Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta“

(COM(2021) 851 final – 2021/0422 (COD))

(2022/C 290/23)

Raportöör:	Arnaud SCHWARTZ
Kaasraportöör:	Ozlem YILDIRIM

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 2.5.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 2
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8.3.2022
Vastuvõtmine täiskogus	23.3.2022
Täiskogu istungjärk nr	568
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	215/3/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku vaadata läbi direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ja asendada direktiiv 2008/99/EÜ (edaspidi „keskkonnakuritegude direktiiv“), sest see käsitleb kehtiva direktiivi peamisi puudusi ja selle eesmärk on võidelda keskkonnakuritegude sagenemisega Euroopas.

1.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kuritegude loetelu tõttu säilib ettepaneku varasem reguleerimisala ja ettepanekus puudub keskkonda kahjustava või ohustava iseseisva üldkuriteo määratlus. Komitee on seisukohal, et kuritegude loetelu tuleks laiendada võimalikult paljudele kuriteoliikidele, et vältida keskkonnakuritegude direktiivi uuesti läbivaatamist varsti pärast selle jõustumist ja hoida ära konkreetse keskkonnaalase kuritegevuse karistamata jätmine.

1.3.

Komitee mõistab tungivat vajadust parandada keskkonnaalase kriminaalõiguse rakendamist Euroopas ja tunnistab, et rakendamist aitaks parandada selgemate sätetega keskkonnakuritegude direktiiv. Komitee arvates ei ole kavandatud elemendid, mida tuleb kahju olulisuse hindamisel arvesse võtta, rahuldavad ja vaja võib minna täiendavaid juhiseid. Ta leiab, et selgem oleks „oluline kahju“ eraldi määratleda.

1.4.

Komitee avaldab heameelt põhjendustes ökotsiidile viitamise üle. Komitee arvates oleks siiski asjakohane lisada see mõiste direktiivi resolutiivossa.

1.5.

Komitee toetab miinimumstandardite lisamist eraisikute karistuste ülemmäärade ja juriidiliste isikute karistuste ülemmäärade kehtestamiseks. Komitee on siiski seisukohal, et selleks, et karistused oleksid tõeliselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, tuleks nende piirmäärasid oluliselt suurendada.

1.6.

Komitee julgustab komisjoni hindama võimalust laiendada Euroopa Prokuratuuri jurisdiktsiooni keskkonnakuritegudele, luues seeläbi rohelise Euroopa Prokuratuuri, mis suudaks toetada võitlust selliste keskkonnakuritegude vastu, millel on teadaolevalt seos organiseeritud kuritegevusega.

1.7.

Komitee rõhutab vajadust tugevdada täitmise tagamise ahelat ja rakendada Euroopa keskkonnaalast kriminaalõigust. Komitee kordab oma teabearuandes „Keskkonnakuritegude direktiivi hindamine“ (NAT/767) (1) esitatud soovitust ELi liikmesriikidele panna ametisse keskkonnakuritegudele spetsialiseerunud politseijõud, prokurörid, kohtunikud ja kohtud. Komitee arvates saab keskkonnakuritegude direktiiv olla tõhus ainult siis, kui sellega kaasnevad piisavad ressursid ja koolitus liikmesriikide tasandil.

2.   Taust

2.1.

Keskkonnakuritegevus on kogu maailmas tulususelt neljas kuritegevuse liik ja Eurojust on registreerinud selle kasvu Euroopa Liidus (2). Keskkonnakuritegude eest tehtavate piiriüleste süüdimõistvate kohtuotsuste arv ei ole oluliselt kasvanud, samas on tõusnud Euroopas toime pandud keskkonnakuritegude määr.

2.2.

Euroopa Komisjon avaldas 15. detsembril 2021 ettepaneku vaadata läbi direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta.

2.3.

Direktiivi eesmärk on sätestada ühised miinimumeeskirjad keskkonnakuritegevuse kriminaliseerimiseks praeguse direktiivi 2008/99/EÜ puuduste kõrvaldamise kaudu.

2.4.

Komisjon avaldas 2020. aastal hinnangu direktiivi 2008/99/EÜ kohta (3). See hindamine tuvastas olulisi puudusi, mis on seotud kohapealse jõustamise, kohaldamisala piiramise, kuritegude määratluse, karistusmäärade, õigusterminoloogia ebaselguse, piiriülese koostöö puudumise, juriidiliste isikute vastutussüsteemi ja direktiivi muude valdkondadega.

2.5.

Kavandatava direktiivi eesmärk on parandada uurimiste ja süüdistuste esitamise tõhusust direktiivi kohaldamisala ajakohastamise ja keskkonnakuriteo määratlustes kasutatud ebaselgete terminite selgitamise või nende väljajätmisega, tagada keskkonnakuritegude puhul tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistusliigid ja -määrad, edendada piiriülest uurimist ja süüdistuste esitamist, suurendada teadlikku otsusetegemist keskkonnakuritegude kohta, parandades statistiliste andmete kogumist ja edastamist, ning parandada riiklike täitmise tagamise ahelate tulemuslikkust, et edendada avastamist, süüdistuse esitamist ja karistuste määramist.

2.6.

Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikel 2, mis erinevalt varasemast õiguslikust alusest, mis kehtis enne Lissaboni lepingu jõustumist, põhineb rohkem keskkonnakuritegude piiriülesel olemusel ning annab ELile pädevuse kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks.

2.7.

Seega on ettepaneku eesmärk ühtlustada kriminaalõiguse kasutamist viimase abinõuna kogu ELi keskkonnaõigustiku, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe jõustamiseks, austades samal ajal ELi kestliku arengu, parema keskkonnakvaliteedi ja põhimõtte „saastaja maksab“ eesmärke.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku vaadata läbi direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta, sest see käsitleb kehtiva direktiivi peamisi puudusi ja selle eesmärk on võidelda keskkonnakuritegude sagenemisega Euroopas.

3.2.

Komitee toonitab Euroopa Liidu rahvusvahelist juhtrolli ülemaailmsete kliimamuutuste vastases võitluses ja keskkonnakaitses. Komitee on arvamusel, et võitlus keskkonnakuritegevuse ja organiseeritud keskkonnakuritegevuse vastu Euroopa tasandil on selle juhtrolli oluline osa, ning rõhutab vajadust suurendada koostööd ELi naabruses asuvate riikide ja muude kolmandate riikidega.

3.3.

Komitee leiab, et läbivaatamine on tervitatav samm keskkonnakuritegevuse ja organiseeritud keskkonnakuritegevuse kasvuga tegelemisel Euroopas. Komitee tunnustab otsust mittetoimiv vana keskkonnakuritegude direktiiv täielikult asendada, mitte seda muuta.

3.4.

Komitee mõistab tungivat vajadust parandada keskkonnaalase kriminaalõiguse rakendamist Euroopas ja tunnistab, et selgemate sätetega keskkonnakuritegude direktiiv aitab rakendamist parandada. Samuti toetab komitee kindlalt konkreetseid kohustusi riiklike strateegiate, aruandluskohustuste ning ressursside, koolituse ja uurimisvahendite miinimumnõuete rakendamiseks.

3.5.

Komitee tunneb heameelt keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala kavandatud laiendamise üle. Komitee märgib, et mõiste „õigusvastane“ määratluse kavandatud muutmine kõrvaldab ebaselguse peamise põhjuse ning kuritegude loetelu kavandatav märkimisväärne laiendamine võimaldab ELi keskkonnaõigustikku palju paremini kaitsta.

3.6.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ettepanekus puudub keskkonda kahjustava või ohustava iseseisva üldkuriteo määratlus. Ehkki ettepanekus laiendatakse oluliselt keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, seotakse see kohaldamisala siiski mitme teise õigusharu kohaldamisala ja ELi teisese õigusega. Seega seatakse direktiivi kohaldamisala sõltuvusse muu hulgas haldusõigusest ega muudeta seda tulevikukindlaks. Komitee märgib, et kavandatud täielik kuritegude loetelu võib kaasa tuua vajaduse tulevaste seadusandlike menetluste järele, et seda ajakohastada.

3.7.

Komitee avaldab heameelt põhjendustes ökotsiidile viitamise üle. Komitee arvates oleks siiski asjakohane lisada ökotsiid direktiivi resolutiivossa. Lisaks rõhutab komitee, et ökotsiidile viidates tuleb alati järgida sõnastust, mille esitas ökotsiidi õigusliku määratluse sõltumatu eksperdirühm 2021. aasta juunis (4). Komitee soovitab nimetada ökotsiidiks õigusvastaseid või raskelt hooletuid tegusid, mis on toime pandud täie teadmisega, et need teod võivad suure tõenäosusega põhjustada tõsist ja laialdast või pikaajalist kahju keskkonnale. Komitee sooviks näha, et põhjendustes nimetataks relvakonflikte, ning märgib, et need on määratluse järgi peaaegu alati ökotsiidid. Komitee väljendab kahetsust, et nende juhtumite puhul ei ole kohaldunud ega kohaldu ükski esitatud meetmetest ega otsustest.

3.8.

Komitee esitas oma soovitused direktiivi läbivaatamiseks teabearuandes „Keskkonnakuritegude direktiivi hindamine“ (NAT/767). Avaldatud ettepanekut silmas pidades kordab komitee oma varasemaid soovitusi kasutada keskkonnakuritegude direktiivi läbivaatamist selleks, et kehtestada keskkonda ohustava üldkuriteo liik, luua ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide alaline dialoog ning laiendada keskkonnaalase kriminaalõiguse kohaldamisala, nii et see hõlmaks keskkonnaalast küberkuritegevust.

3.9.

Mitmed uurimised on näidanud, et keskkonnakuritegusid pannakse üha enam toime korruptiivse käitumise vahendi või ühenduslülina või rahapesu eelkuriteona. Kuna rohepöördele eraldatakse ELi eelarvest rohkem vahendeid, on oodata, et suureneb ka asjaomaste vahendite kasutamisega seotud kuritegeliku käitumise oht. Jäätmekäitlus on tõepoolest üks suure riskiga sektoritest, ent korruptsioon, rahapesu või pettus võivad puudutada paljusid teisigi keskkonnakaitset mõjutavaid valdkondi. Komitee pooldab nende riskide lisamist põhjendustesse, kuid juhib tähelepanu vajadusele eraldada rohkem vahendeid selliste kuritegude tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti õiguskaitseasutuste koolitamiseks või kodanikuühiskonna ja ajakirjanike juurdepääsuks teabele, mis võib muuta sellise käitumise nähtavaks.

3.10.

Teabearuandes „Keskkonnakaitse kui põhiõiguste austamise eeltingimus“ (NAT/824) (5) rõhutas komitee, et EL peab kiiresti esitama ettepaneku võtta vastu äriühingu kestliku üldjuhtimise direktiiv ja ELi õigusakt üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi kohta, millega kaitsta keskkonnakaitsjaid, ajakirjanikke ja rikkumistest teatajaid. Komitee kordab neid soovitusi ja kiidab heaks sätte lisamise nende isikute kaitse kohta, kes teatavad keskkonnakuritegudest või abistavad uurimisel.

3.11.

Komitee kiidab heaks karistuste miinimumstandardite ühtlustamise, samuti kuritegeliku käitumise laiendamise raskele hooletusele ja kuritegelikule ohtuseadmisele, raskendavate ja kergendavate asjaolude lisamise ning täiendavatele karistustele viitamise.

3.12.

Komitee toetab Euroopa Parlamendi üleskutset raportis 2020/2027(INI) äriühingute vastutuse kohta keskkonnakahju eest ja julgustab komisjoni hindama võimalust laiendada Euroopa Prokuratuuri jurisdiktsiooni keskkonnakuritegudele, luues sellega rohelise Euroopa Prokuratuuri, mis suudaks toetada võitlust selliste keskkonnakuritegude vastu, millel on teadaolevalt seos organiseeritud kuritegevusega. Komitee julgustab lisaks komisjoni hindama võimalust laiendada Euroopa Pettustevastase Ameti volitusi, et võimaldada tal viia läbi keskkonnakuritegude haldusuurimisi.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Karistused

4.1.1.

Komitee toetab miinimumstandardite lisamist eraisikute karistuste ülemmäärade ja juriidiliste isikute karistuste ülemmäärade kehtestamiseks. Komitee tunnustab lisaks seda, et tunnistatakse vajadust võimaldada samaaegselt määrata haldus- ja kriminaalõiguslikke trahve ning võtta vara arestimise ja konfiskeerimise meetmeid, järgides aluspõhimõtet, mille kohaselt ei tohi sama süüteo eest kaks korda vastutusele võtta. Komitee on siiski seisukohal, et selleks, et karistused oleksid tõeliselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, tuleks nende piirmäärasid oluliselt suurendada. Kui kehtestada keskkonnaõiguse rikkumise eest madalamad karistusmäärad kui muudes ELi õiguse valdkondades, näiteks konkurentsiõiguses, saadab see vale signaali ELi keskkonnaõigustiku, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2030. aasta kliimaeesmärkide prioriteetsuse kohta.

4.2.   Keskkonnakuriteod

4.2.1.

Komitee toetab Euroopa Parlamendi raportis 2020/2027(INI) äriühingute vastutuse kohta keskkonnakahju eest esitatud üleskutset, et komisjon hindaks võimalust lisada keskkonnakuriteod ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud ammendavasse loetellu, mis hõlmab kümmet kuriteoliiki (6).

4.2.2.

Komitee pooldab kuritegude loetelu laiendamist keskkonnakuritegude direktiivi ettepanekus. Komitee väljendab eelkõige heameelt rikkumiste lisamise üle direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.

4.2.3.

Komitee on seisukohal, et kuritegude loetelu tuleks laiendada võimalikult paljudele kuriteoliikidele, et vältida keskkonnakuritegude direktiivi uuesti läbivaatamist varsti pärast selle jõustumist ja hoida ära konkreetse keskkonnaalase kuritegevuse karistamata jätmine. Komitee julgustab kaasseadusandjaid esitama ettepanekuid kuriteona käsitletavate tegevuste loetelu täiendamiseks, kui tegevus on ebaseaduslik ja toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

4.3.   Olulise kahju määratlus

4.3.1.

Arvestades, et olulise kahju mõiste mitmetähenduslikkust vanas keskkonnakuritegude direktiivis peeti tõhusa uurimise ja vastutusele võtmise peamiseks takistuseks, leiab komitee, et kavandatud elemendid, mida tuleb kahju olulisus hindamisel arvesse võtta, ei ole rahuldavad ja vaja võib minna täiendavaid juhiseid. Komitee arvates oleks selgem „oluline kahju“ eraldi määratleda. See võiks oluliselt kaasa aidata määratluste, parameetrite ja arusaamade täielikule ühtlustamisele keskkonnakuritegude direktiivis, mis on hädavajalik.

4.4.   Juriidiliste isikute kriminaalvastutus

4.4.1.

Komitee tunnistab, et äriühingu ja emaettevõtja vastutus on liikmesriikide õigussüsteemides väga erinevalt reguleeritud, kuid peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei vaadata läbi juriidiliste isikute vastutuse algset sõnastust, et püüelda suurema ühtlustamise poole.

4.4.2.

Komitee rõhutab parlamendi kaalutlusi raportis 2020/2027(INI) äriühingute vastutuse kohta keskkonnakahju eest, et põhimõtte „saastaja maksab“ kohaselt peaksid äriühingud täielikult katma nende otseselt põhjustatud keskkonnakahjude kulud, mis looks neile stiimuli kanda keskkonnaalased välismõjud oma kuludesse ning mitte jätta neid kellegi teise kanda.

4.4.3.

Komitee tunneb muret riigiasutuste vastutuse selgesõnalise välistamise pärast ja on seisukohal, et keskkonnakuritegude toimepanijate vastutusele võtmisel ei tohiks olla takistusi, eriti kui load ja litsentsid saadakse korruptsiooni kaudu ametiasutustes.

4.5.   Üldsusega suhtlemine

4.5.1.

Komitee kiidab heaks sätte lisamise vihjeandjate ja nende isikute kaitse kohta, kes teatavad keskkonnakuritegudest või abistavad uurimisel. Komitee tõstab esile üldsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli keskkonnakuritegude avastamisel ja neist teatamisel ning rõhutab, et ametiasutused peavad tugevdama keskkonnakaitsjate kaitset ja dialoogi nendega. Komitee rõhutab, et keskkonnakuritegudest teatavatele või uurimisel abistavatele isikutele antav kaitse peab laienema nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.

4.5.2.

Komitee toetab ettepanekus tähelepanu pööramist nende isikute kaitsele, kes teatavad keskkonnakuritegudest või abistavad uurimisel. Viimastel aastatel on tõsise surve alla või isegi vägivalla ohvriks langenud mitte ainult vihjeandjaid, vaid ka keskkonnaaktiviste ja uurivaid ajakirjanikke, kes teatavad keskkonnakuritegudest. Seepärast kutsume Euroopa Komisjoni üles tagama, et kõigis liikmesriikides kindlustataks piisav kaitse nii rikkumisest teatajatele kui ka neile, kes võiksid aidata üldsust sellest teavitada, näiteks aktivistidele või ajakirjanikele.

4.5.3.

Komiteel on hea meel, et tunnustatakse asjaomaste üldsuse esindajate õigust osaleda menetlustes. Komitee rõhutab, kui tähtis on seda õigust kohaldada ja tõlgendada Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 valguses (7). Komitee rõhutab lisaks, et kuna keskkond ei saa ennast kaitsta ega kohtus esindada, on oluline tagada üldsusele piisav juurdepääs õigusemõistmisele, nagu on määratletud Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 3.

4.5.4.

Komitee julgustab Euroopa institutsioone ja liikmesriike suurendama toetust ka väljaspool Euroopa Liitu asuvatele keskkonnakaitsjatele, tehes seda diplomaatiliste ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ning kodanikuühiskonna kanalite kaudu.

4.5.5.

Komitee soovitab kaasata kodanikuühiskonna uue keskkonnakuritegude direktiivi rakendamisse.

4.5.6.

Komitee kordab, et täitmise tagamise ahel on ainult teine pool kogu keskkonnakuritegevuse nähtuse ja selle käsitlemise nn tarneahelast (st kuritegude toimepanemine, avastamine, nendest teatamine, nende eest süüdistuse esitamine ja toimepanijate karistamine). Enne komitee teabearuande NAT/767 koostamist korraldatud uuringud näitasid ahela esimeses pooles tohutuid järjestikuseid lünki, mis on peamiselt tingitud sellest, et ühiskonnas on erinevad teadmised ja arusaamad keskkonnakuritegudest. Teema tutvustamisel kogu ühiskonnale ja selle teadvustamisel on keskne tähtsus, et arendada sotsiaalset vastutust, mille puudumine kahjustab täitmise tagamise ahela tõhusust. Seal, kus kodanikuühiskonna panus on hädavajalik, on tarvis koolitust ja avalikku teabevahetust.

4.6.   Täitmise tagamise ahel

4.6.1.

Komitee tunneb heameelt sätete üle, mis käsitlevad ennetust, ressursse, koolitust, uurimisvahendeid, piiriülest koostööd ja riiklikke strateegiaid. Komitee kordab oma teabearuandes NAT/767 esitatud soovitust ELi liikmesriikidele panna ametisse keskkonnakuritegudele spetsialiseerunud politseijõud, prokurörid, kohtunikud ja kohtud. Nagu tuvastati praeguse keskkonnakuritegude direktiivi hindamise käigus, sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel ja akadeemilistes ringkondades, kujutab keskkonnakuritegevuse ja organiseeritud keskkonnakuritegevusega võitlemiseks kättesaadavate teadmiste ja ressursside madal tase endast liikmesriikides avastamise, vastutusele võtmise ja jõustamise peamist takistust. Komitee arvates saab keskkonnakuritegude direktiiv olla tõhus ainult siis, kui sellega kaasnevad piisavad ressursid ja koolitus liikmesriikide tasandil. Komitee on seisukohal, et kavandatud keskkonnakuritegude direktiivi riiklikud strateegiad on positiivne esimene samm õiges suunas.

4.6.2.

Komitee on seisukohal, et keskkonnateabe, sealhulgas juriidiliste isikute toimepandud kuritegude lisamine äriühingute aastaaruannete muudesse kui finantsteavet käsitlevatesse osadesse võiks olla ettevõtja sotsiaalse vastutuse oluline osa.

4.7.   Koolitus ja haridus

4.7.1.

Komitee rõhutab, et haridus peab hõlmama nii riigiametnike koolitust kui ka üldsuse teadlikkuse tõstmist. Komitee tunneb heameelt komisjoni teatise üle keskkonnakuritegevuse vastase võitluse tõhustamise kohta ja kutsub komisjoni üles pakkuma liikmesriikidele lisatoetust, luues professionaalseid võrgustikke, töötades välja uusi avastamis- ja täitmise tagamise vahendeid ning vaadates läbi kohtunike ja prokuröride koolitusprogramme. Komitee on siiski seisukohal, et koolitus- ja hariduskavasid ei tohiks kasutada üksnes riigiametnike täitmise tagamise ahelasse kaasamiseks, vaid need peaksid hõlmama laiemat üldsust.

4.8.   Andmete ja kuritegevuse statistika edastamine

4.8.1.

Komitee avaldab heameelt kavandatud andmete kogumise ja aruandluse kohustuste üle. Komitee tõstab siiski esile Eurojusti aruande, milles märgitakse ja näidatakse, et keskkonnakuriteo üldtunnustatud määratluse puudumine tekitab probleeme sisukate andmete ja kuritegevuse statistika kogumisel (8).

4.8.2.

Komitee kiidab heaks komisjoni võetud kohustuse koostada iga kahe aasta tagant aruanne liikmesriikide edastatud andmete kohta ning juhib tähelepanu sellele, et iga-aastane riiklik kuritegevuse statistika peaks andma teavet iga kahe aasta tagant toimuvaks keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamiseks ja seda läbivaatamist tõhustama.

5.   Ülevõtmine ja rahaline rakendamine

5.1.

Keskkonnakuriteod kahjustavad ennekõike keskkonda ja tervist, kuid moonutavad ka konkurentsi ja ringlust, kahandavad taastamis- ja heastamiskulude kolmandatele isikutele tasumise kaudu avalikke ressursse ja tühjendavad maksumaksjate taskuid põhimõtte „saastaja maksab“ rikkumisega. Kui täitmine ei ole piisavalt tagatud ja keskkonna kahjustamise eest asjakohaselt ei karistata, sealhulgas kriminaalõiguse kaudu, kõigutavad keskkonnakuriteod kogu Euroopa rohelise kokkuleppe tõhusust. Seepärast on komitee seisukohal, et keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmiseks ja rakendamiseks vajalikud ressursid tasakaalustatakse selle positiivse mõjuga ELi ja liikmesriikide avalikele ressurssidele.

6.   Piirkondlikkus ja subsidiaarsus

6.1.

Komitee märgib, et keskkonnanõuetele mittevastavuse põhjused on praktiliselt alati kohalikul/omavalitsuste tasandil või väikeste piirkondade/allpiirkondade tasandil, isegi kui mõju võib olla laialdane. Nt saasteallikad ei või olla mitte üksnes spetsiifilised, intensiivsed või hajutatud, vaid ka lisanduvad ja kuhjuvad.

6.2.

Avastamise ja teatamise etappe tuleks tugevdada ning neis järgida ka kohapõhist lähenemisviisi. Tehnilised seadmed, inim- ja oskusressursid, funktsionaalne vastutus, eelarve ja rahastamine tuleks siduda selle piirkondliku probleemiga ja peaksid seda peegeldama.

---

(1)  NAT/767 – „Keskkonnakuritegude direktiivi hindamine“ (teabearuanne).

(2)  Keskkonnakuritegusid käsitlev Eurojusti aruanne – jaanuar 2021.

(3)  SWD(2020) 259 final, 28. oktoober 2020.

(4)  Stop Ecocide Foundation, juuni 2021, Independent Expert Panel for the Legal Definition of Ecocide, Commentary and Core Text.

(5)  NAT/824 – „Keskkonnakaitse kui põhiõiguste austamise eeltingimus“ (teabearuanne).

(6)  Parlamendi raport 2020/2027(INI).

(7)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon.

(8)  Keskkonnakuritegusid käsitlev Eurojusti aruanne – jaanuar 2021.