EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2021

COM(2021) 775 final

2021/0406(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest

{SEC(2021) 418 final} - {SWD(2021) 371 final} - {SWD(2021) 372 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on kaitsta liidu ja selle liikmesriikide huve, andes liidule võimaluse vastata majanduslikule survestamisele. Majanduslik survestamine on see, kui kolmas riik püüab avaldada liidule või liikmesriigile survet, kasutades või ähvardades kasutada kaubandust või investeeringuid mõjutavaid meetmeid, selleks et too teeks mingi konkreetse poliitikavaliku. Liidu vastus või pelgalt selle võimalikkus peaks heidutama kolmandaid riike majanduslikku survestamist esmalt üldse kasutamast, või kui juba kasutuses, siis seda jätkamast. Viimase võimalusena võib liit võtta vastumeetmeid. Kui on välja selgitatud, et tegemist on survestamisega, võivad liidu vastuseks olla paljud eri meetmed (sh kõnelused asjaomase kolmanda riigiga, et jõuda võimaluse korral kokkuleppele või vahekohtu otsuseni, erinevad vastumeetmed ja rahvusvaheline koostöö).

Käesoleva ettepaneku eesmärk on parandada seadusandlik lünk, et saaks üha teravama majandusliku survestamise probleemiga midagi ette võtta. Liidul puudub praegu majandusliku survestamise vastane õigusraamistik. Üheski olemasolevas õigusaktis seda teemat ei käsitleta.

Ent samal ajal kasutavad kolmandad riigid üha sagedamini ja suuremat majanduslikku survestamist, mis võib kahjustada liidu ja liikmesriikide õigusi ja huve. Majandusliku survestamise allikaid on palju ja see teeb laialdaselt muret.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid vastu ühisdeklaratsiooni , milles möönsid, et kolmandate riikide tegevus, millega püütakse liitu või selle liikmesriike mingeid poliitikameetmeid võtma või kaotama sundida, on probleem 1 . Ühisdeklaratsioonis sisaldub komisjoni lubadus koostada hiljemalt 2021. aasta lõpuks seadusandlik ettepanek õigusakti kohta, mis toimiks majandusliku survestamise vastu heidutavalt ja millega saaks selle vastu midagi ette võtta. Euroopa Parlament ja nõukogu lubasid ettepanekut õigel ajal kaaluda.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

–17. veebruaril 2021 avaldas komisjon esialgse mõjuhinnangu, et küsida sidusrühmadelt selle kohta tagasisidet kuni 17. märtsini 2021 6 ;

–23. märtsil 2021 algatati platvormil EUSurvey 12 nädalat kestnud ja 15. juunil 2021 lõppenud avalik konsultatsioon kõigis liidu ametlikes keeltes; 7

–16. aprillil 2021 toimus sidusrühmade veebikoosolek;

–2021. aasta märtsist juulini toimusid sihitatud konsultatsioonid konkreetsete sidusrühmadega (ettevõtted, teadlased, liikmesriigid ja kolmandate riikide valitsused); peale selle esitasid sidusrühmad muid sisendeid.

Avalikul konsultatsioonil selgus ühine tõdemus, et majanduslik survestamine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks üha enam probleem, mida ei tohi eirata. Oli näha kindlat poolehoidu õigusaktile, mille abil saaks majandusliku survestamise probleemiga midagi ette võtta. Täpsemalt hindavad sidusrühmad eriti kõrgelt sellise õigusakti heidutavust, seostades seda akti tõsiseltvõetavuse ja tulemuslikkusega. Nad peavad tähtsaimaks mittesekkuvat tegutsemist (nt diplomaatia) selle nimel, et kolmandad riigid majandusliku survestamise lõpetaksid, ning arvavad, et vastumeetmed peaksid olema viimane võimalus ja nendega kaasnevat kahju tuleb enne meetme võtmist hoolega kaaluda. Teine asi, millega laialdaselt nõustuti, on see, et alused, mis õigusakti kohaldamise käivitaksid, oleks piisavald laiad, et hõlmata ka mitteametlikku majanduslikku survestamist, ning see, et vastuse tulemuslikkuse tagamiseks peaks liit saama konkreetsetel juhtudel valida paljude erinevate võimaluste seast. Teisalt aga mainisid sidusrühmad majandusliku survestamise vastase rahvusvahelise koostöö väärtuslikkust. Käesolevas ettepanekus on kõik eelmainitu olemas.

Ettepaneku koostamisele ja põhjendamisele aitasid kaasa sidusrühmade vastused majandusliku survestamise olemasolu ja arengu kohta. Muu hulgas tõid sidusrühmad mitmest allikast pärineva majandusliku survestamise kohta mitu näidet ning andsid teada sellise tegevuse tekitatud kahjust ja kuludest.

Ent samas tõstatasid sidusrühmad ka sellise õigusaktiga kaasneda võivate ohtude (nt survemeetmete karmistamine, et kätte maksta, ja rahvusvahelise koostöö kahjustamine), mitmepoolsuse ning reeglitele tugineva korra järgimise küsimused. Ettepanekuga kaasas olevas mõjuhinnangus on neid ohte käsitletud ja kavandatud õigusaktis arvestatakse nendega igati.

Majanduslikust survestamisest kannatada saanud ettevõtjatele rahalise hüvitise maksmise süsteemi loomises oldi eri arvamustel, mistõttu kavandatud õigusakt seda ei sisalda (nagu mõjuhinnangus selgitatud). Umbes pooled vastanutest (enamjaolt ettevõtted) pooldasid sellist süsteemi, teine pool olid vastu või ei huvitanud see neid. Poolt olnud ettevõtted tõid välja ka võimalikud probleemid, nagu hüvitise suuruse kindlaksmääramise keerukus, mõju eelarvele ja sobivus kõnealusesse õigusakti.

Lõpetuseks pakkus mõni ettevõtjate ühendus ja avaliku sektori asutus välja mõtte luua nn vastupanuvõime büroo, kes muu hulgas uuriks konkreetseid juhtumeid ja haldaks uue õigusakti täitmist. Mõjuhinnangus on selgitatud, miks selle variandiga praegu ei tegeleta.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Peale ettepanekuga kaasas oleva mõjuhinnangu koostamise (arutelu allpool) konsulteeris komisjon ka avalikkusega (nagu eelmises jaotises kirjeldatud). Ettepaneku koostamisele aitasid kaasa ka komisjoni enda asjatundjad ja asjaomase valdkonna teadlased 8 .

•Mõjuhinnang

Ettepanekule on lisatud mõjuhinnang 9 . Sellega tutvus õiguskontrollikomitee, kes andis hinnangu kohta 27. septembril 2021 positiivse arvamuse. Komitee soovitused ja selgitus selle kohta, kuidas neid on arvesse võetud, on mõjuhinnangu 1. lisas.

Algatuse eesmärke arvestades (liidu ja liikmesriikide huvide kaitse majandusliku survestamise eest) vaadeldi mõjuhinnangus kolme valikuvarianti. Valituks osutuks variant, mille kohaselt luuakse uus õigusakt, mis täidaks praeguses õigusraamistikus oleva lünga. Mõjuhinnangus analüüsiti mitut õigusakti parameetrit ja eri valikuvariante nende jaoks: mis õigusakti kohaldamise käivitaks ja mis oleks lävi, mille ületamisele järgneks vastus; võimalikud tegutsemisviisid; vastumeetmete valimise kriteeriumid; otsuste tegemine; õigusakti kohaldamise algus; sidusrühmade kaasamine. Selle variandi jaoks leiti tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususe seisukohalt eelistatud lahendus. Poliitika muutmata jätmise valik ja vastupanuvõime büroo valik jäid mõjuhinnangus esitatud põhjustel sobimatutena kõrvale.

Käesoleva ettepaneku aluseks ongi eelistatud variant. Täpsemalt on tegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu raammäärusega, mis võimaldab liidul tegutseda kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega ja hõlmab alljärgnevat.

·Liidu kaheosaline vastus. Esimesena mittesekkuvad meetmed, nagu ametlik väljaselgitamine, kas tegevus on õigusakti kohaldamisalas, ja püüded kolmanda riigiga suhelda, et ta survestamist vähendaks või selle lõpetaks. Kui see ei anna tulemusi, on järgmisena võimalik viimase võimalusena kasutada palju erinevaid vastumeetmeid. Mitu kriteeriumi aitavad proportsionaalsust, liidu huvisid ning kaasneva kahju ja halduskoormuse vältimist või ohjamist arvestades neid võimalusi kitsendada.

·Liidu vastuse võivad käivitada paljud erinevad majandusliku survestamise viisid: sõnaselged, varjatud ja vaikivad ning nende variatsioonid. Kohalduks kvalitatiivne lävi, mille ületamisele järgneb vastus.

·Õigusakti kohane otsustusprotsess toimub tavapärast raamistikku järgides delegeeritud ja rakendusaktide kaudu, mis hõlmavad kiire tegutsemise võimalusi. Õigusakti kohaldamisega seoses peaks sidusrühmadel olema võimalus avaldada arvamust ja esitada andmeid.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Sisemine koordineerimine

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

·Kõigepealt uuriks komisjon asjaomast kolmanda riigi meedet artikli 2 lõiget 1 (artikkel 3) arvestades ja juhinduks sama artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest. Seda tehtaks kas komisjoni omal algatusel või siis, kui sellele juhitakse tema tähelepanu.

·Teiseks teeks komisjon otsuse selle kohta, kas majandusliku survestamise tingimused on täidetud (artikkel 4). Komisjon võib asjaomast kolmandat riiki enne otsuse tegemist teavitada, et tol oleks võimalus vastata. Majandusliku survestamise olemasolu kinnitavast otsusest annaks komisjon igal juhul kolmandale riigile teada ning paluks selle lõpetada ja (kui asjakohane) kahjud hüvitada.

·Ühtlasi oleks komisjon valmis asjaomase kolmanda riigiga liidu nimel suhtlema, et majanduslik survestamine lõpetada (artikkel 5). Et survestamise lõpetamise võimalusi suurendada, tõstataks komisjon selle teema ka sobivas rahvusvahelises foorumis.

·Artiklis 7 on tingimused, mis peavad olema enne liidu vastumeetmete võtmist täidetud, ning sammud, mida komisjon peab astuma, et võtta vastu vastumeetmete kehtestamise rakendusakt ja tegeleda asjaomaste sündmustega (sh teadete avaldamine). Kui see on põhjendatud, on kiireloomulisteks juhtudeks olemas ka võimalus võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Artiklis 7 on liidu võimalikud vastumeetmed.

·Artiklis 8 sätestatakse, et komisjon võib asjaomaseid tingimusi ja menetluslikke tagatisi järgides määrata kindlaks füüsilised või juriidilised isikud, kellele meetmeid kohaldada.

·Artiklis 9 on liidu vastumeetmete valimise ja kujundamise kriteeriumid ning nähakse ette, et sellised meetmed tuleb valida ja kujundada olemasoleva teabe alusel, võttes arvesse majandusliku survestamise meetmete uurimise tulemust ja liidu huve. Artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et mõnd sellist meedet võib kohaldada liidu sees. See on võimalik täpsemalt nende liidu vastumeetmete puhul, mis on sätestatud I lisa punktides d–l.

·Artiklis 10 on kehtestatud liidu vastumeetmete muutmise, peatamise ja lõpetamise kord, kriteeriumid ja tingimused. Komisjon tegutseks rakendusaktide kaudu ja kiireloomulistel juhtudel viivitamata kohaldatavate rakendusaktide kaudu. Artikli 10 lõikes 1 on rõhutatud, et komisjon hindab pärast liidu vastumeetmete võtmist olukorda pidevalt.

·Artiklis 11 on kehtestatud liidu vastumeetmete vastuvõtmise, muutmise, peatamise ja lõpetamise jaoks vajaliku teabe kogumise kord. Liidu vastumeetmete peatamise ja tühistamise korral ei ole see kohustuslik, sest meetmete kohaldamine lõpeb. Kiireloomulistel juhtudel küsiks komisjon võimalikul ja vajalikul määral teavet ja arvamusi konkreetsetelt sidusrühmadelt.

2021/0406 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 5 kohaselt peab liit suhetes muu maailmaga kaitsma ja edendama oma väärtusi ja huve ning aitama kaasa oma kodanike kaitsmisele ning muu hulgas rahvaste solidaarsusele ja vastastikusele lugupidamisele ning rahvusvahelise õiguse rangele järgimisele ja edasiarendamisele (sh ÜRO põhikirja põhimõtete järgimisele).

(2)Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 1 kohaselt peab liit oma rahvusvahelises tegevuses juhinduma õigusriigi, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtetest ning järgima ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Samuti on seal kirjas, et liit peab edendama ühistele probleemidele mitmepoolsete lahenduste leidmist.

(3)ÜRO põhikirja artikli 1 kohaselt on ÜRO eesmärk arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid, mis põhinevad võrdsete õiguste põhimõtte järgimisel.

(4)Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 2 on nõue, et liit peab määratlema ja viima ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning püüdlema tiheda koostöö poole kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades (muu hulgas selleks, et kaitsta oma väärtusi, põhihuve, sõltumatust ja puutumatust, kindlustada ja toetada õigusriigi põhimõtet ning rahvusvahelise õiguse põhimõtteid)

(5)Tänapäevases omavahel seotud maailma majanduses on majandusliku survestamise oht ja võimalus suuremad, sest selline majandus annab riikidele paremad (sh hübriidsed) survestamisvõimalused. Liit peaks aitama kaasa rahvusvaheliste majandusliku survestamise ärahoidmise ja kõrvaldamise raamistike loomisele, arendamisele ja täpsustamisele.

(6)Liidul peab alati rahvusvahelist õigust järgides olema sobiv võimalus heidutada kolmandaid riike majanduslikku survestamist kasutamast ning võtta vastumeetmeid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide õigusi ja huvisid. Seda eriti siis, kui kolmandad riigid rakendavad kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid, millega sekkutakse liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või selle liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma. Sellised kaubandust või investeerimist mõjutavad meetmed ei hõlma mitte ainult meetmeid, mida rakendatakse ja mis mõjuvad asjaomase kolmanda riigi territooriumil, vaid ka kolmanda riigi meetmeid (sh kolmanda riigi kontrolli all või juhitavate liidus asuvate üksuste kaudu), mis kahjustavad liidus toimuvat majandustegevust.

(7)Käesoleva määruse eesmärk on liidu tulemuslik, tõhus ja kiire vastus majanduslikule survestamisele (sh liidu või liikmesriigi majandusliku survestamise vastane heidutus ja viimase võimalusena vastumeetmed).

(8)Määruse täpsemat eesmärki – vastata kolmandate riikide poolsele liidu või liikmesriigi majanduslikule survestamisele – ei saa liikmesriigid üksinda tegutsedes saavutada. Seda sellepärast, et liikmesriigid kui eraldiseisvad rahvusvahelise õiguse subjektid ei või selle õiguse kohaselt vastata liidu vastu suunatud majanduslikule survestamisele. Peale selle ei luba ELi toimimise lepingu artikliga 207 liidule antud ainupädevus liikmesriikidel võtta majandusliku survestamise vastuseks ühise kaubanduspoliitika meetmeid. Seega saab neid eesmärke tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil.

(9)Et luua tulemuslik ja laiaulatuslik raamistik, mille alusel liit saaks majanduslikule survestamisele vastu astuda, on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalik ja sobiv kehtestada kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise uurimise ja väljaselgitamise ning nendega seotud vastumeetmete reeglid. Täpsemalt peaksid liidu vastumeetmetele eelnema asjaolude uurimine, majandusliku survestamise olemasolu väljaselgitamine ning võimaluse korral lahenduse leidmine koostöös asjaomase kolmanda riigiga. Kõik liidu meetmed peaksid olema kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tekitatud kahju suurusele vastavad. Liidu vastumeetmete kindlaksmääramise kriteeriumides tuleks arvestada täpsemalt vajadust vältida või vähendada liidu ettevõtjate ja huvide jaoks kaasnevat kahju, halduskoormust ja kulusid. Seega ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.

(10)Kõik meetmed, mida liit käesoleva määruse alusel võtab, peavad olema kooskõlas liidu rahvusvahelise õiguse kohaste kohustustega. Rahvusvahelise õiguse kohaselt võib teatavatel tingimustel (proportsionaalsus ja etteteatamine) võtta vastumeetmeid ehk meetmeid, mis oleks muidu vastuolus kahjustada saanud poole rahvusvaheliste kohustustega rahvusvahelist õigust rikkunud riigi ees ja mille eesmärk on rikkumise lõpetamine või heastamine 10 . Niisiis peaksid käesoleva määruse kohaselt võetavad vastumeetmed olema sellised, mis järgivad liidu rahvusvahelisi kohustusi või mis on lubatud vastumeetmed. Rahvusvahelise õiguse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi vastumeetmed olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu saadud kahju liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ning liidu asjaomaseid õigusi ja huve. Rahvusvahelise õiguse kohaselt hõlmab liidu või liikmesriigi kahju siin ka liidu ettevõtjate kahju.

(11)Survestamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud, kui riik kasutab selliseid meetmeid nagu kaubanduse või investeeringute piiramine, et panna teist riiki tema ainupädevusse jäävas valdkonnas kas tegutsema või mitte tegutsema, ning sellised meetmed ületavad teatava kvalitatiivse või kvantitatiivse piiri (olenevalt soovitud eesmärkidest ja kasutatavatest abinõudest). Komisjon peaks uurima kolmanda riigi meetmeid selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mis aitavad välja selgitada, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse ja kas see on majanduslik survestamine, millele liit peab vastu astuma.

(12)Kolmanda riigi meetmetena käsitatakse rahvusvahelise tavaõiguse alusel igasugust tegevust, mida on nimetatud õiguse kohaselt võimalik talle omistada. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigi meede täpsemalt: tegevus, mida teeb riigiorgan või temast erinev isik või üksus, kellel on asjaomase riigi õiguse kohaselt teatavate riigivõimu osade teostamise volitused; organ, mille on riigi käsutusse andnud teine riik; isik või rühm isikuid, kes teevad seda asjaomase riigi juhiste kohaselt, tema juhendamisel või kontrolli all; isik või rühm isikuid, kes teostavad teatavaid riigivõimu osi ametlike võimuorganite puudumisel või tegevusetuse korral ning asjaoludel, mis nõuavad selliste võimuosade teostamist, ning tegevus, mille riik heaks kiidab ja enda omaks tunnistab 11 .

(13)Komisjon peaks uurima, kas kolmanda riigi meetmed on survestavad, ja tegema seda kas omal algatusel või mõnest allikast (füüsiline või juriidiline isik või liikmesriik) teabe saamise peale. Pärast sellist uurimist peaks komisjon tegema otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi meede on survestav või mitte. Majandusliku survestamise olemasolu kinnitavast otsusest peaks komisjon andma asjaomasele kolmandale riigile teada ning paluma tal survestamine lõpetada ja (kui asjakohane) kahjud heastada.

(14)Liit peaks toetama teisi kolmandaid riike, kes on sellest huvitatud või kannatavad sama või sarnase majandusliku survestamise all, ja tegema nendega koostööd. Liit peaks osalema rahvusvahelises koordineerimises, mis toimub kahe-, mõne- ja mitmepoolsetel foorumitel, mille eesmärk on majanduslikku survestamist ära hoida või kaotada.

(15)Liit peaks kehtestama vastumeetmed ainult siis, kui muud võimalused (läbirääkimised, vahendamine, vahekohus) ei vii majandusliku survestamise kiire reaalse lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni ning kui liidu ja liikmesriikide huve ja õigusi on vaja kaitsta ja see on liidu huvides. On õige, et määruses sätestatakse liidu vastumeetmete määramise ja kohaldamise reeglid ja kord ning lubatakse vajaduse korral operatiivne tegutsemine, et säiliks liidu vastumeetmete tulemuslikkus.

(16)Käesoleva määruse kohaseid liidu vastumeetmeid tuleks valida ja kujundada objektiivsete kriteeriumide alusel: meetme tulemuslikkus kolmanda riigi poolse survestamise lõpetamisel; meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, keda kolmanda riigi meetmed kahjustavad; eesmärk on hoida ära majanduslik ja muu kahju liidule või viia see miinimumi; vältida tuleb ebaproportsionaalset halduslikku keerukust ja halduskulusid. Samuti on liidu vastumeetmete valikul ja kujundamisel hädavajalik arvestada liidu huvidega. Liidu vastumeetmed tuleks valida paljude eri võimaluste seast, et oleks võimalik leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivamad.

(17)Liidu vastumeetmete üle otsustamiseks on asjakohane sätestada reeglid kaupade, teenuste ja investeeringute päritolu ning teenuseosutajate ka intellektuaalomandiõiguste omanike kodakondsuse kohta. Sellised reeglid tuleks kindlaks määrata liidus ja selle rahvusvahelistes lepingutes mittesooduskaubandusele ja -investeeringutele valdavalt kohaldatavaid reegleid arvestades.

(18)Et saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, tuleks liidu vastumeetmeid, mis hõlmavad välismaiste otseinvesteeringute või teenuskaubanduse piiranguid, kohaldada ainult selliste teenuste suhtes, mida osutab, või selliste otseinvesteeringute suhtes, mida teeb üks või mitu liidus asutatud juriidilist isikut, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all, kui see on vajalik liidu vastumeetmete tulemuslikkuse tagamiseks ja eriti neist kõrvale hiilimise ärahoidmiseks. Selliste piirangute kehtestamise otsust tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud kriteeriumidele toetudes korrektselt põhjendada.

(19)Pärast liidu vastumeetmete võtmist peaks komisjon pidevalt hindama kolmanda riigi poolset majanduslikku survestamist ning liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja mõju, et vajaduse korral vastumeetmeid kohandada, need peatada või lõpetada. Seetõttu on vaja sätestada liidu vastumeetmete muutmise, peatamise ja lõpetamise aluseks olevad asjaolud ning asjaomased reeglid ja kord.

(20)Luua tuleb võimalused kaasata liidu vastumeetmete vastuvõtmisse ja muutmisse ning vajaduse korral ka peatamisse ja lõpetamisse sidusrühmi, võttes arvesse meetmete võimalikku mõju neile.

(21)Oluline on tagada tulemuslik kommunikatsioon ning arvamuste- ja teabevahetus ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti seoses asjaomase kolmanda riigiga suhtlemisega, mille eesmärk on saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, ning seoses käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete kehtestamise võimalusega.

(22)Et käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete valikut saaks ajakohastada ja päritolureegleid või muid tehnilisi reegleid kohandada, tuleks delegeerida komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste õigusaktide vastuvõtmise volitused, et muuta I lisas esitatud liidu vastumeetmete loetelu ja määruse kohaldamiseks vajalikke tehnilisi reegleid (sh II lisas sätestatud päritolureegleid). Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus sobivaid konsultatsioone (sh ekspertide tasandil) ja et need toimuks kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 12 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(23)Selleks, et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 13 .

(24)Liidu vastumeetmete vastuvõtmiseks, muutmiseks, peatamiseks ja lõpetamiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, kuna need õigusaktid määravad ära liidu vastusammud käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävale majanduslikule survestamisele.

(25)Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtma liidu vastumeetmete võtmiseks, muutmiseks, peatamiseks või lõpetamiseks vastu piiratud kehtivusega viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(26)Komisjon peaks hindama käesoleva määruse alusel võetud meetmete tulemuslikkust ja toimimist ning tegema järeldusi tulevaste meetmete jaoks. Samuti peaks komisjon määruse läbi vaatama, kui määruse olemasolu ja kohaldamisega seoses on saadud piisavalt kogemusi. Läbivaatamine peaks hõlmama määruse kohaldamisala, toimimist, tõhusust ja tulemuslikkust. Komisjon peaks esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesolevas määruses on sätestatud reeglid ja kord, mis peaksid tagama liidu ja selle liikmesriikide huvide tulemusliku kaitse juhtudel, kui kolmas riik püüab kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete kaudu sundida liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet kehtestama või kehtestamata jätma. Määruses on raamistik liidu vastusele sellistes olukordades, et kolmandaid riike selliseid meetmeid võtmast heidutada, need peatada või viimase võimalusena liidu vastumeetmeid võtta.

2.Kõik käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, ning meetmete võtmisel toimitakse liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide kohaselt.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse, kui kolmas riik:

–sekkub liidu või selle liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma;

–rakendab või ähvardab rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid.

Käesoleva määruse seisukohalt käsitatakse selliseid kolmanda riigi meetmeid majandusliku survestamise meetmetena.

2.Otsustamisel, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võetakse arvesse alljärgnevat:

(a)kolmanda riigi meetme ja sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus ja suurus;

(b)kas kolmas riik sekkub süstemaatiliselt, et panna liit, selle liikmesriigid või muud riigid tegema midagi konkreetset;

(c)mil määral kolmanda riigi meede tungib liidu või liikmesriigi ainupädevuses olevasse valdkonda;

(d)kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mida on rahvusvaheliselt tunnistatud;

(e)kas ja mil määral kolmas riik püüdis enne oma meetmete kohaldamist probleemi tõsiselt heas usus rahvusvahelise koordineerimisega või vahekohtu kaudu kas kahepoolselt või rahvusvahelisel foorumil lahendada.

Artikkel 3

Kolmanda riigi meetmete uurimine

1.Komisjon võib uurida kõiki kolmandate riikide meetmeid, et selgitada välja, kas need vastavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.

2.Komisjon võib lõikes 1 nimetatud uurimist teha kas omal algatusel või mõnest allikast teabe saamise peale. Komisjon tagab konfidentsiaalse teabe (mis võib sisaldada teabe esitaja isikut) kaitse, järgides artiklit 12.

3.Komisjon võib küsida teavet asjaomase kolmanda riigi meetmete mõju kohta.

Komisjon võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis sellesisulise teate, paludes selles esitada talle konkreetse aja jooksul teavet. Sel juhul teatab komisjon uurimise alustamisest asjaomasele kolmandale riigile.

Artikkel 4

Otsus kolmanda riigi meetme kohta

Pärast artikli 3 kohast uurimist võtab komisjon vastu otsuse, kus on kirjas, kas asjaomane kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.

Enne otsuse tegemist võib komisjon paluda asjaomase kolmanda riigi seisukohti.

Kui komisjon leiab, et asjaomase kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele, annab ta asjaomasele kolmandale riigile oma sellesisulisest otsustest teada ning nõuab temalt majandusliku survestamise lõpetamist ja (asjakohasel juhul) liidu või liikmesriikide kantud kahjude heastamist.

Artikkel 5

Asjaomase kolmanda riigiga suhtlemine

Komisjon on valmis asjaomase kolmanda riigiga liidu nimel suhtlema, et leida võimalusi, kuidas majanduslik survestamine lõpetada. Sellised võimalused võivad olla:

–vahetud läbirääkimised;

–vahendamine, lepitamine või muud abistavad teenused, mis aitavad liitu ja asjaomast kolmandat riiki selles;

–rahvusvahelise vahekohtu poole pöördumine.

Komisjon püüab majandusliku survestamise lõpetamiseks tõstatada selle küsimuse ka mõnel sobival rahvusvahelisel foorumil.

Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle teema arenguga kursis.

Komisjon jääb ka pärast artikli 7 kohast liidu vastumeetmete võtmist avatuks asjaomase kolmanda riigiga suhtlemisele. Asjakohasel juhul võib komisjon kõike seda teha koos liidu vastumeetmete peatamisega vastavalt artikli 10 lõikele 2.

Artikkel 6

Rahvusvaheline koostöö

Survestamise lõpetamiseks alustab komisjon liidu nimel konsultatsioone või koostööd mõne teise kolmanda riigiga, kes on sellest huvitatud või keda mõjutavad samad majandusliku survestamise meetmed. Asjakohasel juhul võib see hõlmata koordineerimist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ja survestamisevastast koordineerimist.

Artikkel 7

Liidu vastumeetmed

1.Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et ta võtab liidu vastumeetme, kui:

(a)artiklite 4 ja 5 kohane tegevus ei ole mõistliku aja jooksul viinud majandusliku survestamise lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni;

(b)konkreetsel juhul on vaja kaitsta liidu ja selle liikmesriikide huve ja õigusi ning

(c)meede on liidu huvides.

Rakendusaktis määrab komisjon ka kindlaks, milliseid I lisas sätestatud liidu meetmeid on kõige sobivam rakendada. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka artikli 8 kohaselt määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Komisjon võib samuti võtta teiste õigusaktide kohaseid meetmeid.

Rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.

2.Liidu vastumeetmeid kohaldatakse lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitud kuupäevast alates. Komisjon määrab kohaldamise alguskuupäeva olenevalt asjaoludest, et oleks võimalik asjaomast kolmandat riiki lõike 3 kohaselt teavitada ja too jõuaks majandusliku survestamise lõpetada.

3.Pärast rakendusakti vastuvõtmist teatab komisjon asjaomasele kolmandale riigile lõike 1 kohasest liidu vastumeetme võtmisest. Teates palub komisjon liidu nimel kolmandalt riigilt majandusliku survestamise kohest lõpetamist, pakub lahenduse leidmiseks läbirääkimisi ning annab teada, et kui majanduslik survestamine ei lõpe, kohaldub liidu vastumeede.

4.Lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitakse, et liidu vastumeetmete kohaldamine lükatakse edasi konkreetse aja võrra, kui komisjon on saanud usaldusväärset teavet selle kohta, et kolmas riik on majandusliku survestamise enne liidu vastumeetmete kohaldamise algust lõpetanud. Sellisel juhul avaldab komisjon sellesisulise teate Euroopa Liidu Teatajas, märkides seal ära sellise teabe saamise fakti ja edasilükkamise alguskuupäeva. Kui kolmas riik lõpetab majandusliku survestamise enne liidu vastumeetmete kohaldamise algust, lõpetab komisjon liidu vastumeetmed artikli 10 kohaselt.

5.Kui see on liidu või liikmesriikide õiguste ja huvide (eriti liidu vastumeetmete tulemuslikkuse) säilimiseks vajalik, võivad liidu vastumeetmed kohalduda lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatust hoolimata ka siis, kui komisjon ei kutsu kolmandat riiki liidu nimel enne veel kord üles majanduslikku survestamist lõpetama ega anna enne teada, et liidu vastumeedet hakatakse kohaldama.

6.Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu (et hoida ära majanduslikust survestamisest tingitud parandamatut kahju liidule või liikmesriikidele) võtab komisjon artikli 15 lõikes 3 osutatud korras vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega kehtestab liidu vastumeetmed. Kohalduvad lõigetes 2–5 sätestatud nõuded. Nimetatud aktid kehtivad kõige kauem kolm kuud.

7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud loetelu, lisades sinna uut tüüpi meetmeid, millega kolmanda riigi meetmetele vastata. Komisjon võib selliseid delegeeritud akte vastu võtta siis, kui vastumeetmete liik on:

(a)majandusliku survestamise meetmete lõppemise seisukohalt sama tulemuslik või tulemuslikum kui juba lubatud meetmed;

(b)liidus majandusliku survestamise meetmetest mõjutatud ettevõtjate abistamise seisukohast sama tulemuslik või tulemuslikum;

(c)hoiab ära asjassepuutuvate turuosaliste kahjustamise või viib selle miinimumi või

(d)hoiab ära haldusliku keerukuse ja halduskulud või viib need miinimumi.

Artikkel 8

Liidu vastumeetmed füüsiliste või juriidiliste isikute jaoks

1.Komisjon võib artikli 7 lõikes 1 nimetatud või eraldi rakendusaktis sätestada, et:

(a)liidu vastumeetmeid kohaldatakse juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes on määratud lõike 2 punkti a kohaselt, või

(b)liidus kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tõttu kahju saanud füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus nõuda lõike 2 punkti b kohaselt määratud isikutelt sellise kahju hüvitamist ulatuses, mis vastab konkreetse määratud isiku panusele nendesse meetmetesse (ilma et see piiraks kolmanda riigi rahvusvahelise õiguse kohast vastutust).

Selliseid meetmeid hakatakse kohaldama samal päeval nagu artikli 7 kohaselt vastu võetud vastumeetmeid või hiljem, kui rakendusaktis on käesoleva lõike alusel nii märgitud.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.

2.Komisjon võib füüsilise või juriidilise isiku nimekirja kanda, kui leiab, et:

(a)selline isik on asjaomase kolmanda riigi valitsusega seotud või

(b)selline isik on asjaomase kolmanda riigi valitsusega seotud ja majanduslikus survestamises osalenud, selle põhjustanud või sellega seotud.

3.Määramisel võtab komisjon arvesse kõiki asjaomaseid kriteeriume ja kättesaadavat teavet (sh seda, kas konkreetne isik tegutseb teadaolevalt sisuliselt kolmanda riigi nimel, kolmanda riigi valitsus on isiku tegelik kasusaaja või isik on muul viisil sisuliselt kolmanda riigi valitsuse kontrolli all).

4.Kui komisjonil on alust arvata, et vastumeetmed tuleks kehtestada lõike 2 punkti a või b alusel määratud isikutele, avaldab ta selliste isikute esialgse nimekirja ja (asjakohasel juhul) I lisa kohased meetmed, mida neile kohaldataks. Enne nimekirja kandmise otsuse tegemist annab ta selles nimekirjas olevatele ja teistele huvitatud isikutele võimaluse nende nimekirja kandmise kohta arvamust avaldada (täpsemalt selle kohta, kas nad vastavad lõike 2 punkti a või b tingimustele). Komisjon võib küsida lisateavet, mida peab võimaliku nimekirja kandmise seisukohalt oluliseks.

Artikkel 9

Liidu vastumeetmete valimise ja kujundamise kriteeriumid

1.Liidu vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu kantud kahju liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi.

2.Komisjon valib ja kujundab sobiva vastumeetme, võttes arvesse artikli 4 kohast otsust, artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ning liidu huve, tuginedes kättesaadavale teabele (sh artikli 11 kohaselt kogutud teabele) ning järgmistele kriteeriumidele:

(a)meetme tulemuslikkus majandusliku survestamise lõpetamisel;

(b)meetme potentsiaal aidata liidus majandusliku survestamise tõttu kahju saanud ettevõtjaid;

(c)meede ei kahjusta liidus asjaomaseid ettevõtjaid või teeb seda võimalikult vähe (võttes arvesse sellistele ettevõtjatele kättesaadavaid alternatiive, nagu teised toodete ja teenuste tarneallikad);

(d)meede ei kahjusta liidu teisi poliitikavaldkondi ega eesmärke või teeb seda võimalikult vähe;

(e)meetme kohaldamisega ei kaasne ebaproportsionaalset halduskoormust ega -kulusid;

(f)samade või sarnaste majandusliku survestamise meetmete all kannatavate teiste riikide vastumeetmete olemasolu ja laad (sh asjakohasel juhul artikli 6 kohane koordineerimine);

(g)muud asjakohased rahvusvahelises õiguses sätestatud kriteeriumid.

3.Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võib komisjon vajaduse korral otsustada kohaldada artikli 7 või 8 kohaseid liidu vastumeetmeid, millega piirab liidus välismaiseid otseinvesteeringuid või teenuskaubandust (sh selliste liidus asutatud juriidiliste isikute teenuste osutamist või otseinvesteeringute tegemist, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all). Komisjon võib otsustada sellise kohaldamise kasuks, kui liidu vastumeetmetest, mis sellist olukorda ei hõlma, ei piisaks käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks (täpsemalt kui selliseid meetmeid saaks vältida). Hindamisel, kas sellist otsust vastu võtta või mitte, võtab komisjon lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide kõrval arvesse muu hulgas ka alljärgnevat:

(a)kavandatavate liidu vastumeetmete kohaldamisalasse jääva sektori teenuskaubanduse ja investeeringute struktuuri ning sellistest liidu vastumeetmetest kõrvalehiilimise riski, mida liidus osutatavatele teenustele ja tehtavatele otseinvesteeringutele ei kohaldata;

(b)selliste liidusiseste piirangute sisulist kasu majandusliku survestamise lõpetamise seisukohast;

(c)kas on olemas mõistlikke alternatiivseid meetmeid, millega saab majandusliku survestamise lõpetada ja mis piiravad liidus teenuskaubandust või investeeringuid vähem.

Ühe või mitme liidus asutatud juriidilise isiku osutatavate teenuste või tehtavate otseinvesteeringute liidusisese piiramise otsust põhjendatakse artikli 7 lõikes 1 nimetatud rakendusaktis nõuetekohaselt, lähtudes eeltoodud kriteeriumidest.

Artikkel 10

Liidu vastumeetmete muutmine, peatamine ja lõpetamine

1.Komisjon jälgib liidu vastumeetmeid nõudnud majandusliku survestamise meetmete kohaldamist kolmanda riigi poolt, liidu võetud vastumeetmete tulemuslikkust ja nende mõju liidu huvidele ning hoiab selle kõigega kursis ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2.Kui asjaomane kolmas riik lõpetab majandusliku survestamise või kui see on vajalik liidu huvides, võib liit peatada asjaomase liidu vastumeetme kohaldamise seniks, kuni kolmas riik on oma meetme kohaldamise peatanud või kuni see on liidu huvides vajalik. Komisjon peatab liidu vastumeetme, kui asjaomane kolmas riik on pakkunud kokkulepet, et pöörduda rahvusvahelisse kolmandast isikust vahekohtusse, mille otsus on siduv, liit on sellise kokkuleppe sõlminud ja ka kolmas riik peatab selleks ajaks majandusliku survestamise meetmete kohaldamise. Komisjon annab välja liidu vastumeetme peatamise rakendusakti. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.

3.Kui liidu vastumeetmeid on vaja artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriume või toimunud muutusi (sh kolmanda riigi reaktsiooni) arvestades kohandada, võib komisjon artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu meetmeid muuta, võttes artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetluse kohaselt vastu rakendusakti.

4.Komisjon lõpetab liidu vastumeetmed järgmiste asjaolude korral:

(a)majanduslik survestamine on lõppenud;

(b)jõutud on muu mõlemat poolt rahuldava lahenduseni;

(c)asjaomase kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vahelist vaidlust menetlev rahvusvaheline kolmandast isikust vahekohus nõuab liidu vastumeetme lõpetamist;

(d)see on liidu huvisid arvestades sobiv.

Artikli 7 kohaselt võetud liidu vastumeetmed lõpetamine otsustatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt tehtud rakendusaktiga.

5.Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega peatatakse või lõpetatakse artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmed või neid muudetakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud korra kohaselt ja need ei tohi kehtida üle kahe kuu.

Artikkel 11

Liidu vastumeetmetega seotud teabe kogumine

1.Enne liidu vastumeetmete vastuvõtmist või muutmist küsib komisjon ja enne selliste meetmete peatamist või lõpetamist võib ta küsida Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis esitatud teate kaudu teavet ja arvamusi majandusliku mõju kohta liidu ettevõtjatele ja liidu huvidele. Teates märgitakse, mis aja jooksul tuleb küsitu esitada.

2.Komisjon võib hakata teavet koguma endale sobival ajal.

3.Lõike 1 kohasel teabekogumisel teavitab komisjon sidusrühmi (eriti ettevõtjate ühendusi), keda võimalikud liidu vastumeetmed mõjutada võivad, ja liikmesriike, kes osalevad asjaomaste valdkondade õigusaktide ettevalmistamises või rakendamises, ning konsulteerib nendega.

4.Liidu vastumeetmete vastuvõtmist põhjendamatult edasi lükkamata küsib komisjon teavet eelkõige alljärgneva kohta:

(a)meetmete mõju kolmanda riigi ettevõtjatele või liidu konkurentidele, kasutajatele või tarbijatele või liidu töötajatele, äripartneritele või nende klientidele;

(b)selliste meetmete koostoime liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega;

(c)selliste meetmetega kaasneda võiv halduskoormus;

(d)liidu huvid.

5.Komisjon võtab kogutud teavet igati arvesse. Artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt komiteele esitatud rakendusakti eelnõuga peab kaasas olema kavandatud meetmete analüüs.

6.Enne rakendusakti vastuvõtmist artikli 7 lõike 6 või artikli 10 lõike 5 kohaselt küsib komisjon sihitatult teavet ja arvamusi asjaomastelt sidusrühmadelt (v.a tungivalt kiireloomulistel juhtudel, kus teabe küsimine ja konsulteerimine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ega vajalik, nt et tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine).

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1.Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult otstarbel, milleks seda küsiti.

2.Teabe andja võib nõuda, et edastatud teavet käsitataks konfidentsiaalsena. Neil juhtudel tuleb teabele lisada mittekonfidentsiaalne kokkuvõte sellest või põhjendus, miks teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada. Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid ja nende ametnikud ei avalda käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet selle andja eriloata.

3.Lõige 2 ei keela komisjonil avaldada üldist kokkuvõtet, millest ei ole võimalik teabe esitajat ära tunda. Sellisel avaldamisel võetakse arvesse asjaomaste isikute õigustatud huvi mitte lubada oma konfidentsiaalset teavet avaldada.

Artikkel 13

Päritolureeglid

1.Kauba, teenuse või investeeringu päritolu ning intellektuaalomandi õiguste omaniku või teenuseosutaja kodakondsus selgitatakse välja II lisa kohaselt.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa punkte 2–4, muutes sellega päritolureegleid, ning lisada mõni muu tehniline eeskiri, mis on vajalik määruse kohaldamiseks, selle tulemuslikkuse tagamiseks ja rahvusvahelistes õigusaktides tehtud muudatuste või käesoleva määruse või liidu mõne muu õigusakti kohaldamisega saadud kogemuste arvessevõtmiseks.

Artikkel 14

Delegeeritud õigusaktid

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 7 lõikes 7 ja artikli 13 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäevast].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 7 ja artikli 13 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 7 lõike 7 või artikli 13 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast selle neile teatavaks tegemist esitanud õigusakti suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 tähenduses.

2.Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 16

Läbivaatamine

1.Komisjon hindab kõiki artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmeid nende lõpetamisele järgneva kuue kuu jooksul, võttes arvesse sidusrühmade esitatud ja muud asjaomast teavet. Hindamisaruandes vaadeldakse liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja toimimist ning võimalikke järeldusi tulevaste meetmete jaoks.

2.Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast esimese käesoleva määruse kohase rakendusakti jõustumist või kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (olenevalt sellest, kumb on varasem) vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

× uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 14  

◻ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem mõjusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

× Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 15  

× Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–× oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 16	EFTA riigid 17	Kandidaat-riigid 18	Kolmandad riigid	Finants-määruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	[XX.AA.AA.AA]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/ liigendamata	EFTA riigid	Kandidaat-riigid	Kolmandad riigid	Finants-määruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	[XX.AA.AA.AA]		JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

DG: <…….>				Aasta N 19	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida 20	Kulu-kohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eelarverida	Kulu-kohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 21
Eelarverida		(3)
DG <…….> assigneeringud KOKKU	Kulu-kohustused	= 1a + 1b + 3
	Maksed	= 2a + 2b +3

 

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulu-kohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulu-kohustused	= 4 + 6
	Maksed	= 5 + 6

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulu-kohustused	(4)
	Maksed	(5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–6 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulu-kohustused	= 4 + 6
	Maksed	= 5 + 6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028	Aasta 2029	KOKKU
DG: TRADE
• Personalikulud			0,785	0,785	0,785	0,785	0,785	0,785	0,785	5,495
• Muud halduskulud			0,020	0,020	0,020	0,020	0,020	0,020	0,020	0,140
DG TRADE KOKKU	Assigneeringud		0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	5,635

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,805

0,805

0,805

0,805

0,805

0,805

0,805

5,635

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028	Aasta 2029	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	5,635
	Maksed		0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	5,635

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩

Aasta N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Liik 22

Kesk-mine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljun-dite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 23 ...

– Väljund

– Väljund

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta 2028

Aasta 2029

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	0,785	0,785	0,785	0,785	0,785	0,785	0,785	5,495
Muud halduskulud	0,020	0,020	0,020	0,020	0,020	0,020	0,020	0,140
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	0,805	5,635

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 24 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud KOKKU

KOKKU

0,805

0,805

0,805

0,805

0,805

0,805

0,805

5,635

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028	Aasta 2029
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		5	5	5	5	5	5	5
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 25
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz 26	– peakorteris
	– delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		5	5	5	5	5	5	5

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Uue õigusakti haldamine ja toimimine; uue õigusakti kohaldamine; selliste kolmanda riigi meetmete seire, mis võivad anda alust õigusakti kohaldamisele; liidu vastumeetmete ja kolmanda riigi meetmete mõju jälgimine; asjaolude väljaselgitamine; õigusnõustamine.
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–X    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N 27	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 28
		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    ELT C 49, 12.2.2021, lk 1. Ühisdeklaratsioon võeti vastu seoses kaubanduseeskirjade täitmise tagamise määruse muutmisega 2020. aastal, mil Euroopa Parlament ja mitu liikmesriiki väljendasid muret majandusliku survestamise üle ning sama mure oli ka komisjonil.

(2)    Komisjoni 2021. aasta veebruari teatis „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final).

(3)    Komisjoni 2021. aasta mai teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).

(4)    Eelistatud variandi vastavusest proportsionaalsuse põhimõttele on juttu mõjuhinnangu 9. punktis.

(5)    Konsulteerimisstrateegia: Towards an EU anti-coercion instrument - Trade - European Commission (europa.eu) . Kõigi konsultatsioonide tulemuste kokkuvõttearuanne on mõjuhinnangu 2. lisas.

(6)    Saadud tagasiside: Kaubandus – mehhanism kolmandate riikide sunnimeetmete ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks (europa.eu) .

(7)    Kokkuvõtlik aruanne: Kaubandus – mehhanism kolmandate riikide sunnimeetmete ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks (europa.eu) .

(8)    Vt mõjuhinnangu 1. ja 2. lisa.

(9)    Käesoleva ettepanekuga koos avaldatakse ka mõjuhinnang ja selle kokkuvõte.

(10)    Vt ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjon. Articles on Responsibility of States for Internationally Wrongful Acts [Rahvusvaheliselt õigusvastastes tegudes riigi vastutust käsitlevad artiklid] (vastu võetud 2001. aastal toimunud 53. istungjärgul ja võetud teadmiseks ÜRO peaassamblee resolutsioonis 56/83), artiklid 22 ja 49–53.

(11)    Vt rahvusvaheliselt õigusvastastes tegudes riigi vastutust käsitlevad artiklid (vt joonealune märkus 1), artikli 2 lõige a ja artiklid 4–11.

(12)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(15)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(16)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(17)    EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(18)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(19)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(20)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(21)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(22)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(23)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(24)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(25)    AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored spetsialistid delegatsioonides.

(26)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(27)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(28)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20% sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.12.2021

COM(2021) 775 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest

{SEC(2021) 418 final} - {SWD(2021) 371 final} - {SWD(2021) 372 final}

I LISA

Liidu vastumeetmed vastavalt artiklitele 7 ja 8

Artiklite 7 ja 8 kohaselt võib võtta järgmisi meetmeid:

(a)vajaduse korral mis tahes soodustariifide peatamine ja uute tollimaksude kehtestamine või olemasolevate tollimaksude suurendamine, sealhulgas tollimaksude taaskehtestamine enamsoodustusrežiimi alusel kohaldataval tasemel või tollimaksude kehtestamine enamsoodustusrežiimi alusel kohaldatavast tasemest kõrgemal tasemel või mis tahes lisamaksu kehtestamine kaupade impordile ja ekspordile;

(b)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine ning kaupade impordi või ekspordi piirangute kehtestamine või suurendamine kas kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete kaudu või selliste piirangute kehtestamine või suurendamine kaupade eest maksmisel;

(c)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine ning piirangute kehtestamine kaubavahetusele kas transiitkaupade suhtes kohaldatavate meetmete või kaupade suhtes kohaldatavate siseriiklike meetmete kaudu;

(d)vajaduse korral selliste kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine, mis on seotud õigusega osaleda riigihangete pakkumismenetlustes, ning:

i)asjaomase kolmanda riigi kaupade ja teenuste või kaubatarnijate ja teenuseosutajate kõrvalejätmine riigihankemenetlusest või selliste pakkumuste kõrvalejätmine riigihankemenetlusest, kus asjaomasest kolmandast riigist pärit kaubad või teenused ületavad kindlaksmääratud protsendimäära pakkumuse koguväärtusest, ja/või

ii)kohustusliku hinnatrahvi 1 kehtestamine hinnaanalüüsi alusel asjaomase kolmanda riigi kaupade ja teenuste või kaubatarnijate ja teenuseosutajate pakkumuste suhtes.

Päritolu määratakse kindlaks II lisa alusel;

(e)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine ja piirangute kehtestamine liidu ekspordikontrolli korra alla kuuluvate kaupade ekspordile;

(f)vajaduse korral kohaldatavate teenuskaubandusega seotud rahvusvaheliste kohustuste peatamine ja teenuskaubandust mõjutavate meetmete kehtestamine;

(g)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine ja välismaiseid otseinvesteeringuid mõjutavate meetmete kehtestamine;

(h)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine seoses intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektidega ning piirangute kehtestamine selliste intellektuaalomandi õiguste kaitsele või nende ärilisele kasutamisele, kui õiguste omaja on asjaomase kolmanda riigi kodanik;

(i)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine seoses finantsteenustega ning piirangute kehtestamine panganduse, kindlustuse, liidu kapitaliturgudele juurdepääsu ja muu finantsteenustega seotud tegevuse suhtes;

(j)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine seoses kaupade käitlemisega ning piirangute kehtestamine registreerimisele ja autoriseerimisele kemikaale käsitlevate liidu õigusaktide alusel;

(k)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine seoses kaupade käitlemisega ning piirangute kehtestamine registreerimisele ja autoriseerimisele liidu sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktide alusel;

(l)vajaduse korral kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste peatamine ja juurdepääsupiirangute kehtestamine liidu rahastatavatele teadusprogrammidele või nendest teadusprogrammidest kõrvalejätmine.

II LISA

Päritolureeglid

1.Kauba päritolu määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 2 kohaselt.

2.Teenuse, sealhulgas riigihangete valdkonnas osutatava teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenuseosutaja päritoluriigiks loetakse:

(a)füüsiliste isikute puhul riik, mille kodanik ta on või kus tal on alaline elamisluba;

(b)juriidiliste isikute puhul üks järgmistest:

i)kui teenust osutatakse muul viisil kui liidus ärilise kohaloleku kaudu, siis riik, kus ja mille õigusaktide alusel on juriidiline isik moodustatud või muul viisil korraldatud ning mille territooriumil kõnealune juriidiline isik tegeleb olulise äritegevusega;

ii)kui teenust osutatakse liidus ärilise kohaloleku kaudu:

(a)kui juriidiline isik tegeleb olulise äritegevusega oma asukohaliikmesriigi territooriumil nii, et tal on otsene ja toimiv seos selle liikmesriigi majandusega, loetakse selle juriidilise isiku päritoluriigiks tema asukohaliikmesriik;

(b)kui teenust osutav juriidiline isik ei tegele olulise äritegevusega nii, et tal oleks otsene ja toimiv seos tema asukohaliikmesriigi majandusega, loetakse selle juriidilise isiku päritoluriigiks selliste füüsiliste või juriidiliste isikute päritoluriik, kes kõnealust juriidilist isikut omavad või kontrollivad. Juriidiline isik on asjaomasest riigist pärit isikute omandis, kui kõnealusest riigist pärit isikud omavad üle 50 % selle omakapitalist, ning asjaomasest riigist pärit isikute poolt kontrollitav, kui kõnealustel isikutel on volitused nimetada suurem osa tema juhtkonnast või teisiti juriidiliselt juhtida tema tegevust;

iii)kui otsustatakse, et liidu vastumeetmeid tuleks kohaldada alapunkti ii punkti a alla kuuluvate juriidiliste isikute suhtes, loetakse erandina alapunkti ii punktist a sellise isiku pärioluriigiks riik, mille kodakondsus on füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes kõnealust juriidilist isikut liidus omavad või kontrollivad, või kus on nende füüsiliste või juriidiliste isikute alaline elu- või asukoht. Juriidiline isik on asjaomasest riigist pärit isikute omandis, kui kõnealusest riigist pärit isikud omavad üle 50 % selle omakapitalist, ning asjaomasest riigist pärit isikute poolt kontrollitav, kui kõnealustel isikutel on volitused nimetada suurem osa tema juhtkonnast või teisiti juriidiliselt juhtida tema tegevust.

3.Investeeringu päritoluriik:

(a)kui investeering on seotud olulise äritegevusega oma asukohaliikmesriigi territooriumil nii, et tal on otsene ja toimiv seos selle liikmesriigi majandusega, loetakse investeeringu päritoluriigiks liikmesriik, kus investeering on tehtud;

(b)kui investeering ei ole seotud olulise äritegevusega nii, et tal oleks otsene ja toimiv seos tema asukohaliikmesriigi majandusega, loetakse investeeringu päritoluriigiks selliste füüsiliste või juriidiliste isikute päritoluriik, kes kõnealust investeeringut omavad või kontrollivad. Investeering on asjaomasest riigist pärit isikute omandis, kui kõnealusest riigist pärit isikud omavad üle 50 % selle omakapitalist, ning asjaomasest riigist pärit isikute poolt kontrollitav, kui kõnealustel isikutel on volitused nimetada suurem osa tema juhtkonnast või teisiti juriidiliselt juhtida tema tegevust;

(c)kui otsustatakse, et liidu vastumeetmeid tuleks kohaldada alapunkti a alla kuuluvate juriidiliste isikute suhtes, loetakse erandina alapunktist a investeeringu pärioluriigiks riik, mille kodakondsus on füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes kõnealust investeeringut liidus omavad või kontrollivad, või kus on nende füüsiliste või juriidiliste isikute alaline elu- või asukoht. Investeering on asjaomasest riigist pärit isikute omandis, kui kõnealusest riigist pärit isikud omavad üle 50 % selle omakapitalist, ning asjaomasest riigist pärit isikute poolt kontrollitav, kui kõnealustel isikutel on volitused nimetada suurem osa tema juhtkonnast või teisiti juriidiliselt juhtida tema tegevust.

4.Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide puhul kasutatakse mõistet „kodanikud“ samas tähenduses, nagu WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 1 lõikes 3.

(1)    „Kohustuslik hinnatrahv“ – riigihankemenetluse raames lepingut sõlmiva ametiasutuse või üksuse kohustus (välja arvatud teatavatel erandjuhtudel) suurendada hinda, millega käesoleva punkti kohaseid teenuseid ja/või kaupu lepingu sõlmimise menetluse käigus pakutakse.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).