EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.2.2022

COM(2022) 78 final

KOMISJONI TEATIS

Tõhustatud järelevalve ajakohastatud aruanne – Kreeka, veebruar 2022

{SWD(2022) 50 final}

TAUST

Kreeka majandusarengut ja -poliitikat jälgitakse majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames ja tõhustatud järelevalve raamistiku alusel vastavalt määruse (EL) nr 472/2013 artiklitele 2 ja 3( 1 ). Kreeka üle tõhustatud järelevalve tegemisel( 2 ) tunnistatakse asjaolu, et Kreeka peab jätkama meetmete rakendamist majandus- ja finantsraskuste põhjuste või võimalike põhjustega tegelemiseks ning ühtlasi viima ellu struktuurireforme jõulise ja kestliku majanduskasvu toetamiseks.

Tõhustatud järelevalve moodustab tervikliku raamistiku majandusliku arengu jälgimiseks ning majanduse kestlikuks elavdamiseks vajaliku poliitika rakendamiseks. See võimaldab hinnata regulaarselt Kreeka majanduse ja rahanduse hiljutist arengut, jälgida riigi rahastamistingimusi ning ajakohastada võla kestlikkuse analüüsi. Tõhustatud järelevalve loob ka raamistiku selleks, et hinnata Kreeka 22. juunil 2018. aastal eurorühma ees võetud üldist kohustust jätkata Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi raames vastuvõetud reforme ja viia need lõpule ning tagada finantsabiprogrammide raames vastuvõetud oluliste reformide eesmärkide saavutamine. Sellest tulenevalt jälgitakse tõhustatud järelevalve raames selliste erikohustuste täitmist, mille eesmärk on lõpetada 2022. aasta keskpaigani ulatuvateks kokkulepitud tähtaegadeks programmi raames alustatud peamised struktuurireformid kuues põhivaldkonnas: i) eelarvepoliitika ja struktuurne eelarvepoliitika, ii) sotsiaalhoolekanne, iii) finantsstabiilsus, iv) töö- ja tooteturud, v) Kreeka varade ja osaluste haldamise amet ja erastamine ning vi) avaliku halduse ajakohastamine( 3 ).

Käesolev aruanne on Kreeka tõhustatud järelevalve 13. aruanne. Aruanne põhineb 25. jaanuaril 2022 virtuaalselt toimunud kontrolli tulemustel ja korrapärasel dialoogil ametiasutustega. Kontrolli korraldas Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga;( 4 ) Rahvusvaheline Valuutafond osales oma rahastamisjärgse hindamise raames ning Euroopa stabiilsusmehhanism oma varajase hoiatamise süsteemi raames ja kooskõlas 27. aprilli 2018. aasta vastastikuse mõistmise memorandumiga Euroopa Komisjoni ja Euroopa stabiilsusmehhanismi töösuhete kohta. Käesolevas aruandes hinnatakse kohustuste täitmist, mis Kreeka on eurorühma ees võtnud seoses reformide lõpuleviimisega 2021. aasta lõpuni. Sellel aruandel puudub seos poliitikaga seotud tingimustel põhinevate võlameetmete järgmise paketi aktiveerimisega, mis võiks vastavalt kokkulepitud pooleaastasele ajakavale toimuda 14. aruande põhjal. 14. aruanne avaldatakse eeldatavasti 2022. aasta mais.

Kreeka poolt 2018. aasta juunis eurorühma partnerite ees võetud kohustused, mille alusel aktiveeritakse täiendavad võlakergendusmeetmed, olid kindlaks määratud 2022. aasta keskpaigani ja seega on Kreeka jõudnud kõnealuse kokkuleppe viimasesse aastasse. Ametiasutused väljendasid kavatsust keskenduda seni täitmata kohustuste täitmisele 2022. aasta keskpaigaks. Ülejäänud võlakergendusmeetmete rakendamise ja tõhustatud järelevalve lõpetamise otsustes tuleb arvesse võtta kohustuste täitmisel tehtud edusamme ja laiemat majanduspoliitilist keskkonda.

ÜLDINE HINNANG

Kreeka taastus pandeemiast kiiresti ja väljavaated on endiselt tugevad, kuigi seal valitseb suur ebakindlus. Tänu sisenõudlusele ja oodatust paremale turismihooajale on majandus praeguseks eeldatavasti saavutanud 2021. aastal SKP suure kasvumäära (8,5 %). Pandeemiaeelne majandustegevuse tase saavutati juba 2021. aasta kolmandas kvartalis. 2022. aasta väljavaated on endiselt tugevad, mida toetab soodne eelarve- ja rahapoliitika ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava hoogne rakendamine. Koroonaviiruse uue omikronvariandi levik on 2021. aasta viimases kvartalis majanduskasvu siiski tõenäoliselt pärssinud, kuid 2022. aasta esimeses kvartalis peaks see mõju oluliselt vähenema. Kreekas kehtestati alates 2022. aasta jaanuarist kohustuslik vaktsineerimine üle 60-aastastele elanikele. On olemas täiendavate häirete oht, kuigi praegu eeldatakse, et mõju on üsna lühiajaline. Hiljutised energiahinna ja eelkõige elektrihinna muutused maailmaturul on toonud kaasa jaehindade tõusu ja on täiendavaks ebakindluse allikaks kogu majandusele. Kuigi 2021. aastal lõpetati kavakohaselt enamik erakorralisi toetusmeetmeid järk-järgult, reageeris valitsus koroonaviiruse uue variandi puhangule ja oodatust suuremale inflatsioonile kiiresti uue sihtotstarbelise toetusega. Valitsemissektori eelarve puudujääk peaks 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt vähenema( 5 ). Tööturu areng on endiselt soodne ja töötus, mis langes 2021. aasta kolmandas kvartalis 14,1 %-ni (2020. aasta kolmandas kvartalis oli see 17,2 %), peaks 2022. aastal veelgi vähenema. Suhtelise vaesuse määr langes 2020. aastal 17,7 %-ni (2019. aastal oli see 17,9 %).

Ametiasutused on edukalt täitnud järgmised erikohustused.

·Avaliku halduse valdkonnas on ametiasutused tulemuslikult lõpule viinud ametiisikute ametijuhendite koostamise. Koos 2021. aastal kasutusele võetud digitaalsete organisatsiooni struktuuri skeemidega on ametijuhendid Kreeka avaliku halduse integreeritud personalijuhtimise süsteemi loomise põhielement.

·Ametiasutused on viinud lõpule investeerimislubade andmise lihtsustamise kokkulepitud sektorites, võttes vastu viimase haridustegevust käsitlevatest õigusaktidest. Need jõupingutused tuginevad finantsabiprogrammi raames algatatud ulatuslikule reformile ja täiendavad seda, laiendades investeerimislubade andmise lihtsustatud menetlusi mitmele täiendavale majanduse tegevusalale( 6 ).

·Sotsiaalhoolekande reformide valdkonnas on ametiasutused viinud lõpule ühtse pensionifondi haldusliku ümberkorraldamise pärast kõigi vajalike kohalike büroode loomist ja toimivuse tagamist, tehes pidevaid edusamme IT-taristu parandamisel. Reformiga viiakse lõpule jõupingutused varem killustatud pensionisüsteemi konsolideerimiseks, liikudes pensionisüsteemi andmete täieliku digiteerimise suunas: seega on see oluline samm Kreeka pensionisüsteemi tõhustamisel.

Lisaks sellele on reformide rakendamine paljudes erikohustustes hästi edenenud. Eelkõige:

·Riigi rahanduse juhtimise valdkonnas edeneb eelarve funktsionaalse klassifitseerimise edasine täiustamine (osa kontoplaani reformist) kavakohaselt ning eeldatavasti viiakse see lõpule 2022. aasta aprilliks ja avaldatakse 2022. aasta mais keskpika perioodi eelarvestrateegia iga-aastases ajakohastatud versioonis.

·Ametiasutused on teinud edusamme seoses valitsemissektori võlgnevuste tasaarveldamisega erasektori ees. Pensionivõlgnevusi on vähendatud vastavalt 2021. aasta sügisel vastu võetud tegevuskavas kavandatule ning ametiasutused kinnitasid, et need likvideeritakse täielikult 2022. aasta juuniks. Pärast mitu kuud kestnud majanduslikku seisakut vähenesid muud kui pensionivõlgnevused märkimisväärselt tänu valitsuse vastu võetud meetmetele, mille eesmärk oli viia lõpule tasaarveldamine. Kuigi võlgnevuste arv on praegu mõnevõrra suurem 2021. aasta märtsis seatud eesmärgist, eeldavad ametiasutused, et muud kui pensionivõlgnevused likvideeritakse 2022. aasta veebruariks. Kreeka kontrollikoja soovituste rakendamine ja eelarvemenetluste lihtsustamine kulgevad kavakohaselt.

·ENFIA kinnisvaramaksu reform on jõudnud viimasesse ettevalmistusetappi. Jõuti kokkuleppele uuel turuga seotud kinnisvaramaksu väärtusel põhineva reformi üksikasjaliku maksumäära struktuuri ja maksukulude suhtes, mis laiendab maksubaasi ning parandab kinnisvaramaksu õiglust ja majanduslikku tõhusust. See õigusakt võetakse vastu 2022. aasta veebruaris, et võimaldada maksuotsust ja esimeste maksete tegemist väikese viivitusega 2022. aasta aprillis.

·Mis puudutab tervishoidu, siis tervishoiuteenuste osutajatelt ja ravimitarnijatelt summade tagasinõudmine (st ravimitele ja muudele tervishoiuteenustele tehtavatele avaliku sektori kulutustele seadusega kehtestatud ülemmäära ületamine, mis tuleb ravimitarnijatelt ja tervishoiuteenuste osutajatelt tagasi nõuda), edeneb ajakava kohaselt nii ravimite kui ka muude teenuste puhul, mis on tervitatav. Hanked on graafikus, mis võimaldab saavutada 2022. aasta keskpaiga eesmärgi, mille kohaselt tsentraliseeritud hangete osakaal oleks 40 % sellistest haiglate kogukuludest, mille kohta tervishoiuvaldkonna tsentraliseeritud hangete ametil on õigus hankeid algatada.

·Ametiasutused teevad edusamme puuete reformi, ettevalmistamisel, kusjuures ettevalmistamisel on teisesed õigusaktid, mis käsitlevad nii meditsiinilisel kui ka funktsionaalsel hindamisel põhinevat puude kindlaksmääramist. 2022. aasta märtsi lõpuks võetakse need eeldatavasti vastu. Uus hindamisraamistik annab teavet mitterahaliste hüvitiste otsuste tegemiseks puudega inimestele isikliku abi osutamise kohta.

·Kreeka varade ja osaluste haldamise ameti üldkogu on heaks kiitnud ameti koostatud ajakohastatud strateegilise kava, milles on esitatud kõige olulisemad põhilised tulemusnäitajad, mille abil amet jälgib oma finantstulemuslikkust, ning üksikasjalikud meetmed ameti jaoks, mille eesmärk on tegutseda oma portfelli kuuluvates riigi omanduses olevates ettevõtetes investori ja reformijana. Koordineerimismehhanismi rakendamisel on tehtud suuri edusamme, sealhulgas Ateena linnatranspordiorganisatsiooni esimese tulemuslikkuslepingu heakskiitmine. Ametiasutused valmistavad ette riigi omanduses olevate ettevõtete institutsioonilise raamistiku ajakohastamist käsitleva seaduse esimese eelnõu, mis hõlmab ameti kaudseid tütarettevõtjaid ja muid riiklikke ettevõtteid, mis ei kuulu ameti portfelli. Riiginõukogu tegi 2022. aasta veebruaris otsuse, et Ateena ja Thessaloníki veemajandusega seotud osaluste üleandmine ametile 2018. aastal oli põhiseadusevastane. Käesoleva otsuse mõju on läbivaatamisel.

·Üldiselt on viimastel kuudel tehtud suuri edusamme erastamistehingute valdkonnas. Riikliku gaasiettevõtte DEPA taristu hankemenetlus on jõudnud lõppetappi ja lähiajal on oodata selle rahalist sulgemist. Mitme olulise piirkondliku sadama ja Gournes Heraklioni hanked (endise Ameerika sõjaväebaasi Kreeta osa arendamine) on pooleli ning on algatatud hankemenetlus Ateena ringtee (Attiki Odos) kontsessioonilepingu sõlmimiseks. Ametiasutused on edasi liikunud Egnatia kiirtee ehitustöödega, sillutades teed kontsessioonilepingu rakendamisele 2022. aasta lõpuks.

·Katastriüksuste kaardistamine ja üleminek uue Kreeka katastri täielikule loomisele on viimase kolme kuu jooksul jätkunud. Metsakaartide ratifitseerimine, mis on vastuväidete esitamise perioodi pikendamise tõttu praegu peatatud, peaks algama uuesti 2022. aasta mais. Vastuväidete esitamise perioodi pikendati 2021. aasta suvel toimunud metsapõlengute mõju tõttu. Ametiasutused eeldavad, et see viiakse 2022. aasta juuliks suurel määral lõpule, mis on üldjoontes kooskõlas eelmises aruandes märgituga.

·Töö tööõiguse kodifitseerimiseks jätkub tihedas koostöös keskse kodifitseerimiskomiteega ning läbivaadatud õigusakti esimene eelnõu esitatakse 2022. aasta märtsis. Ametiasutused kohustusid kodifitseeritud õigusaktid vastu võtma 2022. aasta mais.

·Kohustusliku dokumentide elektroonilise esitamise nõude rakendamine edeneb ja see viiakse eeldatavasti lõpule 2022. aasta aprilliks. Ateenas on käivitatud e-toimiku platvorm, mida kasutatakse selleks, et võimaldada sidusrühmadel kohtuasjade kulgu kohtute kaudu registreerida ja jälgida, ning selle toimimine laieneb järk-järgult kogu Kreeka territooriumile ning e-lahutusmenetlus on nüüd täielikult toimiv.

·Ametiasutused jätkasid tööd riikide korruptsioonivastase ühenduse neljandas hindamisvoorus korruptsioonivastase võitluse kohta esitatud ülejäänud soovituste rakendamiseks. Suur osa soovitustest sõltub kohtukorralduse ja kohtuametnike staatuse seaduse vastuvõtmisest, mis viibib (vt allpool). Ametiisikutele altkäemaksu andmist käsitlevad soovitused viidi edukalt ellu 2021. aasta lõpus.

Siiski on mõnes erikohustuses ja muudes olulistes poliitikavaldkondades täheldatud viivitusi võrreldes 12. aruande raames kokku lepitud tähtaegadega. Eelkõige:

·avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse uues maksukogumise IT-süsteemis on esinenud viivitusi. Selle põhjuseks on töövõtja viivitus maksukogumise läbivteenuse IT-süsteemi lõpliku täieliku versiooni esitamisel, mis on nüüd kavandatud 2022. aasta juuniks. Selle tulemusena peaks see uus IT-süsteem, mis oli kavandatud 2022. aasta aprilli lõppu, hakkama täielikult toimima 2022. aasta septembri lõpuks. Sõltumatu asutus kavandab siiski, et tema kesksed ja detsentraliseeritud teenistused, sealhulgas maksukogumise ja tagasimaksmise direktoraat ning kogumistegevuse üksus, hakkavad kasutama selle süsteemi teatavaid funktsioone 2022. aasta aprilliks.

·Esmatasandi tervishoiu reformi edenemine on olnud piiratud. Lisaks esmaste õigusaktide lõplikule eelnõule on ametiasutused nüüd valmistanud ette teiseste õigusaktide eelnõu, milles on esitatud patsientide registreerimise ja perearstide väravavahisüsteemi funktsiooni põhijooned, kuigi süsteemi mõne põhiparameetri kindlaksmääramine ei ole veel lõpetatud. Ametiasutusi kutsutakse üles kehtestama õigel ajal piisavad stiimulid, et piirata enesesuunamist ja tagada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele ning rakendada patsientide kohustuslikku registreerimist, nagu on sätestatud kehtivas õigusraamistikus. Ametiasutused võtsid kohustuse algatada 2022. aasta veebruari lõpus või märtsi alguses õigusaktide üle avalik konsultatsioon ja võtta õigusaktid vastu varsti pärast seda, st enne 14. aruande esitamise tähtaega. Reformi rakendamine algab pärast seda ja selle tähelepanelik jälgimine jätkub.

·Majandustegevuse ja tooteturgude järelevalve kontrolliraamistiku reformi ei ole veel lõpetatud. Viimase valdkonna – keskkonnakaitse – teiseseid õigusakte ei ole käesoleva läbivaatamise ajaks lõplikult vormistatud, sest reformi põhiseadusele vastavuse tagamiseks oli vaja korraldada konsultatsioonid. Konsultatsioonid on nüüdseks lõpule viidud ja õigusaktid võetakse eeldatavasti peagi vastu. Nendes õigusaktides on täpsustatud jõustamise korraldusmudelit, et jõustamissüsteemi rakendamisel oleks lihtsam tegutseda ühtlustatult.

·Ametiasutused võtsid vastu kaks teisest õigusakti, mis on uue riigihangete seaduse rakendamiseks olulise tähtsusega, kuid viimane on veel pooleli. Kaks vastu võetud ministrite ühisotsust käsitlevad riiklike ehitustööde ja uuringute jaoks erasektori inseneride sertifitseerimise raamistiku loomist. Kuid kolmanda poolelioleva ministrite ühisotsuse vastuvõtmine, mis käsitleb uue juriidilise isiku loomist uue integreeritud IT-süsteemi väljatöötamiseks ja hooldamiseks, on viibinud ja seda oodatakse lähiajal.

·Tsiviil- ja kriminaalkohtuasjade integreeritud haldussüsteemi pakkumiskutse avaldamine on edasi lükkunud ja see on kavas käivitada 2022. aasta märtsis. Euroopa institutsioonid kinnitasid veel kord oma muret viivituse pärast ning julgustasid ametiasutusi tagama protsessi tõhusa ja takistamatu läbiviimise jätkumise.

·Uue kohtukorralduse ja kohtuametnike staatuse seaduse vastuvõtmine on märkimisväärselt edasi lükkunud. Algselt pidi seadus jõustuma 2021. aasta septembris, kuid seejärel lükati see edasi 2022. aasta jaanuarisse. Praegu kavatsevad ametiasutused esitada seaduse parlamendile 2022. aasta aprilli lõpuks. Ametiasutused põhjendavad lisaviivitust ümbersõnastamise ja konsulteerimise piirangutega. Muu hulgas peaks seadus aitama leevendada probleeme, mis on seotud üksikisiku maksejõuetuse kumuleerumisega, mida jälgitakse finantspoliitilise kohustuse raames selles mõttes, et selle läbivaadatud distsiplinaar- ja edutamiseeskirjad edendavad kohtunike seas kõrgete kutsestandardite rangemat järgimist. Selle vastuvõtmine on ka korruptsioonivastase võitluse kohustuse olulise osa täitmise eeltingimus. Ametiasutusi kutsutakse tungivalt üles seadust kiiresti lõplikult viimistlema, arvestades selle põhimõttelist tähtsust kohtusüsteemi tõhusa toimimise jaoks.

·Justiitsministeeriumi üksuse JustStat töölerakendamiseks vajalikud teisesed õigusaktid võetakse üheksakuulise viivitusega eeldatavasti vastu 2022. aasta märtsi lõpuks. Selle eriosakonna ülesanne on koguda ja töödelda andmeid kohtusüsteemi tulemuslikkuse mõõtmiseks ja parandamiseks.

Aruandes väljendatakse heameelt konkreetsete kohustuste täitmisel saavutatud edu üle ja ametiasutuste edusammude üle mitme ulatuslikuma struktuurireformi elluviimisel, mis on algatatud tõhustatud järelevalve raames. Eelkõige:

·Valmis on saadud ühtsest palgaastmestikust kõrvalekaldumiste kindlaksmääramise loeteluga, mis on osa ametiasutuste jõupingutustest tugevdada keskset kontrolli värbamist ja palka käsitlevate sätete üle avalikus halduses. Tuvastatud nõrkustele suunatud õigusnormid on kavas vastu võtta 2022. aasta aprilliks. Samuti viiakse 2022. aasta aprilliks lõpule alaliste ja ajutiste õpetajate vajaduste hindamine keskpikas kuni pikas perspektiivis.

·Ametiasutused on edukalt lõpule viinud ühtse digiportaali Gov.gr loomise, mida toetavad asjakohased algatused süsteemi koostalitlusvõime ja stabiilsuse tagamiseks kooskõlas riiklikus digitaalse ümberkujundamise strateegias sätestatud suuniste ja prioriteetidega ning pandeemia arengust tulenevate kiireloomuliste vajadustega.

·Ametiasutused jätkavad kõrgharidusseaduse ettevalmistamist pärast haridussektori varasemaid teretulnud reforme, kuid selle vastuvõtmine viibib pandeemia tõttu. Ametiasutused on kohustunud algatama avaliku konsultatsiooni 2022. aasta märtsis ja praegu on oodata selle vastuvõtmist 2022. aasta mais.

Viivislaenude vähendamine pangandussektoris (peamiselt Heraklese programmi kaudu) on jätkunud, kuid haavatavus püsib, sest viivislaenude netosissevool( 7 ) jätkub, kuigi seni on see olnud piiratud. Viivislaenude suhtarv oli 2021. aasta septembris individuaalsel alusel 15 %, olles märkimisväärselt vähenenud (2020. aasta lõpus oli see 30,1 % ja 2019. aasta lõpus 40,6 %),( 8 ) kuid on endiselt euroala kõrgeim. Viivislaenude netosissevool jätkus, kuid jääb esialgsetele ootustele alla. Heraklese programmi raames toimuv väärtpaberistamine võimaldab pankadel vähendada edaspidi oma riskikulu ja teha oma bilanssides ruumi uute laenude andmiseks. Kuigi hiljutised väärtpaberistamise tehingud Heraklese programmi raames suurendavad eraldiste vajadust, tasakaalustasid nende mõju pankade kapitalipositsioonidele osaliselt edukad kapitali suurendavad meetmed. Pankade kapitalipositsioon on endiselt üks euroala madalamaid ja sellega kaasneb edasilükkunud maksukohustuste suur osakaal.

Kokkulepitud poliitikameetmete rakendamine finantssektoris on edenenud, kuid mitmed poliitikameetmed jäävad ajakavast maha. Mis puutub maksejõuetusseaduse rakendamisse, siis toimivad kõik menetlused (kohtuväline restruktureerimine, rehabiliteerimine, korrapärane ja lihtsustatud maksejõuetusmenetlus ning varajase hoiatamise mehhanism) koos vastavate e-platvormidega. Ametiasutuste esitatud ajakohastuste kohaselt on leibkondade pooleliolevate maksejõuetusjuhtumite jaoks uute kohtuistungite kuupäevade määramine kiirenemas, kuid kuhjunud kohtuasjade lahendamine ei vasta ikka veel ootustele ega ole ette nähtud enne 2023. aasta lõppu. Ametiasutused on astunud samme kohtute menetlussuutlikkuse suurendamiseks ja ootavad, et kohtukorralduse ja kohtunike seadustiku sätted protsessi veelgi tõhustaksid. Elektrooniliste oksjonite läbiviimine suureneb jätkuvalt alates selle jätkamisest 2021. aasta septembris ning käimas on edasiste paranduste kasutuselevõtmine. Ametiasutused on jätkuvalt pühendunud kokkulepitud eesmärkide saavutamisele seoses sissenõutud riigigarantiide kuhjumise menetlemise ja likvideerimisega vastavalt 2023. aasta keskpaigaks ja 2024. aasta keskpaigaks. Nõuete menetlemine on kiirenenud, kuid see kajastub maksetes ainult osaliselt. 2022. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärselt suurendada nõuete ja maksete menetlemist. Müügi- ja tagasirendiüksuse konkursil osalemise kutse avaldatakse eeldatavasti 2022. aasta veebruaris. Ametiasutused kaaluvad peamise elukohaga seotud ajutise toetuskava kehtestamist vähekaitstud võlgnikele, et tagada sujuv üleminek kuni müügi- ja tagasirendiüksuse tegevuse alustamiseni, mida praegu ei ole oodata enne 2023. aasta märtsi lõppu. Ametiasutusi kutsutakse üles kehtestama tugevaid kaitsemeetmeid, et võidelda kava mittesihipärase kasutamise vastu ja vähendada õiguslikke riske, ning alustama kiiresti müügi- ja tagasirendiüksuse loomist, et tagada ajutise kava õigeaegne järkjärguline lõpetamine. Arutelud Kreeka finantsstabiilsuse fondi tuleviku üle on edenenud hästi ja asjakohane muudatus võetakse eeldatavasti vastu 2022. aasta aprilliks.

Ametiasutused teatasid, et kavatsevad sotsiaalpartneritega konsulteerides 1. mail 2022 suurendada seadusjärgset miinimumpalka, et vähendada hinnatõusu negatiivset mõju madala sissetulekuga töötajatele. See suurendamine järgneb tagasihoidlikule 2 % suurendamisele, mille kohta tehti otsus 2021. aasta juulis ja mida rakendati 2022. aasta jaanuaris pärast miinimumpalga kaheaastast külmutamist (pandeemia tõttu), mis kajastas palkade ja tootlikkuse arengut, samuti muid näitajaid, mis põhinevad andmetel kuni 2021. aasta esimese pooleni. Kiirendades miinimumpalga ajakohastamise tavamenetlust, et leevendada kõrge inflatsiooni mõju madala sissetulekuga töötajatele, kohustusid ametiasutused järgima seadusega 4172/13 kehtestatud miinimumpalga kindlaksmääramise protsessi. Ametiasutused märkisid ka, et võimalik miinimumpalga kohandamine mais kaitseb konkurentsivõimet ja sellega kaasnevad piiratud eelarvekulud, sealhulgas seoses avaliku sektori palgakuludega. Kõnealustest konsultatsioonidest tulenev miinimumpalga tõus tehakse eeldatavasti teatavaks 2022. aasta aprillis ja seda rakendatakse alates järgmisest kuust.

Käesolevas aruandes järeldatakse üldiselt, et jätkuvast pandeemiast tingitud keerulistest oludest hoolimata on Kreeka võtnud vajalikke meetmeid erikohustuste täitmiseks. Kreeka ametiasutused on samuti kavandanud usaldusväärse tee, mis viib veelgi märkimisväärsemate edusammudeni oma kohustuste täitmisel 2022. aasta mais avaldatava tõhustatud järelevalve 14. aruande esitamise ajaks. Ametiasutused on täitnud mitmesuguste valdkondadega, eelkõige avaliku halduse tõhustamisega, ühtse pensionifondi haldusliku ümberkorraldamise lõpuleviimisega ja investeerimislubade andmise menetluse lihtsustamisega seotud erikohustusi. Kreeka tegi edusamme ka laiemate struktuurireformide elluviimisel, sealhulgas eelkõige digiülemineku valdkonnas, ning alustas riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamist( 9 ). Euroopa institutsioonid peavad tervitatavaks ametiasutuste tihedat ja konstruktiivset osalemist kõigis valdkondades, julgustavad ametiasutusi tempot hoidma ja vajaduse korral tugevdama jõupingutusi osaliselt pandeemia põhjustatud viivituste kõrvaldamiseks eelkõige seoses finantssektori poliitika valdkonna reformidega, esmatasandi tervishoiu, ettevõtluskeskkonna ja õigusemõistmisega, ning saavutama kokkulepitud eesmärgid võlgnevuste likvideerimiseks.

MAKROMAJANDUSLIK ARENG

Tänu väga headele eksporditulemustele ja eratarbimisele säilitas majandus 2021. aasta kolmandas kvartalis kasvutempo. Kasvu 2021. aasta kolmandas kvartalis (2,7 % kvartaliga võrreldes) toetas ka turismist saadava tulu kiire taastumine ning hoolimata väärtusahelate kitsaskohtadest püsis kaupade eksport vastupidav. Positiivse panuse andsid ka investeeringud, kuigi need olid suhteliselt madalal tasemel. Omikronvariandi hiljutine esilekerkimine ja sellega seotud tõkestamismeetmete karmistamine 2021. aasta detsembris on 2021. aasta viimases kvartalis majanduskasvu eeldatavasti pärssinud, kuid 2022. aasta esimeses kvartalis peaks see mõju suurel määral vähenema. Üldiselt prognoositakse, et SKP reaalkasv on 2021. aastal 8,5 % ja majandus saavutab pandeemiaeelse aktiivsuse taseme juba 2021. aasta kolmandas kvartalis.

Prognoosi kohaselt tuleneb 2022. aasta majanduskasv siseteguritest, mida toetab taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate investeeringute ja reformide rakendamisest tulenev stiimul. Prognoositakse, et väliskeskkond jääb toetavaks, sest eeldatakse, et turismi valdkonnas tehakse tasa märkimisväärne osa pandeemia ajal tekkinud kahjumist ja kaupade ekspordi eelmise aasta hea tulemus peaks veelgi paranema. SKP reaalkasv 2022. aastal kokku ulatub hinnanguliselt 4,9 %-ni. 2021. aasta kolmandas kvartalis suurenes tööhõive 4,9 % võrra, võrreldes 1,9 %-ga teises kvartalis. Kuigi tööhõive on peaaegu jõudnud pandeemiaeelsele tasemele, ei ole pandeemia ajal vähenenud aktiivse tööjõu näitaja veel täielikult taastunud. Leibkondade kasutada olev reaalne netotulu peaks 2021. aastal jõudsalt taastuma ja 2022. aastal jätkuvalt suurenema. Nafta- ja gaasihindade tõus tingis 2021. aasta teisel poolel inflatsiooni märkimisväärse tõusu, kuid see surve peaks 2022. aasta lõpupoole vähenema, sest rahvusvahelised hinnad on mõõdukad. Komisjoni talvevaheprognoosi kohaselt jõuab inflatsioon 2022. aastal haripunkti: 3,1 %-ni.

Eespool nimetatud teade miinimumpalga tõstmise kohta 2022. aasta mais on seotud kasvava inflatsiooni ja tugeva taastumisega. Vastavalt seadusele 4172/13, milles sätestatakse miinimumpalga läbivaatamise protsess, tuleks seadusjärgse miinimumpalga taseme kindlaksmääramisel võtta arvesse majanduse olukorda ja selle kasvuväljavaadete arengut, eelkõige tootlikkuse, inflatsiooni, konkurentsivõime, tööhõive, töötuse, sissetulekute ja palkade arengut. Konkurentsivõime (mõõdetuna tööjõu ühikukuluna)( 10 ) on alates 2018. aastast paranenud, peamiselt tänu reaalse töötasu vähenemisele töötaja kohta, sest reaalpalgad jäid kontrolli alla, samas kui tööhõive suurenes. Pandeemiast tingitud ajutine šokk 2020. aastal tõi kaasa tööjõu ühikukulu olulise suurenemise, sest ametiasutuste kehtestatud erakorralised toetusmeetmed ei mõjutanud töötaja kohta makstavat hüvitist. 2021. aastal peaks tootlikkus olema peaaegu täielikult taastunud ja selle kasvumäär peaks jääma kõrgeks, mida toetavad ka Kreeka riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames tehtud investeeringud. Nagu näidatud graafikul 1, on Kreeka konkurentsivõime alates 2018. aastast üldiselt märkimisväärselt paranenud. Nendele edusammudele vaatamata on Kreeka ekspordibaas jätkuvalt keskendunud väikese tehnilise keerukusega toodetele ning ekspordi ja SKP suhtarv väike. Lisaks sellele oli riigi jooksevkontol tsükliliselt kohandatud arvestuses( 11 ) 2020. aastal väga suur eelarvepuudujääk (‑11,8 % SKPst rahvamajanduse arvepidamises) ja see jääb tublisti allapoole taset, mida on vaja mõistliku rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni saavutamiseks. Nominaalne miinimumpalk suurenes 2021. aastal enamikus euroala liikmesriikides (11 liikmesriigis 15-st, kes on kehtestanud kollektiivläbirääkimiste protsessi), ulatudes 0,3 %-st Madalmaades 16,3 %-ni Lätis.

Joonis 1.Tööjõu ühikukulul põhinev reaalne tegelik vahetuskurss (19 kaubanduspartnerit – euroala) (2017. aasta 1. kvartal = 100)

Allikas: Euroopa Komisjon Märkus. Tööjõu ühikukulul põhinev reaalne tegelik vahetuskurss on reaalse tegeliku vahetuskursi (valuuta väärtus euroala kaubanduspartnerite kaalutud keskmise suhtes) ja tööjõu ühikukulu jagatis. See näitaja kajastab iga liikmesriigi kulupõhise konkurentsivõime püsivaid muutuste põhjuseid võrreldes tema peamiste kaubanduspartneritega.

Prognoosiga seotud riskid on endiselt suured. Kuigi 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis olid majandustulemused oodatust paremad, tekitab pandeemia areng nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil pidevat ebakindlust nii turistide saabumise suhtes kui ka nende teenindamisvõime kitsaskohtade võimaliku edasise pikenemise suhtes, ning haavatavus püsib. Lisaks sellele eeldatakse prognoosis, et sisendikulude märkimisväärne suurenemine avaldab tootmisele vaid piiratud negatiivset mõju, mis on kooskõlas tootjate tulevikuhoiakute praeguse seisuga. Leibkondade säästud, mis on kogutud pandeemia jooksul, võivad hõlbustada eelmistel perioodidel edasi lükatud ostude osalist sooritamist, sest leibkondade kulutamisvõimalused paranevad. Kaupade ekspordi suur tulemuslikkus alates 2020. aasta kolmandast kvartalist võib viidata ekspordibaasi struktuursele paranemisele, mida tõendab ka ekspordi turuosa pidev suurenemine. See võib põhjustada täiendavaid tõusuriske.

Tabel 1.Peamiste makromajanduslike muutujate kokkuvõte (%)

2020 2021 2022 2023 SKP reaalkasv -9,0   8,5 4,9 3,5 Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv -1,3   0,6 3,1 1,1

Allikas: Euroopa Komisjon

EELARVE ARENG

Algsed eelarve- ja majandusandmed on heaks prognoosiks 2021. aasta eelarvetulemuse kohta tervikuna. Tuletagem meelde, et komisjoni sügisprognoosi kohaselt peaks tõhustatud järelevalve raames jälgitav esmane eelarvepuudujääk olema 2021. aastal 7,6 % SKPst ja 2022. aastal 1,2 % SKPst ning 2023. aastal esmane eelarveülejääk 1,5 % SKPst. Mis puutub 2021. aasta kulude poole arengusse, siis mõne erakorralise toetusmeetme rakendamine on olnud sügisprognoosis eeldatust järkjärgulisem ja seega on 2021. aastast 2022. aastasse nihutatud maksete maht ligikaudu 0,1 % SKPst. Peale selle olid mõne meetme eelarvekulud eeldatust väiksemad, mis vähendas meetmete kogumaksumust 2021. aastal veel 0,1 % võrra SKPst. Samal ajal olid riigi tulud 2021. aastal komisjoni sügisprognoosis eeldatust peaaegu 1,2 % SKPst suuremad. See oli peamiselt tingitud äriühingu tulumaksust laekuvatest suurtest tuludest, sest äriühingute kasumlikkuse vähenemine 2020. aastal, mis mõjutab 2021. aastal tasumisele kuuluva 2020. aasta maksukohustuse suurust, oli algselt eeldatust väiksem. Ka muude tulumaksude ja käibemaksu laekumine oli eeldatust suurem, kajastades peamiselt prognoositust paremat makromajanduslikku kasvu. Neid tegureid tasakaalustas osaliselt 250 euro suurune toetus inimese kohta väikese sissetulekuga eakatele ja neile, kes said puudetoetusi valitsuselt, et võidelda suurenenud inflatsiooni mõjuga.

Suurem osa erakorralistest meetmetest on 2021. aasta lõpuks järk-järgult lõpetatud. Kooskõlas varasemate kavadega jätkatakse 2022. aastal leibkondade ja ettevõtjate toetamist ainult piiratud hulga ajutiste ja sihtotstarbeliste pandeemiaga seotud erakorraliste meetmetega, mille eelarvekulud on ligikaudu 1,7 % SKPst. Omikronvariandi hiljutist esilekerkimist arvesse võttes on siiski pikendatud mõningaid meetmeid, nagu töölepingute peatamine, lühiajalised tööd ja värbamistoetuste kava. Tervishoiusüsteemile antakse jätkuvalt suuremat toetust, mis suurendab 2022. aasta eelarvekulusid veel 0,15 % võrra SKPst. Tagastatavate ettemaksete tagasimaksmine pidi algama 2022. aasta jaanuaris, kuid viivituste tõttu IT-süsteemi loomisel oodatakse tagasimakseid alles 2022. aasta keskpaigast alates. Sellel viivitusel on 2022. aastal väga piiratud mõju eelarvele (ligikaudu 40 miljonit eurot). Samuti kavatsevad ametiasutused vastu võtta kinnisvaramaksu (ENFIA) reformi, mille püsiv eelarvekulu on ligikaudu 0,1 % SKPst.

Vastuseks elektrihindade tõusule on ametiasutused välja töötanud uue automaatse toetusmehhanismi, et leevendada leibkondade ja ettevõtjate kulude kasvu. Kavaga asendatakse 2021. aastal kasutusele võetud ajutine toetuste kava ja antakse toetust selle järgi, mil määral praegused elektrihinnad ületavad ettenähtud piirmäära. Leibkonnal on õigus seda toetust saada ainult esmase elukoha jaoks. Toetus katab lävendit ületava kuutarbimise esimese 150 kWh puhul 80 % kasvust ja järgmise 150 kWh puhul 60 % kasvust. Vähekaitstud leibkonnad saavad suuremat toetust, mis katab esimese 300 kWh puhul 90 % kasvust. Ettevõtjate jaoks on ette nähtud üksainus toetus kõigile kategooriatele, mis katavad 2022. aasta esimeses ja teises kvartalis vastavalt 50 % ja 30 % hinnatõusust. Taastuvate energiaallikate operaatori elektri hulgihindade prognoosi kohaselt võib toetuste kogumaht ulatuda 2022. aasta juuliks 1 miljardi euroni (0,5 % SKPst). Toetuskava oli kohandatud nii, et see oleks eelarveneutraalne, sest selle kulud kaetakse heitkogustega kauplemise süsteemi eeldatavalt suurenenud tuludest. Heitkogustega kauplemise süsteemist saadav lisatulu peaks katma ka küttetoetuse kulud, et leevendada maagaasihindade järsu tõusu mõju. Toetused on kooskõlas komisjoni teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“( 12 ) esitatud suunistega, sest need on ajutised ja neid hinnatakse iga kuu uuesti.

Eelarveriskid on endiselt suured. Peamine lühiajaline riskitegur on endiselt ebakindlus pandeemia arengu suhtes, eelkõige seoses vajadusega täiendavate toetusmeetmete järele ja pandeemia ajal antud riigigarantiide võimaliku aktiveerimisega. Uus elektriga seotud toetuskava vajab ulatuslikkuse tõttu hoolikat jälgimist, eelkõige seoses kõnealuste toetuste katmiseks oodatavate sihtotstarbeliste tuluvoogude piisavusega, tagades, et taastuvate energiaallikate bilanss ei muutu negatiivseks. Eelmise aruandega võrreldes jäävad täiendavad riskid samaks, eelkõige hiljutised või kavandatavad finantspoliitilised kokkulepped, sealhulgas vähem kaitstud võlgnike omandis olevate varade müügi- ja tagasirendikava, võivad sõltuvalt nende lõplikust statistilisest liigitusest põhjustada puudujääki ja võlga suurendavat mõju. Täiendav ebakindlus on seotud pooleliolevate kohtuasjadega, sealhulgas tagasiulatuva hüvitamisega pensionikärbete eest ja kohtuvaidlused riigi kinnisvaraettevõtte ETAD suhtes. Positiivne on aga see, et prognoositust paremad riigi tulud kantakse tõenäoliselt 2022. aastasse üle, sest need võivad kajastada seda, et kriis mõjutas maksubaasi vähem, kui algselt eeldati.

VALITSEMISSEKTORI RAHASTAMINE

Tootluse vahed on suurenenud, kuid jäävad allapoole 2019. aastal enne pandeemiat saavutatud keskmist taset. 2021. aasta detsembris otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu( 13 ) lõpetada pandeemiaga seotud erakorralise ostukava raames vara netoostud 2022. aasta märtsi lõpus ja reinvesteerida selle programmi raames ostetud tähtaeguvate väärtpaberite põhiosamaksed vähemalt 2024. aasta lõpuni. Sellega seoses selgitas Euroopa Keskpanga nõukogu, et pandeemiaga seotud turu uue killustumise korral saab reinvesteeringuid aja, varaklasside ja jurisdiktsioonide lõikes igal ajal paindlikult kohandada ning need võivad hõlmata Kreeka emiteeritud võlakirjade ostmist, mis ületavad tagasiostmiste pikendamist. Hoolimata jätkuvast Kreeka riigivõlakirjade varaostust Euroopa Keskpanga poolt ja finantsturgudel suurenenud soovimatusest võtta riske, mis on tingitud kasvavast ebakindlusest majanduse ja inflatsiooni väljavaadete suhtes, on tootluse vahed Saksamaa võlakirjadega suurenenud, tõustes 2022. aasta veebruari algupoolel kümneaastase tähtajaga võlakirjade puhul tasemele, mis ületab 200 baaspunkti.

Kreeka rakendas 2021. aastal edukalt likviidsusjuhtimise meetme. Pärast eelmist võlakirjade asendamist 2017. aastal, mis puudutas nn astmelisi võlakirju, õnnestus Kreekal nüüd astmelisi võlakirju vahetada järelejäänud 4 miljardist eurost 3 miljardi eurot väärtuses. Selle vahetusega pikenes nende kohustuste kaalutud keskmine tähtaeg kaheksalt aastalt kolmeteistkümnele aastale. Kuna mõned võlakirjaomanikud said oma võlakirjade eest raha, on valitsemissektori võlga vähendatud ligikaudu 1 miljardi euro võrra.

Uued võlakirjade emiteerimised aitavad kaasa suurtele rahareservidele. Eelarvetulude ja -kulude hooajalisusel ning võla amortiseerimise ajakaval põhinevate ootustega kooskõlas vähenesid sularahareservid 2021. aasta viimases kvartalis ja olid detsembris 31,6 miljardit eurot( 14 ). See on veidi suurem kui aasta varem täheldatud tase. Riigi võlahaldusamet avaldas oma rahastamisstrateegia 2022. aastaks. Kava kohaselt kavatseb Kreeka 2022. aastal koguda avatud turul 12 miljardit eurot, mis on veidi väiksem kui 2021. aastal kogutud summa. Selle kava rakendamine algas 2022. aasta jaanuaris kümneaastase tähtajaga võlakirja eduka emiteerimisega mahuga kolm miljardit eurot ja tootlusega oli 1,8 %.

VÕLA KESTLIKKUSE ANALÜÜS

Võla kestlikkuse ajakohastatud analüüs näitab, et riskid jäid võrreldes 12. aruandega samaks, kuid ebakindlus on endiselt suur. Käesolev analüüs on 12. aruandes avaldatud analüüsi osaline ajakohastamine. Ajakohastatud versioon sisaldab andmeid hiljutise likviidsusjuhtimise meetme ja uusima võlakirjaemiteerimise kohta, makromajanduslikud, finants- ja eelarvemuutujad põhinevad jätkuvalt komisjoni 2021. aasta sügisprognoosil. Lühiajalised riskid võla kestlikkusele püsivad mõõdukad, kuid alternatiivsete stsenaariumide puhul on riskid pikemas perspektiivis suuremad. Lähtestsenaariumi kohaselt väheneb võlg 2021. aasta 203 %-lt SKPst 2060. aastaks 55%-le SKPst, brutorahastamisvajadus jääb pikas perspektiivis alla 15 % SKPst. Suurema riskipreemia stsenaariumi korral väheneb võlg 2060. aastaks 90 %ni SKPst ja brutorahastamisvajadus kõigub alates 2030. aastatest 18 % ümber SKPst. Aeglase kasvu stsenaariumis võlatase ei stabiliseeru ja brutorahastamisvajadus ületab 2050. aastaks püsivalt 20 % SKPst. Alternatiivsed stsenaariumid näitavad, et intressimäärade võimalik suurenemine keskpikas perspektiivis ja nõrgem majanduskasv võivad võla kestlikkust mõjutada negatiivselt. Täielik ajakohastatud teave, mis sisaldab makromajanduslikke, finants- ja eelarveprognoose, esitatakse järgmises tõhustatud järelevalve aruandes.

Tabel 2.Lähtestsenaariumi peamised eeldused

Allikas: komisjoni talitused.

Tabel 3.Stsenaariumide peamised eeldused

Allikas: komisjoni talitused.

Joonis 2.Võla jätkusuutlikkuse analüüsi tulemused (% SKPst)

Allikas: Euroopa Komisjon.

FINANTSSEKTORI ARENG

Viivislaenude vähendamine pangandussektoris on jätkunud, kuid haavatavus püsib ning suur osa sellest võlast jääb majandusse ja koormab erasektorit. Viivislaenude suhtarv oli 2021. aasta septembris individuaalsel alusel 15 %, olles märkimisväärselt vähenenud (2020. aasta lõpus oli see 30,1 % ja 2019. aasta lõpus 40,6 %), peamiselt tänu Heraklese programmi raames tehtud väärtpaberistamistehingutele. Sellest hoolimata on see euroala suurim. See vastab viivislaenude mahu vähenemisele individuaalsel alusel 68,5 miljardilt eurolt 2019. aasta lõpus ja 47,2 miljardilt eurolt 2020. aasta lõpus 20,9 miljardile eurole 2021. aasta septembris( 15 ). See tähendab 80,5 % vähenemist võrreldes tipptasemega 2016. aasta märtsi lõpus (107,2 miljardit eurot). Kõigil neljal süsteemselt olulisel pangal on viivislaenude ühekohalise suhtarvu eesmärgi saavutamine hiljemalt 2022. aasta lõpuks seni kulgenud kavakohaselt, kusjuures 2021. aasta neljandas kvartalis sõlmiti juba kolm viivislaenude väärtpaberistamist summas ligikaudu 9,3 miljardit eurot( 16 ). Lisaks sellele on nende jõupingutuste toetamiseks 2022. aastal oodata piiratumaid väärtpaberistamise tehinguid ja viivislaenude kohest müüki. Selle enneolematu tehingutegevuse tulemusena on suur osa viivislaenudest pankade bilansist välja kantud ja jäänud spetsialiseerunud mittepangast finantsasutuste kätte, kellele kuulus 2021. aasta septembri lõpu seisuga  72,2 miljardi euro väärtuses peamiselt viivislaene. Need asutused püüavad maksimeerida nendest laenude sissenõudmist restruktureerimise ja likvideerimise kombineerimise kaudu, kasutades oma varasemat kogemust viivislaenude haldamisel.

Joonis 3.Kreeka pankade viivislaenude brutomahu ja viivislaenude osakaalu muutumine

Allikas: Kreeka Pank. Märkus. Viivislaenude osakaal klientide kogulaenudes bilansiliste laenude puhul vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve määratlustele.

Viivislaenude netosissevool jätkus, kuigi seni on see olnud piiratud, kuid riskid püsivad. Pankade praeguste andmete kohaselt on pärast moratooriumide kaotamist uuesti tekkinud makseviivituste osakaal piiratud määral suurenenud, mis jääb esialgsetele prognoosidele alla. Viivislaenude netosissevool( 17 ) jätkus 2021. aasta kolmandas kvartalis siiski samal tasemel kui aasta esimesel poolel. Oluline osa pankade laenuportfellist saab endiselt mingit toetust, peamiselt kahe ajutise osamaksetoetuse kava kaudu, mille ametiasutused on kehtestanud koroonaviirusest mõjutatud maksejõuliste või restruktureeritud võlgnike jaoks (kavad Gefyra ja Gefyra II)( 18 ) ning vähemal määral pankade toetustooted, mida pakutakse elujõulistele klientidele, kes seisavad silmitsi ajutiste raskustega, ning ülejäänud maksemoratooriumid, mida võimaldatakse majutussektorile. Selle tulemusena võib pandeemia täielik mõju pankade varade kvaliteedile realiseeruda alles 2022. aastal.

Edaspidi on oodata, et pankade makseviivituse ohus olevate laenude haldamine ja nende suutlikkus pakkuda elujõulisi pikaajalisi lahendusi muutub üha olulisemaks, sest väärtpaberistamise ja müügi potentsiaal on järk-järgult ammendumas. Kreeka pankade üles öeldud laenude finantsvõimenduse kiire vähendamine muudab nende viivislaenude portfelli struktuuri, kusjuures laenud, mida tõenäoliselt ei maksta, moodustavad portfellist üha suurema osa (2021. aasta juuni lõpu seisuga 33,7 % võrreldes 29,4 %-ga 2020. aasta detsembri lõpus). Selle tulemusena peaks pankade sisemine krediidiriski juhtimine ja nende suutlikkus pakkuda elujõulisi pikaajalisi restruktureerimisi, mis on kohandatud seda tüüpi laenude erivajadustele, muutuma oluliseks elemendiks, et säilitada viivislaenude nõuetekohase teenindamise piisav tempo( 19 ). Siiski on tagatiste tõhus sissenõudmine otsustava tähtsusega, kui edukas restruktureerimine ei ole teostatav. Pankade väljakutset tugineda rohkem elujõulistele restruktureerimislahendustele illustreerib asjaolu, et 2021. aasta juuni lõpus oli pankade laenuportfelli restruktureeritud (st makseraskuste tõttu restruktureeritud) laenude 22,8 miljardi euro suurusest kogusummast 17,7 % sattunud uuesti makseviivitusse ja võlgnevused ületasid 90 päeva,( 20 ) ning makseviivituses olevate pikaajaliste muudatuste osakaal ühe aasta jooksul oli suhteliselt suur.

Jätkuvad jõupingutused pankade bilansside korrastamiseks mõjutavad negatiivselt nende kasumlikkust lühikeses perspektiivis, kuid avavad tee kasumlikule uute laenude andmisele. Viivislaenude väärtpaberistamise tehingutega seotud suurem eraldiste vajadus on avaldanud kahele olulisele pangale negatiivset mõju. Selle tulemusena on pangandussektori kogukahjum jätkunud 2021. aasta esimese üheksa kuu jooksul, kusjuures ainult kaks süsteemselt olulist panka neljast on saavutanud positiivseid tulemusi. Sellest hoolimata on pankade endi arvutuste kohaselt kõik korduvad tehingud olnud kasumlikud, mis viitab kasumlikkuse järkjärgulisele taastumisele, jättes välja ühekordsed mõjud, mis tulenevad jõupingutustest viia viivislaenud panga bilansist välja. Intressitulu mõjutab täiendavate viivislaenude väärtpaberistamiste( 21 ) lõpuleviimine koos madalate intressimääradega keskkonnaga. Kulude poolel avaldab pankade rahastamiskuludele veelgi suuremat survet vajadus täiendavate võlakirjade emiteerimise järele, et täita ELi õigusaktides sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet( 22 ). Pangad kavatsevad neid kulusid tasakaalustada äriplaanide rakendamisega, milles võetakse arvesse majanduse eeldatavat suurenevat rahastamisvajadust ja uute laenude andmise väljavaateid, viivislaenude vähendamiseks tehtud hiljutistest jõupingutustest tulenevat väärtuse vähendatud langust ning alternatiivsete tuluallikate väljatöötamist, kiirendades pankade digipööret. 

Pankade bilansside korrastamise mõju nende kapitalipositsioonile tasakaalustasid osaliselt teatavad edukad kapitali suurendavad meetmed. Pankade esimese taseme põhiomavahendite ja koguomavahendite keskmine suhtarv oli 2021. aasta kolmanda kvartali lõpus konsolideeritud alusel vastavalt 12,5 % ja 15 % riskiga kaalutud varadest,( 23 ) mis eelmise kvartaliga võrreldes peaaegu ei muutunud (vastavalt 12,5 % ja 15 %). Nende kapitalipositsioon oli siiski väiksem kui aasta tagasi (2020. aasta septembris vastavalt 14,6 % ja 16,3 %), mis kajastab viivislaenude finantsvõimenduse vähendamise ja üleminekuperioodi usaldatavusnõuete kohaste korrigeerimiste järkjärgulise kaotamise kulusid( 24 ). Regulatiivse kapitali kvaliteet on jätkuvalt murettekitav, sest edasilükkunud maksukohustused moodustavad 2021. aasta septembris 14,4 miljardit eurot ehk 62 % kõigist regulatiivsetest omavahenditest, mis on kasv võrreldes 2020. aasta detsembri 53 %-ga. Pankade kapitalipositsiooni on tugevdanud kahe panga edukas aktsiakapitali suurendamine, mis viidi lõpule 2021. aastal( 25 ). 2021. aasta viimases kvartalis võeti täiendavaid tulevasi kapitali suurendamise meetmeid, mis peaksid realiseeruma 2022. aastal, et toetada nelja süsteemselt olulise panga kapitalipositsiooni, võimaldades neil jätkata oma ulatuslike viivislaenude vähendamise kavade elluviimist. Kuigi kapitalipuhvrite suurendamise ja bilansside korrastamise väljavaade näib olevat positiivne, on kapitalipositsioon endiselt üks madalamaid ELis.

Mittefinantsettevõtete sektorile laenu andmine on viimastel kuudel veidi taastunud. Netoarvestuses oli see 2021. aasta detsembris tõusnud 3,8 %-ni võrreldes aastataguse ajaga. See on positiivne muutus pärast netokrediidi mahu kasvu pidevat aeglustumist, mis langes 2,8 %-ni 2021. aasta septembris võrreldes 6,7 %-ga aprillis ja 10,0 %-ga 2020. aasta detsembris. Varasem langustrend oli peamiselt tingitud suurtele äriühingutele antud netokrediidi vähenemisest peamiselt tagasihoidliku krediidinõudluse tõttu, sest ettevõtted kasutasid eelmiste kvartalite jooksul kogunenud ennetavaid likviidsuspuhvreid. Lisaks sellele asendavad suurimad finantssektorivälised äriühingud osaliselt pangalaenusid äriühingu võlakirjade emiteerimisega, mida on odavam rahastada. Samal ajal aeglustub jätkuvalt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava laenumahu kasv. Leibkondadele antavate laenude kasv on jäänud negatiivseks, kuid 2021. aasta detsembris oli langus veidi väiksem (–2,4 %), sest tarbimislaenud vähenesid aeglasemalt. Finantssektorivälistele äriühingutele antavate laenude kaalutud kulu vähenes 2021. aasta detsembris 2,9 %-ni (aasta varem oli sama näitaja 3,3 %), olles endiselt rekordiliselt madal ja oluliselt väiksem kui juriidilise isiku õigusteta üksuste või leibkondade laenukulu (vastavalt 4,6 % ja 4,7 %). Kreeka Arengupank käivitas 2021. aastal viis uut rahastamiskava, mille peamine eesmärk on toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kuid need on märkimisväärselt väiksemad kui COVID-19-st mõjutatud ettevõtjate tagatisfond ja TEPIX II kavad, mis on peaaegu ammendunud. 2022. aastal ja pärast seda peaks suur toetus finantssektorivälistele äriühingutele antavate laenude mahu kasvuks tulema Kreeka taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatavatest projektidest.

Arutelud Kreeka finantsstabiilsuse fondi tuleviku üle on hästi edenenud. Fondi õigusraamistiku reform peaks keskenduma fondi kestusele, juhtimisele, investeeringute vähendamise strateegiale ja eriõigustele. Õigusakti muudatus võetakse eeldatavasti vastu lähikuudel ja selle kohta antakse aru 14. aruandes. Kreeka finantsstabiilsuse fond on osalenud ka ühe vähem olulise krediidiasutuse aktsiakapitali suurendamises, kus tal juba oli enamusosalus, mis tulenes edasilükkunud tulumaksu vara käsitlevate Kreeka õigusaktide rakendamisest. Pank on edukalt suurendanud aktsiakapitali ja teinud sellega esimese sammu panga ümberkujundamisel ja arendamisel. Fond on vähendanud oma varasemat osalust, et võimaldada erainvestoritel osaleda, ning sõlminud esimest korda erainvestoritega aktsionäride lepingu panga tegevuse ja äriplaani ning selle rakendamise tingimuste kohta.

(1)

()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(2)

()    Komisjoni 15. veebruari 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/216, mis käsitleb Kreeka üle tehtava tõhustatud järelevalve pikendamist.

(3)

()     https://www.consilium.europa.eu/media/35749/z-councils-council-configurations-ecofin-eurogroup-2018-180621-specific-commitments-to-ensure-the-continuity-and-completion-of-reforms-adopted-under-the-esm-programme_2.pdf .

(4)

()    Euroopa Keskpanga töötajad osalesid kontrollkäigul vastavalt Euroopa Keskpanga pädevusele ning jagasid seega teadmisi finantssektori poliitika ja makromajanduse seisukohalt oluliste küsimuste kohta, nagu peamised eelarve-eesmärgid, kestlikkus ja rahastamisvajadused. Kontrollile eelnes 12.–17. jaanuaril 2022 tehniline missioon, mis korraldati kaugvormis.

(5)

()    Komisjoni sügisprognoosi kohaselt on tõhustatud järelevalve raames jälgitav esmane eelarvepuudujääk 2021. aastal 7,6 % SKPst ja 2022. aastal 1,2 % SKPst.

(6)

()    Need on järgmised: transpordiga seotud teenused, sotsiaalhoolekanne, turism, füüsiline heaolu, isiku- ja tervishoiuteenused, merega seotud harrastuste varustuse rentimine, vetelpäästekoolitus, loomakasvatusrajatised, vesiviljelus, veterinaarkliinikud ning lemmikloomade aretus ja nendega kauplemine lisaks eespool nimetatud haridustegevusele.

(7)

()    Netosissevool tähendab erinevust uute viivislaenude mahu ja varem tekkinud selliste viivislaenude mahu vahel, mis on uuesti nõuetekohaselt teenindatavad või mille tagatis on teatava ajavahemiku jooksul realiseeritud. Viivislaenude üldine maht võib väheneda isegi siis, kui netosissevool on positiivne, näiteks kui mõned viivislaenud eemaldatakse bilansist väärtpaberistamise tehingute või kohese müügi tõttu.

(8)

()    Allikas: Kreeka Pank.

(9)

()    Nõukogu võttis kava vastu 13. juulil 2021 ning see sisaldab reforme ja investeeringuid summas 17,8 miljardit eurot toetustena ja 12,7 miljardit eurot laenudena. Euroopa Komisjon maksis 9. augustil 2021 Kreekale eelmaksena välja 4 miljardit eurot, mis moodustab 13 % riigile taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatud toetustest ja laenudest. 29. detsembril 2021 esitas Kreeka komisjonile taotluse 4,1 miljardi euro suuruse rahalise toetuse väljamaksmiseks, mille hindamine on pooleli. Kreeka oli üks esimesi sellise taotluse esitanud riike.

(10)

()    Tööjõu ühikukulu on töötaja kohta makstava nominaalhüvitise suhe reaalsesse SKPsse töötaja kohta.

(11)

()    Tsükliliselt kohandatud jooksevkonto on jooksevkonto, mida on kohandatud sisemajanduse ja selle kõige olulisemate kaubanduspartnerite SKP lõhe tasemele.

(12)

()    Komisjoni teatis „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, COM(2021) 660.

(13)

()    Ühendatud rahapoliitika otsused ja avaldus, 16. detsember 2021.     https://www.ecb.europa.eu/press/pressconf/shared/pdf/ecb.ds211216.en.pdf

(14)

()    Rahapuhvri konto jääk oli 15,7 miljardit eurot. Rahapuhvri konto loodi kolmanda finantsabiprogrammi raames tehtud väljamaksete abil ja see on suunatud võlateeninduskuludele. Pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi juhtorganite heakskiitu võib Kreeka seda summat kasutada ka muudel eesmärkidel.

(15)

()     Allikas: Kreeka Pank.

(16)

() Aluseks olevate laenuportfellide bilansiline brutoväärtus.

(17)

()    Netosissevool tähendab erinevust uute viivislaenude mahu ja varem tekkinud selliste viivislaenude mahu vahel, mis on uuesti nõuetekohaselt teenindatavad või mille tagatis on teatava ajavahemiku jooksul realiseeritud. Selles ei võeta arvesse viivislaenude palju suuremat vähenemist, mis on tingitud muudest vahenditest, näiteks Heraklese programmi raames toimunud väärtpaberistamistest, mis selgitab laenumahu üldist vähenemist.

(18)

()    2021. aasta detsembri lõpu seisuga hõlmab kava Gefyra I 101 562 rahastamiskõlblikku võlgnikku, mis vastab 8,5 miljardi euro suurusele laenule, mida on valdavalt teenindatud (83,1%). Gefyra 2 puhul on vastavad arvud 13 888 rahastamiskõlblikku võlgnikku, mis vastab 6,8 miljardile eurole laenudele, mida valdavalt teenindatakse nõuetekohaselt (81,4 %).

(19)

() St varem makseviivituses oleva laenujäägi tagasipöördumine nõuetekohaselt teenindatava laenu staatusesse.

(20)

() Allikas: Kreeka Pank, finantsstabiilsuse aruanne, detsember 2021.

(21)

()    Viivislaenude väärtpaberistamine vähendab netointressitulu korduvalt, sest see toob kaasa ülekantud viivislaenude portfellidest kogunenud intressitulu vähenemise. Kuna aga kogunenud intressitulu on teenitud, kuid veel laekumata intressitulu, paraneb panga korduva netointressitulu keskmine kvaliteet, kui mahakantud viivislaenud asendatakse kasumlike uute laenude andmisega.

(22)

()    Kriisilahendusasutused kehtestavad pankade kaupa omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude siduvad eesmärgid pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (2014/59/EL) ning ühtse kriisilahenduskorra määruse (806/2014/EL) ja nende edaspidiste muudatuste alusel.

(23)

() Allikas: Euroopa Keskpanga konsolideeritud pangandusandmed.

(24)

()    Need üleminekunõuded viitavad finantsvarade väärtuse langust käsitlevate uute raamatupidamisstandardite järkjärgulisele kasutuselevõtule ja uute eeskirjade rakendamisele, mille tulemusel hindavad pangad viivisnõuded kiiremini alla vastavalt määrusele (EL) 2019/630 (millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013) ja asjaomastele järelevalvesuunistele.

(25)

()     Kaks süsteemselt olulist panka viisid aktsiakapitali suurendamise lõpule mai alguses ja juuli alguses. Kolmanda kvartali andmed ei kajasta veel ühe vähem olulise panga aktsiakapitali suurendamist 2021. aasta detsembris.