27.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/409


P9_TA(2022)0256

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – EGF/2021/008 EL/Atika (elektriseadmete tootmine) – Kreeka

Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2021/008 EL/Atika (elektriseadmete tootmine)) (COM(2022)0248 – C9-0190/2022 – 2022/0170(BUD))

(2023/C 32/20)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0248 – C9-0190/2022),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (1) (edaspidi „EGFi määrus“),

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (2) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (3), eriti selle punkti 9,

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni kirju,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0185/2022),

A.

arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad globaliseerumise ning tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste muutuste tagajärjel, näiteks maailmakaubanduses toimunud muutuste, kaubandusvaidluste ning liidu kaubandussuhetes või siseturu koosseisus toimunud suurte muutuste tõttu ja finants- või majanduskriiside, samuti CO2-neutraalsele majandusele ülemineku või digitaliseerimise või automatiseerimise tagajärjel;

B.

arvestades, et liit on laiendanud koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohaldamisala, et anda rahalist toetust mis tahes suurte restruktureerimiste korral, hõlmates seega koroonaviiruse kriisi majanduslikke tagajärgi;

C.

arvestades, et Kreeka esitas taotluse EGF/2021/008 EL/Atika (elektriseadmete tootmine), et saada EGFist rahalist toetust pärast 206 koondamist NACE Revision 2 osa 27 (elektriseadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Kreekas NUTS 2. tasandi piirkonnas Atikas (EL30) 1. aprillist 20211. oktoobrini 2021 kestnud vaatlusperioodil;

D.

arvestades, et taotlus on esitatud 206 koondatud töötaja kohta, kelle tegevus on vaatlusperioodi jooksul lõppenud kuues ettevõttes (4) ja keda kõiki käsitatakse abikõlblike toetusesaajatena; arvestades, et koondatud töötajad on 180 meest (87,4 %) ja 26 naist (12,6 %); arvestades, et 26 koondatud töötajat on alla 30-aastased (12,6 %), 137 on 30–54aastased (66,5 %) ja 43 on üle 54-aastased (20,9 %); arvestades, et koondatud töötajatest on 167-l põhiharidus või sellest madalam haridus (81,1 %), 6-l on keskharidus või keskharidusjärgne haridus (2,9 %) ja 33-l on kõrgharidus (16,0 %);

E.

arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohastel sekkumiskriteeriumidel, mille alusel on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 200 töötaja koondamine kuuekuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtjate juures, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasemel määratletud majandussektoris ja asuvad liikmesriigi NUTSi 2. tasandi ühes piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas;

F.

arvestades, et Kreekas mõjutas uute kodumasinate ostmisega seotud kulutusi tugevalt kõigepealt majanduskriis aastatel 2008–2016 (35 % vähenemine) ja seejärel COVID-19 pandeemia (50 % vähenemine aastatel 2019–2020), kusjuures aastatel 2017–2019 taastusid kulutused 9,5 %;

G.

arvestades, et Kreeka elanikkonna elementaarsed digioskused on endiselt vähearenenud ja jäävad alla liidu keskmise, mis tähendab suurt tehnoloogilise mahajäämuse ja digitaalse kirjaoskamatuse ohtu; arvestades, et komisjoni 2021. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) (5) kohaselt oli Kreeka 27 liikmesriigi seas 22. kohal seoses digitehnoloogia integreerimisega äritegevusse ja ainult 23 %-l inimestest on elementaarsetest digioskustest paremad oskused, samas kui liidu keskmine on 31 %;

H.

arvestades sellega seoses, et kuna Pitsose tootmistehase konkurentsivõime vähenes, mis oli tingitud mitmest tegurist, nagu automatiseerituse ja kõrgtehnoloogilise tootmise puudumine, elektriliste kodumasinate suured tootmiskulud ja elektrikomponentide riigisisese tarnimise nappus, ning BSH-Pitsose juhtkond tegi otsuse mitte toetada tehase tootmisrajatise optimeerimiseks vajalikke kapitaliinvesteeringuid ja otsustas viia tootmise üle Türki, kus tootmiskulud on madalamad (samas kui kaubamärgi ning müügi- ja teenindusosakond säilitati Kreekas), teatati 2017. aasta septembris Pitsose tootmistehase sulgemisest; arvestades, et tootmistegevust pikendati kuni 2021. aasta alguseni ja 2021. aastal koondati 166 töötajat;

I.

arvestades, et veel viies ettevõttes, kes seisid silmitsi raskustega kiiresti muutuva digitaalmajandusega kohanemisel, koondati 40 töötajat;

J.

arvestades, et kuigi töötuse määr on Kreekas järk-järgult langenud alates 2013. aastast, mil see saavutas kõrgeima taseme (27,5 %), on see siiski seal endiselt väga kõrge; arvestades, et 2021. aastal oli töötuse määr Kreekas 14,7 % ehk liidus teisel kohal, samas kui liidu keskmine oli 7,0 % (6);

K.

arvestades, et EGFi toetus ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, mis on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades), nagu on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 8;

L.

arvestades, et EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturupoliitika meetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel naasta kiiresti inimväärsele ja püsivale tööle oma algsel tegevusalal või väljaspool seda ning valmistada neid samal ajal ette keskkonnahoidlikuma ja digitaalsema Euroopa majanduse jaoks;

1.

nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja Kreekal on õigus saada kõnealuse määruse alusel 1 495 830 euro suurust rahalist toetust, mis moodustab 85 % kogukuludest (1 759 800 eurot), sisaldades individuaalsete teenuste kulusid summas 1 689 800 eurot ja EGFi rakendamisega seotud kulusid summas 70 000 eurot (7);

2.

märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse 21. detsembril 2021 ning komisjon viis taotluse hindamise lõpule 30. mail 2022 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada; on seisukohal, et hindamisperioodi tuleks lühendada, et sihtrühma kuuluvad toetusesaajad saaksid vajalikku abi väiksema viivitusega;

3.

märgib, et taotlus puudutab kokku 206 koondatud töötajat, kelle tegevus on lõppenud; tunneb heameelt asjaolu üle, et Kreeka eelduse kohaselt osalevad meetmetes kõik abikõlblikud toetusesaajad (sihtrühma kuuluvad toetusesaajad);

4.

tuletab meelde, et koondamiste sotsiaalne mõju on eeldatavasti märkimisväärne Kreeka Atika piirkonnas, kus 2021. aasta detsembris oli Kreekas suurim töötute arv (342 744, mis moodustab 31 % registreeritud Kreeka töötutest) ning kus 24,1 % elanikkonnast on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus (8);

5.

juhib tähelepanu sellele, et 81,1 %-l koondatud töötajatest on madalam keskharidus või alla selle ning neil on raskusi tööturule naasmise võimaluste leidmisega;

6.

märgib, et Kreeka hakkab sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama niipea, kui eelarvepädevad institutsioonid on EGFi kasutuselevõtmise heaks kiitnud, ning seega võib kõnealuste meetmetega seotud kulude katteks saada EGFist rahalist toetust alates kuupäevast, mil Kreeka alustab individuaalsete teenuste osutamist, kuni 24 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast (9);

7.

tuletab meelde, et töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest: professionaalne nõustamine, digioskuste alane koolitus, kutseõpe ja -haridus, kõrgharidus, uue ettevõtte asutamise toetus ja mitmesugused muud toetused;

8.

kordab sellega seoses, et kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega peaks liit tagama õiglaseks üleminekuks vajalike oskuste ja teadmiste andmise; toetab kindlalt seda, et ka 2021.–2027. aastal väljendatakse EGFi kaudu asjassepuutuvate inimestega solidaarsust ning pööratakse jätkuvalt põhitähelepanu mõjule, mida restruktureerimine avaldab töötajatele, ning nõuab, et edaspidiste taotluste puhul oleks tagatud maksimaalne poliitikasidusus;

9.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Kreeka on kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostanud töötajate esindajate ja mitmete endiste töötajatega konsulteerides;

10.

väljendab heameelt, et kavandatud meetmete ettevalmistamisel lisati horisontaalse elemendina digioskuste alane koolitus, mis kooskõlas EGFi määruse artikli 7 lõikega 2 aitab levitada digitööstuse ajastul ressursitõhusas majanduses nõutavaid horisontaalseid oskusi;

11.

märgib, et Kreeka hakkas EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 1. märtsil 2022 ning seega on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2022 kuni 31 kuu möödumiseni rahastamisotsuse jõustumise kuupäevast;

12.

kutsub komisjoni üles vähendama EGFi abitaotluste hindamiseks kuluvat aega ja võtma EGFi kasutusele kiiremini, et vähendada survet mõjutatud piirkondade riiklikele sotsiaalkindlustussüsteemidele;

13.

rõhutab, et Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust muudest liidu fondidest ega rahastamisvahenditest;

14.

kordab, et selleks, et EGFi toetus oleks täissummas täiendav, ei tohi see asendada koondatud töötajatele mõeldud meetmeid ega muid hüvitisi või õigusi, mille äriühingud peavad tagama riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt, samuti mitte liikmesriikidelt nõutavaid meetmeid, millega suurendatakse äriühingute, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ja nende võimet kohaneda kiiresti muutuva digimajandusega, meetmeid töötajate digioskuste parandamiseks, et vähendada tehnoloogilise mahajäämuse ja digitaalse kirjaoskamatuse ohtu, meetmeid elanikkonna ostujõu suurendamiseks ning sihipärasemat aktiivset tööhõivepoliitikat töötuse vastu võitlemiseks ja koondatud töötajate tööturule naasmise hõlbustamiseks;

15.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

16.

nõuab, et Kreekale eraldataks kiiresti EGFi rahaline toetus summas 1 495 830 eurot;

17.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)  ELT L 153, 3.5.2021, lk 48.

(2)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11.

(3)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(4)  Bsh Oikiakes Syskeves Anon. Viom. Etairia [Bsh-Pitsos], Seller Hellas Avee, Nexans HellasMonoprosopi Ave, Kampourakis Georgios – G.E.M.A., Sammler V. Michalopoulos Aeve, Mavilek Avee

(5)  https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-greece

(6)   https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tps00203/default/table?lang=en

(7)  Kooskõlas EGFi määruse artikli 7 lõikega 5.

(8)  Eurostati andmetel.

(9)  Siia hulka ei kuulu üle kaheaastase kestusega ametlikud õpingud, mis on abikõlblikud kuni lõpparuande esitamise tähtajani.


LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2021/008 EL/Atika (elektriseadmete tootmine))

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2022/1163).