Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“

(COM(2022) 782 final)

(2023/C 140/10)

Raportöör:

Petru Sorin DANDEA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 19.12.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	21.12.2022
Vastuvõtmine täiskogus	24.1.2023
Täiskogu istungjärk nr	575
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	169/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee toetab komisjoni esitatud soovitusi ja teeb mitu täiendavat ettepanekut.

1.2.

Komitee tuletab meelde oma varasema arvamuse järeldusi, (1) mis võeti suure häälteenamusega vastu täiskogu 2022. aasta oktoobri istungjärgul.

1.3.

Komitee soovitab määratleda kaks tarbimisvahemikku selliselt, et kaitstakse kõiki kodumajapidamisi, kellel on suuri probleeme oma energiaarvete tasumisega. Komitee hinnangul peaks see kahetasandiline hinnapoliitika hõlmama nii allpool vaesuspiiri elavaid inimesi kui ka madalamasse keskklassi kuuluvaid inimesi, kes väikese sissetuleku tõttu ei suuda tasuda oma energiaarveid turuhinna alusel.

1.4.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut liikmesriikidele kasutada riigiabi ajutist kriisiraamistikku ning soovitab liikmesriikidel kasutada kõiki võimalikke vahendeid, et aidata ettevõtjaid üldiselt ning eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

1.5.

Komitee soovitab kasutada rahapoliitikat ettevaatlikult, sest kuna inflatsiooni põhjustavad välised tegurid, võib rahapoliitikal selles keerulises kontekstis olla tsükliline mõju.

1.6.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, et euroala riigid kooskõlastaksid oma eelarvepoliitika Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. See on oluline selleks, et rahapoliitika abil õnnestuks inflatsiooni vähendada.

1.7.

Komitee leiab, et kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljakujundamine on oluline samm majandus- ja rahaliidu süvendamisel, ning soovitab liikmesriikidel pingutada protsessi kiirendamiseks.

1.8.

Komitee soovitab liikmesriikidel miinimumpalga direktiivi riiklikul tasandil kiiresti ellu viia. See võib parandada miinimumpalga taset ja luua turvavõrgu madalapalgalistele töötajatele, säilitades nende ostujõu praegusel kõrge inflatsiooni perioodil.

1.9.

Komisjon soovitab liikmesriikidel kasutada sotsiaaldialoogi võimalusena kaasata sotsiaalpartnerid kriisi mõju leevendamiseks vajaliku poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse. Komitee toetab seda ettepanekut kahel käel.

2.   Taust

2.1.

2021. aastal katkestas majanduskasvu taastumise euroalal ja kogu Euroopa Liidus järsult sõda, mille Venemaa Föderatsioon algatas Ukraina vastu. Euroala suur sõltuvus Venemaa Föderatsioonist imporditavast fossiilkütusest on ELi sanktsioonide kontekstis tekitanud ebakindlust, millel on olnud suur mõju tarneahelatele. Need tegurid põhjustasid esmalt energiakriisi ning seejärel kõrge inflatsiooni, millega euroala ja Euroopa Liit silmitsi seisavad.

2.2.

Kuigi inflatsioon langes veidi – 10,6 %-lt oktoobris 10,0 %-le novembris –, võib see külma hooaja saabumise tõttu kütuse tarneprobleeme ja sellest tulenevat energiakriisi taas kiirendada.

2.3.

Euroopa Keskpank on kasutanud rahapoliitikat selleks, et viia inflatsioon tagasi jätkusuutlike näitajate tasemele (keskpika perioodi eesmärk 2 %), kuid arvestades kriisi põhjustanud väliseid tegureid ning samuti raskusi rahapoliitika sidumisel liikmesriikide killustatud eelarvepoliitikaga, võivad keskpanga jõupingutused osutuda ebapiisavaks.

2.4.

See mitmetine kriis on lisandunud kliimakriisile, millega Euroopa Liit silmitsi seisab. Samuti on märkimisväärselt aeglustunud lähenemise tempo; killustatust ja erinevusi esineb mitte ainult mõnes sektoris, vaid ka euroala liikmesriikide majanduse vahel.

2.5.

Energiakriis on viinud paljude sektorite ja ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime vähenemiseni.

2.6.

Taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika on aidanud märkimisväärselt kaasa sellele, et aidata euroala liikmesriikidel säilitada rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi, et tagada kiirem üleminek CO2-neutraalsusele ja vähendada tuntavalt energiasõltuvust.

2.7.

Selles eriti raskes ja keerulises olukorras esitas Euroopa Komisjon 22. novembril ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus (2) euroala 2023. aasta majanduspoliitika kohta.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni esitatud soovitusi, kuid peab vajalikuks lisada järgmised ettepanekud.

3.2.

Komitee tuletab meelde arvamuse ECO/590 (3) järeldusi, mis võeti täiskogu 2022. aasta oktoobri istungjärgul suure häälteenamusega vastu.

3.3.

Energiakriisi kontekstis tekitab 2022.–2023. aasta talv ELi kodumajapidamistele ja ettevõtjatele suuri probleeme. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kehtestada kõige haavatavamate inimeste kaitseks meede, mis seisneb kahetasandilises energiahinnas. See tähendab, et kuni teatava energiatarbimise tasemeni maksab haavatav tarbija turuhinnast madalamat hinda. Seda komisjoni kavandatud kahetasandilist meedet haavatavate kodumajapidamiste kaitsmiseks energiakriisi kontekstis peaksid liikmesriigid kasutama kaasavalt. Komitee soovitab määratleda kaks tarbimisvahemikku selliselt, et kaitstakse kõiki kodumajapidamisi, kellel on suuri probleeme oma energiaarvete tasumisega. Komitee hinnangul peaks see kahetasandiline hinnapoliitika hõlmama nii allpool vaesuspiiri elavaid inimesi kui ka madalamasse keskklassi kuuluvaid inimesi, kes väikese sissetuleku tõttu ei suuda tasuda oma energiaarveid turuhinna alusel.

3.4.

Ettevõtjate puhul peab komisjon vajalikuks, et liikmesriigid toetaksid neid, sealhulgas riigiabi ajutise kriisiraamistiku kasutamise kaudu, et vältida nende tegevuse halvamist. Komitee toetab komisjoni ettepanekut ja soovitab liikmesriikidel kasutada kõiki võimalikke vahendeid, et aidata ettevõtjaid üldiselt ning eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

3.5.

Maagaasihindade ja energiakriisi põhjustatud inflatsioon jõudis 2022. aasta oktoobris kõrgeimale tasemele pärast euro kasutuselevõttu, st 10,6 %-ni. Euroopa Keskpank tegutses õigeaegselt, kasutades rahapoliitikat, et piirata inflatsiooni kasvu ja võimaldada inflatsioonil naasta alla 2 % (keskpika perioodi eesmärk). Komitee soovitab kasutada rahapoliitikat ettevaatlikult, sest kuna inflatsiooni põhjustavad välised tegurid, võib rahapoliitikal selles keerulises kontekstis olla tsükliline mõju.

3.6.

Kuigi 2022. aastal palgad euroalal veidi tõusid, on see kasv inflatsioonist tublisti väiksem. Komitee nõustub Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele tegutseda – kooskõlas oma riiklike tavade ja kollektiivläbirääkimiste mudeliga –, et säilitada palgatöötajate, eelkõige haavatavate madalapalgaliste töötajate ostujõud. Komitee soovitab liikmesriikidel miinimumpalga direktiivi riiklikul tasandil kiiresti ellu viia. See võib parandada miinimumpalga taset ja luua turvavõrgu madalapalgalistele töötajatele, säilitades nende ostujõu.

3.7.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, et euroala riigid kooskõlastaksid oma eelarvepoliitika Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. See on oluline selleks, et rahapoliitika abil õnnestuks inflatsiooni vähendada. Komitee leiab, et liikmesriigid ja komisjon peaksid suurendama jõupingutusi OECD kaasavas raamistikus välja pakutud 1. samba rakendamiseks. See tooks märkimisväärset tulu nendele liikmesriikidele, kes pärast COVID-19 pandeemia ajal tehtud jõupingutusi seisavad silmitsi suure valitsemissektori võlaga ja kellel on seega vähem manööverdamisruumi oma eelarvepoliitika elluviimiseks kriisi ajal.

3.8.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut jätkata jõupingutusi kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljakujundamiseks. Ta leiab, et nende kahe poliitilise projekti lõpuleviimine oleks oluline samm majandus- ja rahaliidu süvendamisel.

3.9.

Selle mitmetise kriisi kontekstis peavad liikmesriigid tegutsema, et vähendada negatiivset mõju kodumajapidamistele ja ettevõtjatele. Komisjon soovitab liikmesriikidel kasutada sotsiaaldialoogi võimalusena kaasata sotsiaalpartnerid kriisi mõju leevendamiseks vajaliku poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse. Komitee toetab seda ettepanekut kahel käel.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Täiendavad kaalutlused seoses dokumendiga „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta““(COM(2021) 742 final) (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 75, 28.2.2023, lk 43).

(2)  „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ (COM(2022) 782 final).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Täiendavad kaalutlused seoses dokumendiga „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta““(COM(2021) 742 final) (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 75, 28.2.2023, lk 43).