Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937“

(COM(2022) 71 final)

(2022/C 443/11)

Raportöör:

Antje GERSTEIN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 4.4.2022 Euroopa Liidu Nõukogu, 5.4.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 ja lõike 2 punkt g ning artikkel 114
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	27.6.2022
Vastuvõtmine täiskogus	14.7.2022
Täiskogu istungjärk nr	571
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	179/6/14

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab ettepanekut kiiduväärseks kui olulist sammu selle suunas, et luua äriühingute kestlikku üldjuhtimist ja kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitlev sidus Euroopa Liidu õigusraamistik, mis edendab inimõiguste austamist ettevõtjate ja juhtide kohustusena. Eesmärk peaks olema õiguskindluse saavutamine ettevõtjate, töötajate ja kõigi teiste asjaomaste sidusrühmade jaoks.

1.2.

Seega kutsub komitee kaasseadusandjaid üles pidama silmas võrdsete tingimuste ideed ja nägema ette vähemalt oluliste sätete täieliku ühtlustamise, et vältida moonutavaid lahknevusi liikmesriikide ülevõtmisseaduste vahel.

1.3.

Komitee rõhutab ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete suurt tähtsust. See on võrdlusalus, mis oma kolmesambalise mudeliga „Kaitsta, austada ja heastada“ kirjeldab selgelt kõigi osalejate (riigid, ettevõtjad, kodanikuühiskond, ametiühingud ja töötajate esindajad) kohustusi ja vastutust, et parandada inimõiguste olukorda tarne- ja väärtusahelates kogu maailmas. Riikide rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste kohaselt peavad riigid oma territooriumil ja/või jurisdiktsioonis austama, kaitsma ja järgima üksikisikute inimõigusi.

1.4.

Süsteemseid ja kestlikke muutusi kohapeal on võimalik saavutada üksnes siis, kui toetatakse riike selles, et nad saaksid paremini täita oma kohustust kaitsta inimõigusi. Ettevõtjatel on selge kohustus austada inimõigusi, kuid nad ei saa asendada riigi kriitilist rolli ja nõuetekohast toimimist. Sellega seoses väljendab komitee heameelt Euroopa Komisjoni väljakuulutatud seadusandliku algatuse üle, milles käsitletakse konkreetselt sunniviisilist tööd.

1.5.

Komitee nõuab, et direktiivis eristataks selgelt ühelt poolt negatiivset mõju, mida ettevõtja põhjustab või avaldab, ja teiselt poolt mõju, mida ettevõtja ei põhjusta ega avalda, aga mis on ärisuhte kaudu otseselt seotud ettevõtja tegevuse, toodete või teenustega. Direktiiviga peab tunnistama, et hoolsuskohustus nõuab riskipõhist lähenemisviisi ja võib hõlmata riskihinnangul põhinevat prioriteetide seadmist.

1.6.

Komitee soovib juhtida tähelepanu sellele, et poliitikakujundajad peavad meeles pidama mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate keerulist positsiooni ning tagama, et toetusvahendid on pärast hoolsuskohustust käsitlevate õigusaktide jõustumist Euroopa ja riiklikul tasandil valmis.

1.7.

Äriühingu hoolsuskohustuse täitmine on pidev protsess, milles ametiühingute ja töötajate esindajate kaasamine on edutegur. Komitee kutsub üles kaaluma äriühingute kestlikku üldjuhtimist käsitleva ELi raamistiku edasiarendamist. Sellega seoses pakub juhendamist ja tuge töötajate organiseeritud ja valitud esindajate praegu toimiv kaasamine, mis põhineb näiteks Euroopa töönõukogude tööl või rahvusvahelistel raamlepingutel ja toimub asjakohastel juhtudel ettevõtete juhatuses.

1.8.

Komitee tunneb muret selle pärast, et komisjoni ettepanek sisaldab mitmeid ebaselgeid õiguslikke mõisteid, mida on võimalik tõlgendada. Seetõttu peab komitee vajalikuks määratleda sellised mõisted nagu „väljakujunenud ärisuhe“, „järgmise etapi väärtusahel“ ja „asjakohane meede“ paremini, sest need määratlevad ja määravad kindlaks mitte ainult direktiivi kohaldamisala, vaid ka sellega seotud hoolsuskohustuse nõuded, karistused ja vastutuse ning ka mõjutavad neid.

1.9.

Komitee kutsub üles muutma ettepaneku kontsernide ja hoolsuskohustuste suhtes selgemaks. Selle asemel, et viidata „äriühingule“ (artikli 3 punkt a), leiab komitee, et viide „äriühingute kontsernile“ on asjakohasem ja järjekindlam seoses avalikustamismehhanismide, aruandlusmenetluste, teadete ja kaebuste käsitlemise ja äriühingus võetavate koolitusmeetmetega.

2.   Komisjoni ettepaneku taust

2.1.

Inimõigused on Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, Euroopa ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonna peamine huvi. Liidu üleminek kliimaneutraalsele ja rohelisele majandusele ning tema kaugeleulatuv kava saavutada kestliku arengu eesmärgid (1) on ajendiks, miks EL tegeleb nii põhjalikult äritegevuse ja inimõiguste valdkonna edendamisega. Komitee toetab täielikult olemasolevaid rahvusvahelisi standardeid ja nende ulatuslikke saavutusi, nimelt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid (2) ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele, (3) ning paneb suurt rõhku poliitikavaldkondade sidususele nende vahenditega. ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta hõlmab samuti põhjalikku loetelu hargmaiste ettevõtete ja tööga seotud õigustest, viidates eelkõige töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatele konventsioonidele ja soovitustele, ning seepärast tuleks seda arvesse võtta. Samuti nõuab komitee sidusust liikmesriikide poliitika ja Euroopa õigusaktide vahel, mida praegu koostatakse ja mis hõlmavad sarnaseid valdkondi või hõlmavad samuti hoolsuskohustuse eeskirju. Sellised õigusaktid on näiteks järgmised: äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, (4) raadamisvabade toodete määruse ettepanek, (5) uue patareide ja akude määruse ettepanek, (6) kestlike toodete algatus, (7) ELi kestlike investeeringute taksonoomia (8) ning komisjoni tulevane seadusandlik algatus keelata täielikult sunniviisilise töö abil valmistatud toodete ELi turule laskmine (turustamiskeeld) (9).

2.2.

Pärast seda, kui mõned liikmesriigid (10) võtsid vastu äriühingute hoolsuskohustust käsitlevad riiklikud õigusaktid, tekkis üha suurem soov luua ELis ettevõtjatele võrdsed tingimused ja ära hoida killustumist. Seda arvesse võttes esitas Euroopa Komisjon ettepaneku horisontaalse raamistiku kohta, et julgustada ettevõtjaid tegema jõupingutusi, et austada inimõigusi ja keskkonda.

3.   Üldised märkused

3.1.

Venemaa ennekuulmatu rünnak Ukraina vastu on geopoliitikat põhjalikult muutmas ning on meie globaliseerunud majanduses käivitanud majandussuhete ja sõltuvuse põhjaliku ümberhindamise, kiirendades Euroopa suurema iseseisvuse püüdlusi peamistes strateegilistes valdkondades. Sellest tuleneva tarneahelate laiaulatusliku kohandamise tõttu tuleb järele mõelda, milline on seos ühelt poolt hoolsuskohustuse ja teiselt poolt äritegevuse ulatust piiravate poliitiliselt otsustatud sanktsioonide järgimise kohustuse vahel. Seepärast nõuab komitee lähenemisviisi, mis oleks praktiline, võtaks arvesse ettevõtluse uut tegelikku olukorda ja toetaks hädavajalike nõuannete andmist.

3.2.

Arvestades praeguste tarneahelate suurt keerukust, peab põhjalikkus olema tähtsam kui kiirus – käesoleva direktiivi üksikasjalik ülesehitus nõuab proportsionaalsust. Lisaks rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja õigusaktide täielikule järgimisele peaks lähtepunktiks alati olema see, kuidas saaks väljakujunenud elemente, mis on ÜRO juhtpõhimõtetes ja OECD suunistes hargmaistele ettevõtjatele, praktiliselt ja tõhusalt integreerida. Samuti tuleb hoolikalt hinnata käesoleva direktiivi tagajärgi ja mõju eri liiki Euroopa äriühingutele (nt mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, rahvusvaheliselt tegutsevad valdusühingud).

3.3.

Komitee rõhutab, et kavandatav direktiiv on vaid üks osa palju ulatuslikumast ELi tegevuskavast, mille eesmärk on edendada keskkonnasäästlikkust, inimväärset tööd ja inimõigusi kogu maailmas. Süsteemseid ja kestlikke muutusi kohapeal on võimalik saavutada üksnes siis, kui toetatakse riike, et nad saaksid paremini täita oma kohustust kaitsta inimõigusi. Ettevõtjatel on selge kohustus austada inimõigusi, kuid nad ei saa asendada riigi kriitilist rolli ja nõuetekohast toimimist. See puudutab eelkõige riigi kohustust kaitsta oma territooriumil ja jurisdiktsioonis inimõiguste rikkumise eest, võttes asjakohaseid meetmeid inimõiguste rikkumiste ennetamiseks, uurimiseks, heastamiseks ja nende eest karistamiseks tõhusa poliitika, õigusaktide, eeskirjade ja õigusemõistmise kaudu.

3.4.

Ettevõtjad on kohustatud järgima kohaldatavaid õigusakte ja neil lasub vastutus austada inimõigusi kooskõlas ÜRO juhtpõhimõtetega. Nad peavad rakendama toimivat hoolsuskohustuse täitmise protsessi, et tagada inimõiguste austamine kogu väärtusahelas. Riikidel ja nende valitsustel on kohustus esitada süüdistus inimõiguste rikkumiste eest. Eelkõige nemad vastutavad inimõiguste austamise ja vastavate rahvusvaheliste konventsioonide täitmise eest. Riikidel on õigustatult palju jõustamisvolitusi, mida ettevõtetel ei ole ega tohiks kunagi olla. Need hõlmavad töökohtade inspektsiooni, trahvide määramist, vara arestimist, ärilitsentside tühistamist, kahtlustatavate vahistamist, väidetavate kuritarvituste toimepanijate vastutusele võtmist ja süüdimõistetute vangistamist.

3.5.

Komitee rõhutab jätkuvat vajadust seada prioriteediks rohepööre koos sotsiaalkaitse ning inimõiguste, sealhulgas ametiühingute ja töötajate õiguste kaitsmisega. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel peab samuti olema oluline roll usaldusväärse läbipaistvuse loomisel seoses inim- ja keskkonnaõiguste rikkumisega ning järelevalve teostamisel ELi taksonoomia kohase investeerimisnõude üle, et täita olulise kahju ärahoidmise nõue ja minimaalsed kaitsemeetmed (11).

3.6.

Ametiühingud ja töötajate esindajad on teadlikud sellest, kus rikkumisi võib esineda. Seetõttu juhib komitee tähelepanu sellele, kui oluline on kaasata töötajate esindajad ja ametiühingud hoolsuskohustuse menetluste loomisse (riskide kaardistamisse) ja järelevalvesse (rakendamisse) ning rikkumistest teatamisse (häiremehhanismidesse). Ainult viljaka sotsiaalpartnerlusega on võimalik juhtida üleminekut sotsiaalsemale ja ökoloogilisemale kestlikule majandusele.

3.7.

Komitee märgib, et rahvusvaheliste inimõiguste loetelu, millel direktiiv peaks põhinema, tuleb selgelt määratleda, et anda ettevõtjatele õiguskindlus, mida nad rahvusvahelises äritegevuses vajavad. Komitee on seisukohal, et äriühingute hoolsuskohustus peaks laienema ÜRO juhtpõhimõtetes (12) tunnustatud inimõiguste standardite uurimisele. Need koosnevad ILO tööõiguse põhireeglitega seotud põhimõtetest (sunniviisilise töö, laste töö ja diskrimineerimise mitte lubamine ning ühinemisvabadus), inimõiguste ülddeklaratsioonist, (13) kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist (14) ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste (15) rahvusvahelisest paktist. Lisaks on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (16) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsioonis (17) ja Euroopa sotsiaalhartas (18) ning ILO kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (19) sätestatud õigused, väärtused ja põhimõtted, mis on suunanäitajaks kogu ELile.

3.8.

Komitee on seisukohal, et direktiivi tuleb selgelt parandada, et saavutada suurem ühtlustamine, õigusselgus ja -kindlus. Kohustuslik hoolsuskohustuse raamistik saavutataks kokkulepitud standardi kohaldamisega, mida jõustatakse proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistustega, samas kui vastutus peaks põhinema selgelt määratletud inimõiguste kogumi rikkumisel.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee tunneb muret, et komisjoni ettepanek sisaldab mitmeid ebaselgeid õigusmõisteid, mida on võimalik tõlgendada ning mida riiklikud ametiasutused ja kohtud võivad kohaldada erinevalt. Eelkõige peab komitee vajalikuks määratleda paremini mõiste „väljakujunenud ärisuhe“, kuna sellega ei määratleta mitte ainult direktiivi kohaldamisala, vaid ka hoolsuskohustuse nõuded, karistused ja kahju hüvitamise vastutus. Ka mõiste „järgmise etapi väärtusahel“ vajab täpsemat määratlust. Klientide tegevuse kontrollimine ja selle eest vastutuse võtmine ei ole äriühingu ülesanne (20). „Asjakohased meetmed“, mida äriühingud peavad võtma, et olla vastutusest vabastatud, tuleb paremini määratleda ja neid tuleb toetada näidetega. Lisaks ei ole selge, millisena on kavandatud juhtide kohustust võtta arvesse sidusrühmade panust.

4.2.

Direktiivi eelnõus kavandatud väärtusahel ei hõlma mitte ainult otseseid ja kaudseid tarnijaid, st tarneahela eelneva etapi tegevust, vaid ka toote või teenuse kasutamist ja vajaduse korral kõrvaldamist, st järgmise etapi ehk olelusringi lõpu tegevust. Tarneahela järgmise etapi tegevuse jälgimine toob tegelikult kaasa mitmesuguseid väga praktilisi probleeme. Eelkõige on toote jälgimine pärast selle turule laskmist tõenäoliselt veelgi keerulisem kui tooraine ja komponentide hankimise jälgimine. See kehtib eelkõige ringlussevõetud toodete puhul, mille jälgitavus võib sageli olla võimatu.

4.3.

Ettevõtjatelt tuleks eeldada, et nad kavandavad oma inimõigustega seotud hoolsuskohustuse menetlused riskipõhisel ning nende potentsiaalse ja tegeliku mõjuga proportsionaalsel viisil. Seetõttu peab komitee vajalikuks kujundada kohaldamisala vastavalt kas otsestele lepingulistele partneritele või kaudsetele partneritele. Viimasel juhul üksnes siis, kui juhtumi asjaolusid arvestades on mõistlik eeldada, et võetakse asjakohaseid meetmeid kahjuliku mõju ärahoidmiseks, leevendamiseks, lõpetamiseks või selle ulatuse vähendamiseks, näiteks vertikaalse integratsiooni kõrge taseme korral. See läbiproovitud vastutusmeetod on juba olemas kehtivates õigusaktides, näiteks jälgitavust käsitlevates õigusaktides, mida reguleeritakse ELi alusmäärusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002 (21)). See nõuab põhimõtteliselt, et äriühing looks süsteemid ja menetlused, mis põhinevad põhimõttel „üks samm tagasi, üks samm edasi“, et teha kindlaks, kes on tema toodete otsene tarnija ja otsene ostja (v.a lõpptarbija). Selline väljakujunenud käsitus on asjakohane, sest väärtusahela iga osalejat saab selgelt pidada vastutavaks protsesside eest, mida ta võib tegelikult mõjutada.

4.4.

Riskipõhine lähenemisviis võib hõlmata ka valdkondlikku meetodit. Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et kavandatavas direktiivis tunnistatakse, et hoolsuskohustuse poliitikas on sektorite lõikes eripärad, mida tuleb arvesse võtta. Komitee kutsub kaasseadusandjaid üles võtma arvesse olulisi, paljusid sidusrühmi hõlmavaid algatusi ja standardeid, mis on välja töötatud eriti haavatavates valdkondades (nagu kakao-, banaani- ja palmiõlisektor).

4.5.

Komitee tuletab meelde, et ÜRO juhtpõhimõtetes nr 15 ja 22 nõutakse õiguskaitsevahendeid juhtudel, kui ettevõtja ise on inimõiguste rikkumisi põhjustanud või neile kaasa aidanud. ÜRO juhtpõhimõtetes ei nõuta siiski, et äriühing pakuks parandusmeetmeid, kui kahjuliku mõju on põhjustanud mõni teine tarneahelas osalev äriühing. Need sätted peegeldavad seega peamist õiguslikku eeldust, et vastutus tuleks kehtestada üksnes juhul, kui ohvri kahju ja selle tekitamise eest vastutava ettevõtja vahel on selge ja prognoositav seos. Samamoodi rõhutatakse OECD suunistes hargmaistele ettevõtjatele ka seda, et püüe vältida negatiivset mõju tarneahelatele ei nihuta vastutust üksuselt, mis avaldab kahjulikku mõju ettevõtjale, kellega tal on ärisuhe. Sidususe huvides on komitee seisukohal, et ka ELi direktiivi kohaselt tuleks äriühinguid tsiviilõiguse alusel vastutusele võtta üksnes juhul, kui nad ise on otseselt põhjustanud inimõiguste rikkumise või sellele kaasa aidanud (st osaliselt põhjustanud).

4.6.

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, et riiklikel ametiasutustel peab olema võimalik kasutada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Hooletuse ja tahtluse korral peaks asutusel olema võimalik määrata asjakohased trahvid. Sanktsioonide kohaldamisala peaks aga olema määratletud Euroopa tasandil.

4.7.

Komitee kutsub üles muutma ettepaneku kontsernide ja hoolsuskohustuste suhtes selgemaks. Praegune tekst, eelkõige mõiste „äriühing“ määratlus (artikli 3 punkt a), näib viitavat sellele, et direktiivi nõuded kehtivad üksikute äriühingute, mitte kontsernide kohta. See tähendaks, et liikmesriigi äriühing, kelle kohaldamisalasse kuuluvad tütarettevõtjad tegutsevad teistes liikmesriikides, peab järgima mitme erineva järelevalveasutuse otsuseid, mis on ebapraktiline ja tülikas. Kontserni tasandi lahendusel on mitmeid eeliseid, näiteks suurem järjekindlus seoses avalikustamismehhanismide, aruandlusmenetluste, teadete ja kaebuste käsitlemise ning äriühingus korraldatavate koolituste ja teadlikkuse suurendamise meetmetega. Seda tunnistatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepanekus, millega nähakse ette erand tütarettevõtjatele, kui aruandlus toimub kontserni tasandil. Kontserni tasandi lahendus on sobivam, et tegeleda erinevustega liikmesriikide õigusaktides, mis tõenäoliselt esinevad käesoleva direktiivi ülevõtmisel kõigis 27 liikmesriigis, ning see võib aidata ühtlustada või isegi ületada suurimat ühisnimetajat. Neil põhjustel leiab komitee, et hoolsuskohustuse täitmiseks tuleks eelistada kontserni tasandi lahendust.

4.8.

Hoolimata suurettevõtjate esmasest hoolsuskohustusest mõjutab see kaudselt mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sest direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud suurendavad oma nõudmisi tarnijatele seoses ÜRO juhtpõhimõtete rakendamise, muu kui finantsaruandluse ja tarneahela juhtimisega. Märkimisväärseid jõupingutusi on suurtel ettevõtjatel lihtsam teha kui väiksematel ettevõtjatel, keda ei ole veel selliste õigusaktide kohaldamisalasse lisatud. Viimastel on eriti vähe mõjuvõimu inimõigustega seotud riskidega tegelemiseks oma tarneahelas ja palju vähem ressursse põhjalike riskihindamiste tegemiseks. Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon looks kasutajatoe, mis pakuks hõlpsasti kättesaadavat teavet inimõigustega seotud ohtude kohta riikides ja piirkondades. Sidusrühmadel peaks olema võimalik selle kasutajatoega suhelda ning partnerriikidel või -piirkondadel peaks olema võimalik sellega koostööd teha. See kasutajatugi peaks toetama ka tarnijate inimõigustealase suutlikkuse suurendamist kolmandates riikides ja nende keskkonnatoime tugevdamist. Lisaks kutsub komitee liikmesriike üles abistama eelkõige mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid praktilisel, konkreetsel ja tõhusal viisil, tehes struktuurset koostööd asjaomaste esindusorganisatsioonidega. Komitee peab ülioluliseks, et käesoleva direktiivi kohaldamisala, st millised ettevõtjad sellesse kuuluvad, oleks kooskõlas teiste, punktis 2.1 nimetatud asjakohaste ELi õigusaktidega.

4.9.

Komitee märgib, et komisjon lisab oma ettepanekusse sõnaselgelt finantssektori. Kestlik rahastamine hõlmab inimõiguste austamist ja on oluline element majanduse ümberkujundamisel, et muuta see keskkonnahoidlikumaks ja sotsiaalsemaks. Ettepanek jääb siiski laenuandmise või rahastamise kontrollimenetluste suhtes ebamääraseks ning on karta, et direktiivi sätteid, mis ei hõlma otseselt mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, laiendatakse neile kaudselt de facto. VKEdele kui tarneahela tarnijatele avaldub kaudne mõju ja seetõttu seisavad nad silmitsi suurte probleemidega.

4.10.

Komitee tunnistab, et äriühingu kestlik üldjuhtimine on seotud juhtide selge ja usaldusväärse pühendumusega, sealhulgas kindla ja toimiva hoolsuskohustuse protsessi loomisega äriühingus. See suurendab ettevõtjate vastutust enda tegevuse mõju ees. Komitee viitab aktsionäride õiguste direktiivile, milles selgitatakse, kuidas äriühingute ja juhtide tegevus on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustega (22). Komitee märgib, et juhtide kohustused peavad sisaldama usaldusväärseid hoolsuskohustusi, mis põhinevad süsteemil, kus rakendatakse äriühingutele hoolsuskohustuste täitmata jätmisel karistusi. Keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse saavutamine peaks olema ettevõtja kõigi sidusrühmade, mitte ainult aktsionäride eesmärk. Mitmes ELi liikmesriigis on ettevõtte juhatuses kohustuslikult töötajate esindajatel sõnaõigus. Selliseid liikmesriikide õigusakte ja eeskirju tuleks järgida.

4.11.

Komitee on võtnud teadmiseks Euroopa Komisjoni õiguskontrollikomitee arvamuse, milles seati kahtluse alla elemendid, mis lähevad hoolsuskohustusest kaugemale. Muu hulgas märkis õiguskontrollikomitee, et pole selge, miks on lisaks hoolsuskohustuse nõuetele vaja reguleerida juhtide kohustusi, ning et on vaja paremini selgitada ja hinnata juhtide kohustuste reguleerimise lisaväärtust, võttes arvesse, et hoolsuskohustuse valik nõuab juba riskijuhtimist ja sidusrühmade huvide kaasamist (23). Seda arvesse võttes peab komitee vajalikuks juhtide ülesandeid edasi arendada ja neid roheleppe eesmärkidega paremini kooskõlastada.

---

(1)  A/RES/70/1.

(2)  ÜRO Inimõiguste Nõukogu kiitis need ÜRO juhtpõhimõtted heaks oma 16. juuni 2011. aasta resolutsioonis 17/4 (A/HRC/RES/17/4).

(3)  OECD (2011), „OECD Guidelines for Multinational Enterprises“, OECD Publishing. http://dx.doi.org/10.1787/9789264115415-en.

(4)  COM(2021) 189 final; ELT C 517, 22.12.2021, lk 51.

(5)  COM(2021) 706 final.

(6)  COM(2020) 798 final.

(7)  COM(2022) 142 final.

(8)  ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

(9)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13480-Selliste-toodete-voi-saaduste-tulemuslik-keelustamine-mille-valmistamisel-kaevandamisel-voi-pollult-koristamisel-on-kasutatud-sunniviisilist-tood_et

(10)  Prantsusmaa (Loi relative au devoir de vigilance, 2017), Saksamaa (Sorgfaltspflichtengesetz, 2021), Madalmaad (Wet zorgplicht kinderarbeid, 2019).

(11)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 105.

(12)  ÜRO juhtpõhimõte nr 12 (kommentaari teine lõik).

(13)  A/RES/217(III).

(14)  A/RES/2200A (XXI).

(15)  A/RES/2200A(XXI).

(16)  ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

(17)  https://www.echr.coe.int/documents/convention_eng.pdf

(18)  https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=090000168048b059

(19)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 136.

(20)  Asjakohased eeskirjad on esitatud ELi õiguses tarneahela järgmise etapi toimingute kohta, st tundlike materjalide (kahesuguse kasutusega kaubad ja sõjalised kaubad) ekspordikontrolli kohta.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (ELT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(22)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017L0828&from=EN; artikkel 9a.

(23)  https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=SEC(2022)95&lang=et