P9_TA(2022)0122

Schengeni hindamismehhanism *

Euroopa Parlamendi 7. aprilli 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Schengeni acquis’ kohaldamise hindamis- ja järelevalvemehhanismi loomise ja toimimise ning määruse (EL) nr 1053/2013 kehtetuks tunnistamise kohta (COM(2021)0278 – C9-0349/2021 – 2021/0140(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2022/C 434/27)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0278),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 70, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0349/2021),

—	võttes arvesse arvamusi, mille seadusandliku akti eelnõu kohta esitasid Tšehhi senat, Hispaania parlament, Portugali parlament ja Rumeenia senat,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0054/2022),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

Sisepiirikontrollita Schengeni ala toimimine sõltub sellest, kui tõhusalt ja tulemuslikult kohaldavad liikmesriigid Schengeni acquis’d. Kõnealune acquis sisaldab välispiiride valdkonna meetmeid, sisepiirikontrolli puudumist kompenseerivaid meetmeid ja tugevat järelevalveraamistikku, mis üheskoos hõlbustavad vaba liikumist ning tagavad turvalisuse, õiguse ja põhiõiguste, sealhulgas isikuandmete kaitse kõrge taseme.

(1)

Sisepiirikontrollita Schengeni ala toimimine sõltub sellest, kui tõhusalt ja tulemuslikult kohaldavad liikmesriigid Schengeni acquis’d. Kõnealune acquis sisaldab välispiiride valdkonna meetmeid, sisepiirikontrolli puudumist kompenseerivaid meetmeid ja tugevat järelevalveraamistikku, mis üheskoos tagavad vaba liikumise ning turvalisuse, õiguse ja põhiõiguste, sealhulgas isikuandmete kaitse kõrge taseme.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)

Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi tuleks tugevdada, et muuta see tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Läbivaadatud hindamis- ja järelevalvemehhanismi otstarve peaks olema säilitada liikmesriikide tugev vastastikune usaldus, tagades, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni acquis’d tõhusalt ja järgivad seejuures kokkulepitud ühiseid standardeid, aluspõhimõtteid ja norme, ning aidata seeläbi kaasa Schengeni ala heale toimimisele .

(4)

Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi tuleks tugevdada, et muuta see tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Läbivaadatud hindamis- ja järelevalvemehhanismi otstarve peaks olema säilitada liikmesriikide tugev vastastikune usaldus, tagades, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni acquis’d tõhusalt ja järgivad seejuures kokkulepitud ühiseid standardeid, aluspõhimõtteid ja norme, et tagada Schengeni ala hea toimimine, mille puhul austatakse täielikult põhiõigusi ja puudub piirikontroll sisepiiridel .

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Need sihid peaks hindamis- ja järelevalvemehhanism saavutama objektiivsete ja erapooletute hindamiste abil, mille raames oleks võimalik kiiresti tuvastada Schengeni ala nõuetekohast toimimist häirida võivaid puudusi Schengeni acquis’ kohaldamises, tagada nende puuduste kiire kõrvaldamine ning luua alus dialoogiks Schengeni ala kui terviku toimimise üle. See eeldab liikmesriikide ja komisjoni tihedat koostööd, jagatud vastutuse tasakaalustatud jaotust ja vastastikuse hindamise kui süsteemi osa säilitamist. Samuti eeldab see Euroopa Parlamendi suuremat kaasamist. Muudatuste ulatust arvestades tuleks tunnistada määrus (EL) nr 1053/2013 kehtetuks ja asendada see uue määrusega.

(5)

Need sihid peaks hindamis- ja järelevalvemehhanism saavutama objektiivsete ja erapooletute hindamiste abil, mille raames oleks võimalik kiiresti tuvastada Schengeni ala nõuetekohast toimimist häirida võivaid puudusi Schengeni acquis’ kohaldamises, tagada nende puuduste kiire kõrvaldamine ning luua alus tõeliseks liikmesriikide poliitiliseks dialoogiks Schengeni ala kui terviku toimimise üle. See eeldab liikmesriikide ja komisjoni tihedat koostööd, jagatud vastutuse tasakaalustatud jaotust ja vastastikuse hindamise kui süsteemi osa säilitamist. Samuti eeldab see Euroopa Parlamendi suuremat kaasamist. Muudatuste ulatust arvestades tuleks tunnistada määrus (EL) nr 1053/2013 kehtetuks ja asendada see uue määrusega.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)

Hindamis- ja järelevalvemehhanism võib hõlmata kõiki Schengeni acquis’ valdkondi – nii kehtivaid kui ka tulevasi –, välja arvatud neid, mille jaoks on liidu õigusaktidega loodud juba eraldi hindamismehhanism. Mehhanism peaks haarama kõiki asjakohaseid õigusakte ja operatiivtegevust, mis on Schengeni ala toimimise osa .

(6)

Hindamis- ja järelevalvemehhanism peaks hõlmama kõiki Schengeni acquis’ valdkondi – nii kehtivaid kui ka tulevasi –, välja arvatud neid, mille jaoks on liidu õigusaktidega loodud juba eraldi hindamismehhanism. Hindamis- ja järelevalvemehhanism peaks hõlmama nii piirikontrolli tõhusust välispiiridel kui ka piirikontrolli puudumist sisepiiridel. Hindamis- ja järelevalvemehhanism peaks haarama kõiki asjakohaseid õigusakte ja operatiivtegevust, mis aitavad kaasa sisepiirikontrollita ala toimimisele .

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 1. ja 2. märtsi 2012. aasta järeldustega tuleks võtta kõigis hindamistes arvesse Schengeni acquis’d kohaldavate ametiasutuste korrektset toimimist. Samuti tuleks hindamisel liikmesriikidega koostööd tehes käsitleda eraõiguslike üksuste, nagu lennuettevõtjate või väliste teenuseosutajate tavasid, niivõrd kui need üksused osalevad Schengeni acquis’ rakendamises või kui selle rakendamine neid mõjutab. Samamoodi peaks hindamis- ja järelevalvemehhanism, võttes arvesse liidu organite ja asutuste kasvavat rolli Schengeni acquis’ rakendamisel, toetama selliste liidu organite ja asutuste tegevuse kontrollimist, kui need täidavad liikmesriikide nimel ülesandeid, millega aidatakse liikmesriikidel kohaldada Schengeni acquis’ sätteid. Sellise tegevuse kontrollimine peaks moodustama osa liikmesriikide hindamisest ning seda tuleks teha, ilma et see piiraks komisjoni ning kõnealuste organite ja asutuste juhtorganite asutamismääruste ning neis sisalduvate spetsiaalsete hindamis- ja järelevalvemenetlustega seotud kohustusi ja neid kohustusi täielikult arvesse võttes. Kui hindamiste käigus tuvastatakse puudusi seoses ülesannetega, mida liidu organid ja asutused täidavad või toetavad, peaks komisjon teavitama nende juhtorganeid.

(7)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 1. ja 2. märtsi 2012. aasta järeldustega tuleks võtta kõigis hindamistes arvesse Schengeni acquis’d kohaldavate ametiasutuste korrektset toimimist ja nende tegevuse kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“) . Samuti tuleks hindamisel liikmesriikidega koostööd tehes käsitleda eraõiguslike üksuste, nagu lennuettevõtjate või väliste teenuseosutajate tavasid, niivõrd kui need üksused osalevad Schengeni acquis’ rakendamises või kui selle rakendamine neid mõjutab. Samamoodi peaks hindamis- ja järelevalvemehhanism, võttes arvesse liidu organite ja asutuste kasvavat rolli Schengeni acquis’ rakendamisel, toetama selliste liidu organite ja asutuste tegevuse kontrollimist, kui need täidavad liikmesriikide nimel ülesandeid, millega aidatakse liikmesriikidel kohaldada Schengeni acquis’ sätteid. Sellise tegevuse kontrollimine peaks moodustama osa liikmesriikide hindamisest ning seda tuleks teha, ilma et see piiraks komisjoni ning kõnealuste organite ja asutuste juhtorganite asutamismääruste ning neis sisalduvate spetsiaalsete hindamis- ja järelevalvemenetlustega seotud kohustusi ja neid kohustusi täielikult arvesse võttes. Kui hindamiste käigus tuvastatakse puudusi seoses ülesannetega, mida liidu organid ja asutused täidavad või toetavad, peaks komisjon lisama need puudused hindamisaruandesse ja kaasama vastavaid juhtorganeid.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)

Käesoleva määrusega kehtestatavat hindamis- ja järelevalvemehhanismi täiendab haavatavuse hindamine, mida teeb Frontex, et tagada liidu tasandi kvaliteedikontroll ning liidu ja liikmesriikide pidev valmisolek reageerida välispiiridel tekkida võivatele probleemidele. Mõlemad mehhanismid on Euroopa integreeritud piirihalduse osad. Haavatavuse hindamise ning hindamis- ja järelevalvemehhanismi koostoimet tuleks võimalikult palju suurendada, et saada parem ülevaade Schengeni ala toimimisest ning vältida igal võimalusel tegevuse dubleerimist ja vastuoluliste soovituste andmist. Selleks tuleks Frontexi ja komisjoni vahel sisse seada mõlema mehhanismi järelmeid käsitlev korrapärane teabevahetus. Strateegilise fookuse tugevdamiseks ja sihipärasema hindamisstrateegia väljakujundamiseks on tarvis suurendada koostoimet ka muude asjakohaste mehhanismide ja platvormidega, mida haldavad liidu ametid ja liikmesriikide haldusasutused, näiteks kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormiga (EMPACT) või järelevalvega, mida teeb eu-LISA toetusel komisjon seoses liikmesriikide ettevalmistustega asjaomaste IT-süsteemide rakendamiseks, ning riiklike kvaliteedikontrollimehhanismide kaudu tehtud järeldustega.

(9)

Käesoleva määrusega kehtestatavat hindamis- ja järelevalvemehhanismi täiendab haavatavuse hindamine, mida teeb Frontex, et tagada liidu tasandi kvaliteedikontroll ning liidu ja liikmesriikide pidev valmisolek reageerida välispiiridel tekkida võivatele probleemidele. Haavatavuse hindamist tuleks arvesse võtta iga-aastases hindamisprogrammis, tagades seeläbi ajakohase olukorrateadlikkuse. Mõlemad mehhanismid on Euroopa integreeritud piirihalduse osad. Haavatavuse hindamise ning hindamis- ja järelevalvemehhanismi koostoimet tuleks võimalikult palju suurendada, et saada parem ülevaade Schengeni ala toimimisest ning vältida igal võimalusel tegevuse dubleerimist ja vastuoluliste soovituste andmist. Selleks tuleks Frontexi ja komisjoni vahel sisse seada mõlema mehhanismi järelmeid käsitlev korrapärane teabevahetus. Strateegilise fookuse tugevdamiseks ja sihipärasema hindamisstrateegia väljakujundamiseks on tarvis suurendada koostoimet ka muude asjakohaste mehhanismide ja platvormidega, mida haldavad liidu ametid ja liikmesriikide haldusasutused, näiteks kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormiga (EMPACT) või järelevalvega, mida teeb eu-LISA toetusel komisjon seoses liikmesriikide ettevalmistustega asjaomaste IT-süsteemide rakendamiseks, ning riiklike kvaliteedikontrollimehhanismide kaudu tehtud järeldustega.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)

Hindamise käigus tuleks eriti hoolikalt kontrollida, kas Schengeni acquis’d kohaldades järgitakse põhiõigusi, ning eraldi hindamiste raames tuleks analüüsida, kas Schengeni acquis’ andmekaitsenõudeid rakendatakse ja kohaldatakse nõuetekohaselt. Selleks et hindamis- ja järelevalvemehhanism suudaks asjaomastes poliitikavaldkondades põhiõiguste rikkumisi paremini tuvastada, tuleks rakendada lisameetmeid. Selles valdkonnas tuleks nõuetekohaselt koolitada Schengeni hindajaid, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt saadud asjakohast teavet tuleks paremini kasutada ning hindamiste kavandamisse ja elluviimisse tuleks kaasata rohkem põhiõiguste ameti eksperte. Lisaks tuleks hindamiste ajakava koostamisel ning nende kavandamisel ja elluviimisel arvesse võtta tõendeid, mille on omal algatusel avalikustanud või esitanud sõltumatud järelevalvemehhanismid või kolmandad isikud, näiteks ombudsmanid, põhiõiguste järgimist jälgivad ametiasutused või valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid.

(10)

Hindamise käigus tuleks eriti hoolikalt kontrollida, kas Schengeni acquis’d kohaldades järgitakse põhiõigusi, ning eraldi hindamiste raames tuleks analüüsida, kas Schengeni acquis’ andmekaitsenõudeid rakendatakse ja kohaldatakse nõuetekohaselt. Selleks et hindamis- ja järelevalvemehhanism suudaks asjaomastes poliitikavaldkondades põhiõiguste rikkumisi paremini tuvastada, tuleks rakendada lisameetmeid. Selles valdkonnas tuleks nõuetekohaselt koolitada Schengeni hindajaid, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt saadud asjakohast teavet tuleks paremini kasutada ning hindamiste kavandamisse ja elluviimisse tuleks kaasata rohkem põhiõiguste ameti eksperte. Eelkõige peaks komisjon koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga välja töötama tüüpküsimustikku lisatavad konkreetsed võrdlusalused, mille alusel saab hinnata põhiõiguste järgimist. Lisaks tuleks hindamiste ajakava koostamisel ning nende kavandamisel ja elluviimisel arvesse võtta tõendeid, mille on omal algatusel avalikustanud või esitanud sõltumatud järelevalvemehhanismid või kolmandad isikud, näiteks ombudsmanid, põhiõiguste järgimist jälgivad ametiasutused või valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)

Hindamise vormid ja meetodid tuleks muuta paindlikumaks, et suurendada hindamis- ja järelevalvemehhanismi tõhusust ja selle suutlikkust kohaneda uute asjaolude ja õigusloome arenguga ning ühtlustada liikmesriikide, komisjoni ja liidu organite ja asutuste vahendite kasutamist. Peamiseks hindamisvahendiks peaksid olema kontrollkäikude vormis toimuvad korrapärased hindamised. Järk-järgult tuleks suurendada etteteatamata kontrollkäikude ja temaatiliste hindamiste osakaalu, et tagada olemasolevate vahendite tasakaalustatum kasutamine. Hindamise vormid peaksid olema selgelt piiritletud. Olenevalt poliitikavaldkonnast ning hindamise ja järelevalve laadist peaks hindamis- ja järelevalvemehhanism võimaldama hinnata korraga mitut liikmesriiki, teha täielikku või osalist kaughindamist ning kombineerida eri poliitikavaldkondade hindamist. Mehhanismi rakendades tuleks püüelda selle poole, et liikmesriikide kohta oleks võimalik koostada kõikehõlmavaid hindamisaruandeid, milles analüüsitakse seda, kui tulemuslikult nad Schengeni acquis’d üldiselt kohaldavad.

(12)

Hindamise vormid ja meetodid tuleks muuta paindlikumaks, et suurendada hindamis- ja järelevalvemehhanismi tõhusust ja selle suutlikkust kohaneda uute asjaolude ja õigusloome arenguga ning ühtlustada liikmesriikide, komisjoni ja liidu organite ja asutuste vahendite kasutamist. Peamiseks hindamisvahendiks peaksid olema kontrollkäikude vormis toimuvad korrapärased hindamised. Järk-järgult tuleks suurendada etteteatamata kontrollkäikude ja temaatiliste hindamiste osakaalu, et tagada olemasolevate vahendite tasakaalustatum kasutamine. Hindamise vormid peaksid olema selgelt piiritletud. Olenevalt poliitikavaldkonnast ning hindamis- ja järelevalvetoimingu laadist peaks hindamis- ja järelevalvemehhanism võimaldama hinnata korraga mitut liikmesriiki ja teha vahetuid kontrollkäike täiendavate hindamismeetmetena täielikku või osalist kaughindamist ning kombineerida eri poliitikavaldkondade hindamist. Mehhanismi rakendades tuleks püüelda selle poole, et liikmesriikide kohta oleks võimalik koostada kõikehõlmavaid hindamisaruandeid, milles analüüsitakse seda, kui tulemuslikult nad Schengeni acquis’d üldiselt kohaldavad.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Sagedamini tuleks kasutada temaatilisi hindamisi, et võrdlevalt analüüsida liikmesriikide tavasid. Selle eesmärk peaks olema hinnata suuremate seadusandlike muudatuste rakendamist pärast nende jõustumist ja uute algatuste elluviimist, aga ka eri poliitikavaldkondades esinevaid probleeme või sarnaste probleemidega kokku puutuvate liikmesriikide tavasid .

(13)

Sagedamini tuleks kasutada temaatilisi hindamisi, et võrdlevalt analüüsida liikmesriikide tavasid. Selle eesmärk peaks olema hinnata suuremate seadusandlike muudatuste rakendamist pärast nende jõustumist ja uute algatuste elluviimist, aga ka eri poliitikavaldkondades esinevaid probleeme või sarnaseid poliitikasuundi ja tavasid teistes liikmesriikides .

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)

Etteteatamata kontrollkäigud, mis on üks tõhusamaid vahendeid liikmesriikide tavade kontrollimiseks, peaksid sõltuvalt nende eesmärgist toimuma ilma asjaomasele liikmesriigile ette teatamata või siis ainult lühikese etteteatamisega . Ilma ette teatamata tuleks kontrollkäike teha uurival eesmärgil ehk selleks, et kontrollida Schengeni acquis’st tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas juhul, kui riigis on ilmnenud märke süsteemsetest probleemidest, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju Schengeni ala toimimisele, või kui seal on rikutud põhiõigusi , eriti juhul, kui põhiõigusi on väidetavalt raskelt rikutud välispiiridel. Sellistel juhtudel kahjustaks etteteatamine kontrollkäigu eesmärki. 24-tunnise etteteatamisega kontrollkäike tuleks korraldada juhul, kui nende peamine eesmärk on pisteliselt kontrollida Schengeni acquis’ rakendamist asjaomases liikmesriigis.

(14)

Etteteatamata kontrollkäigud, mis on üks tõhusamaid vahendeid liikmesriikide tavade kontrollimiseks, peaksid toimuma ilma asjaomasele liikmesriigile ette teatamata. Etteteatamata kontrollkäike tuleks teha uurival eesmärgil ehk selleks, et kontrollida Schengeni acquis’st tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas juhul, kui riigis on ilmnenud märke süsteemsetest probleemidest, mis võivad avaldada negatiivset mõju Schengeni ala toimimisele või tuua kaasa põhiõiguste rikkumisi , eriti juhul, kui põhiõigusi on väidetavalt raskelt rikutud välispiiridel.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a)

Lisavahendina kasutatavast lühikese etteteatamisega kontrollkäigust tuleks liikmesriigile kõige rohkem 24 tundi ette teatada. Lühikese etteteatamisega kontrollkäik tuleks korraldada üksnes siis, kui külastuse peamine eesmärk on pisteliselt kontrollida Schengeni acquis’ rakendamist liikmesriigis.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)

Käesoleva määruse alusel toimuva tegevuse kavandamine mitmeaastastes ja iga-aastastes hindamisprogrammides on juba tõendanud oma lisaväärtust prognoositavuse ja kindluse tagamisel. Seepärast peaks komisjon koostöös liikmesriikidega vastu võtma mitmeaastased ja iga-aastased hindamisprogrammid. Neis programmides tuleks ka ette näha vajalik paindlikkus, mis võimaldaks kohaneda Schengeni acquis’s aja jooksul toimuvate muutustega. Vääramatu jõu korral tuleks programme kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega kohandada, ilma et neid oleks vaja ametlikult muuta. Seitsmeks aastaks vastu võetavas mitmeaastases hindamisprogrammis tuleks kindlaks määrata konkreetsed prioriteetsed valdkonnad, mida korrapäraselt hinnata. Selline lähenemine peaks võimaldama suuremat paindlikkust ning aitama paremini seada prioriteete ning tasakaalustatumalt ja strateegilisemalt kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid. Mitmeaastase hindamisprogrammi kehtivuse pikendamine viielt aastalt seitsmele peaks aitama liikmesriike ka rohkem, tihedamalt ja sihipärasemalt jälgida, ilma et kontrolli kvaliteet halveneks.

(15)

Käesoleva määruse alusel toimuva tegevuse kavandamine mitmeaastastes ja iga-aastastes hindamisprogrammides on juba tõendanud oma lisaväärtust prognoositavuse ja kindluse tagamisel. Seepärast peaks komisjon koostöös liikmesriikidega vastu võtma mitmeaastased ja iga-aastased hindamisprogrammid. Neis programmides tuleks ka ette näha vajalik paindlikkus, mis võimaldaks kohaneda Schengeni acquis’s aja jooksul toimuvate muutustega. Vääramatu jõu korral tuleks programme kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega kohandada, ilma et neid oleks vaja ametlikult muuta. Seitsmeks aastaks vastu võetavas mitmeaastases hindamisprogrammis tuleks kindlaks määrata konkreetsed prioriteetsed valdkonnad, mida korrapäraselt hinnata. Selline lähenemine peaks võimaldama suuremat paindlikkust ja kohanemisvõimet, mis põhineb eri analüüside käigus kogutud ajakohasel teabel, et saada parem ülevaade Schengeni ala toimimisest, ning aitama paremini seada prioriteete ning tasakaalustatumalt ja strateegilisemalt kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid. Mitmeaastase hindamisprogrammi kehtivuse pikendamine viielt aastalt seitsmele peaks aitama liikmesriike ka rohkem, tihedamalt ja sihipärasemalt jälgida, ilma et kontrolli kvaliteet halveneks.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)

Hindamise ja järelevalvega peaksid tegelema komisjoni esindajatest ja liikmesriikide määratud ekspertidest koosnevad rühmad. Esindajatel ja ekspertidel peaks olema vajalik kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused. Selleks et hindamis- ja järelevalvetegevuses saaks kiiremini ja vähem koormaval viisil osaleda piisav arv kogenud eksperte, peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega moodustama ekspertide reservi ja seda haldama. Reservist peaks saama peamine hindamise ja järelevalve tegemiseks vajatavate ekspertide allikas.

(16)

Hindamis- ja järelevalvetoimingutega peaksid tegelema komisjoni esindajatest, liikmesriikide nimetatud ekspertidest ja liidu vaatlejatest koosnevad rühmad. Esindajatel ja ekspertidel peaks olema vajalik kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused ning nad peaksid olema läbinud asjakohase koolituse. Kui Schengeni acquis’ rakendamisega seotud liidu organi või asutuse tegevust hinnatakse koos liikmesriigi ametiasutustega, ei tohiks liidu vaatlejatel olla huvide konflikti, et tagada pärast hindamist rühmade koostatud hindamisaruannete usaldusväärsus. Selleks et hindamis- ja järelevalvetegevuses saaks kiiremini ja vähem koormaval viisil osaleda piisav arv kogenud eksperte, peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega moodustama ekspertide reservi ja seda haldama. Reservist peaks saama peamine hindamis- ja järelevalvetoimingute tegemiseks vajatavate ekspertide allikas.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)

Hindamisaruanded peaksid olema lühikesed ja kokkuvõtlikud. Neis tuleks keskenduda kaalukatele puudustele ja tuua esile valdkonnad, kus saaks teha olulisi parandusi. Väheolulised tähelepanekud tuleks aruandest välja jätta. Hindamisrühm peaks need hindamistoimingu lõppedes siiski hinnatud liikmesriigile, sealhulgas riikliku kvaliteedikontrollimehhanismi eest vastutavatele ametiasutustele edastama . Rühm peaks püüdma aktiivselt välja selgitada parimaid tavasid ja need aruandesse lisama. Eelkõige tuleks aruandes parima tavana esile tuua uusi ja uuenduslikke meetmeid, mis parandavad märgatavalt ühiste eeskirjade rakendamist ja mille teised liikmesriigid võiksid üle võtta.

(19)

Hindamisaruanded peaksid olema lühikesed ning neis tuleks anda ülevaade tuvastatud puudustest ja tuua esile valdkonnad, kus tuleks teha parandusi. Hindamisrühm peaks hindamistoimingu lõppedes edastama tulemused hinnatud liikmesriigile, sealhulgas riikliku kvaliteedikontrollimehhanismi eest vastutavatele ametiasutustele. Rühm peaks püüdma aktiivselt välja selgitada parimaid tavasid ja need aruandesse lisama. Eelkõige tuleks aruandes parima tavana esile tuua uusi ja uuenduslikke meetmeid, mis parandavad märgatavalt ühiste eeskirjade rakendamist ja mille teised liikmesriigid võiksid üle võtta.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)

Hindamisaruanded peaksid reeglina sisaldama soovitusi tuvastatud puuduste (sealhulgas põhiõiguste rikkumise) kõrvaldamiseks ning komisjon peaks need vastu võtma rakendusaktidega ühesainsas õigusaktis määruse (EL) nr 182/2011 (36) artiklis 5 sätestatud kontrollimenetluse teel. Aruande ja soovituste koondamine ühte dokumenti, mille suhtes kohaldatakse ühtset vastuvõtmismenetlust, tugevdab hindamistulemuste ja soovituste vahelist olemuslikku seost. Lisaks peaks soovituste kiirem avaldamine võimaldama liikmesriikidel puudusi kiiremini ja tõhusamalt kõrvaldada. Samal ajal peaks kontrollimenetluse kasutamine tagama, et liikmesriik osaleb otsuste tegemise protsessis, mille tulemusel soovitused vastu võetakse.

(20)

Hindamisaruanded peaksid reeglina sisaldama soovitusi tuvastatud puuduste (sealhulgas põhiõiguste rikkumise) kõrvaldamiseks ning komisjon peaks need vastu võtma rakendusaktidega ühesainsas õigusaktis määruse (EL) nr 182/2011 (36) artiklis 5 sätestatud kontrollimenetluse teel ja ilma tarbetu viivituseta. Tähelepanu tuleks eelkõige pöörata põhiõiguste rikkumiste tuvastamisele ja heastamisele . Aruande ja soovituste koondamine ühte dokumenti, mille suhtes kohaldatakse ühtset vastuvõtmismenetlust, tugevdab hindamistulemuste ja soovituste vahelist olemuslikku seost. Lisaks peaks soovituste kiirem avaldamine võimaldama liikmesriikidel puudusi kiiremini ja tõhusamalt kõrvaldada. Samal ajal peaks kontrollimenetluse kasutamine tagama, et liikmesriik osaleb otsuste tegemise protsessis, mille tulemusel soovitused vastu võetakse.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)

Lisaks tuleks juhul, kui hindamise käigus tuvastatakse tõsine puudus, kohaldada erisätteid, et tagada parandusmeetmete kiire vastuvõtmine. Arvestades tuvastatud puudusest tulenevat riski, peaks hinnatud liikmesriik alustama pärast tõsisest puudusest teada saamist viivitamata selle kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamist ning võtma selleks vajaduse korral kasutusele kõik tema käsutuses olevad operatiiv- ja rahalised vahendid. Parandusmeetmete võtmiseks tuleks kehtestada lühemad tähtajad ning kogu meetmete võtmise protsessi üle tuleks teha tihedamat poliitilist kontrolli ja järelevalvet. Seega peaks komisjon tõsise puuduse tuvastamise korral viivitamata teavitama nõukogu ja Euroopa Parlamenti ning korraldama hiljemalt aasta pärast esimese hindamise kuupäeva korduskontrollkäigu, et kontrollida, kas liikmesriik on asjaomase puudujäägi kõrvaldanud. Pärast korduskontrollkäiku peaks komisjon esitama nõukogule selle kohta aruande.

(22)

Lisaks tuleks juhul, kui hindamise käigus tuvastatakse tõsine puudus, kohaldada erisätteid, et tagada parandusmeetmete kiire vastuvõtmine. Arvestades tuvastatud puudusest tulenevat riski, peaks hinnatud liikmesriik alustama pärast tõsisest puudusest teada saamist viivitamata selle kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamist ning võtma selleks vajaduse korral kasutusele kõik tema käsutuses olevad operatiiv- ja rahalised vahendid. Parandusmeetmete võtmiseks tuleks kehtestada lühemad tähtajad ning kogu meetmete võtmise protsessi üle tuleks teha tihedamat poliitilist kontrolli ja järelevalvet. Seega peaks komisjon tõsise puuduse tuvastamise korral viivitamata teavitama nõukogu ja Euroopa Parlamenti ning teatama kõigist hinnatava liikmesriigi vastu käimasolevatest või algatatavatest rikkumismenetlustest. Samuti peaks komisjon korraldama hiljemalt 180 päeva pärast hindamise kuupäeva korduskontrollkäigu, et kontrollida, kas liikmesriik on asjaomase puudujäägi kõrvaldanud. Pärast korduskontrollkäiku peaks komisjon esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile selle kohta aruande. Võttes arvesse väga halba mõju, mida tõsine puudus võib Schengeni alale avaldada, peaks komisjon algatama viivitamata kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga rikkumismenetluse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)

Tõsise puuduse tuvastamine nõuab põhjalikku juhtumipõhist hindamist, mille aluseks on selged kriteeriumid ning mille raames käsitletakse probleemide laadi, ulatust ja võimalikku mõju, mis võib olla igas poliitikavaldkonnas erinev. Hindamistulemuse tõsiseks puuduseks liigitamiseni võivad viia mitmesugused Schengeni acquis’ tõhusa rakendamise põhielementidega seotud probleemid ja mitmesuguste tegurite kombinatsioonid. Puudust käsitatakse aga igal juhul tõsisena, kui leitakse, et see ohustab või võib hakata lähiajal ohustama sisepiirikontrollita ala üldist toimimist või avaldada märkimisväärset negatiivset mõju üksikisikute õigustele. Kui hindamisaruandes on osutatud tõsisele puudusele välispiirikontrolli tegemisel, võidakse kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (37) artikleid 21 ja 29.

(23)

Tõsise puuduse tuvastamine nõuab põhjalikku juhtumipõhist hindamist, mille aluseks on selged kriteeriumid ning mille raames käsitletakse probleemide laadi, ulatust ja võimalikku mõju, mis võib olla igas poliitikavaldkonnas erinev. Hindamistulemuse tõsiseks puuduseks liigitamiseni võivad viia mitmesugused Schengeni acquis’ tõhusa rakendamise põhielementidega seotud probleemid ja mitmesuguste tegurite kombinatsioonid. Puudust käsitatakse aga igal juhul tõsisena, kui leitakse, et see ohustab või võib hakata lähiajal ohustama sisepiirikontrollita ala üldist toimimist , mõjutab või võib peagi negatiivselt mõjutada põhiõigusi või avaldada märkimisväärset negatiivset mõju üksikisikute õigustele. Kui hindamisaruandes on osutatud tõsisele puudusele välispiirikontrolli tegemisel, võidakse kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (37) artikleid 21 ja 29.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)

On oluline ja soovitav, et Euroopa Parlament ja nõukogu korraldaksid regulaarselt poliitilisi arutelusid, et suurendada teadlikkust Schengeni acquis’ rakendamise tähtsusest, nõuaksid vastutuse võtmist liikmesriikidelt, kes rikuvad pidevalt ühiseid eeskirju, ning avaldaksid neile suuremat survet tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Komisjon peaks andma nende arutelude hõlbustamisse asjakohase panuse, võttes muu hulgas vastu põhjaliku aastaaruande eelnenud aastal tehtud hindamiste kohta ning koostades Schengeni olukorda käsitleva aruande osana ülevaate soovituste rakendamise seisust. Selleks et suurendada survet liikmesriikidele, kes ei tee piisavalt edusamme, ärgitatakse Euroopa Parlamenti võtma vastu resolutsioone ja nõukogu võtma vastu järeldusi. Mitteametlikeks aruteludeks Schengeni acquis’ parema rakendamise eesmärgil annab võimaluse Schengeni foorum kui ainulaadne platvorm, mis võimaldab arendada Schengeni küsimustes kõrgetasemelist arutelu Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja komisjoni esindajatega.

(26)

On oluline ja soovitav, et Euroopa Parlament ja nõukogu korraldaksid regulaarselt poliitilisi arutelusid, et suurendada teadlikkust Schengeni acquis’ rakendamise tähtsusest, nõuaksid vastutuse võtmist liikmesriikidelt, kes rikuvad pidevalt ühiseid eeskirju, ning avaldaksid neile suuremat survet tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Mõlemat institutsiooni tuleks kõigist muutustest Schengeni acquis’ rakendamisel liikmesriikides täielikult ja võrdselt teavitada. Komisjon peaks andma nende arutelude hõlbustamisse asjakohase panuse, võttes muu hulgas vastu põhjaliku aastaaruande eelnenud aastal tehtud hindamiste kohta ning koostades Schengeni olukorda käsitleva aruande osana ülevaate soovituste rakendamise seisust. Selleks et suurendada survet liikmesriikidele, kes ei tee piisavalt edusamme, ärgitatakse Euroopa Parlamenti võtma vastu resolutsioone ja nõukogu võtma vastu järeldusi. Mitteametlikeks aruteludeks Schengeni acquis’ parema rakendamise eesmärgil annab võimaluse Schengeni foorum kui ainulaadne platvorm, mis võimaldab arendada Schengeni küsimustes kõrgetasemelist arutelu Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja komisjoni esindajatega.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)

Hindamise eesmärgil tehtavate kontrollkäikude ja korduskontrollkäikude aruannete salastatuse tase tuleks kindlaks määrata kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 (38). Kogu aruande või selle osade salastamist peaks aga kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega olema võimalik taotleda ka hinnatud liikmesriigil.

(28)

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)

Pidades silmas Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 70 viimase lausega antud erirolli, mida on seoses riikide parlamentidega rõhutatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 12 punktis c, peaksid nõukogu ja komisjon Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente hindamiste sisust ja tulemustest täielikult teavitama. Lisaks konsulteerib nõukogu juhul, kui komisjon esitab käesoleva määruse muutmise ettepaneku, vastavalt oma kodukorra (39) artikli 19 lõike 7 punktile h Euroopa Parlamendiga, et võtta enne lõpliku teksti vastuvõtmist võimalikult suurel määral arvesse viimase arvamust.

(29)

Pidades silmas Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 70 viimase lausega antud erirolli, mida on seoses riikide parlamentidega rõhutatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 12 punktis c, peaksid nõukogu ja komisjon Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente hindamiste sisust ja tulemustest täielikult teavitama hiljemalt 14 päeva pärast hindamismenetluse lõpuleviimist . Lisaks konsulteerib nõukogu juhul, kui komisjon esitab käesoleva määruse muutmise ettepaneku, vastavalt oma kodukorra (39) artikli 19 lõike 7 punktile h Euroopa Parlamendiga, et võtta enne lõpliku teksti vastuvõtmist võimalikult suurel määral arvesse viimase arvamust.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni acquis’d tõhusalt ja aitavad sellega kaasa sisepiirikontrollita ala sujuvale toimimisele .	1. Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni acquis’d tõhusalt , et tagada sisepiirikontrollita ala sujuv toimimine, ja järgivad seejuures täielikult põhiõigusi .

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hindamiste raames võib käsitleda kõiki Schengeni acquis’ aspekte ja võtta arvesse Schengeni acquis’d kohaldavate ametiasutuste toimimist .

3. Hindamiste raames võib käsitleda kõiki Schengeni acquis’ aspekte , sealhulgas seda, kui tõhusalt ja tulemuslikult liikmesriigid kohaldavad kaasnevaid meetmeid välispiiride, viisapoliitika, Schengeni infosüsteemi, andmekaitse, politseikoostöö ja õiguskoostöö valdkonnas ning samuti seoses sisepiirikontrolli puudumisega. Kõik hindamised sisaldavad põhiõiguste järgimise hinnangut hõlmatud aspektide kontekstis.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e )	„etteteatamata hindamine“ – hindamine, mis ei ole mitmeaastases hindamisprogrammis ja iga-aastastes hindamisprogrammides kavandatud ning mis tehakse selleks, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist ühes või mitmes liikmesriigis ja ühes või mitmes poliitikavaldkonnas;

d )	„etteteatamata hindamine“ – hindamine, mis viiakse läbi ette teatamata ja mis ei ole mitmeaastastes ja iga-aastastes hindamisprogrammides kavandatud ning mis tehakse selleks, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist ühes või mitmes liikmesriigis ja ühes või mitmes poliitikavaldkonnas;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	„lühikese etteteatamisega kontrollkäik“ – kontrollkäik, mis toimub kõige rohkem 24 tunnise etteteatamisega ja mille eesmärk on pisteliselt kontrollida Schengeni acquis’ rakendamist liikmesriigis;

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j )	„tõsine puudus“ – üks või mitu puudust, mis takistavad Schengeni acquis’ põhielementide tõhusat kohaldamist ja millel eraldi või koos on või võib aja jooksul olla märgatav negatiivne mõju üksikisikute õigustele või Schengeni ala toimimisele

i )	„tõsine puudus“ – üks või mitu puudust, mis takistavad Schengeni acquis’ või selle osade tõhusat kohaldamist , sealhulgas harta tõhusat järgimist, ja millel eraldi või koos on või võib olla negatiivne mõju liikumisvabadusele, üksikisikute õigustele või Schengeni ala toimimisele;

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l )	„rühm“ – rühm, millesse kuuluvad liikmesriikide määratud eksperdid ja komisjoni esindajad, kes teevad hindamis- ja järelevalvetoiminguid.

k )	„rühm“ – rühm, millesse kuuluvad liikmesriikide nimetatud eksperdid ja komisjoni esindajad ning asjaomaste liidu institutsioonide, organite või asutuste nimetatud vaatlejad , kes teevad hindamis- ja järelevalvetoiminguid.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ka)	„liidu vaatleja“ – artikli 7 lõikes 1 osutatud liidu institutsiooni, organi või asutuse nimetatud isik, kes osaleb hindamis- või järelevalvetoimingus.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid ja komisjon teevad hindamise kõikides etappides tihedat koostööd, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine.	3. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu teevad hindamise kõikides etappides tihedat koostööd, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine , tagades samal ajal, et Euroopa Parlamenti teavitatakse täielikult kõigist sisulistest muutustest .

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nad tagavad, et komisjon ning hindamis- ja järelevalvetoiminguid tegevad rühmad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita, ning eelkõige võimaldavad komisjonil ja rühmadel pöörduda otse asjaomaste isikute poole ning annavad täieliku ja takistamatu juurdepääsu kõigile piirkondadele, ruumidele ja dokumentidele, millele on juurdepääsu taotletud, sealhulgas riigi- ja asutusesisestele suunistele ja juhistele ning salastatud dokumentidele.

Nad tagavad, et komisjon ning hindamis- ja järelevalvetoiminguid tegevad rühmad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita, ning eelkõige võimaldavad komisjonil ja rühmadel pöörduda otse ja individuaalselt asjaomaste isikute poole ning annavad täieliku ja takistamatu juurdepääsu kõigile piirkondadele, ruumidele ja dokumentidele, millele on juurdepääsu taotletud, sealhulgas riigi- ja asutusesisestele suunistele ja juhistele ning salastatud dokumentidele.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon kannab kontrollkäikudel osalevate ekspertide ja artikli 16 lõikes 2 osutatud vaatleja reisi- ja majutuskulud.	Komisjon kannab kontrollkäikudel osalevate ekspertide ja artikli 16 lõikes 2 osutatud vaatlejate ning liidu vaatlejate reisi- ja majutuskulud.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	lühikese etteteatamisega hindamine;

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	sisepiiridel kohaldatavate tavade hindamiseks;

a)	sisepiiridel kohaldatavate tavade hindamiseks , eelkõige juhul, kui sisepiirikontroll on kehtinud kauem kui 180 päeva, ja kohtades, kus on tõendeid põhiõiguste rikkumise kohta ;

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	juhul, kui ta saab teada hiljuti ilmnenud või süsteemsetest probleemidest, mis võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju Schengeni ala toimimisele;

b)	juhul, kui ta saab teada tekkivatest või olemasolevatest probleemidest, mis võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju Schengeni ala toimimisele , sealhulgas asjaoludest, mis võivad põhjustada sisejulgeolekuohtu.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	juhul, kui tal on alust arvata, et liikmesriik eirab tõsiselt oma Schengeni acquis’st tulenevaid kohustusi, sealhulgas juhul, kui liikmesriik on väidetavalt raskelt rikkunud põhiõigusi välispiiridel.

c)	juhul, kui tal on alust arvata, et liikmesriik eirab oma Schengeni acquis’st tulenevaid kohustusi, eriti juhul, kui liikmesriik on väidetavalt raskelt rikkunud põhiõigusi välispiiridel.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Temaatilisi hindamisi võib komisjon korraldada eelkõige selleks, et hinnata olulisemate seadusandlike muudatuste rakendamist pärast nende jõustumist ja uute algatuste elluviimist või eri poliitikavaldkondades esinevaid probleeme või sarnaste probleemidega kokku puutuvate liikmesriikide tavasid.	3. Temaatilisi hindamisi võib komisjon korraldada eelkõige selleks, et hinnata olulisemate seadusandlike muudatuste rakendamist pärast nende jõustumist ja uute algatuste elluviimist või eri poliitikavaldkondades esinevaid probleeme või liikmesriikides esinevaid sarnaseid poliitikasuundi ja tavasid.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklites 4 ja 5 osutatud hindamisi ja järelevalvet võib teha etteteatatud või etteteatamata kontrollkäikude vormis ning küsimustike või muude kaugmeetodite abil.	Artiklites 4 ja 5 osutatud hindamis- ja järelevalvetoiminguid võib teha etteteatatud , lühikese etteteatamisega või etteteatamata kontrollkäikude vormis ning küsimustike või muude kaugmeetodite abil. Kaugmeetodeid tuleks kasutada üksnes juhul, kui vahetut kontrollkäiku ei peeta vajalikuks.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib koostöö hõlbustamiseks sõlmida liidu organite ja asutustega kokkuleppeid.	Komisjon võib koostöö hõlbustamiseks sõlmida liidu organite ja asutustega kokkuleppeid ning kutsuda vajaduse korral liidu organite või asutuste liikme osalema hindamis- ja järelevalvetoiminguid tegevates rühmades .

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga aasta 31. augustiks esitab Frontex komisjonile ja liikmesriikidele riskianalüüsi , mis on seotud käesoleva määruse artiklis 13 osutatud iga-aastase hindamisprogrammiga.	1. Iga aasta 31. augustiks esitab Frontex komisjonile ja liikmesriikidele riskianalüüsid , mis on seotud käesoleva määruse artiklis 13 osutatud iga-aastase hindamisprogrammiga.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõikes 1 osutatud riskianalüüs hõlmab kõiki integreeritud piirihaldusega seotud asjakohaseid aspekte ning sisaldab ka soovitusi selle kohta, missuguseid etteteatamata kontrollkäike võiks järgneval aastal korraldada, olenemata liikmesriikide iga-aastasest hindamisjärjekorrast, mis on kooskõlas artikliga 12 kindlaks määratud mitmeaastases hindamisprogrammis.

Lõikes 1 osutatud riskianalüüsid hõlmavad kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse asjakohaseid aspekte , nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõikes 1, ning sisaldavad põhiõiguste komponenti ja ka soovitusi selle kohta, missuguseid etteteatamata või lühikese etteteatamisega kontrollkäike võiks järgneval aastal korraldada, olenemata liikmesriikide iga-aastasest hindamisjärjekorrast, mis on kooskõlas artikliga 12 kindlaks määratud mitmeaastases hindamisprogrammis.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Neid soovitusi võidakse anda mis tahes piirkonna või konkreetse ala kohta ning need sisaldavad vähemalt kümne konkreetse välispiiri piirilõigu ja vähemalt kümne konkreetse piiripunkti ning direktiivi 2008/115/EÜ (47) nõuete järgimise hindamiseks oluliste konkreetsete paikade loetelu, aga ka muud asjakohast teavet.	Neid soovitusi võidakse anda mis tahes piirkonna või konkreetse ala kohta ning need sisaldavad vähemalt kümne konkreetse välispiiri piirilõigu ja vähemalt kümne konkreetse piiripunkti ning direktiivi 2008/115/EÜ (47) nõuete järgimise hindamiseks oluliste konkreetsete paikade loetelu, aga ka muud asjakohast teavet.
	Komisjon edastab riskianalüüsid viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9a Koostöö Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet esitab kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 (1a) artikli 4 lõike 1 punktidega a ja d komisjonile iga aasta 31. augustiks Schengeni acquis’ rakendamisega seotud põhiõiguste üldise hindamise järeldused, et komisjon saaks need artiklis 13 osutatud iga-aastase hindamisprogrammi koostamise ajaks.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et suurendada teadlikkust Schengeni ala toimimisest ning vältida jõupingutuste dubleerimist ja vastuoluliste meetmete võtmist, kasutab komisjon oma hindamis- ja järelevalvetegevuse ettevalmistamisel tulemusi, mille on andnud muud asjakohased mehhanismid ja vahendid, sealhulgas Schengeni acquis’ rakendamises osalevate liidu organite ja asutuste ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, aga ka sõltumatute riiklike järelevalvemehhanismide ja -organite ning muude riiklike kvaliteedikontrolli mehhanismide hindamis- ja järelevalvetegevus .

1. Selleks et suurendada teadlikkust Schengeni ala toimimisest ning vältida jõupingutuste dubleerimist ja vastuoluliste meetmete võtmist, kasutab komisjon oma hindamis- ja järelevalvetoimingute ettevalmistamisel ning etteteatamata hindamise või lühikese etteteatamisega hindamise vajalikkuse kindlakstegemisel tulemusi, mille on andnud muud asjakohased mehhanismid ja vahendid, sealhulgas Schengeni acquis’ rakendamises osalevate liidu organite ja asutuste ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, aga ka sõltumatute riiklike järelevalvemehhanismide ja -organite ning muude riiklike kvaliteedikontrolli mehhanismide hindamis- ja järelevalvetoimingud .

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teavet jagatakse kooskõlas asjaomaste liidu organite ja asutuste volitustega.	Teavet jagatakse kooskõlas asjaomaste liidu organite ja asutuste volitustega. Teabevahetus toimub selleks, et tagada asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste parema olukorrateadlikkuse ja tõhusama operatiivse reageerimise.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamis- ja järelevalvetegevuse kavandamisel ja rakendamisel võtab komisjon arvesse kolmandate isikute, sealhulgas sõltumatute asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud teavet.

Hindamis- ja järelevalvetoimingute kavandamisel ja rakendamisel , eelkõige etteteatamata hindamiste vajalikkuse kindlakstegemisel vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 2a, võtab komisjon arvesse asjaomaste kolmandate isikute, sealhulgas sõltumatute asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide , nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Nõukogu institutsioonide ja organite esitatud teavet ja soovitusi. Kui hindamine kinnitab kolmandate isikute poolt esitatud teabes esile toodud puudusi, antakse liikmesriikidele võimalus esitada märkusi.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga mitmeaastase hindamistsükli jooksul tuleb iga liikmesriigi suhtes korraldada üks korrapärane hindamine ja vähemalt üks etteteatamata või temaatiline hindamine .	Iga mitmeaastase hindamistsükli jooksul tuleb iga liikmesriigi suhtes korraldada üks korrapärane hindamine ja vähemalt üks etteteatamata hindamine või lühikese etteteatamisega kontrollkäik, samuti üks või mitu temaatilist hindamist. Komisjon korraldab artikli 4 kohased etteteatamata hindamised alati, kui ilmnevad kõnealuses artiklis sätestatud asjaolud.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mitmeaastases hindamisprogrammis määratakse kindlaks konkreetsed prioriteetsed valdkonnad , mida tuleb korrapärastel hindamistel vaadelda, ning visandatakse nende hindamiste esialgne ajakava.	Mitmeaastases hindamisprogrammis määratakse kooskõlas artikliga 4 kindlaks need Schengeni acquis' aspektid , mida tuleb korrapärastel hindamistel vaadelda, ning visandatakse nende hindamiste esialgne ajakava.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles esitatakse esialgne loetelu liikmesriikidest, mida tuleb konkreetsetel aastatel korrapäraselt hinnata, ilma et see piiraks kohanduste tegemist lõike 4 alusel. Liikmesriikide korrapärase hindamise esialgse järjekorra kavandamisel tuleb võtta arvesse aega, mis on möödunud eelmisest korrapärasest hindamisest. Samuti tuleb võtta arvesse varasemate hindamiste tulemusi, tegevuskavade rakendamise tempot ja muud komisjoni käsutuses olevat teavet liikmesriikide tavade kohta.

Selles esitatakse esialgne loetelu liikmesriikidest, mida tuleb konkreetsetel aastatel korrapäraselt hinnata, ning asjaomastest liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest, kes täidavad asjaomastes liikmesriikides Schengeni acquis’ rakendamisega seotud ülesandeid, ilma et see piiraks kohanduste tegemist lõike 4 alusel. Liikmesriikide korrapärase hindamise esialgse järjekorra kavandamisel tuleb võtta arvesse aega, mis on möödunud eelmisest korrapärasest hindamisest. Samuti tuleb võtta arvesse varasemate hindamiste tulemusi, tegevuskavade rakendamise tempot ja muud komisjoni käsutuses olevat teavet liikmesriikide tavade kohta.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Küsimustiku koostamisel võib komisjon konsulteerida artiklis 7 osutatud liidu organite ja asutustega.	Küsimustiku koostamisel võib komisjon konsulteerida artiklis 7 osutatud liidu organite ja asutustega. Komisjon lisab koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga küsimustikku konkreetsed võrdlusalused, mille alusel hindamisrühmad hindavad põhiõiguste järgimist.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teeb nende vastused kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.	Komisjon teeb nende vastused kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule .

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon koostöös asjaomaste liidu organite ja asutustega peavad tagama, et liikmesriikide eksperdid ja komisjoni esindajad saavad piisava koolituse Schengeni hindajaks saamiseks.	Liikmesriigid ja komisjon koostöös asjaomaste liidu organite ja asutustega peavad tagama, et liikmesriikide eksperdid ja komisjoni esindajad saavad piisava koolituse Schengeni hindajaks saamiseks. Koolituse läbimine on kohustuslik kõigile ekspertidele, kes osalevad artikli 18 kohaselt hindamis- või järelevalvetoimingut tegevas rühmas.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga korrapärast hindamist tegeva rühma koosseisus võib olla koolituse eesmärgil vaatleja kas liikmesriigist või komisjonist.	2. Iga korrapärast hindamist tegeva rühma koosseisus võib olla koolituse eesmärgil vaatleja liikmesriigist, komisjonist või Schengeni acquis’ rakendamises osalevast liidu organist, ametist või asutusest .

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon peab koostöös liikmesriikidega moodustama igal aastal reservi ekspertidest, kelle ametialane taust vastab mitmeaastases hindamisprogrammis kindlaks määratud konkreetsetele prioriteetsetele valdkondadele .	1. Komisjon peab koostöös liikmesriikidega moodustama igal aastal reservi ekspertidest, kelle ametialasesse tausta kuuluvad mitmeaastase hindamisprogrammiga kooskõlas hõlmatavad Schengeni acquis' aspektid .

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Paralleelselt iga-aastase hindamisprogrammi koostamisega vastavalt artikli 13 lõikele 1 palub komisjon oma kutses nimetada liikmesriikidel vähemalt ühe kvalifitseeritud eksperdi iga mitmeaastases hindamisprogrammis kindlaks määratud konkreetse valdkonna kohta .	2. Paralleelselt iga-aastase hindamisprogrammi koostamisega vastavalt artikli 13 lõikele 1 palub komisjon oma kutses , et liikmesriigid nimetaksid järgneva aasta ekspertide reservi kandmiseks vähemalt ühe kvalifitseeritud eksperdi iga Schengeni acquis' aspekti kohta, mida tuleb hinnata vastavalt mitmeaastases hindamisprogrammis ette nähtule .

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Komisjon hoiab reservi kuuluvate ekspertide nimekirja ajakohasena ning teavitab liikmesriike iga liikmesriigi nimetatud ekspertide arvust ja nende profiilist.	11. Komisjon hoiab reservi kuuluvate ekspertide nimekirja ajakohasena ning teavitab liikmesriike , Euroopa Parlamenti ja nõukogu iga liikmesriigi nimetatud ekspertide arvust ja nende profiilist.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon määrab rühmas osalevate liikmesriikide ekspertide ja komisjoni esindajate arvu kindlaks vastavalt hindamis- või järelevalvetegevuse eripärale ja selle tegevusega kaasnevatele vajadustele. Komisjon valib eksperte rühma liikmeks ekspertide reservist.

1. Komisjon määrab rühmas osalevate liikmesriikide ekspertide ja komisjoni esindajate arvu kindlaks vastavalt hindamis- või järelevalvetoimingu eripärale ja selle toiminguga kaasnevatele vajadustele. Komisjon valib eksperte rühma liikmeks ekspertide reservist. Kõik rühma liikmed, välja arvatud vaatlejad või liidu vaatlejad, peavad olema läbinud artikli 16 lõikes 1 osutatud piisava koolituse.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriikide eksperdid ei tohi osaleda rühmas, mis teeb hindamis- või järelevalvetoimingut liikmesriigis, kus nad töötavad.	Liikmesriikide eksperdid ei tohi osaleda rühmas, mis teeb hindamis- või järelevalvetoimingut liikmesriigis, kus nad töötavad. Kui liikmesriigis asuva liidu organi, ameti või asutuse tegevust hinnatakse osana kõnealuse liikmesriigi hindamisest, ei osale hindamisel ükski asjaomase liidu organi, ameti või asutuse ekspert ega vaatleja.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Etteteatamata kontrollkäigu korral saadab komisjon kutsed hiljemalt kaks nädalat enne kontrollkäigu kavandatud algust. Eksperdid peavad kokkuleppel neid nimetanud asutusega vastama 72 tunni jooksul pärast kutse saamist.	4. Etteteatamata või lühikese etteteatamisega kontrollkäigu korral saadab komisjon kutsed hiljemalt kaks nädalat enne kontrollkäigu kavandatud algust. Eksperdid peavad kokkuleppel neid nimetanud asutusega vastama 72 tunni jooksul pärast kutse saamist.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Komisjon palub ka Euroopa Parlamendil saata esindaja, kes vaatleks korduskontrollkäike liidu vaatlejana.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Kui komisjon ei ole vähemalt kuus nädalat enne hindamis- või järelevalvetoimingu kavandatud algust või vähemalt nädal enne etteteatamata kontrollkäigu kavandatud algust saanud kinnitust nõutava arvu reservist kutsutud ekspertide osalemise kohta, kutsub ta viivitamata kõiki liikmesriike nimetama täitmata kohtadele kvalifitseeritud eksperte väljastpoolt reservi.

8. Kui komisjon ei ole vähemalt kuus nädalat enne hindamis- või järelevalvetoimingu kavandatud algust või vähemalt seitse päeva enne etteteatamata või lühikese etteteatamisega kontrollkäigu kavandatud algust saanud kinnitust nõutava arvu reservist kutsutud ekspertide osalemise kohta, kutsub ta viivitamata kõiki liikmesriike nimetama täitmata kohtadele kvalifitseeritud eksperte väljastpoolt reservi.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon peab nimetama oma juhtiva eksperdi ja tegema ettepaneku liikmesriikide juhtiva eksperdi kohta. Rühma liikmed nimetavad liikmesriikide juhtiva eksperdi ametisse võimalikult kiiresti pärast rühma moodustamist.	Komisjon peab nimetama oma juhtiva eksperdi ja tegema ettepaneku liikmesriikide juhtiva eksperdi kohta. Rühma liikmed nimetavad liikmesriikide juhtiva eksperdi ametisse võimalikult kiiresti pärast rühma moodustamist. Komisjon nimetab eksperdi, kes vastutab kontrollkäigu või hindamise põhiõigustega seotud aspektide eest.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriiki või selle konsulaatidesse tehtavate kontrollkäikude üksikasjaliku kava koostab komisjon tihedas koostöös juhtivate ekspertide ja asjaomase liikmesriigiga.	Liikmesriiki või selle konsulaatidesse tehtavate kontrollkäikude üksikasjaliku kava koostab komisjon tihedas koostöös juhtivate ekspertide ja asjaomase liikmesriigiga. Komisjon saadab üksikasjaliku kava asjaomase riigi parlamendile.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Etteteatamata kontrollkäigud toimuvad asjaomast liikmesriiki eelnevalt teavitamata. Kui kontrollkäigu peamine eesmärk on kontrollida pisteliselt Schengeni acquis’ rakendamist konkreetses liikmesriigis, võib komisjon teavitada asjaomast liikmesriiki erandkorras vähemalt 24 tundi enne sellise kontrollkäigu toimumist .	Etteteatamata kontrollkäigud toimuvad asjaomast liikmesriiki eelnevalt teavitamata. Komisjon koostab etteteatamata kontrollkäikude üksikasjaliku kava .

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon koostab etteteatamata kontrollkäigu üksikasjaliku kava. Juhul kui liikmesriiki on eelnevalt teavitatud, võib komisjon arutada temaga kontrollkäigu ajakava ja selle läbiviimise üksikasjalikku korda.	välja jäetud

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon võib tihedas koostöös liikmesriikidega kehtestada etteteatamata kontrollkäikude korraldamise suunised ja neid ajakohastada.	5. Komisjon võib tihedas koostöös liikmesriikidega kehtestada etteteatamata või lühikese etteteatamisega kontrollkäikude korraldamise suunised ja neid ajakohastada ning võib konsulteerida liikmesriikidega .

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib koostöös liikmesriikidega kehtestada suunised selle kohta, kuidas korraldada hindamist ja järelevalvet küsimustiku või muude kaugmeetodite vahendusel.	Komisjon võib koostöös liikmesriikidega kehtestada suunised selle kohta, kuidas korraldada hindamis- ja järelevalvetoiminguid küsimustiku või muude kaugmeetodite vahendusel , mida kasutataks lisameetoditena. Kaugmeetodeid kasutatakse üksnes juhul, kui vahetuid kontrollkäike ei peeta vajalikuks.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon edastab hindamisaruande liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon edastab hindamisaruande liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 14 päeva jooksul pärast aruande vastuvõtmist .

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Hindamisaruanne peab sisaldama soovitusi parandusmeetmete kohta, mille eesmärk on kõrvaldada hindamise käigus tuvastatud puudused ja täiustada parandamist vajavaid valdkondi, ning selles tuleb osutada meetmete rakendamise prioriteetidele. Hindamisaruandes võib määrata kindlaks soovituste rakendamise tähtajad. Kui hindamise käigus on tuvastatud tõsine puudus, kohaldatakse artikli 23 sätteid.

5. Hindamisaruanne peab sisaldama soovitusi parandusmeetmete kohta, mille eesmärk on kõrvaldada hindamise käigus tuvastatud puudused ja täiustada parandamist vajavaid valdkondi, ning selles tuleb osutada meetmete rakendamise prioriteetidele. Hindamisaruandes määratakse kindlaks ka soovituste rakendamise tähtajad. Kui hindamise käigus on tuvastatud tõsine puudus, kohaldatakse artikli 23 sätteid.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon edastab hindamisaruande kavandi hinnatud liikmesriigile nelja nädala jooksul pärast hindamistoimingu lõpetamist. Hinnatud liikmesriik esitab oma selgitused hindamisaruande kavandi kohta kahe nädala jooksul pärast selle saamist. Hinnatud liikmesriigi taotlusel peetakse hiljemalt viis tööpäeva pärast tema selgituste edastamist aruande koostamise koosolek. Hinnatud liikmesriigi selgitusi võidakse kajastada hindamisaruande kavandis .

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Kui hindamisaruande kavand sisaldab Schengeni acquis’ rakendamisega seotud liidu organi või asutuse tegevusega seotud tulemusi, kohaldatakse lõikes 6 sätestatud menetlust mutatis mutandis.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b. Käesolevas artiklis ja käesoleva määruse artiklis 23 osutatud hindamisaruanded aitavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (1a) artikli 15 lõikega 1 ja selle III lisaga hinnata harta kohaldamise ja rakendamise tulemuslikkust.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast hindamistoimingu teinud rühmaga konsulteerimist esitab komisjon ühe kuu jooksul pärast tegevuskava saamist oma tähelepanekud kava asjakohasuse kohta ja teatab neist hinnatud liikmesriigile. Nõukogu võib kutsuda liikmesriike esitama tegevuskava kohta märkusi.	Pärast hindamistoimingu teinud rühmaga konsulteerimist esitab komisjon ühe kuu jooksul pärast tegevuskava saamist oma tähelepanekud kava asjakohasuse kohta ja teatab neist hinnatud liikmesriigile. Nõukogu kutsub teisi liikmesriike esitama tegevuskava kohta märkusi tõhustatud poliitilise dialoogi raames .

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hinnatud liikmesriik peab andma komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava rakendamisest aru iga kuue kuu järel alates hindamisaruande vastuvõtmisest, kuni komisjon leiab, et tegevuskava on täielikult rakendatud. Sõltuvalt puuduste laadist ja soovituste rakendamise seisust võib komisjon nõuda, et hinnatud liikmesriik esitaks aruandeid teistsuguse intervalliga. Kui komisjon leiab, et 24 kuud pärast hindamisaruande vastuvõtmist ei ole kõiki soovitusi piisavalt arvestatud ega tegevuskava täielikult ellu viidud, avaldavad Euroopa Parlament ja nõukogu selle kohta arvamust põhjendatud otsuses.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu vähemalt kaks korda aastas tegevuskavade rakendamise seisust. Eelkõige edastab ta oma tähelepanekud lõikes 2 osutatud tegevuskavade asjakohasuse kohta ning teabe korduskontrollkäikude ja kinnitavate kontrollkäikude tulemuste kohta, samuti annab ta teada sellest, kui mõne tegevuskava rakendamisel ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomaste riikide parlamente tegevuskavade rakendamise seisust vähemalt kaks korda aastas . Eelkõige edastab ta oma tähelepanekud lõikes 2 osutatud tegevuskavade asjakohasuse kohta ning teabe korduskontrollkäikude ja kinnitavate kontrollkäikude tulemuste kohta, samuti annab ta teada sellest, kui mõne tegevuskava rakendamisel ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hinnatud liikmesriik peab kohe võtma parandusmeetmeid ning kaasama vajaduse korral kõik tema käsutuses olevad operatiiv- ja rahalised vahendid. Hinnatud liikmesriik peab võetud või kavandatud kiireloomulistest parandusmeetmetest viivitamata teatama komisjonile ja liikmesriikidele. Samal ajal teatab komisjon tuvastatud tõsisest puudusest artiklis 7 osutatud liidu organitele ja asutustele, pidades silmas nende võimalikku toetust hinnatud liikmesriigile. Komisjon teavitab ka nõukogu ja Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukogu võtab soovitused vastu kahe nädala jooksul pärast ettepaneku saamist.	Nõukogu võtab soovitused vastu hiljemalt kümme päeva pärast ettepaneku saamist.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukogu määrab kindlaks tähtajad tõsise puudusega seotud soovituste rakendamiseks ning täpsustab, kui sageli peab hinnatud liikmesriik esitama komisjonile ja nõukogule aruande oma tegevuskava rakendamise kohta.	Nõukogu arutab seda küsimust kiiresti ja määrab kindlaks lühikesed tähtajad tõsise puudusega seotud soovituste rakendamiseks ning täpsustab, kui sageli peab hinnatud liikmesriik esitama komisjonile ja nõukogule aruande oma tegevuskava rakendamise kohta.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hinnatud liikmesriik esitab komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava ühe kuu jooksul alates soovituste vastuvõtmisest. Komisjon edastab selle tegevuskava Euroopa Parlamendile.	Hinnatud liikmesriik esitab komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava kolme nädala jooksul alates soovituste vastuvõtmisest. Komisjon edastab selle tegevuskava viivitamata Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et kontrollida tõsise puudusega seotud soovituste rakendamisel tehtud edusamme, korraldab komisjon korduskontrollkäigu, mis peab aset leidma hiljemalt üks aasta pärast hindamistoimingu tegemise kuupäeva.	Selleks et kontrollida tõsise puudusega seotud soovituste rakendamisel tehtud edusamme, korraldab komisjon korduskontrollkäigu, mis peab aset leidma hiljemalt 180 päeva pärast hindamistoimingu tegemise kuupäeva.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Nõukogu esitab aruande kohta oma arvamuse.	8. Nõukogu esitab hindamisaruande kohta oma arvamuse ja võib paluda, et komisjon esitaks ettepaneku soovituste kohta parandusmeetmete võtmiseks, et kõrvaldada korduskontrollkäigu aruandes tuvastatud tõsised püsivad puudused. Kui komisjon esitab sellise ettepaneku, kohaldatakse lõikeid 6 ja 7.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. Kui liikmesriik ei rakenda pärast korduskontrollkäiku rahuldavalt tegevuskava, mis koostati pärast seda, kui hindamise käigus tuvastati tõsine puudus, algatab komisjon selle liikmesriigi suhtes ELi toimimise lepingu kohase rikkumismenetluse, kui ta leiab, et kõnealune liikmesriik ei ole oma kohustust täitnud.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Kui leitakse, et tõsine puudus kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või põhiõiguste rasket ja süstemaatilist rikkumist, teavitab komisjon sellest omal algatusel või Euroopa Parlamendi või mõne liikmesriigi taotlusel viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Aruannete salastatuse tase määratakse kindlaks kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444. Hinnatud liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võidakse aruannete salastatuse tasemeks määrata „EU RESTRICTED/RESTREINT UE“.	2. Aruannete salastatuse tase määratakse kindlaks kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444. Hinnatud liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võidakse erandjuhtudel hindamisaruannete teatavate osade salastatuse tasemeks määrata „EU RESTRICTED/RESTREINT UE“.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva määruse kohaldamisel edastatakse ja käideldakse salastatud teavet ja dokumente kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega. Need normid ei takista avaldada teavet Euroopa Parlamendile ja artiklis 7 osutatud liidu organitele ja asutustele.	3. Käesoleva määruse kohaldamisel edastatakse ja käideldakse salastatud teavet ja dokumente kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega. Need normid ei takista avaldada teavet Euroopa Parlamendile , liikmesriikide parlamentidele ja artiklis 7 osutatud liidu organitele ja asutustele.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi ja esitab nõukogule aruande kuue kuu jooksul pärast seda, kui on vastu võetud kõik hindamisaruanded selliste hindamiste kohta, mis on ette nähtud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud esimese mitmeaastase hindamisprogrammiga. Läbi vaadatakse kõik käesoleva määruse elemendid, sealhulgas see, kuidas toimivad hindamismehhanismi raames õigusaktide vastuvõtmise menetlused. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 30a Muutmine Kui komisjon teeb edaspidi ettepaneku Schengeni acquis’ kohaldamise hindamis- ja järelevalvemehhanismi muutmiseks, tugineb ta ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile b.

(36) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(38) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(39) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(1a) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).