Kokkuvõte komisjoni otsusest,

2. detsember 2021,

euroopa liidu toimimise lepingu artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta

(Juhtum AT.40135 – FOREX – Sterling Lads)

(teatavaks tehtud numbri C(2021)8612 final all)

(ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2022/C 185/08)

2. detsembril 2021 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 30 sätetega avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)

Otsuse adressaadid osalesid ELi toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 ühes ja pidevas rikkumises. Rikkumise sisuks oli konkurentsi piiramine ja/või moonutamine G10 vääringuid hõlmavate valuuta hetketehingute valdkonnas (2).

(2)

Käesolevas otsuses käsitletavad G10 vääringud on USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa dollar (vastavalt USD, CAD, AUD ja NZD), Jaapani jeen (JPY), Šveitsi frank (CHF), naelsterling (GBP), euro (EUR) ning Rootsi, Norra ja Taani kroon (vastavalt SEK, NOK ja DKK) (s.t kokku 11 vääringut, mis vastavad tähisega G10 hõlmatud vääringute turutavale).

(3)

G10 vääringuid hõlmavad valuuta hetketehingud hõlmavad nii i) turutegemist (s.o kliendi korraldusel valuuta vahetamine vastavaks summaks teises valuutas) kui ka ii) oma arvel kauplemist (s.o muud valuutavahetustehingud turutegemistehingutest tekkiva riski juhtimiseks või valuutariski muutmiseks kliendi korraldustest sõltumatult).

(4)

Asjaomaste ettevõtjate G10 vääringuid hõlmavate valuuta hetketehingute kauplemisüksused olid valmis kauplema kõigi nende vääringutega sõltuvalt turunõudlusest. Ehkki osalevad kauplejad ise tegelesid peamiselt turutegemisega, mis hõlmas konkreetseid vääringuid või valuutapaare, oli neil voli osaleda oma ettevõtte nimel nende portfellides saadaolevate G10 vääringutega täiendavas kauplemistegevuses, mida nad ka asjaomasel perioodil erinevas ulatuses tegid, et oma vastavate varade väärtust suurendada.

(5)

Rikkumise puhul domineerisid järgmist kolme tüüpi tehingukorraldused, mis iseloomustavad osalevate kauplejate kliendikeskset kauplemistegevust (turutegemist):

(a)	klientide vahetud tehingukorraldused kaubelda kohe teatava valuutakogusega hetkel kehtiva vahetuskursiga;

(b)	klientide tingimuslikud tehingukorraldused (näiteks stopp-korraldused või kasumivõtukorraldused), mis realiseeritakse siis, kui jõutakse konkreetse hinnatasemeni ning avaneb kauplejate riskipositsioon. Need on realiseeritavad üksnes siis, kui turg saavutab teatava taseme;

(c)	klientide korraldused kaubelda konkreetsete valuutapaaridega konkreetse hetkekursiga ehk fikseeritud kursiga, mis kõnealusel juhul puudutas üksnes WM/Reutersi sulgemiskursse ja Euroopa Keskpanga välisvaluuta viitekursse.

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Menetlus

(6)

Uurimine algatati trahvidest vabastamise taotluse alusel, mille [muu kui adressaat] esitas 27. septembril 2013. Seejärel sai komisjon esialgsed leebema kohtlemise taotlused [muult kui adressaadilt] 11. oktoobril 2013, [muult kui adressaadilt] 14. oktoobril 2013 ning [muult kui adressaadilt] 17. juulil 2015. Igale taotlusele järgnes igalt poolelt mitu ettepanekut. Credit Suisse ei taotlenud leebemat kohtlemist. Komisjon tagas [muule kui adressaadile] tingimusliku trahvidest vabastamise 2. juulil 2014.

(7)

Poolte vastu algatati 27. oktoobril 2016 menetlus eesmärgiga alustada arutelu kokkuleppe sõlmimiseks. Ajavahemikul 2016. aasta novembrist kuni 2018. aasta veebruarini korraldas komisjon kooskõlas kokkuleppemenetluse läbiviimist käsitleva teatisega (3) kolmes kokkuleppemenetluse voorus kahepoolseid kohtumisi ja suhtles kõigi pooltega, sealhulgas Credit Suisse’iga.

(8)

Kolleegium kiitis 22. jaanuaril 2018 heaks tõenäoliselt kohaldatavate trahvide suuruse. Credit Suisse teavitas 19. veebruaril 2018 komisjoni, et ei jätka kokkuleppemenetluses osalemist. Komisjon võttis seetõttu Credit Suisse’i puhul kasutusele tavamenetluse vastavalt kokkuleppemenetluse läbiviimist käsitleva teatise punktile 19. Ajavahemikul [...] kuni [...] esitasid teised pooled komisjonile ametliku taotluse sõlmida kokkulepe vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10a lõikele 2 (4).

(9)

Komisjon võttis 24. juulil 2018 vastu Credit Suisse’ile adresseeritud tavamenetluse lihtsustatud vastuväited ja rikkumise ülejäänud neljale poolele adresseeritud kokkuleppemenetluse vastuväited. Credit Suisse esitas vastuväidete kohta kirjalikud seisukohad 4. oktoobril 2018 ja taotles suulist ärakuulamist. Suuline ärakuulamine toimus 7. detsembril 2018.

(10)

Komisjon võttis 18. märtsil 2021 vastu Credit Suisse’ile adresseeritud täiendavad vastuväited. Credit Suisse esitas täiendavate vastuväidete kohta kirjalikud seisukohad 6. mail 2021 ja teine suuline ärakuulamine toimus 8. juunil 2021. Credit Suisse vastas 25. juunil 2021 suulisel ärakuulamisel vastamata jäänud küsimustele.

(11)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 30. novembril 2021. Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas 1. detsembril 2021 oma lõpparuande. Komisjon võttis otsuse vastu 2. detsembril 2021.

2.2. Rikkumise kokkuvõte

(12)

Otsuses käsitletakse [muu kui adressaadi], [muu kui adressaadi], [muu kui adressaadi], [muu kui adressaadi] (edaspidi „neli kokkuleppemenetluse poolt“) ja Credit Suisse’i vahelist tegevust [...] jututoas Sterling Lads (edaspidi „STG Lads“). Tegevus leidis aset 25. maist 2011 kuni 12. juulini 2012. Credit Suisse osales rikkumises ajavahemikus 7. veebruarist kuni 12. juulini 2012. Kartell mõjutas vähemalt EMPd.

(13)

Kartell on dokumenteeritud teabevahetuses, mis toimus jututoas STG Lads teatavate üksikute kauplejate vahel, kellel oli voli teha neid palganud ettevõtja nimel ja arvel G10 vääringuid hõlmavaid valuuta hetketehinguid, kasutades vastavat selleks otstarbeks määratud G10 vääringuid hõlmavate valuuta hetketehingute kauplemisüksust.

(14)

Kartell hõlmas ühte ja pidevat rikkumist, mis seisnes kauplejatevahelises ulatuslikus ja korduvas teabevahetuses privaatses ja mitme osalejaga jututoas, mille raames jagati teatavat tol hetkel aktuaalset või tulevikku puudutavat tundlikku äriteavet oma kauplemistegevuse kohta. Teabevahetuse eesmärk oli mõjutada G10 vääringuid hõlmavate valuuta hetketehingute valdkonnas kahte konkurentsi põhiparameetrit: hinda ja professionaalset riskijuhtimist.

(15)

Selle asemel et nende parameetrite alal sõltumatult konkureerida, mõjutasid osalenud kauplejate turuotsuseid nende konkurentide positsioonid, kavatsused ja piirangud. Käesolevas otsuses käsitletav teabevahetus hõlmas järgmist:

(a)

teabevahetus, milles avaldati klientide täitmist ootavate korralduste üksikasju ja milles osalevad kauplejad arutasid vabalt oma klientide täitmist ootavate korralduste konfidentsiaalseid andmeid (näiteks klientide tingimuslike tehingukorralduste realiseerimise tase, klientide fikseeritud kursiga seotud korralduste maht ja vahetute korraldustega klientide tüüp või nimi). See teave suurendas jututoa liikmete jaoks nende kauplemistegevuse läbipaistvuse taset, aitas osalevatel kauplejatel teha edasisi turuotsuseid ning leida võimalusi kauplemise kooskõlastamiseks;

(b)

teabevahetus, mille käigus avaldati kauplejate avatud riskipositsioonid, mis võisid anda osalejatele aimu üksteise võimalikust riskimaandamistegevusest. Kauplejad said teavet, mis võis olla nende järgnevate kauplemisotsuste jaoks asjakohane teatavate minutite jooksul või kuni selle info asendas järgmine teabevahetus;

(c)

teabevahetus, mille käigus avaldati olemasolev või kavandatud müügi- ja ostuhinna vahe, mis paljastas hinnavahe, mida kauplejad pakkusid konkreetsete valuutapaaride ja -koguste puhul. Osalevad kauplejad olid selle teabe tõttu kindlamad, milliseid hindu pakkuda ja kuidas edaspidi hindu kujundada. Teave võis ka aidata kooskõlastada teatavate tehingute hinnavahet ja mõjutada üldist hinda, mida kliendid valuutaga kauplemisel maksid;

(d)	teabevahetus, mille käigus avaldati tol hetkel toimuva või kavandatud kauplemistegevuse muud üksikasjad ja osalevad kauplejad jagasid eespool nimetatud tundlikku äriteavet ning mis aitas osalevatel kauplejatel teha edasisi otsuseid.

(16)

Neli kokkuleppemenetluse poolt tunnistasid, et selline ulatuslik ja korduv aktuaalse või tulevikku puudutava tundliku teabe vahetamine toimus järgmiste kirjutamata reeglite alusel: i) osalevad kauplejad kogunevad privaatsesse jututuppa STG Lads, et avaldada ja vahetada kauplemispäeva jooksul teavet; ii) teavet saanud kauplejad ei avalda jututoas vahetatud teavet teistele konkureerivatele kauplejatele väljaspool privaatset jututuba; iii) vahetatud teavet võidakse kasutada osalevate kauplejate huvides, sealhulgas selleks, et leida sobivaid võimalusi kooskõlastamiseks ning iv) kõnealust teavet ei kasutata seda jaganud kauplejate kahjuks (koos edaspidi „vaikiv kokkulepe“). Credit Suisse ei tunnistanud vaikiva kokkuleppe olemasolu.

(17)

Nelja kokkuleppemenetluse poole sõnul kooskõlastasid kauplejad aeg-ajalt oma kauplemistegevust seoses G10 vääringuid hõlmavate valuuta hetketehingutega, hoidudes teise kaupleja teatatud positsiooni või kauplemistegevuse tõttu kauplemisest, kuigi tehing oli planeeritud kindlale ajale. Sellist käitumist nimetatakse loobumiseks (standing down). Credit Suisse’i rikkumises osalemise perioodil loobumise juhtumeid aga ei esinenud.

(18)

Credit Suisse’i peeti vastutavaks osalemise eest tol hetkel aktuaalse või tulevikku puudutava tundliku äriteabe ulatuslikus ja korduvas vahetamises jututoas STG Lads, mis kujutab endast kooskõlastatud tegevust ja/või kokkuleppeid, mis piiravad konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses. Credit Suisse’i ei peetud vastutavaks vaikiva kokkuleppe ega tegevuse aeg-ajalt koordineerimise eest.

2.3. Adressaadid

(19)

Otsus adresseeriti järgmistele juriidilistele isikutele: Credit Suisse Group AG, Credit Suisse Securities (Europe) Limited ja Credit Suisse AG (koos edaspidi „Credit Suisse“ või „adressaadid“).

2.4. Õiguskaitsemeetmed

(20)

Otsuses kohaldati komisjoni 2006. aasta suuniseid trahvide arvutamise kohta. Trahvide arvutamise metoodika ja parameetrid valis volinike kolleegium 22. jaanuaril 2018 kokkuleppemenetluse raames. Kohtupraktikas kohaldatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sama rikkumise kõigi poolte trahvide arvutamise parameetrite suhtes olenemata sellest, kas nad on kokkuleppe- või tavamenetluses. Seetõttu kohaldati sama trahvide arvutamise meetodit Credit Suisse’i trahvi ja nelja kokkuleppemenetluse poole trahvide arvutamiseks.

2.4.1. Trahvi põhisumma

(21)

Komisjon pidas kohaseks kasutada müügiväärtuse konkreetset asendusväärtust. G10 vääringuid hõlmavad valuuta hetketehingud ei tekita müügiväärtust selle sõna tavatähenduses: need hõlmavad teatavas vääringus väljendatud tingliku rahasumma vahetamist teises vääringus väljendatud samaväärseks tinglikuks väärtuseks, mille hind põhineb valuuta hetketehingu tegija kohaldatud müügi- ja ostuhinna vahel. Seetõttu on mõlemad tegurid – nii vahetatud tinglikud väärtused kui ka kohaldatud müügi- ja ostuhinna vahed – rikkumisega seotud vajalikud müügiväärtuse parameetrid.

(22)

Komisjon määras asjaomase müügiväärtuse asendusväärtuse järgmiselt.

(a)	Esiteks võeti arvesse asjaomase ettevõtja poolt G10 vääringuid hõlmavates valuuta hetketehingutes kaubeldud tinglikke väärtusi.

(b)

Teiseks korrutati need summad asjakohase korrigeerimisteguriga, mis on kõigi kokkuleppemenetluses osalevate ja mitteosalevate poolte jaoks sama ning kajastab G10 vääringuid hõlmavate valuuta hetketehingute puhul kohaldatavat müügi- ja ostuhinna vahet. Korrigeerimistegur koosnes tegelikult kahest aspektist: üks on seotud turutegemisega ja teine oma arvel kauplemisega.

(23)

Müügiväärtuse asendusväärtus põhines otseselt müügiväärtusel, mida ettevõtjad said kuudel, mille jooksul nad rikkumises osalesid (aasta baasil). Kuna rikkumine hõlmas kogu EMPd, võeti müügiväärtuse asendusväärtuse kindlaksmääramisel aluseks EMPs asuvate vastaspooltega tehtud G10 vääringuid hõlmavad valuuta hetketehingud.

2.4.2. Põhisumma kohandamine

(24)

Komisjon kasutas tinglike väärtuste puhul kõigi jaoks sama asjakohast tegurit, mis põhineb tõendites täheldatud müügi- ja ostuhinna vahe tasemetel.

2.4.3. Kergendavad ja raskendavad asjaolud

(25)

Kõnealuse juhtumi puhul puudusid raskendavad asjaolud. Arvestades aga, et Credit Suisse’i ei peetud vastutavaks loobumise ega vaikiva kokkuleppe eest, vähendas komisjon trahvi.

2.4.4. Trahvi suurendamine hoiatava mõju saavutamiseks

(26)

Kõnealuse juhtumi puhul ei kohaldatud hoiatuskordajat.

2.4.5. Käibest 10 % moodustava piirangu kohaldamine

(27)

Trahvisumma oli väiksem kui määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 sätestatud ülempiir, mis on 10 % üleilmsest käibest.

3. JÄRELDUS

(28)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 kohaselt määrati Credit Suisse’ile järgmine trahv: 83 294 000 eurot.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 411/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).

(2) Juhtum ei ole seotud e-kaubanduse valuuta hetketehingutega selliste valuuta hetketehingute tähenduses, mis broneeritakse automaatselt või tehakse asjaomasele pangale kuuluvate e-kaubanduse platvormide või arvutialgoritmide abil.

(3) Komisjoni teatis, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23 (edaspidi „kokkuleppemenetluse läbiviimist käsitlev teatis“), ELT C 167, 2.7.2008, lk 1–6.

(4) ELT L 123, 27.4.2004, lk 18.