Vastavalt määruse (EL) nr 300/2008 1 artiklile 16 esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele aruande, milles neid teavitatakse kõnealuse määruse kohaldamisest ja selle mõjust lennundusjulgestuse parandamisele. Aruanne koosneb viiest osast. Esimeses osas käsitletakse lennundusjulgestuse inspekteerimist, teises osas lennundusjulgestuse õigusraamistiku muudatusi, kolmandas osas katseid, uuringuid ja uusi algatusi lennundusjulgestuse valdkonnas, neljandas osas ohte ja väljavaateid ning viiendas osas kirjeldatakse rahvusvahelist dialoogi, mida komisjon peab rahvusvaheliste organite ja kolmandate riikidega.

Komisjon jätkas 2020. aastal lennundusjulgestuseeskirjade tugevdamist, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mida COVID-19 pandeemia avaldab olemasolevate ja uute lennundusjulgestuseeskirjade rakendamisele.

COVID-19 pandeemia ajal on komisjonil olnud lennundusjulgestuse valdkonnas kaks eesmärki: esiteks tagada, et lennundusjulgestus ei satuks ohtu, sest tervise- ja majanduskriisi kõrval ei saa me endale lubada julgeolekuintsidente; teiseks luua kindel alus lennutegevuse järkjärguliseks taastamiseks ja võita tagasi üldsuse usaldus transpordi vastu, tagades samal ajal kõrgeimal tasemel ohutuse ja turvalisuse.

Komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/1998 2 ajakohastati 2020. aasta jaanuaris vastu võetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/111 3 . Viimati nimetatud rakendusmäärus sisaldab sätteid lennunduse julgestusseadmetele ELi märgise andmise kohta ning sellega täiendati nende kolmandate riikide loetelu, kelle suhtes saab kohaldada ühekordse julgestuskontrolli korda.

Aasta lõpus võttis komisjon vastu veel ühe rakendusmääruse, 4 et käsitleda konkreetselt COVID-19 pandeemia mõju. Peeti vajalikuks võtta kiiresti vastu meetmed, millega luuakse asjakohane õiguslik alus alternatiivse ja kiirendatud ELi lennundusjulgestuse valideerimismenetluse rakendamiseks nende liitu suunduvas tarneahelas osalevate ettevõtjate suhtes, keda praegune olukord mõjutab, ning tagada teatav paindlikkus uute nõuete rakendamisel tsiviillennundustöötajate taustakontrolli ja küberturvalisuse valdkonnas. Veel üks 2020. aasta sügisel algatatud seadusandlik menetlus, millega muudeti komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/1998, viidi lõpule 2021. aasta veebruaris 5 . Kõnealuse muudatusega laiendati alternatiivse ja kiirendatud menetluse kohaldamisala ELi lennundusjulgestuse valideerimisele ning lisati õigusaktidesse eeskirjad enne kauba laadimist edastatava eelteabe (PLACI) kohta. Lisaks sisaldab see sätteid teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamise kohta.

Lisaks andis komisjon välja suunised, mille eesmärk on aidata liikmesriike ja ettevõtjaid, kes on kandnud kahju pandeemiast tingitud erakorralise olukorra tõttu, sealhulgas nõuete täitmise üle tehtava järelevalve valdkonnas.

2020. aasta märtsis anti välja erakorralisi meetmeid käsitlev üldine teatis kõigi transpordiliikide kohta, et käsitleda kriisist tulenevat suutmatust järgida ELi õigusaktide teatavaid sätteid. Lisaks koostas komisjon koostas lennundusjulgestusvaldkonna töötajatele tegevussuunised eriolukorra meetmete ja alternatiivsete lennundusjulgestusmeetmete rakendamise kohta COVID-19 kontekstis. Peale selle andis komisjon välja COVID-19-ga seotud suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks 6 .

Ehkki COVID-19 kriisi ajaks kehtestatud liikumispiirangud raskendasid Euroopa Komisjoni kontrollitegevust, jätkati seda siiski, kasutades uusi lähenemisviise ja toetavaid meetodeid, näiteks dokumendipõhiseid kaugkontrolle.

Mehitamata õhusõidukisüsteemide ehk droonide ebaseaduslik kasutamine rünneteks ja lennujaamade tegevuse häirimiseks on äratanud ametiasutuste ja meedia tähelepanu. Komisjon toetas Euroopa Liidu Lennuohutusametit (EASA) suuniste väljatöötamisel droonidega seotud vahejuhtumite ohjamiseks lennujaamades. Lisaks ergutas komisjon liikmesriikidevahelist arutelu, mille käigus uuriti droonidega seotud vahejuhtumite kahjulikke tagajärgi lennundussüsteemile.

Nagu varasematel aastatel, jätkas komisjon ohuolukorra analüüsimist tihedas koostöös liikmesriikide, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja partnerriikidega, nagu USA – eelkõige seoses võimalike uute terrorimeetoditega – ning töötas vajaduse korral välja riskimaandamisstrateegiad, tuginedes korrapärasele riskihindamisele.

Komisjon aitas jätkuvalt kaasa lennundusjulgestuse tõhustamisele kogu maailmas, tehes pikaajalist koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO) ning osaledes Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida suutlikkuse suurendamise projektis CASE-II. Lisaks esitas komisjon riskihinnangud konfliktipiirkondadest ülelendamise kohta, kasutades selleks ELi integreeritud lennundusjulgestusriskide hindamise protsessi. See protsess suurendab ka riskihindamissuutlikkust ja toetab otsustusprotsessi (riskide maandamine) lennukauba julgestuse ja lennundusjulgestusstandardite valdkonnas.

ESIMENE OSA: INSPEKTEERIMINE

1.Üldist

Määruse (EÜ) nr 300/2008 (mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju) eesmärk on ennetada tsiviilõhusõidukite vastu suunatud ebaseaduslikke sekkumisi, et kaitsta inimesi ja kaupu.

Kuigi kõnealuse määruse kohaselt peavad liikmesriigid korrapäraselt jälgima kõiki lennuvälju, ettevõtjaid ja muid lennundusjulgestusstandardeid kohaldavaid üksusi ning tagama puuduste kiire avastamise ja kõrvaldamise, on seadusandja teinud komisjonile ülesandeks jälgida, et ELi/EMP 7 liikmesriigid rakendaksid seda õiguslikku nõuet tulemuslikult.

Kõnealuse järelevalve-eesmärgi täitmiseks hõlmab komisjoni järelevalvesüsteem ELi/EMP liikmesriikide tegevust tõhusa riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi ja tõhusa riikliku tsiviillennunduse kvaliteedikontrolli programmi loomisel, säilitamisel ja rakendamisel.

Selleks on komisjon kehtestanud vastavusjärelevalve kahetasandilise süsteemi, s.o komisjoni inspekteerimised, mida täiendab liikmesriikide aastaaruannete (milles käsitletakse kõikide liikmesriikide järelevalvetegevust – julgestuskontrolle, inspekteerimisi ja katseid) hindamine.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 15 peab komisjon korraldama inspekteerimisi, sealhulgas lennundusjulgestusstandardeid rakendavate lennujaamade, ettevõtjate ja üksuste inspekteerimisi, et kontrollida kõnealuse määruse kohaldamist liikmesriikides ning anda vajaduse korral soovitusi lennundusjulgestuse tõhustamiseks. Liidu programm hõlmab ka Šveitsi, samal ajal kui Norrat ja Islandit kontrollib samalaadsete õigusnormide alusel EFTA järelevalveamet (ESA).

Inspekteerimisi tegi 2020. aastal komisjoni töörühm, mis koosnes kuuest täistööajaga lennundusjulgestusinspektorist. Inspekteerimist toetab ligikaudu 100 liikmesriikide, Islandi, Norra ja Šveitsi määratud riiklikku kontrollijat, kes võivad inspekteerimises osaleda pärast komisjoni korraldatud koolituse läbimist. Alates 2016. aastast 8 osalevad komisjoni inspekteerimistes täieõiguslike inspektoritena ka EFTA järelevalveameti (ESA) ja Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) inspektorid. Komisjoni inspekteerimistes osalevate riiklike kontrollijate arvukus tagab vastastikuse hindamise süsteemi toimimise ning soodustab metoodika ja parimate tavade levitamist kõikidesse liikmesriikidesse ning assotsieerunud riikidesse. 1. lisa tabelis on esitatud komisjoni ja ESA 2020. aasta järelevalvetegevuse kokkuvõte.

Komisjoni muudetud määrusega (EL) nr 72/2010 9 nähakse ette lennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord. Määrus sisaldab muu hulgas sätteid komisjoni inspektorite kvalifikatsiooni ja volituste kohta.

Inspekteerimisel kasutatav metoodika on välja töötatud tihedas koostöös liikmesriikide lennundusjulgestusasutustega ja põhineb julgestusmeetmete tulemusliku rakendamise hindamisel. Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi julgestusüksus koostab ja täiendab käsiraamatuid lennujaamade ja lennukauba inspekteerimise nõuete ning korra ühetaoliseks tõlgendamiseks. Käsiraamatud sisaldavad ka üksikasjalikke nõuandeid ja suuniseid kõikide ELi õigusaktidega ette nähtud lennundusjulgestusmeetmete kohta. Lisaks sisaldavad need üksikasjalikku teavet komisjoni inspekteerimiste korralduslike ja praktiliste aspektide kohta. Käsiraamatud kujutavad endast ELi salastatud teavet ning on kättesaadavad ainult komisjoni inspektoritele ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

Komisjon inspekteerib liikmesriikide lennundusjulgestusega tegelevaid ametiasutusi (edaspidi „pädevad asutused“) ning lennundusjulgestusstandardeid rakendavaid lennujaamu, ettevõtjaid ja üksusi. Pädevate asutuste inspekteerimise eesmärk on kontrollida, kas liikmesriikidel on ELi lennundusjulgestusalaste õigusaktide nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud vahendid, sealhulgas riiklik kvaliteedikontrolliprogramm, vajalikud volitused ja asjakohased ressursid. Lennujaamade inspekteerimise eesmärk on kontrollida, kas pädev asutus teostab piisavat järelevalvet lennundusjulgestusmeetmete tulemusliku rakendamise üle ning on suuteline võimalikud puudused kiiresti välja selgitama ja kõrvaldama. Mõlemal juhul tuleb komisjoni inspektorite kindlaks tehtud puudused kõrvaldada ettenähtud aja jooksul. Inspekteerimisaruanded esitatakse kõikidele liikmesriikidele.

Hoolimata COVID-19 pandeemiaga seotud piirangutest jätkas komisjon kooskõlas oma inspekteerimisstrateegiaga liikmesriikide ametiasutuste kontrollimist, kasutades selleks kaugmeetodeid. 2020. aastal tegi komisjon 11 põhjalikku inspekteerimist, mis hõlmasid lennujaamu (sealhulgas lennuettevõtjaid ja julgestuse eest vastutavaid üksusi) ning pädevaid asutusi seitsmes liikmesriigis. Kõik lennujaamade inspekteerimised, mis olid ELis kavandatud ajavahemikuks, mis järgnes pandeemia puhkemisele 2020. aasta märtsis, lükati edasi.

Komisjon oli kavandanud 2020. aasta aprilliks lennundusjulgestuse inspekteerimise töörühma kohtumise, et anda liikmesriikidele inspekteerimiste kohta tagasisidet, suurendada läbipaistvust ja ühtlustada nõuete täitmise järelevalve meetodeid. See kohtumine tuli aga COVID-19 puhangu tõttu ära jätta. Korralise koolituse raames kutsuti riiklikud kontrollijad 2020. aasta oktoobris aastakoosolekule, mis toimus videokonverentsi vahendusel.

1.1. Komisjoni mitmeaastane järelevalve nõuete täitmise üle

Selleks et komisjon saaks piisavalt teavet nõuete täitmise kohta liikmesriikides, kasutatakse mitmeaastast järelevalvet. Tõendeid määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohaldamise kohta liikmesriikides kogutakse kaheaastase tsükli jooksul kas asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse või vähemalt ühe lennujaama inspekteerimise käigus. Tõendeid lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite kohaldamise kohta kogutakse viieaastase tsükli jooksul, valides iga liikmesriigi puhul inspekteerimiseks välja vähemalt 15 % määrusega (EÜ) nr 300/2008 hõlmatud ELi lennujaamadest, sealhulgas suurima reisijate arvuga lennujaamadest.

Raammääruse nõuete kohaselt on liikmesriikide esmane kohustus tagada järelevalve ühiste põhistandardite järgimise üle lennujaamades, lennuettevõtetes ja julgestuse eest vastutavates üksustes. Komisjoni inspekteerimised valitud lennujaamades annavad hea ülevaate nõuete täitmise üldisest tasemest igas liikmesriigis.

Komisjoni inspekteerimiste sagedus ja ulatus on kindlaks määratud strateegias, mille liikuvuse ja transpordi peadirektoraat on välja töötanud järelevalve tegemiseks ELi lennundusjulgestusstandardite rakendamise üle. Selles võetakse arvesse iga liikmesriigi lennundussektori suurust, lennujaamatoimingute liikide representatiivset valimit, lennundusjulgestusalaste õigusnormide rakendamise standardit, komisjoni varasemate inspekteerimiste tulemusi, riiklikele kvaliteedikontrolli aastaaruannetele antud hinnanguid, turvaintsidente (ebaseaduslikud sekkumised), ohutaset ning muid tegureid ja hinnanguid.

Alates 2010. aastast on komisjoni inspekteerimiste käigus kindlaks tehtud nõuete täitmise määr 10 olnud ligikaudu 80 % (2010. aastal 80 %, 2011. aastal 80 %, 2012. aastal 83 %, 2013. aastal 80 %, 2014. aastal 81 %, 2015. aastal 80 %, 2016. aastal 79 %, 2017. aastal 81 %, 2018. aastal 81 %, 2019. aastal 81 %, 2020. aastal 81 %). See suhteliselt stabiilne näitaja ei tähenda siiski, et liikmesriigid ei ole oma jõupingutusi suurendanud. Vastupidi, liikmesriikide jõupingutused lennundusjulgestuse valdkonnas on oluliselt suurenenud, kuna aastatega on karmistunud ka nõuded, eelkõige sellistes valdkondades nagu lennukauba julgestus, vedelike ja geelide kontroll või lõhkeainejälgede avastamine.

2.Liikmesriikide pädevate asutuste inspekteerimine

Komisjon jätkas 2020. aastal pädevate asutuste inspekteerimise kuuendat tsüklit. Aasta jooksul inspekteeriti kokku kuut pädevat asutust.

Enamik kindlakstehtud puudusi oli seotud riiklike kvaliteedikontrolliprogrammide rakendamisega. Raskusi esines selle tagamisel, et lennujaamad, lennuettevõtjad ja julgestuse eest vastutavad reguleeritud üksused uuendaksid ja säilitaksid julgestusprogramme komisjoni rakendusmääruste ja otsuste kohaselt. Lisaks ei teinud mõned liikmesriigid nõuetekohase sagedusega järelevalvet välismaiste lennuettevõtjate ja mõningate julgestuse eest vastutavate üksuste üle. Mõni liikmesriik ei olnud täies mahus kohaldanud kontrollide tegemiseks nõutavat metoodikat ja elemente, mis peavad sisalduma järelevalvetoimingute aruannetes. Lisaks ei saavutanud mõned liikmesriigid julgestuskontrollide ja inspekteerimiste minimaalset sagedust ega taganud alati, et kindlakstehtud puudused kõrvaldatakse kiiresti ja et need ei korduks. Sellest hoolimata oli enamik 2020. aastal inspekteeritud liikmesriike ühtlustanud oma riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi ELi õigusaktidega, andnud oma pädevatele asutustele vajalikud volitused määruse ja selle rakendusaktide kõikide nõuete täitmise kontrollimiseks ning tagamiseks, taganud piisava arvu kontrollijaid nõuete täitmise üle järelevalve tegemiseks ning rakendanud enamiku julgestuskoolitusega seotud nõudeid.

3.Esmane inspekteerimine lennujaamades

2020. aastal tehti esmane inspekteerimine viies lennujaamas. Neljas lennujaamas kontrolliti kõiki kohaldatavaid julgestusvaldkondi, samal ajal kui ühe lennujaama kontrollimisel keskenduti kaubale ja postile ning nendega seotud julgestusseadmeid käsitlevatele sätetele. Peamiste meetmete nõuetelevastavuse üldmäär oli 2020. aastal 81 % ehk sama suur kui 2019. aastal 11 .

Pärast määruse (EÜ) nr 300/2008 üksteist aastat kestnud rakendamist kajastavad inspekteerimistulemused pädevate asutuste ja lennundussektori tehtud jõupingutusi. Enamikku sellest laiahaardelisest õigusaktist tulenevaid julgestusnõudeid rakendati nõuetekohaselt; lennundusjulgestuse kõige tähtsamates valdkondades oli nõuete täitmise määr endiselt ligikaudu 80 %. Mõnda meedet võiks siiski tulemuslikumalt rakendada.

Suurem osa avastatud puudustest tuleneb endiselt inimteguriga seotud probleemidest. Puudused esinesid peamiselt selliste valdkondade praktilisel rakendamisel, kus õiguslikud nõuded on uued või kus neid on hiljuti oluliselt muudetud. Pädevad asutused, lennundussektori sidusrühmad ja komisjon peavad tegema jätkuvalt jõupingutusi eelkõige nende sätete puhul, mis on seotud juurdepääsu kontrolli ning käsipagasi läbivaatamisega. Nende probleemide lahendamiseks tuleks asjaomastes valdkondades tõhustada riiklikku kvaliteedikontrolli.

2020. aastal oli selgelt näha lennujaama varustuse julgestuskontrolli paranemist ning nõuete täitmine registreeritud pagasi, pardavarude, väljaõppevarustuse ja julgestusseadmete läbivaatamise ning kaitsmise tase oli endiselt kõrge. Tulemus sarnaneb eelmiste aastate suhteliselt headele näitajatele, kuid on veelgi paranenud tänu suuremale teadlikkusele ja praktilistele kogemustele muudetud rakendusaktidega, millega meetmed muudeti selgemaks ja ühtsemaks.

4.Järelinspekteerimine

Komisjoni muudetud määruse (EL) nr 72/2010 artikli 13 kohaselt teeb komisjon tavaliselt teatava arvu järelinspekteerimisi. Järelinspekteerimine korraldatakse siis, kui esialgsel inspekteerimisel on kindlaks tehtud mitu suurt puudust, kuid ka pisteliselt, et välja selgitada, kas pädevatel asutustel on vajalik võimekus nõuda kindlakstehtud puuduste kõrvaldamist ettenähtud tähtaja jooksul. COVID-19 pandeemia puhangu tõttu 2020. aastal järelinspekteerimisi ei tehtud.

5.Liikmesriikide KVALITEEDIKONTROLLI AASTAARUANNETE hindamine

Määruse (EL) nr 300/2008 12 lisa punkti 18 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal aruande meetmete kohta, mida nad on määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks võtnud, ja lennundusjulgestuse olukorra kohta oma territooriumil asuvates lennujaamades. Aruanne koostatakse vastavalt III liitele, kasutades komisjoni väljatöötatud tüüpvormi.

Komisjoni korrapärastele inspekteerimistele lisanduv aruannete hindamine aitab komisjonil tähelepanelikult jälgida rangete riiklike kvaliteedikontrollimeetmete rakendamist. See omakorda võimaldab kiirelt välja selgitada ja kõrvaldada igas liikmesriigis esinevad puudused.

Hindamise käigus analüüsitakse lennujaamade, lennuettevõtjate ja muude lennundusjulgestuskohustusi täitvate üksuste üle tehtavat korrapärast järelevalvet, kontrollijate kohapeal oldud tööpäevade arvu, asjakohaste järelevalvetoimingute ulatust ja sagedust, riiklike nõuete täitmist, järelmeetmeid ja nõuete täitmise tagamise volituste kasutamist.

Mis puutub liikmesriikide esitatud 2020. aasta aruannetesse, siis COVID-19 pandeemia mõjutas oluliselt liikmesriikide suutlikkust teha 2020. aastal oma tavapäraseid kvaliteedikontrolle lennujaamades ja muude ettevõtjate tegevuskohtades.

2020. aasta märtsis andis komisjon välja erakorralisi meetmeid käsitleva üldise teatise kõigi transpordiliikide kohta, et käsitleda kriisist tulenevat suutmatust järgida ELi õigusaktide teatavaid sätteid. See võimaldas liikmesriikidel võtta eriolukorra meetmeid ka seoses nõuete täitmise järelevalvega, kui pandeemia tagajärjed seda takistasid või tõsiselt mõjutasid. Üldiselt mõjutasid COVID-19 negatiivsed tagajärjed ja sellega seotud piirangud kõiki liikmesriike. Kuna aga pandeemia arenes kogu liidus ebaühtlaselt, liikmesriigiti (mõnel juhul isegi ühe ja sama liikmesriigi piires) erinevas tempos ja erineva mõjuga, olid need piirangud 27 liikmesriigis oma ajastuse ja raskusastme poolest veidi erinevad. Tsiviillennundustegevus (reisijate ja lendude arv) vähenes järsult, mistõttu kavandati ümber või tühistati mitu nõuete täitmise järelevalvega seotud toimingut või muudeti neid. 2020. aasta mais esitas komisjon liikmesriikidele loetelu nõuete täitmise järelevalvega seotud toimingutest, 13 mis tuleb ellu viia tavapäraste kontrollide, inspekteerimiste ja katsete asemel või neisse integreerida, kui neid ei saa pandeemia tõttu täielikult või osaliselt ellu viia. Komisjon andis liikmesriikide käsutusse teavitamisvahendi, mida tuleb kasutada selliste toimingute lisamiseks 2020. aasta aruande esitamise raames.

Seetõttu keskendus komisjon 2020. aasta aruannete hindamisel tavapärastele kvaliteedikontrollivahenditele, mida liikmesriigid võisid rakendada, koos eespool nimetatud alternatiivsete ja täiendavate toimingute hindamise ja kaalumisega, mida tehti kõige rangemate liikumispiirangutega perioodil. Komisjon märkis, et kuigi mõned liikmesriigid suutsid oma kvaliteedikontrollikohustusi täielikult täita, kasutades endiselt tavapärast metoodikat ja vahendeid, kasutas enamik neist suurel määral täiendavaid alternatiivseid nõuete täitmise järelevalve toiminguid, mis aitasid saavutada rahuldavaid tulemusi nii kontrollijate tööpäevade kui ka kontrollitud ettevõtjate tegeliku arvu suhtes.

Võttes arvesse seda enneolematut olukorda ning eespool kirjeldatud lahendusi ja vahendeid, mida liikmesriigid kasutasid, tunnustati aastaaruannete hindamisel kõigi liikmesriikide silmapaistvaid jõupingutusi oma lennundusjulgestuskorra pideval jälgimisel nii dokumentide kontrolli kui võimaluse korral ka sihtotstarbeliste kohapealsete toimingute abil.

Üldise hindamise käigus ei ilmnenud ühtegi puudust või vajakajäämist, mis nõuaks järelmeetmete võtmist: komisjon pidas liikmesriikide reageerimist ja jõupingutusi piisavaks. Kuna pandeemia on jätkunud kogu 2021. aasta jooksul, kaalub komisjon 2021. aasta aruannete hindamise põhjal selle alternatiivse järelevalvekorra täiustamist.

Komisjon saatis liikmesriikidele ametliku tervikhinnangu, milles anti vajaduse korral soovitusi riiklike jõupingutuste suurendamiseks või paremaks kohandamiseks.

6.Kolmandate riikide lennujaamade hindamine

Erandlike asjaolude tõttu ei hinnatud ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu alusel 14 Ameerika Ühendriikide Transpordijulgestusameti (Transportation Security Administration) osalusel väljatöötatud koostöökorra raames terve aasta jooksul ühtki Ameerika Ühendriikide lennujaama. Komisjoni ja kolmandate riikide vahelise ühekordse julgestuskontrolli korra raames ja muudel sarnastel põhjustel ei olnud võimalik hindamisi teha. Tavaolukorras tehakse selliseid hindamisi veendumaks, et kolmandate riikide teatavaid julgestusmeetmeid rakendatakse endiselt ELi lennundusjulgestusalaste õigusaktide rakendamisega samaväärsel tasemel.

7.Avatud toimikud, artikli 15 kohased juhtumid ja kohtumenetlused

Inspekteerimistoimikud jäävad avatuks seni, kuni komisjon on veendunud, et asjakohased parandusmeetmed on rakendatud. Toimiku sulgemiseks kuluv aeg sõltub seega asjaomase liikmesriigi koostöövalmidusest. 2020. aastal suleti 15 inspekteerimistoimikut (11 toimikut lennujaamade ja neli pädevate asutuste inspekteerimise kohta). Aasta lõpuks jäid avatuks seitsme pädeva asutuse ja seitsme lennujaama inspekteerimistoimikud.

Kui lennujaamas kindlakstehtud puudusi julgestusmeetmete rakendamisel peetakse nii tõsisteks, et need kujutavad märkimisväärset ohtu tsiviillennundusjulgestuse üldisele tasemele liidus, võtab komisjon määruse (EL) nr 72/2010 artikli 15 kohased meetmed. See tähendab, et kõiki teisi pädevaid asutusi teavitatakse olukorrast ning et asjaomasest lennujaamast väljuvate lendude puhul võidakse kaaluda kompenseerivate meetmete võtmist. 2020. aastal ühtegi artikli 15 kohast juhtumit ei algatatud, kuid ühele liikmesriigile saadeti eelhoiatus, et kutsuda teda üles võtma asjakohaseid kompenseerivaid meetmeid kuni asjaomase puuduse täieliku kõrvaldamiseni.

Olenemata sellest, kas artiklit 15 kohaldatakse või mitte, võib komisjon eelkõige puuduste pikaaegse kõrvaldamata jätmise või nende kordumise puhul algatada rikkumismenetluse. 2020. aastal algatati üks rikkumismenetlus. Samal ajavahemikul lõpetati üks rikkumismenetlus.

TEINE OSA: ÕIGUSRAAMISTIK JA LISAVAHENDID

1.Õigusraamistik

Tsiviillennundus on terrorirühmituste jaoks endiselt atraktiivne sihtmärk ning selle ohu vähendamiseks on vaja rakendada proportsionaalseid riskipõhiseid kaitsemeetmeid. Seepärast kohandavad komisjon ja liikmesriigid pidevalt riskimaandamismeetmeid, et saavutada võimalikult kõrge julgestustase, vähendades samal ajal nii palju kui võimalik asjaomaste meetmete kahjulikku mõju lennutegevusele.

Komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/1998 ajakohastati 2020. aasta jaanuaris 15 seoses tsiviillennunduse julgestusseadmete heakskiitmise ja selliste kolmandate riikide loeteluga, kelle julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks Euroopa tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega. 2020. aasta juunis, pärast COVID-19 pandeemia puhkemist, muudeti määrust uuesti 16 seoses kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramist käsitlevate õigusnormidega ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamise süsteemi seadmete standardeid ning lõhkeainejälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete järgimise edasilükkamisega.

Komisjon andis 2020. aasta märtsis välja erakorralisi meetmeid käsitleva üldise teatise kõigi transpordiliikide kohta, et uurida kriisist tulenevat suutmatust järgida ELi õigusaktide teatavaid sätteid. See oli lennundusjulgestuse jaoks eriti oluline seoses sertifikaatide pikendamise, koolituste, lennujaamatöötajate ja meeskonnaliikmete tunnistuste, kokkuleppeliste või tuntud üksuste uuesti heakskiitmise, nõuete täitmise järelevalve ning muu tegevusega, mida pandeemiast tingitud erakorraline olukord takistas või tõsiselt mõjutas, sealhulgas nõuete täitmise üle tehtava järelevalve valdkonnas. Komisjon koostas lennundusjulgestusvaldkonna töötajatele ka tegevussuunised eriolukorra meetmete ja alternatiivsete lennundusjulgestusmeetmete rakendamise kohta COVID-19 kontekstis. Suuniste eesmärk oli aidata kaitsta läbivaatajaid, reisijaid ja personali, säilitades samal ajal lennundusjulgestuse eesmärgid ning ühtlustades eriolukorra ja alternatiivseid meetmeid. Pandeemia tõkestamiseks andis komisjon ka välja COVID-19-ga seotud suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks 17 .

2.Liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaas (UDSCS)

Alates 1. juunist 2010 on kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaas 18 olnud peamine ja ainus õiguslik vahend, mida kokkuleppelised esindajad kasutavad teabe saamiseks, kui nad võtavad vastu saadetisi teistelt kokkuleppelistelt esindajatelt või tuntud saatjatelt. Alates andmebaasi kasutuselevõtust on seda laiendatud, lisades sinna loetelu lennuettevõtjatest, kellel on lubatud vedada kaupa ja posti kolmandatest riikidest ELi (ACC3), ning nende kolmandates riikides asuvatest maapealsete teenuste osutajatest (RA3 ja KC3), loetelu liikmesriikide poolt heakskiidetud ELi lennundusjulgestuse valideerijatest, loetelu ELi kokkuleppelistest tarnijatest, kes pakuvad lennujaamadele ning lennuettevõtjatele toitlustusvahendeid ja muid varusid, ning loetelu määrust (EÜ) nr 300/2008 kohaldavatest liidu lennujaamadest. Andmebaasi kasutusala laiendamine õigustas selle ümbernimetamist liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasiks, 19 et paremini kajastada selle ulatuslikumat kasutuselevõttu. 2020. aasta lõpus sisaldas andmebaas 14 000 kirjet kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate, sõltumatute valideerijate, ACC3-staatusega lennuettevõtjate, kokkuleppeliste tarnijate ning kolmandate riikide kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate kohta. Ka 2020. aastal saavutati andmebaasi ettenähtud kättesaadavuse 99,5 % suurune sihtmäär. Andmebaasi uus versioon on valmimas ja eeldatavasti võetakse see täielikult kasutusele 2021. aasta lõpus.

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/111 kehtestati Euroopa tsiviillennunduse julgestusseadmete heakskiitmise kord, nn ELi märgis, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2020. Selle määrusega ühtlustatakse lennundusjulgestusseadmete heakskiitmine, mis varem oli liikmesriikide pädevuses. Uus süsteem tugineb olemasolevale ECACi ühisele hindamisprotsessile. Selle rakendamine tähendab, et kõik heakskiidetud lennundusjulgestusseadmed tuleb kanda andmebaasi, 20 kust saab alla laadida ka ELi märgise, mis tuleb kinnitada seadmetele. See osa uuest andmebaasist võeti kasutusele 2020. aasta detsembris.

3.Enne kauba laadimist edastatav eelteave (PLACI)

Seoses lennukaubaga jätkas komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega, et valmistada ette enne kauba laadimist edastatava eelteabe (PLACI) analüüsi rakendamise esimest etappi. See esimene etapp, mis sisaldab posti- ja kullersaadetisi käsitlevaid nõudeid, algas 15. märtsil 2021. ELi õigusaktidesse 21 lisati uusi sätteid nii tolli- kui ka tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas.

Vastavalt nõuetele peavad ettevõtjad, kes vastutavad kaupade posti- või kullersaadetistena liidu tolliterritooriumile toomise eest, esitama ELi tollile elektrooniliselt (liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi 2 (ICS2) kaudu) andmed (sisenemise ülddeklaratsiooni eelosad 7+1) iga ELi suunduva saadetise kohta, mida ELi esimese sisenemiskoha tolliasutus analüüsib tsiviillennundusjulgestuse eesmärgil. Samu nõudeid hakatakse alates 1. märtsist 2023 kohaldama kõigi lennusaadetiste suhtes.

PLACI riskianalüüsi tulemusel võib osutuda vajalikuks konkreetsete maandavate lennundusjulgestusmeetmete rakendamine. Neid võivad kohaldada ettevõtjad (otse või kaudselt oma maapealsete teenuste osutajate ja/või lõpuks lennuettevõtja kaudu), kes osalevad ELi suunduvas tarneahelas, enne kui saadetis laaditakse ELi suunduva lennu pardale. Sellisteks meetmeteks (mida ICAO ja Maailma Tolliorganisatsioon aktsepteerivad kogu maailmas) võivad olla lisateabe küsimine, suure riskiga seotud standardite kohase läbivaatuse nõudmine või saadetise õhusõidukile laadimise keelamine. PLACI nõudeid kohaldatakse kõigi kolmandate riikide asukohtade suhtes üle kogu maailma, sealhulgas nende suhtes, kus lennuettevõtjad ja kaubavedajad on ELi ACC3 programmi kohaldamisest vabastatud.

Komisjon korraldas 2020. aasta novembris koos lennundusjulgestusasutuste ja riiklike tolliasutustega ühise seminari, et edendada ELi PLACI sujuvaks rakendamiseks vajalike meetmete mõistmist ja ühtlustamist. Jätkati ka ülemaailmset tollikoostööd ICAO ja Maailma Tolliorganisatsiooniga.

KOLMAS OSA: KATSED, UURINGUD JA UUED ALGATUSED

1.Katsed

ELi lennundusjulgestusalaste õigusaktide tähenduses on katsega tegemist siis, kui liikmesriik lepib komisjoniga kokku, et ta kasutab piiratud ajavahemiku jooksul tunnustatud julgestuskontrollivahendi või -meetodi asemel mõnd õigusaktides tunnustamata julgestuskontrollivahendit või -meetodit, tingimusel et kõnealune katse ei kahjusta julgestuse üldist taset. Seda terminit ei kohaldata õiguslikus tähenduses juhul, kui liikmesriik või üksus hindab uut vahendit või meetodit, mis on võetud kasutusele lisaks õigusaktides juba ette nähtud ühele või mitmele julgestuskontrollivahendile või -meetodile.

2020. aasta jooksul ei korraldatud ega algatatud ühtki katset.

2.Uuringud, aruanded ja konverentsid

Kuigi füüsiliste ürituste korraldamine oli 2020. aastal enamasti võimatu, korraldas komisjon 2020. aasta novembris lennunduse küberturvalisuse töörühma 22 esimese virtuaalse kohtumise, milles osalesid lennundusjulgestuse ning võrgu- ja infoturbe direktiivi 23 rakendamise eest vastutavad liikmesriikide asutused ja asjaomased sidusrühmad. Komisjoni arvates võib sellises töörühmas toimuv nõustamine ning kogemuste ja parimate tavade jagamine olla lennunduse küberturvalisuse keerulise regulatiivse keskkonna rakendamisel ja edasisel täiustamisel suureks kasuks. Samuti on suur huvi tagada lennundussektori eripäradega arvestamine ning välja selgitada, kuidas valdkondlikud ja horisontaalsed jõupingutused saaksid üksteist täiendada, vältides samas jõupingutuste dubleerimist ning haldusasutuste ja lennundussektori liigset koormamist.

2020. aasta detsembris avaldas komisjon transpordialase küberturvalisuse töövahendi, 24 mille eesmärk on suurendada transpordisektori küberriskide ja digihügieeni alast teadlikkust ja valmisolekut. See töövahend sisaldab soovituslikke tavasid, mille eesmärk on maandada teatavaid küberohte 25 , mis võivad mõjutada transpordisektorit. Lisaks sisaldab see kõrgemale vastutustasandile mõeldud strateegiat, mis pakub teavet, mis on eriti oluline transpordiorganisatsioonide turvalisuse ja küberturvalisuse spetsialistidele. Kõrgema vastutustasandi strateegias antakse juhtnööre selle kohta, kuidas küberohte kindlaks teha, end nende eest kaitsta, neid avastada ja neile reageerida.

3.Uued algatused

Edusamme tehti lennundusjulgestuse valdkonnas kasutatavate uute tehnoloogiate arendamisel. Eelkõige tehti jõupingutusi selle nimel, et töötada julgestusseadmete jaoks välja avastamisnõuded ja tulla toime uute, eelkõige keemilistest ainetest tulenevate ohtudega. Selleks tehakse suurepärast koostööd USA ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Kuid COVID-19 kriis takistas ka kõnealust koostööd, kuna see nõuab salastatud teabe vahetamist turvalises keskkonnas ja füüsilisi kohtumisi ei olnud võimalik korraldada.

Komisjon algatas 2020. aastal arutelu uue lennundusjulgestusstrateegia üle eesmärgiga vahetada mõtteid lennundusjulgestuse strateegilise tulevikuvisiooni teemal. Kuigi COVID-19 pandeemiaga seotud prioriteedid sundisid kõnealust arutelu edasi lükkama, jätkati seda 2021. aastal uue hooga. Arutelu hõlmab muu hulgas mitmesuguste töövoogude panust riskipõhise julgestuse, julgestuskultuuri ja tervikliku käsitlusviisi, innovatsiooni ning lennundusjulgestusstandardite valdkonda. Komisjon kavatseb selle töö lõpule viia 2021. aasta lõpuks ning esitada ettepanekud edasiste võimalike konkreetsete meetmete ja otsuste kohta.

NELJAS OSA: OHUD JA VÄLJAVAATED

Võttes arvesse hiljutisi muutusi rahvusvahelises olukorras, tuleb ELi jaoks suurimaks ohuks endiselt pidada rahvusvahelist džihadistlikku terrorismi, mis nõuab hoolikat jälgimist 26 . Vaatamata ülemaailmsetele jõupingutustele piirata terrorismi rahastamise allikaid, on terroristlikel organisatsioonidel oma tegevuse ja propaganda rahastamiseks ikka veel juurdepääs suurtele sularahareservidele, 27 ning lennutransport on endiselt potentsiaalne sihtmärk, mille ründamiseks püütakse üle võtta lennuettevõtjate julgestussüsteeme 28 või töötada välja uudseid vahendeid plahvatusohtlike ainete varjamiseks. Komisjon ja liikmesriigid hindavad pidevalt muid võimalikke ohte, nagu keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht ning eelkõige kemikaalioht. Endiselt tuleb erilist tähelepanu pöörata siseohule ja kodumaisele terrorismile, arvestades interneti kaudu toimuvat jätkuvat radikaliseerumist ning terroristidest välisvõitlejate võimalikku tagasipöördumist Euroopasse. Samal ajal on tähelepanu keskmesse tõusnud ka muud ohud ja ründevahendid. Droonid loovad Euroopa majandusele uusi võimalusi ning valdav osa droonidega seotud toimingutest on praegu ja ka edaspidi seaduslikud. Kui droonid satuvad aga valedesse kätesse, võivad mitmesugused pahatahtlikud isikud kasutada neid jälgimiseks, elutähtsate taristute töö häirimiseks või väärtuslike sihtmärkide ründamiseks. Selline nn droonioht tõenäoliselt üha suureneb, sest droonid muutuvad üha kättesaadavamaks, taskukohasemaks ja võimekamaks. Komisjon toetab liikmesriike sellise väärkasutuse vastu võitlemisel mitme meetmega, sealhulgas nii õigusaktide kui ka suunistega. Komisjon on astunud selles valdkonnas konkreetseid samme, võttes 22. aprillil 2021 vastu Euroopa mehitamata lennuliikluse korraldamise kontseptsiooni (U-space) 29 õigusraamistiku, mis peaks võimaldama ametiasutustel teha lihtsamaltvahet koostöövalmis droonide ja koostööst hoiduvate, potentsiaalselt pahatahtlikesse kätesse sattunud droonide vahel. Lisaks nõutakse määruses (EL) 2019/945, 30 et tarbedroonid, mille kasutamiseks ei ole vaja luba, peavad olema varustatud sisseehitatud funktsiooniga, mis automaatselt edastab käitaja registreerimisnumbri ja drooni asukoha, nii et neid saab vastu võtta mobiilseadmega, võimaldades drooni läheduses asuvatel õiguskaitseasutustel ja üldsusel sellele teabele hõlpsasti ligi pääseda (ka väljaspool U-Space’i õhuruumi); sellega edendatakse kaugpiloodi vastutustundlikku käitumist ja vähendatakse võimalust, et neid droone kasutatakse varjatult ja anonüümselt ebaseaduslikel või pahatahtlikel eesmärkidel 31 . Lisaks toetab komisjon koostööst hoiduvate droonidega tegelevate asutuste toetamiseks mitmesuguste juhendmaterjalide väljatöötamist, rahastab uuenduslikke droonitõrjeprojekte ja uuringuid ning viib kokku asjaomased sektorid (nt õiguskaitse, lennundus, esmatähtis taristu, vanglad, toll/piirivalve, isikukaitse, massiüritused) ja sidusrühmad. Komisjon on algatanud ka Euroopa programmi, mille eesmärk on katsetada mehitamata õhusõidukite tõrjesüsteeme. Selle algatuse eesmärk on toetada paremini kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisi kohaldamist droonitõrjetehnoloogia katsetamise eri meetodite suhtes. 2021. aasta märtsis andis EASA komisjoni toel välja suunised, et aidata lennundusettevõtjatel ja riikide ametiasutustel ohjata droonidega seotud intsidente lennujaamades ja nende ümbruses. Koostööst hoiduvate droonide tekitatava ohu tõkestamine on lahutamatu osa droonistrateegiast 2.0, mille komisjon kavatseb vastu võtta 2022. aastal.

Komisjon ja asjaomased ametiasutused pidasid kõigis transpordivaldkondades, sealhulgas lennundussektoris, liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliste, asjaomaste ettevõtjate ja muude sidusrühmadega pidevat dialoogi uute julgeolekuohtude, sealhulgas hübriidohtude üle. Selle eesmärk on koguda teadmisi ja suurendada neile ohtudele reageerimise suutlikkust, et riske tõhusalt juhtida.

Komisjon jätkas eri valdkondades 32 uute ohtude, sealhulgas hübriidohtude korrapärast jälgimist, et kohandada lennundusjulgestuse (AVSEC) aluspõhimõtteid. Komisjon jätkas ka tsiviillennunduse kõrgetasemelise kaitse tagamist ebaseadusliku sekkumise eest, mida toetab komisjoni lennundusjulgestuskontrolli süsteem vastavalt kohaldatavatele ELi õigusaktidele 33 . Komisjon pakkus rahvusvahelisel areenil ja rahvusvahelistel foorumitel oma tuge ja tegi ICAO ning kolmandate riikidega tihedat koostööd ülevaate andmisel ülemaailmsetest ohtudest ja riskidest.

Konfliktipiirkonna hoiatussüsteemi raames toimusid ELi integreeritud lennundusjulgestusriskide hindamise töörühma juhtimisel korrapäraselt ühised riskihindamised, kuigi COVID-19 pandeemia seadis sellele mõningaid praktilisi piiranguid. Selle tegevuse eesmärk on jagada õigel ajal teavet konfliktipiirkondadest tulenevate riskide hindamise kohta. ELi integreeritud lennundusjulgestusriskide hindamise töörühma tulemused toetavad võimalikke maandamismeetmeid käsitlevate otsuste tegemise protsessi, sealhulgas konfliktipiirkonna teabebülletääni (CZIB) või märkuste väljaandmist EASA poolt.

VIIES OSA: RAHVUSVAHELINE DIALOOG

1. Üldist

Komisjon teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja olulisemate kaubanduspartneritega ning osaleb vastavatel rahvusvahelistel kohtumistel, näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestuse komisjoni iga-aastasel kohtumisel. Ta teeb koostööd liikmesriikidega, et tagada ELi kooskõlastatud seisukohad. Teatavate kolmandate riikidega, näiteks Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia ja Singapuriga peetakse kahepoolset dialoogi. See võimaldab komisjonil saavutada üksteisemõistmise ning luua usalduslik suhe riikidega, kes kasutavad lennundusjulgestuse puhul samasugust lähenemisviisi.

2. Rahvusvahelised organisatsioonid

Euroopa Liit osales aktiivselt vaatlejana ICAO lennundusjulgestuse komisjoni iga-aastasel kohtumisel (AVSECP/31), mis toimus 14.–17. detsembril 2020. aastal Montrealis. EL esitas teabedokumendi enne kauba laadimist edastatava eelteabe programmi (PLACI) rakendamise kohta ELis. Arvestades probleeme, mis võivad lennujaamadel tekkida rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa teatavate sätete rakendamisel COVID-19 kriisi ajal, tuletas lennundusjulgestuse komisjon meelde vajadust jätkata lennundussektori abistamist julgestusmeetmete rakendamisel, rõhutades samas, et lennundusjulgestuse valdkonnas ei tohiks järeleandmisi teha. Üks tähtis küsimus, mida lennundusjulgestuse komisjoni kohtumisel arutati, oli COVID-19 vaktsiinide veoga seotud julgeolekuaspektid. Lennundusjulgestuse komisjoni lennukauba julgestuse töörühm töötas välja sellekohased suunised, mis avaldati ICAO poolt riikidele saadetud kirjas 34 „Distribution of COVID-19 Vaccines and Air Cargo Security“ („COVID-19 vaktsiinide jaotamine ja lennukauba julgestus“). ICAO suuniste eesmärk on aidata riikidel ja lennundussektoril rakendada lennundusjulgestusmeetmeid, hõlbustades samal ajal vaktsiinide sujuvat liikumist kogu tarneahelas ja lõppsihtkohta. Lennundusjulgestuse komisjoni kohtumisele järgnes (virtuaalne) julgeolekusümpoosion „Improving security culture by connecting the dots” („Julgestuskultuuri parandamine punktide ühendamise teel“), mille käigus 2021. aasta kuulutati lennundusjulgestuskultuuri aastaks.

3. Kolmandad riigid

Komisjon suhtleb kahe- ja mitmepoolselt aktiivselt mitme lennundusjulgestuse valdkonna rahvusvahelise partneriga, tehes koostööd oluliste toimikute menetlemisel ja kooskõlastades tegevust ülemaailmsel areenil.

Näiteks ELi ja Ameerika Ühendriikide transpordijulgestusalase koostöö rühma eesmärk on tugevdada koostööd Ameerika Ühendriikidega mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas. Sellega tagatakse jätkuvalt toimiv ühekordse julgestuskontrolli kord ning ELi ja Ameerika Ühendriikide asjaomaste lennukauba ja -posti julgestussüsteemide vastastikune tunnustamine. Need algatused säästavad lennuettevõtjate aega ja raha ning lihtsustavad käitamist. Kehtivate reisipiirangute tõttu toimus ELi-USA transpordijulgestusalase koostöö rühma (TSCG) 30. kohtumine 3. detsembril 2020 virtuaalselt. Kohtumisel käsitleti eelkõige teabevahetust COVID-19-ga seotud edusammude kohta ja lennundusjulgestusalase koostöö aktuaalseid teemasid.

Kuna ohud ja riskid on ülemaailmsed, konsulteerivad komisjon ja USA transpordijulgestusamet ning teised partnerid omavahel ja abistavad üksteist meetmete kindlaksmääramisel ja kooskõlastamisel, sealhulgas võimalike lisameetmete rakendamisel, et maandada konkreetseid uusi ohte. Sellise lähenemisviisiga tagatakse, et mis tahes mõju lennuettevõtjatele ja reisijatele on minimaalne.

Komisjon on kooskõlas ELi õigusega sõlminud lepingud, millega tunnistatakse mõnes kolmandas riigis või kolmandate riikide lennujaamades kohaldatavad julgestusstandardid ELi standarditega samaväärseteks, et jõuda lähemale ühekordse julgestuskontrolli eesmärgile kõigi ELi ja kõnealuste kolmandate riikide vaheliste lendude puhul. Samaväärsust ja ühekordset julgestuskontrolli tunnistatakse praegu muu hulgas Ameerika Ühendriikide, Kanada, Singapuri, Montenegro, Serbia, Ühendkuningriigi ja Iisraeli (ainult registreeritud pagas) puhul. Komisjon jätkab koostööd Iisraeli ja Jaapaniga ühekordse julgestuskontrolli korra valdkonnas. Pandeemia tõttu tehti 2020. aastal siiski vähe edusamme. Kui COVID-19 olukord seda võimaldab, kavatsevad ELi lennundusjulgestuseksperdid korraldada tehnilise külastuse Iisraeli, et hinnata Ben Gurioni lennujaamas reisijate ja käsipagasi kontrollimise meetmete samaväärsust. Jaapaniga peab komisjon esimese sammuna tehnilisi arutelusid, et võrrelda vastavaid lennundusjulgestusalaseid õigusakte.

Seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) EList lahkumisega (mis oli algselt kavas 2019. aasta märtsi lõpus, kuid lükkus hiljem edasi 31. jaanuarile 2020, misjärel kohaldati üleminekuperioodi kuni 2020. aasta lõpuni) võttis komisjon vastu eriolukorra meetmed, et tagada Euroopa lennujaamades Ühendkuningriigist saabuvate transfeerreisijate, -pagasi ja -kauba puhul ühekordse julgestuskontrolli protsessi sujuv jätkumine. Pärast Ühendkuningriigi ametlikku kinnitust, et ta säilitab liidu õigusaktidega samaväärsed lennundusjulgestusalased õigusnormid ja nõuded ka pärast EList väljaastumise kuupäeva, muutis komisjon rakendusakte, 35 kehtestades õigusnormid, mis võimaldavad kohaldada Ühendkuningriigis ühekordse julgestuskontrolli korda alates päevast, mis järgneb päevale, mil aluslepingud kaotavad Ühendkuningriigis kehtivuse. Seda määrust hakati kohaldama 1. jaanuaril 2021, pärast üleminekuperioodi lõppu, mis on lennujaamadele, lennuettevõtjatele ja reisijatele väga kasulik. Kolmandates riikides asuvad ja lennutranspordi turvalises tarneahelasse kaasatud osalejad (ACC3, RA3 ja KC3), kelle eest varem vastutasid Ühendkuningriigid, jaotati ümber ülejäänud liikmesriikide vastutusaladesse.

Suutlikkuse suurendamise valdkonnas hakati 2020. aasta teises kvartalis rakendama Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida tsiviillennundusohutust käsitlevat projekti (CASE II) 36 . Seda rahastab täielikult EL ja rakendab Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC). CASE II projekti üldine eesmärk on võidelda tsiviillennundust ähvardava terrorismiohu vastu, tehes koostööd kolme piirkonna riikidega, et tugevdada partnerriikides tsiviillennundusjulgestuse korda 37 .

KOKKUVÕTE

2020. aasta oli COVID-19 suure mõju tõttu komisjoni ja liikmesriikide tavapärasele tegevusele eelmistest aastatest väga erinev. Tuli koostada palju täiendavaid õigusakte ja suuniseid. Tavapärane inspekteerimine peatati ja asendati alternatiivsete meetoditega. Kohtumisi sai korraldada ainult virtuaalselt ja see ei saa olla sama tulemuslik kui füüsilised kohtumised. Seesama põhjus mõjutas ka rahvusvahelist koostööd. Kogu kriisi ajal lähtus komisjon siiski sellest, et lennundusjulgestuse puhul ei saa järeleandmisi teha isegi siis, kui seistakse silmitsi uute probleemidega, milleks on töötajate arvu vähenemine ja finantspiirangud.

Tulevikku silmas pidades kaalub komisjon pidevalt seda, kuidas praegust lennundusjulgestusraamistikku veelgi täiustada, suurendades tõhusust, kestlikkust, paindlikkust ja riskipõhisemat suutlikkust reageerida uutele ohtudele, kahjustamata praeguseks saavutatud kõrget lennundusjulgestustaset.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

(2) Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).

(3) Komisjoni 13. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/111, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 tsiviillennunduse julgestusseadmete heakskiitmise ja selliste kolmandate riikide osas, mille julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega (ELT L 21, 27.1.2020, lk 1).

(4) Komisjoni 30. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu (ELT L 208, 1.7.2020, lk 43).

(5) Komisjoni 18. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/255, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 58, 19.2.2021, lk 23).

(6) Komisjoni teatis „Suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks – COVID-19“ (ELT C 169, 15.5.2020, lk 17).

(7) Euroopa Majanduspiirkonna riigid ja Šveits.

(8) Komisjoni 31. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/472, millega muudetakse määrust (EL) nr 72/2010 seoses mõiste „komisjoni inspektor” määratlusega (ELT L 85, 1.4.2016, lk 28).

(9) Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus (EL) nr 72/2010, millega nähakse ette lennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord (ELT L 23, 27.1.2010, lk 1).

(10) Selleks et tagada võrreldavus ja hinnata aja jooksul nõuete täitmise taset, kasutab komisjon nõuete täitmise näitaja arvutamisel meetodit, mis hõlmab vaid kõige sagedamini inspekteeritavaid põhilisi julgestusnõudeid. Nende hulka kuuluvad lennujaama, õhusõidukite, reisijate ja käsipagasi ning registreeritud pagasi julgestusega seotud nõuded. Julgestusmeetmed on jaotatud otseselt seotud julgestusnõuete kogumiteks ja neid hinnatakse tervikuna. Hindamisel rakendatakse kindlaksmääratud kaalutegurit, mis kajastab rakendamise määra kogumite kaupa järgmiselt: Asjaomase aasta nõuete täitmise üldnäitaja võrdub seega kaalutegurite summaga, mis on jagatud otseselt seotud nõuete kogumite arvuga.

(11) Vt punkt 1.1.

(12) Mida on muudetud komisjoni 8. jaanuari 2010. aasta määrusega (EL) nr 18/2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega (ELT L 7, 12.1.2010, lk 3).

(13) See hõlmab muu hulgas riikliku julgestusprogrammi (NASP, NSTP ja NQCP) ning lennuettevõtjate, lennujaama käitajate ja muude asjaomaste üksuste julgestusprogrammide hindamist ja läbivaatamist, veebipõhist koolitust ja sertifitseerimistoiminguid, riiklike riskihinnangute läbivaatamist, dokumentide kontrolli, suundumuste analüüsi jne.

(14) ELT L 134, 25.5.2007, lk 4.

(15) Vt joonealune märkus nr 3.

(16) Vt joonealune märkus nr 4.

(17) Komisjoni teatis „Suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks – COVID-19“ (ELT C 169, 15.5.2020, lk 17).

(18) Andmebaasi koostas komisjon ja selle kasutamine on määruse (EL) 2015/1998 ja komisjoni otsuse C(2015) 8005 kohaselt tarneahelas osalejate jaoks kohustuslik.

(19) Komisjoni 6. novembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1116/2013, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 185/2010 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise ja lihtsustamisega (ELT L 299, 9.11.2013, lk 1).

(20) https://ksda.ec.europa.eu/

(21) Komisjoni 18. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/255, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 58, 19.2.2021, lk 23); komisjoni 3. aprilli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/877, millega muudetakse ja parandatakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (millega täiendatakse määrust (EL) nr 952/2013) ning muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/341 (millega täiendatakse määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) (ELT L 203, 26.6.2020, lk 1); komisjoni 29. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/893, millega muudetakse rakendusmäärust (E) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 206, 30.6.2020, lk 8).

(22) Komisjoni talituste (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat) poolt 2019. aasta novembris korraldatud küberturvalisuse seminari üks peamisi tulemusi oli soovitus luua lennunduse küberturvalisuse töörühm.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(24) Töövahend on kättesaadav järgmisel aadressil (23 keeles): https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/security-safety/cybersecurity_en .

(25) Nimelt pahavara levitamine, teenusetõkestus, loata juurdepääs ja andmevargus ning tarkvara mõjutamine.

(26) ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavas määratakse kindlaks tegevusvaldkonnad, kus EL ja selle liikmesriigid saaksid õigeaegselt ette valmistada ja kasutusele võtta olemasolevad vahendid, et ennetada ja käsitleda võimalikke terrorismiriske ELi sisejulgeolekule, mis tulenevad Talibani võimuletulekust Afganistanis 2021. aasta septembris, vt:
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12315-2021-INIT/en/pdf

(27) https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0532

(28) https://www.justice.gov/opa/pr/kenyan-national-indicted-conspiring-hijack-aircraft-behalf-al-qaeda-affiliated-terrorist

(29) Komisjoni 22. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/664 U-space’i õigusraamistiku kohta (ELT L 139, 23.4.2021, lk 161); komisjoni 22. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/665, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/373 kontrollitavas õhuruumis kindlaks määratud U-space’i õhuruumis lennuliikluse korraldamise teenuseid/aeronavigatsiooniteenuseid osutavate ja muid lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioone täitvate teenuseosutajate suhtes kohaldatavate nõuete osas (ELT L 139, 23.4.2021, lk 184); komisjoni 22. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/666, millega muudetakse määrust (EL) nr 923/2012 mehitatud õhusõidukite U-space’i õhuruumis käitamise osas (ELT L 139, 23.4.2021, lk 187).

(30) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152, 11.6.2019, lk 1).

(31) Seda nõuet kohaldatakse üle 250 grammi kaaluvate tarbedroonide suhtes ja seda hakatakse täielikult kohaldama alates 1. jaanuarist 2024.

(32) Näiteks seoses isetehtud lõhkekehade, droonide kasutamise, küberturvalisuse, kauba ja postiga jne.

(33) Nagu 1. osas on kirjeldatud, korraldas komisjon 2020. aastal 11 põhjalikku inspekteerimist, mis hõlmasid lennujaamu, lennuettevõtjaid ja muid üksusi ning pädevaid asutusi seitsmes liikmesriigis. Seda tehti kooskõlas inspekteerimisstrateegiaga, kasutades kaugmeetodit.

(34) AS 8/7-21/6, 27. jaanuar 2021.

(35) Komisjoni 14. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/413, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 selliste kolmandate riikide osas, mille julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega (ELT L 73, 15.3.2019, lk 98).

(36) CASE II projekt on edasiarendus Aafrika ja Araabia poolsaare tsiviillennundusohutust käsitlevast projektist (CASE), mida alustati 2016. aasta alguses ja mis on kestnud neli aastat. CASE II projekt kestab samuti neli aastat ja komisjoni poolt kogu selleks ajavahemikuks eraldatav eelarve on kaheksa miljonit eurot. CASE II projekt erineb CASE I projektist selle poolest, et sellesse on kaasatud Aasia.

(37)

Partnerriigid valitakse objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu näiteks konkreetse riigi pühendumus/suutlikkus osaleda täielikult projekti raames elluviidavates suutlikkuse suurendamise toimingutes või võimalike kattumiste puudumine teiste suutlikkuse suurendamise algatustega, olgu need siis kahe- või mitmepoolsed..

Riik	Inspekteerimiste arv (esmased ja järelinspekteerimised) ajavahemikus jaanuar–detsember 2020	Inspekteerimiste koguarv (esmased ja järelinspekteerimised) alates 2004. aastast
Austria	0	17
Belgia	0	20
Bulgaaria	0	14
Horvaatia	0	8
Küpros	0	11
Tšehhi Vabariik	0	14
Taani	2	20
Eesti	0	10
Soome	0	17
Prantsusmaa	1	34
Saksamaa	0	33
Kreeka	0	24
Ungari	0	12
Iirimaa	0	17
Itaalia	2	32
Läti	0	9
Leedu	1	11
Luksemburg	0	11
Malta	0	8
Madalmaad	2	18
Poola	0	19
Portugal	0	19
Rumeenia	0	12
Slovakkia	0	10
Sloveenia	0	9
Hispaania	0	32
Rootsi	2	24
ELi mittekuuluvad riigid: Šveits	1	13
KOKKU	11	478

Riik	Inspekteerimiste arv (esmased ja järelinspekteerimised) ajavahemikus jaanuar–detsember 2020	Inspekteerimiste koguarv (esmased ja järelinspekteerimised) alates 2004. aastast
Island	1	17
Norra	2	59
KOKKU	3	76