EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.7.2021
SWD(2021) 726 final
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT
2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Peatükk õigusriigi olukorra kohta Sloveenias
Lisatud dokumendile:
EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus
{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 727 final}
Lühikokkuvõte
Sloveenia kohtusüsteemis on tehtud mõningaid edusamme, sealhulgas seoses 2020. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes tõstatatud probleemidega. Eelkõige pakub kohtunikele olulist kaitset konstitutsioonikohtu otsus, millega kuulutatakse parlamentaarseid uurimisi reguleerivad eeskirjad põhiseadusevastaseks, sest puudusid kaitsemeetmed kohtusüsteemi sõltumatuse tagamiseks. Kohtud algatasid arutelu kohtunikke suhtes elluviidavate distsiplinaarmenetluste raamistiku parandamise üle. Riigiprokuröride ametisse nimetamine viibib põhjendamatult ning muret teeb asjaolu, et Euroopa delegaatprokuröre ei ole suudetud õigel ajal ametisse nimetada. Endiselt on probleeme majandus- ja finantskuritegevuse juhtumitega seotud menetlustega. COVID-19 pandeemia on näidanud vajadust kiirendada elektrooniliste sidevahendite täiustamist. Juurdepääs kohtu- ja prokuratuuridokumentidele on osutunud tundlikuks teemaks, millega on kaasnenud kõrgeima kohtu otsus ja seadusemuudatus.
Korruptsiooni tõkestamise ja selle vastu võitlemise õigus- ja institutsiooniline raamistik muutub aina paremaks. Seadusemuudatustega on parandatud korruptsiooni ennetamise komisjoni sõltumatust, korraldust ja toimimist, kuigi selle inimressursid on endiselt piiratud. Samade muudatustega on tugevdatud ka lobitöö, rikkumisest teatajate kaitse ja varade deklareerimise õigusraamistikku. Sellele vaatamata on endiselt probleeme korruptsioonivastaste eeskirjade täitmise tõhusa tagamisega, nt seoses huvide konfliktide ja rikkumisest teatajatega. Lisaks on eelmine strateegia suures osas ellu viidud, kuid mõne meetme võtmine on veel pooleli ja uut kava ei ole vastu võetud. Kuigi esitatud süüdistuste arv on suurenenud, on endiselt probleeme, eelkõige seoses suutlikkusega korraldada tulemuslikke uurimisi ja seoses süüdimõistvate kohtuotsuste väikese arvuga korruptsioonijuhtumite (eelkõige suurkorruptsiooni juhtumite) puhul. Valitsus algatas COVID-19 pandeemia ajal mitu riskihindamist, mis käsitlesid eelkõige korruptsiooniohtu riigihangete valdkonnas.
Meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukord on halvenenud. Meediat reguleeriva asutuse sõltumatus on tagatud seadusega, kuid endiselt on probleeme tema mitmesuguste ülesannete täitmiseks ette nähtud ressurssidega ja kohustusega tema sõltumatust veel enam suurendada. Meediat ja audiovisuaalteenuseid käsitlevate seaduste läbivaatamine on veel pooleli. Nende eelnõude pärast tuntakse endiselt mõningast muret, kuid teatavad meediaseaduse muudatused, mille kohta tehti ettepanek 2020. aastal, võivad parandada meediaomandi läbipaistvust. Riikliku reklaami jaotamine ei ole reguleeritud ja on sageli läbipaistmatu, eriti kohaliku meedia puhul. Üldsuse ja ajakirjanike jaoks on avalikule teabele juurdepääsu saamine endiselt aeganõudev. Üha rohkem tekitab muret ajakirjanike ahistamine ja ähvardamine internetis ning teatatud on mitmest ajakirjanike vastu algatatud kohtuasjast, millel on hirmutav mõju. Riiklikud ja rahvusvahelised sidusrühmad on väljendanud muret pärast seda, kui ametiasutused keeldusid 2021. aastal rahastamast Sloveenia pressiametit. Seoses COVID-19 pandeemiaga ei ole meediasektoris eraldi meetmeid võetud, kuid ajakirjanikud said osa üldistest toetusmeetmetest.
Sloveenia ei ole kuulutanud COVID-19 pandeemia ajal välja eriolukorda. Piiravate meetmete vastuvõtmise aluseks on olnud nakkushaiguste seadus, mida on pandeemia algusest saadik neli korda muudetud. Parlament jätkas tööd, olles kiiresti muutnud oma kodukorda, et võimaldada veebipõhiseid istungeid. Konstitutsioonikohtu otsusega on kaitstud teatavate sõltumatute asutuste rahalist sõltumatust. Konstitutsioonikohus parandas oma tõhusust, millele juhiti tähelepanu õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, ning osales aktiivselt COVID-19 meetmete läbivaatamises. Õigusriigi põhimõtte arutamiseks kutsus vabariigi president kokku riigivõimu kõigi kolme haru esimese koosoleku. Kodanikuühiskond pidi tulema toime hulga probleemidega, mis mõjutasid valitsusvälistele organisatsioonidele soodsat keskkonda.
I.Kohtusüsteem
Sloveenia kohtusüsteem on kolmeastmeline: esimese kohtuastme moodustavad kohalikud ja piirkondlikud kohtud (lahendavad tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju), töökohtud ning halduskohus, teises astmes on viis kõrgemat kohut (lahendavad esimese astme kohtute otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi) ja kolmandas astmes kõrgeim kohus (lahendab kõrgemate kohtute ja halduskohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi). Põhiseadusega on ette nähtud kohtute haldamise nõukoda, sui generis organ, mis asub väljaspool riigivõimu kolme haru ja mille ülesanne on kaitsta kohtusüsteemi sõltumatust ning tagada selle vastutus, tõhusus ja töö kvaliteet ning neid edendada
. Kohtunikukandidaadid valib kohtute haldamise nõukoda ja seejärel esitatakse nad ametisse nimetamiseks Sloveenia Riigikogule (Državni zbor – parlamendi esimene koda)
. Kui kohtute haldamise nõukoda valib kandidaadi, kes on juba kohtunikuks valitud, edutab nõukoda ise kandidaadi uuele ametikohale kohtusüsteemis. Riigiprokuratuur on küll täitevvõimu osa, kuid ka sõltumatu asutus, samas kui peamised riigiprokuröride karjääri ja riigiprokuratuuri toimimisega seotud volitused on riigiprokuratuuri nõukogul ja peaprokuröril. Riigiprokuratuuri nõukogu on sõltumatu ja autonoomne riigiasutus, mis täidab riigiprokuratuuri iseregulatsiooni ülesandeid ning osaleb süüdistusprotsessi ühetaolisuse ning riigiprokuröride sõltumatuse ja autonoomia tagamises. Sloveenia advokatuur on autonoomne ja sõltumatu organ. Advokatuur vastutab juristide kutsetegevuse järelevalve eest ja otsustab oma liikmete suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise üle. Sloveenia osaleb Euroopa Prokuratuuri (EPPO) tegevuses.
Sõltumatus
Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on järjepidevalt paranenud. Üldsuse hulgas on kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase veelgi paranenud ja on keskmine (47 % arvates võrdlemisi või väga suur) ning 2021. aastal on see ettevõtjate seas samuti tõusnud keskmiseni (43 %), mis näitab kolmandat aastat järjest positiivset suundumust pärast seda, kui 2016. ja 2017. aastal selget suundumust ei olnud
.
Riigiprokuröride ametisse nimetamine viibib põhjendamatult ning muret tekitab asjaolu, et Euroopa delegaatprokuröre ei ole õigel ajal ametisse nimetatud. Valitsus nimetab uue riigiprokuröri ametisse justiitsministri ettepaneku alusel pärast seda, kui avaldatud on teave vaba ametikoha kohta ja sõltumatu riigiprokuratuuri nõukogu on valinud kandidaadi. Valitsus on seaduse kohaselt kohustatud esitama ametisse nimetamise või ametisse nimetamata jätmise otsuse kõigile ametikohale kandideerinud või edutamist taotlenud kandidaatidele, kes tingimustele vastasid. Väljajäetud kandidaatidel on õigus taotleda kohtulikku läbivaatamist halduskohtus, kes peab tegema otsuse 30 päeva jooksul. Alates 2020. aasta juuli lõpust on riigiprokuratuuri nõukogu esitanud 29 kandidaadi nimed justiitsministrile, kes seejärel on esitanud need valitsusele esimest korda ametisse nimetamiseks või edutamiseks. Enne 2021. aasta juunit oli neist ametisse nimetatud või edutatud ainult 14 kandidaati ning puuduvad selged põhjused, miks ülejäänud 15 kandidaadi kohta otsuseid ei tehtud. Euroopa Prokuratuuri Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamine on samuti edasi lükkunud, mis tekitab muret, et riiklikku menetlust ei ole nõuetekohaselt järgitud. 2020. aasta detsembris esitas riigiprokuratuuri nõukogu justiitsministrile kahe kandidaadi nimed ja valitsus ei lisanud asjakohast punkti oma istungite päevakorda, hoolimata juriidilisest kohustusest need nimed üksnes teadmiseks võtta ja Euroopa Prokuratuurile edastada. 27. mail 2021 kuulutas valitsus valikumenetluse tulemusetuks ja palus justiitsministril avaldada uue vaba ametikoha, mis vabastati 9. juulil. Euroopa Nõukogu soovituste kohaselt tuleb prokurörid tööle võtta vastavalt ausatele ja erapooletutele menetlustele, mis hõlmavad kaitsemeetmeid mis tahes sellise lähenemisviisi vastu, mis esindab konkreetsete rühmade huve, ning prokuröride edutamisel tuleb juhinduda teadaolevatest ja objektiivsetest kriteeriumidest, nagu pädevus ja kogemus
.
Konstitutsioonikohus kuulutas parlamentaarseid uurimisi reguleerivad eeskirjad põhiseadusevastaseks, sest puudusid kaitsemeetmed kohtusüsteemi sõltumatuse tagamiseks. Nagu on märgitud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, algatas parlamendi uurimiskomisjon 2019. aastal uurimismenetluse prokuröride ja kohtunike tegevuse uurimiseks konkreetsetes kriminaalasjades. Konstitutsioonikohus aga peatas hiljem parlamendi uurimismenetluste seaduse kohaldamise, millel uurimine põhines, sest ohus oli kohtunike ja prokuröride sõltumatus
. 2021. aasta jaanuaris leidis konstitutsioonikohus, et parlamendi uurimismenetluste seadus ja parlamentaarset uurimist käsitlev kodukord on põhiseadusevastased, kuna neis puuduvad menetluslikud tagatised kohtunike sõltumatuse tagamiseks parlamentaarse uurimise algatamisel. Kohus märkis, et kohtusüsteem ei ole täielikult vaba parlamentaarsest kontrollist, mida teostatakse parlamentaarsete uurimiste kaudu, sest parlament võib uurida näiteks suundumusi kohtusüsteemis või ajaloolisi sündmusi, mida samuti kohtumenetlustes käsitletakse. Kohus rõhutas siiski, et parlament ei saa takistada kohtumenetlusi ega mingil viisil mõjutada kohtunikke konkreetsetes menetlustes, sealhulgas üksikute kohtuotsuste õiguspärasuse või asjakohasuse üle tagantjärele peetava arutelu kaudu. Lisaks ei saa kohtunikud olla sellistes küsimustes tunnistajad ega kahtlusalused parlamentaarsetes uurimistes, mis puudutavad pooleliolevat või lõpetatud kohtuasja, sest see rikuks kohtute sõltumatust. Konstitutsioonikohus andis parlamendile ühe aasta, et eemaldada parlamendi uurimismenetluste seadusest põhiseadusevastased elemendid. Seni, kuni tuvastatud põhiseadusevastasus on kõrvaldatud, võib kohtute haldamise nõukoda paluda konstitutsioonikohtul kontrollida, kas uute parlamentaarsete uurimistega austatakse kohtusüsteemi sõltumatust. Veel ei ole esitatud seadusandlikku ettepanekut tuvastatud põhiseadusevastasuse kõrvaldamiseks.
Kohtud algatasid arutelu kohtunikke suhtes elluviidavate distsiplinaarmenetluste raamistiku parandamise üle. 2021. aasta märtsis koostas kohtute haldamise nõukoda analüüsi kohtunike suhtes elluviidavate distsiplinaarmenetluste õigusraamistiku ja selle rakendamise kohta ning esitas muudatusettepanekud. Alates 2018. aastast on distsiplinaarmenetlused olnud distsiplinaarkohtu pädevuses. Ajavahemikul alates 2018. aastast kuni 2021. aasta märtsini kestsid distsiplinaarmenetlused keskmiselt 194 päeva. Kohtute haldamise nõukoda tegi kindlaks mitu küsimust, millega tuleb tegeleda, näiteks: spetsiaalse distsiplinaarmenetluse kehtestamine kriminaalmenetluse kasutamise asemel, distsiplinaarsüütegude loetelu ajakohastamine, kohtute haldamise nõukoja distsiplinaarmenetluste algatamise õiguse läbivaatamine, distsiplinaarkaristuste läbivaatamine, et võimaldada suuremat proportsionaalsust, ning kohtuniku töölt kõrvaldamise kestuse piirangute täpsustamine. Kõrgeim kohus toetab kohtute haldamise nõukoja algatust muuta õigusakte, et suurendada distsiplinaarmenetluste tõhusust. On oluline, et distsiplinaarmenetluste mis tahes võimalik reform oleks kooskõlas liidu õigusega ja et selles võetaks arvesse Euroopa Nõukogu soovitusi.
Kvaliteet
COVID-19 pandeemia on näidanud vajadust kiirendada elektrooniliste sidevahendite vajalike täiustuste tegemist kohtusüsteemis. Õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgiti, et kuigi kohtuasjade haldamiseks kasutatav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on arenenud, on kohtute ja menetluspoolte vaheline elektrooniline teabevahetus endiselt vähem arenenud. Viimastel aastatel on tehtud mõningaid edusamme elektroonilise teabevahetuse laiendamisel. Mõnes valdkonnas tuleb dokumendid kohtule esitada ainult elektrooniliselt, näiteks peavad seda tegema notarid ja maksejõuetushaldurid (kinnistusameti, kohtukantselei ja maksejõuetusjuhtumite dokumendid) ning võlgnikud (vaidlustamata võlgade sissenõudmise korral). Alates 2021. aasta veebruarist peavad sotsiaaltöökeskused esitama perekonnaõigusega seotud hagiavaldused kohtule elektrooniliselt ning elektrooniline oksjonisüsteem käivitati olenemata müügimeetodist kogu kinnisvara, vallasvara ja kõigi õiguste puhul, mida müüakse täitemenetlustes, maksejõuetusmenetlustes, sundlikvideerimise menetlustes, vaidlustega mitteseotud asjades, kriminaal- ja väärteomenetlustes. Kriminaal-, haldus- ning tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul tehakse praegu jõupingutusi kohtuasjade haldamise süsteemi ajakohastamiseks 2023. aasta lõpuks, et võimaldada elektroonilist teabevahetust. Digilahendused kohtumenetluste läbiviimiseks ja jälgimiseks on endiselt piiratud, eriti kriminaalasjades. Digitehnoloogia kasutamine turvalise kaugtöö jaoks on puudulik eeskätt riigiprokuratuuris ning puudulik digiteerimine politseis põhjustab viivitusi, eelkõige keeruliste juhtumite korral, mille puhul kuriteoteade esitatakse ainult paberil. Arvestades, et kohtud tegelesid alates 2020. aasta märtsist rohkem kui nelja kuu jooksul enam-vähem ainult kiireloomuliste asjadega, tegid kohtud ja justiitsministeerium intensiivset koostööd, et tagada täiendavad videokonverentsiseadmed, ning neil õnnestus 2020. aastal varasem suutlikkus kolmekordistada ja 2021. aastaks kavandatakse lisaoste. Kõrgeim kohus on teavitanud justiitsministeeriumit vajadusest muuta menetlusseadusi, et sätestada selgelt tingimused tõendite usaldusväärsuse kindlakstegemiseks videokonverentsi teel toimuvate menetluste puhul (näiteks tunnistaja ülekuulamine).
Kõrgeima kohtu otsuses ja seadusemuudatuses käsitleti juurdepääsu kohtu- ja prokuratuuridokumentidele. 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta märgiti, et esimese astme kohtu otsuste avaldamine on endiselt piiratud, eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades, ning et avaldatud kohtuotsuste masinloetavus on võrdlemisi vähene
. 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel ei näita nendes kahes valdkonnas edasiminekut. 2020. aasta mais tegi kõrgeim kohus pretsedenti loova otsuse kohtuasjas, mis käsitles õigust tutvuda kriminaaltoimikus sisalduva teabega
. Kohus leidis, et kriminaalmenetluse seadusega tagatakse õigus tutvuda kohtuasja toimikuga üksnes õigusliku huviga isikutele (nt süüdistatavad ja ohvrid) ning et avaliku teabe seaduse sätted pole kohaldatavad kohtu- ja prokuratuuridokumentide suhtes. Selle põhjal võttis parlament vastu kriminaalmenetluse seaduse muudatuse, milles oli sõnaselgelt sätestatud, et kohaldatakse avaliku teabe seaduse kohast üldist dokumentidele juurdepääsu korda
. Isik, kelle taotluse juurdepääsu saamiseks kohtu- või prokuratuuridokumentidele (seoses poolelioleva või lõpetatud kohtuasjaga) lükkab vastavalt kas kohtunik või riigiprokurör tagasi, võib kooskõlas selle muudatusega esitada kaebuse teabevolinikule. Kõrgeim kohus on seisukohal, et see muudatus on tekitanud muret ühelt poolt avalikule teabele juurdepääsu õiguse ning teiselt poolt kostjate süütuse presumptsiooni ja kriminaalmenetlusse kaasatud isikute eraelu puutumatuse õiguse sobiva tasakaalu pärast. Avaliku halduse ministeerium on moodustanud ministeeriumidevahelise töörühma, et uurida kohtu- ja prokuratuuridokumentidele juurdepääsu teemat ning koostada ettepanekuid selle reguleerimiseks avaliku teabe seaduses.
Kohtute haldamise nõukoja ja riigiprokuratuuri nõukogu ressursse on pisut suurendatud, kuid neid napib endiselt. 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta leiti, et piisavate ressursside tagamine kohtute haldamise nõukojale ja riigiprokuratuuri nõukogule on nende eneseregulatsiooni asutuste sõltumatu ja tulemusliku toimimise oluline tingimus. Nõukoja ja nõukogu vähene haldussuutlikkus mõjutab ka kohtunike ja prokuröride valimise protsessi kvaliteeti, eelkõige tehtud otsuste ja esitatud arvamuste põhjendamist ning küsitlemise põhjalikkust. Alates 2022. aastast saab kohtute haldamise nõukoda võtta tööle veel kaks töötajat, mis tähendab olemasolevate ressursside minimaalset suurenemist. Riigiprokuratuuri nõukogule ei ole aga ühtegi lisatöötajat ette nähtud. Kohtute haldamise nõukoja eelarve suureneb, samas kui riigiprokuratuuri nõukogu eelarve on jäänud samaks. Tuleb märkida, et kohtusüsteemi kogueelarve on mitu aastat suurenenud.
Tõhusus
Kohtusüsteemi tõhusus on veidi vähenenud ning õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes tuvastatud majandus- ja finantskuritegude kohtuasjadega seotud probleemid on endiselt lahendamata. 2020. aastal oli sissetulnud kohtuasjade arv kohtutes 2019. aastaga võrreldes 11 % väiksem ja lahendatud kohtuasjade arv 13 % väiksem. 2020. aasta lõpus oli üldine kohtuasjade kuhjumine suurenenud 2019. aastaga võrreldes 5 %. Kohtumenetluste keskmine kestus esimese astme kohtutes pikenes tsiviilasjades umbes 20 kuuni ja jäi kaubandusasjade puhul pidama 11 kuule. Apellatsioonimenetluses lahendati seda liiki kohtuasjad peamiselt kirjalike menetluste tõttu kiiremini, nimelt keskmiselt 2,4 kuuga tsiviilasjade puhul ja 3,4 kuuga kaubandusasjade puhul. Keerukamate rahapesukuritegude käsitlemisel lühenes kohtuprotsess esimese astme kohtutes 2019. aastal keskmiselt 876 päevale (võrreldes 1 132 päevaga 2018. aastal) ja on endiselt üks ELi pikemaid
. 2020. aastal pikenes haldusasjade lahendamise keskmine kestus esimeses astmes 13,7 kuuni
.
II.Korruptsioonivastane raamistik
Peamine seadus, millega on Sloveenias loodud korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise institutsiooniline ja õigusraamistik, on ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadus. Seadust muudeti 2020. aasta novembris, lisades muu hulgas uued sätted korruptsiooni ennetamise komisjoni korralduse ja toimimise kohta, samuti lobitöö ja rikkumisest teatajate kaitse eeskirjad. Samade muudatustega ajakohastati ka eeskirju, mis käsitlevad huvide konflikti, vara deklareerimist, lobitööd ja pöördukse efekti. Korruptsiooni ennetamise komisjon on autonoomne ja sõltumatu riigiorgan, mis vastutab korruptsioonivastase võitluse eest. Komisjon teeb korrapärast koostööd politsei ja eriprokuratuuriga, kuid talle jäävad järelevalve- ja haldusuurimise volitused ning ta vastutab huvide konflikte, ausust, vara deklareerimist, kingitusi ja pöördukse efekti käsitlevate sätete rakendamise järelevalve eest. Riiklik uurimisbüroo on kriminaaluurimise eriüksus, mis tegeleb raskete kuritegude, eelkõige korruptsiooni, majandus- ja finantskuritegude ning organiseeritud kuritegevuse avastamise ja uurimisega.
Eksperdid ja ärijuhid tajuvad avaliku sektori korruptsioonitaset endiselt suhteliselt madalana. Sloveenia näitaja Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeksis on 60/100 ning ta on Euroopa Liidus 11. ja maailmas 35. kohal. See näitaja on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne
.
Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadust tugevdati hiljuti. Seadust muudeti 2020. aasta novembris korruptsiooni ennetamise komisjoni ülem- ja asevolinike ametisse nimetamisega seotud sätetega. Muudatustes määratletakse selgemalt ka erinevad haldusuurimiste menetlused komisjonis ja komisjoni suhtes kohaldatavad eeskirjad nimetatud menetluste elluviimisel, samuti väärtegude kiirmenetlused ja muud avalik-õiguslikud menetlused, sealhulgas uurimisaluste isikute menetlusõigused ja võimalus komisjoni otsused edasi kaevata. Need menetlusõigused on lisatud selleks, et võtta arvesse halduskohtu ja kõrgeima kohtu otsuseid, milles osutati puudustele seoses nende isikute õigustega, kelle suhtes on algatatud komisjonis haldusmenetlus. Samuti on lisatud sätted aususe kohta seoses kingituste, lobitöö ja varade deklareerimise järelevalvega
.
Riiklik korruptsioonivastane strateegia on selle aegumise ajaks suures osas ellu viidud, kuid mõne meetme võtmine on veel pooleli ja uut kava ei ole seni vastu võetud. Kolmanda riikliku korruptsioonivastase strateegia (2017–2019)
rakendamisaruandest, mis võeti vastu 2020. aasta aprillis, nähtub, et kuigi suur osa meetmetest on rakendatud, on osa neist veel rakendamata, eelkõige meetmed valdkondades, mis on seotud aususe edendamise vahendite arendamisega konkreetsetes valdkondades (nt riigivara, välisasjad, teadus, haridus ja sport)
. Strateegia rakendamise järelevalve eest vastutav avaliku halduse ministeerium teatas, et ta tegeleb ülejäänud meetmete rakendamisega koos teiste avaliku sektori asutustega (nagu siseministeerium, justiitsministeerium, tervishoiuministeerium ja korruptsiooni ennetamise komisjon). 2019. aasta järgset uut korruptsioonivastast strateegiat ei ole veel esitatud.
Tugevdati korruptsiooni ennetamise komisjoni, sealhulgas selle sõltumatust, kuigi täielik tulemuslikkus on veel saavutamata. Komisjon jääb korruptsiooni ennetamise ülesandega autonoomseks riigiorganiks. Pärast ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse muutmist on komisjon suurendanud oma sõltumatust uue menetlusega oma juhtide (ülemvolinik ja tema kaks asetäitjat) ametisse nimetamiseks. Muudatustega määratakse kindlaks uued kriteeriumid juhtide ametisse nimetamise menetluse läbipaistvuse parandamiseks. Muudatustega nähakse ette kandidaatide nimetamise komisjon (valimiskomisjoni asemel), kes nimetab kandidaadid ja jätab poliitilise taustaga kandidaadid välja. Lisaks korraldab kandidaatide nimetamise komisjon kandidaatide isikliku sobivuse hindamise. Vabariigi president nimetab nüüd juhid ametisse, tuginedes kandidaatide nimekirjale, mille on esitanud kandidaatide nimetamise komisjon
. Haldusuurimiste menetluse puhul on ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse muudatustega selgitatud ja tugevdatud komisjonis uurimise all olevate isikute õigusi, sealhulgas võimalust vaidlustada komisjoni tehtud otsused. Ressursside seisukohast kuulub komisjoni koosseisu alates 2021. aasta aprillist 40 ametnikku (st ülemvolinik, kaks asetäitjat ja 37 riigiteenistujat). Kõiki ametikohti pole siiski veel täidetud
. Komisjon kavatseb võtta 2021. ja 2022. aastal tööle viis uut ametnikku aastas
. See on võimalik tänu rahaliste vahendite suurendamisele ligikaudu 200 000 euro võrra aastas alates 2019. aastast. Avaliku sektori kulutuste üldiste piirangute tõttu ei olnud komisjonil aga lubatud kuni 2021. aasta maini võtta tööle uusi töötajaid ega jaotada vahendeid ümber, kuigi talle oli eraldatud vajalik eelarve
. Vaatamata edusammudele on komisjonil jätkuvalt mõningaid probleeme tehniliste oskuste (st andmete analüüs) ja ressurssidega.
Endiselt on probleeme majandus- ja finantskuritegude uurimise ning riikliku uurimisbüroo juhtimisega. Politsei käsutuses olevad ressursid (politseinike arv, ametis oldud aeg ja spetsialiseerumine) on endiselt probleemiks, mis ametiasutuste sõnul mõjutab uurimiste kvaliteeti ja kestust, eelkõige majandus- ja finantskuritegevuse juhtumite puhul. Ressursside nappus mõnes politseipiirkonnas põhjustab ka viivitusi seoses riigiprokuröride taotlustega järeluurimiste elluviimiseks. Aruannetes viidatakse väidetavale poliitilisele sekkumisele uurimisasutuste ja prokuratuuride tegevusse, eelkõige seoses 2009. aastal loodud riikliku uurimisbürooga,
mis tegeleb kriminaaluurimise eriüksusena raskete kuritegude, eelkõige korruptsiooni, majandus- ja finantskuritegude ning organiseeritud kuritegevuse avastamise ja uurimisega. Pärast seda, kui halduskohus oli teinud otsuse endise direktori ametist vabastamise ebaseaduslikkuse kohta, algatas valitsus 2020. aasta oktoobris poolelioleva apellatsioonimenetluse ajal avaliku konkursi direktori ametikoha täitmiseks. 2021. aasta juunis juhtis uurimisbürood endiselt direktori kohusetäitja. Asjaolu, et viimase 14 kuu jooksul on riiklikul uurimisbürool olnud neli direktorit, näib olevat tekitanud viivitusi büroo toimimises. Büroo uurimiste konkreetsed tulemused on suurkorruptsiooni juhtumite puhul puudulikud.
Kuigi esitatud süüdistuste arv on suurenenud, on kohtutes lahendatud kohtuasjade arv endiselt väike, eriti seoses suurkorruptsiooniga. 2020. aastal suurenes esitatud korruptsioonisüüdistuste arv võrreldes eelmise aastaga (298 süüdistust 2020. aastal võrreldes 185 süüdistusega 2019. aastal, st ligikaudu 62 % suurenemine)
. Kohtutes lahendati 2020. aastal ainult 15 korruptsioonijuhtumit (sealhulgas määrati kahe puhul vangistus),
millest ükski ei olnud kõrgetasemeline juhtum
. See tähendab, et lahendatud korruptsioonijuhtumite arv on veelgi vähenenud. Mõne kõrgetasemelise juhtumi puhul ei ole kohtud korraldanud kohtuistungit enam kui pooleteise aasta jooksul. Riigi eriprokuratuur on pädev esitama süüdistusi kuritegude eest, mis on seotud korruptsiooniga avalikus ja erasektoris. Riigi eriprokuratuur juhib riikliku uurimisbüroo, politsei peadirektoraadi ja piirkondlike politseiametite kriminaalpolitseiosakondade tööd. Riigi eriprokuratuuris töötab 28 riigiprokuröri, kes käsitlevad mitmesuguseid kriminaalasju. Kvalifitseeritud personali (eelkõige riigiprokuröride) puudus mõjutab kõrgetasemeliste juhtumite eelisjärjekorras menetlemist. Riigiprokuratuur on osutanud ka puudustele seoses finants- ja andmeanalüüsi alase oskusteabega. Finantsandmete kontrollimine on delegeeritud politseile või rahapesuvastase võitluse ametile (finantsuurimisüksus). Eespool nimetatud inim- ja tehniliste ressursside nappuse tõttu tekivad politseis viivitused uurimiste lõpuleviimisel
ja see põhjustab raskusi riigi eriprokuratuurile. Muud riigi eriprokuratuuri teatatud probleemid on seotud institutsioonilise killustatusega (eri üksustele on antud sarnased rollid), finantskuritegude hilise avastamisega, kohtunike puuduliku spetsialiseerumisega ja puudustega politseiga peetavas elektroonilises teabevahetuses
.
Lisaks oskusteabe ja ressursside puudumisele tekitab korruptsioonisüüdistuste esitamisel probleeme hagide aegumine. Lisaks eespool nimetatud puudustele riigiprokuratuuri oskusteabes ja ressurssides on veel üks probleem korruptsioonisüüdistuse esitamisel ametiasutuste sõnul hagide aegumine. Korruptsioonikuritegude puhul on aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat. Seda aegumistähtaega ei ole kavas muuta
. Lisaks peatati COVID-19 pandeemia ajal kõrgeima kohtu esimehe otsusega kõigi juhtumite (sealhulgas korruptsioonijuhtumite) menetlemine, välja arvatud juhul, kui oli oht, et väidetav süütegu aegub järgmise kuue kuu jooksul
.
Vara deklareerimist laiendati täiendavatele ametnike kategooriatele, kuid deklaratsioonide avaldamisega on endiselt probleeme. Muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadusega on laiendatud varadeklaratsiooni esitamise kohustusega isikute loetelu, et hõlmata lisaks tipp-, valitud ja määratud ametnikele
ka riigikogu liikmed ja riigile kuuluvate ettevõtete üle järelevalvet tegevad isikud. Korruptsiooni ennetamise komisjon vastutab ametiisikute finantsaruannete järelevalve eest ning hakkas hiljuti tegema koostööd avaliku halduse ministeeriumiga, et võtta kasutusele uus elektrooniline deklareerimisplatvorm. Korruptsiooni ennetamise komisjoni inimressursside piiratuse tõttu ja võttes arvesse saadud deklaratsioonide arvu (umbes 4 500 deklaratsiooni ja veel 4 300 nendega seotud dokumenti aastas), kontrollitakse deklaratsioonide juhuslikku valimit. Kontrollimised näitavad, et deklaratsioonide ebatäpsus (mittetäielikud või vigased) on piiratud ja tühine ning vaja pole esitada riigiprokuratuurile kuriteoteateid
. 2020. aastal tegeles vaid kolm komisjoni ametnikku 18 470 sellise ametniku varadeklaratsioonide kontrollimisega, kellel oli kohustus neid esitada, ning nad tegid 16 korral järelevalvet 923 füüsilise isiku ja 67 kohtu üle. Kuigi muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadusega on laiendatud nende ametnike nimekirja, kes peavad oma vara deklareerima, on sellega ühtlasi lühendatud nende ametnike nimekirja, kelle deklaratsioonid avaldatakse. Olgugi et korruptsiooni ennetamise komisjon on alustanud oma IT-süsteemi ja veebiplatvormi täiustamist, et viia need vastavusse seaduses sätestatud avaldamisnõudega, ei ole ametiisikute varadeklaratsioone veel avaldatud.
Huvide konflikti ennetamist ja lahendamist käsitlevaid sätteid karmistati, kuigi nende tulemuslik rakendamine on endiselt keeruline. Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse kohaselt peavad kõik ametiisikud, kes enne ametisse astumist viisid ellu sellist tegevust või töötasid sellisel ametikohal, mis on ühitamatu nende praeguse ametikohaga, lõpetama sellise tegevuse hiljemalt 30 päeva pärast nende valimise, ametisse nimetamise või mandaadi heakskiitmise kuupäeva. Muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seadusega on laiendatud töösuhtejärgseid piiranguid avaliku sektori ametnikele, kes lähevad tööle erasektorisse. Korruptsiooni ennetamise komisjon võib algatada menetluse ametite ühitamatuse hindamiseks, kui ta leiab, et asjaomase tegevuse elluviimine võib kujutada endast ebaproportsionaalset ohtu ametiülesannete objektiivsele ja erapooletule täitmisele või ohustada ametniku ausameelsust. 2021. aasta mais saatis komisjon valitsusele algatuse, mille eesmärk oli ühtlustada huvide konflikte ja ausameelsuse põhimõtte rikkumist käsitlevad eeskirjad kõigi ametnike puhul, sest korruptsiooni ennetamise komisjoni sõnul parandaks see järelevalvet ja ametnike võrdset kohtlemist ning võimaldaks endiste ametnike ausameelsusega seotud menetlusi. Korruptsiooni ennetamise komisjon menetleb praegu kõrgetasemelisi juhtumeid, mis on seotud väidetavate huvide konfliktidega.
Jätkuvalt täiustatakse sätteid ametiisikute ja valitud isikute lobitöö kohta. Riigi ja kohaliku tasandi ametnikud ja avaliku sektori töötajad peavad teatama kontaktidest lobistidega nii oma tööandjale kui ka korruptsiooni ennetamise komisjonile. Komisjon töötleb lobitööga seotud andmeid ja avaldab need oma veebisaidil (Erar
) koos lobitöö registris sisalduva teabega. Muudetud ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduse kohaselt peavad lobistid (kelle hulka kuuluvad lisaks üksiklobistidele nüüd ka huvirühmad) avaldama ka aastaaruande.
Avaliku teabe läbipaistvus, eelkõige seoses avaliku sektori kulutustega, on endiselt tagatud. Veebisaiti Erar kasutatakse ka muude kui lobitööga seotud andmete avaldamiseks avaliku halduse kohta, sealhulgas avaldatakse riigihanketehinguud ja -teavet. Praeguste hinnangute kohaselt sisaldab Erar andmeid ligikaudu 200 miljoni finantstehingu kohta, mille nii riigi valitsus kui ka kohalikud asutused on teinud alates 2003. aastast. Skrinja on veel üks veebipõhine haldusplatvorm, kus kasutajad saavad tutvuda andmete ja aruannetega avaliku sektori palkade kohta
. 2020. aastal auditeeris kontrollikoda 13 erakonna (2018. või 2019. aastal tehtud) finantstehinguid ning esitas kuus positiivset arvamust ja seitse reservatsioonidega arvamust, sealhulgas soovitused finantstehingute parandamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks (nt seoses laenude ja toetustega).
2020. aastal võeti vastu parlamendiliikmete eetikaeeskirjad. Parlamendi presidendi nõukogu vastutab eetikakoodeksi rakendamise järelevalve eest
ning võib üleastumiste korral määrata karistusi
. Alates eetikakoodeksi vastuvõtmisest on määratud parlamendiliikmele üks karistus väiksema rikkumise eest.
Hoolimata rikkumisest teatajate kaitset käsitlevatest kehtivatest õigusnormidest pole endiselt tõhusalt tagatud nõuete täitmist. Ametialase aususe ja korruptsiooni ennetamise seaduses on rikkumisest teatajate kaitsele pühendatud peatükk. Seaduse alusel esitatud rikkumisteadete ja kaitsenõuete arv on siiski väike
. Kuigi seaduses on sätestatud võimalus nimetada isikuid, kes võtavad vastu teateid ebaeetilise või ebaseadusliku käitumise kohta avaliku sektori asutustes, näib, et selliseid ametnikke ei ole kas ametisse nimetatud või nad ei ole täielikult tööle asunud
. Siiski algatati pärast rikkumisest teatajalt teabe saamist pandeemia ajal vähemalt üks kõrgetasemeline juhtum
. Riigiprokuratuur leiab, et kaitstavaid tunnistajaid käsitlevaid praeguseid kriminaalmenetluse seadustiku sätteid ei saa rikkumisest teatajate suhtes kohaldada, kui neid peetakse ühtlasi kahtlusalusteks (nt korruptsioonijuhtumi puhul).
COVID-19 pandeemia ajal on rakendatud mitut meedet, mille eesmärk on hinnata, ennetada ja ära hoida korruptsiooniohtu, eelkõige riigihangete valdkonnas. COVID-19 pandeemia ajal on korruptsiooni ennetamise komisjon välja andnud mitu suunist, et avastada ja ära hoida korruptsiooniohtu, eelkõige seoses riigihankemenetlustega. Parlamendi taotluse alusel on kontrollikoda koostanud COVID-19ga seotud meditsiiniseadmete hangete kohta kogu riiki hõlmava auditiaruande, mis avaldati 2021. aasta veebruaris. Kindlaks tehti 13 korruptsioonikahtlusega juhtumit ja neist teatati seejärel prokuratuurile. 2020. aastal teatas riigihankemenetluste riiklik läbivaatamiskomisjon mõnest riigihankemenetluste eeskirjade rikkumise juhtumist, mille suhtes algatati uued menetlused. Alates 2021. aasta jaanuarist on võimalik esitada veebipõhiseid riigihankemenetluste läbivaatamise taotlusi, mille kohta tehtud otsused avaldatakse ka internetis
. Sellega seoses alustas avaliku halduse ministeerium avalikku konsultatsiooni riigihangete seaduse muutmise kohta ning tervishoiuministeerium moodustas töörühma, et koostada soovitused hankeid käsitlevate õigusaktide muutmiseks eesmärgiga tõhustada meditsiiniseadmete hankimist
.
III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus
Sloveenias on väljendus- ja teabevabaduse õigusraamistik kehtestatud põhiseadusega, samas kui meedia mitmekesisus tagatakse spetsiifiliste teiseste õigusaktidega. Meediat reguleeriv asutus, sidevõrkude ja -teenuste amet, on sõltumatu asutus, mis seisab juriidiliselt ja funktsionaalselt valitsusest eraldi. Meediaomandi läbipaistvuse eeskirjad nõuavad, et ettevõtjad deklareeriksid konkurentsiasutustele omandilise kuuluvuse või juhtkonna tasandi mõju, mis ületab teatava künnise. Omandilise kuuluvuse märkimisväärse muutuse jaoks on vaja ka pädeva ministeeriumi nõusolekut. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmiseks vajalikke õigusakte ei ole veel vastu võetud
.
Sidevõrkude ja -teenuste ameti sõltumatus on tagatud seadusega, kuid endiselt on probleeme ameti ressurssidega ja kohustusega suurendada ameti sõltumatust. Sidevõrkude ja -teenuste ametile eraldati lisavahendeid tema uute ülesannete täitmiseks pärast audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eelseisvat ülevõtmist. Siiski tuleb veel kindlaks teha, kas lisavahendid on piisavad, et amet saaks täielikult täita talle usaldatud mitmesuguseid ülesandeid
. Jätkuvalt valmistab muret ka kaitsemeetmete puudumine poliitilise sekkumise vastu
. Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes (MPM 2021) hinnatakse ohtu meediaasutuse sõltumatusele ja tulemuslikkusele keskmiseks
. Sidevõrkude ja -teenuste ameti staatus on tagatud elektroonilise side seadusega
ning ameti täidesaatvad volitused audiovisuaalmeedia valdkonnas tulenevad massimeedia seadusest
ja audiovisuaalmeedia teenuste seadusest
. Valitsus tegi 2020. aastal ettepaneku massimeediaseaduse läbivaatamiseks, mis viiakse eeldatavalt lõpule 2021. aasta lõpuks. Audiovisuaalmeedia teenuste seaduse läbivaatamine, mis hõlmab audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmist, on veel pooleli ja valitsus kavatseb selle lõpule viia 2021. aasta lõpuks
. 2020. aasta juunis algatati avalik konsultatsioon audiovisuaalmeedia teenuste seaduse läbivaatamise kohta, mis hõlmas sõnaselge sätte lisamist ameti sõltumatuse kohta. Seaduseelnõu kehtiv versioon, mille valitsus esitas parlamendile 2021. aasta märtsis, sellist sätet aga ei sisalda. Seetõttu on siiski kaheldav, kas ametiasutuste võetud kohustus tugevdada ameti sõltumatust viib tegelikult selle tulemuseni. 2020. aasta oktoobris tegi valitsus ettepaneku võtta vastu seadus, millega ühendatakse kaheksa reguleerivat asutust, sealhulgas sidevõrkude ja -teenuste amet,
kaheks ametiks. Ettepanekus väljendati muret reguleeriva asutuse sõltumatuse pärast
. Kavandatud seadus ei saanud 2021. aasta aprillis parlamendi toetust ja seetõttu lõpetati selle menetlemine parlamendis.
Sloveenia on kehtestanud konkreetsed sätted meediaomandi läbipaistvuse kohta, kuid endiselt tekitab muret omandistruktuuride tulemuslik kindlakstegemine. Kirjastajad või ringhäälinguorganisatsioonid peavad teatama sellest, kui üksikisiku omand või osalus ettevõtte juhtkonnas on 5 % või rohkem. Teave meediaomandi kohta avaldatakse meediaregistris, mis on avalikult kättesaadav kultuuriministeeriumi veebisaidil. 2020. aasta juulis avaldas valitsus massimeedia seaduse muudatuste eelnõu, millega tugevdataks meediaomandi läbipaistvuse korda, kaotades 5 % miinimumkünnise, välja arvatud aktsiaseltsidest äriühingute puhul. Kui see muudatus vastu võetakse, paraneks meediaomandi läbipaistvus. Nagu aga märgiti 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes, ei ole tegelikud tulusaajad praegu registris alati tuvastatavad. Seega järeldatakse, et Sloveenias on oht meediaomandi läbipaistvusele keskmine. Uurivate ajakirjanike kaheaastase uuringu käigus tehti kindlaks läbipaistmatud integreeritud omandistruktuurid, eelkõige mitme hierarhilises suhtes omaniku puhul; seetõttu on lõpliku omaniku või meediakanalile mõju avaldava isiku tuvastamine rakendatud
. Mis puudutab uudistemeedia koondumist, siis massimeedia seaduses on kehtestatud enam kui 20-protsendilise osaluse künnis, et piirata eri meediavaldkondade ülest koondumist, kuid 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes teatatakse, et puuduvad andmed ja korrapärane analüüs, mis võimaldaks olukorda hinnata.
Teatatud on juhtudest, mil meediasse on poliitiliselt sekkutud. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes hinnati Sloveenias oht meedia poliitilisele sõltumatusele suureks. Muret väljendati seoses massimeedia seaduse muudatuste eelnõus kavandatud võimalike muudatustega avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamises ja seoses riiklikule pressiametile avaldatava survega, mis on sidusrühmade sõnul ajendatud poliitilistest kaalutlustest
. Täpsemalt ei maksnud valitsuse kommunikatsioonibüroo (UKOM) Sloveenia pressiametile (STA) pärast mõningaid viivitusi 2020. aasta rahaliste vahendite maksmisel 2021. aasta rahalisi vahendeid. Sloveenia ametiasutuste taotluse alusel teatas Euroopa Komisjon 29. aprillil 2021, et 2,5 miljonit eurot, mille Sloveenia eraldas Sloveenia pressiametile avaliku teenuse osutamiseks, on täielikult kooskõlas liidu õigusega. Neid rahalisi vahendeid ei ole aga veel välja makstud. Eri sidusrühmad on väljendanud muret meedia mitmekesisuse üldise olukorra pärast Sloveenias.
Seoses riikliku reklaami haldamisega ei ole täheldatud mingeid edusamme. Nagu on märgitud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, puudub läbipaistev ja selge põhimõtete kogum, mida rakendatakse, kui riigi valitsus, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused reklaami meediaväljaannete vahel jaotavad
. Hiljutise uurimise
ja muude allikate
kohaselt on see olukord eriti läbipaistmatu munitsipaalmeedia puhul. Reklaam, mida teevad ettevõtted, kes kuuluvad valdavalt või täielikult riigile, näib samuti olevat läbipaistmatu, sest sageli keelduvad nad asjaomast teavet jagamast, tuginedes ärisaladusi kaitsvatele õigusnormidele
. 2020. aastal avaldas valitsus ministeeriumide ja valitsusasutuste reklaamikampaaniate korraldamise kohta soovitused, milles soovitati jaotada vahendid meediakanalite vahel võrdselt, olenemata nende tulemustest meediaturgudel (MPM 2021). Meedia mitmekesisuse toetamiseks mõeldud rahaliste vahendite jaotamist peetakse läbipaistvaks. Rahalisi vahendeid eraldab kultuuriministeeriumi määratud komisjon ning teave eraldatud rahaliste vahendite kohta avaldatakse toetuse saajate veebisaitidel
.
Meedia majanduslikud tingimused on COVID-19 pandeemia ajal halvenenud. Meediasektori majanduslik ebakindlus on suurenenud, muu hulgas ka seetõttu, et kultuuriministeerium peatas ajutiselt maksed meediasisu kaasrahastamise iga-aastase hankemenetluse jaoks, mis toimus 2020. aastal, kuigi vahendid maksti hiljem täielikult välja
. Mõni sidusrühm
oli mures ajakirjanike, eelkõige vabakutseliste ajakirjanike majanduslike tingimuste pärast
. Võetud ei ole konkreetseid meetmeid, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju meediakanalitele. Ajakirjanikud said siiski juurdepääsu valitsuse pakutavatele üldistele toetusmeetmetele
. 2020. aastal eraldas kultuuriministeerium meedia ja meediasisu mitmekesisuse toetamiseks konkursi kaudu iga-aastased rahalised vahendid, mille summa oli see aasta 2,7 miljonit eurot; sidusrühmad väljendasid siiski mõningast muret seoses võimaliku ohuga, et selliste vahendite jaotamisele avaldatakse poliitilist mõju.
Ajakirjanikud seisavad jätkuvalt silmitsi takistustega avalikule teabele ja dokumentidele juurdepääsul, eelkõige pikkade menetluste tõttu. Õigus teabele on sätestatud põhiseaduses ja seda reguleeritakse avaliku teabe seadusega. Avaliku teabe hankimise protsess on aga sageli aeganõudev, arvestades kõigi protsessis osalevate asjaomaste ametiasutuste kaasamist. Kuigi teabevolinik sekkub korrapäraselt, kui riigi haldusasutused takistavad ajakirjanike juurdepääsu avalikule teabele ja dokumentidele,
suurendab kaebuste esitamise süsteemi sage kasutamine märkimisväärselt voliniku töökoormust
. Samuti halduskohtud, kes vaatavad läbi teabevoliniku otsuseid, ei sea selliseid juhtumeid praktikas esikohale, vaatamata juriidilisele kohustusele seda teha. See on põhjustanud kohtuliku läbivaatamise menetlustes viivitusi, mis on võrreldavad tavajuhtumite omadega
. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes hinnati risk teabele juurdepääsu õiguse kaitsele keskmiseks (võrreldes väikese riskiga 2020. aastal), võttes arvesse teabele juurdepääsu õiguse erandite sagedast kuritarvitamist ja pikki menetlusi.
Ajakirjanike ahistamine veebis ja kohtuasjade algatamine nende vastu sagenevad jätkuvalt, samas kui füüsilisi rünnakuid esineb harva
. Väljendus- ja teabevabadus on sätestatud põhiseaduses ning paigas on asjakohased kohtumehhanismid. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes hinnati aga väljendusvabaduse kaitse riski keskmiseks
. 2020. aasta oktoobris ja novembris ning 2021. aasta veebruaris teatati mõnest ajakirjanike vastu suunatud füüsilisest rünnakust meeleavalduste ajal – nende toimepanijad on tuvastatud ja neid uuritakse
. Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm on avaldanud alates 2020. aasta oktoobrist Sloveenia kohta 12 hoiatust. Hoiatused on eelkõige seotud ajakirjanike ahistamise ja ajakirjanike vastu algatatud kohtuasjadega
. Eelmisel aastal registreeriti mitu ajakirjanike ja meediakanalite vastu algatatud hirmutava mõjuga kohtuasja. Jätkuvalt esineb sageli ajakirjanike ahistamist ja ähvardamist internetis, eelkõige naisajakirjanike puhul; sealhulgas on seda teinud mõni poliitik
. Lisaks jäävad paljud veebirünnakute toimepanijad anonüümseks ning üldiselt teatavad ajakirjanikud veebis kogetud ahistamisest harvemini kui füüsilistest ähvardustest
. Positiivse sammuna muutis riigi kõrgeim prokuratuur pärast kõrgeima kohtu otsust oma õiguslikku arvamust karistusseadustiku artikli 297 tõlgendamise kohta, võimaldades ajakirjanike vastu toime pandud süütegude eest süüdistusi esitada ka selle sätte kohaselt.
IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused
Sloveenias on mittetäieliku kahekojalise struktuuriga parlamentaarne valitsemissüsteem, kus seadusi võtab vastu ainult Sloveenia Riigikogu (parlamendi esimene koda), mitte Sloveenia Riiginõukogu (parlamendi teine koda)
. Õigusakti eelnõu võivad esitada valitsus, iga parlamendiliige või vähemalt 5 000 valijat. Põhiseaduse järelkontrolli, sealhulgas konkreetsetel juhtudel põhiseaduslikkust käsitleva kaebuse alusel, teeb konstitutsioonikohus. Lisaks kohtusüsteemile ja muudele organitele vastutavad üksikisikute õiguste kaitse eest ka inimõiguste ombudsman ja võrdõigusvolinik.
Parlament jätkas COVID-19 pandeemia ajal oma tegevust. 2020. aasta aprillis kõrvaldati parlamendi kodukorra muudatusega parlamendikomisjonide ja täiskogu veebiistungite pidamise takistused. Muu hulgas tänu neile muudatustele töötas parlament kogu 2020. aasta jooksul tavapäraselt ja võttis vastu 78 seadust, mis on võrreldav eelmiste aastatega. Nagu on analüüsitud 2020. aasta õigusriigi aruandes, võib seadusi vastu võtta lühendatud või erakorralise menetlusega, mille üle otsustab parlamendi presidendi kolleegium. 2020. aastal võeti 31 % kõigist seadustest vastu tavamenetluse kohaselt (30 % 2019. aastal), 32 % võeti vastu kiirmenetluse kohaselt (18 % 2019. aastal) ja 27 % lühendatud seadusandliku menetluse kohaselt (31 % 2019. aastal). Need andmed näitavad, et kiirmenetluste või lühendatud seadusandlike menetluste osakaal kokku ei muutunud märkimisväärselt. Probleeme on seoses sellega, mil määral valitsus seaduseelnõude asjus kodanikuühiskonnaga konsulteerib. Täpsemalt ei korraldata avalikke konsultatsioone kas üldse või on need liiga lühikesed või puudub kindel tähtaeg märkuste esitamiseks.
Piiravate meetmete aluseks on olnud nakkushaiguste seadus, mida on pärast COVID-19 pandeemia algust neli korda muudetud, sest erakorralist seisukorda ei ole kehtestatud. Ajavahemikul 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta veebruarini võeti hulk meetmeid, tuginedes peamiselt nakkushaiguste seadusele, millega kehtestati ajutised piirangud või keelud seoses liikumise, avalike kogunemiste, teatavate teenuste kasutamise (teatav äritegevus), avalike teenuste (haridus, kohtusüsteem, haldusteenused), kaitsevahendite kasutamise, karantiini ja ühistransporditeenustega. Need meetmed võeti enamasti vastu määruste ja korraldustena, harvem otsuste ja aktidena. Meetmed võttis tavaliselt vastu täidesaatev võimuharu, kõige sagedamini valitsus ja harva üksikud ministrid. 3. juunil 2021 kuulutas konstitutsioonikohus põhiseadusevastaseks osa nakkushaiguste seaduse artiklist 39, mille alusel oli valitsusel õigus piirata või keelata liikumisvabadust või ühinemisvabadust. Enamik meetmeid avaldati riigi ametlikus väljaandes ja ülejäänuid hindas konstitutsioonikohus avaldamise vajalikkust käsitlevate põhiseaduse sätete seisukohast. Seadusest tulenevate volituste alusel võtsid meetmeid ka kohalikud omavalitsused, kuid ainult oma pädevuse piires.
Konstitutsioonikohtu otsusega on tagatud teatavate sõltumatute asutuste rahaline sõltumatus. 2020. aasta detsembris leidis konstitutsioonikohus, et riigi rahanduse seaduse mõni osa on põhiseadusevastane niivõrd, kuivõrd neis nähti ette riigikogu (parlamendi teine koda), konstitutsioonikohtu, inimõiguste ombudsmani ja kontrollikoja
eelarve kindlaksmääramise menetlus. Selles kohtuotsuses rõhutati põhiseadusega loodud nelja nimetatud sõltumatu institutsiooni rahalist autonoomiat ja sõltumatust. Varem esitasid need organid oma ettepanekud eelarve kohta rahandusministeeriumile, kes ei olnud kohustatud väljapakutud summat järgima. Valitsus ja parlament peavad nüüd tagama nende institutsioonide eelarve, mõjutamata selle suurust.
Konstitutsioonikohus parandas oma tõhusust ja osales aktiivselt COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete läbivaatamisel. 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta leiti, et põhiseaduslikkust käsitlevate kaebuste sagenemise tõttu kuhjusid konstitutsioonikohtu kohtuasjad ja menetlused pikenesid jätkuvalt. Vaatamata sellele, et 2020. aastal suurenes oluliselt uute põhiseaduslikkuse järelevalve algatuste ja taotluste arv (+ 55 % võrreldes 2019. aastaga) ning põhiseaduslikkust käsitlevate kaebuste arv vähenes (–26 % võrreldes 2019. aastaga), lahendas kohus 26 % rohkem kohtuasju kui 2019. aastal. Esimest korda alates 2015. aastast suutis kohus menetleda peaaegu kõiki sissetulnud kohtuasju. Kuna aga kohus keskendus vanematele kohtuasjadele, pikenes menetluste keskmine kestus põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 530 päevani (ligi 500 päeva 2019. aastal) ja põhiseaduslikkust käsitlevate kaebuste asjades 571 päevani (420 päeva 2019. aastal). Alates 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta juunini jõudis konstitutsioonikohtusse 188 juhtumit, mis olid seotud COVID-19 pandeemia tõttu võetavate meetmetega, sealhulgas 185 põhiseaduslikkuse järelevalve algatust ja taotlust ning kolm põhiseaduslikkust käsitlevat kaebust, ning kohus lahendas 123 algatust ja taotlust ning kolm põhiseaduslikkust käsitlevat kaebust, tehes neli kohtuotsust (millest üks oli osaline otsus). 2021. aasta märtsis tõstatas parlament konstitutsioonikohtu kohtunike erapooletuse küsimuse, kutsudes konstitutsioonikohtu esimeest üles seda küsimust arutama. Esimees vastas, et see ei oleks põhiseadusega kooskõlas, kui parlament arutaks konstitutsioonikohtus pooleli olevaid kohtuasju või ootaks esimehelt konstitutsioonikohtu või enda kaitsmist seoses tehtud kohtuotsustega.
Inimõiguste ombudsman akrediteeriti A-staatusega ja ta on aktiivselt jälginud COVID-19 pandeemiaga seotud piiravaid meetmeid. 2021. aasta jaanuaris sai inimõiguste ombudsmanist Pariisi põhimõtetele vastav A-staatusega riiklik inimõiguste asutus pärast alates 2015. aastast selle staatuse saamiseks tehtud jõupingutusi. Ülemaailmse riiklike inimõiguste asutuste liidu akrediteerimise allkomitee soovitas tagada asetäitjate ametisse nimetamise menetluse nõuetekohase vormistuse ja kohaldamise ning teha õigusaktides mõne muu täiustuse
. Ombudsman osales aktiivselt COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete jälgimises, kogudes kokku teabe kõigi kehtivate piiravate eeskirjade kohta ning esitades selle konsolideeritud ja loetaval kujul oma veebisaidil. Samuti võttis ombudsman mitu korda ühendust täitevvõimuga ja osales ka COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete väljatöötamises, eelkõige selleks, et tagada nende kooskõla inimõiguste ja põhivabadustega.
Õigusriigi põhimõtte arutamiseks kutsus vabariigi president kokku seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu esimese koosoleku. 2020. aasta oktoobris kutsus vabariigi president esimest korda kokku riigivõimu kõigi kolme haru kõrgeimad esindajad, et arutada õigusriigi põhimõtet ja võimude lahusust. Koosolekul osalesid riigikogu president, peaminister, riiginõukogu president, konstitutsioonikohtu esimees, kõrgeima kohtu esimees, justiitsminister ja peaprokurör. Selline algatus võib aidata edendada dialoogikultuuri ja lojaalset koostööd riigiasutuste vahel.
Kodanikuühiskonna tegutsemisruum on proovile pandud. 2020. aasta detsembris vähendati Sloveenia kodanikuühiskonna tegutsemisruumi hinnangut „kitsendatuni“, muu hulgas pandeemiaga toimetulekuks kehtestatud piirangute tõttu, mis mõjutasid kodanikuühiskonnale soodsat keskkonda. Teatatud on valitsusväliste organisatsioonide vastu suunatud laimukampaaniatest, eelkõige sotsiaalmeedias
. COVID-19 pandeemia ajal täheldas ombudsman selliseid seadusi, meetmeid ja tavu, mis võivad avaldada negatiivset mõju kodanikuühiskonna tegutsemisruumile ja piirata inimõiguste kaitsjate tegevust. Täheldatud on rünnakuid kodanikuühiskonna organisatsioonide rahalise ja majandusliku elujõulisuse vastu, sealhulgas rahaliste vahendite vähendamise kaudu
. See paistab eriti puuduravat selliseid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes tegelevad rändajate, meediapädevuse ja inimkaubanduse teemadega
.
I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*
* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud veebisaidil
https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation
.
Euroopa Komisjon, ELi õigusemõistmise tulemustabel, 2020–2021.
Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus, 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire, 2021.
II lisa. Sloveenia riigikülastus
Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta aprillis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:
·advokatuur
·ajakirjanike ja kirjastajate liit (Irena Zagajšek)
·ajakirjanike liit
·avaliku halduse ministeerium
·inimõiguste ombudsman
·justiitsministeerium
·kohtunike ühing
·kohtute nõukoda
·konstitutsioonikohus
·kontrollikoda
·korruptsiooni ennetamise komisjon
·kultuuriministeerium
·kõrgeim kohus
·meediateaduskond (prof Borut Rončević, prof Matevž Tomšič)
·parlamendi sekretariaat
·Pod črto
·politsei peadirektoraat (majanduskuritegude osakond) ja riiklik uurimisbüroo (NPU)
·rahuinstituut
·riigiprokuratuur (peaprokurör, riigi kõrgeim prokuratuur, riigi eriprokuratuur)
·riigiprokuratuuri nõukogu
·riiklik läbivaatamiskomisjon
·riiklik valitsusväliste organisatsioonide koondvõrgustik (CNVOS)
·sidevõrkude ja -teenuste amet (AKOS)
·Sloveenia ajakirjanike liit
·Transparency International Sloveenia
* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:
·Amnesty International
·Center for Reproductive Rights (reproduktiivõiguste keskus)
·CIVICUS (Ülemaailmne Kodanikualgatuse Ühendus)
·Civil Liberties Union for Europe (Euroopa kodanikuvabaduste liit)
·Civil Society Europe
·Conference of European Churches (Euroopa kirikute konverents)
·EuroCommerce
·Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus
·Euroopa Ajakirjanike Liit
·Euroopa Noortefoorum
·European Center for Not-for-Profit Law (Euroopa mittetulundusõiguse keskus)
·European Civic Forum (Euroopa kodanike foorum)
·European Partnership for Democracy (Euroopa demokraatia tugivõrgustik)
·Front Line Defenders
·Human Rights House Foundation
·Human Rights Watch
·ILGA-Europe
·International Planned Parenthood Federation European Network (IPPF EN) (rahvusvahelise pereplaneerimise föderatsiooni Euroopa võrgustik)
·Madalmaade Helsingi komitee
·Open Society European Policy Institute
·Philanthropy Advocacy
·Piirideta Reporterid
·Protection International
·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon
·Rahvusvaheline Juristide Komisjon
·rahvusvaheline võrgustik International Press Institute
·Transparency International EU