A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

ELil on eesmärk saavutada 2030. aastaks vähemalt 32,5 % energiasääst, mis on kooskõlas eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 %. Kliimaeesmärgi kavas esitatakse ELi 2030. aasta eesmärk vähendada kulutõhusal viisil kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %. Selle saavutamiseks peaks ELi lõpp- ja primaarenergia tarbimine vähenema prognoositud energiakasutusega võrreldes vastavalt vähemalt 36–37 % ja 39–41 %.

Kuna kütuste põletamine energia tootmiseks põhjustab 75 % ELi praegusest kasvuhoonegaaside heitest, on energiakasutuse vähendamine koos energiavarustuse CO2 heite vähendamisega oluline element ELi eesmärgi saavutamisel. Kliimaeesmärgi kavas uuriti ulatuslikke meetmeid kasvuhoonegaaside heite 55 % vähendamise saavutamiseks 2030. aastaks. Praegu ei ole ELi jõupingutused energia säästmiseks piisavad, et saavutada 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk optimaalsel viisil, ja seetõttu on küsimus selles, kuidas neid jõupingutusi saaks suurendada. ELi jaoks on oluline näidata, et Euroopa rohelise kokkuleppe raames on võimalik ja soovitav võtta meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kõige kulutõhusamal viisil.

Mida tuleks saavutada?

Vajalik suurem energiasääst tähendab, et energiatõhususe direktiivi tuleks tugevdada. See tagab koos muude ELi õigusaktidega piisava energiasäästu, et saavutada kulutõhusal viisil ELi 2030. aasta kliimaeesmärk. Energiasääst tuleks saavutada sektorites, kus see on majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest vaatepunktist kõige mõistlikum. Optimeerida tuleks kaasnevaid hüvesid, mis tulenevad näiteks väiksemast keskkonnamõjust ja ebavõrdsuse süvenemise vältimisest.

Milline on ELi tasandil meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)?

ELi toimimise lepingus on ELi energiapoliitika eesmärgiks seatud energiatõhususe ja energiasäästu edendamine. Energiasäästu puudujääke põhjustavad probleemid on kogu ELis ühesugused. ELi tasandi meetmetega saab võimaldada ja tõhustada liikmesriikide jõupingutusi ning tagada kooskõlastatuma ja ühtlustatuma lähenemisviisi, millega hoitakse ära ühtse turu moonutamine. See aitab luua suuremaid materjalide ja toodete turge, mis aitavad parandada energiatõhusust. Kogemused näitavad, et ELi ühise raamistiku olemasolu vähendab kulusid, suurendab siseturust saadavat kasu ja võimaldab liikmesriikide poliitikakujundajatel üksteiselt õppida. ELi meetmed täiendavad ja kiirendavad tulemuslikult riiklikke meetmeid.

B. Lahendused

Millised on poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, miks?

Peamine mehhanism eesmärkide saavutamiseks on suurendada ELi üldist energiasäästueesmärki ja selle siduvat mõju. Seda võib täiendada konkreetsete nõuetega, mis toovad kaasa energiasäästu, näiteks laiendades avaliku sektori hangetega ja hoonete renoveerimisega seotud meetmeid ning suurendades energiasäästukohustusi. On vaja tugevdada ja tõhustada mitmesuguseid võimaldamis- ja toetusmeetmeid, et luua keskkond, kus on lihtsam edendada energiatõhusust ja saavutada energiasäästu. Poliitikavariante tuleb hinnata, et tagada nende kooskõla muude meetmetega, mis on paketi „Eesmärk 55“ raames esitatud.

Valdav enamik sidusrühmi on nõus, et energiatõhususe poliitikal on oluline roll 2030. aastaks seatud kõrgema kliimaeesmärgi saavutamisel, võimaldades samal ajal kestlikku majanduskasvu, mis ei jäta kedagi kõrvale. Sidusrühmade seisukohad lahknevad mingil määral selle saavutamiseks sobivate meetmete osas, kuid lõppeesmärkides ei ole suuri erinevusi.

Peaaegu pooled neist pooldavad kõrgemat ELi eesmärki ja enam kui pooled toetavad seda, et eesmärk oleks siduv. Ligikaudu pooled toetavad siduvaid riiklikke eesmärke. Kindlakstehtud variantidesse suhtutakse üsna erinevalt. Kodanikuühiskond suhtub kavandatavatesse meetmetesse üldjuhul positiivsemalt. Ettevõtjad on paljudel juhtudel üsna toetavad. Avaliku sektori asutused näivad olevat ettevaatlikumad.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel juhul peamiste poliitikavariantide) eelised?

Eelistatud poliitikavariant koosneb paketist, millega saavutatakse tulemuslikult suur energiasääst, vältides samal ajal kaalutud poliitikavariantidest kõige koormavamaid.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud?

Peamised kulud on energiatõhususe suurendamiseks vajalikud investeeringud. Taasterahastu „NextGenerationEU“ ja muude avaliku sektori allikate rahalisel toetusel on energiatõhususe investeeringute kasutuselevõtul eeldatavasti keskne roll. Arvesse võetakse energiatõhusamate seadmete ja hoonete moderniseerimise kapitalikulusid.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

Eeldatavasti ei ole mõju VKEdele märkimisväärne. Teenuste osutamisel ja tööstuses on märkimisväärne võimalus kulutõhusalt energiat säästa ilma kulude üldise suurenemiseta. Nende võimaluste rakendamine peaks vähendama energiahindade kõikumise mõju ettevõtetele ning koos tegevuskulude vähenemisega suurendama nende konkurentsivõimet.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Haldusasutuste jaoks kaasnevad eelistatud poliitikavariandiga rakenduskulud, isegi kui need põhinevad juba olemasolevatel meetmetel. Eeldatakse siiski, et need lisakulud on väikesed võrreldes märkimisväärse kulude kokkuhoiuga, mis saavutatakse energiasäästu investeeringute kaudu. Raha, mida ei kulutata energiale, kasutatakse muudel eesmärkidel ning see hoogustab tööhõivet ja majandustegevust.

Need kulud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kuidas liikmesriigid otsustavad nõudeid rakendada. Energiatõhususe direktiiviga seotud kooskõlastatud tegevus on liikmesriikidele foorumiks, kus jagada parimaid tavasid ja teha kindlaks tulemuslikud viisid soovitud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon on valmis toetama liikmesriike täiendavalt tehnilise abiga.

Kas on ette näha muud olulist mõju?

Energiakasutuse vähendamine toob märkimisväärset kasu keskkonnale, eelkõige tänu väiksemale õhusaastele. Sellel on ka muu keskkonnakasu, nagu elektrijaamadest vette sattuva heite vähenemine ning väiksemast taristuvajadusest ja väiksemast loodusvarade kaevandamisest tulenev keskkonnakahju vähenemine. See vähendab ressursikasutust ja soodustab ringmajandust.

Väiksem energiavajadus vähendab ka ELi sõltuvust energiaimpordist ja geopoliitilist volatiilsust, aidates seega kaitsta majandust väliste energiahinnašokkide eest.

Hästi kavandatud meetmete abil toob see kaasa ka olulisi sotsiaalseid hüvesid. Näiteks elamute energiatõhusamaks muutmine parandab elutingimusi ja tervist ning vähendab kulutusi energiale. Energiasäästumeetmete tulemusel luuakse rohkem töökohti.

Proportsionaalsus?

Proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse täielikult. Kavandatud meetmed on minimaalsed meetmed, mis on vajalikud, et saavutada eesmärgid, mis on ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks esmatähtsad.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Komisjon kavatseb iga viie aasta järel õigusakti rakendamise läbi vaadata, et hinnata, mil määral on poliitikaeesmärgid saavutatud.