Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“

(JOIN(2022) 24 final)

(2023/C 100/20)

Raportöör:	Panagiotis GKOFAS
Kaasraportöör:	Jan PIE

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 28.6.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	Tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Vastuvõtmine sektsioonis	11.11.2022
Vastuvõtmine täiskogus	14.12.2022
Täiskogu istungjärk nr	574
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	202/6/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ühisteatises „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ esitatud algatusi. Ühisteatis on oluline samm liikmesriikide kaitsekoostöö edendamise suunas, mis on vajalik sõjalise võimekuse kuluka dubleerimise vähendamiseks ja ELi kaitseturu killustumise vältimiseks. Komitee rõhutab arvamuse järgmisi peamisi punkte.

1.1.1.

ELi kaitsetööstuse strateegia alus peaks olema jõuline Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika.

1.1.2.

Väikesed investeerimismahud tekitavad võimelünki ja puudulikku liikmesriikide vahelist koordineerimist teadus- ja arendustegevuses, tootmises ja hangetes ning killustavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB).

1.1.3.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni kavandatud konkreetseid meetmeid – ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomist ja Euroopa kaitseinvesteeringute programmi – ning kutsub liikmesriike üles koordineerima paremini kaitsepoliitikat ja riigihankeid ELi tasandil.

1.1.4.

Riikide kaitse-eelarved tuleks läbi vaadata, et näha igal aastal ette kvoot, mis eraldatakse Euroopa kaitseinvesteeringute konsolideerimiseks. Nii aitavad nad hinnata konkreetsete ELi koordineeritud meetmete finantsbaasi, mis on mõeldud Euroopa kaitsevõime suurendamiseks.

1.1.5.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sõjapidamise nüüdisaegsetele vormidele (nt küberrünnakud, digisõjad ja propaganda valeuudiste abil).

1.1.6.

Euroopa Parlament peab välja töötama järelevalvemehhanismi Euroopa kaitsepoliitika ellu viimiseks (lepingud, hanked, investeeringud) ning hankima selleks vajalikud tehnilised ja institutsioonilised vahendid.

1.1.7.

Komitee julgustab komisjoni esitama põhjaliku ettepaneku, mis läheb kaugemale võimalikust käibemaksuvabastusest ja sisaldab jõulisi meetmeid, et aidata tööstusel kohaneda uute strateegiliste väljakutsetega.

1.2.

Komitee jagab ühisteatises esitatud hinnangut kaitseinvesteeringute puudujääkidele Euroopa Liidus. Selline alainvesteerimine on nõrgendanud Euroopa julgeolekut, õõnestanud NATOt ja nõrgendanud liidu positsiooni teiste ülemaailmsete jõudude suhtes. Samal ajal esineb Euroopa Liidus endiselt kaitseinvesteeringutes lünki. See on vastuolus liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttega ja tugevdab lõhestavaid poliitilisi jõude, mis õõnestavad jõupingutusi ühise julgeolekukultuuri ja kaitsepoliitika arendamiseks Euroopas.

1.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et mitmed liikmesriigid on teatanud oma kaitse-eelarve suurendamisest ning kutsub neid üles pidama kinni oma kohustusest mitte ainult investeerida rohkem, vaid ka paremini, arvestades seejuures vajadust süvendada Euroopa kodanike solidaarsust ja parandada valmisolekut kriisiolukorraks. Äärmiselt oluline on koordineerida riikide kaitsealaseid jõupingutusi Euroopa tasandil, et mitte tekitada kaasnevaid kahjustusi hiljutistele ELi algatustele ega ohustada käimasolevaid või kavandatavaid Euroopa arenguprojekte. Seda suuremat koordineerimist Euroopas tuleks näha viisina, kuidas tugevdada ka NATO üldist suutlikkust. Komitee toetab Euroopa kaitsekoostöö raamistiku tõhustamise ideed, eelkõige ühishangete kaudu. Sellega seoses toetab komitee täielikult kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma viivitamatut loomist, et koordineerida liikmesriikide reageerimist väga lühiajalistele kiireloomulistele vajadustele – eelkõige varude täiendamisele – ELi tasandil.

1.4.

Komitee kutsub üles põhjalikumalt uurima, kuidas saavutada Euroopa liides, mis optimeerib riiklike kaitsekulutuste väljundit ELi tasandil.

1.5.

Komitee väljendab heameelt kavandatud 500 miljoni euro suuruse lühiajalise vahendi üle, millega soovitakse stimuleerida ühishankeid kahe aasta jooksul (2022–2024). Võttes aluseks ühishangete rakkerühma töö, võib see vahend aidata struktureerida ja koordineerida praegust nõudlust hädavajalike kaitseotstarbeliste toodete järele ning hoida ära väljatõrjumise mõju.

1.6.

Komiteel on heameel ka Euroopa kaitseinvesteeringute programmi väljakuulutamise üle ühiselt arendatud kaitseprojektide jaoks ning julgustab komisjoni esitama kiiresti põhjaliku ettepaneku, mis läheb kaugemale võimalikust käibemaksuvabastusest ja sisaldab jõulisi meetmeid, et aidata tööstusel kohaneda uute strateegiliste väljakutsetega. Euroopa Liit peab välja töötama investeerimisalgatused, mis võimaldavad tööstusel teha koostööd idufirmade ja VKEde kaudu (järgides ELi väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“) ning kasutama täielikult ära kaitsesektori kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, ajakohastades ja luues samal ajal uusi oskusi konkreetsete teadus- ja arendustegevuse programmide ning Euroopa projektide kaudu, mis võimaldavad riikide tööstustel koostööd teha.

1.7.

Komiteel on heameel selle üle, et komisjon teatas kriitilise tähtsusega toorainete algatuse esitamisest, mis sisaldab ka seadusandlikke meetmeid, et suurendada kriitilise tähtsusega toorainetega seotud ELi vastupanuvõimet ja varustuskindlust. Komitee leiab, et selles algatuses tuleb arvestada kaitsesektori strateegilise tähtsusega.

1.8.

Ühise kaitsepoliitika integreerimine võimaldaks autonoomsemat tööstuslikku innovatsiooni, rohkem tehnoloogilist ülekanduvat mõju sõja- ja tsiviilsektorite vahel ning tõhusamat ja sõltumatumat kaitse- ja ELi energiapoliitikat.

1.9.

Komitee tunnistab, et oluline on luua tugevad seosed küberturvalisuse ja küberkaitse vahel, et tegeleda uue hübriidsõjaga. Arvestades selle rolli uue hübriidsõja vastu võitlemisel, peaks see olema kesksel kohal tulevastes küberturvalisusse tehtavates investeeringutes.

1.10.

Komitee on seisukohal, et ühisteatises ei anta piisavaid strateegilisi suuniseid Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi edasiarendamiseks. Vastuseks uutele julgeolekuprobleemidele, mis ohustavad Euroopa solidaarsusraamistikku, on vaja terviklikku Euroopa kaitsetööstuse strateegiat, millega viiakse kõik tööstuspoliitika meetmed üksteisega kooskõlla, et tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi põhiülesannete täitmist. Seega astutakse ühisteatisega vaid üks samm õiges suunas.

1.11.

Komitee soovitab luua Euroopa Parlamendi järelevalve all tegutseva teaduskomitee/ameti, mis pidevalt jälgiks ja hindaks kaitseinvesteeringute peamisi aspekte ning annaks suuniseid rahaliste ja sõjaliste ressursside tõhusaks jaotamiseks. Tulemused ja soovitused tuleks teha kättesaadavaks igale liikmesriigile.

1.12.

Komitee leiab, et Euroopa kaitsesektor võib stimuleerida koostoimet ja koostööd paljude majandussektorite, osalejate ja sidusrühmade vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act“.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Märtsis 2022 Versailles’s toimunud kohtumisel võtsid ELi riigipead ja valitsusjuhid kohustuse suurendada Euroopa kaitsevõimet, võttes arvesse Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Nad kinnitasid, et 1) suurendavad kaitsekulutusi; 2) tihendavad koostööd ühisprojektide kaudu; 3) leevendavad puudujääke ja täidavad suutlikkusega seotud eesmärgid; 4 edendavad innovatsiooni, sealhulgas tsiviil-sõjalise koostoime kaudu; 5) tugevdavad ja arendavad ELi kaitsetööstust, sealhulgas VKEsid.

2.2.

Lisaks sellele kutsusid ELi riigipead ja valitsusjuhid „komisjoni üles esitama koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga mai keskpaigaks kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi ning tegema muid täiendavaid algatusi, mis on vajalikud Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamiseks“.

2.3.

Vastusena sellele ülesandele esitasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja/Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juht Euroopa Ülemkogule hulga meetmeid ja soovitusi, mille eesmärk on tagada, et liikmesriikide kaitsekulutuste suurendamine ei põhjustaks Euroopa kaitsesektori edasist killustumist ning tooks endaga kaasa ELi kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevnemise. Need soovitused sisaldavad eelkõige meetmeid ühishangete edendamiseks, kaitseplaneerimise ajakohastamiseks ja tootmissuutlikkuse suurendamiseks. Eraldi viidatakse ka kaitsesektori rahastamisvõimaluste parandamisele.

2.4.

Ühisteatises esitatud soovitused põhinevad praeguste investeeringute ja võimelünkade hindamisel. Hoolimata Euroopa kaitsekulutuste suurenemisest 2020. aastal tehti kõigest 11 % investeeringutest ühiselt. Võrreldes riiklikul tasandil kulutatud 89 % on seda palju vähem kui liikmesriikide seas Euroopa Kaitseagentuuri raamistikus kokku lepitud ja alalises struktureeritud koostöös (PESCO) eesmärgiks seatud 35 %. Tuleb märkida, et ELi liikmesriigid seisavad silmitsi erinevate riskidega ja neil on erinev suutlikkus reageerida sõjalistele või muudele kriisidele, mis nõuavad diferentseeritud kaitseressursse.

2.5.

Lisaks oli liikmesriikide kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia kogukulude suurus 2020. aastal 2,5 miljardit eurot, mis moodustab vaid 1,2 % nende kõigist kaitsekulutustest ehk oluliselt vähem kui Euroopa Kaitseagentuuri raamistikus kokku lepitud ning alalise struktureeritud koostöö raames siduvama kohustusena ette nähtud 2 %.

2.6.

Pealegi esineb Euroopa kaitsesektoris endiselt märkimisväärset ebatõhusust: vähene mastaabisääst, turu ja tootmise killustatus, sarnaste kaitsesüsteemide dubleerimine ja liigvarumine jne. Liikmesriikidevahelise koostöö puudumine vähendab tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, mida on vaja ELi kaitsevõime säilitamiseks ning liidu praeguste ja tulevaste julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.

3.   Üldised märkused

3.1.

Investeeringud kaitsesektorisse peaksid avaldama ennetavat mõju ning toimima heidutava ja stabiilsust kindlustava tegurina, nende eesmärk peaks olema suurendada julgeolekut ja vähendada riske konfliktide tekkimiseks ning mitte õhutada edasist võidurelvastumist ja suurendada uute konfliktide tõenäosust, olgu need siis piirkondlikud või ülemaailmsed.

3.2.

Ideaaljuhul peaks konfliktide ennetamisel ja lahendamisel olema alati esimeseks valikuks diplomaatia. Sõjalise jõu kasutamine peaks jääma äärmuslikuks heidutavaks vahendiks ja viimaseks abinõuks. Euroopa väärtusi – rahu, demokraatiat, solidaarsust ja stabiilsust – peaksid kaitsma arenguväljavaated ja majanduslik heaolu ning see peaks tulema enne igasuguse sõjalise tegevuse alustamist. Komitee toetab kõiki rahvusvahelisi püüdlusi saavutada rahumeelsed, õiglased ja konkreetsed lahendused konfliktidele, vaidlustele ja/või ebaseaduslikule tegevusele (sissetung, okupatsioon, riigi suveräänsuse ohustamine, hirmutamine) ÜRO põhikirja põhimõtete ja Euroopa Nõukogu resolutsiooni raames (näiteks olukordadele, nagu valitsevad Ukrainas, Küprosel, Lääne-Balkanil ja mujal).

3.3.

Komitee on veendunud, et vaja on ELi ja NATO tihedat koostööd. Mõlemal organisatsioonil on oma konkreetsed vahendid ja tugevad küljed, mida tuleb kasutada üksteist täiendavalt, et saavutada ühine eesmärk –Euroopa julgeoleku tagamine.

3.4.

Komitee avaldab kahetsust, et aastaid kestnud tõsine alainvesteerimine kaitsekulutustesse on põhjustanud võimelünki ja puudujääke ELi tööstuses. Komitee märgib ka seda, et Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas vastab praegu suuruselt rahuaja operatsioonide vajadustele (st tootmismaht on madal), ning kutsub üles võtma meetmeid, et aidata Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisel ja tööstuslikul baasil tulla toime Ukraina-vastasest sõjast tingitud nõudluse järsu suurenemisega.

3.5.

Komitee toetab ühisteatises liikmesriikidele esitatud üleskutseid osta vajalikku kaitsevarustust ja täiendada varusid ühiselt. Kõige pakilisemalt vajaminevate toodete ühishange tagaks suurema kulutõhususe, parandaks koostalitlusvõimet ja väldiks olukorda, kus haavatavamad liikmesriigid ei ole suutelised hankima vajalikku varustust, kuna kaitsetööstusel ei ole vastuoluliste nõudmiste tõttu võimalik lühikese aja jooksul sellisele nõudlusele reageerida.

3.6.

Komitee toetab ka ettepanekut stimuleerida ühishankeid ELi eelarvest rahastatava sihtotstarbelise lühiajalise vahendiga. Kõnealuse vahendi kaudu antav ELi rahaline toetus peaks soodustama liikmesriikide kaitsevaldkonna ühishankeid ja tooma kasu Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, tagades samal ajal Euroopa relvajõudude tegutsemisvõime, nende varustuskindluse ja suurema koostalitlusvõime.

3.7.

Komitee ootab huviga ka Euroopa kaitseinvesteeringute programmi käsitlevat ettepanekut. Samas kahtleb ta, kas käibemaksuvabastus on piisav vahend, et stimuleerida ühiselt väljatöötatud projektide ühishankeid. Vaja on seda, et Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas oleks suuteline toetama Euroopa relvajõude ka pikkade ja ulatuslike konfliktide vältel. See nõuaks erinevate tööstuspoliitika vahendite süstemaatilist kasutamist, et tugevdada tarneahelaid, edendada oskusi, luua strateegilisi varusid jne. Euroopa kaitseinvesteeringute programmis tuleks seetõttu järgida terviklikku lähenemisviisi, et toetada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi vajalikku ümberkujundamist.

3.8.

Küll aga jääb ühisteatises vajaka edasipüüdlikkusest muude algatuste suhtes, näiteks mis puudutab Euroopa Kaitsefondi. Komitee soovitab kasutada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust, et oluliselt suurendada Euroopa Kaitsefondi eelarvet tasemeni, mis oleks kooskõlas liikmesriikide kaitsekulude teatatud suurenemisega. See on vajalik, et tagada Euroopa Kaitsefondi suutlikkus ja võimekus koostöö stimuleerimiseks. Euroopa Kaitsefondil peaks olema oluline roll Euroopa kaitsesüsteemide killustatuse ületamisel ja kaitseinvesteeringute puudujäägi vähendamisel. Komitee leiab, et Euroopa Kaitsefond võiks seda rolli täita, kui liikmesriigid parandavad märkimisväärselt oma koostööd. Euroopa Kaitsefondi tuleks korrapäraselt hinnata ja tugevdada, kui see aitab tõhusalt kaasa suuremale ühtekuuluvusele ja tõhususele Euroopa kaitsekulutuste kontekstis. Euroopa lisaväärtus on väga tähtis argument selle vahendi õigustamiseks Lisaks soovitab komitee seada prioriteediks Euroopa Kaitsefondi muutmise strateegilisemaks (määrates kindlaks piiratud arvu piisava rahastusega juhtprojekte), kiiremini reageerivamaks (suurendades VKEdele ja murrangulistele tehnoloogiatele eraldatavaid eelarvevahendeid, korraldades avatud projektikonkursse, et kiirendada reageerimist uuenduslikele ideedele, määratledes kiireloomuliste projektide kiirmenetlused jne) ja tõhusamaks (optimeerides Euroopa Kaitsefondi projektide kaitseotstarbelisi ülekandeid, ühtlustades intellektuaalomandi raamistikku, määratledes kestlikud lahendused salastatud andmete käitlemiseks jne).

3.9.

Lisaks leiab komitee, et terviklik ja strateegiline tooraine- ja kriitilise tähtsusega toorainete poliitika on praegu väga oluline, et vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust autokraatlikest režiimidest. Komitee arvates peaks see strateegia põhinema kolmel sambal: 1) ülemaailmne vaba ja avatud juurdepääs toorainetele ja kriitilise tähtsusega toorainetele; 2) Euroopa/omamaiste toorainete ja kriitilise tähtsusega toorainete kasutamise ja töötlemise laiendamine, maksusoodustused, varude kogumise algatused; ning 3) toorainete ja kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtmine, ringmajanduse raamtingimuste parandamine.

3.10.

Komitee leiab, et Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi peamine ülesanne on toetada Euroopa relvajõude nende ülesannete täitmisel. Komitee on veendunud, et selleks peab Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas suutma täita nelja põhiülesannet: 1) tarnida igal ajal ja mis tahes tingimustel nõutavat kaitsevarustust ja pakkuda sellega seotud teenuseid; 2) täiustada peamisi kaitsetehnoloogiaid ja nende rakendamist ning töötada välja nende uusi, täiustatud versioone ja järgmise põlvkonna versioone; 3) reageerida uutele kujunemisjärgus tehnoloogilistele suundumustele ning konkurentide ja võimalike vastaste läbimurretele; ning 4) esitada konkurentidele ja potentsiaalsetele vastastele väljakutse, arendades uuenduslikke kontseptsioone, murrangulisi tehnoloogiaid ja täiesti uusi rakendusi. Ühisteatist arvesse võttes peaksid komisjon ja liikmesriigid kiiresti välja töötama tervikliku kaitsetööstuse strateegia, mille eesmärk on parandada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tulemuslikkust nende põhiülesannete täitmisel.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee tunnistab ka seda, et oluline on luua tugev küberturvalisuse võrgustik, mis tegeleks uue hübriidsõjaga, nagu küberrünnakud ja digitaalsed kuritarvitused hiljutistes rahvusvahelistes mittesõjalistes või sõjalistes konfliktides. Seepärast tuleks pöörata erilist tähelepanu küberturvalisusse tehtavatele investeeringutele. See sektor on viimase kümne aasta jooksul kiiresti kasvanud ning näib, et see muudab kiiresti rahvusvahelisi ja riiklikke küsimusi ning poliitilisi kaalutlusi.

4.2.

Komitee rõhutab, et Euroopa Liit peab välja töötama investeerimisalgatused, mis võimaldavad tööstusel teha koostööd idufirmade ja VKEde kaudu ning mis kasutavad täiel määral ära kõrge kvalifikatsiooniga kaitsesektori tööjõudu, ajakohastades ja luues samal ajal Euroopa koostööprogrammide kaudu uusi oskusi.

4.3.

Komitee kordab oma ettepanekut luua VKEde ja idufirmade jaoks veebipõhine ühtne kontaktpunkt – ELi VKEde nurgake –, mis annaks võimaluse sisestada eelnevalt kindlaksmääratud andmeid ja saada vastu kohandatud teavet kõige sobivamate ELi programmide kohta, mille kaudu on võimalik toetust saada.

4.4.

Hädavajalike tehnoloogiate ja tööstussuutlikkuse toetamise meetmete puhul on endiselt väga oluline kriitilise sõltuvuse vähendamine kaitsevaldkonna väärtusahelates. See ulatub juurdepääsust kriitilise tähtsusega toorainetele kuni kriitilise tähtsusega komponentide, allsüsteemide jne tarnimiseni. See sisaldab ka tööstusliku tarneahela finantsilist ja majanduslikku stabiilsust ning piisavate oskuste olemasolu, et tulla toime praeguste ja tulevaste võimete ja tehnoloogiliste nõuetega. Komitee soovib samuti rõhutada oma seisukohti ja soovitusi, mis on juba esitatud arvamuses „Julgeoleku ja kaitsetehnoloogia tegevuskava“ (CCMI/189).

4.5.

Uue kaitseinvesteeringute paradigma kujundamisel Euroopas tuleks arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kriteeriume, et arvestada vajadusega integreerida usaldusväärsed ja ülekantavad vahendid tõhusalt rohelisse kokkuleppesse ja kestliku arengu eesmärkidesse ning reageerida seega Euroopa peamistele prioriteetidele ja riskidele, nagu ringmajandus, kodanikukaitse, loodusõnnetused, hädaolukordade ohjamine ja merel toimuv terrorism. Kriisiohjamine ja kliimakriisid nõuavad koheseid lisameetmeid ja nüüdisaegseid vahendeid. Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadiga tuleks arutada eraldi koostöökava.