Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. Rohe- ja digiülemineku ühitamine uues geopoliitilises kontekstis““

(COM(2022) 289 final)

(2023/C 184/08)

Raportöör:

Angelo PAGLIARA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 27.10.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.3.2023
Vastuvõtmine täiskogus	22.3.2023
Täiskogu istungjärk nr	577
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	204/0/3

Preambul

Euroopa Komisjoni aruanne ja käesolev arvamus on koostatud ajal, mida iseloomustavad Venemaa jätkuvast Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist tulenevad sotsiaalsed, geopoliitilised ja majanduslikud tagajärjed. Euroopa Liidu neil kuudel tehtavad strateegilised valikud kujundavad mitte ainult rohe- ja digipöördega seotud eesmärkide saavutamist, vaid ka liidu vastupanuvõimet ja strateegilist sõltumatust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik organiseeritud kodanikuühiskonna olulisest rollist megatrendide väljaselgitamisel ja tõlgendamisel. Seega on tähtis kaasata kodanikuühiskond ELi tulevikusuundade strateegilise analüüsi protsessi algul. Seetõttu kavatseb komitee selle arvamusega anda ka panuse 2023. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruande koostamisse. Aruandes keskendutakse strateegilistele suunistele, mille eesmärk on tugevdada ELi ülemaailmset rolli.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab Euroopa Komisjoni jätkama tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava väljatöötamist ja kutsub komisjoni üles komiteed sellesse protsessi rohkem kaasama kohe algusest peale. Komitee ulatuslikum kaasamine sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandjana parandaks ELi analüüsi- ja prognoosimisvõimet ning aitaks kindlaks teha suundumusi ja võimalikke lahendusi.

1.2.

Komitee loodab, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava ja Euroopa Komisjoni tegevus suunatakse sellise uue arengumudeli loomisele, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust.

1.3.

Kuna rohe- ja digipöörde saavutamine sõltub ka inimeste valmisolekust ja käitumisest, soovitab komitee komisjonil pöörata tähelepanu ka ühiskondlikele probleemidele ja inimeste võimalikule vastumeelsusele kavandatud muudatuste suhtes.

1.4.

Aruandes kirjeldatakse soovitud tulevikku ja selle saavutamiseks vajalikke ressursse, käsitlemata piisavalt põhjalikult riske ja ohte. Komitee kutsub komisjoni üles kirjeldama riske selgemalt ning analüüsima võimalusi ja stsenaariume juhuks, kui soovitud eesmärke ei saavutata. Eriti puudutab see toorainete, haruldaste muldmetallide ja veevarude kättesaadavust ning võimalikke seonduvaid küsimusi.

1.5.

Praegused geopoliitilised probleemid mõjutavad Euroopa põllumajandus- ja toidutootmissektori tarnesüsteeme ja vastupanuvõimet. COVID-19 ja Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooniga seotud hiljutised sündmused häirisid meie jaotussüsteemi ning on tõenäoline, et see võib lähiajal uuesti juhtuda. Komiteel on hea meel soovituse üle vähendada ELi sõltuvust sööda, väetiste ja muude sisendite impordist. Ta teeb ettepaneku määratleda toidusüsteemidele kohaldatav avatud strateegiline autonoomia: see põhineks toidutootmisel, tööjõul ja õiglasel kaubandusel ning selle üldeesmärk oleks tagada kõigile ELi elanikele toiduga kindlustatus terve, kestliku, vastupidava ja õiglase toidutarne abil.

1.6.

Tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes ei käsitleta seda, et strateegiliselt on tähtis tagada tugev, sidus ja uuenduslik Euroopa tööstussüsteem, mis võimaldab luua kvaliteetseid töökohti. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama välja konkreetsed prognoosid Euroopa tööstuspoliitika tuleviku kohta. Samuti soovitab ta võtta vastu sobivad majanduspoliitilised meetmed, mis võimaldavad suurendada pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust ning edendada avaliku ja erasektori investeeringuid selles valdkonnas.

1.7.

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, energiakriis ning uus majanduslik ja geopoliitiline reaalsus mõjutavad teekonda rohe- ja digipöördeni. Komitee väljendab heameelt ELi otsusekindluse üle saavutada oma eesmärgid. Samal ajal kutsub ta komisjoni ja nõukogu üles töötama välja kõik vajalikud vahendid, et tugevdada strateegilist energiasõltumatust ja Euroopa tööstussüsteemi ning toetada ettevõtjaid ja töötajaid. Selleks tuleb jätkata pandeemiakriisi ajal eriolukorras tehtut, luues töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) mudelil põhineva vahendi.

1.8.

Komitee kiidab heaks ulatuslikuma tähelepanu sotsiaalsele mõõtmele. Nagu juba märgitud 2021. aasta arvamuses, kutsub komitee komisjoni üles töötama strateegilise analüüsi osana välja konkreetsed vahendid, millega prognoosida rohe- ja digipöörde mõju sotsiaalkindlustussüsteemidele. Samuti peaks komisjon sellest tulenevalt pakkuma välja konkreetsed meetmed, et leevendada rohe- ja digipöörde sotsiaalset mõju.

1.9.

Komitee leiab, et ELi rolli tugevdamiseks ülemaailmse osalejana peab EL pidama kinni oma väärtustest ja jätkama koostööd kolmandate riikidega. Selleks tuleb tugevdada ühist välispoliitikat, otsida ühiseid lahendusi ning tagada, et meie koostöö ja kaubandus on kasulikud nende riikide elanike majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele, pidades eelkõige silmas pikaajalist jätkusuutlikkust.

2.   Üldised märkused

2.1.

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina territooriumil ning selle tagajärjed majandus-, sotsiaal- ja tööstussüsteemile – tehnoloogias, kaubanduses, investeerimisstandardites ja tööstusstruktuuri muutustes – suurendavad vajadust investeerida rohe- ja digipöördesse. See on vajalik ka Euroopa strateegilise sõltumatuse saavutamiseks. Neil põhjustel kiidab komitee heaks strateegilise arutelu rohe- ja digipöörde koostoime ning nende suutlikkuse üle teineteist tugevdada.

2.2.

Järjestikused kriisid, esmalt pandeemiaga seotud ja seejärel sõjalised, on suurendanud ulatuslikumat kaitset otsiva elanikkonna nõudlust turvalisuse järele eri eluvaldkondades. Seepärast on rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamisel vaja pöörata suurt tähelepanu võimalikele negatiivsetele majanduslikele, sotsiaalsetele ja samuti muudele tagajärgedele, sealhulgas asjakohaste sekkumisvahendite kaudu. Seejuures juhib komitee tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud, eriti kõige vähem kaitstud rühmad, võivad olla nende pööretega kaasnevatele muutustele rohkem vastu, kui nad tajuvad, et nimetatud pöörete tagajärjed on neile kahjulikud.

2.3.

Komitee kui sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja aktiivsem kaasamine tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava tsükli raames elluviidavasse tegevusse tugevdaks ELi analüüsi- ja prognoosimisvõimet, võimaldades suundumusi paremini kindlaks teha.

2.4.

Komitee arendab organiseeritud kodanikuühiskonna strateegilise analüüsi suutlikkust. Selleks teeb ta koostööd oma liikmete ja seekaudu nende esindatavate riiklike organisatsioonidega ning ELi tasandil kodanikuühiskonnaga oma kontaktrühma kaudu, milles on esindatud ELi tasandi suurimad kodanikuühiskonna võrgustikud ja organisatsioonid. Täpsemalt vahendab komitee suhtlust ja konsulteerimist organiseeritud kodanikuühiskonnaga, suurendab teadlikkust tulevikusuundade strateegilise analüüsi tähtsusest ning annab ka konkreetsed vahendid selle elluviimiseks. Komitee esindatava organiseeritud kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamine võimaldab parandada ka suutlikkust lisada strateegiaaruandesse terviklikul viisil eri mõõtmed (tööstuslik, sotsiaalne, majanduslik, keskkonnaalane jms mõõde).

2.5.

Kõigil neil põhjustel on komitee väga huvitatud koostööst Euroopa Komisjoniga tulevikusuundade strateegilise analüüsi tsüklis kohe protsessi algusest, et muuta see kaasavamaks. Näitena võib tuua arutelu, mille käigus komitee on kogunud kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ekspertide arvamusi, et arutada väljakutseid ja võimalusi, millega EL sotsiaalselt ja majanduslikult kestliku Euroopa suunas liikumisel silmitsi seisab. Käesolevas arvamuses pakub komitee läbivalt oma panuse ja soovitused nendes põhiaspektides, millele Euroopa Komisjon peaks oma järgmises aruandes keskenduma.

2.6.

Probleemide ja võimaluste tõttu, millega Euroopa eesseisvatel aastakümnetel tegelema peab, muutub tulevikusuundade strateegiline analüüs üha tähtsamaks. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles jätkama tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava väljatöötamist, suurendades komitee osalust aruande analüüsi- ja arendusetapis.

2.7.

Aruandes ei võeta piisavalt arvesse seda, et Euroopa eri piirkondade vaheline digilõhe ohustab rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamist. Järgmises strateegilises aruandes tuleb arvesse võtta neid ebavõrdsusi ning võimalikke tagajärgi sotsiaalsest ja olemasolevate võimaluste vaatepunktist.

2.8.

Komitee on teadlik sellest, kuidas digitehnoloogia saab positiivselt mõjutada kliimaeesmärkide saavutamist, sealhulgas tugevdada energiajulgeolekut, ning kuidas rohepööre võib muuta ka digisektorit ja majandust. Seepärast rõõmustab komitee arvukate üleskutsete üle teha tehnoloogilisi investeeringuid ja võtta nende eesmärkide saavutamiseks sobivaid poliitikameetmeid. Samuti toetab ta viiteid vajadusele võtta vastu küberturvalisuse meetmed, et kaitsta strateegilisi tehnoloogiaid.

2.9.

2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta tõstetakse mitmel korral esile digiüleminekust tingitud energiavajadust ning võrkude, süsteemide ja seadmete käitamisest tuleneva tarbimise küsimust. Samas tasakaalustab seda energiavajadust nende protsesside (põllumajandus, logistika, pilvandmetöötlus jne) suurem tõhusus ja kestlikkus. Esile on kerkinud vajadus parandada energiatõhusust ja pöörata Euroopas taas rohkem tähelepanu sektori ringmajandusele (alates juurdepääsust kriitilise tähtsusega toorainetele kuni elektroonikaromude käitlemise ja kõrgtasemel digitehnoloogia arendamiseni).

2.10.

Siiski tuleks selgemini esile tuua digiüleminekust tulenevaid kestlikkuse ja energiasäästu eeliseid (elektroonilisele kujule viimine ja asendamine). See aitab elanike ja poliitikakujundajate seas tugevdada nende põhjalike ümberkujundamisprotsesside väärtust ja mõju.

2.11.

Digiüleminekuga seotud muudatuste hulgas puuduvad viited krüptoraha ja digiraha teemale. Krüptoraha kasvav levik on seotud just digiteerimisprotsesside juurutamise ja plokiaheltehnoloogia arendamisega. Krüptorahavood ulatuvad riikide regulatiivsest suutlikkusest kaugemale, jättes ebaseaduslikule majandusele laialdaselt tegutsemisruumi. Seetõttu juhib komitee tähelepanu vajadusele, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes on vaja eraldi osa krüptoraha ja digiraha kasutamise tõlgendamisele ja analüüsile. Lisaks julgustab ta komisjoni võtma vastu ja rakendama ühtset õigusraamistikku kooskõlas G20 järeldustega.

2.12.

Komitee kiidab heaks tulevikusuundade analüüsi aruande põllumajandusele pühendatud osa. Erinevalt paljudest teistest valdkondadest seatakse selles prognoosi keskmesse Euroopa poliitika ja selle tegevuse oluline roll tulevaste arengusuundade kindlaksmääramisel. Aruandes täpsustatakse, milliseid meetmeid peab EL võtma riskantse taandarengu vältimiseks, mida üldiselt teistes analüüsitavates valdkondades ei mainita.

2.13.

Toidusüsteemid peaksid ELis olema mitmekesisemad; põllumajandustööjõudu tuleks tugevdada eelkõige noortes huvi äratamise ja inimväärsete töötingimuste ja töötasu tagamisega; kaubanduspoliitika tuleks viia kooskõlla ELi toidu kestlikkuse standardite ja konkurentsivõimega. Käsitleda tuleks ka toidutarneahelate kontsentreerumist ja finantsomandit, samuti turu läbipaistvust, et liigne kaupadega spekuleerimine ei süvendaks tulevasi kriise.

2.14.

Komitee rõhutab, et praeguses geopoliitilises kontekstis on juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele otsustava tähtsusega mitte ainult rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks, vaid eelkõige Euroopa tööstussüsteemi säilitamiseks ja tugevdamiseks ning sotsiaalse, majandusliku ja tööhõivealase vastupanuvõime tagamiseks. Sellega seoses soovitab komitee komisjonil koostada üksikasjalikuma analüüsi, kasutades asjakohaseid vahendeid (ka geopoliitiliseks) analüüsiks ja prognoosimiseks.

2.15.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et vesi ja veevarud, millele aruandes mitmel korral viidatakse, kujutavad endast mitte ainult probleemi, vaid ka potentsiaali. Eelkõige võib nimetada veekasutuse tõhususe parandamist, veevarude majandamist ja vastutustundliku tarbimise alase teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Eelkõige on sinisel majandusel ELi ja maailma majanduses töökohtade loomise ning inimeste heaolu ja tervise tagamise seisukohalt märkimisväärne roll ja üha suurenev potentsiaal. Komitee leiab, et on äärmiselt oluline maksimaalselt ära kasutada neid võimalusi, mis hõlmavad nii traditsioonilisi kui ka kujunemisjärgus sektoreid ja tegevusi, minimeerides samal ajal negatiivset mõju kliimale, elurikkusele ja keskkonnale.

2.16.

Komitee kutsub komisjoni üles võtma digi- ja rohepöörde vallas rohkem arvesse Ukraina sõjast tulenevaid võimalikke muutusi, eriti seoses energiavarustuse ja kriitilise tähtsusega toorainete tarnega.

2.17.

Komitee nõustub üleskutsega kohandada Euroopa poliitikat uue majandusmudeliga, suurendada investeeringuid heaolu parandamisse, samuti tõhustada Euroopa tööstus- ja majandussüsteemi tootlikkust ja konkurentsivõimet. Sellega seoses kutsub komitee üles koostama konkreetseid prognoose Euroopa tööstuspoliitika tuleviku kohta, sest see on väga vajalik täieliku strateegilise sõltumatuse saavutamiseks.

2.18.

Komitee toetab soovitust suurendada üleminekueesmärkide saavutamiseks avaliku ja erasektori investeeringuid. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa majanduslikud valikud ja eelkõige intressimäärade edasise tõusu väljavaated võivad investeeringuid mõjutada negatiivselt.

2.19.

Komitee kiidab heaks üleskutse õiglase ülemineku saavutamiseks ning eelmise aruandega võrreldes suurema tähelepanu osutamise sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja sotsiaaldialoogi rollile. Samuti loodab komitee, et sotsiaalne mõõde ja töö kvaliteet seatakse Euroopa tegevuskavas esmatähtsateks teguriteks, muutes prioriteetide skaalat, kus neid loetakse endiselt vaid täiendavateks.

2.20.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et 2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta pööratakse tähelepanu rohe- ja digipöördest tingitud muutustele tööturul ning kõige vähem kaitstud ühiskonnarühmade (perekonnad, kogukonnad) majanduslikus olukorras. Samuti on positiivne, et aruandes rõhutatakse vajadust tagada piisavad vahendid sotsiaalseks sekkumiseks. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustele.

2.21.

Komitee kutsub ELi üles võtma arvesse elanikkonna vananemist ja demograafilisi muutusi, millega kaasneb ühelt poolt prognoositava hooldusteenuste nõudluse suurenemine ja teiselt poolt tervishoiutöötajate nappus. EL peab tagama, et hooldusteenused oleksid jätkuvalt kättesaadavad ja taskukohased ega muutuks luksuskaubaks.

2.22.

Komitee juhib tähelepanu ebamäärasusele, millega 2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta käsitletakse digiteerimisprotsessidest tingitud kiirenevat töökohtade hübriidseks muutumist (seejuures käsitletakse seda digiüleminekut ja transpordinõudlust käsitlevas lõigus). Aruandes nähakse seda pelgalt tehnoloogilise ümberkujundamise protsessi tulemusena ning jäetakse tähelepanuta selle mõju töötingimustele ja -suhetele ning sellega seotud regulatiivsetele vajadustele.

2.23.

Komitee märgib, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi käsitlusel on oht olla liigselt majandusele suunatud ning keskenduda konkurentsile ja turule kui tõelisele ühenduslülile Euroopa tegevuse, huvide ja strateegia vahel. Käsitluses asetatakse kodanikuühiskond ja töötajad täiendavasse rolli, võtmata piisavalt arvesse rohe- ja digipöörde võimet luua uut ja suuremat jõukust ning hõlbustada uute mudelite loomist. Selliste uute mudelite abil suudetaks nõrku külgi vähendada ja viia loodud kasu tagasi ühiskonda.

2.24.

Komitee kutsub komisjoni üles viima ellu Eurobaromeetri eriuuringu järgmises tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes käsitletavate teemade kohta, et kodanike ootusi ja seisukohti paremini mõista. See on väga oluline ka selleks, et prognoosida tulevikusuundade analüüsis esitatud meetmete heakskiitmist tulevikus.