Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang : „ELi turule lastud toodetega seotud raadamise ja metsade degradeerumise riski minimeerimine“

A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

Raadamine ja metsade degradeerumine toimub muret tekitava kiirusega ning süvendab kliimamuutusi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Raadamise ja metsade degradeerumise peamine põhjus on põllumajandusmaa laiendamine, et toota selliseid kaupu nagu veised, puit, palmiõli, soja, kakao või kohv. Maailma rahvastiku kasv suurendab eeldatavalt nõudlust põllumajandusmaa järele ja avaldab metsadele täiendavat survet, samas kui muutuvad kliimamustrid mõjutavad toiduainete tootmist.

ELi osakaal raadamise ja metsade degradeerumisega seotud kaupade tarbimises on suur ning tal puuduvad spetsiaalsed ja tulemuslikud õigusnormid, et vähendada enda osa nendes suundumustes. Praegune õigusraamistik, mis põhineb ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskaval, võitleb ebaseadusliku metsaraie vastu ja aitab tugevdada metsahaldust, kuid selles ei käsitleta põllumajanduse laienemisest põhjustatud raadamist. See mõjuhinnang tugineb ELi puidumääruse ja FLEGT-määruse toimivuskontrolli põhitulemustele.

Mida tuleks saavutada?

Praeguse algatuse eesmärk on piirata raadamist ja metsade degradeerumist, mida põhjustab ELi tarbimine ja tootmine. See peaks vähendama ELi põhjustatavat kasvuhoonegaaside heidet ja aitama tõkestada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selle algatuse eesmärk on minimeerida raadamise või metsade degradeerumisega seotud tarneahelatest saadud toodete tarbimist ning suurendada ELi nõudlust seaduslike ja raadamisvabade kaupade ja toodete järele ning nendega kauplemist.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)? 

Raadamise ja metsade degradeerumise peamised põhjused on seotud nii ELi kui ka rahvusvahelise kaubandusega. ELi tasandi meetmed on olulised, et võimaldada rahvusvahelise kaubanduse küsimustega tegelemist koordineeritud ja ühtlustatud viisil ning tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused nõuete suhtes, mida tuleb täita enne toodete ELi siseturule laskmist, ning klientidele esitatava teabega seoses. ELi tasandi meetmed saaksid kasu ka ELi varasematest kogemustest keeruliste tarneahelatega tegelemisel (nt tulenevalt ebaseadusliku metsaraiega seotud õigusaktidest).

B. Lahendused

Millised on poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, siis miks?

Viis käsitletud poliitikavarianti olid järgmised: 1) kohustusliku hoolsuskohustuse täitmise täiustatud kord; 2) võrdlussüsteem ja nõudeid rikkuvate ettevõtjate loetelu koos astmelise kohustusliku hoolsuskohustuse täitmise täiustatud süsteemiga; 3) kohustuslik riiklik sertifitseerimine koos hoolsuskohustuse täiustatud nõudega; 4) kohustuslik märgistamine koos hoolsuskohustuse täiustatud nõudega; 5) nõue, et ELi turule laskmiseks oleks kaup või toode raadamisvaba, mida toetavad võrdlusanalüüs ja riikide hoiatamise süsteemid.

Eelistati varianti 2. See hõlmab riigipõhise võrdlemise süsteemi, mille järgi liigitatakse riigid vastavalt raadamismustritele, mis on seotud asjaomaste kohaldamisalasse kuuluvate kaupadega. Riikide kategooriaid on kolm: madala, standardse ja kõrge riskitasemega riigid. Ettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste kohustused varieeruvad sõltuvalt tootjariigi riskitasemest, kusjuures madala riskitasemega riikide suhtes kohaldatakse lihtsustatud hoolsuskohustust ja kõrge riskitasemega riikide suhtes tõhustatud kontrollimist.

Kõik käsitletud poliitikavariandid tuginevad ühistele elementidele: 1) FAO määratlusel põhinev mõiste „raadamisvaba“ määratlus, millele tooted peavad vastama, ja täiendav nõue, et tooted peavad olema tootjariigi seaduste kohaselt seaduslikud; 2) tootemääratlus, mida regulaarselt vaadatakse läbi ja ajakohastatakse, keskendudes kaupadele, mille tarbimisega seotud raadamine ELis on kõige suurem (veiseliha-, palmiõli-, soja-, puidu-, kakao- ja kohvitooted) ning nendega seotud toodetele.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes millist varianti toetab?

Avatud avalikule konsultatsioonile, mille komisjon viis läbi 2020. aastal, laekus peaaegu 1,2 miljonit vastust. Enamik sidusrühmi nõustus vajadusega sekkuda ELi tasandil, eesmärgiga vähendada ELi osakaalu ülemaailmses raadamises ja metsade degradeerumises. Enamik sidusrühmi nõustus ka määratlema ELi mõiste „raadamisvaba“ kui poliitilise sekkumise nõude.

Mis puutub poliitikameetmetesse, siis avaldati avatud avalikul konsultatsioonil tugevamat toetust õiguslikult siduvatele variantidele (nõue, et kaubad ja tooted oleksid raadamisvabad, kohustuslik hoolsuskohustus, kohustuslik riiklik sertifitseerimine jms) kui mittesiduvatele vabatahtlikele meetmetele, nagu vabatahtlik hoolsuskohustus, vabatahtlik märgistamine või vabatahtlik erasertifitseerimissüsteem. Valdav enamik kvalifitseeritud sidusrühmi (ettevõtjate ühendused ja valitsusvälised organisatsioonid) toetas kohustuslikku hoolsuskohustuse korda, kuigi selle süsteemi üksikasjad on organisatsioonide lõikes erinevad.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Eeldatavalt ennetatakse eelistatud poliitikavariandiga raadamist, mille põhjuseks on määruse kohaldamisalasse kuuluva kuue kauba tarbimine ja tootmine ELis, kusjuures prognoositav kasu on 2030. aastaks märkimisväärselt suurem kui säästetud 71 920 hektarit metsa, mida ELi põhjustatav raadamine ja metsade degradeerumine igal aastal mõjutavad. See tähendaks ka ELis asjaomaste kaupade tarbimise ja tootmise tõttu atmosfääri paisatava CO2 heite vähendamist vähemalt 31,9 miljoni tonni võrra aastas, mis tähendaks vähemalt 3,2 miljardi euro suurust majanduslikku kokkuhoidu aastas. Peale selle peaks nimetatud variant aitama otsustavalt kaasa elurikkuse kaitsmisele.

Samuti peaks see variant aitama kaasa ELi sekkumise konkreetsete eesmärkide saavutamisele, nimelt võrdsete tingimuste loomisele ELi turul tegutsevatele ettevõtjatele, raadamise või metsade degradeerumisega seotud tarneahelatest saadud toodete tarbimise vähendamisele, ning ELi nõudluse suurendamisele seaduslike ja raadamisvabade kaupade ja toodete järele ning nendega kauplemisele.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud?

Ühekordsed kulud vahemikus 5 000–90 000 eurot ettevõtja kohta hoolsuskohustuse täitmise süsteemi loomiseks olenevalt ettevõtja tarneahelate keerukusest ja raadamisega seotud riskist. Korduv: 158 kuni 2 354 miljonit eurot aastas.

Liikmesriikide ametiasutused: umbes 18 miljonit eurot aastas kõigi liikmesriikide kohta kokku.

Euroopa Komisjon: võrdlusanalüüsi kasutuselevõtmise ja kasutamise ühekordne kulu on 337 000 eurot ja seejärel 168 000 eurot aastas.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

Käesolev variant peaks looma ELi turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed võimalused. Eeldatavalt kasvab kestlikumaid tootmisviise rakendavate tootjate turuosa ELi turul ja suureneb nende konkurentsivõime, võrreldes tootjatega, kes hangivad kõrge riskitasemega riikidest.

Hoolsuskohustuse kulude peamine põhjus on tarneahela keerukus ja riskid, mis on seotud riigiga, kust kaupu või tooteid hangitakse. Hoolsuskohustuse täitmise süsteem koos võrdlusanalüüsiga võimaldaks VKEdest ettevõtjatel ja kauplejatel saada kasu lihtsustatud hoolsuskohustuse väiksematest kuludest, kui nad valivad madala riskitasemega tarneahelatest pärit tooted.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju liikmesriikide eelarvetele ja ametiasutustele? 

Ei. Kulud on kirjeldatud eespool.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

ELi kaubanduses peaks toimuma nihe kõrge riskitasemega tootjariikidest madala riskitasemega tootjariikide suunas. Asjaomaseid kaupu tootvad väikepõllumajandustootjad võivad seista silmitsi kohanemisprobleemidega. Eeldatakse, et kõigi nende tegurite mõju vähendatakse 2020. aastaks kavandatud kuupäevaks, sest enamik praegu kaubanduses olevatest toodetest on hangitud maa-alalt, millelt tootmist alustati enne 2020. aastat.

Proportsionaalsus? 

Eelistatud poliitikavariandiga võtab EL kasutusele ulatusliku ja rakendatava õigusraamistiku, millega stimuleeritakse üleminekut kestlikele tarneahelatele kõigis tootjariikides nii ELis kui ka väljaspool seda. See muudaks ELi kogu maailmas standardite kehtestajana usaldusväärseks. Minimaalne rahaliselt väljendatud kasu tasakaalustab selgelt kulud. Algatus on kooskõlas ka lahendatava probleemi tõsidusega ning Euroopa rohelise kokkuleppe prioriteetidega.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Süsteem tuleks läbi vaadata pärast viit täielikku toimimisaastat, et teha kindlaks mis tahes probleemid ja võimalikud täiustused.