Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ“

(COM(2022) 760 final – 2022/0405 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuuride kohta äriühingutes, kes taotlevad oma aktsiate kauplemisele võtmist VKEde kasvuturul“

(COM(2022) 761 final – 2022/0406 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/1129, (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 600/2014, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile“

(COM(2022) 762 final – 2022/0411 (COD))

(2023/C 184/20)

Raportöör:

Kęstutis KUPŠYS

Konsulteerimistaotlused	Euroopa Liidu Nõukogu, 6.2.2023 (COM(2022) 760 final) ja (COM(2022) 762 final); 8.2.2023 (COM(2022) 761 final) Euroopa Parlament, 1.2.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõige 1, artikkel 114 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	23.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	123/2/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa äriühingute suurem omakapitali kaudu rahastamine on keskse tähtsusega, et tagada COVID-19 järgne taastumine ja ehitada üles vastupanuvõimeline Euroopa majandussüsteem, vaatamata Venemaa Ukraina vastasele sõjale. Seetõttu väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee suurt heameelt komisjoni esitatud noteerimist käsitleva õigusakti üle.

1.2.

Komitee leiab, et pereettevõtete toomine kapitaliturgudele vallandaks seni kasutamata potentsiaali kasvukapitali ligimeelitamiseks ja mitu häält andvate aktsiatega aktsiasüsteemi kasutamine lubaks peredel säilitada kontrolli, muutes börsil noteerimise nende jaoks atraktiivsemaks. Komitee jagab seisukohta, et üksikasjalik raamistik tuleks välja töötada riiklikul tasandil, innustades samas ulatuslikku ühtlustamist ELis.

1.3.

Komitee peab samuti kiiduväärseks komisjoni algatust ühtlustada prospektide sisu, mis vähendaks märkimisväärselt emitentide kulusid ja koormust.

1.4.

Üldiselt peab komitee tervitatavaks ettepanekut anda emitentidele võimalus avaldada prospekt üksnes inglise keeles, mis on rahvusvaheliste investorite seas väljakujunenud üldkasutatav keel. Täiemahulise dokumendi, mitte üksnes kokkuvõtte avaldamine riigikeeles suurendaks kohalike jaeinvestorite mõjuvõimu. Komitee soovitab emitentidel meeles pidada, et ainult inglise keeles väljastatavate dokumentide kasutamine takistaks riikliku jaeinvesteerimisbaasi arengut.

1.5.

Komitee märgib, et investeerimisanalüüsi teenuse ühendamine teiste teenustega suurendab tõenäoliselt börsil noteeritud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) nähtavust. Seetõttu peab komitee kiiduväärseks ettepanekut tõsta eraldamiskünnist 10 miljardi euroni. Siiski võib vaja minna ka lisameetmeid sõltumatute analüüside edendamiseks.

1.6.

Komitee hindab kõrgelt komisjoni lähenemisviisi vähendamaks teabe avalikustamisnõuetega seotud õiguslikku ebakindlust. Ettepanek turuülese tellimusraamatu järelevalve mehhanismi (CMOBS) kohta, mis võimaldaks tellimusraamatute andmete vahetamist järelevalveasutuste vahel, võib siiski tekitada ebavõrdse olukorra, kuna kahepoolsed kauplemiskohad jääksid aruandluskorra kohaldamisalast välja.

2.   Arvamuse taust

2.1.

7. detsembril 2022 avaldas komisjon mitmed ettepanekud (1) meetmete kohta ELi kapitaliturgude liidu edasiarendamiseks. Paketi ühe osa – uue noteerimist käsitleva õigusakti – eesmärk on vähendada mis tahes suuruses äriühingute, eelkõige VKEde halduskoormust, et neil oleks parem juurdepääs rahastamisele väärtpaberibörsil noteerimise kaudu.

2.2.

Komisjon märgib, et ELi kapitaliturud on endiselt killustunud ja liiga väikesed. Komisjon märgib, et ELi kapitaliturud on endiselt killustunud ja liiga väikesed. Uuringud näitavad, et börsil noteeritud äriühingute koguarv Euroopa VKEde kasvuturgudel on alates 2014. aastast vaevu suurenenud (2), olenemata asjaolust, et börsil noteeritud äriühingud said selget kasu, mida tõendab nende turuväärtuse suurenemine. Üldjuhul suurendavad börsil noteeritud äriühingud oma tulu, loovad rohkem töökohti ja suurendavad oma bilanssi kiiremini kui börsil noteerimata äriühingud. Mitmed uuringud näitavad, et VKEde esmaste avalike pakkumiste olukord Euroopas ei ole optimaalne.

2.3.

Noteerimist käsitleva õigusaktiga kehtestatakse lihtsamad ja täiustatud noteerimiseeskirjad, eelkõige VKEde jaoks, püüdes samal ajal ka vältida investorikaitse ja turu usaldusväärsuse ohtu seadmist.

2.4.

Määrus tagab väidetavalt kulude märkimisväärse vähenemise ja aitab suurendada esmaste avalike pakkumiste arvu ELis. Lihtsamad prospektieeskirjad muudaksid börsil noteerimise äriühingute jaoks lihtsamaks ja odavamaks. Kui äriühingutel lubatakse VKEde kasvuturgudel esmakordsel noteerimisel kasutada mitu häält andvaid aktsiaid, annab see omanikele võimaluse säilitada kontroll oma ettevõtte visiooni üle.

2.5.

Proportsionaalsemad turu kuritarvitamist käsitlevad eeskirjad tooksid börsil noteeritud äriühingute jaoks kaasa ka suurema selguse ja õiguskindluse seoses põhiteabe avalikustamisnõuete täitmisega. Kavandatava noteerimist käsitleva õigusakti eesmärk on samuti parandada keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid ja VKEsid käsitleva investeerimisanalüüsi pakkumist ja levitamist, mis omakorda peaks toetama selliste ettevõtjate noteerimist avalikel turgudel.

2.6.

Muu loodetav kasu on järgmine: — lühem, õigeaegsem, võrreldavam ja lihtsamini kasutatav äriteave investorite jaoks; — parem kaetus väärtpaberianalüüsiga, mis aitab teha investeerimisotsuseid; — tõhusam järelevalve tänu selgematele noteerimiseeskirjadele ja tõhusamatele vahenditele turu kuritarvituse juhtumite uurimiseks; — standardsemad prospektid, mida on lihtsam seirata ja kontrollida.

2.7.

Kooskõlas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste poliitikaeesmärkidega püütakse noteerimist käsitleva õigusaktiga tagada, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvõlakirju emiteerivad äriühingud lisaksid noteerimisdokumentidesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalase teabe, et investoritel oleks lihtsam nimetatud aspektide paikapidavust hinnata. Aktsiaid emiteerivad äriühingud saavad viidata juba avaldatud ja seega avalikult kättesaadavale keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalasele teabele noteerimisdokumentides.

3.   Üldised märkused

Vajadus parandada juurdepääsu Euroopa avalikel turgudel noteerimisele

3.1.

Komitee on endiselt seisukohal, et Euroopa äriühingute suurem omakapitali kaudu rahastamine on keskse tähtsusega, et tagada püsiv COVID-19 järgne taastumine ja ehitada üles vastupanuvõimeline Euroopa majandussüsteem, arvestades, et käib Venemaa sõda Ukraina vastu. Finantsturutaristu on selles kontekstis äärmiselt tähtis, et vallandada majanduse rekapitaliseerimiseks vajalikud investeerimisvood.

3.2.

Väljakujunenud avalikud turud on olulised ka jaeinvesteeringutega tegelevate ringkondade jaoks. Eurooplaste pangakontodel on hoiustatud 11 triljoni euro väärtuses sularaha ja hoiuseid (3). Hoiuste osakaal kodumajapidamiste koguvaras on kolm korda suurem kui Ameerika Ühendriikide kodumajapidamiste puhul. Kuna ELil ei ole õnnestunud aktiveerida lõppinvestoreid, et nad suunaksid oma rahalised vahendid Euroopa kapitaliturgudele, ei kasuta see täielikult ära oma kapitalireserve meie äriühingute jaoks. Varahaldurite usaldus Euroopa aktsiaturu pakutavate väljavaadete vastu peaks suurenema ja Euroopa jaeinvestoritel peaks olema rohkem valikuvõimalusi oma portfelli koostamiseks. Selle saavutamiseks on vaja tagada, et Euroopa avalikel turgudel noteeritaks väga mitmesuguseid kvaliteetseid emitente.

3.3.

Ettevõtete majandusraskuste, majanduse ettearvamatuse ja eelkõige võlgadega seotud kulude suurenemise ajal toimib omakapital stabiliseeriva teguri ja puhvrina tulevaste šokkide vastu.

3.4.

Komitee märgib samuti, et Euroopa äriühingute omakapitali rahastamine Euroopa kodumajapidamiste poolt aitab tagada ELi avatud strateegilise autonoomia baastaseme seoses varade omandiõiguse ja juhtimiskontrolli säilitamisega. Oluliste Euroopa äriühingute minek väliskontrolli alla, eriti Euroopast erinevate väärtustega riikide mõjusfääri, kujutab endast märkimisväärset ohtu ELi majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele. See takistab ka arendamast ELi-sisest finantssüsteemi, mis on suunatud ELi vajadustele. Näiteks domineerivad ELi finantskauplemist endiselt kolmandate riikide investeerimispangad (4).

3.5.

Rohe- ja digipöörde esirinnas olevaid uusi ja innovatiivseid ettevõtjaid tuleks julgustada seadma endale eesmärgiks noteerimise Euroopa aktsiaturgudel ja saama hädavajalikku rahastamist avalikult kaubeldavate aktsiate emiteerimise teel, kuna see on kõige kestlikum viis aidata sellistel äriühingutel kogu oma loomepotentsiaali ära kasutada ja luua töökohti.

3.6.

Kiire inflatsioon suurendab huvi omakapitaliinvesteeringute vastu, eelkõige asjatundlike jaeinvestorite seas. Euroopa aktsiaturud võivad saada kohaks, kus selliste investeeringute sissevool suunatakse peamistesse majandussektoritesse, kus äriühingud teenivad piisavat tulu. Samal ajal on komitee seisukohal, et ELi jaoks on väga oluline kehtestada usaldusväärsed ja kindlad kauplemiseeskirjad, et kasutada ära ELi kapitaliturgude kogu potentsiaal. Finantskriisist saadud kogemused on näidanud, et EL peab turgu kaitsma õiglasel, terviklikul, vastupanuvõimelisel ja läbipaistval viisil, tagades samuti kõrgeimal tasemel investorikaitse.

3.7.

ELi 14 liikmesriigis tehtud analüüs näitas, et kuni 17 000 suurt äriühingut võiksid end börsil noteerida, kuid nad ei soovi seda (5). Komitee näeb ohtu selles, et kui EL ei innusta aktsiaturgudel uusi noteerimisi, võib meie kapitaliturgudel kauplemine väheneda, kuna investorid mitmekesistavad oma portfelli maailmaturul, kui ELis ei noteerita piisavalt aktsiaid, millesse investeerida.

3.8.

Jaeinvesteeringute turule siseneb uus eurooplaste põlvkond, kes peab tähtsaks kestlikkust (st keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid). Samal ajal kalduvad paljud majandustegevuses osalejad keskkonnahoidlike eesmärkide poole, mida soodustab Euroopa rohelise kokkuleppe poliitika. Komitee peab seda tegurite kombinatsiooni potentsiaalseks tugevaks tõukejõuks Euroopa taksonoomia ja äriühingute muu kui finantsteabe avalikustamisraamistiku täieliku potentsiaali vallandamisel. Äriühingud, kes tegutsevad nii vabatahtlikkuse alusel kui ka tulevaste ELi õigusaktidega vastavuses olemise nimel, peavad oma tegevuses pöörama rohkem tähelepanu keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele ning uus investorite põlvkond nõuab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavade järgimist ning tõeliselt positiivset sotsiaalset ja taastavat keskkonnamõju samaväärselt rahalise kasuga.

3.9.

Komitee juhib samuti tähelepanu mõnele uuringule, mis näitavad, et turupõhise rahastamisega riigid suunavad investeeringud vähemsaastavatesse ja tehnoloogiamahukamatesse sektoritesse (6). Seevastu laenumahukale laienemisele järgneb tavaliselt sügavam majanduslangus ja aeglasem taastumine (7).

3.10.

Selgeks eesmärgiks tuleks seada aktsiaturu kapitalisatsiooni saavutamine 100 % ulatuses ELi SKPst (praegu ligikaudu 64 % (8)). Komitee arvates ei ole muud võimalust kui toetada avalikke turge ja parandada esmaste avalike pakkumiste keskkonda.

Tähtsus VKEde ja pereettevõtete jaoks

3.11.

Komitee on seisukohal, et VKEdel ei ole ikka veel aktsiaturgudel sellist rolli, mis neil võiks olla. Tuleks teha jõupingutusi, et tagada VKEde jaoks vajalik vastupanuvõime omakapitali kaudu rahastamise teel.

3.12.

Komitee märgib, et vähene investeerimine omakapitali on Euroopas juba aastakümneid ilmne olnud ja VKEde omakapitali puudumine on terav probleem. VKEdel puudub kapitali kaasamiseks vajalik nähtavus, nende ümberkujundamine börsil noteeritud äriühinguteks tagaks paremad võimalused pikemas perspektiivis. Komitee toetab kindlalt seisukohta, et börsil noteeritud VKEd peavad leidma sobiva koha üksik(jae)investorite, ühis- ja pensionifondide ning kindlustusandjate portfellides.

3.13.

Hästitoimiv esmaste avalike pakkumiste turg on samuti oluline sellistele pakkumistele eelnevas keskkonnas, kuna see mõjutab väljumisstrateegiate kavandamist ja seeläbi riskikapitali võimaldamist riskikapitaliettevõtete poolt.

3.14.

Väärtpaberianalüüs on vajalik vahend VKEde nähtavuse suurendamiseks ja seetõttu tuleks seda edendada. Sellised algatused nagu parem kaetus väärtpaberianalüüsiga ja Euroopa ühtne juurdepääsupunkt aitaksid suurendada VKEde nähtavust investorite jaoks.

3.15.

Teatav tähelepanu on vajalik selleks, et julgustada pereettevõtteid kaaluma börsil noteerimist. Näiteks Saksamaal on 90 % kõigist ettevõtetest perekonna kontrolli all ja 43 % ettevõtetest, mille müük ületab 50 miljonit eurot, on pereettevõtted (9). Pereomandil on oma eelised, kuid kasvupotentsiaal võib (vähemalt osaliselt) olla piiratud, kui vajalikku rahastamist ei suudeta hankida. Komitee on kindel, et pereettevõtete toomine kapitaliturgudele avaks seni kasutamata potentsiaali (10) ja mitu häält andvate aktsiatega aktsiasüsteemi kasutamine aitaks peredel säilitada kontrolli oma ettevõttes, muutes börsil noteerimise nende jaoks atraktiivsemaks.

3.16.

Enamik ülemaailmseid finantskeskusi pakuvad võimalust soetada mitu häält andvaid aktsiaid. Euroopa vajab ülemaailmsete arengutega sammu pidamiseks ühtlustatud lähenemisviisi, et mitte kaotada ettevõtteid, kes soovivad laieneda.

Läbipaistvus ja avalikustamine

3.17.

Börsil noteerimiseks valmistuvate äriühingute läbipaistvusnõuded suurenevad võrreldes eraettevõtjatega. Erinevalt eraettevõtjast kogub börsil noteeritud äriühing raha välistelt aktsionäridelt, kellel puudub sellises ulatuses teave ja samaväärne mõju otsuste tegemisel nagu eraettevõtte omanikel.

3.18.

Seetõttu on oluliselt kõrgemal tasemel investorikaitse õigustatud ja vajalik, näiteks kehtestades avalikustamiskohustused (sealhulgas siseteabega seotud kohustused) ja ranged aruandlusnõuded.

3.19.

Komitee on seisukohal, et kohustuslik avalikustamine on hästitoimiva avaliku turu jaoks äärmiselt oluline ja vajalik. Investorid peavad saama piisavalt teavet väärtpaberite prognoositava väärtuse kohta. Vajalikus ulatuses teabe avalikustamise kohustuse vähendamine takistaks emitendi investeerimistoiminguid. See omakorda võib osutuda suureks takistuseks kapitaliturgudest tulenevate võimaluste täielikul ärakasutamisel.

3.20.

Ülemäärase teabe lisamine pakkumisdokumentidesse üksnes kohtuvaidluste vältimise eesmärgil ei oleks aga emitendi ega investori eelistatud käik. Vaja on leida sobiv tasakaal.

4.   Konkreetsed märkused ja soovitused

4.1.

Eelnevat silmas pidades väljendab komitee suurt heameelt komisjoni esitatud noteerimist käsitleva õigusakti üle, kui välja arvata mõned erandid selle mitme aspekti puhul.

4.2.

Komitee näeb selgelt vajadust võtta käsile mitu häält andvate aktsiate killustatud riiklikud eeskirjad. Komitee loodab, et nende eeskirjade minimaalsel tasemel ühtlustamine, mille eesmärk on meelitada pereettevõtteid ELi kapitaliturgudele, aitab luua tõelise üleeuroopalise kapitaliturgude liidu. Riiklikul tasandil tuleks välja töötada üksikasjalik raamistik, et see sobituks kohaliku ökosüsteemiga, ja samal ajal edendada ulatuslikku ühtlustamist ELis.

4.3.

Komitee märgib, et avalikkusele kuuluvate aktsiate miinimumosakaal ei ole likviidsuse tagamisel ainus oluline tegur. Avalikkusele kuuluvate aktsiate 10 %-lise miinimumosakaalu nõuet ei peaks kohaldama ainult noteerimise ajal. Eelkõige väiksemate liikmesriikide jaoks on paindlikkus äärmiselt oluline, sest nende turud saavad asjakohaselt toimida väiksema avalikkusele kuuluvate aktsiate miinimumosakaalu puhul. See on väga oluline, et vältida ootamatut börsinimekirjast kustutamist.

4.4.

Komitee peab samuti kiiduväärseks algatust ühtlustada prospektide sisu, mis vähendaks märkimisväärselt emitentide kulusid ja koormust. Kaasseadusandjad peaksid siiski püüdma saavutada tasakaalu emitentide koormuse ja investorite teabevajaduse vahel. 800-leheküljelised prospektid peaksid jääma minevikku, kuid tuleks tagada vajaliku põhjalikkusastmega teave, eelkõige keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, võttes arvesse kahe olulise perspektiivi põhimõtet. Tuginedes äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi rangetele sätetele, (11) annaks selline aruandlus hoogu rohelise kokkuleppe rahastamisele.

4.5.

Praegu on sisu hajutatud ja mittehomogeenne ning see ei ole alati inglise keeles („rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles“, nagu sätestatakse ettepanekus) kättesaadav, kui kokkuvõte välja arvata. Lisaks esitatakse teave mittemasinloetavas vormingus. Ühe emiteerimisprotsessiga võib kaasneda mitu regulatiivset dokumenti, mis on jagatud mitmeks toimikuks (nt väärtpaberikirjeldus, prospekti kokkuvõte ja registreerimisdokument).

4.6.

Seepärast on kapitaliinstrumentide prospekti ühtlustamine ja lihtsustamine kiiduväärt. Üldiselt nõustub komitee komisjoni ettepanekuga anda emitentidele võimalus avaldada prospekt üksnes inglise keeles, mis on rahvusvaheliste investorite seas väljakujunenud üldkasutatav keel (välja arvatud kokkuvõte, mis tuleks jaeinvestorite hoidmiseks esitada kohalikus keeles).

4.7.

Komitee peab siiski sama oluliseks ka kohalike keelte kasutamist, sest inglise keel ei ole üldlevinud kõigis liikmesriikides. Komitee leiab, et täiemahulise dokumendi (ja mitte ainult kokkuvõtte) avaldamine riigikeeles koos inglise keelega võimaldaks kohalikel jaeinvestoritel aktiivsemalt osaleda. Emitentidel ja nende nõustajatel tuleb arvesse võtta, et emissioonidokumente avaldamine ainult inglise keeles takistaks riikliku jaeinvesteeringute baasi arengut ning töötaks vastu ka peatselt avaldatava ELi jaeinvesteeringute strateegia soovitud eesmärkide saavutamisele. Sellega seoses märgib komitee vajadust võtta meetmeid, et julgustada kohalikke jaeinvestoreid osalema kapitaliturgudel, tehes emissioonidokumentidele piisavalt reklaami ja suurendades lugejasõbralikkust.

4.8.

Väärtpaberianalüüs on oluline tegur VKEde omakapitali kaudu rahastamist toetava ökosüsteemi edendamisel. Kui olemasolevate analüüsikanalite täiendamiseks ühendada VKEde analüüsi teenus teiste teenustega, suurendab see tõenäoliselt analüüsiaruannete koostamist ja levitamist. Komitee tervitab ettepanekut tõsta eraldamiskünnis 10 miljardi euroni. See korrigeerib MiFID 2 (12) põhjustatud VKEde kaetuse vähenemist ja nähtavust. Komitee rõhutab, et väärtpaberianalüüsi koostamine on siiski peamiselt suuremate finantsasutuste pärusmaa. Oma ulatuse tõttu on väga suurtel maakleritel võrreldes väikeste või keskmise suurusega maakleritega suurem võimalus kehtestada ebaolulisi tasusid ja/või kasutada kauplemise sooritamist teadusuuringute pakkumise ristsubsideerimiseks (13). Peale selle on suured vahendajad enamasti huvitatud kvaliteetaktsiatega kauplevate äriühingute analüüsist, pöörates samal ajal vähem tähelepanu VKEdele. Valdav enamik emitente on teatanud (14), et MiFID 2 on vähendanud VKEde kaetust ja nähtavust. Komitee tõdeb selget vajadust võtta täiendavaid meetmeid, et hoogustada sõltumatuid teadusuuringuid, õppides Euroopa parimatest tavadest (15).

4.9.

Esmase avaliku pakkumise järgses etapis peaksid börsil noteeritud äriühingud olema eeskujuks läbipaistvuse vallas ja vähemusaktsionäride huvide kaitse peaks olema esmatähtis. Kui äriühingu börsil noteerimise korral on oht, et aktsionäre koheldakse ebaõiglaselt või et neid ei kaitsta piisaval määral, ei suurene ka nende usaldus ELi kapitaliturgude vastu. Komitee hindab kõrgelt komisjoni lähenemisviisi avalikustamisnõuetega seotud õiguskindlusetuse leevendamisel turukuritarvituse määruse sihipäraste muudatuste kaudu.

4.10.

Komitee leiab, et praegune ühekordsete teabenõuete raamistik turu kuritarvitamise kahtluse korral näib olevat asjakohane ja piisav tõhusa järelevalve saavutamiseks, tõdedes samas, et mitmed järelevalveasutused peavad kasulikuks tõhustada tellimusraamatute andmete vahetamist turuülese tellimusraamatu järelevalve mehhanismi (CMOBS) kaudu. CMOBS-ettepaneku kavandatud kohaldamisala võib tekitada ebavõrdse olukorra, kuna mehhanism ei sisaldaks kahepoolseid kauplemiskohti.

4.11.

Komitee soovitab tungivalt, et teisi käimasolevaid algatusi, mis aitavad suurendada avalike turgude atraktiivsust, tuleks intensiivsemalt edendada. Komitee on avaldanud mitmeid arvamusi varasemate, käimasolevate ja kavandatavate seadusandlike algatuste kohta (16). Olenemata geopoliitilistest probleemidest tuleks tagada kiire areng kapitaliturgude liidu suunas. Tugevat kapitaliturgude liitu on vaja rohkem kui kunagi varem just suureneva majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsuse ohu tõttu.

---

(1)  Capital markets union: clearing, insolvency and listing package.

(2)  VKEdega tegeleva sidusrühmade esindajate tehnilise eksperdirühma lõpparuanne „Empowering EU Capital Markets for SMEs: Making listing cool again“.

(3)  Eurostati portaal „Statistics explained“.

(4)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve iga-aastane statistikaaruanne „EU securities markets“, 2020, lk 40.

(5)  Oxera aruanne „Primary and secondary equity markets in EU“, 2020.

(6)  Haas, R. D. ja Popov, A., „Finance and Carbon Emissions“, EKP töödokument, 2019.

(7)  Jordà, Ò., Schularick, M. ja Taylor, A. M., „When Credit Bites Back“, Journal of Money, Credit and Banking 45, nr 2 (1. detsember 2013): 3–28.

(8)  Euroopa Väärtpaberibörside Föderatsiooni andmebaas, 2022.

(9)  Stiftung Familienurternehmen.

(10)  ELT C 75, 28.2.2023, lk 28.

(11)  ELT C 517, 22.12.2021, lk 51.

(12)  MiFID – finantsinstrumentide turgude direktiiv.

(13)  Oxera aruanne „Unbundling: what’s the impact on equity research?“, 2019.

(14)  Euroopa Komisjoni lõpparuanne „The impact of MiFID II rules on SME and fixed income investment research“, 2020.

(15)  Vt Instituto Español de Analistas Financierose mittetulunduslik algatus „Lighthouse“.

(16)  ELT C 155, 30.4.2021, lk 20, ELT C 290, 29.7.2022, lk 58, ELT C 177, 18.5.2016, lk 9, ELT C 10, 11.1.2021, lk 30, ELT C 341, 24.8.2021, lk 41.