EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 702 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta



Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta


Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}

I.Kohtusüsteem

Kohtusüsteem koosneb 13 esimese astme üldkohtust, 1 mitmest esimese astme erikohtust, 2 viiest apellatsioonikohtust ja ülemkohtust. Kõrgeima halduskohtuna tegutseb riiginõukogu justiitsharu 3 . Kõige raskemaid kriminaalasju menetleb mittealaline vandekohus 4 . Konstitutsioonikohtu pädevusse kuulub kontroll õigusaktide põhiseaduslikkuse üle. Enamik õigusemõistmisega seotud pädevusi on föderaalsed 5 . Kohtute ja prokuratuuri sõltumatus on sätestatud põhiseaduses 6 . Sõltumatu kõrgem kohtunõukogu 7 tegeleb kohtunike värbamisega ning parandab õigusemõistmise kvaliteeti auditite ja muude kontrollimehhanismide abil, aga annab ka valitsusele ja parlamendile nõu õigusemõistmisega seotud küsimustes nii nende taotluse korral kui ka omal algatusel. Kõrgem kohtunõukogu valib kohtunikukandidaadid ning valitsus 8 nimetab justiitsministri ettepanekul kohtunikud eluks ajaks ametisse 9 . Kohtute kolleegium, mis koosneb kolleegide valitud kohtute esimeestest, vastutab kohtute üldise toimimise eest. Riigi eri osade advokaate esindavad flaami advokatuur ning prantsus- ja saksakeelne advokatuur. Belgia osaleb Euroopa Prokuratuuri töös.

Sõltumatus

Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on üldsuse silmis kõrge ja ettevõtjate silmis keskmine. Kokkuvõttes leiab 2021. aastal 66 % üldsuse esindajatest ja 58 % ettevõtetest, et kohtute ja kohtunike sõltumatus on kas väga suur või võrdlemisi suur 10 . Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on alates 2016. aastast olnud üsna järjepidev: selle näitaja suurenes 2016. aastast kuni 2019. aastani 11 ning vähenes seejärel veidi ettevõtete puhul 12 ning suurenes pisut üldelanikkonna puhul 13 .

Asenduskohtunike valikuprotsessi reform on lõpule viidud 14 ja kõigi kohtunike eetikaraamistikku on veelgi parandatud. Kuna Euroopa Nõukogu väljendas muret asenduskohtunike süsteemi pärast, 15 muudeti 23. märtsi 2019. aasta seadusega kohtuseadustikku, et parandada valikuprotsessi kvaliteeti ja kohaldatavat eetikaraamistikku 16 . Reformi eesmärk on tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust, parandades asenduskohtunike valikumenetlust ja tugevdades nende eetikaraamistikku 17 . Pärast seaduse jõustumist 2020. aasta jaanuaris toimus 2020. aastal kaks asenduskohtunike kandidaatide eksamit, kus ligikaudu kolmandik kandidaatidest osutus edukaks 18 . Lisaks nähakse seadusega ette üldiste eetikapõhimõtete kohaldamine kõigi kohtusüsteemi liikmete kategooriate suhtes ning eetikakoolitus nii kohtunikele kui ka kohtukaasistujatele 19 .

Hiljutised vahejuhtumid on põhjustanud kriitikat õigusnõustaja ja tema kliendi vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsuse austamise küsimuses. Pärast seda, kui 2021. aasta mais avaldati teave, et kahtlustatavate ja nende advokaatide kohtumised võidi salvestada politseijaoskonnas videosse, esitas flaami advokatuur ametliku kaebuse P-komiteele 20 . Prantsus- ja saksakeelne advokatuur reageeris samuti avalikult, rõhutades õigusnõustaja ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse olulisust õigusriigi jaoks. Käimas on kriminaaluurimine, et teha kindlaks, kes oli sellest tehnilisest võimalusest teadlik ja kas seda kasutati kahtlustatavate ja nende advokaatide vaheliste konfidentsiaalsete vestluste salvestamiseks.

Kvaliteet

Kohtusüsteemi digitaliseerimisel tehtud edusammud on tagasihoidlikud, kuid lähiaastateks on ette nähtud paljulubavad algatused. Arvestades püsivat vajadust tõhustada kohtusüsteemi digitaliseerimist, kavandab valitsus paljulubavaid algatusi, mis tuleb lõpule viia 2025. aastaks 21 . Need hõlmavad kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud ühtse veebipõhise õigusportaali loomist, ühtse kohtuasjade haldamise süsteemi loomist kõigi kohtute jaoks, hagide digitaalse esitamise ja toimikutega konsulteerimise hõlbustamist, enamiku kohtupraktika avaldamist internetis ning kohtusüsteemile andmetel põhineva vahendite haldamise võimaldamist. Nende kavade elluviimine kiirendaks küll märkimisväärselt tsiviil- ja kriminaalkohtute digitaliseerimist, kuid halduskohtud nende algatuste alla ei kuulu. Sellest hoolimata saavad kohtuvaidluse pooled nüüd Flandria halduskohtutes esitada dokumente elektrooniliselt.

Jätkub protsess, mille eesmärk on saavutada vahendite sõltumatu haldamine kohtusüsteemis 22 . Kohtute kolleegium ja prokuröride kolleegium jätkavad tööd juba aastaid kestnud protsessiga, mille eesmärk on anda vahendite haldamine üle kohtusüsteemile. 2022. ja 2023. aastal tuleks luua töökoormuse mõõtmise vahend, mis on vajalik vahendite optimaalseks jaotamiseks kohtute vahel 23 . Eesmärk on saavutada 2024. aastal kohtusüsteemi sõltumatus vahendite haldamisel. Valitsus esitas apellatsioonkaebuse Brüsseli prantsuskeelse esimese astme kohtu 13. märtsi 2020. aasta otsuse 24 peale, millega mõisteti riik süüdi selles, et ta ei taganud kohtusüsteemile seadusega nõutud inimressursse. Kuigi apellatsioonkaebust menetletakse ilma peatava toimeta, ei ole valitsus lõpule viinud kõiki samme kohtuotsuse täielikuks täitmiseks 25 . Kõrgem kohtunõukogu jätkab arutelu selle üle, kuidas muuta karjäär kohtusüsteemis atraktiivsemaks, eesmärgiga alustada pärast 2021. aasta suve konkreetsete projektidega. Lisaks on lähiaastateks ette nähtud kohtusüsteemi rahaliste vahendite suurendamine. Nende algatuste eesmärk on parandada kohtusüsteemi inim- ja finantsressursside olukorda.

Kõrgem kohtunõukogu on andnud soovitusi õiguskaitseasutustega seotud kohtulike uurimiste kohta. Pärast Jozef Chovaneci surmaga seotud asjaolusid käsitleva käimasoleva kohtuliku eriuurimise algatamist 26 võttis kõrgem kohtunõukogu 28. oktoobril 2020 vastu uurimisaruande. Kõrgem nõukogu soovitas parandada uurimises osalevate eri õigusasutuste vahelist suhtlust, täiendada politseijõudude vastu suunatud või nende poolt toime pandud vägivalla järgse kohtuliku uurimise protokolli ning luua mehhanismi selliste juhtumitega seotud faktide ja uurimistoimingute korrapäraseks ja põhjalikuks järelkontrolliks. Kõrgem nõukogu esitas oma soovitused justiitsministrile, kes palus prokuratuuril soovitusi hoolikalt kaaluda 27 . Kõrgem nõukogu kavatseb viia läbi veel ühe uurimise, kui 27. veebruaril 2018 algatatud kohtulik uurimine 28 on lõpule viidud 29 . Kõrgem nõukogu jälgib ka oma soovituste järelmeetmeid.

Mitme algatusega püütakse veelgi parandada kohtusüsteemi kvaliteeti. Pärast GRECO soovitust võtta kasutusele kohtuasutuste toimimise regulaarne üldine aruandlus 30 on kõrgema kohtunõukogu loodud töörühm nüüd valmis saanud prokuratuuride ja kohtute iga-aastaste aruannete standardvormid 31 . Lisaks on käimas algatused õigusemõistmise kvaliteedi parandamiseks, näiteks kohtusüsteemi toimimist käsitleva kaebemenetluse reform ja algatus selge keelekasutuse edendamiseks kohtuotsustes 32 . Mis puudutab õiguskaitse kättesaadavust, siis on tervitatav, et 1. septembril 2020 tõstetakse tasuta õigusabi sissetulekukünnist 1 226 euroni kuus, ning kuni 1. septembrini 2023 on ette nähtud täiendav järkjärguline tõus kuni 1 526 euroni.

Võeti meetmeid kohtusüsteemi järjepideva toimimise tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal. Kohtusüsteemi järjepideva toimimise tagamiseks pandeemia ajal võeti vastu mitu seadust. Näiteks lubas 20. mai 2020. aasta seadus saata kohtumenetluse algatamise dokumente ajutiselt digitaalselt. Lisaks võttis kohtute kolleegium vastu siduvad direktiivid, millega tagati, et kohtuhooned jäid avatuks ja kohtuistungid jätkusid kohtusaalides või virtuaalselt 33 . Poolte nõusolekul menetleti juhtumeid ka kirjalikult.

Tõhusus

Jätkuv andmepuudus ei võimalda saada täielikku ülevaadet kohtusüsteemi tõhususest 34 . Kohtumenetluse kestuse osas esineb endiselt märkimisväärseid andmelünki, 35 mis ei võimalda saada täielikku ülevaadet kohtusüsteemi tõhususest 36 . Kättesaadavad piiratud andmed näitavad, et esimese astme kohtuasjade lahendamise kõrge määr langes 2019. aastal tsiviil- ja äriõiguse kohtuasjade puhul ligikaudu 100 %-le. Haldusasjade lahendamise määr esimese astme kohtutes on endiselt üle 100 %, kuigi menetlused kestavad ikka veel kaua 37 . Sidusrühmad on teatanud ka eriti pikkadest viivitustest teatavates kohtutes, näiteks Brüsseli apellatsioonikohtus 38 . Belgia suhtes kohaldatakse jätkuvalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee tõhustatud järelevalvet seoses esimese astme tsiviilasjade menetluse liiga pika kestusega 39 . Haldusõigusega seotud juhtumite puhul on riiginõukogu justiitsharu menetluses olevad kohtuasjad märkimisväärselt kuhjunud, mida on veelgi võimendanud COVID-19 pandeemia 40 . Lisaks on menetluste keskmine kestus pikenenud ja kuhjumine muutub tõenäoliselt veelgi suuremaks probleemiks, kuna lõpuleviidud kohtumenetluste määr jääb alla 100 % 41 .

II.Korruptsioonivastase võitluse raamistik

Korruptsioonijuhtumite uurimise ja kohtuliku menetlemise pädevus on jagatud mitme asutuse vahel. Korruptsioonivastase võitluse keskbüroo (CDBC-OCRC) on föderaalpolitsei spetsialiseerunud kesktalitus, mille pädevuses on uurida korruptsiooni ja toetada korruptsiooni uurimist. P-komitee on politseijõududeväline sõltumatu järelevalveorgan, kes vastutab eetikaeeskirjade järgimise järelevalve eest. Peale selle täidavad korruptsioonivastases võitluses ning eetika ja aususe edendamisel keskset rolli mitu riigiasutust (muu hulgas kontrollikoda, rahandusinspektsiooni föderaalkorpus, föderaalne poliitika ja tugiteenuste amet). Kontrollikoda teeb väliskontrolli föderaalriigi eelarve-, raamatupidamis- ja finantstoimingute üle, samal ajal kui rahandusinspektsiooni föderaalkorpus on avalik-õiguslik teenistus, mis kontrollib riiklike kulutuste seaduslikkust, teostatavust ja asjakohasust. Haldus- ja kutse-eetika büroo muutis oma nimetuse eetika ja kultuuri üksuseks. See varem sõltumatu organ kuulub nüüd föderaalse poliitika ja tugiteenuste ameti (FOD BOSA) struktuuri, kus jätkab eetikaeeskirjade väljatöötamist ja abistab föderaalvalitsust eetikameetmete kehtestamisel 42 .

Eksperdid ja ettevõtjad tajuvad korruptsioonitaset avalikus sektoris endiselt suhteliselt madalana. Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeksis sai Belgia 76 punkti 100st ning on Euroopa Liidus 5. ja maailmas 15. kohal 43 . Tajutav korruptsiooni tase on olnud suhteliselt stabiilne 44 viimased viis aastat 45 .

Föderaaltasandil tegutseb mitu korruptsioonivastast võrgustikku ja koostööplatvormi. Välisministeerium vastutab korruptsioonivastase võitluse valdkonna teabevahetuse eest rahvusvaheliste organitega platvormi raames, kuhu on kaasatud ministrite kabinetid. Lisaks on justiitsministeerium hiljuti loonud uue mitteametliku platvormi, mis näeb ette kohtumisi kuni kolm korda aastas, et koordineerida korruptsioonivastaseid meetmeid ja vastata rahvusvahelistele soovitustele. Riiklikud ametiasutused väljendasid valmisolekut arendada edasi nende kahe platvormi vahelist sünergiat 46 . See täiendab juba olemasolevat föderaaltasandi eetikavõrgustikku, mis tagab avalikus teenistuses ametisse määratud eetikaametnike vahelise koordineerimise. Võrgustiku eesmärk on toetada eetikakoordinaatorite koostööd ning luua platvorm kogemuste ja heade tavade jagamiseks 47 . Eetikavaldkonna usaldusisikute võrgustiku 48 eesmärk on edendada koostööd eetikavaldkonna usaldusisikute vahel, kes on määratud ametisse selleks, et kaitsta ja toetada riigiametnikke, kes teatavad väidetavast eetikanormide rikkumisest föderaalvalitsuses 49 .

Puudusi välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise juhtumite uurimise aegumistähtajas ei ole kõrvaldatud. OECD viimaste soovituste kohaselt on Belgia käsitlenud välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastases võitluses juriidiliste isikute kriminaalvastutuse küsimust, kuid puudusi leiti seoses välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise juhtumite põhjaliku ja kõikehõlmava uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise aegumistähtajaga 50 . Kehtestatud on mehhanism võimalikest välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise juhtumitest teatamiseks, kuid nagu riiklikud ametiasutused on kinnitanud, ei ole 2020. aastal süsteemis aruandeid esitatud 51 .

Eetikanormide järgimist politseis jälgivad P-komitee ja peainspektsioon. Politseil on oma spetsiaalne teavitussüsteem, samas kui P-komitee ja peainspektsioon tagavad eetika- ja eetikanormide võimalike rikkumiste sisejuurdluse. 2020. aastal esitati süsteemis kuus aruannet, millest kolm lükati tagasi ja ülejäänud kolm viisid ametliku uurimise alustamiseni 52 . 6. novembril 2020 teatas siseministeerium kavatsusest esitada ettepanek uue õigusakti kohta, mis käsitleb eetikanormide rikkumistest teatamist 53 .

Ette on nähtud mõningad meetmed ministrite ja nende nõunike huvide konflikti vältimiseks. Föderaalametnikud peavad järgima 2018. aasta juulis vastu võetud käitumisjuhendit. Ministrite ja nende kabinetiliikmete suhtes neid eeskirju siiski ei kohaldata. Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) leidis, et sellega seotud soovitusi ei ole veel täielikult rakendatud 54 . Riigiametnike käitumisjuhendis sätestatud eeskirju kohaldatakse ainult kabinetiülemate ja nende asetäitjate suhtes 55 . Kabinetiliikmete eetikaeeskirjad on endiselt nõrgad ning pole kehtestatud menetlust, mis aitaks kontrollida, kas kabinetiliikmed järgivad eetikanorme 56 . Sellega seoses rõhutas GRECO ka seda, et kabinetiliikmete töölevõtmist reguleerivad eeskirjad peaksid olema läbipaistvamad 57 .

Endiselt esineb puudusi varade deklareerimise valdkonnas. Endiselt esineb õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes 58 varade deklareerimise valdkonnas tuvastatud puudusi, kuna kontrollikoda saab kinnises ümbrikus esitatud deklaratsioonid, mida ei avaldata ja mille õigsust ei kontrollita. Deklaratsioonid on kättesaadavad ainult eeluurimiskohtunikele kriminaaluurimise raames 59 .

Parlamendiliikmete eetikanormid on kehtestatud, kuid kingitusi ja hüvitisi käsitlevate normidega seotud puudusi ei ole kõrvaldatud. Parlamendiliikmed peavad järgima parlamendi kutse-eetika koodeksit, 60 kuid kõiki GRECO tuvastatud puudusi 61 ei ole kõrvaldatud. See kehtib eelkõige parlamendiliikmete hüvitiste ja kingituste kohta, kuna nende kohta ei ole veel vastu võetud kõikehõlmavaid eeskirju.

Teatavaid lünki esineb parlamendiliikmete lobitöö eeskirjades ning tippjuhi ülesandeid täitvate isikute ja lobistide vahelise suhtluse eeskirjades. Kehtivate eeskirjade kohaselt 62 peavad lobistid allkirjastama teatava käitumisjuhendi ja seda järgima, kui nende eesmärk on otseselt või kaudselt mõjutada poliitika kujundamist. GRECO soovitust võtta vastu parlamendiliikmete ja lobistide vahelise suhtluse eeskirjad ning eeskirjad, mis reguleerivad tippjuhi ülesandeid täitvate isikute ja lobistide suhteid, ei ole veel ellu viidud 63 . Eelmisel aastal teatati, et kuigi parlamendiliikmete ja riigiametnike nn pöördukse efektiga seotud eeskirjad on üldiselt piisavad, esineb endiselt puudusi seoses tippjuhi ülesandeid täitvate isikute käitumisjuhendis sisalduvate eeskirjadega. Ministrite ja nende kabinetiliikmete suhtes ei kehti peaaegu ükski eeskiri 64 .

Vastu on võetud erakondade rahastamise eeskirjade muudatus, mille eesmärk on järgida rahvusvahelisi soovitusi välisrahastajate kohta. 21. mail 2021 võttis senat vastu erakondade rahastamist käsitleva 4. juuli 1989. aasta seaduse artikli 16bis muudatuse 65 . Uue sättega reguleeritakse välisrahastajate küsimust, nagu on soovitanud ka GRECO 66 .

Rikkumisest teatajaid kaitsvaid põhjalikke õigusakte ei ole veel vastu võetud. Valitsuse koalitsioonilepinguga on ette nähtud, et 2021. aasta lõpuks kiidetakse heaks põhjalikud eeskirjad rikkumisest teatajate kaitseks, kusjuures konkreetselt on mainitud heas usus rikkumisest teatanud riigiteenistujate kaitset 67 .

COVID-19 pandeemia on aeglustanud korruptsioonijuhtumite uurimist. Ametiasutuste kinnitusel on pandeemia avaldanud negatiivset mõju politsei ja kohtusüsteemi tegevusele, sealhulgas korruptsioonivastasele võitlusele. Õiguskaitseasutused pidid uue olukorraga kohanema, püüdes teha kaugtööd ning lükates edasi teatavad uurimistoimingud, mis nõuavad ametnike füüsilist kohalviibimist 68 . Sellest hoolimata jätkus keerukate juhtumite uurimine ja kohtumõistmine tavapäraselt.

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Belgias on kolm keelelist ja kultuurilist kogukonda, kellel on pädevus valdkonnas, mis on seotud meedia mitmekesisusega. Meedia mitmekesisuse õigusraamistik põhineb põhiseaduslikel tagatistel, näiteks ajakirjandus- ja väljendusvabadusel. Võeti vastu õigusakt läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmiseks. Meediaomandi läbipaistvust tagab sõltumatu audiovisuaalmeediat reguleeriv asutus 69 .

Meediat reguleerivate asutuste sõltumatust ja vahendeid on suurendatud. Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmise tulemusena on tugevdatud flaami kogukonna audiovisuaalmeediat reguleeriva asutuse VRM 70 sõltumatust – eelkõige uue nõudega, et koja liikme asendamise või ametist vabastamise otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja läbipaistev. VRM on võtnud tööle kaks uut töötajat, et täita audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevaid lisaülesandeid; kokku on selles asutuses nüüd 21 töötajat 71 . Prantsuskeelse kogukonna audiovisuaalmeediat reguleeriva asutuse (CSA) 72 sõltumatust on läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmise tulemusel samuti tugevdanud CSA juhi ametist vabastamise põhjuste suhtes kohaldatava uue läbipaistvusnõudega. Reguleeriva asutuse eelarvet on 2020. aastaga võrreldes suurendatud peaaegu 9 %, mis võimaldas võtta tööle 4 uut töötajat, kellega koos suurenes töötajate arv 31ni 73 . Saksakeelse kogukonna audiovisuaalmeediat reguleeriv asutus 74 on ümber korraldatud: otsuseid tegev organ – otsustav koda – on eraldatud nõuandekogust ning lisandusid uued liikmed, kes esindavad veebiteenuseid ja kodanikuühiskonda. Lisaks on asutuse eelarve võrreldes 2020. aastaga kahekordistunud, mis võimaldab võtta tööle uusi töötajaid; kokku on töötajaid neli 75 . Meedia mitmekesisuse seire aruande (edaspidi „MPM 2021“) teatel on risk meediaasutuste sõltumatusele väga väike 76 .

On olemas tugevad meedia eneseregulatsiooni struktuurid, mida tugevdatakse veelgi. Ajakirjanduseetika nõukogu 77 ja ajakirjandusnõukogu 78 on teatanud publiku kasvavast huvist meediasisu täpsuse vastu ja vähestest kaebustest seoses COVID-19 pandeemia kajastamisega meedias. Ajakirjanduseetika nõukogu kaalub uurivate ajakirjanike vastu esitatud kaebuste kiirendatud läbivaatamist, et vältida enesetsensuuri, mis on sageli pikkade läbivaatamisperioodide kõrvalmõju 79 . Ajakirjanduseetika nõukogu on seisukohal, et õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes osutatud erimeelsused CSAga kahe asutuse pädevuse osas seoses kutse-eetika standardite järgimisega audiovisuaalmeedia teenuste puhul on lahendatud ning nad on rakendamas ühist koostöökava 80 .

Meediaomandi läbipaistvus on suures osas tagatud. Meediaomandi läbipaistvuse tagamiseks avaldab VRM iga-aastase aruande meedia kontsentreerumise kohta ja annab oma veebisaidil juurdepääsu omandit käsitlevale teabele, CSA aga haldab prantsuskeelse kogukonna meediapakkumist tutvustavat veebisaiti. MPM 2021 järgi on Belgia meediat reguleerivatel asutustel digitaalse uudistemeedia ettevõtjate finants- ja omandistruktuuride kohta siiski vähe andmeid 81 . Sidusrühmad on teatanud harvadest juhtumitest seoses teatavate veebimeedia žanride, näiteks satiiriliste veebisaitidega, paludes oma turvalisuse tagamiseks anonüümsust 82 . Uudistemeedia on Belgias tugevasti kontsentreerunud 83 .

Ametiasutused on kehtestanud meediasektorile keskenduvad meetmed COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks. COVID-19 pandeemia tõttu on enamiku audiovisuaal- ja trükimeediateenuste käive vähenenud reklaamitulu vähenemise tõttu ja mõned väiksemad kanalid on teatanud likviidsusprobleemidest. Eriti ränga hoobi on saanud vabakutselised ajakirjanikud 84 . Samal ajal näib, et usaldusväärse ajakirjanduse publiku osakaal on kasvanud, mis näitab avalikkuse huvi objektiivse ja faktidel põhineva reportaaži vastu 85 . Kõigi kolme kogukonna võetud meetmed hõlmavad avalikke teavituskampaaniaid, erakorralisi toetusvahendeid meediale, otsetoetust vabakutselistele ja sissetulekuta jäänud ajakirjanikele, raadio litsentsitasude maksmise edasilükkamist ja projektide käivitamist sektori pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks 86 . MPM 2021 aruandes rõhutatakse, et selliste meetmete rakendamine ei ole suurendanud meedia poliitilist sõltumatust ohustavaid riske 87 .

Juurdepääsu valitsusasutuste valduses olevale teabele tuleks veel parandada. MPM 2021 järgi ei toimi valitsusasutuste valduses olevale teabele juurdepääsu saamise süsteemid ikka veel nii tõhusalt, kui oleks vaja selleks, et nõuetekohaselt kaitsta õigust teabele 88 . Sidusrühmad on märkinud mitut COVID-19 pandeemiaga seotud teabeedastuse keskkonnaga seotud probleemi, näiteks teatavate avalike koosolekute (nt munitsipaalnõukogudes) peatamist ja piiratud juurdepääsu kohtusaalidele. Teisest küljest on ajakirjandusele kui esmatähtsale tegevusele võimaldatud erandeid sulgemismeetmetest ja muudest liikumispiirangutest 89 .

Mõningatel juhtudel on väljendatud muret ajakirjanikele suunatud veebiähvarduste ja kohtuga ähvardamise üle. Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil on alates 2020. aasta oktoobrist avaldatud kolm hoiatusteadet Belgia kohta seoses ajakirjanike ähvardamisega veebis ja ajakirjaniku kodu läbiotsimisega pärast vaktsiinikorruptsiooni käsitlenud artikli avaldamist 90 . Teabe kohaselt, mis flaami ajakirjanike liit on kogunud ajakirjanike vastu suunatud agressioonijuhtumite kohta, millest on teatatud spetsiaalse vihjeliini kaudu, on veebirünnakute sihtmärgiks sageli naisajakirjanikud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvad ajakirjanikud. Sidusrühmad on teatanud ka ajakirjanike küberjälitamisest 91 ning hiljutistest kohtuga ähvardamise juhtumitest ja juhtumist, kus politsei konfiskeeris meeleavaldust kajastanud ajakirjaniku pressikaardi 92 . Seetõttu hindab MPM 2021 ajakirjaniku elukutse, standardite ja kaitse näitajat keskmise riskitasemega 93 . Tundub, et salastatud teabe seadusest 94 tulenevate võimalike piirangutega seotud probleem on lahenenud tänu teabevabaduse erandile, mille valitsus lisas eelnõusse 95 .

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Belgia on föderaalriik, kus piirkondadel ja kogukondadel on märkimisväärsed volitused. Föderaaltasandil on Belgias kahekojaline parlamentaarne süsteem. Parlament koosneb esindajatekojast ja senatist. Seadusandlikke ettepanekuid võivad esitada valitsus ja parlamendi mõlema koja liikmed 96 . Riiginõukogu nõuandev haru esitab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta. Konstitutsioonikohtu pädevuses on vaadata läbi föderaalparlamendi ning piirkondade ja kogukondade parlamentide vastuvõetud õigusakte. Lisaks kohtusüsteemile on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis oluline roll sõltumatutel asutustel.

Riiginõukogu nõuandev haru puutub endiselt kokku raskustega, kui ta püüab tõhusalt täita oma ülesandeid 97 . Nõuandvale harule tekitab endiselt probleeme vahendite, eelkõige eelarve- ja inimressursside nappus. Nende probleemide ja sagedase lühendatud tähtaegadega menetluste kasutamise tõttu ei saa nõukogu mõnel juhul õigusakti eelnõu kohta arvamust esitada. Lisaks on hiljutised eelarvekärped lükanud nõuandva haru ette veelgi komistuskive, mis takistavad sel tõhusalt täita oma ülesandeid, millel on õigusaktide kvaliteedi tagamisel tähtis roll.

Apellatsioonikohus leidis, et COVID-19 meetmed lähtuvad nõuetekohasest õiguslikust alusest, tühistades esimese astme kohtu otsuse. Kohtuasjas, mis algatati Brüsseli prantsuskeelses esimese astme kohtus, anti valitsusele korraldus näha 30 päeva jooksul ette õiguslik alus COVID-19 meetmetele 98 ja mõisteti iga viivitatud päeva eest trahv 5 000 eurot; õigusliku aluse kehtestamata jätmisel muutuksid meetmed pärast tähtaja möödumist kehtetuks. Valitsus kaebas kohtuotsuse edasi Brüsseli apellatsioonikohtusse, kes leidis oma 7. juuni 2021. aasta otsuses, et COVID-19 meetmetel on olemas nõuetekohane õiguslik alus. Apellatsioonikohus leidis siiski, et tuleb ära oodata konstitutsioonikohtu eelseisev otsus küsimuses, kas COVID-19 meetmete vastuvõtmisel on täielikult järgitud põhiseadust ja põhiõigusi 99 .

Vastu on võetud nn pandeemiaseadus, et luua pandeemiaga seotud erakorralistele meetmetele uus õiguslik alus 100 . Pärast seda, kui siseminister kuulutas 13. märtsil 2020 välja riikliku eriolukorra kava föderaalse etapi, võeti COVID-19 meetmed vastu olemasolevate seaduste alusel ministri määrustega 101 . Pärast järjest valjenevat kriitikat, et COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks võetud meetmed vajavad tugevamat õiguslikku alust, arvestades nende mõju põhiõigustele, töötas valitsus välja nn pandeemiaseaduse, mis võeti pärast mitut riiginõukogu 102 ning föderaalse inimõiguste kaitse ja edendamise instituudi 103 arvamust vastu 15. juulil 2021. Seaduses on sätestatud, et valitsus võib kuningliku dekreediga kuulutada välja epidemioloogilise eriolukorra, mille järel peab parlament selle 15 päeva jooksul kinnitama. Erakorralised meetmed tuleb vastu võtta kuningliku dekreediga, välja arvatud „ilmse ohu“ korral, kui meetmed võib vastu võtta ministri määrustega.

Võeti meetmeid, et tagada parlamendi jätkuv toimimine COVID-19 pandeemia ajal. Esindajatekoja kodukorra muudatus võimaldas korraldada täiskogu arutelusid ja hääletusi parlamendiliikmete enamuse füüsilise või virtuaalse osalemisega. Lisaks võimaldas videokonverentside kasutamine korraldada komisjonide koosolekuid virtuaalselt ja liikmed said hääletada täiskogul digitaalsete vahendite abil.

Valitsus algatab ulatusliku kodanikega konsulteerimise protsessi, et anda panus kavandatavasse uude põhiseaduse reformi. Valitsus valmistab ette uut riigireformi pärast 2024. aasta valimisi. See võib muuta valimistejärgset valitsuse moodustamise protsessi 104 ning põhiseaduse muutmise menetlust. Valitsus on teatanud, et on käivitanud veebiplatvormi, mille kaudu kodanikud, kodanikuühiskond, akadeemilised ringkonnad ja kohalikud omavalitsused saavad esitada oma arvamuse kavandatud riigireformi kohta 105 . Konsultatsioon algab 2021. aasta septembris ja kestab kuus nädalat. Lisaks võttis föderaalparlament vastu eeskirjad üksikasjalike sätete kohta, mille kohaselt tuleb üle 25 000 Belgia elaniku allkirja kogunud petitsiooni esitajad vastutavas komisjonis ära kuulata 106 .

On loodud ja tegutseb uus föderaalne inimõiguste instituut 107 . Pärast föderaalse inimõiguste kaitse ja edendamise instituudi (FIRM/IFDH) juhatuse liikmete ametisse nimetamist 2020. aasta juulis alustas FIRM/IFDH sekretariaat 2021. aasta alguses tööd. FIRM/IFDH volitused hõlmavad mittesiduvate arvamuste, soovituste ja aruannete esitamist riigiasutustele, sealhulgas omal algatusel, ning inimõiguste edendamist. Instituut ei ole siiski pädev käsitlema kodanike üksikkaebusi 108 . FIRM/IFDH asutamise seaduses on sätestatud võimalus sõlmida koostööleping, et laiendada instituudi praegu föderaaltasandiga piiratud pädevust mitteföderaalsele tasandile. Kuigi selle tulemuseks on mõnevõrra hajutatud inimõiguste kaitse mehhanism, teeb FIRM/IFDH koostööd teiste asjaomaste inimõiguste kaitse organitega, 109 seda ka mitteföderaalsel tasandil.

Kodanikuühiskond on kaasatud teatavatesse valitsuse algatustesse, nagu rassismivastase tegevuskava väljatöötamine. Belgiat peetakse avatud kodanikuühiskonnaga riigiks 110 ning kodanikuühiskonna organisatsioone kutsutakse osalema teatavates valitsuse algatustes, nagu riikliku rassismivastase tegevuskava ettevalmistamine 111 . Tegevuskava töötavad ühiselt välja valitsusasutused ja 60 kodanikuühiskonna organisatsioonist koosnev koalitsioon NAPAR.

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud veebiaadressil https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation .

Belgia (prantsuskeelne kogukond) (2021), Belgialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

Belgia valitsus (2021), riiklik taaste ja vastupidavuskava.

Belgia valitsuse 2020. aasta koalitsiooniprogramm (Regeerakkoord) ( https://www.belgium.be/sites/default/files/Regeerakkoord_2020.pdf ).

Blueprint for Free Speech (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

Brüsseli apellatsioonikohtu 31. märtsi 2021. aasta otsus.

CIVICUS, „Monitor tracking civic space – Belgium“ ( https://monitor.civicus.org/country/belgium/ ).

Euroopa Komisjon (2020), „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“.

Euroopa Komisjon (2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Flaami ajakirjanike liit – Vlaamse Vereniging van Journalisten (VVJ/AVBB) (2021), flaami ajakirjanike liidult (Vlaamse Vereniging van Journalisten, VVJ/AVBB) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Föderaalne inimõiguste instituut (2021), arvamus esialgse seaduseelnõu kohta, mis käsitleb halduspolitsei meetmeid epidemioloogilises eriolukorras („Voorontwerp van Wet betreffende de maatregelen van bestuurlijke politie tijdens een epidemische noodsituatie“), ( https://www.federaalinstituutmensenrechten.be/nl/documenten/FIRM-2021-advies-pandemiewet.pdf ).

GRECO (2019), viies hindamisvoor – „Evaluation Report on Belgium on preventing corruption and promoting integrity in central governments (top executive functions) and law enforcement agencies“.

GRECO (2021), neljas hindamisvoor – „Evaluation Report on Belgium on Corruption prevention in respect of members of parliament, judges and prosecutors“.

Kommunikatsiooni peadirektoraat (2020), Eurobaromeetri eriuuring 502: korruptsioon.

Kommunikatsiooni peadirektoraat (2020), Eurobaromeetri kiiruuring nr 482: ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis.

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2021), „Media pluralism monitor 2021“.

OECD (2018), „Anti-Bribery Convention, Additional follow-up to Phase 3 report“ ( https://one.oecd.org/document/DAF/WGB(2018)31/en/pdf ).

Ordre des Barreaux Francophones et Germanophones (2021), prantsus- ja saksakeelselt advokatuurilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.

Transparency International (2021), „Korruptsiooni tajumise indeks 2020“.

Verlinden, A. (2020), „Beleidsverklaring van de minister van Binnenlandse zaken, Institutionele Hervormingen en Democratische Vernieuwing“. Brüssel, Belgische Kamer van Volksvertegenwoordigers, 6. november 2020, DOC 55 1610/020, lk 23–24, ( https://verlinden.belgium.be/sites/default/files/articles/Beleidsverklaring20201112.pdf ).

II lisa. Belgiasse tehtud riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta aprillis ja mais virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·ajakirjanduseetika nõukogu

·eetika ja kultuuri üksus

·finantsteabe töötlemise üksus

·flaami advokatuur

·flaami meediat reguleeriv asutus

·föderaalne inimõiguste instituut

·föderaalne kutse-eetika komisjon

·haldusõiguse kohtute talitus

·inimõiguste liiga (Liga voor Mensenrechten)

·inimõiguste liiga (Ligue des Droits Humains)

·justiitsministeerium

·kohtute kolleegium

·korruptsioonivastase võitluse keskbüroo

·kõrgem audiovisuaalnõukogu

·kõrgem kohtunõukogu

·P-komitee

·prantsus- ja saksakeelne advokatuur

·prokuratuur

·riiginõukogu

·saksakeelse kogukonna meedianõukogu

·siseministeerium

·Transparency International Belgium

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·CIVICUS

·Civil Society Europe

·EuroCommerce

·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa kirikute konverents

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa mittetulundusõiguse keskus

·Euroopa Noortefoorum

·Euroopa partnerlus demokraatia nimel

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA-Europe

·International Press Institute

·Netherlands Helsinki Committee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa Võrgustik (IPPF EN)

·reproduktiivõiguste keskus

·Transparency International EU

(1)      Need kohtud arutavad ka apellatsioonkaebusi rahukohtunike ja väärteoasjade kohtute otsuste kohta.

(2)      Sealhulgas 162 rahukohtunikku, 15 väärteoasjade kohut, 9 kaubanduskohut, 9 töökohut ja 5 halduskohut.

(3)      Riiginõukogul on ka nõuandev haru, mis esitab arvamusi seadusandlike ja regulatiivsete ettepanekute kohta.

(4)      Selle moodustavad kaheteistkümnest kodanikust koosnev kolleegium ja kolm kohtunikku.

(5)      Tegutseb mitu flaamikeelset halduskohut.

(6)      Põhiseaduse artikkel 151.

(7)      Kõrgem kohtunõukogu koosneb 22 kohtunikust, 8 advokaadist, 6 professorist ja 8 kodanikuühiskonna liikmest. Pooled nõukogu liikmed räägivad prantsuse ja pooled flaami keelt.

(8)      Formaalselt nimetab kohtuniku ametisse kuningas.

(9)      Valitsus saab kõrgema kohtunõukogu nimetatud kandidaadi ametisse nimetamisest keelduda üksnes konkreetsetel põhjustel (näiteks õigusnormide rikkumise või ebaseaduslikkuse tõttu) ning ei saa nimetada teist kandidaati. Selle asemel peab valitsus saatma ametisse nimetamise toimiku kõrgemale nõukogule tagasi ning paluma teha uus ettepanek. Valitsuse otsuse kohtunikukandidaati mitte ametisse nimetada saab vaidlustada riiginõukogus. Vaidlustamise käigus saab tugineda ka kõrgema kohtunõukogu ettepaneku ebaseaduslikkusele.

(10)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 47 ja 49. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemed on järgmised: väga madal (alla 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks); madal (30–39 %), keskmine (40–59 %), kõrge (60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(11)      54 %st 64 %ni.

(12)      64 %-st 2019. aastal 58 %-ni 2021. aastal.

(13)      62 %-st 2016. aastal 66 %-ni 2021. aastal.

(14)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 2.

(15)      GRECO neljas hindamisvoor – hindamisaruanne, lk 32. Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 2.

(16)      Uue seaduse kohaselt peavad kandidaadid asenduskohtunikuks saamiseks sooritama eksami ning asenduskohtunikud läbima kohustusliku koolituse, sealhulgas eetikamooduli. Seadusega kaotati ka asendusprokuröride süsteem.

(17)      GRECO neljas hindamisvoor – teine vastavusaruanne (avaldatud 5. mail 2021): Belgia, lk 8. GRECO hinnangul on tema soovitused rahuldavalt ellu viidud.

(18)      GRECO neljas hindamisvoor – teine vastavusaruanne: Belgia, lk 8.

(19)      Vt ka GRECO neljas hindamisvoor – teine vastavusaruanne: Belgia, lk 9–10. GRECO hinnangul on tema soovitus selles küsimuses rahuldavalt ellu viidud. Kõrgem kohtunõukogu annab igale uuele kohtunikule või prokurörile kohtusüsteemi liikmete eetikakäsiraamatu.

(20)      P-komitee on politseijõududeväline sõltumatu järelevalveorgan.

(21)      Belgia riiklik taaste- ja vastupidavuskava.

(22)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 4.

(23)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus kohtute kolleegiumilt saadud teave.

(24)      Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 4.

(25)      Valitsus on eraldanud lisaeelarve kohtusüsteemi tugevdamiseks ning inimressursside täiendamiseks on juba välja kuulutatud konkursse täiendavatele vabadele töökohtadele.

(26)      See on esimene kord, kui kõrgem kohtunõukogu algatas uurimise käimasoleva kohtuliku uurimise suhtes. Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 2.

(27)      Prokuratuur vaatab praegu läbi ringkirja, et parandada teabe levitamist asjaolude kohta, mis võivad viia politseiametnikele distsiplinaarkaristuste määramiseni, ning on loonud töörühma, kuhu kuuluvad kohtunikud, politseiametnikud ja meditsiinitöötajad, et koostada hea tava suunised agiteeritud deliiriumi sündroomi (ExDS-sündroom) juhtumitele reageerimiseks.

(28)      Asjaolud leidsid aset 24. veebruaril 2018. Kohtulik uurimine on veel pooleli.

(29)      Kõrgem nõukogu saab seejärel ka kohtuliku uurimise käigus tehtud otsuseid üksikasjalikumalt hinnata.

(30)      GRECO neljas hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus xiv.

(31)      GRECO neljas hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus xiv. GRECO tervitas seda muudatust, kuid märgib, et need dokumendid tuleb veel õigusaktidega kinnitada, nagu on seadusega ette nähtud.

(32)      Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 4–5. Mõlemad algatused hilinesid COVID-19 pandeemia tõttu.

(33)      Belgialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(34)      GRECO soovitas ka, et kõrgem kohtunõukogu laiendaks oma auditi- ja uurimistegevust, ning avaldas sellega seoses heameelt, et vastu on võetud õigusakt, millega tugevdatakse kõrgema nõukogu pädevust uurimiste ja auditite valdkonnas. Teine vastavusaruanne: Belgia, lk 10. Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 3.

(35)      ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 6, 7, 14 ja 15.

(36)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 5.

(37)      2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 9.

(38)      Prantsus- ja saksakeelselt advokatuurilt (Ordre des Barreaux francophones et germanophones) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, milles mainitakse eriti pikki viivitusi teatavates kohtutes (viis aastat). Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave näitas, et teatavatel juhtudel on viivitused isegi pikemad kui viis aastat.

(39)      Vt ka ministrite komitee 9. juuni 2021. aasta vaheresolutsioon CM/ResDH(2021)103, milles väljendatakse sügavat muret selle üle, et endiselt pole kättesaadavad kõikehõlmavad statistilised andmed esimese astme tsiviilkohtute kohta.

(40)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(41)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(42)      Võrreldes ümberkorraldamisele eelnenud raamistikuga on eetika ja kultuuri üksuse sõltumatus vähenenud.

(43)      Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks (2020), lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tasemed on järgmised: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga); suhteliselt madal (79–60 punkti), suhteliselt kõrge (59–50 punkti), kõrge (alla 50 punkti).

(44)      2015. aastal oli tulemus 77 punkti, 2020. aastal 76 punkti. Punktisumma suureneb/väheneb oluliselt (muutus viimase viie aasta jooksul rohkem kui viis punkti), paraneb/halveneb (muutus 4–5 punkti), on suhteliselt stabiilne (muutus 1–3 punkti).

(45)      Eurobaromeetri eelmise aasta andmeid korruptsiooni tajumise ning kodanike ja ettevõtjate kogemuste kohta ajakohastatakse iga kahe aasta tagant. Viimased andmed leiab Eurobaromeetri 2020. aasta eriuuringust nr 502 ja 2019. aasta kiiruuringust nr 482.

(46)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus justiits- ja välisministeeriumilt saadud teave.

(47)      Järelkontrolli käigus esitatud kirjalik teave riigiasutustelt.

(48)      Võrgustik loodi 9. oktoobri 2014. aasta kuningliku dekreediga, millega rakendatakse 15. septembri 2013. aasta seaduse artikli 3 lõiget 2 föderaalvalitsusasutuses väidetavalt toimunud eetikanormide rikkumisest teatamise kohta asutuse töötaja poolt.

(49)      Samas.

(50)      OECD (2018), 3. etapi hindamine Belgias: täiendav kirjalik aruanne.

(51)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus korruptsioonivastase võitluse keskasutuselt saadud teave.

(52)      2019. aastal esitati 5 aruannet ja algatati 4 uurimist. Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(53)      Verlinden, A., „Beleidsverklaring van de minister van Binnenlandse zaken, Institutionele Hervormingen en Democratische Vernieuwing“. Brüssel, Belgische Kamer van Volksvertegenwoordigers, 6. november 2020, DOC 55 1610/020, lk 23–24.

(54)      GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus ii, punkt 45.

(55)      Avaliku võimu kandjate käitumisjuhendi artiklis 4 on esitatud huvide konflikti määratlus.

(56)      GRECO neljas hindamisvoor – vahehindamise aruanne, soovitus vi.

(57)      GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus i, punkt 36. Selleks et suurendada teadlikkust eetikariskidest ja paremini vältida kabinetiliikmete huvide konflikte, tegi valitsus hiljuti eetika ja kultuuri üksusele ülesandeks korraldada ministrite kabinetiliikmete huvide konflikte käsitlev seminar. Saadud teabe kohaselt töötati seminari katseversioon välja maikuus ning eesmärk on seminar korraldada 2021. aasta septembris.

(58)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“.

(59)      GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, punkt 92. GRECO soovitust – täiendada praegust deklareerimissüsteemi teabega sissetulekute kohta, deklaratsioonid avalikustada ja muuta need ametliku veebisaidi kaudu hõlpsamini kättesaadavaks – pole veel ellu viidud.

(60)      Esindajatekoja kodukord, detsember 2020.

(61)      GRECO neljas hindamisvoor – teine vastavusaruanne, lk 3.

(62)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta“.

(63)      GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus viii, punkt 60. Sellega seoses mainitakse koalitsioonilepingus võimalust laiendada parlamendi olemasolevat läbipaistvusregistrit nii, et see hõlmaks ka valitsuse liikmeid (koalitsioonileping, lk 82). Selle küsimuse lahendamiseks on parlamendi ja valitsuse vahelised kõnelused juba alanud ning praegu on käimas hindamine.

(64)      GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus x, punkt 89.

(65)      „Proposition de Loi modifiant l’article 16bis de la loi du 4 juillet 1989 relative à la limitation et au contrôle des dépenses électorales engagées pour l’élection de la Chambre des représentants, ainsi qu’au financement et à la comptabilité ouverte des partis politiques, en ce qui concerne les donateurs“. Esindajatekoda võttis teksti vastu 18. märtsil 2021.

(66)      GRECO neljas hindamisvoor – teine vastavusaruanne, lk 3.

(67)      Ei ole selge, kas koalitsiooniprogrammis esitatud kirjelduse kohaselt on kavas tegeleda rikkumisest teatajate täieliku määratlusega. Belgia valitsuse 2020. aasta koalitsiooniprogramm (Regeerakkoord) ( https://www.belgium.be/sites/default/files/Regeerakkoord_2020.pdf ) .

(68)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(69)      Belgia paikneb organisatsiooni Piirideta Reporterid koostatud 2021. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 11. kohal (ELi liikmesriikide seas 6. kohal), eelmise aasta 12. kohast ühe koha võrra kõrgemal.

(70)      Vlaamse Regulator voor de Media (VRM).

(71)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(72)      Conseil supérieur de l’Audiovisuel (CSA).

(73)      Belgialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 13.

(74)      Medienrat.

(75)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(76)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Belgia kohta, lk 9.

(77)      Prantsus- ja saksakeelse kogukonna meedia iseregulatsiooni organ.

(78)      Flaami kogukonna meedia iseregulatsiooni organ.

(79)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus ajakirjanduseetika nõukogult saadud teave.

(80)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(81)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Belgia kohta, lk 17.

(82)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(83)      Kõigi meediaformaatide puhul moodustab nelja suurima meediaettevõtte osa turust ja tarbijaskonnast peaaegu 100 %. Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburgi ja Madalmaade meediakanalitest pärinev sisu aitab meediapakkumist siiski mitmekesistada. Ainult veebipõhiste uudismeediakanalite turuosad on sageli teadmata. Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Belgia kohta, lk 11 ja 17.

(84)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Belgia kohta, lk 9.

(85)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(86)      Belgialt (prantsuskeelne kogukond) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave ning Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(87)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Belgia kohta, lk 12.

(88)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Belgia kohta, lk 9.

(89)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(90)      Belgia ei ole hoiatusteadetele veel vastanud.

(91)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(92)      Organisatsioonilt Blueprint for Free Speech õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(93)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Belgia kohta, lk 9.

(94)      Esialgse eelnõu kohaselt oleks seadus lubanud mõista kriminaalkaristuse igaühele, kes avaldab salastatud teavet. Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 10.

(95)      Belgiasse tehtud riigikülastuse käigus flaami ajakirjanike liidult saadud tagasiside.

(96)      Belgia senat võib esitada seadusandlikke ettepanekuid ainult teatavates valdkondades.

(97)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 5.

(98)      Brüsseli prantsuskeelse esimese astme kohtu 31. märtsi 2021. aasta otsus. Samuti tühistas Kortrijki kriminaalkohus mais apellatsioonkaebuse alusel COVID-19ga seotud meetmete rikkumise eest määratud trahvi, kuna meetmetel puudus õiguslik alus.

(99)      Brüsseli apellatsioonikohtu 7. juuni 2021. aasta otsus.

(100)      Pandeemiaseaduse eelnõu oli valitsuses ettevalmistamisel juba enne Brüsseli prantsuskeelse esimese astme kohtu otsust.

(101)      Pärast ministrite nõukogus toimunud arutelu.

(102)      Riiginõukogu märkis, et kuigi erakorralised meetmed ei nõua tingimata parlamendis ratifitseerimist, tuleks need vastu võtta kuningliku dekreediga, mitte ministri määrusega.

(103)      Föderaalse inimõiguste instituudi arvamus esialgse seaduseelnõu kohta, mis käsitleb halduspolitsei meetmeid epidemioloogilises eriolukorras.

(104)      Läbivaatamise eesmärk on kiirendada tulevasi valitsuse moodustamise protsesse.

(105)      Siseministri avaldus põhiseaduse läbivaatamise parlamendikomisjonile.

(106)      Belgialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave. Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 12.

(107)      Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 12.

(108)      Pädevus uurida kaebusi föderaalvalitsuse toimimise kohta on föderaalsel ombudsmanil. Ombudsmanid on määratud ka mitteföderaalsel tasandil ja konkreetsete küsimuste käsitlemiseks.

(109)      Näiteks UNIA, mis on GANHRI poolt B-staatusega akrediteeritud riiklik võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus, ning föderaalne migratsioonikeskus MYRIA. Vt ka „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Belgias“, lk 12.

(110)      Vt CIVICUSe antud reiting; reitinguskaalal on viis hindamiskategooriat: avatud, piiratud, takistatud, allasurutud ja suletud.

(111)      Samal ajal teatavad sidusrühmad valitsusasutuste kahanevast soovist toetada teatavaid kodanikuühiskonna organisatsioone.