Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole““

(COM(2022) 696 final)

ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 648/2012, (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2017/1131 seoses meetmetega, mille eesmärk on leevendada ülemääraseid riskipositsioone kolmandate riikide kesksetes vastaspooltes ja suurendada liidu kliirimisturgude tõhusust““

(COM(2022) 697 final – 2022/0403 (COD))

(2023/C 184/09)

Raportöör:

Florian MARIN

Konsulteerimistaotlused	nõukogu, 31.1.2023 Euroopa Parlament, 1.2.2023 Euroopa Komisjon, 8.2.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	201/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt määruse ettepaneku (1) üle ja tunnustab Euroopa Komisjoni püüdlusi tagada meie kapitaliturgude strateegiline autonoomia, suurendada sisemist kliirimissuutlikkust ning muuta ELi kliirimissüsteem turvalisemaks ja tugevamaks. Komitee leiab, et ELi kapitaliturgude finantsstabiilsuse jaoks on hädavajalik konkurentsivõimeline ja tõhus kliirimissüsteem.

1.2.

Komitee teeb ettepaneku, et ELis asuvad kliiringukojad peaksid arendama ja kavandama oma suutlikkussüsteeme ja investeerima nende täiustamisse, et julgustada turuosalisi oma tegevust ELis kliirima.

1.3.

Komitee leiab, et kohe pärast Brexitit oleks tulnud rakendada terviklikku kava, soodustamaks üleminekut ELis asuvatele kliirimisettevõtjatele, ning on pettunud selles, et 81 triljoni euro suuruse tuletisinstrumentide turuga seotud otsustusprotsess oli niivõrd aeglane. Komitee ootas selgemat seisukohta Ühendkuningriigi kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide vähendamise kohta ning konkreetsemaid norme ja stiimuleid, et liikuda ELis asuvate kesksete vastaspoolte suunas.

1.4.

Komitee leiab, et väga oluline on omada ELi kliirimissüsteemi kohta konkreetseid andmeid, mis hõlmaksid kõiki varaklasse ja kliirimismahte, ning leiab, et sellega seoses on vaja rohkem ära teha. Kogutud andmete ja riskidünaamika seost tuleks korrapäraselt hinnata, et saada täpne ülevaade finantsstabiilsusega seotud riskidest. Komitee tunnustab asjaolu, et peale finantsriski peavad riskimudelid arvestama kesksete vastaspoolte sotsiaalseid, juhtimis- ja keskkonnariske ning need riskid peaksid olema sama tähtsad eri riskistsenaariumide ja -analüüside puhul.

1.5.

Komitee nõuab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja teiste ELi asutuste võimalike lisakulude põhjalikku hindamist seoses tööjõu, IT-süsteemide, ühiste järelevalverühmade ja kavandatava ühise järelevalvemehhanismiga.

1.6.

Arvestades Euroopa turu infrastruktuuri määruse 2019. aasta muudatustega ja kõnealuse määruse ettepanekuga ESMA-le antud lisavolitusi, sooviks komitee näha ESMA tegevuse kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi. Komitee soovitab ESMA-l pingutada selle nimel, et märkimisväärne osa nende ELi klientidele osutatavatest teenustest oleks kliiritud ELi kesksete vastaspoolte kaudu.

1.7.

Konsolideerimisgrupi sisetehingute osas hindab komitee otsust mitte vabastada kliiringukohustusest ja võimendustagatise nõuetest üksusi riikides, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu, ning riikides, mis on kantud rahapesuvastasel ja terrorismi rahastamise vastasel eesmärgil suure riskiga jurisdiktsioonide loetellu.

1.8.

Komitee on pettunud, et komisjon ei hinnanud põhjalikult olemasolevat raamistikku ja seda, kuidas ELi turu atraktiivsus on viimastel aastatel muutunud, arvestades asjaolu, et määrust muudeti viimati üle kolme aasta tagasi. Komitee kiidab heaks artikli 7b lisamise ning palub ESMA-l esitada aruande ELi-väliste kesksete vastaspoolte kasutamise peamiste põhjuste kohta aasta pärast määruse jõustumist.

1.9.

Komitee leiab, et ELi kesksed vastaspooled peavad turupingete ajal olema oma tasudes, lisatagatise nõuetes ja meetmetes läbipaistvad, et parandada kõigi turuosaliste jaoks prognoositavust.

1.10.

Komitee palub komisjonil selgitada sõna „kiiresti“ täpset tähendust artiklis 20 tehtavates muudatustes ning palub kaasseadusandjatel kindlaks määrata, milliseid erandeid peetakse juhtudeks, mil otsus tuleb teha kiiresti.

1.11.

Komitee toetab artiklis 23 tehtud muudatusi seoses ühiste järelevalverühmade ja ühise järelevalvemehhanismi loomisega. Komitee teeb ettepaneku kaasata kodanikuühiskond artikli 23c alusel loodud järelevalvemehhanismi ning hõlmata komitee vaatlejana ühisesse järelevalvemehhanismi.

1.12.

Komitee leiab, et viieaastane tähtaeg, mille järel komisjon peab määruse rakendamise läbi vaatama, on liiga pikk. Samuti leiab komitee, et tuleks teha rohkem, et vähendada lubade andmiseks või tegevuste ja teenuste laiendamiseks kuluvat aega ning luua keskne andmebaas. Komitee nõuab Euroopa kliirimissüsteemis suuremat koostalitlusvõimet, halduskoormuse vähendamist ja lihtsamaid juurdepääsulahendusi.

1.13.

Komitee toetab suuremat läbipaistvust, mida pakutakse muudatustega artiklis 38, milles sätestatakse, et kliirivad liikmed ja kliirimisteenuseid osutavad kliendid peavad teavitama oma kliente ja potentsiaalseid kliente võimendustagatise mudelitest ning võimalikust kahjust või muudest kuludest.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Kapitaliturgude liit, mille Euroopa Komisjon asutas 2015. aastal, on ambitsioonikas pikaajaline projekt, mille eesmärk on tagada ELis kapitali vaba liikumine, mis on üks neljast ühtse turu põhivabadusest. Brexit vähendas järsult Euroopa üleilmset rolli kapitaliturgudel: selle osakaal üleilmsest tegevusest oli enne Brexitit 22 %, kuid nüüd vaid 14 % (2). Kolmkümmend aastat pärast ühtse turu algust, kakskümmend aastat pärast euro kasutuselevõttu ja seitse aastat pärast kapitaliturgude liidu algatuse käivitamist on EL-il vaja teha veel tööd ühtse kapitalituru loomiseks.

2.2.

Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmise määrus (3) ja Euroopa turu infrastruktuuri määrus 2.2 (4) on suurendanud läbipaistvust seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega, muutnud kliirimisvolitusi ja andnud lisavolitusi ELi järelevalveasutusele ESMA. Käesoleva määruse ettepanekuga antakse ESMA-le veelgi rohkem volitusi. Kuna kliirimissuutlikkus on kapitaliturgude liidu oluline osa, seab Euroopa finantsturud ohtu liigne sõltuvus kolmandate riikide, eelkõige Ühendkuningriigi kesksete vastaspoolte osutatavatest teenustest. Brexiti lepinguga lubas EL Ühendkuningriigil jätkata teenuste osutamist ELi turuosalistele kuni 2022. aasta juunikuu lõpuni. Seda tähtaega on finantsturgude stabiilsust ähvardava ohu tõttu pikendatud kolme aasta võrra, et anda piisavalt aega kliirimistehingute järkjärguliseks ümbersuunamiseks ELis.

2.3.

Määruse ettepaneku eesmärk on tagada kõigi kliirimiskohustusega ettevõtjate jaoks suurem stabiilsus, prognoositavus ja proportsionaalsus. Turuosalistele kehtestatakse nõue teatada, kuivõrd nad sõltuvad oma tuletistehingute töötlemisel kolmandatest riikidest. Kavandatud muudatustega keskendutakse ka meetmetele, mille eesmärk on muuta ELi kesksed vastaspooled atraktiivsemaks ja vähendada halduskoormust, edendada keskset kliirimist ELis, kohustades kliirimisettevõtjaid omama aktiivset kontot ELi kesksetes vastaspooltes, ning anda kohalikele ametiasutustele vajalikud volitused piiriüleste tehingutega seotud riskide kontrollimiseks.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee on juba pikka aega nõudnud õigusakte, millega tugevdataks ELi kapitaliturge ning muudetaks need stabiilsemaks ja atraktiivsemaks (5). Võttes arvesse hiljutisi geopoliitilisi sündmusi (Venemaa sissetung Ukrainasse, energiahindade tõus, geopoliitilised pinged paljudes maailma osades ja COVID-19 pandeemia) ja nende vahetut mõju majanduskeskkonnale, juhib komitee tähelepanu sellele, et ELi finantsturgude stabiilsuse kaitsmiseks ja suurendamiseks on vaja kiiresti tegutseda. Komitee leiab, et ELi kapitaliturgude finantsstabiilsuse tagamiseks on hädavajalik konkurentsivõimeline ja tõhus kliirimissüsteem.

3.2.

Komitee tunnustab määruse ettepanekut ja komisjoni kavatsust teha jõupingutusi tagamaks meie kapitaliturgude strateegiline autonoomia, suurendamaks meie sisemist kliirimissuutlikkust ning muutmaks ELi kliirimissüsteem turvalisemaks ja vastupidavamaks. ELi kliirimisturu tugevdamisel tuleks arvesse võtta kulusid, mis tulenevad kapitali ümbersuunamisest kolmandate riikide kliirimisturgudelt, vajadust kaitsta riskipõhist lähenemisviisi ning kolmandate riikide ja ELi finantsturgude vastastikust sõltuvust.

3.3.

Ettepanek muuta Euroopa turu infrastruktuuri määrust tehti pärast Euroopa energiahindade järsku tõusu, mille põhjustas peamiselt Venemaa põhjendamatu rünnak Ukraina vastu. See on tekitanud kliirimisturgudel ebastabiilsust ning osa ettevõtteid ei suuda oma tuletislepingutele tagatist anda. Komitee nõuab, et kliirimissektori konsolideerimine ELis jääks prioriteediks. Selleks et muuta ELi kliirimissüsteem konkurentsivõimelisemaks, tuleks kaaluda hinda, likviidsust, riski, marginaale, reguleerimist ja tõhusust. Komitee kinnitab vajadust vähendada lubade andmiseks või tegevuste ja teenuste laiendamiseks kuluvat aega ning luua keskne andmebaas.

3.4.

Komitee on seisukohal, et ELi kesksed vastaspooled peavad arendama ja kavandama oma suutlikkussüsteeme ja investeerima nende täiustamisse, et veenda turuosalisi oma tegevust ELis kliirima. Eelkõige tuleb neil parandada oma tehnoloogia- ja tegevussuutlikkust, tagada parem koostöö turuosaliste vahel ja parandada riskijuhtimistavasid. Parema prognoositavuse tagamiseks peavad kesksed vastaspooled turupingete ajal olema oma tasudes, lisatagatise nõuetes ja meetmetes läbipaistvad.

3.5.

Stabiilsed kapitaliturud vajavad tasakaalustatud ja stabiilset tööturgu. Komitee tunnustab asjaolu, et peale finantsriski peavad riskimudelid arvestama kesksete vastaspoolte sotsiaalseid, juhtimis- ja keskkonnariske ning need riskid peaksid olema sama tähtsad eri riskistsenaariumide ja -analüüside puhul.

3.6.

Komitee hindab kõrgelt konsultatsiooni, mille komisjon korraldas 2022. aasta alguses, kohtumisi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ning finantstalituste ja majandus- ja rahanduskomiteede esindajatega ning kahepoolseid kohtumisi asjaomaste sidusrühmadega.

3.7.

Komitee on pettunud, et Ühendkuningriigis asuvate kliiringukodade piiramatut juurdepääsu ELis asuvatele sidusrühmadele pikendati kolme aasta võrra, st 30. juunini 2025. Ta leiab, et kohe pärast Brexitit oleks tulnud rakendada põhjalikku kava, soodustamaks üleminekut ELi turu põhistele kliirimisettevõtjatele. Komitee taunib selleaegset puudulikku reageerimist, piiratud konsulteerimist ja aeglast otsustusprotsessi, arvestades et tegemist on 81 triljoni euro suuruse tuletisinstrumentide turuga.

3.8.

Euroopa pangad saavad kasu Ühendkuningriigi turul valitsevast eri valuutade kogumist ning üleminek Euroopa kliiringukodadele tooks kaasa europõhise kliirimisprotsessi, millega kaasnevad pangandussüsteemile märkimisväärsed kulud. Kuigi komitee toetab seda üleminekut ja leiab, et see tuleb võimalikult kiiresti ära teha, juhib ta tähelepanu sellele, et tuleb pakkuda õigeid stiimuleid, et takistada pankade üleminekut teistele turgudele. ELi kliirimissektori konsolideerimiseks tuleks kasutada sihipärasemaid ja kohandatud stiimuleid.

3.9.

Kuna paljud ELi turuosalised kliirivad oma tuletisinstrumentide tehinguid teistes riikides, ootas komitee selgemat sellise suundumuse vastast seisukohta ning konkreetsemaid norme ja stiimuleid, mis ajendaksid liikuma ELis asuvate kesksete vastaspoolte suunas. Komitee oleks eeldanud, et vähemalt avalik-õiguslikelt üksustelt nõutakse kliirimist ELis, ning nõuab selget visiooni selle sõltuvuse võimalikult kiireks kaotamiseks.

3.10.

Komitee leiab, et kliirimistegevuse arendamisel ELis tuleks turuosaliste huvides arvesse võtta kogu tarneahelat. Ühendkuningriigi kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonide vähendamisel tuleks hoolikalt juhtida turu likviidsust, võttes samal ajal kasutusele pikemaajalise perspektiivi ja standardides ELi kliirimisturu juurdepääsunõudeid. Arvestama peaks seda, et kliente tuleb kliirimiseks ette valmistada ning klientide huvides tuleks esitada erinevaid simulatsioone. Komitee leiab ka, et ESMA peaks meetmeid hoolikalt kohandama väikeste ja keskmise suurusega turuosaliste jaoks.

3.11.

Komitee rõhutab, kui tähtis on kolmandate riikide kesksete vastaspoolte roll ELi finantsstabiilsuse tagamisel. Oluline on vähendada kontsentratsiooniriske ja tagada, et suhted nende kesksete vastaspooltega põhineksid läbipaistval, prognoositaval, proportsionaalsel ja riskipõhisel lähenemisviisil. Käesoleva määruse ettepanekuga antakse ESMA-le veelgi rohkem volitusi ning komitee soovib, et ESMA tegevuse suhtes kehtestataks kontrolli- ja tasakaalustussüsteem.

3.12.

Komitee teeb ettepaneku, et järelevalve eesmärgil olukorrast selge ülevaate saamiseks on vaja ELi kliiringusüsteemi kohta konkreetseid andmeid, mis peavad olema võrreldavad ning hõlmama kõiki varaklasse ja mahte. Tähtis on koguda õigeid andmeid, et saada täpne ülevaade finantsstabiilsuse riskidest, ning süstemaatiliselt tuleks arvesse võtta kogutud andmete ja riskidünaamika koostoimet. Komitee leiab, et sellega seoses on vaja rohkem ära teha.

3.13.

Arvesse tuleks võtta suuremat koostoimet kliirimistegevuse ja Euroopa ühtse juurdepääsupunkti vahel. Euroopa ühtne juurdepääsupunkt edendab andmepõhist rahastamist ja parandab märkimisväärselt äriühingute, ettevõtjate ja finantseerimisasutuste juurdepääsu andmetele ja üksuste teabele. Samuti muudab see majanduse digituleviku jaoks sobivaks, tugevdab digitaalset suveräänsust, kiirendab teabevoogu ja kehtestab ühised standardid, keskendudes andmetele, tehnoloogiale ja taristule (6).

3.14.

Komitee toetab ettepanekut leevendada Euroopa turu infrastruktuuri määruse tuletisinstrumentide eeskirju ning lubada pangagarantiide ja akreditiivide aktsepteerimist suure likviidsusega tagatisena. Nimelt tagavad need mitterahalised alternatiivid turu likviidsuse ja neid juba kasutatakse laialdaselt arenenud kapitaliturgudel, näiteks USA turul. Komitee toetab keskpankade suuremat rolli ELi tarbijate kaitsmisel.

3.15.

Komitee toetab artiklites 11, 14, 15 ja 17 kavandatud muudatusi, mis puudutavad neljakuulist rakendusperioodi finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kellelt nõutakse esimest korda tagatise vahetamist, ning lühemaid ja vähem keerukaid menetlusi kesksete vastaspoolte tootepakkumise laiendamiseks. Komitee kiidab kavandatud muudatused heaks, sest need lihtsustavad tegevuste ja teenuste laiendamist ning lubade andmist ja nende andmisest keeldumist. Euroopa kliirimissüsteemis on vaja suuremat koostalitlusvõimet, halduskoormuse vähendamist ja lihtsamaid juurdepääsulahendusi.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee ei nõustu Euroopa Komisjoni järgmise väitega: „Käesolev seadusandlik algatus ei mõjuta ESMA ega muude Euroopa Liidu asutuste kulutusi.“ Komitee hinnangul suurenevad kulud sellistes valdkondades nagu tööjõud, IT-süsteemid, ühised järelevalverühmad ja kavandatav ühine järelevalvemehhanism. Komitee märgib, et artiklis 90 tehtava muudatusega palub komisjon ESMA-l anda aru personali- ja ressursivajaduste kohta. Seepärast nõuab komitee lisakulude põhjalikku hindamist sel teel, et arvutatakse ja teatatakse hinnanguline mõju eelarvele.

4.2.

Komitee tunnustab ja toetab komisjoni ettepanekut kehtestada kõigile turuosalistele, kelle suhtes kehtib kliirimiskohustus, nõue omada kontot ELi kesksetes vastaspooltes. Ta palub ESMA-l pärast konsulteerimist Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning Euroopa Keskpankade Süsteemiga kindlaks määrata märkimisväärne osa ELi süsteemselt olulistele klientidele osutatavatest teenustest, mida tuleb kliirida ELi kesksetes vastaspooltes.

4.3.

Komitee peab tervitatavaks kavatsust paluda turuosalistel esitada täpsed arvandmed ja sõltuvus välismaistest kliirivatest osalistest. Komitee eeldab, et ESMA töötab kiiresti välja tehnilised standardid, milles seda teavet täpsustatakse, ning ootab aasta pärast jõustumist põhjalikku aruannet ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmist selle alusel.

4.4.

Komitee kiidab otsust, mille kohaselt konsolideerimisgrupi sisetehinguid ei vabastata kliirimiskohustusest ja võimendustagatise nõuetest selliste riikide üksuste puhul, mis on loetletud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidena ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil suure riskiga jurisdiktsioonidena. Komitee toetab täielikult nende jurisdiktsioonidega seotud haldusmeetmeid ja on seisukohal, et sellised üksused kujutavad endast märkimisväärset ohtu ELi finantssüsteemile.

4.5.

Kuigi digitaalne ajakohastamine tähendab vajadust suurema eelarve järele, peab komitee väga oluliseks investeerimist digiüleminekusse, et toetada Euroopa turu infrastruktuuri määruse kavandatud ajakohastamist. Komitee hindab kõrgelt ettepanekut luua järelevalvedokumentide elektrooniliseks esitamiseks täiustatud IT-programm, mis on kättesaadav kõigile asjaomastele asutustele.

4.6.

Komitee on pettunud, et komisjon ei ole olemasolevat raamistikku põhjalikult hinnanud, arvestades asjaolu, et määrust muudeti viimati üle kolme aasta tagasi. Selleks et praegused muudatused oleksid eesmärgipärased, oleks komitee oodanud sihipärast analüüsi selle kohta, kuidas ELi turu atraktiivsus on viimastel aastatel muutunud, eelkõige seoses hiljutiste oluliste geopoliitiliste sündmustega.

4.7.

Komitee teeb ettepaneku, et artikli 7 alusel välja töötatud tehnilised standardid peaksid olema läbipaistvad ja kaasavad. Samuti tuleks kaaluda võimalust teha muudatusi, et neid standardeid kiiresti kohandada. Varahalduritele on oluline pakkuda vahendeid täitmiskulude, kliirimiskulude ja kliirivate liikmete kulude võrdlemiseks.

4.8.

Komitee kiidab heaks artikli 7b lisamise. Selles täpsustatakse, et kliirimisteenuse osutajad peavad andma aru ELi-välises keskses vastaspooles toimuva kliirimise ulatuse kohta, ning kehtestatakse kohustus teavitada oma kliente võimalusest kliirida asjaomane leping ELi keskses vastaspooles. Komitee palub ESMA-l töötada välja standardne aruandluskord, mida saaks kasutada kõigis liikmesriikides, ning soovitab esitada aasta pärast määruse jõustumist aruande peamiste põhjuste kohta, miks kasutatakse ELi-väliseid keskseid vastaspooli. Samuti tuleks hoolikalt hallata ühist turuosaliste trahvimise lähenemisviisi, et tagada ühtsel turul proportsionaalsus.

4.9.

Komitee palub komisjonil selgitada sõna „kiiresti“ täpset tähendust artiklis 20 tehtavates muudatustes ning palub kaasseadusandjatel kindlaks määrata, milliseid erandeid liigitatakse juhtudeks, mil otsus tuleb teha kiiresti.

4.10.

Komitee kiidab heaks artiklis 23 kavandatud muudatused, mis puudutavad ühiste järelevalverühmade ja ühise järelevalvemehhanismi loomist, kuid märgib, et neil muudatustel on mõju eelarvele, sest need asutused peavad tööle võtma rohkem töötajaid, sealhulgas ESMA jaoks. Komitee teeb ettepaneku kaasata kodanikuühiskond artikli 23c alusel loodud järelevalvemehhanismi, eelkõige seoses tulevaste poliitiliste otsustega.

4.11.

Vastastikuse seotuse, vastastikuste seoste ja kontsentratsiooniriskide nõuetekohaseks hindamiseks kesksete vastaspoolte järelevalvekomitees (artikkel 24a) on vaja kaasata ka kodanikuühiskond. Komitee peaks osalema ühises järelevalvemehhanismis vaatlejana. Arvesse tuleks võtta vajadust vähendada kliirimissüsteemiga seotud suure hulga asutuste kattuvaid kohustusi. Euroopa ja riiklike ametiasutuste koostöö peaks olema tõhus ja kohandatud tururiskide dünaamikaga.

4.12.

Viieaastane tähtaeg, mille järel komisjon peab määruse rakendamise pärast selle jõustumist hoolikalt läbi vaatama, tundub väga pikk, arvestades ajavahemikku Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmiste vahel. Samuti ootas komitee kokkuleppe kohaselt 2. jaanuaril 2023. aastal komisjoni aruannet Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmise määruse ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse 2.2 kohaldamise kohta, kuid komisjon tegi nüüd ettepaneku see tühistada. Komitee ei ole selle ettepanekuga nõus ja leiab, et see võib viia selleni, et Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmise ettepanekuid ei hinnata üldse, võttes arvesse nende alusel Euroopa turu infrastruktuuri määrusesse juba tehtud muudatusi.

4.13.

Lõpetuseks toetab komitee suuremat läbipaistvust, mida pakub ettepanek muuta artiklit 38 seoses kliirivate liikmete ja kliirimisteenuseid osutavate klientide kohustusega teavitada oma kliente ja potentsiaalseid kliente võimendustagatise mudelitest ning võimalikest kahjudest või muudest kuludest, kui keskne vastaspool peaks rakendama finantsseisundi taastamise meetmeid. Komitee leiab, et ka kliirivad liikmed peaksid aitama suurendada ELi kliirimissüsteemi läbipaistvust.

---

(1)  COM(2022) 697 final.

(2)  Aruanne „A new vision for EU capital markets“.

(3)  ELT L 141, 28.5.2019, lk 42.

(4)  ELT L 322, 12.12.2019, lk 1.

(5)  ELT C 155, 30.4.2021, lk 20.

(6)  ELT C 290, 29.7.2022, lk 58.