A.

arvestades, et tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli sihtasutuse 2020. aasta lõplik eelarve 21 395 000 eurot, st 2019. aastaga võrreldes 0,44 % väiksem; arvestades, et sihtasutuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on oma aruandes sihtasutuse eelarveaasta 2020 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et sihtasutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

1.

märgib rahuloluga, et 2020. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,91 %, st 2019. aasta omast veidi (0,07 %) madalam; võtab teadmiseks asjaolu, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 80,44 %, st 2019. aasta määrast 0,48 % madalam;

2.

väljendab heameelt selle üle, et sihtasutus võtab praegu kontrollikoja kahe 2019. aasta tähelepaneku põhjal meetmeid; võtab murega teadmiseks muutused eelarvejaotiste osakaalus, mis on peamiselt tingitud hindade tõusust asukohariigis, ning kutsub komisjoni ja eelarvepädevaid institutsioone üles võtma asjakohaseid meetmeid, et säilitada tegevuskulude osakaal sihtasutuse eelarves;

3.

märgib, et sihtasutus kasutab nelja põhilist tulemusnäitajat, mis on lisatud tulemuslikkuse seiresüsteemi, kuhu kuuluvad lisaks põhilistele tulemusnäitajatele nn parameetrid (muud tööprotsesside näitajad) koos tegevuse lisaväärtuse kvalitatiivse hindamisega, millega parandatakse eelarve haldamist;

4.

võtab teadmiseks asjaolu, et 2020. aastaks kavandatud tööprogrammide tulemused saavutati 98 % ulatuses (46 tulemusest 45);

5.

märgib, et sihtasutus tõhustas 2020. aastal koostööd peamiste sidusrühmadega ning korraldati üle kümne veebiseminari selliste partneritega nagu Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja ELi ametid; märgib, et sihtasutus teeb pidevat koostööd Euroopa Tööjõuametiga (ELA); märgib, et sihtasutus ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) jätkasid 2020. aastal koostööd Euroopa ettevõtete uuringu asjus, mis viidi ühiselt läbi 2018.–2019. aastal, ning et tegevuste tulemuste levitamist korraldati ühiselt tööjõuökonoomika instituudiga (IZA); märgib, et sihtasutus on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolise võrdõiguslikkuse indeksi üks peamisi andmeesitajaid ning korrapäraselt vahetatakse teavet ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga; märgib lisaks, et sihtasutus püüab sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumi ELAga ja Euroopa Keskkonnaametiga (EEA); väljendab heameelt sihtasutuse koostööle ja teadmiste jagamisele suunatud lähenemisviisi üle ning leiab, et teised ametid ja organid võiksid sellest eeskuju võtta; märgib, et selline koostöö suurendab sünergiat ja aitab vältida kattumisi;

6.

kutsub sihtasutust üles jätkama koostoime arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

7.

märgib, et 2020. aastal viis väline lepinguline hindaja, keda juhtis ajutine juhtkomitee, kuhu kuulusid haldusnõukogu kõigi nelja rühma esindajad, läbi Eurofoundi korrespondentide võrgustiku korrapärase iga nelja aasta tagant toimuva hindamise, ning et esitati mitu soovitust, eelkõige seoses Eurofoundi korrespondentide võrgustiku sekkumisloogika väljatöötamisega ja võrgustiku tegevuskava väljatöötamisega;

8.

tunnustab sihtasutuse kvaliteetset tööd, millega suurendatakse ja levitatakse teadmisi ning pakutakse tõenditel põhinevat oskusteavet, et toetada Euroopa poliitika kujundamist seoses elu- ja töötingimuste, tööturgude ja töösuhete parandamisega liidus;

9.

rõhutab sihtasutuse tähtsust, autonoomiat ja lisaväärtust selle pädevusvaldkonnas;

10.

on veendunud, et sihtasutusel võib olla otsustav tähtsus niisuguste edasiste analüüside koostamisel, milles käsitletakse kaugtöö ulatuslikumat kasutamist ja sellega seotud mõju töö- ja eraelu tasakaalule ning töötingimuste kvaliteedile, ning parimate tavade levitamisel ja võimalike poliitikameetmete hindamisel; väljendab heameelt sihtasutuse tööprogrammi üle, mille eesmärk on analüüsida poliitikaga seotud võimalusi töötingimuste, töösuhete, tööhõive ja elutingimuste parandamiseks;

11.

rõhutab vajadust tagada piisavad inim- ja finantsressursid, mis võimaldaksid sihtasutusel jätkata oma tööprogrammi äärmiselt tulemuslikku täitmist, sealhulgas võttes arvesse olulisi probleeme, mis seonduvad muu hulgas muutuva töömaailmaga, tulevase liidu hooldusalase tegevuskavaga jne;

12.

võtab suure rahuloluga teadmiseks sihtasutuse eduka kohanemise COVID-19 pandeemia põhjustatud raskete tingimustega ning poliitikakujundajatele ja sidusrühmadele antud väärtuslikud teadmised ja analüüsid, mis käsitlevad COVID-19 pandeemia põhjustatud muutusi töömaailmale ja elukvaliteedile laiemalt (nt kaugtöö, platvormitöö, suurenev sooline ebavõrdsus ja põlvkondadevahelised erinevused, tööjõupuudus, pikaajaline hooldus, töösuhted jne); võtab samuti teadmiseks COVID-19 pandeemia mõju sihtasutuse tööle, kuna seitsmenda Euroopa töötingimuste uuringu jaoks kavandatud välitöö on märkimisväärselt muutunud, ähvardades nurjata võimaliku analüüsi töötingimuste suundumuste kohta rohkem kui 20 aasta jooksul;

13.

peab kiiduväärseks sihtasutuse tööd liidus elamise ja töötamise mõju analüüsimisel läbi COVID-19 pandeemia prisma (e-uuring „Elu, töö ja COVID-19“ ning aruanne „COVID-19 mõju ELi noortele“);

14.

hindab sihtasutuse toetust ametiühingutele, tööandjate organisatsioonidele, riikide valitsustele ja ELi institutsioonidele ning sihtasutuse koostööd Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi juhtimisel tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas tegutsevate ELi ametitega;

15.

väljendab heameelt sihtasutuse võetud kohustuse üle viia digi- ja rohepöörde valdkonnas läbi teadusuuringuid ja analüüse ning on veendunud, et oma tulevastes tööprogrammides peaks ta hindama ja analüüsima digi- ja rohepöörde sotsiaal-majanduslikku mõju käsitlevat poliitikavalikut;

16.

rõhutab, kui oluline on, et sihtasutus jääks teistest ELi ametitest sõltumatuks, kuid hindab sihtasutuse tihedat koostööd Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning kõigi asjaomaste ELi ametitega, nagu Cedefop, EIGE, ETF, FRA, EU-OSHA ja EEA, mille eesmärk on tugevdada nende asutuste vahelist koostoimet; väljendab heameelt, et sihtasutus osaleb aktiivselt ELi ametite võrgustikus (EUAN);

17.

märgib, et 31. detsembril 2020. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 95 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 91 ametikohast oli täidetud 11 ametniku ja 76 ajutise teenistuja ametikohta (2019. aastal oli kinnitatud ametikohti 91); märgib, et 2019. aastal töötas sihtasutuse heaks ka 11 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert;

18.

võtab teadmiseks soolise tasakaalu kõrgema juhtkonna seas, kuhu kuulub neli meest (44,4 %) ja viis naist (55,56 %), haldusnõukogu liikmete hulgas, kuhu kuulub 49 meest (60,5 %) ja 32 naist (39,5 %), ning töötajate seas, kellest 41 on mehed (41,4 %) ja 58 naised (58,6 %);

19.

märgib, et sihtasutus on vastu võtnud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise vältimise poliitika; märgib, et 2020. aastal koolitati kolm töötajat konfidentsiaalseks nõustajaks ja koordinaatoriks; võtab teadmiseks, et üks töötaja esitas 2020. aastal ahistamissüüdistuse ning juhtumit uuriti ja see lõpetati 2021. aastal; märgib, et üks ahistamisjuhtum esitati kohtule (T-630/19) ja selle kohta tehti otsus 8. septembril 2021 ning sihtasutuse vastu esitatud hagi lükati täies ulatuses tagasi ja kulud pidi kandma hageja;

20.

innustab sihtasutust töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist;

21.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et sihtasutus sõlmis 2019. aasta juunis ilma hanketeadet avaldamata üheainsa kandidaadiga peetud läbirääkimistega hankemenetluse alusel elektrienergia tarnimise raamlepingu, mille maksimaalne summa oli 170 000 eurot; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et töövõtja on jaemüüja, elektri tarne ei ole kaubabörsil noteeritud ega sealt ostetud ning seetõttu ei ole sihtasutuse järgitud läbirääkimistega hankemenetluse erand kohaldatav; võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et seonduvad lepingud ja nendega seotud 20 255 euro suurused maksed on reeglitevastased; võtab sihtasutuse vastuse põhjal teadmiseks, et sihtasutus nõustub tähelepanekuga ja 2021. aasta alguses kuulutati välja uus hange;

22.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et sihtasutus algatas 2019. aasta oktoobris läbirääkimistega hankemenetluse, mille hinnanguline eelarve oli 140 000 eurot, et sõlmida raamleping tualettruumide renoveerimiseks, ning välja valiti ainult üks pakkuja, kellega sõlmitud lepingu väärtus on 176 800 eurot (23 % üle avatud hankemenetluse künnise) (2), ning kuigi sihtasutus andis läbirääkimistega hankemenetluse erandile asjakohase loa, oleks tulnud kasutada hoopis avatud hankemenetlust; märgib, et sihtasutus võttis kontrollikoja seisukoha teadmiseks, kuid jõudis järeldusele, et hanke kordamine läbirääkimistega menetluse asemel avatud menetlusega ei oleks toonud kaasa majanduslikult soodsamat tulemust;

23.

märgib, et sihtasutus on kasutusele võtnud e-hanked, mille elektroonilise esitamise moodul on kasutusel alates 2019. aasta keskpaigast; märgib, et sihtasutus töötas 2020. aastal välja suunised selgete ja kontrollitavate keskkonnakriteeriumide kohta toodete ja teenuste puhul avalikus hankemenetluses, ning et sihtasutus ühines Euroopa Komisjoni keskkonnahoidlike avalike hangete kasutajatoe institutsioonidevahelise raamlepinguga;

24.

võtab teadmiseks sihtasutuse meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et sihtasutuse veebisaidil ei ole avaldatud kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone;

25.

võtab teadmiseks, et sihtasutus ajakohastas oma huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise eeskirja, mille haldusnõukogu võttis vastu 2020. aastal, ning et haldusnõukogu liikmete deklaratsioone hindab ja vaatab läbi huvide konfliktide läbivaatamise paneel haldusnõukogu nimel, järgides selget kriteeriumide ja põhimõtete loetelu; märgib, et ükski haldusnõukogu liikme ega sihtasutusevälise töötaja huvide konflikti deklaratsioon ei andnud põhjust alustada 2020. aastal deklareeritud huvide üksikasjalikku hindamist;

26.

võtab teadmiseks, et 2020. aastal viis komisjoni siseauditi talitus läbi personalijuhtimise ja eetika auditi, mille eel viidi 2019. aastal läbi põhjalik riskihindamine, mis moodustas osa siseauditi talituse 2020.–2022. aasta strateegilise auditikava ettevalmistamisest; märgib, et sihtasutus peab siseauditi talituse soovituste põhjal koostama tegevuskava;

27.

märgib, et 2020. aastal järgis sihtasutus kõiki soovitusi, mis esitati siseauditi talituse 2018. aasta tulemusauditis sihtasutuse tegevuse prioriseerimise ja vahendite eraldamise kohta;

28.

võtab teadmiseks, et sihtasutus viis 2020. aastal läbi pettuseriski hindamise, mille peamised järeldused sisalduvad sihtasutuse uues, 2020. aasta novembris vastu võetud pettustevastases strateegias; märgib, et uues pettustevastases strateegias keskendutakse pettustevastase kultuuri loomisele, milleks tuleb suurendada teadlikkust ning luua seos sisekontrolli ja pettuste ennetamise vahel;

29.

võtab teadmiseks, et sihtasutus on hinnanud oma sisekontrollisüsteemi, jõudes järeldusele, et viie komponendi rakendamine ja nendega seotud sisekontrolli põhimõtted on piisavalt põimitud sihtasutuse kultuuri, protsessidesse ja kontrollitegevusse; märgib, et sellele vaatamata tugevdati mitut sisekontrollisüsteemi elementi, eelkõige pidevat järelevalvet (uue töötajate töötingimuste uuringu ja pettuste alase teadlikkuse uuringu abil, mis võimaldavad võimalikke puudusi varakult avastada); väljendab sihtasutuse sellealaste jõupingutuste üle heameelt;

30.

märgib, et kontrollikoja teatel on sisekontrollis puudusi seoses tundlike ametikohtade ja nendega seotud riski maandavate kontrollimeetmega, kuna tundlike ametikohtade loetelu on aegunud ega kajasta enam sihtasutuse praegust sisekorraldust; on siiski rahul, et pärast kontrollikoja auditit töötati 23. juunil 2021 välja uus tundlike ametikohtade poliitika, mida kajastati kontrollikoja lõpparuandes;

31.

märgib, et 2020. aastal mõjutas sihtasutuse tegevust esialgu tugevalt COVID-19 pandeemia; märgib, et sihtasutus kohanes kiiresti kaugtööga ning töötas välja ja käivitas oma esimese veebipõhise uuringu, uue andmebaasi ning mitmesugused muudetud teadusuuringute ja teabevahetuse väljundid; märgib, et sihtasutus töötas välja veebiuuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“, et saada teavet pandeemia mõju kohta inimestele kogu Euroopas, ning esitas seeläbi ühena esimestest Euroopa institutsioonidest, ametitest ja organitest uusi andmeid pandeemia kohta; võtab teadmiseks, et sihtasutus lõi ka andmebaasi „COVID-19 EU PolicyWatch“; märgib, et üritused, mis pidid 2020. aastal toimuma füüsilise kohaloluga, muudeti veebiseminarideks ning et registreeritutest osales tegelikult 30–50 %, mis sihtasutuse hinnangul on sektori keskmisest kõrgem;

32.

märgib, et 2020. aastal suurenes sihtasutust ähvardavate küberohtude hulk ning sihtasutus suurendas süsteemi proaktiivsete turvauuenduste ja riskihindamise sagedust; võtab teadmiseks koostöö ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) ja Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadiga, et suurendada küberohtude alase luureteabe jagamist; märgib, et sihtasutus on laiendanud oma andmekaitset, kasutades asukohaväliseid pilvvarundusteenuseid, ning et koostamisel on terviklik küberturbepoliitika; palub sihtasutusel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis küberturbepoliitikaga ja selle mõjuga sihtasutusele;

33.

märgib, et 2020. aasta septembris liitus sihtasutus Euroopa Parlamendi algatusega, mis pakub keskkonnahoidlike avalike hangete kasutajatuge, et aidata kaasa kestlike hangete korraldamisele;

34.

tuletab meelde sihtasutuse ulatuslikuma digitaliseerimise olulisust nii selle sisese töökorralduse ja juhtimise jaoks kui ka menetluste digitaliseerimise kiirendamiseks; rõhutab, et sihtasutus peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et igal juhul vältida ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

35.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 4. mai 2022. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.