EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.1.2022

COM(2022) 15 final

2022/0006(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2022) 4 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See universaalne ja ühine väärtus suunab liidu tegevust ja tagab ühtsuse, mis on vajalik, et tulla toime probleemidega, millega ühiskond praegu ja ka tulevikus silmitsi seisab ning mida hakkavad lahendama noored eurooplased, näidates oma solidaarsust praktikas.

COVID-19 pandeemial on olnud enneolematu mõju noorte haridusele, tööhõivele, sotsiaalsele kaasatusele ja vaimsele tervisele. See on kahjustanud nende haridus- ja töövõimalusi ning paljud noored on kogenud isoleeritust, ärevust ja depressiooni. Samal ajal on noored näidanud üles põlvkondadevahelist solidaarsust ja toetust ning suutnud pandeemia mõju leevendamisel olla vastupanuvõimelised ja teha jõupingutusi.

15. septembril 2021 teatas president von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kuulutada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks, „et väärtustada meie noori, kes on pidanud nii palju teistele andma“. President rõhutas, et „Euroopa vajab kõiki oma noori“. Komisjon esitas 14. oktoobril 2021 Euroopa noorteaastat 2022 käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku eelnõu. Noorteaasta üks eesmärk on edendada võimalusi, mida avalik poliitika ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil noortele nende isikliku, sotsiaalse ja kutsealase arengu toetamiseks pakub.

Euroopa solidaarsuskorpus 1 on liidu ühtne kontaktpunkt, mis pakub noortele vabatahtliku tegevuse võimalusi. Noortele pakutakse palju võimalusi osaleda solidaartegevuses mitmesugustes valdkondades ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende jõupingutustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega.

Vabatahtlik tegevus nii liidu piires kui ka väljaspool on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaal-hariduslikku ja kutsealast arengut, kodanikuaktiivsust ja -osalust ning tööalast konkurentsivõimet. Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus.

Riikidevahelisel vabatahtlikul tegevusel kogu ELis on täiendav mõõde – aidata teise riigi kogukonda, suurendada kultuuridevahelist mõistmist, õppida ja töötada võõrkeeles. Euroopa tööturg väärtustab mitmekeelsust, mitmekultuurilisust ja kohanemisvõimet.

Nõukogu võttis 20. novembril 2008 vastu soovituse noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (edaspidi „nõukogu 2008. aasta soovitus“) 2 . Kümme aastat hiljem kutsus nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekut ajakohastada nõukogu 2008. aasta soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta ELis osana resolutsioonist, millega kiidetakse heaks ELi noortestrateegia (2019–2027) 3 .

Teatises Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks 4 rõhutati, et „mitteformaalne õppimine, sealhulgas vabatahtlik tegevus, aitab omandada elu- ja kutseoskusi ning pädevusi. Neid oskusi ja pädevusi tuleb edendada, väärtustada ja täielikult tunnustada“. Samuti toonitatakse, et „siiski esineb veel takistusi vabatahtliku tegevuse piiriülesele liikuvusele, sealhulgas õpiväljundite tunnustamisele tööandjate seas“. Teatises märgitakse, et esitatakse ajakohastatud poliitilised suunised, et kõrvaldada õiguslikud, rahalised ja haldustõkked, mis ikka veel takistavad noorte piiriülest vabatahtlikku tegevust ja solidaarsust. Ajakohastatud suunised aitavad tulevase Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames veelgi parandada piiriüleste kogemuste kaasavust, kvaliteeti ja tunnustamist.

Oma uues hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus, mille eesmärk on luua Euroopa haridusruum ja seda arendada (2021–2030), 5 kinnitas nõukogu prioriteetses valdkonnas 1, et „mitteformaalse õppimise, sealhulgas vabatahtliku tegevuse edendamine, väärtustamine ja tunnustamine ning piiriülese solidaartegevuse kaasavuse, kvaliteedi ja tunnustamise edendamine“ on konkreetne tegevusküsimus.

Oma 14. oktoobri 2021. aasta aruandes ELi noortestrateegia rakendamise kohta 6 viitab komisjon nõukogu 2008. aasta soovituse läbivaatamisele liikuvuse ja vabatahtliku tegevuse võimaluste täiendava toetamise kohta. Selles rõhutatakse, et see läbivaatamine on pandeemia ja selle esilekerkivate prioriteetide (vabatahtlike tervis ja ohutus, põlvkondadevaheline solidaarsus) kontekstis asjakohane ja õigeaegne ning et tuleb uurida uusi vabatahtliku tegevuse vorme, sealhulgas digitaalset, osaliselt digitaalset ja osaliselt kohapeal toimuvat vabatahtlikku tegevust.

Nõukogu 2008. aasta soovituses seati eesmärk kaotada Euroopas vabatahtlikku tegevust takistavad tegurid, suurendades teadlikkust ja suutlikkust vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumisel, vähendades eeskätt ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemise takistusi ning tunnustades omandatud oskusi. Soovituses kutsuti komisjoni üles toetama liikmesriike selliste meetmete kaudu nagu vastastikune õpe, stiimulite pakkumine liikuvusprogrammide kaudu ning veebiportaali loomine, et ühitada vabatahtliku tegevuse nõudlus ja pakkumised. Nende meetmete suhtes võeti järelmeetmeid ja need on nüüd tähtis osa ELi noorte osalustegevusest. Enamik nõukogu 2008. aasta soovituses tõstatatud küsimustest on endiselt asjakohased ja nendega tuleks edasi tegeleda. Siiski peaks ajakohastatud versioon kajastama alates 2008. aastast tehtud muudatusi, sealhulgas järgmist:

–vabatahtliku tegevuse valdkond, mis on arenenud eriti pärast Euroopa solidaarsuskorpuse käivitamist, mis on peamine noortele suunatud riikidevahelise solidaartegevuse pakkuja ELi tasandil, ning uued riiklikud vabatahtliku tegevuse ja teenuste kavad, millel on ka riikidevaheline mõõde;

–ettenägematute asjaoludega seotud piiratud liikumine (nt COVID-19 pandeemia tõttu) ning vajadus kaitsta ja säilitada vabatahtlike tervist, ohutust ja turvalisust;

–parem tunnustamine, et vabatahtliku tegevuse kogemus arendab oskusi ja pädevusi, mida tööturg vajab. Kättesaadavaks on muutunud uued vahendid, et dokumenteerida ja kiita heaks õpiväljundeid, mis toetavad vabatahtlike isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja kutsealast arengut ning seega nende tööalast konkurentsivõimet. Sellest tuleb vabatahtlikke ja ka tööandjaid täielikult teavitada;

–vajadus kaasata rohkem noori, kellel on vähem võimalusi vabatahtliku tegevuse kogemuse saamiseks;

–demograafilised probleemid, sealhulgas Euroopa elanikkonna vananemine, mis pakub võimalusi suuremaks põlvkondadevaheliseks solidaarsuseks;

–uute suundumuste esilekerkimine vabatahtlikus tegevuses, nagu digitaalne vabatahtlik tegevus 7 ja „äriline“ vabatahtlik tegevus 8 ;

–kasvav mure keskkonnamõju ja kestliku liikuvuse pärast.

Kogu ELis on endiselt palju takistusi riikidevahelisele vabatahtlikule tegevusele. Nende takistuste kõrvaldamine või vähendamine on väga oluline, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse programmi ja sarnaste riiklike vabatahtlike programmide tulemuslik ja tõhus toimimine kogu ELis. Mitme sidusrühma teatel on neist takistustest kõige olulisemad järgmised:

–vabatahtliku tegevuse valdkonda reguleerivate riiklike haldus- ja õigusraamistike mitmekesisus;

–praktilise veebipõhise teabe puudumine sellistes küsimustes nagu riikidevaheliste vabatahtlike sotsiaalkindlustuskaitse, vabatahtlike sotsiaalkindlustusõigused, Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemise kord jne 9 ;

–vähene teadlikkus vabatahtliku tegevuse kogemuse väärtusest ja selle käigus omandatud oskuste valideerimise korra alakasutamine;

–vabatahtliku tegevuse võimaluste puudumine vähemate võimalustega noortele;

–kohati ebaselged eeskirjad vabatahtlike toetamiseks ja kaitsmiseks, sealhulgas kriisi ajal (nt COVID-19 pandeemia);

–riikidevahelisele vabatahtlikule tegevusele suunatud ELi ja riiklike kavade vahelise koostoime puudumine.

Kavandatava nõukogu soovituse eesmärk on:

–hõlbustada noorte riikidevahelist vabatahtlikku tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse või muude riikliku tasandi kavade raames;

–esitada poliitilised suunised, et suurendada noorte riikidevahelise vabatahtliku tegevuse kaasavust, kvaliteeti, tunnustamist ja kestlikkust;

–hõlbustada liikmesriikide vabatahtliku tegevuse kavade ja Euroopa solidaarsuskorpuse vastastikust täiendavust ning

–soodustada vastastikust õpet ja võrgustike loomist noorte riikidevahelises vabatahtlikus tegevuses.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

·Euroopa noorteaasta 2022 13 ;

·Euroopa haridusruum;

·ELi võrdõiguslikkuse strateegiad ja kaasamispoliitika raamistikud, mis on suunatud konkreetsetele diskrimineeritud ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning mis võeti vastu aastatel 2020–2021: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025, romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, integratsiooni ja kaasamise tegevuskava ning puuetega inimeste õiguste strateegia 14 .

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtete ja programmidega

·Euroopa solidaarsuskorpus, mis pakub noortele võimalusi osaleda solidaartegevuses kogu Euroopas ja humanitaarabiga seotud tegevuses kogu maailmas;

·programm „Erasmus+“, mis pakub noortele ja noorsootöötajatele riikidevahelise õpirände võimalusi ning mitmesuguseid noorteosalustegevusi;

·tugevdatud noortegarantii, mis aitab noortel saada kvaliteetne töö-, õpingute jätkamise, töökohapõhise õppe või praktikapakkumine nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist, ja

·praktika kvaliteediraamistik, mis on ELi vahend praktika kvaliteedi parandamiseks ja kuritahtlike praktikatavade vastu võitlemiseks, sealhulgas tavapäraste erioskusi mittenõudvate töökohtade asendamiseks.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

·võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•    Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

·artikkel 8 (isikuandmete kaitse),

·artikkel 14 (õigus haridusele),

·artikkel 15 (kutsevabadus ja õigus teha tööd),

·artikkel 21 (diskrimineerimiskeeld),

·artikkel 26 (puuetega inimeste integreerimine ühiskonda),

·artikkel 31 (head ja õiglased töötingimused) ning

·artikkel 32 (keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse).

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Soovituse ja komisjoni talituste töödokumendi ülevaade

2022/0006 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)15. septembril 2021 teatas president von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, 23 et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kuulutada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks, „et väärtustada meie noori, kes on pidanud nii palju teistele andma“. Muude tegevuste hulgas kavatsetakse Euroopa noorteaastal edendada noorte võimalusi, mis tulenevad ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikast, et toetada nende isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut rohelises, digitaalses ja kaasavas maailmas.

(2)Nagu on rõhutatud Euroopa Parlamendi resolutsioonis COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile (2020/2864(RSP)), 24 on noored praegu aktiivselt seotud solidaarsuspõhiste tegevustega, et hoolitseda COVID-19 pandeemia ajal oma kogukonna vajaduste eest, alates teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisest kuni Euroopa solidaarsuskorpuse ja muude vabatahtlike algatuste raames eesliinil tegutsemiseni.

(3)Vabatahtliku tegevuse kaudu Euroopa solidaarsuskorpuses ja muudes kavades rakendavad noored konkreetselt Euroopa Liidu lepingu preambulit, milles on esile toodud allakirjutanute soov süvendada solidaarsust Euroopa rahvaste vahel, samuti rakendavad nad Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles on nimetatud solidaarsust ühena liikmesriikide ühistest väärtustest.

(4)Euroopa vabatahtlikust teenistusest (1996–2018) ja Euroopa solidaarsuskorpusest on saadud küll kasulikke kogemusi, kuid samas on need osutanud vajadusele riikidevahelist vabatahtlikku tegevust veelgi hõlbustada. Sellega seoses tegi nõukogu ettepaneku vaadata läbi nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (edaspidi „nõukogu 2008. aasta soovitus“), et tugevdada Euroopa noorteprogrammide potentsiaali noorteni jõudmisel ja kogukonna loomisel 25 . Seda mõtet väljendab eelkõige ELi noortestrateegia töökava (2019–2021) artikkel 4. Ka komisjoni 14. septembri 2021. aasta aruandes ELi noortestrateegia rakendamise kohta 26 on osutatud nõukogu 2008. aasta soovituse läbivaatamisele.

(5)Enamik nõukogu 2008. aasta soovituses tõstatatud teemadest on endiselt väga olulised ja need on käesolevasse ettepanekusse alles jäetud. Nõukogu 2008. aasta soovituse ajakohastamine on osutunud vajalikuks mitme arengu tõttu, mis on alates 2008. aastast toimunud. Ühe olulise sammuna käivitati 2016. aastal Euroopa solidaarsuskorpus, samuti loodi uued riiklikud vabatahtliku tegevuse kavad, mis sisaldavad ka riikidevahelist mõõdet ja millega pakutakse noortele mõnikord väga sarnaseid võimalusi. Euroopa Liidu noortestrateegias (2019–2027) 27 kutsuti liikmesriike ja komisjoni üles püüdma oma vastavates pädevusvaldkondades saavutada vastastikust täiendavust ja sünergiat ELi rahastamisvahendite ning riiklike, piirkondlike ja kohalike kavade vahel.

(6)Kui hinnati ELi noortestrateegiat ja nõukogu 2008. aasta soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta, 28 leiti et ebasoodsas olukorras olevate inimeste kaasamine oli 2015. aastal veelgi pakilisem küsimus kui 2008. aastal. Muud 2008. aasta soovituses esile toodud, kuid käsitlemata vajadused hõlmasid vabatahtliku tegevuse projektide kvaliteedi tagamist, organisatsioonide suutlikkuse suurendamise võimalusi ja soovituse rakendamise paremat järelevalvet. Eksperdirühm esitas täiendavad poliitilised soovitused, 29 mis hõlmasid ka teadmiste jagamist ja võrgustike loomist, juurdepääsu vabatahtlikule tegevusele, haldustakistusi, teadlikkust, tunnustamist, digitaalset vabatahtlikku tegevust ja keskkonnakonteksti, ning need olid aluseks kavandatud soovitusele.

(7)Alates 2008. aastast on olnud suur mõju kriisidel, eriti just vabatahtlike riikidevahelist füüsilist liikuvust takistavatel kriisidel. COVID-19 pandeemia on toonud esile, kui oluline on tagada kõigi tervis, turvalisus ja ohutus igal ajal ning näha ette sätted ettenägematute asjaolude võimaliku mõju ohjamiseks. Mõiste „riikidevaheline vabatahtlik tegevus“ puhul on juba pikka aega osutatud üksnes sellistele tegevustele, mis hõlmavad vabatahtlike füüsilist liikuvust. Kuid tänu tehnoloogia arengule ja COVID-19 pandeemia mõjul on tekkinud uued vabatahtliku tegevuse suundumused. On selgunud, et digitaalne vabatahtlik tegevus võib olla täienduseks füüsilise liikuvusega seotud tavapärasele vabatahtlikule tegevusele või muutuda üldse alternatiivseks vabatahtliku tegevuse vormiks, eriti noorte jaoks, kel ei ole võimalik füüsiliselt reisida. Vabatahtliku tegevuse põlvkondadevaheline mõõde on samuti selgelt näidanud selle tähtsust meie ühiskonna demograafiliste probleemide lahendamisel. Keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemid on ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal ning neid tuleb riikidevahelise liikuvusega seotud tegevustes kajastada.

(8)Teatises Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks 30 on rõhutatud Euroopa solidaarsuskorpuse raames saadud piiriüleste kogemuste kaasamise, kvaliteedi ja tunnustamise tähtsust. Olemasolevate võimaluste kvaliteedi tagamine ja asjakohase toetuse pakkumine osalejatele vabatahtliku tegevuse igas etapis on eeltingimus, et vabatahtlik tegevus tooks kasu nii kogukondadele kui ka noortele vabatahtlikele.

(9)Esimene takistus, millele riikidevahelisest vabatahtlikust tegevusest huvitatud noored põrkuvad, on juurdepääs riigi poolt selleks mõeldud veebisaidil olevale kasutajasõbralikule teabele nende staatuse ja õiguste kohta vabatahtlikuna, nii et nad saaksid alustada rahvusvahelist vabatahtlikku tegevust täiesti teadlikuna sellest, millised on vabatahtliku tegevuse korral nende sotsiaalkindlustus ja muud õigused nii vastuvõtvas liikmesriigis kui ka liikmesriigis, kus on nende alaline elukoht 31 . Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks, on komisjonil ja liikmesriikidel nüüd juba kohustus anda ELi kodanikele kasutajasõbralikku veebiteavet selliste õiguste, kohustuste ja eeskirjade kohta, mis on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses vabatahtliku tegevuse korral teises liikmesriigis 32 .

(10)Paljusid riikidevahelise liikuvusega seotud küsimusi ei ole võimalik lahendada üksnes riiklikul tasandil, sest tegevus hõlmab nii lähetavaid kui ka vastuvõtvaid liikmesriike. Raamtingimused, näiteks sotsiaalkindlustuskaitsesse puutuv, võivad liikmesriigiti erineda ja olla piiriülesele liikuvusele oluliseks takistuseks. Nõukogu 2008. aasta soovituses tehti juba ettepanek uurida olemasolevate teemakohaste ELi foorumite kaudu täiendavalt asjakohaseid sotsiaalkaitsesätteid, et kasutada täielikult ära ELi ja riikide õigusaktides sätestatud võimalusi.

(11)Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027“ 33 on tunnustatud vabatahtliku tegevuse osa lõimumises ning vähemate võimalustega isikute kaasamises. Neist paljudele võib vabatahtlik tegevus olla kõige kättesaadavam võimalus piiriüleseks liikuvuseks. Kolmandate riikide kodanikud võivad piiriülese vabatahtliku tegevuse puhul kogeda halduslikke ja praktilisi takistusi, kui neil on vaja taotleda pikaajalist viisat või elamisluba vabatahtliku teenistuse eesmärgil mõnes muus liikmesriigis.

(12)Vabatahtliku tegevuse kogemus annab vabatahtlikele õpiväljundid, mis suurendavad nende tööalast konkurentsivõimet. Riiklikud või ELi raamistikud (st noortepass 34 ja Europass 35 ) toetavad vabatahtliku tegevuse õpiväljundite kindlakstegemist, dokumenteerimist ja valideerimist. Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta 36 kutsuti tööandjaid, noori ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles edendama ja hõlbustama tööl või vabatahtliku tegevuse käigus omandatud õpiväljundite kindlakstegemist ja dokumenteerimist. Nõukogu 2012. aasta soovituse hindamisel 37 tehti kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et jõuda nõukogu 2012. aasta soovituse eesmärkideni: tagada inimestele juurdepääs rohkematele ja parematele valideerimisvõimalustele, võimaldada neile juurdepääs edasisele õppele, et kasutada oma oskusi Euroopa ühiskonnas ja tööturul hästi ära. 16. aprillil 2018. aastal tehtud Europassi otsuses on vabatahtlikud määratletud ühe sihtrühmana.

(13)Alates 2008. aastast on toimunud uued arengud, ilmsiks on tulnud takistused riikidevahelises vabatahtlikus tegevuses ning eksperdirühm on andnud poliitilised soovitused noorte vabatahtlike liikuvuse edendamiseks, mistõttu on vaja uut nõukogu soovitust vabatahtliku tegevuse kohta, et hõlbustada ja parandada noorte riikidevahelist vabatahtlikku tegevust ning soodustada vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja koostoimet liikmesriikide vabatahtliku tegevuse kavade ja Euroopa solidaarsuskorpuse vahel.

(14)Käesolevas soovituses järgitakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

TÕDEDES, ET:

1.Käesolevas soovituses kasutatakse „vabatahtliku tegevuse“ sama määratlust, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määruses (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm. Määruse kohaselt on vabatahtlik tegevus solidaartegevus, mis kestab kuni 12 kuud sellise vabatahtliku tasustamata 38 tegevusena, mis aitab kaasa ühise hüve saavutamisele. Kui liikmesriikide riikidevahelistes kavades on solidaartegevuse kestus üle 12 kuu, kuid muus osas vastab see vabatahtliku tegevuse määratlusele, käsitatakse seda tegevust käesoleva soovituse tähenduses vabatahtliku tegevusena ja see kuulub soovituse kohaldamisalasse.

2.Euroopa solidaarsuskorpuse või mõne liikmesriigi piiriülese vabatahtliku tegevuse programmi raames toimuv käesoleva soovituse kohane noorte vabatahtlik tegevus hõlmab selliste ELi kodanike või kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tegevust kogu ELis, kes elavad ühes liikmesriigis ja kolivad teise liikmesriiki vabatahtliku teenistuse eesmärgil. Kui liikmesriigid ja komisjon võtavad käesolevale soovitusele vastuseks meetmeid, tuleks võimaluste piires arvesse võtta ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist vabatahtlikku tegevust. Vabatahtlik tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Mõisted „noorsugu“ ja „noored“ hõlmavad 18–30aastaste vanuserühma.

3.Vähemate võimalustega noored on need, kellel on raskusi kasutada tõhusalt ära programmiga pakutavaid võimalusi majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel, rändetausta, puude või õpiraskuste tõttu või muudel põhjustel, sealhulgas põhjustel, mis võivad kaasa tuua Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 12 kohast diskrimineerimist, 39

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:

Jätkata riikidevahelise vabatahtliku tegevuse edendamist Euroopas ja mujal, võttes nõuetekohaselt arvesse vabatahtliku tegevuse riiklikke raamistikke ja õigusakte ning liikmesriikide üldisi riiklikke prioriteete, olemasolevaid kohalikke võimalusi ja avaliku sektori kulutuste korda.

Hõlbustada sel eesmärgil järgmiste tegevussuundade väljatöötamist.

1.Kaaluda meetmeid, mis aitavad kaasa riikidevahelises vabatahtlikus tegevuses osalejate tervise, ohutuse ja turvalisuse asjakohase ning selge õigus- ja rakendusraamistiku väljatöötamisele,

(a)tagades, et vabatahtliku tegevuse elluviimises osalevatel korraldajatel on olemas selged ja usaldusväärsed menetlused vabatahtlike eest hoolitsemiseks ja nende abistamiseks kriiside, hädaolukordade ja muude ettenägematute asjaolude korral;

(b)tagades, et kõik vabatahtlikud saaksid kasu piisavast ja pidevast sotsiaalkindlustuskattest (sealhulgas töötades tihedas koostöös kindlustusandjatega välja kindlustusvõimalused konkreetsetele vabatahtlike rühmadele, näiteks puuetega noortele);

(c)uurides olemasolevate teemakohaste ELi foorumite kaudu täiendavalt asjakohaseid sotsiaalkaitsesätteid, et kasutada täielikult ära ELi ja riikide õigusaktides sätestatud võimalusi.

2.Pakkuda teavet ja suurendada teadlikkust vabatahtlike õiguste kohta, nagu on sätestatud eespool esitatud spetsiaalses raamistikus, eelkõige:

(a)tehes spetsiaalsel riiklikul veebisaidil, mis on juurdepääsetav ka puuetega inimestele, vabatahtlikele kättesaadavaks praktilise ja põhjaliku teabe vabatahtlikku tegevust reguleerivate riiklike õigus- ja halduseeskirjade kohta ning selle kohta, millised on vabatahtliku sotsiaalkindlustus- ja muud õigused 40 (nii saabuvatele kui ka lahkuvatele ELi vabatahtlikele);

(b)julgustades olemasolevate riiklike piiriüleste vabatahtliku tegevuse kavade korraldajaid viitama asjakohastele riiklikele ja Euroopa veebisaitidele, 41 kus teavitatakse vabatahtlikke nende õigustest, kohustustest ja kohaldatavatest eeskirjadest seoses vabatahtliku tegevusega teises liikmesriigis.

3.Parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti, toetades riiklike kavade raames vabatahtliku tegevuse korraldajaid nende suutlikkuse suurendamise püüdlustes. Seda on võimalik saavutada eelkõige järgmiste meetmetega:

(a)julgustada nii lähetavate kui ka vastuvõtvate liikmesriikide korraldajaid koostööd tegema, sealhulgas andes piisavat teavet vabatahtliku tegevuse, selle korraldajate ja vabatahtliku kohta, nii et mõlemad pooled saaksid teha teadliku otsuse tegevuse jätkusuutlikkuse kohta ja täita kõik õiguslikud nõuded;

(b)julgustada vabatahtliku tegevuse korraldajaid, sealhulgas neid, kes korraldavad vabatahtlikku tegevust ärilisel alusel, 42 panema rõhku kvaliteedile, tuginedes muu hulgas vabatahtliku tegevuse korraldamisel analüüsile, milles toetatakse tuvastatavaid vajadusi ja jõutakse kasulike väljunditeni kohalikes kogukondades.

(c)julgustada riikidevahelise vabatahtliku tegevuse korraldajaid pöörama piisavat tähelepanu vabatahtliku tegevuse juurde kuuluvale õppemõõtmele, sealhulgas keeleõppele riikidevahelises vabatahtlikus tegevuses;

(d)toetada vabatahtliku tegevuse korraldajaid olemasolevate riiklike või ELi raamistike (nt noortepass ja Europass) süsteemsemal ja üldisemal kasutamisel, et toetada vabatahtliku tegevuse õpiväljundite kindlakstegemist, dokumenteerimist ja valideerimist;

(e)pidada noorsootööd üheks peamiseks vahendiks, millega parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti ELis ning aidata sel viisil kaasa Euroopa noorsootöö tegevuskava rakendamisele 43 ;

(f)toetada noorsootöötajate koolitamist, tunnustades nende olulist rolli noorte vabatahtlike juhendamisel ja suunamisel kvaliteetse vabatahtliku tegevuse kogemuse saamiseks;

(g)julgustada riikidevahelise vabatahtliku tegevuse korraldajaid taotlema Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärki;

(h)töötada välja üldised vabatahtliku tegevuse kvaliteedi standardid ja neid edendada, seades eeskujuks määruses (EL) 2021/888 44 sisalduva tervikliku kvaliteedi-, toetus-, kaasamis- ja sertifitseerimismeetmete süsteemi, kui see on riigi kontekstis teostatav;

(i)võtta vastu meetmed, millega tagada, et vabatahtlik tegevus ei too kaasa töökohtade asendamist.

4.Tagada, et juurdepääs riikidevahelisele vabatahtlikule tegevusele oleks reaalne võimalus kõigile noortele, sealhulgas vähemate võimalustega noortele, kasutades selleks muu hulgas järgmisi viise:

(a)toetada riiklike digiväravate ning piirkondlike ja kohalike struktuuride loomist ja/või toimimist, et anda noortele potentsiaalsetele vabatahtlikele, sealhulgas vähemate võimalustega noortele, kodanikuühiskonnale/solidaarsusorganisatsioonidele ja muudele valdkonna sidusrühmadele teavet ning suuniseid olemasolevate vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta puuetega inimestele juurdepääsetavas vormis. Need struktuurid võivad hõlmata vilistlaste võrgustikke ja kohalikke noorsootöötajaid, kasutades nende suutlikkust suurendada ja toetada potentsiaalseid vabatahtliku tegevuse kandidaate, ning kui see on asjakohane, võiksid nad töötada koos Euroopa solidaarsuskorpuserakendamise eest vastutavate riiklike büroodega;

(b)luua võimalused, et ka vähemate võimalustega noored võiksid saada riikidevahelise vabatahtliku tegevuse kogemuse, edendades asjaomaste organisatsioonide ja võrgustike sihipärast teavitamist ja teavitustegevust, 45 sealhulgas suurendades teadlikkust kultuuridevaheliste pädevuste ja keeleõppe tähtsusest riikidevahelise liikuvuse hüppelauana;

(c)julgustada vabatahtliku tegevuse korraldajaid edendama sotsiaalset kaasatust, seda eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte puhul, pakkudes neile mõistlikke ja sobivaid abinõusid, samuti anda puuetega inimestele võimalus tegevusega ühineda;

(d)aidata asjaomastel organisatsioonidel ja võrgustikel edendada lühiajalist, osalise ajaga ja kohalikku vabatahtlikku tegevust, nii et see oleks esimene samm riikidevahelises tegevuses osalemise suunas, ning anda täiendavat sihipärast toetust selliste vabatahtliku tegevuse võimaluste arendamiseks, mis on suunatud noortele, kes ei saa erinevatel põhjustel füüsilises riikidevahelises liikuvuses osaleda, pakkudes eelkõige digitaalseid või kombineeritud vabatahtliku tegevuse võimalusi;

(e)aidata vabatahtliku tegevuse korraldajatel töötada välja üksikasjad vähemate võimalustega noorte kaasamise kohta projektidesse, 46 viies nad muu hulgas kokku sotsiaalse kaasatuse edendamise eest vastutavate teenistuste ekspertidega, kes võiksid neid toetada ja koolitada;

(f)pakkuda sihipärast toetust vabatahtliku tegevuse arendamiseks, edendades selleks eelkõige ebasoodsas olukorras või diskrimineerimisohus olevate rühmade kaasamist ja võrdseid õigusi ning suurendades nende mõjuvõimu, motiveerides nende kogukondade noori vabatahtlikke osalema vabatahtlikus tegevuses ja tegutsema eeskujuna oma kogukonnas;

(g)edendada veelgi olemasolevaid riikidevahelisi vahendeid noorte liikuvuse edendamiseks (näiteks liikuvuskaardid) ja soodustada nende kasutamist kogu riikidevahelises vabatahtlikus tegevuses; 47

(h)lahendada võimaluse korral ja ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, haldus- ja praktilisi küsimusi, mis tekitavad raskusi kolmandate riikide kodanikele vabatahtliku teenistuse eesmärgil antavate pikaajaliste viisade ja/või elamislubade saamisel.

5.Suurendada teabe andmise ning juhendamis- ja teavitustegevuse kaudu teadlikkust riikidevahelisest vabatahtlikust tegevusest saadava kasu kohta. Pöörata erilist tähelepanu sellele, et teistega võrdselt jõutaks ka vähemate võimalustega noorteni. Selleks tuleb muu hulgas edendada seda, et:

(a)vabatahtlik tegevus annaks noortele konkreetse võimaluse aidata kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele;

(b)vabatahtliku tegevuse kogemus oleks täienduseks noorte isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele, ühiskondlikule ja erialasele arengule ning aitaks neil arendada oskusi ja pädevusi, mida tööturul vajatakse ja väärtustatakse;

(c)oleks olemas raamistikud, millega toetada vabatahtliku tegevuse juurde kuuluvate õpiväljundite (sealhulgas noortepass ja Europass) kindlakstegemist, dokumenteerimist ja valideerimist, eelkõige haridus-, koolitus-, tööhõive-, sotsiaalteenuste ja noortesektori riiklikke sidusrühmi kaasavate meetmete kaudu.

6.Toetada ja edendada vabatahtliku tegevusega seotud kogukonna ülesehitamise meetmeid. See hõlmab järgmist:

(a)soodustada olemasolevate riiklike kavade alusel tegutsevate vabatahtlike võrgustike toimimist, eelkõige selliste võrgustike toimimist, millel on pikaajaline visioon, st mis ei ole seotud üksikute kavade kestusega ega ole piiratud nende kestusega;

(b)edendada olemasolevaid vabatahtliku tegevusega seotud Euroopa võrgustikke, eelkõige Euroopa solidaarsusvõrgustikku ja võrgustikku EuroPeers, samuti muid vahendeid ja platvorme, mis on kättesaadavad Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kaudu Euroopa Noorteportaalis;

(c)julgustada endisi vabatahtlikke jagama projekti saadiku või võrgustiku liikmena oma kogemusi, kasutades selleks noortevõrgustikke, haridusasutusi ja õpikodasid, samuti kutsuda neid üles koolitama praegusi või tulevasi vabatahtlikke;

(d)julgustada vabatahtliku tegevuse korraldajaid, et nad aitaksid vabatahtlikel lõimuda oma tegevuse ajal vastuvõtvasse kogukonda ja jätkaksid osalemist vabatahtlikus tegevuses pärast koju naasmist; erilist tähelepanu tuleks pöörata vähemate võimalustega noorte toetamisele.

7.Uurida vabatahtliku tegevuse uusi suundumusi ning alternatiivseid mõõtmeid ja vorme, kasutades selleks muu hulgas:

(a)digitaalse vabatahtliku tegevuse propageerimist, eri vormide katsetamist ja tõendite kogumist, sealhulgas riikidevahelises kontekstis füüsilise liikuvuse täiendusena või vabatahtliku tegevuse iseseisva vormina. See võib olla eriti oluline selleks, et parandada vähemate võimalustega noorte juurdepääsu vabatahtlikule tegevusele;

(b)edendada põlvkondadevahelist vabatahtlikku tegevust kui väärtuslikku panust vananeva ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisse ning tunnistada selle tegevuse väärtust, samuti edendada noorte kaasamist põlvkondadevahelisse dialoogi, hõlbustades teadmiste jagamist põlvkondade vahel ja parandades sotsiaalset ühtekuuluvust.

8.Luua sünergiat, vastastikust täiendavust ja järjepidevust vabatahtliku tegevuse kavade ning algatuste vahel, mis on olemas Euroopa tasandil ja (eri tasanditel) üksikutes liikmesriikides. Siia alla kuulub näiteks järgmine:

(a)liikmesriigid vahetavad teavet olemasolevate vabatahtliku tegevuse kavade kohta ja kui on olemas riiklikud avaliku teenistuse kavad, siis ka nende kohta, ning edastavad teabe Euroopa Komisjonile, et hõlbustada selle avaldamist Euroopa Noorteportaalis ja Noortevikis, samuti peaks see aitama kaasa parimate tavade väljatöötamisele;

(b)kaalutakse meetmeid, millega edendada ja toetada teistest vabatahtliku tegevuse kavadest saadud parimate tavade ülekandmist.

9.Toetada vabatahtlikku tegevust, mis annab olulise panuse kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisse ja millega edendatakse

(a)keskkonnahoidlike tavade integreerimisest kõigisse vabatahtliku tegevuse projektidesse ja tegevustesse ning keskkonnasäästlikku ja vastutustundlikku käitumist osalejate ja osalevate organisatsioonide seas;

(b)vabatahtliku tegevuse keskkonnajalajälje vähendamist, näiteks jäätmete vähendamise, ringlussevõtu ja säästvate transpordivahendite kasutamise kaudu;

(c)sellise vabatahtliku tegevuse arendamist, mis hõlmab keskkonnakaitset, kestlikkust, kliimaeesmärke ning katastroofide ennetamist ja neist taastumist.

10.Lisada teave edusammude kohta, mida käesoleva soovituse alusel on ELi noortestrateegia korrapärasel ajakohastamisel tehtud, eelkõige tulevaste riiklike meetmete kava osana,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

1.Toetama liikmesriike käesoleva soovituse järgimisel ELi noortestrateegia ja ELi noorteprogrammide, eelkõige Euroopa solidaarsuskorpuse koostöömehhanismide ja vahendite kaudu.

2.Hõlbustama vastastikust õppimist ja vahetusi liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel eri tasanditel selliste tegevuste kaudu nagu vastastikune õppimine, kogemusnõustamine, tegevus eksperdirühmades, võrgustikes ja muudes koostööstruktuurides, keskendudes muu hulgas koostoimele ja vastastikusele täiendavusele ELi ja riikliku tasandi kavade vahel, sealhulgas olemasolevate riiklike avaliku teenistuse kavade kaudu. Et seda saavutada, tuleks kasutada ära olemasolevaid võimalusi, nagu Noorteviki ja Euroopa Noorteportaal, kus vahendeid ja teadmisi saab jagada liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonide vahel eri tasanditel.

3.Tutvuma vabatahtliku tegevuse uute suundumuste ja vormidega, kogudes tõendeid, töötades välja parimaid tavasid ning koostades suuniseid ja käsiraamatuid, eelkõige seoses digitaalse või kombineeritud vabatahtliku tegevuse ning põlvkondadevahelise vabatahtliku tegevusega.

4.Edendama Euroopa noorte vabatahtliku tegevuse võimalusi, sealhulgas vähemate võimalustega inimeste jaoks, ja teavitama neist võimalustest Euroopa Noorteportaali kaudu, mis sisaldab Euroopa solidaarsuskorpuse solidaartegevuse registreerimise vahendit. Lisama koostöös liikmesriikidega Euroopa Noorteportaali lingid asjakohastele riiklikele veebisaitidele 48 .

5.Hõlbustama riikidevahelist vabatahtlikku tegevust puuetega noorte puhul, tehes 2023. aasta lõpuks ettepaneku ELi puudega isiku kaardi kohta, mida tuleks tunnustada kõigis ELi liikmesriikides. Ettepanekus tuginetakse kogemustele, mis on saadud käimasolevast ELi puudega isiku kaardi katseprojektist kaheksas liikmesriigis 49 ning puuetega inimeste Euroopa parkimiskaardist.

6.Arendama edasi, edendama ja toetama selliste olemasolevate ELi vahendite kasutamist, millega toetatakse mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimist (eelkõige noortepass ja Europassi platvorm), samuti pakkuma tuge nende vahendite kasutamisel, tehes seda Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste kaudu.

7.Toetama uuringuid ja andmete kogumist vabatahtliku tegevuse ja solidaartegevuse pikaajalise mõju kohta üksikisikutele ja organisatsioonidele, samuti ühiskonnale, sealhulgas COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde ja teadmisi vabatahtliku tegevuse sektori ja selle valmisoleku kohta sarnasteks kriisideks uuringute, uuriuurimuste, statistika, teadusuuringute ja andmeanalüüsi kaudu.

8.Kasutama tulevasi riiklike meetmete kavasid, et koguda teavet liikmesriikide edusammude kohta käesoleva soovituse järgimisel.

9.Anda aru sellest, kuidas käesolevat nõukogu soovitust kasutatakse ELi noortestrateegia rakendamisel ning hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku puhul, et luua Euroopa haridusruum ja seda arendada.

Käesoleva soovitusega asendatakse nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus.

Brüssel,

(1)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014 (europa.eu) .

(2)    ELT C 319, 13.12.2008, lk 8–10.

(3)    ELT C 456, 18.12.2018, lk 1–22.

(4)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020) 625 final), kättesaadav aadressil EUR-Lex - 52020DC0625 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(5)    Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021), kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32021G0226(01) .

(6)     https://europa.eu/youth/d8/sites/default/files/inline-files/1_EN_ACT_part1_v3.pdf

(7)    Digitaalne vabatahtlik tegevus, mida nimetatakse ka virtuaalseks või veebipõhiseks vabatahtlikuks tegevuseks, tähendab vabatahtlikku tegevust, mida tehakse internetipõhise tehnoloogia ja vahendite abil ja üldiselt füüsilise liikuvuseta.

(8)    Vabatahtliku tegevuse ja puhkuse kombineerimine, mille puhul osalevad inimesed solidaartegevuses puhkusekogemuse lahutamatu osana ja tasuvad selle eest (uuringutes ja meedias nimetatakse seda ka vabatahtliku töö turismiks).

(9)    Tuleks meenutada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta on nähtud ette sotsiaalkindlustusõiguste, sealhulgas haigushüvitiste koordineerimine piiriülestes olukordades ning seda kohaldatakse liikmesriikide vahel liikuvate vabatahtlike suhtes.

(10)    Aastatel 2018–2020 põhines Euroopa solidaarsuskorpus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrusel (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL (ELT L 250, 4.10.2018, lk 1–20). Ajavahemikul 2021–2027 põhineb Euroopa solidaarsuskorpus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrusel (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014 (ELT L 202, 8.6.2021, lk 32–54).

(11)     Komisjoni rakendusotsus Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide (2021–2027) kaasamismeetmete raamistiku kohta | Erasmus+ (europa.eu) , vastu võetud 22. oktoobril 2021.

(12)     Noortepass .

(13)     Komisjoni dokumendiregister – COM(2021) 634 (europa.eu) .

(14)    COM(2020) 565 final, 18. september 2020, COM(2020) 620 final, 9. oktoober 2020, COM(2020) 698 final, 12. november 2020, COM(2021) 101 final, 3. märts 2021.

(15)     ELi noortestrateegia hindamine ja nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta (europa.eu)  (SWD (2017) 281).

(16)     Noorte vabatahtlik tegevus – töö projektidega teistes ELi riikides (ajakohastamine) (europa.eu) .

(17)    Uuring piiriülese solidaartegevuse takistuste kõrvaldamise kohta, PPMI rühm koostöös EPRD-ga, 2020, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/1a7042cb-e678-11ea-ad25-01aa75ed71a1.

(18)     https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12774-Youth-volunteering-working-on-projects-in-other-EU-countries-update-/public-consultation_et

(19)    Vt joonealune märkus nr 18.

(20)    „Noorte vabatahtlike liikuvuse ja piiriülese solidaarsuse edendamine – praktilised vahendid noorte valdkonnas tegutsejatele ja sidusrühmadele ning soovitused poliitikakujundajatele“, mille töötas välja Euroopa Komisjoni loodud eksperdirühm, et toetada noorte vabatahtlike liikuvust käsitleva nõukogu 2008. aasta soovituse läbivaatamise protsessi, 2021 (töö tehti 2019. aasta septembrist 2020. aasta septembrini).

(21)    Noorte vabatahtlike liikuvuse ja piiriülese solidaarsuse eksperdirühm, taustdokument komisjoni toetamiseks noorte vabatahtlike liikuvust käsitleva nõukogu 2008. aasta soovituse läbivaatamisel, Ecorys, veebruar 2020.

(22)    Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(23)     https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/soteu_2021_address_et_0.pdf

(24)     Vastuvõetud tekstid – COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile – kolmapäev, 10. veebruar 2021 (europa.eu)

(25)    ELT C 456, 18.12.2018, lk 1–22.

(26)     https://europa.eu/youth/d8/sites/default/files/inline-files/1_EN_ACT_part1_v3.pdf

(27)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:42018Y1218(01)&qid=1578414694481&from=ET

(28)    ELi noortestrateegia ja nõukogu soovituse (noorte vabatahtlike liikuvuse kohta) hindamine, 2017.

(29)    „Noorte vabatahtlike liikuvuse ja piiriülese solidaarsuse edendamine – praktilised vahendid noorte valdkonnas tegutsejatele ja sidusrühmadele ning soovitused poliitikakujundajatele“, mille töötas välja Euroopa Komisjoni loodud eksperdirühm, et toetada noorte vabatahtlike liikuvust käsitleva nõukogu 2008. aasta soovituse läbivaatamise protsessi, 2021 (töö tehti 2019. aasta septembrist 2020. aasta septembrini).

(30)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020) 625 final), kättesaadav aadressil EUR-Lex - 52020DC0625 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(31)    Tuleks meenutada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta on nähtud ette sotsiaalkindlustusõiguste, sealhulgas haigushüvitiste koordineerimine piiriülestes olukordades ning seda kohaldatakse liikmesriikide vahel liikuvate vabatahtlike suhtes.

(32)    ELT L 295, 21.11.2018, lk 32, I lisa E osa, mida rakendatakse portaali „Teie Euroopa“ kaudu: Your Europe (europa.eu)

(33)    COM(2020) 758 final.

(34)    Noortepass on peamine tunnustamis- ja valideerimisvahend, mis on kättesaadav kõigile programmis „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele; noorte õppeprotsessi kajastatakse ja õpiväljundid dokumenteeritakse noortepassi tunnistusel.

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsusega (EL) 2018/646, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ (ELT L 112, 2.5.2018, lk 42–50), on kehtestatud Euroopa raamistik selliste oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja arusaadavuse edendamiseks, mis on omandatud formaalsel, mitteformaalsel ja informaalsel teel, sealhulgas praktiliste kogemuste, liikuvuse ja vabatahtliku töö kaudu.

(36)    ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5.

(37)     ELi noortestrateegia hindamine ja nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta (europa.eu) , märts 2016.

(38)    Vabatahtlike tööaeg ei ole tasustatud, kuid kulusid, mis tavaliselt piirduvad reisi-, toitlustus- või majutuskulude ja/või muude väikeste isiklike kuludega, võib katta.

(39)    Vt sama määratlust määruse (EL) 2021/888 artikli 2 lõikes 4.

(40)    Sealhulgas teave Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemise korra kohta ning üksikasjalik teave selle kohta, mida riiklikud tervishoiusüsteemid katavad ja mida ei kata.

(41)    Mitmekeelne portaal „Your Europe“ vastavalt määrusele (EL) 2018/1724 (ELT L 295); Euroopa Noorteportaali osa Noorteviki „Youth Wiki“; teave Euroopa portaalis, nt Euroopa ravikindlustuskaart: Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu)

(42)    Vabatahtliku tegevuse ja puhkuse kombineerimine: inimesed maksavad turismikogemuse eest, mille lahutamatuks osaks on osaleda solidaartegevuses.

(43)    Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa noorsootöö tegevuskava koostamise raamistiku kohta (2020/C 415/01).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014 (ELT L 202, 8.6.2021, lk 32).

(45)    Vt programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaasamise ja mitmekesisuse strateegiat selle kohta, kuidas seda teha: https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/implementation-guidelines-erasmus-and-european-solidarity-corps-inclusion-and-diversity_et

(46)     Kooskõlas aastatel 2020–2021 vastu võetud ELi võrdõiguslikkuse strateegiate ja kaasamispoliitika raamistikega, mis on suunatud konkreetsetele diskrimineeritud ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025 (COM(2020) 565 final, 18. september 2020), romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik (COM(2020) 620 final, 9.oktoober 2020), LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia (COM(2020) 698 final, 12. november 2020), integratsiooni ja kaasamise tegevuskava (COM(2020) 758 final, 24. november 2020) ning puuetega inimeste õiguste strateegia (COM(2021) 101 final, 3.märts 2021).

(47)    See oli hea tava endises Euroopa vabatahtlikus teenistuses ja on seda ka praegu Euroopa solidaarsuskorpuses, kus igale vabatahtlikule väljastatakse tasuta Euroopa noortekaart.

(48)    Koos teabega, mis on ette nähtud käesoleva soovituse punkti 2 alapunktis a, ning teabega riiklike vabatahtliku tegevuse kavade kohta.

(49)     ELi puudetunnistus – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu)