Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus Euroopa tuleviku konverentsile“

(2022/C 270/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse

—	komitee resolutsiooni „Euroopa Regioonide Komitee prioriteedid 2020–2025“ (1),

—	Euroopa Regioonide Komitee 12. veebruari 2020. aasta (2) ja 7. mai 2021. aasta (3) resolutsioone Euroopa tuleviku konverentsi teemal,

—	Euroopa Regioonide Komitee 2. detsembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi teemal (4),

—	Euroopa Regioonide Komitee Euroopa demokraatia teemalise kõrgetasemelise töörühma aruannet;

ning arvestades et

a.	EL koosneb 27 liikmesriigist, 280 piirkonnast ja peaaegu 90 000 kohalikust omavalitsusüksusest ning ELi toimimises tuleb juhinduda põhimõttest „Ühinenud mitmekesisuses“;

kodanikud ning Euroopa tuleviku konverentsi piirkondlikud ja kohalikud saadikud ootavad käegakatsutavaid tulemusi, mis parandavad ELi institutsioonide toimimist ja viivad ELi juhtimise reformimiseni, keskendudes lähedusele ja osalemisele, et suurendada inimeste usaldust ELi vastu ja selle demokraatlikku legitiimsust;

c.	kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitiliste esindajate tugeva delegatsiooni kaasamine Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu koosseisu aitas viia arutelud lähemale kodanike muredele, eesmärgiga anda konverentsi tulevastele tulemustele territoriaalne mõõde;

d.	konverentsi kohalike ja piirkondlike saadikute esitatud peamised ettepanekud on saanud üldise nõusoleku konverentsi täiskogul, töörühmades, poliitiliste ringkondade koosolekutel ja mitmekeelses digiplatvormis;

Euroopa demokraatia

on veendunud, et demokraatia on ELi põhiväärtus, mille alus on õigusriik ja mis väljendub kodanike usalduses Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike valimiste vastu; on seisukohal, et Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku demokraatia vormid, mis põhinevad valimistel legitimeeritud piirkondlikel parlamentidel ja valitsustel, volikogudel ning vallavanematel ja linnapeadel, täiendavad ja tugevdavad üksteist ning et demokraatiat tuleks austada kui universaalset väärtust kogu ELis;

leiab, EL peab edendama „Euroopa demokraatia maja“ mudelit, mis põhineb kolmemõõtmelisel legitiimsusel Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil vastavalt kodanike antud häältele igal tasandil, et vastata kodanike kasvavale nõudlusele tegeleda demokraatia defitsiidiga; selles osas on eriline roll seadusandlike volitustega piirkondlikel parlamentidel, kes on vahendajad kodanike ja riigiülese tasandi vahel;

on veendunud, et esinduslik ja kaasav Euroopa demokraatia peaks toimima vastastikku täiendaval viisil, tagamaks, et demokraatia annab kodanikele tulemusi nende elukohas;

märgib, et demokraatia on suunatud kõigi osalemisele ja et Euroopa legitiimsus põhineb peamiselt inimeste kogemustel subsidiaarsuse valdkonnas; näeb seetõttu kodanike Euroopas head tulevikku; sellega seoses on eriti oluline kohalike ja piirkondlike esindajate aktiivne osalemine Euroopa tasandil;

rõhutab vajadust kodanike suurema osalemise ja kaasamise järele ELi poliitikas, tugevdades valijate esindatust kõigil valitsemistasanditel, ning on seisukohal, et see aitab kaasa avaliku ruumi euroopalikumaks muutmisele; kutsub Euroopa Parlamenti, komisjoni ja nõukogu üles tugevdama esindusdemokraatiat, suurendades ELi tasandil tegutsevatele erakondadele, rühmitustele ja sihtasutustele, sealhulgas riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit esindavatele erakondadele, rühmitustele ja sihtasutustele kättesaadavaid rahalisi vahendeid;

usub, et kehtivat aluslepingu raamistikku on võimalik paremini kasutada eri valitsemistasandite vahelise suurema sünergia kaudu; aluslepingu muutmist ei tohiks siiski välistada, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud;

nõuab, et konverentsi kogemustele tuginedes arendataks kodanikega alalist ja kohapõhist dialoogi osalusmehhanismina, mis seoks ELi paremini kohaliku, maakondliku, piirkondliku ja riikliku tasandi tegelikkusega; usub, et selline pidev dialoog kodanikega tõestaks oma lisaväärtust Euroopa, riiklike, piirkondlike/maakondlike/kohalike valimiste kontekstis. Seda arvesse võttes tuleb tuua esile Europe Directi võrgustikku kuuluvate keskuste ja nende vastuvõtustruktuuride töö, kuna nad levitavad Euroopa väärtusi ja hoogustavad Euroopa projekti üle peetavat arutelu. Samamoodi peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edendama püsivaid Euroopa dialoogi- ja arutelufoorumeid oma piirkonna eri osalejatega, et tuua Euroopa integratsiooniprojekt kodanikele lähemale;

nõuab kodanikuosaluse uute vormide institutsionaliseerimist Euroopa Liidu tasandil kodanike dialoogi kaudu juhuslikult valitud kodanikega spetsiifilistel teemadel;

rõhutab, et ELi piirkondadel, maakondadel ja linnadel on kodanike osalemisega seotud konkreetne oskusteave, ning tuletab meelde, et nad on korraldanud suurema osa peaaegu 5 000st konverentsi raames kodanikega peetud dialoogist ja üritusest; toonitab veel kord oma valmisolekut jätkata kohalike dialoogide korraldamist, mille eesmärk on vähendada kohaliku, maakondliku ja piirkondliku tasandi kaasamise kaudu lõhet Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel;

Aktiivne subsidiaarsus ja proportsionaalsus Euroopa otsustusprotsessis

10.

soovitab laiendada mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid ning lisada need kõigi ELi poliitikameetmete õigusnormidesse ja -sätetesse, millel on piirkondlik või kohalik mõju; kordab oma nõudmist kodifitseerida mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtted lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele institutsioonidevahelises käitumisjuhendis ning lisada need institutsioonidevahelisesse parema õigusloome kokkuleppesse;

11.

rõhutab, et Euroopa missioonid kui uus ja oluline vahend põletavate ühiskondlike probleemide lahendamiseks on tõeline ELi mõju ja usaldusväärsuse proovikivi. Need peavad olema laialdaselt õiguspärased ja tunnustatud. Nagu Euroopa Komisjon on rõhutanud, on linnadel ja piirkondadel koos kõigi oma sidusrühmade ja kodanikega otsustav tähtsus ELi missioonide ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel; kutsub samuti üles määratlema iga ELi missiooni jaoks selge tegevuskava ning looma süsteemne uus mitmetasandiline lähenemisviis ja metoodika tegevuste katsetamiseks, nende jaoks prototüüpide loomiseks ning nende järelevalveks ja laiendamiseks kõigil valitsemistasanditel;

12.

kutsub üles tugevdama aktiivse subsidiaarsuse põhimõtet Lissaboni lepingu protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) muutmise kaudu; nõuab, et selliste muudatustega pikendataks subsidiaarsuse kontrollimise tähtaega varajase hoiatamise mehhanismi raames kaheteistkümne nädalani, kasutataks süstemaatiliselt Euroopa Regioonide Komitee väljatöötatud subsidiaarsuse tabelit ja juurutataks nn rohelise kaardi menetlust, mis võimaldab märkimisväärsel arvul riiklikel või piirkondlikel parlamentidel esitada ettepanekuid ELi õigusaktide kohta;

13.

teeb ettepaneku, et mõjuhinnangud hõlmaksid territoriaalset mõõdet ja et proportsionaalsuse põhimõtet käsitletaks õiguslikult samamoodi nagu subsidiaarsuse põhimõtet;

14.

kutsub üles muutma komitee nõuandvast organist kaasotsustavaks organiks Euroopa Liidu peamistes territoriaalse mõjuga poliitikavaldkondades. See peaks toimuma järk-järgult;

15.

märgib, et tuleb toonitada Euroopa Regioonide Komitee käivitatud algatuste tähtsust subsidiaarsuse vallas ja Euroopa õigusaktide edendamisel, ja mitte ainult subsidiaarsuse võrgustikku, vaid ka RegHubi, kuna selle osatähtsus aina suureneb ja see on osutunud Euroopa Komisjoni jaoks väga kasulikuks;

16.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Regioonide Komitee kujutab endast Euroopa poliitika mõõdet, mida teised ELi institutsioonid ei saa hõlmata, ning et seetõttu on komitee piirkondlik ja kohalik perspektiiv hädavajalik panus poliitika kujundamisse ja legitiimsusse Euroopa Liidus;

17.

peab oluliseks, et komitee keskenduks oma töös territoriaalse mõjuga poliitikavaldkondadele ja seega peamiselt teemadele, milles kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kaasatud kas rakendamise tasandil või keda need märkimisväärselt mõjutavad;

18.

kutsub üles tegema Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule kohustuseks arutada komitee arvamusi, mis on vastu võetud kohustusliku konsulteerimise raames, ning esitada nõuetekohased põhjendused, kui neid arvamusi arvesse ei võeta;

19.

nõuab, et komiteele tagataks juurdepääs kolmepoolsetele kohtumistele ja asjaomastele dokumentidele, tingimusel et komitee on ELi toimimise lepingu artikli 307 alusel esitanud arvamuse kõnealuse ettepaneku kohta; nõuab, et komiteele antaks võimalus esitada kaasseadusandjatele kompromissettepanekuid, mis võimaldavad neil saada väärtuslikku teavet rakendamise tegeliku olukorra kohta kohapeal;

20.

nõuab paremat institutsioonidevahelist sünergiat, näiteks kaasates komitee Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu tööorganite (nt komisjonid, komiteed ja töörühmad) töösse ja komiteemenetlusse;

21.

tuletab meelde, et 70 % õigusaktidest rakendatakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning palub, et komiteega konsulteeritaks ELi iga-aastastes ja mitmeaastastes planeerimise, tegevuskava koostamise ja prioriteetide seadmise protsessides, nagu on ette nähtud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes; tuletab sellega seoses meelde RegHubi võrgustiku lisaväärtust ja nõuab selle tugevdamist;

22.

on seisukohal, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konkreetsete kogemuste suurem arvessevõtmine ELi õiguse rakendamisel viib parema õigusloomeni Euroopa Liidus;

23.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi valimisi käsitleva õiguse mis tahes arengu, sealhulgas riikidevaheliste nimekirjade võimaliku kasutuselevõtmise puhul tuleb järgida territoriaalse esindatuse põhimõtet ning tagada seos ELi poliitika kohaliku ja piirkondliku mõõtmega ning tuua Euroopa Parlamendi liikmed kodanikele lähemale;

Euroopa väärtused ja õigusriik

24.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll õigusriigi tugevdamisel; mõistab seepärast hukka kõik katsed rünnata õigusriiki, kasutada ära kohtusüsteemi ning õõnestada Euroopa väärtusi, õigusi ja ELi õiguse ülimuslikkust riikliku õiguse suhtes; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata õigusriigi põhimõtte järelevalvesse ja hindamisse Veneetsia komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel;

25.

kordab oma üleskutset võtta meetmeid ELi ja liikmesriikide autoriteedi, õigusriigi institutsioonide usaldusväärsuse ning piirkondlike omavalitsuste kui demokraatiat edendavate institutsioonide rolli tugevdamiseks;

26.

on seisukohal, et õigusriigi põhimõtte rikkumine peab kaasa tooma maksete peatamise või finantskorrektsioonid ning et selliste meetmete korral peaksid need ELi toetuse saajad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes ei vastuta õigusriigi põhimõtte rikkumise eest, saama jätkuvalt rahalist toetust asjaomaselt liikmesriigilt;

27.

tunnistab, et COVID-19 kriis on süvendanud olemasolevaid erinevusi Euroopa piirkondade vahel; kutsub seetõttu konverentsi tööorganeid üles tugevdama Euroopa solidaarsust ja tunnustama ühtekuuluvust Euroopa põhiväärtusena;

28.

teeb ettepaneku luua kohalike ja piirkondlike poliitikute jaoks Erasmuse programm, et arendada nende teadmisi EList, suurendada ELi fondide kasutamist ja parandada poliitika rakendamise kvaliteeti;

Noored, haridus ja kultuur

29.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa tuleviku konverentsi tuleks kasutada selleks, et juhtida jõupingutusi võrdõiguslikkuse liidu saavutamiseks, käsitledes tõhusalt kõiki diskrimineerimise vorme; on seisukohal, et oluline on paremini tagada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimine ELi õigusaktidesse ja soolise mõju hindamine iga uue ELi õigusakti ettepaneku puhul;

30.

märgib, et Euroopa tuleviku konverents peaks tegema ettepanekuid vähemuste kestliku kaitse ja nende olukorra edendamise kohta ELis, tuginedes eduka kodanikualgatuse „Minority SafePack“ ettepanekutele;

31.

rõhutab vajadust tegeleda desinformatsiooniga kaasnevate ohtudega Euroopas ning kutsub üles looma kogu Euroopat hõlmava kodanikuhariduse õppekava, edendama Euroopa demokraatlikke väärtusi, kriitilist mõtlemist, digioskusi ja meediapädevust. Õppekava tuleks välja töötada ja kasutusele võtta koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

32.

kutsub üles rakendama jõulisi meetmeid ELi tasandil, et vähendada piirkondlikke erinevusi hariduses, eelkõige äärepoolsetes, piiriülestes, maa- ja vaestes linnapiirkondades; nõuab, et EL toetaks riiklikke ja piirkondlikke jõupingutusi tulevikukindla hariduse valdkonnas, töötades välja uued õppevahendid, nt üleeuroopalised mitmekeelsed digiplatvormid haridussisu laialdaseks levitamiseks;

33.

rõhutab, kui oluline on veelgi laiendada programmi „Erasmus+“ vahendite saajate ringi, võimalusi ja rahalisi vahendeid, kuna see on Euroopa Liidu kõige olulisem vahend teadlikkuse suurendamiseks Euroopas. Eelkõige tuleks suurendada programmi vahendeid ja võimalusi koolide, aga ka avaliku halduse jaoks. Viimase puhul tuleks luua heade tavade vahetamise programm, mis on ulatuslikum kui praegune avalikule haldusele mõeldud Erasmuse-programm;

34.

on seisukohal, et noorte töötuse ning noorte ja laste vaesuse vastu võitlemine peaks saama prioriteediks kõigis Euroopa piirkondades, linnades ja maapiirkondades;

35.

leiab, et üldine juurdepääs kultuuri- ja sporditegevusele on majandusliku ja sotsiaalse arengu võimaldamise ning sellises tegevuses osalevate inimeste, eriti noorte üldarvu suurendamise võti, hõlbustades seeläbi Euroopa ühiste väärtuste edendamist;

Kliima, keskkond ja vastupanuvõime

36.

tuletab meelde, et piirkonnad ja linnad täidavad otsustavat rolli enamiku kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamisel, kliimakatastroofidele reageerimisel ning kohalike kogukondade aktiivsel kaasamisel rohepöördesse; nõuab seetõttu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konkreetset institutsioonilist kaasamist kliima-, energia- ja keskkonnapoliitika kujundamisse ja rakendamisse, otsest juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele ning kooskõlastatud programme kõigil valitsemistasanditel ning eelkõige Euroopa rohelist kokkulepet ning taaste- ja vastupidavuskavasid toetavaid investeerimiskavasid; rõhutab, et otserahastamine on eeltingimuseks sellele, et linnad ja piirkonnad oleks valmis saavutama kaugeleulatuvaid eesmärke, mille üle paketi „Eesmärk 55“ raames läbirääkimisi peetakse;

37.

rõhutab Euroopa rohelise kokkuleppe territoriaalset mõõdet ning koostoimet digiülemineku ja sotsiaalpoliitikaga; nõuab, et taaste- ja vastupidavuskavade kliimameetmete järelevalves arvestataks kohalikke rohelisi kokkuleppeid; teeb ettepaneku luua Euroopa piirkondlik tulemustabel, mis sisaldaks selgeid, sihipäraseid ja kasutajasõbralikke näitajaid, et mõõta ja jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe mõju NUTS 2 piirkondade tasandil;

38.

kordab oma nõudmist mitmetasandiliste platvormide ja dialoogide süstemaatiliseks korraldamiseks, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud ja kaasav osalemine rohelise kokkuleppe algatuste kavandamises ja elluviimises. See annab ühtlasi panuse vastupanuvõimeliste kohalike kogukondade arengusse; rõhutab, et rohelise kokkuleppe õnnestumine nõuab kiiret üleminekut taastuvenergia süsteemidele ja nende tehnoloogiatele ning sellega seotud taristu kohandamist;

39.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasvavat rolli ülemaailmsel ja Euroopa tasandil õiglase kliimapöörde tagamisel; märgib, et Pariisi kokkuleppes ja Edinburghi deklaratsioonis 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku kohta tunnistatakse mitmetasandilise valitsemise tähtsust kliimaneutraalsuse, elurikkuse ja kestliku arengu saavutamisel ÜRO kestliku arengu eesmärkide vaimus; kordab oma toetust piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panuste süsteemile, et ametlikult tunnustada, jälgida ja julgustada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist;

40.

soovitab pöörata tähelepanu transpordisektori jätkusuutlikule ümberkujundamisele, mis peab olema õiglane ja aus, tagades, et ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale ning et säästev ja alternatiivkütusel põhinev liikuvus on taskukohane ja kättesaadav kõigile kodanikele kõigis piirkondades; teeb ettepaneku luua autotööstusest sõltuvate piirkondade jaoks õiglase ülemineku mehhanism, et juhtida muutusi kõnealuses sektoris, võttes arvesse, et autotööstus (mis pakub otseseid ja kaudseid töökohti 13,8 miljonile eurooplasele, moodustades 6,1 % kogu ELi tööhõivest) liigub põhjalikus ümberkujundamisprotsessis heitevabade sõidukite suunas, avaldades tohutut mõju piirkondlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

Terviseliit

41.

kordab oma pühendumust töötada selle nimel, et luua täieõiguslik Euroopa terviseliit, mille aluseks oleksid subsidiaarsuse põhimõte ja õiguslik pädevus tervishoiu valdkonnas; nõuab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, ennekõike piirkondadele, millel on tervishoiuvaldkonnas seadusandlikud volitused, riiklike ametiasutuste ja ELi institutsioonide kõrval selgemat rolli tulevases ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuses;

42.

toetab kõigi ELi kodanike juurdepääsu e-tervisele; nõuab ELi pädevuse süvendamist tervishoiu valdkonnas, sealhulgas aluslepingu muutmise kaudu, eelkõige selleks, et komisjon saaks ametlikult tunnistada rahvatervisealast hädaolukorda liidu tasandil; toetab üleskutset tugevdada tervisekaitset, ELi tootmisvõimsust ja koostööd ravimite valdkonnas;

43.

ergutab arendama piiriülest tervishoiualast koostööd, sealhulgas pikaajalist ELi rahastamist, ning võimaldama hädaabi- ja tervishoiuteenuste personali ja sõidukite piiriülest vaba liikumist. Praegused bürokraatlikud tõkked piiriüleste tervishoiu- ja hädaabiteenuste osutamisel tuleks kodanike huvides kiiresti ja ilma bürokraatiata kõrvaldada;

Majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad

44.

on veendunud, et Euroopa tuleviku konverents annab tõelise tõuke Euroopa sotsiaalõiguste sambale, et sellest saaks uus sotsiaalreeglistik, hõlbustades üleminekut kestlikule majandusele ja juurdepääsu töökohtadele, suurendades samal ajal sotsiaalset ühtekuuluvust;

45.

nõuab Euroopa majanduse juhtimise muutmist, mis peab eelarve-eeskirjade läbivaatamise kaudu paremini toetama kvaliteetseid, avalikke, pikaajalisi ja jätkusuutlikke investeeringuid kõigil valitsustasanditel ning parandama demokraatlikku vastutust ja tõhusust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste parema kaasamise kaudu Euroopa poolaastasse partnerlusel põhineva käitumisjuhendi kaudu; kordab oma seisukohta, et loobuda tuleks ühehäälsest otsuste tegemisest maksustamise valdkonnas, et võimaldada Euroopa Liidul teha vajalikke otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu seda tehakse muudes tegevusvaldkondades;

46.

nõuab majanduse taastamiseks ning rohe- ja digipöördeks kättesaadavate rahaliste vahendite kasutamist, et hõlbustada tööturu üleminekuprotsesse, ümberõpet ja oskuste täiendamist, tagades samal tasemel kaitse digiplatvormidel või juhutöömajanduses töötavatele inimestele ning neile, kes töötavad veebivälises majanduses;

47.

rõhutab innovatsiooni rolli tugevama majanduse arendamisel ning nii konkurentsivõimelise kui ka jätkusuutliku majanduskasvu tagamisel; on arvamusel, et Euroopa innovatsioon nõuab investeeringuid vajalikku suutlikkusse (teadustaristud, lairibavõrgud, superandmetöötlus, tehisintellekt ja avatud andmekogumid) ning vajab teadlasi ja spetsialiste kõigis Euroopa piirkondades;

Digiüleminek

48.

on seisukohal, et digiüleminek peab tagama tehnoloogia täieliku kasutamise, et sellest saaksid kasu kõik ühiskonnasektorid kodanike õigusi austavas eetilises raamistikus, iseäranis murranguliste tehnoloogiate ja eelkõige tehisintellekti kasutamisel, kaotades samal ajal digilõhe ning tagades digitaalse kirjaoskuse ja ühenduvuse kõigis Euroopa osades;

49.

rõhutab vajadust andmete turvalisuse, koostalitlusvõime ja säilitamise järele ning ootab Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa küberturvalisuse vastupanuvõimet käsitlev õigusakt; on veendunud, et digiteenustele ja -teabele juurdepääsu, sealhulgas avalike teenuste tõhusa osutamise tagamiseks on vaja investeerida turvalisse suure läbilaskevõimega taristusse, et pakkuda internetiühendust nii üksikisikutele kui ka organisatsioonidele;

50.

juhib tähelepanu sellele, et digiüleminek sõltub pikaajalisest visioonist hariduse, teadusuuringute ja teabevahetuse kohta digiküsimustes, mille raames peab EL tegutsema innovaatiliselt ja võtma juhtpositsiooni uute digitehnoloogiate ja -teenuste avastamisel ning kehtestama asjakohased ja sidusad digistandardid;

51.

on seetõttu seisukohal, et Euroopa tulevikku käsitlevasse arutellu tuleb lisada digitaalse ühtekuuluvuse mõiste kui oluline lisamõõde ELi aluslepingus määratletud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse traditsioonilise kontseptsiooni kõrval;

52.

nõuab koheseid meetmeid, et tegeleda digilõhedega ELi liikmesriikide ning linna- ja maapiirkondade vahel ühenduvuse, digitaristu, digioskuste ning e-valitsuse teenuste kättesaadavuse ja kasutamise valdkonnas; kutsub seetõttu üles võtma kasutusele ELi digitaalse piiriülese teenusekaardi, et lihtsustada kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu avalikele ja hädaabiteenustele piiriülestes piirkondades;

Ränne

53.

nõuab Euroopa lähenemisviisi, et tegeleda rände kui ülemaailmsest ebastabiilsusest ja konfliktidest, riikide ebakindlusest ja kliimarändest tingitud nähtuse algpõhjustega; nõuab tungivalt tulemusliku suutlikkuse suurendamist, et parandada rände tõhusat ja tulemuslikku juhtimist kõigil valitsemistasanditel;

54.

märgib, et kodanikud ja saadikud tunnustavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli rändajate ja pagulaste integreerimisel ja kaasamisel eriti tugevalt mõjutatud piirkondades; nõuab seetõttu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist integratsioonipoliitika kujundamisse; kutsub üles töötama välja paindlikumaid poliitikameetmeid, mis võimaldaksid riigi tasandist madalama tasandi ametiasutustel integratsiooni juhtida ning mõõta integratsiooni- ja kaasamispoliitika edukust piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Samuti kutsub komitee üles kasutama ära vabatahtliku solidaarsuse suurt potentsiaali meie omavalitsusüksustes ja piirkondades vabatahtliku vastuvõtusuutlikkuse vormis, mis on integreeritud terviklikku ja pikaajalisse rändepoliitikasse;

55.

soovitab luua jätkusuutlikke vastuvõtu- ja integratsioonimudeleid jäljendavad meetodid, nagu kogukonnasponsorlus;

Euroopa tuleviku konverentsi väljundid ja järelmeetmed

56.

peab Euroopa tuleviku konverentsi lähtepunktiks demokraatliku protsessi täielikule võimestamisele Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kordab vajadust pideva, tõeliselt kaasava, läbipaistva, detsentraliseeritud, geograafiliselt ja poliitiliselt tasakaalustatud arutelu järele Euroopa Liidu tuleviku üle; on seisukohal, et konverents peaks järgima avatud lähenemisviisi, sealhulgas seoses poliitika ja institutsioonide reformimisega, ning et see peaks sillutama teed kestvatele reformidele, mis ulatuvad konverentsi kestusest kaugemale;

57.

kinnitab veel kord oma täielikku pühendumust panustada konverentsi järelmeetmetesse, muutes poliitilised algatused ja ettepanekud kodanike ootustele vastavateks meetmeteks; juhib tähelepanu asjaolule, et konverentsi edu sõltub sellest, et kodanike soovitused lõpus konkreetselt tulemustes kajastuksid; Kui soovitusi ei võeta vastu või võetakse vastu ainult muudetud kujul, tuleks selle põhjuseid selgitada läbipaistvalt ja vastutustundlikult;

58.

rõhutab, et järelmeetmete algatamisel, nagu uued seadusandlikud ettepanekud konverentsi tulemuste rakendamiseks, tuleb järgida pädevuste jaotust ning eelkõige aluslepingutes sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

59.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa tuleviku konverentsi eestseisusele, samuti Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariikidele Prantsusmaale, Tšehhi Vabariigile ja Rootsile ning Euroopa Ülemkogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile;

60.

nõuab, et konverentsi esialgset kaheaastast kestust kasutataks selleks, et tagada kodanike ideede ja ettepanekute nõuetekohane ja terviklik käsitlemine alates 9. maist 2021. 2022. aasta kevadel tuleks esitada vahearuanne.

Brüssel, 27. jaanuar 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS

(1) ELT C 324, 1.10.2020, lk 8.

(2) ELT C 141, 29.4.2020, lk 5.

(3) ELT C 300, 27.7.2021, lk 1.

(4) ELT C 97, 28.2.2022, lk 1.