EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 726 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta






Peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias

Lisatud dokumendile:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 727 final}

I.Kohtusüsteem

Sloveenia kohtusüsteem on kolmeastmeline: esimese kohtuastme moodustavad kohalikud ja piirkondlikud kohtud (lahendavad tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju), töökohtud ning halduskohus, 1 teises astmes on viis kõrgemat kohut (lahendavad esimese astme kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi) ja kolmandas astmes kõrgeim kohus (lahendab kõrgemate kohtute ja halduskohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi). Põhiseadusega on ette nähtud kohtute haldamise nõukoda, sui generis organ, mis asub väljaspool riigivõimu kolme haru ja mille ülesanne on kaitsta kohtusüsteemi sõltumatust ning tagada selle vastutus, tõhusus ja töö kvaliteet ning neid edendada 2 . Kohtunikukandidaadid valib kohtute haldamise nõukoda ja seejärel esitatakse nad ametisse nimetamiseks Sloveenia Riigikogule (Državni zbor – parlamendi esimene koda) 3 . Kui kohtute haldamise nõukoda valib kandidaadi, kes on juba kohtunikuks valitud, edutab nõukoda ise kandidaadi uuele ametikohale kohtusüsteemis. Riigiprokuratuur on küll täitevvõimu osa, kuid ka sõltumatu asutus, samas kui peamised riigiprokuröride karjääri ja riigiprokuratuuri toimimisega seotud volitused on riigiprokuratuuri nõukogul ja peaprokuröril. Riigiprokuratuuri nõukogu on sõltumatu ja autonoomne riigiasutus, mis täidab riigiprokuratuuri iseregulatsiooni ülesandeid ning osaleb süüdistusprotsessi ühetaolisuse ning riigiprokuröride sõltumatuse ja autonoomia tagamises. Sloveenia advokatuur on autonoomne ja sõltumatu organ. Advokatuur vastutab juristide kutsetegevuse järelevalve eest ja otsustab oma liikmete suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise üle 4 . Sloveenia osaleb Euroopa Prokuratuuri (EPPO) tegevuses 5 .

Sõltumatus

Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on järjepidevalt paranenud. Üldsuse hulgas on kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase veelgi paranenud ja on keskmine (47 % arvates võrdlemisi või väga suur) ning 2021. aastal on see ettevõtjate seas samuti tõusnud keskmiseni (43 %), mis näitab kolmandat aastat järjest positiivset suundumust pärast seda, kui 2016. ja 2017. aastal selget suundumust ei olnud 6 .

Riigiprokuröride ametisse nimetamine viibib põhjendamatult ning muret tekitab asjaolu, et Euroopa delegaatprokuröre ei ole õigel ajal ametisse nimetatud. Valitsus nimetab uue riigiprokuröri ametisse justiitsministri ettepaneku alusel pärast seda, kui avaldatud on teave vaba ametikoha kohta ja sõltumatu riigiprokuratuuri nõukogu on valinud kandidaadi 7 . Valitsus on seaduse kohaselt kohustatud esitama ametisse nimetamise või ametisse nimetamata jätmise otsuse kõigile ametikohale kandideerinud või edutamist taotlenud kandidaatidele, kes tingimustele vastasid 8 . Väljajäetud kandidaatidel on õigus taotleda kohtulikku läbivaatamist halduskohtus, kes peab tegema otsuse 30 päeva jooksul 9 . Alates 2020. aasta juuli lõpust on riigiprokuratuuri nõukogu esitanud 29 kandidaadi nimed justiitsministrile, kes seejärel on esitanud need valitsusele esimest korda ametisse nimetamiseks või edutamiseks. Enne 2021. aasta juunit oli neist ametisse nimetatud või edutatud ainult 14 kandidaati ning puuduvad selged põhjused, miks ülejäänud 15 kandidaadi kohta otsuseid ei tehtud 10 . Euroopa Prokuratuuri Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamine on samuti edasi lükkunud, mis tekitab muret, et riiklikku menetlust ei ole nõuetekohaselt järgitud 11 . 2020. aasta detsembris esitas riigiprokuratuuri nõukogu justiitsministrile kahe kandidaadi nimed ja valitsus ei lisanud asjakohast punkti oma istungite päevakorda, hoolimata juriidilisest kohustusest need nimed üksnes teadmiseks võtta ja Euroopa Prokuratuurile edastada 12 . 27. mail 2021 kuulutas valitsus valikumenetluse tulemusetuks ja palus justiitsministril avaldada uue vaba ametikoha, mis vabastati 9. juulil 13 . Euroopa Nõukogu soovituste kohaselt tuleb prokurörid tööle võtta vastavalt ausatele ja erapooletutele menetlustele, mis hõlmavad kaitsemeetmeid mis tahes sellise lähenemisviisi vastu, mis esindab konkreetsete rühmade huve, ning prokuröride edutamisel tuleb juhinduda teadaolevatest ja objektiivsetest kriteeriumidest, nagu pädevus ja kogemus 14 .

Konstitutsioonikohus kuulutas parlamentaarseid uurimisi reguleerivad eeskirjad põhiseadusevastaseks, sest puudusid kaitsemeetmed kohtusüsteemi sõltumatuse tagamiseks. Nagu on märgitud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, algatas parlamendi uurimiskomisjon 2019. aastal uurimismenetluse prokuröride ja kohtunike tegevuse uurimiseks konkreetsetes kriminaalasjades. Konstitutsioonikohus aga peatas hiljem parlamendi uurimismenetluste seaduse kohaldamise, millel uurimine põhines, sest ohus oli kohtunike ja prokuröride sõltumatus 15 . 2021. aasta jaanuaris leidis konstitutsioonikohus, et parlamendi uurimismenetluste seadus ja parlamentaarset uurimist käsitlev kodukord on põhiseadusevastased, kuna neis puuduvad menetluslikud tagatised kohtunike sõltumatuse tagamiseks parlamentaarse uurimise algatamisel 16 . Kohus märkis, et kohtusüsteem ei ole täielikult vaba parlamentaarsest kontrollist, mida teostatakse parlamentaarsete uurimiste kaudu, sest parlament võib uurida näiteks suundumusi kohtusüsteemis või ajaloolisi sündmusi, mida samuti kohtumenetlustes käsitletakse. Kohus rõhutas siiski, et parlament ei saa takistada kohtumenetlusi ega mingil viisil mõjutada kohtunikke konkreetsetes menetlustes, sealhulgas üksikute kohtuotsuste õiguspärasuse või asjakohasuse üle tagantjärele peetava arutelu kaudu. Lisaks ei saa kohtunikud olla sellistes küsimustes tunnistajad ega kahtlusalused parlamentaarsetes uurimistes, mis puudutavad pooleliolevat või lõpetatud kohtuasja, sest see rikuks kohtute sõltumatust 17 . Konstitutsioonikohus andis parlamendile ühe aasta, et eemaldada parlamendi uurimismenetluste seadusest põhiseadusevastased elemendid. Seni, kuni tuvastatud põhiseadusevastasus on kõrvaldatud, võib kohtute haldamise nõukoda paluda konstitutsioonikohtul kontrollida, kas uute parlamentaarsete uurimistega austatakse kohtusüsteemi sõltumatust. Veel ei ole esitatud seadusandlikku ettepanekut tuvastatud põhiseadusevastasuse kõrvaldamiseks.

Kohtud algatasid arutelu kohtunikke suhtes elluviidavate distsiplinaarmenetluste raamistiku parandamise üle. 2021. aasta märtsis koostas kohtute haldamise nõukoda analüüsi kohtunike suhtes elluviidavate distsiplinaarmenetluste õigusraamistiku ja selle rakendamise kohta ning esitas muudatusettepanekud 18 . Alates 2018. aastast on distsiplinaarmenetlused olnud distsiplinaarkohtu pädevuses 19 . Ajavahemikul alates 2018. aastast kuni 2021. aasta märtsini kestsid distsiplinaarmenetlused keskmiselt 194 päeva. Kohtute haldamise nõukoda tegi kindlaks mitu küsimust, millega tuleb tegeleda, näiteks: spetsiaalse distsiplinaarmenetluse kehtestamine kriminaalmenetluse kasutamise asemel, distsiplinaarsüütegude loetelu ajakohastamine, kohtute haldamise nõukoja distsiplinaarmenetluste algatamise õiguse läbivaatamine, 20 distsiplinaarkaristuste läbivaatamine, et võimaldada suuremat proportsionaalsust, ning kohtuniku töölt kõrvaldamise kestuse piirangute täpsustamine 21 . Kõrgeim kohus toetab kohtute haldamise nõukoja algatust muuta õigusakte, et suurendada distsiplinaarmenetluste tõhusust 22 . On oluline, et distsiplinaarmenetluste mis tahes võimalik reform oleks kooskõlas liidu õigusega ja et selles võetaks arvesse Euroopa Nõukogu soovitusi 23 .

Kvaliteet

COVID-19 pandeemia on näidanud vajadust kiirendada elektrooniliste sidevahendite vajalike täiustuste tegemist kohtusüsteemis. Õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgiti, et kuigi kohtuasjade haldamiseks kasutatav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on arenenud, on kohtute ja menetluspoolte vaheline elektrooniline teabevahetus endiselt vähem arenenud 24 . Viimastel aastatel on tehtud mõningaid edusamme elektroonilise teabevahetuse laiendamisel. Mõnes valdkonnas tuleb dokumendid kohtule esitada ainult elektrooniliselt, näiteks peavad seda tegema notarid ja maksejõuetushaldurid (kinnistusameti, kohtukantselei ja maksejõuetusjuhtumite dokumendid) 25 ning võlgnikud (vaidlustamata võlgade sissenõudmise korral) 26 . Alates 2021. aasta veebruarist peavad sotsiaaltöökeskused esitama perekonnaõigusega seotud hagiavaldused kohtule elektrooniliselt ning elektrooniline oksjonisüsteem käivitati olenemata müügimeetodist kogu kinnisvara, vallasvara ja kõigi õiguste puhul, mida müüakse täitemenetlustes, maksejõuetusmenetlustes, sundlikvideerimise menetlustes, vaidlustega mitteseotud asjades, kriminaal- ja väärteomenetlustes 27 . Kriminaal-, haldus- ning tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul tehakse praegu jõupingutusi kohtuasjade haldamise süsteemi ajakohastamiseks 2023. aasta lõpuks, et võimaldada elektroonilist teabevahetust 28 . Digilahendused kohtumenetluste läbiviimiseks ja jälgimiseks on endiselt piiratud, eriti kriminaalasjades 29 . Digitehnoloogia kasutamine turvalise kaugtöö jaoks on puudulik eeskätt riigiprokuratuuris 30 ning puudulik digiteerimine politseis põhjustab viivitusi, eelkõige keeruliste juhtumite korral, mille puhul kuriteoteade esitatakse ainult paberil. Arvestades, et kohtud tegelesid alates 2020. aasta märtsist rohkem kui nelja kuu jooksul enam-vähem ainult kiireloomuliste asjadega, 31 tegid kohtud ja justiitsministeerium intensiivset koostööd, et tagada täiendavad videokonverentsiseadmed, ning neil õnnestus 2020. aastal varasem suutlikkus kolmekordistada ja 2021. aastaks kavandatakse lisaoste 32 . Kõrgeim kohus on teavitanud justiitsministeeriumit vajadusest muuta menetlusseadusi, et sätestada selgelt tingimused tõendite usaldusväärsuse kindlakstegemiseks videokonverentsi teel toimuvate menetluste puhul (näiteks tunnistaja ülekuulamine) 33 .

Kõrgeima kohtu otsuses ja seadusemuudatuses käsitleti juurdepääsu kohtu- ja prokuratuuridokumentidele. 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta märgiti, et esimese astme kohtu otsuste avaldamine on endiselt piiratud, eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades, ning et avaldatud kohtuotsuste masinloetavus on võrdlemisi vähene 34 . 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel ei näita nendes kahes valdkonnas edasiminekut 35 . 2020. aasta mais tegi kõrgeim kohus pretsedenti loova otsuse kohtuasjas, mis käsitles õigust tutvuda kriminaaltoimikus sisalduva teabega 36 . Kohus leidis, et kriminaalmenetluse seadusega tagatakse õigus tutvuda kohtuasja toimikuga üksnes õigusliku huviga isikutele (nt süüdistatavad ja ohvrid) ning et avaliku teabe seaduse sätted pole kohaldatavad kohtu- ja prokuratuuridokumentide suhtes. Selle põhjal võttis parlament vastu kriminaalmenetluse seaduse muudatuse, milles oli sõnaselgelt sätestatud, et kohaldatakse avaliku teabe seaduse kohast üldist dokumentidele juurdepääsu korda 37 . Isik, kelle taotluse juurdepääsu saamiseks kohtu- või prokuratuuridokumentidele (seoses poolelioleva või lõpetatud kohtuasjaga) lükkab vastavalt kas kohtunik või riigiprokurör tagasi, võib kooskõlas selle muudatusega esitada kaebuse teabevolinikule 38 . Kõrgeim kohus on seisukohal, et see muudatus on tekitanud muret ühelt poolt avalikule teabele juurdepääsu õiguse ning teiselt poolt kostjate süütuse presumptsiooni ja kriminaalmenetlusse kaasatud isikute eraelu puutumatuse õiguse sobiva tasakaalu pärast 39 . Avaliku halduse ministeerium on moodustanud ministeeriumidevahelise töörühma, et uurida kohtu- ja prokuratuuridokumentidele juurdepääsu teemat ning koostada ettepanekuid selle reguleerimiseks avaliku teabe seaduses.

Kohtute haldamise nõukoja ja riigiprokuratuuri nõukogu ressursse on pisut suurendatud, kuid neid napib endiselt. 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta leiti, et piisavate ressursside tagamine kohtute haldamise nõukojale ja riigiprokuratuuri nõukogule on nende eneseregulatsiooni asutuste sõltumatu ja tulemusliku toimimise oluline tingimus 40 . Nõukoja ja nõukogu vähene haldussuutlikkus mõjutab ka kohtunike ja prokuröride valimise protsessi kvaliteeti, eelkõige tehtud otsuste ja esitatud arvamuste põhjendamist ning küsitlemise põhjalikkust. Alates 2022. aastast saab kohtute haldamise nõukoda võtta tööle veel kaks töötajat, mis tähendab olemasolevate ressursside minimaalset suurenemist. Riigiprokuratuuri nõukogule ei ole aga ühtegi lisatöötajat ette nähtud. Kohtute haldamise nõukoja eelarve suureneb, samas kui riigiprokuratuuri nõukogu eelarve on jäänud samaks 41 . Tuleb märkida, et kohtusüsteemi kogueelarve on mitu aastat suurenenud 42 .

Tõhusus

Kohtusüsteemi tõhusus on veidi vähenenud ning õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes tuvastatud majandus- ja finantskuritegude kohtuasjadega seotud probleemid on endiselt lahendamata. 2020. aastal oli sissetulnud kohtuasjade arv kohtutes 2019. aastaga võrreldes 11 % väiksem ja lahendatud kohtuasjade arv 13 % väiksem. 2020. aasta lõpus oli üldine kohtuasjade kuhjumine suurenenud 2019. aastaga võrreldes 5 % 43 . Kohtumenetluste keskmine kestus esimese astme kohtutes pikenes tsiviilasjades umbes 20 kuuni ja jäi kaubandusasjade puhul pidama 11 kuule. Apellatsioonimenetluses lahendati seda liiki kohtuasjad peamiselt kirjalike menetluste tõttu kiiremini, nimelt keskmiselt 2,4 kuuga tsiviilasjade puhul ja 3,4 kuuga kaubandusasjade puhul. Keerukamate rahapesukuritegude käsitlemisel lühenes kohtuprotsess esimese astme kohtutes 2019. aastal keskmiselt 876 päevale (võrreldes 1 132 päevaga 2018. aastal) ja on endiselt üks ELi pikemaid 44 . 2020. aastal pikenes haldusasjade lahendamise keskmine kestus esimeses astmes 13,7 kuuni 45 .

II.Korruptsioonivastane raamistik

Peamine seadus, millega on Sloveenias loodud korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise institutsiooniline ja õigusraamistik, on ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadus. Seadust muudeti 2020. aasta novembris, lisades muu hulgas uued sätted korruptsiooni ennetamise komisjoni korralduse ja toimimise kohta, samuti lobitöö ja rikkumisest teatajate kaitse eeskirjad. Samade muudatustega ajakohastati ka eeskirju, mis käsitlevad huvide konflikti, vara deklareerimist, lobitööd ja pöördukse efekti. Korruptsiooni ennetamise komisjon on autonoomne ja sõltumatu riigiorgan, mis vastutab korruptsioonivastase võitluse eest. Komisjon teeb korrapärast koostööd politsei ja eriprokuratuuriga, kuid talle jäävad järelevalve- ja haldusuurimise volitused ning ta vastutab huvide konflikte, ausust, vara deklareerimist, kingitusi ja pöördukse efekti käsitlevate sätete rakendamise järelevalve eest. Riiklik uurimisbüroo on kriminaaluurimise eriüksus, mis tegeleb raskete kuritegude, eelkõige korruptsiooni, majandus- ja finantskuritegude ning organiseeritud kuritegevuse avastamise ja uurimisega.

Eksperdid ja ärijuhid tajuvad avaliku sektori korruptsioonitaset endiselt suhteliselt madalana. Sloveenia näitaja Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeksis on 60/100 ning ta on Euroopa Liidus 11. ja maailmas 35. kohal 46 . See näitaja on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne 47   48 .

Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadust tugevdati hiljuti. Seadust muudeti 2020. aasta novembris korruptsiooni ennetamise komisjoni ülem- ja asevolinike ametisse nimetamisega seotud sätetega. Muudatustes määratletakse selgemalt ka erinevad haldusuurimiste menetlused komisjonis ja komisjoni suhtes kohaldatavad eeskirjad nimetatud menetluste elluviimisel, samuti väärtegude kiirmenetlused ja muud avalik-õiguslikud menetlused, sealhulgas uurimisaluste isikute menetlusõigused ja võimalus komisjoni otsused edasi kaevata. Need menetlusõigused on lisatud selleks, et võtta arvesse halduskohtu ja kõrgeima kohtu otsuseid, milles osutati puudustele seoses nende isikute õigustega, kelle suhtes on algatatud komisjonis haldusmenetlus. Samuti on lisatud sätted aususe kohta seoses kingituste, lobitöö ja varade deklareerimise järelevalvega 49 .

Riiklik korruptsioonivastane strateegia on selle aegumise ajaks suures osas ellu viidud, kuid mõne meetme võtmine on veel pooleli ja uut kava ei ole seni vastu võetud. Kolmanda riikliku korruptsioonivastase strateegia (2017–2019) 50 rakendamisaruandest, mis võeti vastu 2020. aasta aprillis, nähtub, et kuigi suur osa meetmetest on rakendatud, on osa neist veel rakendamata, eelkõige meetmed valdkondades, mis on seotud aususe edendamise vahendite arendamisega konkreetsetes valdkondades (nt riigivara, välisasjad, teadus, haridus ja sport) 51 . Strateegia rakendamise järelevalve eest vastutav avaliku halduse ministeerium teatas, et ta tegeleb ülejäänud meetmete rakendamisega koos teiste avaliku sektori asutustega (nagu siseministeerium, justiitsministeerium, tervishoiuministeerium ja korruptsiooni ennetamise komisjon). 2019. aasta järgset uut korruptsioonivastast strateegiat ei ole veel esitatud.

Tugevdati korruptsiooni ennetamise komisjoni, sealhulgas selle sõltumatust, kuigi täielik tulemuslikkus on veel saavutamata. Komisjon jääb korruptsiooni ennetamise ülesandega autonoomseks riigiorganiks. Pärast ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse muutmist on komisjon suurendanud oma sõltumatust uue menetlusega oma juhtide (ülemvolinik ja tema kaks asetäitjat) ametisse nimetamiseks. Muudatustega määratakse kindlaks uued kriteeriumid juhtide ametisse nimetamise menetluse läbipaistvuse parandamiseks. Muudatustega nähakse ette kandidaatide nimetamise komisjon (valimiskomisjoni asemel), kes nimetab kandidaadid ja jätab poliitilise taustaga kandidaadid välja. Lisaks korraldab kandidaatide nimetamise komisjon kandidaatide isikliku sobivuse hindamise. Vabariigi president nimetab nüüd juhid ametisse, tuginedes kandidaatide nimekirjale, mille on esitanud kandidaatide nimetamise komisjon 52 . Haldusuurimiste menetluse puhul on ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse muudatustega selgitatud ja tugevdatud komisjonis uurimise all olevate isikute õigusi, sealhulgas võimalust vaidlustada komisjoni tehtud otsused. Ressursside seisukohast kuulub komisjoni koosseisu alates 2021. aasta aprillist 40 ametnikku (st ülemvolinik, kaks asetäitjat ja 37 riigiteenistujat). Kõiki ametikohti pole siiski veel täidetud 53 . Komisjon kavatseb võtta 2021. ja 2022. aastal tööle viis uut ametnikku aastas 54 . See on võimalik tänu rahaliste vahendite suurendamisele ligikaudu 200 000 euro võrra aastas alates 2019. aastast. Avaliku sektori kulutuste üldiste piirangute tõttu ei olnud komisjonil aga lubatud kuni 2021. aasta maini võtta tööle uusi töötajaid ega jaotada vahendeid ümber, kuigi talle oli eraldatud vajalik eelarve 55 . Vaatamata edusammudele on komisjonil jätkuvalt mõningaid probleeme tehniliste oskuste (st andmete analüüs) ja ressurssidega 56 .

Endiselt on probleeme majandus- ja finantskuritegude uurimise ning riikliku uurimisbüroo juhtimisega. Politsei käsutuses olevad ressursid (politseinike arv, ametis oldud aeg ja spetsialiseerumine) on endiselt probleemiks, mis ametiasutuste sõnul mõjutab uurimiste kvaliteeti ja kestust, eelkõige majandus- ja finantskuritegevuse juhtumite puhul. Ressursside nappus mõnes politseipiirkonnas põhjustab ka viivitusi seoses riigiprokuröride taotlustega järeluurimiste elluviimiseks. Aruannetes viidatakse väidetavale poliitilisele sekkumisele uurimisasutuste ja prokuratuuride tegevusse, eelkõige seoses 2009. aastal loodud riikliku uurimisbürooga, 57 mis tegeleb kriminaaluurimise eriüksusena raskete kuritegude, eelkõige korruptsiooni, majandus- ja finantskuritegude ning organiseeritud kuritegevuse avastamise ja uurimisega. Pärast seda, kui halduskohus oli teinud otsuse endise direktori ametist vabastamise ebaseaduslikkuse kohta, algatas valitsus 2020. aasta oktoobris poolelioleva apellatsioonimenetluse 58 ajal avaliku konkursi direktori ametikoha täitmiseks. 2021. aasta juunis juhtis uurimisbürood endiselt direktori kohusetäitja. Asjaolu, et viimase 14 kuu jooksul on riiklikul uurimisbürool olnud neli direktorit, näib olevat tekitanud viivitusi büroo toimimises 59 . Büroo uurimiste konkreetsed tulemused on suurkorruptsiooni juhtumite puhul puudulikud.

Kuigi esitatud süüdistuste arv on suurenenud, on kohtutes lahendatud kohtuasjade arv endiselt väike, eriti seoses suurkorruptsiooniga. 2020. aastal suurenes esitatud korruptsioonisüüdistuste arv võrreldes eelmise aastaga (298 süüdistust 2020. aastal võrreldes 185 süüdistusega 2019. aastal, st ligikaudu 62 % suurenemine) 60 . Kohtutes lahendati 2020. aastal ainult 15 korruptsioonijuhtumit (sealhulgas määrati kahe puhul vangistus), 61 millest ükski ei olnud kõrgetasemeline juhtum 62 . See tähendab, et lahendatud korruptsioonijuhtumite arv on veelgi vähenenud 63 . Mõne kõrgetasemelise juhtumi puhul ei ole kohtud korraldanud kohtuistungit enam kui pooleteise aasta jooksul 64 . Riigi eriprokuratuur on pädev esitama süüdistusi kuritegude eest, mis on seotud korruptsiooniga avalikus ja erasektoris. Riigi eriprokuratuur juhib riikliku uurimisbüroo, politsei peadirektoraadi ja piirkondlike politseiametite kriminaalpolitseiosakondade tööd. Riigi eriprokuratuuris töötab 28 riigiprokuröri, kes käsitlevad mitmesuguseid kriminaalasju. Kvalifitseeritud personali (eelkõige riigiprokuröride) puudus mõjutab kõrgetasemeliste juhtumite eelisjärjekorras menetlemist. Riigiprokuratuur on osutanud ka puudustele seoses finants- ja andmeanalüüsi alase oskusteabega. Finantsandmete kontrollimine on delegeeritud politseile või rahapesuvastase võitluse ametile (finantsuurimisüksus). Eespool nimetatud inim- ja tehniliste ressursside nappuse tõttu tekivad politseis viivitused uurimiste lõpuleviimisel 65 ja see põhjustab raskusi riigi eriprokuratuurile. Muud riigi eriprokuratuuri teatatud probleemid on seotud institutsioonilise killustatusega (eri üksustele on antud sarnased rollid), finantskuritegude hilise avastamisega, kohtunike puuduliku spetsialiseerumisega ja puudustega politseiga peetavas elektroonilises teabevahetuses 66 .

Lisaks oskusteabe ja ressursside puudumisele tekitab korruptsioonisüüdistuste esitamisel probleeme hagide aegumine. Lisaks eespool nimetatud puudustele riigiprokuratuuri oskusteabes ja ressurssides on veel üks probleem korruptsioonisüüdistuse esitamisel ametiasutuste sõnul 67 hagide aegumine. Korruptsioonikuritegude puhul on aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat 68 . Seda aegumistähtaega ei ole kavas muuta 69 . Lisaks peatati COVID-19 pandeemia ajal kõrgeima kohtu esimehe otsusega kõigi juhtumite (sealhulgas korruptsioonijuhtumite) menetlemine, välja arvatud juhul, kui oli oht, et väidetav süütegu aegub järgmise kuue kuu jooksul 70 .

Vara deklareerimist laiendati täiendavatele ametnike kategooriatele, kuid deklaratsioonide avaldamisega on endiselt probleeme. Muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadusega on laiendatud varadeklaratsiooni esitamise kohustusega isikute loetelu, et hõlmata lisaks tipp-, valitud ja määratud ametnikele 71 ka riigikogu liikmed ja riigile kuuluvate ettevõtete üle järelevalvet tegevad isikud. Korruptsiooni ennetamise komisjon vastutab ametiisikute finantsaruannete järelevalve eest 72 ning hakkas hiljuti tegema koostööd avaliku halduse ministeeriumiga, et võtta kasutusele uus elektrooniline deklareerimisplatvorm. Korruptsiooni ennetamise komisjoni inimressursside piiratuse tõttu ja võttes arvesse saadud deklaratsioonide arvu (umbes 4 500 deklaratsiooni ja veel 4 300 nendega seotud dokumenti aastas 73 ), kontrollitakse deklaratsioonide juhuslikku valimit. Kontrollimised näitavad, et deklaratsioonide ebatäpsus (mittetäielikud või vigased) on piiratud ja tühine ning vaja pole esitada riigiprokuratuurile kuriteoteateid 74 . 2020. aastal tegeles vaid kolm komisjoni ametnikku 18 470 sellise ametniku varadeklaratsioonide kontrollimisega, kellel oli kohustus neid esitada, ning nad tegid 16 korral järelevalvet 923 füüsilise isiku ja 67 kohtu üle 75 . Kuigi muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadusega on laiendatud nende ametnike nimekirja, kes peavad oma vara deklareerima, on sellega ühtlasi lühendatud nende ametnike nimekirja, kelle deklaratsioonid avaldatakse 76 . Olgugi et korruptsiooni ennetamise komisjon on alustanud oma IT-süsteemi ja veebiplatvormi täiustamist, et viia need vastavusse seaduses sätestatud avaldamisnõudega, ei ole ametiisikute varadeklaratsioone veel avaldatud.

Huvide konflikti ennetamist ja lahendamist käsitlevaid sätteid karmistati, kuigi nende tulemuslik rakendamine on endiselt keeruline. Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse kohaselt peavad kõik ametiisikud, kes enne ametisse astumist viisid ellu sellist tegevust või töötasid sellisel ametikohal, mis on ühitamatu nende praeguse ametikohaga, lõpetama sellise tegevuse hiljemalt 30 päeva pärast nende valimise, ametisse nimetamise või mandaadi heakskiitmise kuupäeva. Muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadusega on laiendatud töösuhtejärgseid piiranguid avaliku sektori ametnikele, kes lähevad tööle erasektorisse. Korruptsiooni ennetamise komisjon võib algatada menetluse ametite ühitamatuse hindamiseks, kui ta leiab, et asjaomase tegevuse elluviimine võib kujutada endast ebaproportsionaalset ohtu ametiülesannete objektiivsele ja erapooletule täitmisele või ohustada ametniku ausameelsust. 2021. aasta mais saatis komisjon valitsusele algatuse, mille eesmärk oli ühtlustada huvide konflikte ja ausameelsuse põhimõtte rikkumist käsitlevad eeskirjad kõigi ametnike puhul, sest korruptsiooni ennetamise komisjoni sõnul parandaks see järelevalvet ja ametnike võrdset kohtlemist ning võimaldaks endiste ametnike ausameelsusega seotud menetlusi 77 . Korruptsiooni ennetamise komisjon menetleb praegu kõrgetasemelisi juhtumeid, mis on seotud väidetavate huvide konfliktidega 78 .

Jätkuvalt täiustatakse sätteid ametiisikute ja valitud isikute lobitöö kohta. Riigi ja kohaliku tasandi ametnikud ja avaliku sektori töötajad peavad teatama kontaktidest lobistidega nii oma tööandjale kui ka korruptsiooni ennetamise komisjonile. Komisjon töötleb lobitööga seotud andmeid ja avaldab need oma veebisaidil (Erar 79 ) koos lobitöö registris sisalduva teabega. Muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse kohaselt peavad lobistid (kelle hulka kuuluvad lisaks üksiklobistidele nüüd ka huvirühmad) avaldama ka aastaaruande.

Avaliku teabe läbipaistvus, eelkõige seoses avaliku sektori kulutustega, on endiselt tagatud. Veebisaiti Erar kasutatakse ka muude kui lobitööga seotud andmete avaldamiseks avaliku halduse kohta, sealhulgas avaldatakse riigihanketehinguud ja -teavet. Praeguste hinnangute kohaselt sisaldab Erar andmeid ligikaudu 200 miljoni finantstehingu kohta, mille nii riigi valitsus kui ka kohalikud asutused on teinud alates 2003. aastast. Skrinja on veel üks veebipõhine haldusplatvorm, kus kasutajad saavad tutvuda andmete ja aruannetega avaliku sektori palkade kohta 80 . 2020. aastal auditeeris kontrollikoda 13 erakonna (2018. või 2019. aastal tehtud) finantstehinguid ning esitas kuus positiivset arvamust ja seitse reservatsioonidega arvamust, sealhulgas soovitused finantstehingute parandamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks (nt seoses laenude ja toetustega) 81 .

2020. aastal võeti vastu parlamendiliikmete eetikaeeskirjad. Parlamendi presidendi nõukogu vastutab eetikakoodeksi rakendamise järelevalve eest 82 ning võib üleastumiste korral määrata karistusi 83 . Alates eetikakoodeksi vastuvõtmisest on määratud parlamendiliikmele üks karistus väiksema rikkumise eest 84 .

Hoolimata rikkumisest teatajate kaitset käsitlevatest kehtivatest õigusnormidest pole endiselt tõhusalt tagatud nõuete täitmist. Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduses on rikkumisest teatajate kaitsele pühendatud peatükk. Seaduse alusel esitatud rikkumisteadete ja kaitsenõuete arv on siiski väike 85 . Kuigi seaduses on sätestatud võimalus nimetada isikuid, kes võtavad vastu teateid ebaeetilise või ebaseadusliku käitumise kohta avaliku sektori asutustes, näib, et selliseid ametnikke ei ole kas ametisse nimetatud või nad ei ole täielikult tööle asunud 86 . Siiski algatati pärast rikkumisest teatajalt teabe saamist pandeemia ajal vähemalt üks kõrgetasemeline juhtum 87 . Riigiprokuratuur leiab, et kaitstavaid tunnistajaid käsitlevaid praeguseid kriminaalmenetluse seadustiku sätteid ei saa rikkumisest teatajate suhtes kohaldada, kui neid peetakse ühtlasi kahtlusalusteks (nt korruptsioonijuhtumi puhul).

COVID-19 pandeemia ajal on rakendatud mitut meedet, mille eesmärk on hinnata, ennetada ja ära hoida korruptsiooniohtu, eelkõige riigihangete valdkonnas. COVID-19 pandeemia ajal on korruptsiooni ennetamise komisjon välja andnud mitu suunist, et avastada ja ära hoida korruptsiooniohtu, eelkõige seoses riigihankemenetlustega. Parlamendi taotluse alusel on kontrollikoda koostanud COVID-19ga seotud meditsiiniseadmete hangete kohta kogu riiki hõlmava auditiaruande, mis avaldati 2021. aasta veebruaris. Kindlaks tehti 13 korruptsioonikahtlusega juhtumit ja neist teatati seejärel prokuratuurile. 2020. aastal teatas riigihankemenetluste riiklik läbivaatamiskomisjon mõnest riigihankemenetluste eeskirjade rikkumise juhtumist, mille suhtes algatati uued menetlused 88 . Alates 2021. aasta jaanuarist on võimalik esitada veebipõhiseid riigihankemenetluste läbivaatamise taotlusi, mille kohta tehtud otsused avaldatakse ka internetis 89 . Sellega seoses alustas avaliku halduse ministeerium avalikku konsultatsiooni riigihangete seaduse muutmise kohta ning tervishoiuministeerium moodustas töörühma, et koostada soovitused hankeid käsitlevate õigusaktide muutmiseks eesmärgiga tõhustada meditsiiniseadmete hankimist 90 .

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Sloveenias on väljendus- ja teabevabaduse õigusraamistik kehtestatud põhiseadusega, samas kui meedia mitmekesisus tagatakse spetsiifiliste teiseste õigusaktidega. Meediat reguleeriv asutus, sidevõrkude ja -teenuste amet, on sõltumatu asutus, mis seisab juriidiliselt ja funktsionaalselt valitsusest eraldi. Meediaomandi läbipaistvuse eeskirjad nõuavad, et ettevõtjad deklareeriksid konkurentsiasutustele omandilise kuuluvuse või juhtkonna tasandi mõju, mis ületab teatava künnise. Omandilise kuuluvuse märkimisväärse muutuse jaoks on vaja ka pädeva ministeeriumi nõusolekut. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmiseks vajalikke õigusakte ei ole veel vastu võetud 91 .

Sidevõrkude ja -teenuste ameti sõltumatus on tagatud seadusega, kuid endiselt on probleeme ameti ressurssidega ja kohustusega suurendada ameti sõltumatust. Sidevõrkude ja -teenuste ametile eraldati lisavahendeid tema uute ülesannete täitmiseks pärast audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eelseisvat ülevõtmist 92 . Siiski tuleb veel kindlaks teha, kas lisavahendid on piisavad, et amet saaks täielikult täita talle usaldatud mitmesuguseid ülesandeid 93 . Jätkuvalt valmistab muret ka kaitsemeetmete puudumine poliitilise sekkumise vastu 94 . Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes (MPM 2021) hinnatakse ohtu meediaasutuse sõltumatusele ja tulemuslikkusele keskmiseks 95 . Sidevõrkude ja -teenuste ameti staatus on tagatud elektroonilise side seadusega 96 ning ameti täidesaatvad volitused audiovisuaalmeedia valdkonnas tulenevad massimeedia seadusest 97 ja audiovisuaalmeedia teenuste seadusest 98 . Valitsus tegi 2020. aastal ettepaneku massimeediaseaduse läbivaatamiseks, mis viiakse eeldatavalt lõpule 2021. aasta lõpuks. Audiovisuaalmeedia teenuste seaduse läbivaatamine, mis hõlmab audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmist, on veel pooleli ja valitsus kavatseb selle lõpule viia 2021. aasta lõpuks 99 . 2020. aasta juunis algatati avalik konsultatsioon audiovisuaalmeedia teenuste seaduse läbivaatamise kohta, mis hõlmas sõnaselge sätte lisamist ameti sõltumatuse kohta 100 . Seaduseelnõu kehtiv versioon, mille valitsus esitas parlamendile 2021. aasta märtsis, sellist sätet aga ei sisalda 101 . Seetõttu on siiski kaheldav, kas ametiasutuste võetud kohustus tugevdada ameti sõltumatust viib tegelikult selle tulemuseni. 2020. aasta oktoobris tegi valitsus ettepaneku võtta vastu seadus, millega ühendatakse kaheksa reguleerivat asutust, sealhulgas sidevõrkude ja -teenuste amet, 102 kaheks ametiks. Ettepanekus väljendati muret reguleeriva asutuse sõltumatuse pärast 103 . Kavandatud seadus ei saanud 2021. aasta aprillis parlamendi toetust ja seetõttu lõpetati selle menetlemine parlamendis.

Sloveenia on kehtestanud konkreetsed sätted meediaomandi läbipaistvuse kohta, kuid endiselt tekitab muret omandistruktuuride tulemuslik kindlakstegemine. Kirjastajad või ringhäälinguorganisatsioonid peavad teatama sellest, kui üksikisiku omand või osalus ettevõtte juhtkonnas on 5 % või rohkem 104 . Teave meediaomandi kohta avaldatakse meediaregistris, mis on avalikult kättesaadav kultuuriministeeriumi veebisaidil 105 . 2020. aasta juulis avaldas valitsus massimeedia seaduse muudatuste eelnõu, millega tugevdataks meediaomandi läbipaistvuse korda, kaotades 5 % miinimumkünnise, välja arvatud aktsiaseltsidest äriühingute puhul 106 . Kui see muudatus vastu võetakse, paraneks meediaomandi läbipaistvus. Nagu aga märgiti 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes, ei ole tegelikud tulusaajad praegu registris alati tuvastatavad. Seega järeldatakse, et Sloveenias on oht meediaomandi läbipaistvusele keskmine 107 . Uurivate ajakirjanike kaheaastase uuringu käigus tehti kindlaks läbipaistmatud integreeritud omandistruktuurid, eelkõige mitme hierarhilises suhtes omaniku puhul; seetõttu on lõpliku omaniku või meediakanalile mõju avaldava isiku tuvastamine rakendatud 108 . Mis puudutab uudistemeedia koondumist, siis massimeedia seaduses on kehtestatud enam kui 20-protsendilise osaluse künnis, et piirata eri meediavaldkondade ülest koondumist, kuid 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes teatatakse, et puuduvad andmed ja korrapärane analüüs, mis võimaldaks olukorda hinnata 109 .

Teatatud on juhtudest, mil meediasse on poliitiliselt sekkutud. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes hinnati Sloveenias oht meedia poliitilisele sõltumatusele suureks. Muret väljendati seoses massimeedia seaduse muudatuste eelnõus kavandatud võimalike muudatustega avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamises ja seoses riiklikule pressiametile avaldatava survega, mis on sidusrühmade sõnul ajendatud poliitilistest kaalutlustest 110 . Täpsemalt ei maksnud valitsuse kommunikatsioonibüroo (UKOM) Sloveenia pressiametile (STA) pärast mõningaid viivitusi 2020. aasta rahaliste vahendite maksmisel 2021. aasta rahalisi vahendeid 111 . Sloveenia ametiasutuste taotluse alusel teatas Euroopa Komisjon 29. aprillil 2021, et 2,5 miljonit eurot, mille Sloveenia eraldas Sloveenia pressiametile avaliku teenuse osutamiseks, on täielikult kooskõlas liidu õigusega 112 . Neid rahalisi vahendeid ei ole aga veel välja makstud 113 . Eri sidusrühmad on väljendanud muret meedia mitmekesisuse üldise olukorra pärast Sloveenias 114 .

Seoses riikliku reklaami haldamisega ei ole täheldatud mingeid edusamme. Nagu on märgitud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, puudub läbipaistev ja selge põhimõtete kogum, mida rakendatakse, kui riigi valitsus, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused reklaami meediaväljaannete vahel jaotavad 115 . Hiljutise uurimise 116 ja muude allikate 117 kohaselt on see olukord eriti läbipaistmatu munitsipaalmeedia puhul. Reklaam, mida teevad ettevõtted, kes kuuluvad valdavalt või täielikult riigile, näib samuti olevat läbipaistmatu, sest sageli keelduvad nad asjaomast teavet jagamast, tuginedes ärisaladusi kaitsvatele õigusnormidele 118 . 2020. aastal avaldas valitsus ministeeriumide ja valitsusasutuste reklaamikampaaniate korraldamise kohta soovitused, milles soovitati jaotada vahendid meediakanalite vahel võrdselt, olenemata nende tulemustest meediaturgudel (MPM 2021). Meedia mitmekesisuse toetamiseks mõeldud rahaliste vahendite jaotamist peetakse läbipaistvaks. Rahalisi vahendeid eraldab kultuuriministeeriumi määratud komisjon ning teave eraldatud rahaliste vahendite kohta avaldatakse toetuse saajate veebisaitidel 119 .

Meedia majanduslikud tingimused on COVID-19 pandeemia ajal halvenenud. Meediasektori majanduslik ebakindlus on suurenenud, muu hulgas ka seetõttu, et kultuuriministeerium peatas ajutiselt maksed meediasisu kaasrahastamise iga-aastase hankemenetluse jaoks, mis toimus 2020. aastal, kuigi vahendid maksti hiljem täielikult välja 120 . Mõni sidusrühm 121 oli mures ajakirjanike, eelkõige vabakutseliste ajakirjanike majanduslike tingimuste pärast 122 . Võetud ei ole konkreetseid meetmeid, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju meediakanalitele. Ajakirjanikud said siiski juurdepääsu valitsuse pakutavatele üldistele toetusmeetmetele 123 . 2020. aastal eraldas kultuuriministeerium meedia ja meediasisu mitmekesisuse toetamiseks konkursi kaudu iga-aastased rahalised vahendid, mille summa oli see aasta 2,7 miljonit eurot 124 ; sidusrühmad väljendasid siiski mõningast muret seoses võimaliku ohuga, et selliste vahendite jaotamisele avaldatakse poliitilist mõju 125 .

Ajakirjanikud seisavad jätkuvalt silmitsi takistustega avalikule teabele ja dokumentidele juurdepääsul, eelkõige pikkade menetluste tõttu. Õigus teabele on sätestatud põhiseaduses ja seda reguleeritakse avaliku teabe seadusega. Avaliku teabe hankimise protsess on aga sageli aeganõudev, arvestades kõigi protsessis osalevate asjaomaste ametiasutuste kaasamist. Kuigi teabevolinik sekkub korrapäraselt, kui riigi haldusasutused takistavad ajakirjanike juurdepääsu avalikule teabele ja dokumentidele, 126 suurendab kaebuste esitamise süsteemi sage kasutamine märkimisväärselt voliniku töökoormust 127 . Samuti halduskohtud, kes vaatavad läbi teabevoliniku otsuseid, ei sea selliseid juhtumeid praktikas esikohale, vaatamata juriidilisele kohustusele seda teha 128 . See on põhjustanud kohtuliku läbivaatamise menetlustes viivitusi, mis on võrreldavad tavajuhtumite omadega 129 . 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes hinnati risk teabele juurdepääsu õiguse kaitsele keskmiseks (võrreldes väikese riskiga 2020. aastal), võttes arvesse teabele juurdepääsu õiguse erandite sagedast kuritarvitamist ja pikki menetlusi.

Ajakirjanike ahistamine veebis ja kohtuasjade algatamine nende vastu sagenevad jätkuvalt, samas kui füüsilisi rünnakuid esineb harva 130 . Väljendus- ja teabevabadus on sätestatud põhiseaduses ning paigas on asjakohased kohtumehhanismid. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes hinnati aga väljendusvabaduse kaitse riski keskmiseks 131 . 2020. aasta oktoobris ja novembris ning 2021. aasta veebruaris teatati mõnest ajakirjanike vastu suunatud füüsilisest rünnakust meeleavalduste ajal – nende toimepanijad on tuvastatud ja neid uuritakse 132 . Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm on avaldanud alates 2020. aasta oktoobrist Sloveenia kohta 12 hoiatust. Hoiatused on eelkõige seotud ajakirjanike ahistamise ja ajakirjanike vastu algatatud kohtuasjadega 133 . Eelmisel aastal registreeriti mitu ajakirjanike ja meediakanalite vastu algatatud hirmutava mõjuga kohtuasja 134 . Jätkuvalt esineb sageli ajakirjanike ahistamist ja ähvardamist internetis, eelkõige naisajakirjanike puhul; sealhulgas on seda teinud mõni poliitik 135 . Lisaks jäävad paljud veebirünnakute toimepanijad anonüümseks ning üldiselt teatavad ajakirjanikud veebis kogetud ahistamisest harvemini kui füüsilistest ähvardustest 136 . Positiivse sammuna muutis riigi kõrgeim prokuratuur pärast kõrgeima kohtu otsust oma õiguslikku arvamust karistusseadustiku artikli 297 tõlgendamise kohta, 137 võimaldades ajakirjanike vastu toime pandud süütegude eest süüdistusi esitada ka selle sätte kohaselt 138 .

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Sloveenias on mittetäieliku kahekojalise struktuuriga parlamentaarne valitsemissüsteem, kus seadusi võtab vastu ainult Sloveenia Riigikogu (parlamendi esimene koda), mitte Sloveenia Riiginõukogu (parlamendi teine koda) 139 . Õigusakti eelnõu võivad esitada valitsus, iga parlamendiliige või vähemalt 5 000 valijat. Põhiseaduse järelkontrolli, sealhulgas konkreetsetel juhtudel põhiseaduslikkust käsitleva kaebuse alusel, teeb konstitutsioonikohus. Lisaks kohtusüsteemile ja muudele organitele vastutavad üksikisikute õiguste kaitse eest ka inimõiguste ombudsman ja võrdõigusvolinik.

Parlament jätkas COVID-19 pandeemia ajal oma tegevust. 2020. aasta aprillis kõrvaldati parlamendi kodukorra muudatusega parlamendikomisjonide ja täiskogu veebiistungite pidamise takistused 140 . Muu hulgas tänu neile muudatustele töötas parlament kogu 2020. aasta jooksul tavapäraselt ja võttis vastu 78 seadust, mis on võrreldav eelmiste aastatega. Nagu on analüüsitud 2020. aasta õigusriigi aruandes, võib seadusi vastu võtta lühendatud või erakorralise menetlusega, mille üle otsustab parlamendi presidendi kolleegium 141 . 2020. aastal võeti 31 % kõigist seadustest vastu tavamenetluse kohaselt (30 % 2019. aastal), 32 % võeti vastu kiirmenetluse kohaselt (18 % 2019. aastal) ja 27 % lühendatud seadusandliku menetluse kohaselt (31 % 2019. aastal). Need andmed näitavad, et kiirmenetluste või lühendatud seadusandlike menetluste osakaal kokku ei muutunud märkimisväärselt. Probleeme on seoses sellega, mil määral valitsus seaduseelnõude asjus kodanikuühiskonnaga konsulteerib. Täpsemalt ei korraldata avalikke konsultatsioone kas üldse või on need liiga lühikesed või puudub kindel tähtaeg märkuste esitamiseks 142 .

Piiravate meetmete aluseks on olnud nakkushaiguste seadus, mida on pärast COVID-19 pandeemia algust neli korda muudetud, sest erakorralist seisukorda ei ole kehtestatud. Ajavahemikul 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta veebruarini võeti hulk meetmeid, tuginedes peamiselt nakkushaiguste seadusele, millega kehtestati ajutised piirangud või keelud seoses liikumise, avalike kogunemiste, teatavate teenuste kasutamise (teatav äritegevus), avalike teenuste (haridus, kohtusüsteem, haldusteenused), kaitsevahendite kasutamise, karantiini ja ühistransporditeenustega. Need meetmed võeti enamasti vastu määruste ja korraldustena, harvem otsuste ja aktidena. Meetmed võttis tavaliselt vastu täidesaatev võimuharu, kõige sagedamini valitsus ja harva üksikud ministrid. 3. juunil 2021 kuulutas konstitutsioonikohus põhiseadusevastaseks osa nakkushaiguste seaduse artiklist 39, mille alusel oli valitsusel õigus piirata või keelata liikumisvabadust või ühinemisvabadust 143 . Enamik meetmeid avaldati riigi ametlikus väljaandes ja ülejäänuid hindas konstitutsioonikohus avaldamise vajalikkust käsitlevate põhiseaduse sätete seisukohast. Seadusest tulenevate volituste alusel võtsid meetmeid ka kohalikud omavalitsused, kuid ainult oma pädevuse piires 144 .

Konstitutsioonikohtu otsusega on tagatud teatavate sõltumatute asutuste rahaline sõltumatus. 2020. aasta detsembris leidis konstitutsioonikohus, et riigi rahanduse seaduse mõni osa on põhiseadusevastane niivõrd, kuivõrd neis nähti ette riigikogu (parlamendi teine koda), konstitutsioonikohtu, inimõiguste ombudsmani 145 ja kontrollikoja 146 eelarve kindlaksmääramise menetlus. Selles kohtuotsuses rõhutati põhiseadusega loodud nelja nimetatud sõltumatu institutsiooni rahalist autonoomiat ja sõltumatust. Varem esitasid need organid oma ettepanekud eelarve kohta rahandusministeeriumile, kes ei olnud kohustatud väljapakutud summat järgima. Valitsus ja parlament peavad nüüd tagama nende institutsioonide eelarve, mõjutamata selle suurust.

Konstitutsioonikohus parandas oma tõhusust ja osales aktiivselt COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete läbivaatamisel. 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta leiti, et põhiseaduslikkust käsitlevate kaebuste sagenemise tõttu kuhjusid konstitutsioonikohtu kohtuasjad ja menetlused pikenesid jätkuvalt 147 . Vaatamata sellele, et 2020. aastal suurenes oluliselt uute põhiseaduslikkuse järelevalve algatuste ja taotluste arv (+ 55 % võrreldes 2019. aastaga) ning põhiseaduslikkust käsitlevate kaebuste arv vähenes (–26 % võrreldes 2019. aastaga), lahendas kohus 26 % rohkem kohtuasju kui 2019. aastal 148 . Esimest korda alates 2015. aastast suutis kohus menetleda peaaegu kõiki sissetulnud kohtuasju. Kuna aga kohus keskendus vanematele kohtuasjadele, pikenes menetluste keskmine kestus põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 530 päevani (ligi 500 päeva 2019. aastal) ja põhiseaduslikkust käsitlevate kaebuste asjades 571 päevani (420 päeva 2019. aastal). Alates 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta juunini jõudis konstitutsioonikohtusse 188 juhtumit, mis olid seotud COVID-19 pandeemia tõttu võetavate meetmetega, sealhulgas 185 põhiseaduslikkuse järelevalve algatust ja taotlust ning kolm põhiseaduslikkust käsitlevat kaebust, ning kohus lahendas 123 algatust ja taotlust ning kolm põhiseaduslikkust käsitlevat kaebust, tehes neli kohtuotsust (millest üks oli osaline otsus) 149 . 2021. aasta märtsis tõstatas parlament konstitutsioonikohtu kohtunike erapooletuse küsimuse, kutsudes konstitutsioonikohtu esimeest üles seda küsimust arutama. Esimees vastas, et see ei oleks põhiseadusega kooskõlas, kui parlament arutaks konstitutsioonikohtus pooleli olevaid kohtuasju või ootaks esimehelt konstitutsioonikohtu või enda kaitsmist seoses tehtud kohtuotsustega 150 .

Inimõiguste ombudsman akrediteeriti A-staatusega ja ta on aktiivselt jälginud COVID-19 pandeemiaga seotud piiravaid meetmeid. 2021. aasta jaanuaris sai inimõiguste ombudsmanist Pariisi põhimõtetele vastav A-staatusega riiklik inimõiguste asutus pärast alates 2015. aastast selle staatuse saamiseks tehtud jõupingutusi. Ülemaailmse riiklike inimõiguste asutuste liidu akrediteerimise allkomitee soovitas tagada asetäitjate ametisse nimetamise menetluse nõuetekohase vormistuse ja kohaldamise ning teha õigusaktides mõne muu täiustuse 151 . Ombudsman osales aktiivselt COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete jälgimises, kogudes kokku teabe kõigi kehtivate piiravate eeskirjade kohta ning esitades selle konsolideeritud ja loetaval kujul oma veebisaidil 152 . Samuti võttis ombudsman mitu korda ühendust täitevvõimuga ja osales ka COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete väljatöötamises, eelkõige selleks, et tagada nende kooskõla inimõiguste ja põhivabadustega 153 .

Õigusriigi põhimõtte arutamiseks kutsus vabariigi president kokku seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu esimese koosoleku. 2020. aasta oktoobris kutsus vabariigi president esimest korda kokku riigivõimu kõigi kolme haru kõrgeimad esindajad, et arutada õigusriigi põhimõtet ja võimude lahusust 154 . Koosolekul osalesid riigikogu president, peaminister, riiginõukogu president, konstitutsioonikohtu esimees, kõrgeima kohtu esimees, justiitsminister ja peaprokurör. Selline algatus võib aidata edendada dialoogikultuuri ja lojaalset koostööd riigiasutuste vahel.

Kodanikuühiskonna tegutsemisruum on proovile pandud. 2020. aasta detsembris vähendati Sloveenia kodanikuühiskonna tegutsemisruumi hinnangut „kitsendatuni“, muu hulgas pandeemiaga toimetulekuks kehtestatud piirangute tõttu, mis mõjutasid kodanikuühiskonnale soodsat keskkonda 155 . Teatatud on valitsusväliste organisatsioonide vastu suunatud laimukampaaniatest, eelkõige sotsiaalmeedias 156 . COVID-19 pandeemia ajal täheldas ombudsman selliseid seadusi, meetmeid ja tavu, mis võivad avaldada negatiivset mõju kodanikuühiskonna tegutsemisruumile ja piirata inimõiguste kaitsjate tegevust 157 . Täheldatud on rünnakuid kodanikuühiskonna organisatsioonide rahalise ja majandusliku elujõulisuse vastu, sealhulgas rahaliste vahendite vähendamise kaudu 158 . See paistab eriti puuduravat selliseid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes tegelevad rändajate, meediapädevuse ja inimkaubanduse teemadega 159 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud veebisaidil https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation .

Audiovisuaalmeedia teenuste seaduse muudatuste eelnõu, 5. märts 2021. ().

CIVICUS (2021), „Government continues its attack on CSOs“, 4. veebruar 2021 ().

CNVOS – valitsusväliste organisatsioonide koondvõrgustik, veebileht normatiivset tegevust käsitleva parlamendi resolutsiooni rikkumiste kohta ().

Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus, Euroopa Ajakirjanike Liit, rahvusvaheline võrgustik International Press Institute, OBC Transeuropa ja organisatsioon Piirideta Reporterid, „Increasing Concerns for Media Freedom in Slovenia“ – 16. märtsi 2021. aasta avalik kiri Euroopa Komisjoni presidendile ().

Euroopa kodanike foorum, Euroopa kodanike foorumilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Euroopa Komisjon, ELi õigusemõistmise tulemustabel, 2020–2021.

Euroopa Komisjon, pressiteade „State aid: Commission approves €2.5 million compensation to Slovenian Press Agency STA for its public service“, 29. aprill 2021 ().

Euroopa Nõukogu, „CoE Commissioner for Human Rights issues a Human Rights Comment on SLAPPs“, 27. oktoober 2020 ().

Euroopa Nõukogu, inimõiguste volinik, Memorandum on freedom of expression and media freedom in Slovenia, 4. juuni 2021 ().

Euroopa peaprokurör, 9. juuli 2021. aasta avaldus „European Chief Prosecutor expresses grave concerns in letter to Slovenian Minister for Justice“, 2021 ().

Euroopa Prokuratuur, Decision of the college of the European Public Prosecutor’s Office laying down rules on conditions of employment of the European Delegated Prosecutors, 29. september 2020, muudetud 24. märtsil 2021 ().

GRECO, neljas hindamisvoor – teine Sloveenia vastavusaruanne korruptsiooni ennetamise kohta parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride seas, 2018.

Halduskohtu 22. juuli 2014. aasta otsus, UPRS sodba I U 971/2014 ().

Kohtunikueetika koodeks, jaanuar 2017 ().

Kohtute haldamise nõukoda, „Seisukohad kohtunike distsiplinaarmenetlusi reguleeriva õigusraamistiku kohandamise ja muutmise kohta“, 4. märts 2021 ().

Konstitutsioonikohtu 13. mai 2021. aasta otsus, U-I-79/20-24 ().

Konstitutsioonikohtu 7. jaanuari 2021. aasta otsus, U-I-246/19-41 ().

Konstitutsioonikohus, 2020. aasta aruanne, 22. aprill 2021 ().

Kontrollikoda, 2020. aasta aruanne, 31. märts 2021 ().

Korruptsiooni ennetamise komisjon, 12. mai 2021. aasta pressiteade, 2021 ().

Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021 ().

Korruptsiooni ennetamise komisjon, 24. mai 2021. aasta pressiteade ().

Korruptsiooni ennetamise komisjon, ametialase aususe põhimõtte rikkumist ja huvide konflikti käsitlevate õigusaktide muutmise algatus, 20. mai 2021 ().

Kõrgeim kohus, 17. augusti 2020. aasta pressiteade, 2020 ().

Kõrgeim kohus, kõrgeima kohtu presidendi 13. novembri 2020. aasta otsus, 2020 ().

Kõrgeim kohus, kõrgeimalt kohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, 2021.

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus, 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, 2021.

Meediateaduskond (prof dr Matevž Tomšič, prof dr Borut Rončević, dots dr Nuša Erman, dots dr Tamara Besednjak Valič), Raziskava medijske krajine, märts 2021 ().

OECD, altkäemaksuvastase võitluse töörühm, „Implementing the OECD Anti-Bribery Convention Phase 4 Report: Slovenia, 2021 ().

Pod črto, „Kdo drži informacijsko pištolo: kaj smo ugotovili v preiskavi medijskega lastništva v Sloveniji“, 18. jaanuar 2021 (). Ühe trükimeedia väljaande puhul ei suudetud uuringus teha kindlaks lõplikku omanikku. ().

Pod črto, „Kohalike omavalitsuste uudiskirjad: miljoneid eurosid riigi raha kulutatakse linnapeade toetamiseks“, 6. juuni 2019 ().

Riigi kõrgeim prokuratuur, 2020. aasta aruanne, aprill 2021 ().

Riigi peaprokurör, 26. mai 2021. aasta avaldus, 2021 ().

Riigihankelepingute sõlmimise menetluste riiklik läbivaatamiskomisjon, „2020. aasta aruanne“, märts 2021 ().

Riigiprokuratuuri nõukogu 1. juuni 2021. aasta järeldused, 2021 ().

Riigiprokuratuuri nõukogu, 17. märtsi 2021. aasta pressiteade, 2021 ().

Riigiprokuratuuri nõukogu, 9. juuli 2021. aasta avaldus, 2021 ().

RTV, „Prvi kršilec poslanskega etičnega kodeksa je Jani Ivanuša (SNS), dobil je opomin“, 9. juuni 2021 ().

RTV, Tarča: Pravosodje po meri politike, 3. juuni 2021, ().

Sidevõrkude ja -teenuste amet, vastus Sloveenia Vabariigi turu- ja tarbijaameti ning Sloveenia Vabariigi finantsturgude ameti seaduse eelnõu kohta, 2. oktoober 2020 ().

Siseasjade, avaliku halduse ja kohaliku omavalitsuse parlamendikomisjon ning õiguskomisjon, 14. detsembri 2020. aasta järeldused, 2020 ().

Sloveenia parlament – presidendi nõukogu, „Sloveenia Vabariigi Riigikogu liikmete eetikakoodeks“, 12. juuni 2020 ().

Sloveenia politsei, 12. oktoobri 2020. aasta pressiteade, 2020 ().

Sloveenia politsei, 29. juuli 2020. aasta pressiteade, 2020 ().

Sloveenia politsei, 6. mai 2020. aasta pressiteade, 2020 ().

Sloveenia Vabariigi turu- ja tarbijaameti ning Sloveenia Vabariigi finantsturgude ameti seaduse eelnõu, oktoober 2020 ().

Sloveenia valitsus, lõpparuanne aususe ja läbipaistvuse suurendamiseks ette nähtud valitsuse programmi (2017–2019) rakendamise kohta, 21. aprill 2021 ().

Sloveenia valitsus, Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

Transparency International, 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeks, 2021.

Vabariigi presidendi kantselei, 13. oktoobri 2020. aasta pressiteade ().

II lisa. Sloveenia riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta aprillis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·advokatuur

·ajakirjanike ja kirjastajate liit (Irena Zagajšek)

·ajakirjanike liit

·avaliku halduse ministeerium

·inimõiguste ombudsman

·justiitsministeerium

·kohtunike ühing

·kohtute nõukoda

·konstitutsioonikohus

·kontrollikoda

·korruptsiooni ennetamise komisjon

·kultuuriministeerium

·kõrgeim kohus

·meediateaduskond (prof Borut Rončević, prof Matevž Tomšič)

·parlamendi sekretariaat

·Pod črto

·politsei peadirektoraat (majanduskuritegude osakond) ja riiklik uurimisbüroo (NPU)

·rahuinstituut

·riigiprokuratuur (peaprokurör, riigi kõrgeim prokuratuur, riigi eriprokuratuur)

·riigiprokuratuuri nõukogu

·riiklik läbivaatamiskomisjon

·riiklik valitsusväliste organisatsioonide koondvõrgustik (CNVOS)

·sidevõrkude ja -teenuste amet (AKOS)

·Sloveenia ajakirjanike liit

·Transparency International Sloveenia

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·Center for Reproductive Rights (reproduktiivõiguste keskus)

·CIVICUS (Ülemaailmne Kodanikualgatuse Ühendus)

·Civil Liberties Union for Europe (Euroopa kodanikuvabaduste liit)

·Civil Society Europe

·Conference of European Churches (Euroopa kirikute konverents)

·EuroCommerce

·Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa Noortefoorum

·European Center for Not-for-Profit Law (Euroopa mittetulundusõiguse keskus)

·European Civic Forum (Euroopa kodanike foorum)

·European Partnership for Democracy (Euroopa demokraatia tugivõrgustik)

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA-Europe

·International Planned Parenthood Federation European Network (IPPF EN) (rahvusvahelise pereplaneerimise föderatsiooni Euroopa võrgustik)

·Madalmaade Helsingi komitee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·rahvusvaheline võrgustik International Press Institute

·Transparency International EU

(1)    Kokku on 60 esimese astme kohut, kusjuures üks töökohus tegeleb ka sotsiaalkindlustusjuhtumitega. Halduskohtul on kõrgema astme kohtu staatus.

(2)    Kohtute haldamise nõukoja peamine ülesanne on kohtunikuametisse kandideerijate valimine. Nagu on tagatud põhiseadusega, on enamik kohtute haldamise nõukoja liikmetest kohtunikud, kelle on valinud kolleegid. Ülejäänud viis liiget on teiste õiguselukutsete esindajad, kelle valib Sloveenia Riigikogu vabariigi presidendi esitatud kandidatuuri alusel. Kohtute haldamise nõukoda haldab oma eelarvet ise.

(3)    Nagu on tagatud põhiseadusega, on enamik kohtute haldamise nõukoja liikmetest kohtunikud, kelle on valinud kolleegid. Ülejäänud viis liiget on teiste õiguselukutsete esindajad, kelle valib Sloveenia Riigikogu vabariigi presidendi esitatud kandidatuuri alusel. Kohtute haldamise nõukoja peamine ülesanne on kohtunikuametisse kandideerijate valimine. Pärast kohtunike esialgset tagasivalimist Sloveenia iseseisvumise järel 1990. aastatel on parlament lükanud esimest korda ametisse nimetamiseks esitatud kohtunikukandidaadi tagasi vaid ühel korral. Tuleb märkida, et kohtunikukandidaat, keda ametisse ei nimetata, ei saa taotleda parlamendi otsuse kohtulikku läbivaatamist ja parlamendil puudub kohustus ametisse nimetamisest keeldumist põhjendada.

(4)    Põhiseaduse kohaselt on advokatuur kohtusüsteemi osa. Esimese ja teise astme distsiplinaarkomisjonid, millest igaüks koosneb 16 advokaadist, kelle advokatuur valib kolmeks aastaks, otsustavad (kolmeliikmelistes kooseisudes) distsiplinaarkaristuste üle vastavalt esimeses ja teises astmes. Distsiplinaarkohus, mis koosneb kolmest advokaadist, kelle advokatuur valib kaheks aastaks, ja kahest kõrgeima kohtu kohtunikust, teeb otsuseid rikkumiste kohta, mis võivad viia advokaadi advokatuurist väljaheitmiseni.

(5)    Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamisega seotud küsimuste kohta vt allpool jagu „Sõltumatus“.

(6)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 48 ja 50. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemeid liigitatakse järgmiselt: väga madal (alla 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi või väga suureks); madal (30–39 %), keskmine (40–59 %), kõrge (60–75 %), väga kõrge (üle 75 %). 2020. aastaga võrreldes on vähenenud ka nende üldsuse liikmete ja ettevõtjate osakaal, kes esitasid põhjusi, miks nad tajuvad kohtute ja kohtunike sõltumatuse puudumist. 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 49 ja 51.

(7)    Riigiprokuratuuri seadus, artiklid 28–36. Kui justiitsminister ei nõustu riigiprokuratuuri nõukogu valitud kandidaadiga, võib minister saata nõukogule põhjendatud taotluse, et nõukogu koguks ja võtaks arvesse lisateavet, muudaks oma põhjendusi või esitaks kandidaadi valimise kohta uue arvamuse. Riigiprokuratuuri nõukogu võib kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada nõuda ministrilt, et ta esitaks valitsusele esialgu valitud kandidaadi ametisse nimetamise ettepaneku (artikkel 33). Valitsus otsustab riigiprokuratuuri nõukogu ettepaneku alusel ka olemasoleva riigiprokuröri kõrgemale ametikohale edutamise üle. Riigiprokuratuuri seadus, artikkel 37. Näiteks edutamine kohaliku riigiprokuröri ametikohalt piirkondliku riigiprokuröri ametikohale pärast teabe avaldamist vaba ametikoha kohta.

(8)    Halduskohus selgitas riigiprokuröri edutamist käsitlevas 2014. aasta kohtuasjas, mille puhul valitsus ei nõustunud edutamisega ja esitas asjaomasele riigiprokurörile kirjaliku negatiivse otsuse alles rohkem kui aasta pärast otsuse tegemist, et selline valitsuse otsus peab sisaldama kandidaadi tagasilükkamise põhjuseid. Halduskohtu sõnul on põhjused vajalikud „kontrollimaks, et valitsus otsustas kandidaati mitte ametisse nimetada avaliku huvi tõttu, mitte mõnel muul kaalutlusel“. Halduskohtu 22. juuli 2014. aasta otsus, UPRS I U 971/2014.

(9)    Riigiprokuratuuri seadus, artikli 34 lõige 2.

(10)    Tavaliselt kestab ametisse nimetamise ja edutamise menetlus valitsuse tasandil mõne kuu või isegi mõne nädala. Peale selle on mõni 2021. aasta alguses valitsusele esitatud kandidaat juba ametisse nimetatud, samas kui teised kandidaadid on vastust oodanud alates 2020. aasta suvest. Tuleb märkida, et 2020. aastal oli erinevus riigiprokuröride täidetud ametikohtade (201,75 täistööajale taandatud töötajat) ja personalikava kohaselt võimalike ametikohtade (240) vahel suurim alates 2015. aastast ning et riigiprokuröride puudus, mis mõnes territoriaalüksuses ulatub mõnikord 30–40 %ni, hakkab nende tööd kahjulikult mõjutama. Kardetakse, et kui olemasolevaid ametikohti ei täideta, suureneb lahendamata kuriteoteadete arv. Riigi kõrgeim prokuratuur, 2020. aasta aruanne, aprill 2021, lk 234, 237–239.

(11)    15. veebruaril, 29. aprillil ja 23. juunil 2021 saatis komisjon justiitsministrile kirjad, milles ta väljendas muret poolelioleva riikliku menetluse lõpuleviimise pärast seoses kahe Euroopa delegaatprokuröri ametisse nimetamisega ning avaldas sügavat kahetsust selle pärast, et väljavalitud kandidaatide nimede esitamine Euroopa Prokuratuurile hilineb. Oma vastuses kahele esimesele kirjale selgitas toonane justiitsminister, et ta oli teinud kõik endast oleneva ja et pärast seda oli valituks osutunud kandidaatide nimede edastamine Euroopa Prokuratuurile valitsuse ülesanne. 9. juulil 2021 väljendas Euroopa peaprokurör justiitsministrile saadetud kirjas suurt muret.

(12)    Seadusega on ette nähtud erimenetlus Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamiseks: pärast seda, kui justiitsministeerium on avaldanud teabe vaba ametikoha kohta, valib sõltumatu riigiprokuratuuri nõukogu kandidaadid Euroopa delegaatprokuröride ametikohale ja esitab nende nimed justiitsministeeriumile, kes omakorda esitab need valitsusele; seejärel võtab valitsus nõukogu valitud kandidaadid ainult „teadmiseks“ ja edastab nende nimed Euroopa Prokuratuurile, kes teeb otsuse nende ametisse nimetamise kohta. Riigiprokuratuuri seadus, artikli 71 punkt d.    Kuigi Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi vastu võetud Euroopa delegaatprokuröride teenistustingimustes on kehtestatud nõue, et Euroopa delegaatprokurörid „oskavad rahuldaval tasemel [---] Euroopa Prokuratuuri operatiiv- ja haldustegevuses kasutatavat töökeelt“ (artikkel 3), tegi valitsus 2021. aasta veebruaris ettepaneku täpsustada Euroopa delegaatprokuröride valimise keelekriteeriumi, nõudes Euroopa Prokuratuuri töökeele oskust „vähemalt tasemel C1 vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile“, sest see oleks vajalik tõhusaks tööks Euroopa Prokuratuuris. Seadusemuudatused jõustusid 2021. aasta märtsi lõpus, ilma et oleks täpsustatud, kas neid kohaldatakse tagasiulatuvalt käimasoleva Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamise protsessi suhtes. Riigiprokuratuuri nõukogu selgitas, et kahe kandidaadi valimisel kohaldatud keeletingimused olid juba kooskõlas Euroopa Prokuratuuri nõutud tingimustega ja mõlemad kandidaadid vastasid neile (mõlemad kandidaadid vastasid ka uuele tingimusele). Riigiprokuratuuri nõukogu 17. märtsi 2021. aasta pressiteade.

(13)    Valitsus oli seisukohal, et Sloveenia õiguses on sõnaselgelt nõutud, et kandidaatide arv peab olema kolm korda suurem kui riigis heaks kiidetud Euroopa delegaatprokuröride arv ning et kuna riigiprokuratuuri nõukogu ei esitanud justiitsministeeriumile piisavat arvu kvalifitseeritud kandidaate, ei olnud esimesel valikumenetlusel kahe Euroopa delegaatprokuröri ametikoha täitmiseks ex lege algusest peale õiguslikku toimet. Seetõttu kutsus valitsus justiitsministeeriumi üles avaldama uue avaliku kandideerimiskutse. Pärast valitsuse otsust astus justiitsminister tagasi. Selle kohta märkis peaprokurör, et valitsuse otsus oli ebaseaduslik ja põhiseadusevastane ning rikub riigiprokuratuuri sõltumatust. Riigi peaprokuröri 26. mai 2021. aasta avaldus. Riigiprokuratuuri nõukogu märkis, et valik tehti kooskõlas õigusnormidega ning et valitsus tõlgendas õigust meelevaldselt, mistõttu tühistamine ja uus avalik kutse on ebaseaduslikud. Riigiprokuratuuri nõukogu 1. juuni 2021. aasta järeldused ja 9. juuli 2021. aasta avaldus. Avaliku mõttevahetuse käigus juhiti tähelepanu ka asjaolule, et üks kandidaatidest osales praeguse valitsuse liikme vara konfiskeerimise menetluses.

(14)    CM/Rec(2000)19, punkti 5 alapunktid a ja b.

(15)    Uurimiskomisjoni asutas Sloveenia Riigikogu Sloveenia Riiginõukogu (Državni svet – parlamendi teine koda) taotlusel. Lisateave parlamendi struktuuri kohta – vt IV jaotis. Muud kontrolli ja tasakaalustamisega seotud institutsioonilised küsimused. Kohtute haldamise nõukoda ja riigiprokuratuur edastasid juhtumi konstitutsioonikohtule.

(16)    Konstitutsioonikohtu 7. jaanuari 2021. aasta otsus, U-I-246/19-41.

(17)    Konstitutsioonikohtu 7. jaanuari 2021. aasta otsus, U-I-246/19-41, punkt 77. Eriarvamustes väitsid kaks konstitutsioonikohtu kohtunikku, et on olemas erinevus selle vahel, kas parlament uurib ebaseadusliku välise surve või kuritarvitamise kahtlust kui võimalikku puudust kohtusüsteemi või prokuratuuri toimimises, sest see võib parandada kohtusüsteemi tajutavat sõltumatust, või kas parlament kahtleb kohtuotsuses või isegi võtab kohtuniku vastutusele, sest see oleks tõepoolest vastuvõetamatu.

(18)    Kohtute haldamise nõukoda, seisukohad kohtunike distsiplinaarmenetlusi reguleeriva õigusraamistiku kohandamise ja muutmise kohta, 4. märts 2021.

(19)    Distsiplinaarkohtu koosseisu nimetab kohtute haldamise nõukoda oma liikmete ja kõrgeima kohtu pakutud kohtunike hulgast. Kohtute haldamise nõukoda nimetab väidetavate distsiplinaarsüütegude uurimiseks distsiplinaarasjade prokuröri kõrgeima kohtu pakutud kandidaatide hulgast. Kohtunike distsiplinaarmenetlustega seotud organite võrdlev ülevaade on esitatud 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonistel 49 ja 50.Alates distsiplinaarkohtu loomisest on esitatud 21 distsiplinaarmenetluse algatamise ettepanekut, millest 14 puhul on menetlus algatatud (kõik puudutavad esimese astme kohtute kohtunikke); neist üheksa lõpetati ja viis on pooleli. Kaks kohtunikku kõrvaldati töölt distsiplinaarmenetluse alguses; üks neist menetlustest on lõpetatud ja teine veel pooleli. Kokku neljal juhul avastas distsiplinaarkohus rikkumise (tehti kaks noomitust, määrati üks töötasu alandamine ja üks distsiplinaarpõhjustel üleviimine), ülejäänud neljal juhul mõisteti kohtunikud õigeks ja üks menetlus peatati distsiplinaarmenetluse ettepaneku tagasivõtmise tõttu. Kohtute haldamise nõukoda, seisukohad kohtunike distsiplinaarmenetlusi reguleeriva õigusraamistiku kohandamise ja muutmise kohta, 4. märts 2021, lk 2–3.

(20)    2019. aastal taotles kõrgeim kohus konstitutsioonikohtult, et see kontrolliks kohtute haldamise nõukoja distsiplinaarmenetluste algatamise põhiseaduslikkust, kuna mõni selle liige on ka distsiplinaarkohtu liige. Seejärel otsustas kohtute haldamise nõukoda hoiduda distsiplinaarmenetluste algatamisest seni, kuni konstitutsioonikohus teeb selles küsimuses otsuse.

(21)    Tuleb märkida, et ühe laialdaselt kajastatud juhtumi puhul kõrvaldas kõrgeima kohtu aseesimees 2020. aasta augustis ajutiselt ühe piirkondliku kohtu kohtuniku töölt, kui tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlust. Kohtunik esitas töölt kõrvaldamise peale kaebuse kohtute haldamise nõukojale. 2018. aastal väljendas kohtunik kahtlust mitme teise kohtuniku väidetava tegevuse suhtes. Sellele kohtunikule on esitatud ka kriminaalsüüdistus laimamise eest. Osa töölt kõrvaldamise otsuse põhjendustest osutas vajadusele jääda teisi kohtunikke avalikult kritiseerides väärikaks ja lugupidavaks. Kõrgeim kohus, 17. augusti 2020. aasta pressiteade, 2020. 2020. aasta detsembris jõudis kohtute haldamise nõukoda järeldusele, et sellele kohtunikule süüdistuse esitamise suhtes ei kehti mingeid piiranguid. 2021. aasta jaanuaris tegi parlamendikomisjon parlamendile ettepaneku lubada algatada kohtuniku suhtes kriminaalmenetlus, tuginedes ühe piirkondliku riigiprokuratuuri esitatud kriminaalsüüdistusele. Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 7–8.

(22)    Kõrgeim kohus on seisukohal, et alates uue raamistiku kehtestamisest 2018. aastal on jäetud mõni probleem käsitlemata või lahendatud puudulikult (nt menetlus ühes astmes ja nii süüdistatava kui ka distsiplinaarprokuröri edasikaebamisvõimalus, menetluseeskirjade kasutamine) ning see võib mõjutada menetluse tõhusust. Kõrgeimalt kohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 1.

(23)    CM/Rec(2010)12, punktid 66 ja 69. Liidu õiguse kohaselt tähendab sõltumatuse nõue seda, et kohtunikele kohaldatava distsiplinaarkorraga peavad kaasnema vajalikud tagatised, hoidmaks ära selle korra kasutamise kohtulahendite sisu poliitilise kontrolli süsteemina. Nt Euroopa Liidu Kohtu 24. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-619/18, ECLI:EU:C:2019:531, komisjon vs. Poola, punkt 77; 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-216/18 PPU, ECLI:EU:C:2018:586, LM; 5. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas C-614/14, ECLI:EU:C:2016:514, Ognyanov; 12. veebruari 2019. aasta määrus kohtuasjas C-8/19, ECLI:EU:C:2019:110, RH.

(24)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 3–4.

(25)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 11.

(26)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 3.

(27)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 12.

(28)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 11.

(29)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 45.

(30)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 41. Projekti „Tõhus õigusemõistmine“ eesmärk on tsentraliseerida riigiprokuratuuri IT-taristu ja võimaldada riigiprokuratuuri töötajatel kaugtööd teha. Et tagada asjakohased seadmed kaugtööks, võimaldasid prokuratuurid töötajatel arvutiseadmeid koju võtta ja pakkusid mõnel juhul asendussülearvuteid. Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 12–13.

(31)    2020. aastal piiras kõrgeima kohtu esimees COVID-19 pandeemia tõttu kohtute tegevust, käskides peatada menetlustähtajad ning lõpetada menetlustoimingute tegemise ja kohtudokumentide kättetoimetamise mittekiireloomulistes kohtuasjades (26. märtsist 2020 kuni 31. maini 2020 ja 16. novembrist 2020 kuni 1. veebruarini 2021). Kõrgeimalt kohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 5.

(32)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 11. COVID-19 pandeemiat käsitlevad erakorralised õigusaktid sisaldasid meetmeid vanglate mahutavuse reguleerimiseks, et kaitsta ühiskonna, töötajate ja vangide elu ja tervist, meetmeid otsuste täitmise edasilükkamiseks ja ajutisi meetmeid maksejõuetusmenetlustes.

(33)    Kõrgeimalt kohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 4.

(34)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 5.

(35)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 46 ja 47. 2020. aasta aruande ja ELi õigusemõistmise tulemustabeli järelduste põhjal tegi justiitsministeerium võrdleva õigusliku analüüsi kohtuotsuste avaldamise kohta ning kavatseb seadusega ette näha vähemalt õiguskindluse seisukohast oluliste sisuliste kohtuotsuste avaldamise. Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 13. 2020. aasta detsembris palusid kaks parlamendikomisjoni valitsusel teha ettepanek lisada avaliku teabe seadusesse õiguslik alus kõigi lõplike kohtuotsuste avaldamiseks. Siseasjade, avaliku halduse ja kohaliku omavalitsuse parlamendikomisjon ning õiguskomisjon, 14. detsembri 2020. aasta järeldused.

(36)    Kõrgeima kohtu 27. mai 2020. aasta otsus X Ips 4/2020. Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 27.

(37)    Kriminaalmenetluse seadus, artikkel 128 (muudetud kujul). Juurdepääs avalikule teabele on reguleeritud eriseadusega – avaliku teabe seadusega. Lisaks reguleerib massimeediaseaduse artikkel 45 konkreetselt meedia juurdepääsu teabele, nimelt andes meediale erilise (soodsama) positsiooni avalikku laadi teabe saamisel avaliku teabe seaduse kohaldamisalasse kuuluvatelt asutustelt. Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 27.

(38)    Kui teabevolinik (kes on sõltumatu andmekaitseasutus) jätab kaebuse rahuldamata, näiteks poolelioleva kriminaalmenetluse huvides, võib kaebuse esitaja taotleda asja kohtulikku läbivaatamist halduskohtus.

(39)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 27.

(40)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 2 ja 4.

(41)    Kohtute haldamise nõukojale eraldatud eelarve: ligikaudu 612 000 eurot (2019), 606 000 eurot (2020), 647 000 eurot (2021) ja 777 000 eurot (2022). Riigiprokuratuuri nõukogule eraldatud eelarve: ligikaudu 185 000 eurot (2019), 200 000 eurot (2020), 195 000 eurot (2021) ja 192 000 eurot (2022).

(42)    Kohtusüsteemile eraldatud 2021. aasta eelarve ulatub peaaegu 245 miljoni euroni kõigi kohtute ja prokuratuuride jaoks ning on ligikaudu 10 % suurem kui 2020. aastal. 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonistest 29 ja 30 nähtub, et kohtusüsteemile tegelikult kulutatud eelarve on alates 2016. aastast absoluutarvudes suurenenud, kuid suhtena SKPsse on see jäänud samaks; siiski on see endiselt üks ELi suurimaid.

(43)    2020. aasta suvel püüdsid kohtud kaotatud aega tasa teha, kuna võrreldes 2019. aasta samade perioodidega lahendati 2020. aasta juunis 40 %, juulis 23 % ja augustis 16 % rohkem kohtuasju. 2020. aastal pikenes menetluste keskmine kestus suurte (oluliste) juhtumite puhul pisut ehk 8 kuuni ja lühenes muude juhtumite puhul 1,1 kuule (2019. aastal kestis menetlus 1,4 kuud). Kõrgeimalt kohtult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 5.

(44)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 21, millel on esitatud 2014., 2017., 2018. ja 2019. aasta andmed.

(45)    Kokkuvõte justiitsministeeriumi poolt Ljubljana halduskohtus ning selle Maribori, Nova Gorica ja Celje osakondades tehtud tegevuse korralduse kontrolli tulemustest, justiitsministeerium, aprill 2021.

(46)    Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeks, 2021, lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tasemeid liigitatakse järgmiselt: madal (ekspertide ja ärijuhtide hinnangute alusel saab tajutav avaliku sektori korruptsioon kõrgema hinde kui 79); suhteliselt madal (hinne 79–60), suhteliselt kõrge (hinne 59–50), kõrge (hinne alla 50).

(47)    2015. aastal oli see hinne 60 ning 2020. aastal samuti 60. Hinne tõuseb/langeb oluliselt, kui see muutub enam kui viie punkti võrra; paraneb/halveneb, kui muutus on vahemikus 4–5 punkti; on suhteliselt püsiv, kui muutus on vahemikus 1–3 punkti (viimase viie aasta jooksul).

(48)    Eurobaromeetri andmeid korruptsiooni tajumise ja kogemise kohta kodanike ja ettevõtjate seas (mis põhinevad eelnenud aastal esitatud teabel) ajakohastatakse iga kahe aasta tagant. Viimased andmed pärinevad Eurobaromeetri eriuuringust nr 502 (2020) ja Eurobaromeetri kiiruuringust nr 482 (2019).

(49)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(50)      Valitsuse programm aususe ja läbipaistvuse suurendamiseks (2017–2019).

(51)    18 meedet (25st) rakendati täielikult, nelja meedet rakendati osaliselt ja kolm jäid rakendata. Sloveenia valitsus, lõpparuanne aususe ja läbipaistvuse suurendamiseks ette nähtud valitsuse programmi (2017–2019) rakendamise kohta, 21. aprill 2020.

(52)    Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse artiklis 9a on sätestatud, et kandidaatide nimetamise komisjon koosneb viiest liikmest: üks liige, kelle nimetab ametisse avaliku halduse ministeerium; üks liige, kelle nimetab ametisse erasektori organisatsioon / mittetulundusühendus; üks liige, kelle nimetab ametisse parlament; üks liige, kelle nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoda, ja üks liige, kelle nimetab ametisse riigiprokuratuuri nõukogu.

(53)    2020. aastal täideti vaid 33 ametniku ametikohta 69st, mis olid halduskavas ette nähtud. Kõigi töötajate kokku 81 ametikohast (sealhulgas ülemvolinik ja kaks asetäitjat) täideti ainult 41 ametikohta. Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 62.

(54)    Korruptsiooni ennetamise komisjonilt saadud teave.

(55)    Sloveenia eelarve täitmise seadust muudeti 2021. aasta mais ja see uute ametiisikute töölevõtmise üldine piirang Sloveenias kaotati. Ülemvolinik märkis, et komisjon nõuab rahaliste vahendite valdkonnas suuremat sõltumatust, mis tagaks, et korruptsiooni ennetamise komisjon on tõeliselt autonoomne. Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 7–8.

(56)    Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 65.

(57)    OECD, altkäemaksuvastase võitluse töörühm, Implementing the OECD Anti-Bribery Convention Phase 4 Report: Slovenia, 11. märts 2021.

(58)    Apellatsioonkaebus puudutab küsimust, kas riikliku uurimisbüroo direktori ametist vabastamise menetluses on vastuvõetav tugineda avaliku halduse seaduse artikli 83 viiendale lõigule, võttes arvesse, et politsei korralduse ja töö seaduse artiklis 49 on esitatud järgmiselt sõnastatud juhised: „Riikliku uurimisbüroo direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist politsei peadirektor.“ Kõrgeim kohus ei ole kaebuse kohta veel otsust teinud. Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus valitsuselt kirjalikult saadud tagasiside.

(59)    Sloveenia politsei, 6. mai 2020. aasta pressiteade (eelmise direktori ametist vabastamine ja esimese direktori kohusetäitja ametisse nimetamine), 29. juuli 2020. aasta pressiteade (teise direktori kohusetäitja ametisse nimetamine), 12. oktoobri 2020. aasta pressiteade (kolmanda direktori kohusetäitja ametisse nimetamine).

(60)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(61)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(62)    Näiteks suure rahalise väärtusega, mitut kahtlusalust hõlmavad või kõrgemate ametnikega seotud suurkorruptsiooni juhtumid.

(63)    2019. aastal langetasid kohtud 21 süüdimõistvat kohtuotsust ehk 30 % vähem kui 2018. aastal (30), samuti üheksa õigeksmõistvat otsust (2018. aastal kolm) ja ühe tagasilükkamisotsuse (2018. aastal kaks). 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, Sloveeniat käsitlev peatükk, lk 10.

(64)    Näiteks kahes Ljubljana linnapead puudutavas kriminaalasjas pole kohus korraldanud kohtuistungit ühe aasta jooksul või pole korraldanud esimest kohtuistungit pooleteise aasta jooksul alates lõpliku süüdistuse esitamisest. Kohus mainis viivituste põhjustena muu hulgas kohtunike ülekoormatust ja kohtuasjade haldamisega seotud probleeme. RTV, Tarča: Pravosodje po meri politike, 3. juuni 2021.

(65)    Riigiprokuratuurilt ja politseilt saadud teave näitab, et uurimised võivad mõnel juhul kesta viis aastat, millest kaks kulub üksnes keerukaks andmeanalüüsiks.

(66)    Riigiprokuratuur saab politseilt kuriteoteateid peaaegu eranditult paberil, mis takistab tõhusat süüdistuse esitamist eelkõige suurte ja keerukate juhtumite puhul. Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(67)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 24.

(68)    Korruptsioonikuritegude puhul on aegumistähtaeg 20 aastat järgmiste juhtumite korral: altkäemaksu võtmine era- ja ärisektoris, altkäemaksu andmine avalikus sektoris, raskendavatel asjaoludel avalikus ja ärisektoris toime pandud süüteod seoses võimu kuritarvitamisega.

(69)    Justiitsministeeriumilt saadud teave.

(70)    See erand kehtestati saabuva aegumistähtajaga kohtuasjadele kõrgeima kohtu esimehe 13. novembri 2020. aasta otsusega.

(71)    Näiteks spetsialistist tippametnikud, mittespetsialistist linnapead ja abilinnapead, kõrged riigiteenistujad, juhid, riigihangete eest vastutavad isikud ja riigiteenistujad. Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse artiklis 44b on sätestatud, et kui kahtlustatakse, et deklarant on liigutanud vara pereliikmete vahel, võib korruptsiooni ennetamise komisjon laiendada järelevalvet tema pereliikmete varale.

(72)    Ametiisikud peavad esitama kaht liiki deklaratsioone: üks täielik deklaratsioon (koos varade täieliku loeteluga), mis tuleb esitada nende tööleasumise või mandaadi alguses, ja üks deklaratsioon nende varade mis tahes muutuste kohta, mis esitatakse juhul, kui nende varade liik, arv või väärtus muutub.

(73)    Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 30.

(74)    Korruptsiooni ennetamise komisjonilt saadud teave ja komisjoni 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 30–35.

(75)    Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 30–32.

(76)    Lisaks puudutab avaldamine ainult varade muutuste deklaratsioone.

(77)    Korruptsiooni ennetamise komisjoni algatus, 20. mai 2021.

(78)    Näiteks 12. mail 2021 viis korruptsiooni ennetamise komisjon lõpule menetluse seoses kontrollikoja presidendi tasustatud välistegevusega, leides, et ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadust ei ole rikutud. Lisaks asus korruptsiooni ennetamise komisjon oma otsuses seisukohale, et kontrollikoja presidendi tulu kõrvaltegevusest ei kujuta endast talle kasumlikku tegevust ja et huvide konflikt puudub. Seoses väidetava loaga, millele viitasid nii endine korruptsiooni ennetamise komisjoni president kui ka praegune kontrollikoja president, märkis korruptsiooni ennetamise komisjon, et kuigi sellist dokumenti tema valduses ei ole, ei saa ta kindlalt välistada selle olemasolu. Korruptsiooni ennetamise komisjon, 12. ja 24. mai 2021. aasta pressiteated.

(79)    https://erar.si/lobiranje/

(80)    Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021.

(81)    Kontrollikoda, 2020. aasta aruanne, 31. märts 2021, lk 206–223.

(82)    Vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 24 võttis riigikogu presidendi nõukogu oma 12. juunil 2020 toimunud 71. istungil vastu Sloveenia Vabariigi Riigikogu liikmete eetikakoodeksi.

(83)    Nimelt tehakse väiksema rikkumise korral liikmele noomitus ilma avalikku teadaannet avaldamata; raske rikkumise korral tehakse liikmele noomitus koos avaliku teadaandega riigikogu veebisaidil; korduva raske rikkumise korral tehakse liikmele noomitus koos avaliku teadaandega riigikogu veebisaidil ja rikkumisest teatatakse riigikogu järgmisel istungil.

(84)    RTV, „Prvi kršilec poslanskega etičnega kodeksa je Jani Ivanuša (SNS), dobil je opomin“, 9. juuni 2021.

(85)    Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 39, ja Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(86)    Korruptsiooni ennetamise komisjon, 2020. aasta aruanne, 20. mai 2021, lk 37–39, ja Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(87)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave. Sloveenia kaupade ja varude ameti endine õigus- ja üldteenuste osakonna juhataja teatas, et majandusminister oli isiklikult sekkunud konkreetse äriühinguga sõlmitava 8 miljoni euro suuruse lepingu toetuseks ning selle juhtumi menetlemine on pooleli. OECD, altkäemaksuvastase võitluse töörühm, Implementing the OECD Anti-Bribery Convention Phase 4 Report: Slovenia, 11. märts 2021, lk 12.

(88)    2020. aastal oli riiklikul läbivaatamiskomisjonil pooleli kolme sellise läbivaatamistaotluse menetlemine (kokku 206 juhtumist) ja algatati 13 rikkumismenetlust. Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus riigihankelepingute sõlmimise menetluste riiklikult läbivaatamiskomisjonilt kirjalikult saadud tagasiside. Vt ka 2020. aasta aruanne riikliku läbivaatamiskomisjoni töö kohta.

(89)    Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus riigihankelepingute sõlmimise menetluste riiklikult läbivaatamiskomisjonilt saadud teave.

(90)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(91)    Sloveenia on organisatsiooni Piirideta Reporterid 2021. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas 36. kohal (ELis 18. kohal) pärast nelja koha võrra langemist eelmise aasta 32. kohalt. See tähendab, et riigis on meediavabaduse ja ajakirjanike kaitse olukord halvenenud.

(92)    Sidevõrkude ja -teenuste amet, Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(93)    Sidevõrkude ja -teenuste amet on ühendatud reguleeriv asutus, kelle ülesanded on seotud telekommunikatsiooni, elektroonilise meedia, posti- ja raudteeteenusteganing kes vastutab audiovisuaalmeedia, raadioteenuste ja veebimeedia reguleerimise eest (MPM 2021).

(94)    Sidevõrkude ja -teenuste ametit juhivad direktor ja ameti haldusnõukogu. Mõlemad nimetab ametisse valitsus valikumenetluse põhjal, kus direktori kandidaadi esitab valitsusele vastutav minister. 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 11.

(95)    2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 11.

(96)    Elektroonilise side seadus.

(97)    Massimeedia seadus.

(98)    Audiovisuaalmeedia teenuste seadus.

(99)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(100)    Eelnõu artikli 39 punkt a (ameti sõltumatus): „(1) Amet on korralduslikult, tegevuslikult ja materiaalselt sõltumatu reguleeriv asutus, mis tegutseb eraldi Sloveenia Vabariigi valitsusest ning muudest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest juriidilistest isikutest. Ameti ei tohi seoses käesolevast seadusest ja meediat reguleerivatest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega küsida ega vastu võtta juhiseid teistelt asutustelt, välja arvatud juhul, kui nad teevad ameti töö üle õiguslikku järelevalvet. (2) Amet täidab oma käesolevast seadusest ja meediat reguleerivast seadusest tulenevaid ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt ja kooskõlas käesoleva seaduse põhimõtetega, püüeldes meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, juurdepääsetavuse, mittediskrimineerimise, siseturu nõuetekohase toimimise ja ausa konkurentsi edendamise poole. [---].“

(101)    Audiovisuaalmeedia teenuste seaduse muudatuste eelnõu, 5. märts 2021. Elektroonilise side seadusega (ZEKom-1) reguleeritakse muu hulgas elektroonilise side võrke ja teenuseid, raadiosageduste ja -spektri haldamist ning see sisaldab sätteid, millega reguleeritakse sidevõrkude ja -teenuste ameti staatust selles raamistikus.

(102)    Sloveenia Vabariigi turu- ja tarbijaameti ning Sloveenia Vabariigi finantsturgude ameti seaduse eelnõu, oktoober 2020.

(103)    2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 12, ning sidevõrkude ja -teenuste amet, vastus Sloveenia Vabariigi turu- ja tarbijaameti ning Sloveenia Vabariigi finantsturgude ameti seaduse eelnõu kohta, 2. oktoober 2020.

(104)    Massimeedia seadus, artiklid 12 ja 14.

(105)    https://rmsn.ekultura.gov.si/razvid/mediji

(106)    Massimeedia seaduse eelnõu, muudetud artikkel 12.

(107)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 12.

(108)    Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus ajakirjanike ja kirjastajate liidult kirjalikult saadud tagasiside. Vt ka Pod črto, „Kdo drži informacijsko pištolo: kaj smo ugotovili v preiskavi medijskega lastništva v Sloveniji“, 18. jaanuar 2021. Ühe trükimeedia väljaande puhul ei suudetud uuringus teha kindlaks lõplikku omanikku. (https://podcrto.si/povzetek-preiskave-mladina-kot-primer-ranljivosti-medijev-v-sloveniji/). Uuringus juhiti tähelepanu ka probleemile, et meediakanalite omanikud avaldavad toimetatavale sisule poliitilist või majanduslikest huvidest tingitud mõju, mida võimendab veelgi meediaomandi puudulik läbipaistvus.

(109)    Reklaami- ning raadio- ja televisioonitegevuse või telekommunikatsiooni- ning raadio- ja televisioonitegevuse ühendamine ei ole lubatud. Valitsus on seda probleemi tunnistanud ning massimeedia seaduse kavandatavad muudatused käsitlevad muu hulgas meediaomandi läbipaistvust ja meedia koondumise piiramist.

(110)    Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(111)    Valitsus märkis, et kuna eelmises õigusraamistikus ei määratud täpselt kindlaks, mida Sloveenia pressiameti avalik teenus hõlmab ja kuidas see erineb tema äriteenusest, võttis valitsuse kommunikatsioonibüroo (UKOM) 2021. aasta juunis vastu uue dekreedi, mis käsitleb Sloveenia pressiameti avaliku teenuse osutamist. Valitsus kavatseb asendada automaatsed ettemaksed tagantjärele tehtavate maksete süsteemiga.

(112)    Euroopa Komisjon, pressiteade „State aid: Commission approves €2.5 million compensation to Slovenian Press Agency STA for its public service“, 29. aprill 2021.

(113)    Riiklikud sidusrühmad (nt ajakirjanike liit) ja rahvusvahelised sidusrühmad (nt Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskuse, Euroopa Ajakirjanike Liidu, rahvusvahelise võrgustiku International Press Institute, OBC Transeuropa ja organisatsiooni Piirideta Reporterid 16. märtsi 2021. aasta avalik kiri) on väljendanud muret Sloveenia pressiameti rahastamise stabiilsuse pärast.

(114)    Meediateaduskond (prof dr Matevž Tomšič, prof dr Borut Rončević, dots dr Nuša Erman, dots dr Tamara Besednjak Valič), meediamaastiku uuring, märts 2021. Sloveenia ajakirjanike liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 1–4.

(115)    2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 16, 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 12.

(116)    Pod črto, „Kohalike omavalitsuste uudiskirjad: miljoneid eurosid riigi raha kulutatakse linnapeade toetamiseks“, 6. juuni 2019.

(117)    Organisatsioonilt Piirideta Reporterid õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

(118)    Need riigile kuuluvad ettevõtted keelduvad seda teavet jagamast, tuginedes ärisaladust käsitlevatele õigusnormidele.

(119)    Piirideta Reporterid, õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

(120)    2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 11.

(121)    Sloveenia ajakirjanike ja kirjastajate liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 4.

(122)    2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 13.

(123)    Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus valitsuselt kirjalikult saadud tagasiside ning ajakirjanike ja kirjastajate liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks kirjalikult saadud tagasiside. Tuleb märkida, et sidusrühmad väljendasid muret vabakutseliste ajakirjanike majanduslike tingimuste pärast. Ajakirjanike ja kirjastajate liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks kirjalikult saadud tagasiside. Nagu valitsus märkis, said ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad ajakirjanikud osana üldistest toetusmeetmetest tingimusteta põhisissetulekut 700 eurot kuus, samuti said nad alates 2020. aasta märtsist oma sotsiaal- ja tervishoiukulud täielikult maha arvata; sellist abi said nad 30. juunini 2021 tingimusel, et nad ei tööta.

(124)    Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus valitsuselt kirjalikult saadud tagasiside.

(125)    Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(126)    Piirideta Reporterid, õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

(127)    2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 11.

(128)    Kokkuvõte justiitsministeeriumi poolt Ljubljana halduskohtus ning selle Maribori, Nova Gorica ja Celje osakondades tehtud tegevuse korralduse kontrolli tulemustest, justiitsministeerium, aprill 2021.

(129)    Kokkuvõte justiitsministeeriumi poolt Ljubljana halduskohtus ning selle Maribori, Nova Gorica ja Celje osakondades tehtud tegevuse korralduse kontrolli tulemustest, justiitsministeerium, aprill 2021. Tuleb märkida, et üks kohtuasi, milles vaadati läbi teabevoliniku otsus teabele juurdepääsu kohta, oli üle kahe aasta vana.

(130)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 13.

(131)    2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 10.

(132)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(133)    Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm – Sloveenia. Käesoleva dokumendi koostamise ajal on viit neist käsitletud Sloveenia ametiasutuste vastuses.

(134)    Euroopa Nõukogu, „CoE Commissioner for Human Rights issues a Human Rights Comment on SLAPPs“, 27. oktoober 2020.

(135)    Rahuinstituudilt ja Euroopa kodanikuvabaduste liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside; Euroopa Nõukogu, inimõiguste volinik, Memorandum on freedom of expression and media freedom in Slovenia, 4. juuni 2021; 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, Sloveenia riigiaruanne, lk 11, 20 ja 22.

(136)    Riigi kõrgeima prokuratuuri esitatud teave, aprill 2021.

(137)    Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus riigi kõrgeimalt prokuratuurilt saadud teave.

(138)    Nagu on märgitud õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruande peatükis Sloveenia kohta, karistati kriminaalõiguse kitsa kohaldamise tõttu ajakirjanike veebis ahistamise või ähvardamise eest harva. Selle alus oli riigiprokuratuuri varasem õiguslik tõlgendus, mille kohaselt pidi avalik vaenu õhutamine olema selle eest kriminaalvastutusele võtmiseks „konkreetne“, kujutama endast „konkreetset ohtu avalikule korrale ja rahule“. 2019. aastal selgitas kõrgeim kohus, et karistusseadustiku artikli 297 kohaselt on kaks viisi, kuidas kuritegu võidakse toime panna: kas a) vaenu ja vägivalla või sallimatuse õhutamine või sellele kihutamine viisil, mis võib ohustada või häirida avalikku korda ja rahu, või b) ähvardused, solvangud või sõnaline väärkohtlemine. Kõrgeim kohus märkis, et kui käitumisega on seotud ähvardused, solvangud või sõnaline väärkohtlemine, ei ole avaliku korra ja rahu võimalik ohtu seadmine nõutav tingimus. Kõrgeim kohus selgitas ka, et kui toimitakse viisil, mis võib ohustada või häirida avalikku korda ja rahu, ei ole nõutav tingimus, et selline oht on juba vahetult olemas, vaid et see pelgalt võib konkreetse ohu kaasa tuua. 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, Sloveeniat käsitlev peatükk, lk 13.

(139)    Sloveenia konstitutsioonikohus, 22. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus, U-I-295/07.

(140)    Sloveenia Riigikogu kodukorra muudatused, 7. aprill 2020.

(141)    Lühendatud ja erakorralise menetluse käigus üldist arutelu ei peeta ning teine ja kolmas lugemine toimuvad parlamendi samal istungjärgul. 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 15.

(142)    CNVOS – valitsusväliste organisatsioonide koondvõrgustik, veebileht normatiivset tegevust käsitleva parlamendi resolutsiooni rikkumiste kohta.

(143)    Konstitutsioonikohus andis parlamendile kaks kuud, et eemaldada seadusest põhiseadusevastased elemendid. Konstitutsioonikohtu 13. mai 2021. aasta otsus, U-I-79/20-24.

(144)    Sloveenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 30.

(145)    Euroopa riiklike inimõiguste asutuste võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 317.

(146)    Konstitutsioonikohtu 10. detsembri 2020. aasta otsus, U-I-474/18-17. Otsuse rakendamise tähtaeg on 23. detsember 2021.

(147)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias, lk 14–15.

(148)    Konstitutsioonikohus, 2020. aasta aruanne, 22. aprill 2021.

(149)    Lahendamata on veel 62 juhtumit, millest 20 on konstitutsioonikohus vastu võtnud ja seitsme puhul on kohus asjaomased meetmed ajutiselt peatanud. Sloveeniasse tehtud riigikülastuse käigus konstitutsioonikohtult kirjalikult saadud tagasiside.

(150)    2021. aasta märtsis teatati mõnest erapooletuse põhimõtte järgimisega seotud eeskirjade eiramisest, mille puhul konstitutsioonikohtu kohtunikud end ei taandanud. Tuleb märkida, et Sloveenia on varem Euroopa Inimõiguste Kohtus süüdi mõistetud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 rikkumises seoses konstitutsioonikohtu kohtunike taandamata jätmisega.

(151)    Ülemaailmne riiklike inimõiguste asutuste liit, Report and Recommendation of the Virtual Session of the Sub-Committee on Accreditation (SCA), 7.–18. detsember 2020, lk 22–24. Euroopa riiklike inimõiguste asutuste võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 316.

(152)    Euroopa riiklike inimõiguste asutuste võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 319, 320, 322, 334–339. Samuti tuleb märkida, et riigiasutustele, peamiselt valitsusele, aga ka parlamendile, kohtutele ja muudele organitele antud ombudsmani soovituste kohta märkis ombudsman oma viimases aastaaruandes, et üle 200 soovituse on täitmata või ainult osaliselt täidetud. Euroopa riiklike inimõiguste asutuste võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 319.

(153)    Euroopa riiklike inimõiguste asutuste võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 340.

(154)    Vabariigi presidendi kantselei, 13. oktoobri 2020. aasta pressiteade.

(155)    Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside – Legal environment and space of civil society organisations in supporting fundamental rights Slovenia, lk 1.

(156)    CIVICUSe hinnang; hinnangud antakse järgmiste kategooriatega viieastmelisel skaalal: avatud, kitsendatud, takistatud, allasurutud ja suletud. CIVICUS, Government continues its attack on CSOs, 4. veebruar 2021.

(157)    Euroopa riiklike inimõiguste asutuste võrgustikult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 322–324.

(158)    Euroopa kodanike foorumilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 57.

(159)    Euroopa kodanike foorumilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 57.