EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.12.2021
COM(2021) 769 final
2021/0400(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
millega kehtestatakse teatavatele liidus liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (kodifitseeritud tekst)
SELETUSKIRI
1.Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikele loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikele parema võimaluse neile antud õigusi kasutada.
Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.
Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.
2.1. aprillil 1987. aastal otsustas 1 komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.
3.Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992 2 , rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.
Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust.
Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.
4.Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass 3 . Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid 4 ; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.
5.Kodifitseerimise ettepanek on koostatud direktiivi 96/53/EÜ ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel 24 ametlikus keeles, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud direktiivi V lisas.
🡻 96/53 (kohandatud)
2021/0400 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
millega kehtestatakse teatavatele ⌦ liidus ⌫ liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (kodifitseeritud tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse ⌦ Euroopa Liidu toimimise lepingut ⌫, eriti selle artiklit ⌦ 91 ⌫,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 6 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,
ning arvestades järgmist:
🡻 96/53 põhjendus 2 (kohandatud)
(1)Nõukogu direktiivi ⌦ 96/53/EÜ 7 ⌫ on korduvalt oluliselt muudetud 8 . Selguse ja otstarbekuse huvides ⌦ tuleks nimetatud ⌫ direktiiv ⌦ kodifitseerida ⌫.
🡻 2002/7 põhjendus 1 (kohandatud)
(2)Direktiiviga 96/53/EÜ kehtestati ühise transpordipoliitika raames ⌦ reisijaid või ⌫ kaupu vedavatele maanteesõidukitele ühtlustatud ⌦ täismass ja ⌫ maksimaal mõõtmed.
🡻 96/53 põhjendus 9
(3)On vaja selgitada mõistet _jagamatu last_, selleks et tagada selle direktiivi ühetaoline kohaldamine seoses juhilubadega sellist lasti vedavate sõidukite või liidendsõidukite juhtimiseks.
🡻 96/53 põhjendus 10
(4)Sõiduki massi üldiselt kasutatav ja tunnustatud ühik on tonn, mida seetõttu kasutatakse ka käesolevas direktiivis, samas kui ametlik kaaluühik on njuuton.
🡻 96/53 põhjendus 11 (kohandatud)
(5)Siseturu ⌦ toimimise tagamiseks ⌫ tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisala laiendada ka riigisisesele veole, niivõrd kui see hõlmab transpordisektori konkurentsitingimusi oluliselt mõjutavaid karakteristikuid, eriti ⌦ reisijate või ⌫ kaubaveoks mõeldud sõidukite ja liidendsõidukite lubatud ⌦ maksimaalpikkuse ja ‑laiusega ⌫ seotud väärtusi.
🡻 96/53 põhjendus 12
(6)Muude sõiduki karakteristikute puhul on liikmesriikidel lubatud oma territooriumil rakendada käesolevas direktiivis ettenähtutest erinevaid väärtusi ainult nende sõidukite puhul, mida kasutatakse siseriiklikus liikluses.
🡻 2002/7 põhjendus 6
(7)Liiklusohutuse huvides peavad bussid vastama juhitavusega seotud karakteristikutele.
🡻 96/53 põhjendus 13
(8)Pikendatavate haakesüsteemidega autorongide suurim täispikkus võib tegelikkuses olla kuni 18,75 m; sama maksimaalpikkust tuleks lubada ka püsivate haakesüsteemidega autorongide puhul.
🡻 96/53 põhjendus 16
(9)Juhitavuse tagamiseks ja selleks, et vältida ülemääraseid liikluses esinevaid kahjustusi, tuleks sõidukitele kasutusloa andmisel ja nende kasutamisel eelistada mehaanilisele vedrustusele pneumaatilist või sellega samaväärset vedrustust; teatavaid suurimaid teljekoormusi ei tohiks ületada ning sõidukiga peaks olema võimalik teha 360° täispööret pöördetee parameetrite teatavatel piirväärtustel.
🡻 96/53 põhjendus 17 (kohandatud)
(10)Liikmesriikidel peaks olema lubatud riigisisese kaubaveo puhul lubada nendel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad käesolevas direktiivis kehtestatud mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui käesolevas direktiivis määratletu kohaselt nende sõidukitega tehtavad veod ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris, ⌦ nimelt ⌫ kui vedu tehakse kas erisõidukiga või vastavalt moodulkontseptsioonile.
🡻 96/53 põhjendus 19
(11)Sõidukitel või liidendsõidukitel, mille ehitamisel on kasutatud uusi tehnoloogiaid või põhimõtteid vastavalt standarditele, mis erinevad käesoleva direktiivi standarditest, tuleks lubada katseaja jooksul teha kohalikke vedusid, selleks et võimaldada saada kasumit tehnilisest arendustegevusest.
🡻 96/53 põhjendus 23
(12)Selleks et hõlbustada käesolevale direktiivile vastavuse järelevalvet, on vaja tagada, et sõidukil oleksid vastavust kinnitavad tõendid.
🡻 2015/719 põhjendus 1
(13)Rõhutada tuleb vajadust vähendada kasvuhoonegaaside ja eelkõige süsinikdioksiidi (CO2) heitkogust, parandada liiklusohutust, kohandada asjaomaseid õigusakte tehnoloogia arengu ja muutuvate turuvajadustega ning lihtsustada ühendvedusid, tagades samal ajal moonutusteta konkurentsi ning kaitstes teetaristut.
🡻 2015/719 põhjendus 2 (kohandatud)
(14)Tehnoloogia areng võimaldab kinnitada sõiduki tagaosale sissetõmmatava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadme. Selle tulemusena ületaks maksimaalpikkus aga lubatut. On vaja ette näha erand ⌦ käesoleva direktiivi I lisaga lubatud ⌫ ⌦ maksimaalpikkustest ⌫, et võimaldada selliste seadmete paigaldamist.
🡻 2015/719 põhjendus 3 (kohandatud)
(15)Mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine võimaldaks sõidukeid märkimisväärselt energiatõhusamaks muuta, võimaluse korral koostoimes selliste sissetõmmatavate või kokkuvolditavate aerodünaamiliste seadmetega, mis on kinnitatud sõiduki tagaosale. On samuti vaja ette näha erand ⌦ käesoleva direktiivi I lisas sätestatud ⌫ maksimaalpikkustest. Seda erandit ei tohiks kasutada sõiduki kandevõime suurendamiseks.
🡻 2015/719 põhjendus 6 (kohandatud)
(16)Alternatiivsed jõuseadmed hõlmavad hübriidjõuseadmeid, mis mehaanilise liikumapaneva jõu tekitamiseks saavad energiat tarbitavast kütusest ja/või akust või muust elektrilisest või mehaanilisest energia salvestamise seadmest. Nende kasutamine raskeveokite või busside puhul võib kaasa tuua lisamassi, kuid vähendab saastet. Seda lisamassi ei tohiks arvestada sõiduki tegeliku lasti hulka, kuna see halvendaks maanteetranspordisektori majanduslikku olukorda. ⌦ Kuid ⌫ lisamass ei tohiks ⌦ ka ⌫ suurendada sõiduki kandevõimet.
🡻 2015/719 põhjendus 7
(17)Tulevaste alternatiivkütusega töötavate sõidukite puhul (mille jõuseadmed on raskemad kui tavakütusega töötavatel sõidukitel) võib samuti olla kasu lisamassi lubamisest. Seetõttu võib need alternatiivkütused lisada käesolevas direktiivis sätestatud alternatiivkütuste loetellu, kui nende kasutamine nõuab lisamassi lubamist.
🡻 2015/719 põhjendus 8 (kohandatud)
(18)⌦ Tuleks ette näha ⌫ erandid ⌦ käesoleva direktiivi I lisas ⌫ sätestatud sõidukite ja liidendsõidukite lubatud täismassist ja maksimaalmõõtmetest. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik piirata liiklusohutuse või taristu iseloomuga seotud põhjustel teatavate sõidukite liiklust oma teedevõrgu konkreetsetes osades.
🡻 2015/719 põhjendus 9 (kohandatud)
(19)Konteinervedude valdkonnas kasutatakse üha enam 45-jalaseid konteinereid. Kõnealuseid konteinereid veetakse kõikide transpordiliikidega. Kõnealuseid konteinereid vedavate sõidukite lubatud pikkuse suurendamine 15 cm võrra lihtsustaks ühendvedude korraldamist, seadmata ohtu muid liiklejaid või taristut ning tekitamata neile kahju. Käesolevas direktiivis esitatud ühendvedude määratlus ei mõjuta nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ 9 läbivaatamisel tehtavat tööd.
🡻 2015/719 põhjendus 10
(20)Selleks et edendada veelgi ühendvedude korraldamist ja võtta arvesse kuni 45 jala pikkuse tühja konteineri või vahetusveovahendi massi, tuleks lubada kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeliste mootorsõidukite kasutamist, kui lubatud täismass ei ületa 44 tonni. Ühendvedudes tuleks lubada kasutada kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljelisi mootorsõidukeid, millega veetakse kuni 45 jala pikkuseid konteinereid või vahetusveovahendeid, kui lubatud täismass ei ületa 42 tonni.
🡻 2015/719 põhjendus 12
(21)Mis tahes konkurentsimoonutuste vältimiseks ja liiklusohutuse tagamiseks peavad liikmesriigid piisaval määral tegelema ülekoormatud sõidukitega seotud rikkumistega.
🡻 2015/719 põhjendus 13 (kohandatud)
(22)Selleks et tagada moonutamata konkurents ettevõtjate vahel ja tõhustada rikkumiste kindlakstegemist, peaksid liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid selliste kasutuses olevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis tõenäoliselt ületavad lubatud täismassi ja mida peaks seetõttu kontrollima. Kõnealuseks tuvastamiseks võib kasutada teetaristusse paigaldatud kaalumissüsteeme või sõidukile paigaldatavaid andureid, mis edastavad teabe asjaomastele ametiasutustele kontaktivabalt. Sellised pardaseadmete andmed tuleks teha kättesaadavaks ka juhile. Iga liikmesriik peaks igal aastal viima läbi asjakohase arvu sõidukite massi kontrollimisi. Selliste kontrollimiste arv peaks olema proportsionaalne igal aastal asjaomase liikmesriigi territooriumil kontrollitavate sõidukite koguarvuga.
🡻 2015/719 põhjendus 15
(23)Sõidukite või liidendsõidukite massi kontrollimise rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks muutmiseks ning kõnealuse kontrollimise sujuva läbiviimise lihtsustamiseks on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused vahetaksid teavet. Selline teabevahetus peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 10 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.
🡻 2015/719 põhjendus 14
(24)Käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama reeglid käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende kohaldamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
🡻 2015/719 põhjendus 16
(25)Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks liikmesriikide pädevate asutuste teostatud maanteeliikluse kontrollidest regulaarselt teavitada. Liikmesriikide esitatud teave võimaldab komisjonil kontrollida, kas veoettevõtjad järgivad käesolevas direktiivis sätestatud reegleid, ja otsustada ka täiendavate sunnimeetmete väljatöötamise vajaduse üle.
🡻 2015/719 põhjendus 19 (kohandatud)
(26)Käesoleva direktiiviga ⌦ hõlmatud ⌫ alternatiivkütuste loetelu ajakohastamiseks tehnoloogia arenguga peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ⌦ ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 11 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid ⌫ liikmesriikide ekspertidega ⌦ samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse ⌫ delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
🡻 2015/719 põhjendus 17 (kohandatud)
(27)Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised ⌦ rakendamistingimused ⌫, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 12 .
🡻 2015/719 põhjendus 18
(28)Komisjon ei peaks võtma vastu rakendusakte seoses aerodünaamiliste seadmete kasutustingimustega ega sõidukitele paigaldatud kaalumisseadmete üksikasjalikke spetsifikatsioone, kui käesoleva direktiivi kohaselt asutatud komitee ei esita oma arvamust komisjoni esitatud rakendusakti eelnõu kohta.
🡻 2015/719 põhjendus 20 (kohandatud)
(29)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ⌦ ei suuda liikmesriigid ⌫ piisavalt saavutada, ⌦ küll aga saab neid ⌫ nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ⌦ Kõnealuses ⌫ artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
🡻 96/53 põhjendus 24 (kohandatud)
(30)Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud ⌦ IV lisa B osas osutatud ⌫ direktiivide ⌦ liikmesriigi ⌫ õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,
🡻 96/53
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
🡻 2015/719 artikkel 1.1 (kohandatud)
a)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artiklis 4 13 ⌦ klassifitseeritud ⌫ M2- ja M3‑kategooria mootorsõidukite ja nende 0-kategooria haagiste ning N2- ja N3‑kategooria mootorsõidukite ja nende 03- ja 04-kategooria haagiste ⌦ mõõtmete suhtes ⌫;
🡻 96/53 (kohandatud)
b)punktis a ⌦ osutatud ⌫ ja I lisa punktis 2 loetletud sõidukite massi ja teatavate muude karakteristikute suhtes.
2. Kõik I lisas märgitud massi väärtused kehtivad kui liiklusstandardid ja iseloomustavad laadimistingimusi, ning need ei kujuta endast tootmisstandardeid, mis ⌦ on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 1230/2012 14 ⌫.
🡻 2002/7 artikkel 1.1(b)
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata mitmest liigendsektsioonist koosnevate liigendbusside suhtes.
🡻 96/53 (kohandatud)
Artikkel 2
Käesolevas ⌦ direktiivis ⌫ kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)„mootorsõiduk“ – mootoriga sõiduk, mis liigub teedel omal jõul;
2)„haagis“ – kaupade vedamiseks ehitatud ja seadmestatud ning mootorsõidukiga ühendamiseks mõeldud sõiduk, v.a poolhaagis;
3)„poolhaagis“ – kaupade vedamiseks ehitatud ja seadmestatud ning mootorsõidukiga ühendamiseks mõeldud sõiduk, mille üks osa toetub mootorsõidukile, kusjuures mootorsõiduk kannab olulist osa tema ning tema koorma massist;
4)„liidendsõiduk“ – kas:
a)autorong, mis kujutab endast haagisega ühendatud mootorsõidukit;
b)liigendsõiduk, mis kujutab endast poolhaagisega ühendatud mootorsõidukit;
5)„konditsioneeritud sõiduk“ – sõiduk, millel on reguleeritaval temperatuuril kaupade vedamiseks ettenähtud erivarustusega statsionaarsed või teisaldatavad pealisehitised ja mille kummagi küljeseina koos soojusisolatsiooniga mõõdetud paksus on vähemalt 45 mm;
6)„buss“ – reisijate ja nende pagasi vedamiseks ehitatud ja varustatud sõiduk, millel on vähemalt üheksa istekohta, kaasa arvatud bussijuhi istekoht. Buss võib olla ühe või kahekorruseline ja võib vedada pagasihaagist;
7)„liigendbuss“ – buss, mis koosneb kahest jäigast liigendsektsiooniga ühendatud sektsioonist. Sellist tüüpi sõidukis peab kummaski jäigas sektsioonis paiknevast reisijateruumist pääsema teise ruumi. Liigendsektsioon peab võimaldama reisijate vaba liikumist jäikade sektsioonide vahel. Kahe sektsiooni ühendamine ja lahtiühendamine peab olema võimalik üksnes töökojas;
8)„lubatud maksimaalmõõtmed“ – sõiduki I lisas kehtestatud lubatud maksimaalmõõtmed;
9)„lubatud täismass“ – rahvusvahelises liikluses lubatud sõiduki täismass;
10)„teljele langev lubatud täismass“ – teljele või teljerühmale langev rahvusvahelises liikluses lubatud täismass;
11)„jagamatu last“ – last, mida maanteeveol puhul ei saa jagada kaheks või mitmeks lastiks, ilma et sellega kaasneks tarbetu kulu või kahjustamise oht, ja mida selle mõõtmete või massi tõttu ei saa vedada käesolevale direktiivile igas suhtes vastava mootorsõiduki, haagise, autorongi või liigendsõidukiga;
12)„tonn“ – ühe massitonni kaal, mis vastab 9,8 kilonjuutonile (kN);
🡻 2015/719 artikkel 1.2(a) (kohandatud)
13)„alternatiivkütused” – kütused või energiaallikad, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordi energiavarustuses fossiilsete naftaallikate asemel ja millel on potentsiaali aidata kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele, mis on
a)kõikides elektrisõidukite liikides tarbitav elektrienergia;
b)vesinik;
c)maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas);
d)veeldatud naftagaas;
e)mehaaniline energia sõiduki pardal asuvast kütusemahutist ⌦ või ⌫ sisseehitatud jõuallikatest, sealhulgas heitsoojus;
14)„alternatiivkütusega töötav sõiduk” – mootorsõiduk, mis töötab kas täielikult või osaliselt alternatiivkütusega ning mis on saanud määruse (EL) 2018/858 raamistiku kohase tüübikinnituse;
🡻 2019/1242 artikkel 20.1
15)„heiteta sõiduk” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 15 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveok;
🡻 2015/719 artikkel 1.2(a) (kohandatud)
16)„ühendvedu” koosneb:
a)kombineeritud vedudest, mis on määratletud direktiivi 92/106/EMÜ artiklis 1 ja mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga, või
b)vedudest, mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga ja mille puhul kasutatakse veetransporti, tingimusel et maanteeveo alg- või lõppetapi pikkus liidu territooriumil ei ületa 150 km. 150 km vahemaad võib ületada, et jõuda ettenähtud teenuse seisukohast lähima sobiva transporditerminalini järgmistel juhtudel:
i)sõidukite puhul, mis vastavad I lisa punkti 2.2.2 alapunkti a või b sätetele;
ii)sõidukite puhul, mis vastavad I lisa punkti 2.2.2 alapunkti c või d sätetele, juhul kui asjaomases liikmesriigis on sellised vahemaad lubatud.
Ühendvedude puhul võib lähim teenust osutav sobiv transporditerminal asuda muus liikmesriigis kui see, kus kaup peale või maha laaditi;
17)„ekspedeerija” – juriidiline või füüsiline isik, kes on märgitud ekspedeerijana veokirjal või võrdväärsel veodokumendil, nagu näiteks põhiveokirjal, ja/või kelle nimel või kelle eest on sõlmitud veoleping veoettevõtjaga.
🡻 96/53
Kõik I lisas loetletud lubatud maksimaalmõõtmed määratakse plusstolerantsideta määruse (EL) 2018/858 kohaselt.
Artikkel 3
1. Liikmesriik ei tohi:
–massi või mõõtmetega seotud põhjustel keelduda lubamast kasutada rahvusvahelises liikluses oma territooriumil sõidukit, mis on registreeritud või kasutusse võetud mõnes teises liikmesriigis,
🡻 2002/7 artikkel 1.2
–mõõtmetega seotud põhjustel keelduda lubamast kasutada siseriiklikus liikluses sõidukeid, mis on registreeritud või kasutusse võetud mõnes teises liikmesriigis,
🡻 96/53 (kohandatud)
juhul kui selle sõiduki karakteristikud vastavad I lisas kehtestatud piirmääradele.
See säte on kohaldatav olenemata sellest, et:
a)⌦ esimeses lõigus osutatud ⌫ sõiduk ei vasta selle liikmesriigi massi ja mõõtmetega seotud I lisas märkimata nõuetele;
b)liikmesriik, kus ⌦ esimeses lõigus osutatud ⌫ sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud, on kehtestanud I lisas kindlaksmääratud piirmääradest suuremad piirmäärad, mida ei ole mainitud artikli 4 lõikes 1.
2. Lõike 1 teise lõigu punkt a ei mõjuta siiski liikmesriigi õigust nõuda, võttes asjakohaselt arvesse ⌦ liidu ⌫ õigust, et tema territooriumil registreeritud või kasutusse võetud sõiduk vastaks massi ja mõõtmete I lisas märkimata karakteristikutega seotud nõuetele.
3. Liikmesriigid võivad nõuda konditsioneeritud sõidukite puhul, et nendes oleks kaasas ATP sertifikaat või nendele oleks kinnitatud ATP sertifitseerimismärk, mis on ette nähtud 1. septembril 1970 sõlmitud kergesti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellisel veol kasutatava erivarustuse lepingus.
Artikkel 4
🡻 2002/7 artikkel 1.3(a)
1. Liikmesriigid ei luba oma territooriumil tavapäraselt liikuda:
a)siseriikliku kaubaveo eesmärgil sellistel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mis ei vasta I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4, 1.6, 1.8, 1.9, 1.10, 4.2 ja 4.4 kindlaksmääratud karakteristikutele;
b)siseriikliku reisijateveo eesmärgil sellistel sõidukitel, mis ei vasta I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.5, 1.6 ja 1.7 kindlaksmääratud karakteristikutele.
2. Liikmesriigid võivad siiski lubada oma territooriumil liikuda:
a)I lisa punktis 1.3, punktides 2 ja 3 ning punktides 4.1 ja 4.3 kindlaksmääratud karakteristikutele mittevastavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel siseriikliku kaubaveo eesmärgil;
b)I lisa punktis 1.3, punktides 2 ja 3 ning punktides 4.1 ja 4.3 kindlaksmääratud karakteristikutele mittevastavatel sõidukitel siseriikliku reisijateveo eesmärgil.
🡻 96/53 (kohandatud)
🡺1 2002/7 artikkel 1.3(b)
3. Kui sõidukiga või liidendsõidukiga veetakse või kavatsetakse vedada jagamatut lasti, võib maksimaalmõõtmeid ületaval sõidukil või liidendsõidukil lubada liikuda ainult eriloa alusel, mille annab välja pädev asutus kedagi diskrimineerimata, või samalaadses iga üksikjuhtumi puhul eraldi pädeva asutusega kokkulepitud mittediskrimineerivas korras.
4. Liikmesriigid võivad lubada riigisisestel 🡺1 vedudel kasutatavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille 🡸 mõõtmed erinevad I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4–1.10, 4.2 ja 4.4 kehtestatud mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui nende sõidukitega tehakse teatavaid riigisiseseid vedusid, mis ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris.
Vedu peetakse rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris oluliselt mittemõjutavaks, kui on täidetud üks ⌦ järgmistest ⌫ tingimustest:
a)vedu tehakse liikmesriigi territooriumil erisõidukiga või spetsialiseeritud liidendsõidukiga olukorras, mille puhul selleks veoks ei kasutata harilikult teisest liikmesriigist pärinevat sõidukit, näiteks raietööde ja metsatöötlusega seotud vedude puhul;
b)liikmesriik, kes lubab oma territooriumil teha vedusid sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisas kehtestatud mõõtmetest, lubab kasutada ka I lisas kehtestatud mõõtmetele vastavaid mootorsõidukeid, haagiseid ja poolhaagiseid sellistes kombinatsioonides, et oleks saavutatud vastavus vähemalt selles riigis lubatud maksimaalpikkusele, nii et igal vedajal on võrdsed konkurentsitingimused (moodulkontseptsioon).
5. Liikmesriigid võivad lubada sõidukitel või liidendsõidukitel, mille ehituses on kasutatud uusi tehnoloogiaid või uusi põhimõtteid ja mis ei vasta ühele või mitmele käesoleva direktiivi nõudele, teha katseaja jooksul teatavaid kohalikke vedusid. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.
🡻 2015/719 artikkel 1.4 (kohandatud)
Artikkel 5
Enne 1. jaanuari 1991 kasutusele võetud ning I lisa punktides 1.8 ja 4.4 ⌦ sätestatud ⌫ spetsifikaatidele mittevastavaid liigendsõidukeid peetakse artikli 3 kohaldamisel nendele spetsifikaatidele vastavateks vaid siis, kui nende kogupikkus ei ületa 15,50 m.
🡻 96/53 (kohandatud)
Artikkel 6
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et artiklis 1 mainitud ja käesolevale direktiivile vastavatel sõidukitel oleks üks ⌦ järgmistest ⌫ tõenditest:
a)samaaegselt kaks järgmist andmesilti:
–komisjoni määruse (EL) nr 19/2011 16 kohaselt kehtestatud ja kinnitatud “valmistaja ⌦ andmesilt ⌫”,
–määruse (EL) nr 19/2011 kohaselt kehtestatud ja kinnitatud ⌦ käesoleva direktiivi ⌫ III lisale vastav mõõtmesilt;
b)ühtne määruse (EL) nr 19/2011 kohaselt kehtestatud ja kinnitatud andmesilt, millele on kantud punktis a mainitud kahel andmesildil esitatav teave;
c)ühtne dokument, mille annab välja liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud. ⌦ Kõnealuses ⌫ dokumendis on samad rubriigid ja teave nagu punktis a mainitud andmesiltidel. Seda hoitakse kontrollimiseks kergesti kättesaadavas ja vajalikult kaitstud kohas.
2. Kui sõiduki karakteristikud ei vasta enam vastavustõendis märgitutele, võtab liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud, vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et vastavustõendit muudetaks.
3. Lõikes 1 mainitud andmesildid ja dokumendid peavad olema asjaomase liikmesriigi poolt käesolevas direktiivis ettenähtud sõiduki vastavustõendina heaks kiidetud.
4. Vastavustõendiga sõidukit võib:
a)pisteliselt kontrollida seoses ühiste massistandarditega;
b)kontrollida seoses ühiste mõõtmestandarditega ainult sellisel juhul, kui kaheldakse vastavuses käesolevale direktiivile.
5. Massiga seotud vastavuse tõendi keskmises veerus märgitakse vajaduse korral asjakohase sõiduki puhul rakendatavad ⌦ liidu ⌫ massistandardid. I lisa punkti 2.2.2 lõikes ⌦ d ⌫ mainitud sõidukite puhul märgitakse liidendsõiduki lubatud täismassi lahtrisse sulgudes “44 tonni”.
6. Tema territooriumil registreeritud või kasutusse võetud sõidukite puhul võib liikmesriik ette näha, et vastavustõendi vasakpoolses veerus märgitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud täismass ja parempoolses veerus tehniliselt lubatud mass.
🡻 2002/7 artikkel 1.4 (kohandatud)
Artikkel 7
Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikides kehtivate maanteeliiklust käsitlevate sätete kohaldamist, mis lubavad teatavatel maanteedel ja tsiviilrajatistel liikuvate sõidukite massi või mõõtmeid piirata, olenemata sellest, millises riigis need sõidukid on registreeritud või kasutusse võetud.
Siia hulka kuulub võimalus kehtestada lubatud täismassi ⌦ või maksimaalmõõtmete ⌫ kohalikke piiranguid sõidukite puhul, mida võidakse kasutada pikkadele ja rasketele sõidukitele ebasobiva infrastruktuuriga eripiirkondades või eriteedel, näiteks kesklinnas, väikestes külades ja looduslike huviväärsustega kohtades.
🡻 2015/719 artikkel 1.6 (kohandatud)
Artikkel 8
1. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavate ja määruse (EL) 2018/858 sätetega kooskõlas olevate aerodünaamiliste seadmetega varustatud sõidukite või liidendsõidukite energiatõhususe parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust, et võimaldada lisada sellised seadmed sõidukite või liidendsõidukite tagaosale. Selliste seadmetega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama I lisa punktis 1.6 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite või liidendsõidukite laadimispikkuse suurenemine.
2. Enne turule viimist peavad lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed, mille pikkus ületab 500 mm, saama määruse (EL) 2018/858 raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse.
3. Lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed peavad vastama järgmistele kasutustingimustele:
a)olukorras, kus teiste liiklejate või juhi turvalisus on ohus, peab juht need kokku voltima, sisse tõmbama või eemaldama;
b)nende kasutamisel linnade ja linnadevahelisel teetaristul võetakse arvesse nende piirkondade eriomadusi, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h või väiksem ning kus võib suurema tõenäosusega olla vähem kaitstud liiklejaid;
c)nende kasutamine peab sobima kokku ühendvedudega ja eelkõige ei tohi nad sissetõmmatud/ ⌦ või ⌫ kokkuvolditud asendis ületada maksimaalset lubatud pikkust rohkem kui 20 cm võrra.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud sätted lõike 3 ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 9
1. Selleks et parandada sõidukite või liidendsõidukite energiatõhusust, eeskätt kabiinide paremate aerodünaamiliste omaduste abil, samuti liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele ja mis on kooskõlas määrusega (EL) 2018/858, olla pikemad kui käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus, kui nende kabiin on paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusam ja ohutum. Selliste kabiinidega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama I lisa punktis 1.6 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite kandevõime suurenemine.
2. Enne turule viimist peavad lõikes 1 osutatud sõidukid saama määruse (EL) 2018/858 raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse.
🡻 2019/242 artikkel 20.2 (kohandatud)
Artikkel 10
Alternatiivkütusega töötava või heiteta sõiduki lubatud täismass on I lisa punktides 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 sätestatud mass.
Alternatiivkütusega töötavad või heiteta sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele.
Alternatiivkütusega töötavate või heiteta sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübikinnituse käigus tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis eeldavad lisamassi.
🡻 2015/719 artikkel 1.8 (kohandatud)
Artikkel 11
Tühje või koormaga 45-jalaseid konteinereid või 45-jalaseid vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite maksimaalpikkus võib ületada I lisa punktis 1.1 (kui see on kohaldatav, siis kooskõlas artikli 9 lõikega 1 sätestatud maksimaalpikkust ja punktis 1.8 sätestatud suurimat vahemaad 15 cm võrra, kui asjaomaste konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost.
Artikkel 12
1. Liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid selliste kasutuses olevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis on tõenäoliselt ületanud lubatud täismassi ja mida nende pädevad ametiasutused ⌦ peavad ⌫ seetõttu kontrollima, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Kõnealuseid meetmeid võib võtta maanteetaristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 4 kohaselt sõidukile paigaldatava kaalumisseadmete abil.
Liikmesriik ei tohi nõuda sõidukile paigaldatavate kaalumisseadmete paigaldamist nendele sõidukitele või liidendsõidukitele, mis on registreeritud mõnes teises liikmesriigis.
Ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamist, peavad käesoleva direktiivi rikkumiste kindlakstegemiseks ja karistuste määramiseks kasutatavad automaatsüsteemid olema sertifitseeritud. Kui automaatsüsteeme kasutatakse üksnes tuvastamise eesmärgil, ei ole nende sertifitseerimine nõutav.
2. Iga liikmesriik viib iga kalendriaasta jooksul läbi sobiva arvu kasutuses olevate sõidukite ja liidendsõidukite massi kontrolle; kontrollide arv peab olema proportsionaalne igal aastal liikmesriigi territooriumil kontrollitavate sõidukite koguarvuga.
3. Liikmesriigid tagavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikliga 18, et pädevad asutused vahetavad teavet käesoleva artikliga seotud rikkumiste ja karistuste kohta.
4. Lõikes 1 osutatud sõidukitele paigaldatavad kaalumisseadmed peavad olema täpsed ja usaldusväärsed, täielikult koostalitlusvõimelised ning ühilduvad kõikide sõidukitüüpidega.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette üksikasjalikud sätted lõikes 4 sätestatud koostalitlusvõimet ja ühildumist käsitlevate reeglite ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks.
Koostalitlusvõime tagamiseks võimaldavad need üksikasjalikud sätted edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt nii pädevatele asutustele kui ka selle juhile. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Lisaks tagab niisugune teabevahetus selle, et liikmesriikide pädevad asutused saavad samal viisil hoida ühendust ja vahetada teavet mis tahes liikmesriigis registreeritud ja sõidukile paigaldatavaid kaalumisseadmeid kasutavate sõidukite ja liidendsõidukitega.
Selleks et tagada koostalitlusvõime kõikide sõidukitüüpidega, on mootorsõidukitele paigaldatud süsteem võimeline võtma vastu ja töötlema andmeid mootorsõiduki külge kinnitatud mis tahes liiki haagiselt või poolhaagiselt.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad eeskirjadest komisjoni.
Artikkel 14
1. Liikmesriigid sätestavad konteinerite ja vahetusveovahendite veoks eeskirjad, milles nõutakse järgmist:
a)ekspedeerija peab esitama veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri või vahetusveovahendi veo, tõendi veetava konteineri või vahetusveovahendi massi kohta;
b)veoettevõtja peab tagama juurdepääsu ekspedeerija esitatud kõikidele asjakohastele dokumentidele.
2. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad nii ekspedeerija kui ka veoettevõtja vastutuse kohta, mida kohaldatakse juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave puudub või on vale ning sõiduk või liidendsõiduk on üle koormatud.
Artikkel 15
Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel ning hiljemalt asjaomasele kaheaastasele perioodile järgneva aasta 30. septembriks komisjonile vajaliku teabe
a)kahe eelneva kalendriaasta jooksul teostatud kontrollide arvu kohta;
b)tuvastatud ülekoormusega sõidukite või liidendsõidukite arvu kohta.
See teave võib moodustada osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 17 artikli 17 alusel esitatavast teabest.
Komisjon analüüsib käesoleva artikli alusel saadud teavet ning lisab sellise analüüsi määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatavale aruandele.
Artikkel 16
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. maist 2015. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ⌦ tähtaja möödumist ⌫. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku ⌦ lõppemist ⌫.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
⌦ 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. ⌫
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 17
1. Komisjoni abistab maanteeveokomitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 18 artiklis 42. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 18
8. maiks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral aruande, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/719 19 direktiivi ⌦ 96/53/EÜ ⌫ tehtud muudatuste rakendamist ja milles võetakse muu hulgas arvesse teatavate turusegmentide eriomadusi. Nimetatud aruande põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne mis tahes seadusandliku ettepaneku esitamist.
🡻 96/53 (kohandatud)
Artikkel 19
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 20
⌦ Direktiiv 96/53/EÜ, mida on muudetud ⌫ IV lisa A osas ⌦ osutatud direktiividega ⌫, tunnistatakse kehtetuks. ⌦ See ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega. ⌫
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile ⌦ käsitatakse ⌫ viidetena käesolevale direktiivile ⌦ ning ⌫ neid loetakse ⌦ vastavalt ⌫ V lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 21
Käesolev direktiiv jõustub ⌦ kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist ⌫ Euroopa ⌦ Liidu ⌫ Teatajas.
Artikkel 22
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.12.2021
COM(2021) 769 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
millega kehtestatakse teatavatele liidus liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (kodifitseeritud tekst)
🡻 96/53 (kohandatud)
🡺1 2002/7 artikkel 1.7(a)
🡺2 2015/719 artikkel 1.9(a)
🡺3 2015/719 artikkel 1.9(b)
🡺4 2002/7 artikkel 1.7(b)
🡺5 2002/7 artikkel 1.7(c)
🡺6 2019/1242 artikkel 20.3(a)
🡺7 2015/719 artikkel 1.9(c)
🡺8 2015/719 artikkel 1.9(d)
🡺9 2015/719 artikkel 1.9(e)
🡺10 2019/1242 artikkel 20.3(b)
🡺11 2015/719 artikkel 1.9(f)
🡺12 2015/719 artikkel 1.9(g)
LISA I
SÕIDUKITE TÄISMASSID JA MAKSIMAALMÕÕTMED NING NENDEGA SEOTUD KARAKTERISTIKUD
|
1. |
Lubatud maksimaalmõõtmed, mida on mainitud artikli 1 lõike 1 punktis a |
|
|
🡺1 1.1 🡸 |
🡺1 Maksimaalpikkus: 🡸 |
|
|
🡺1 — mootorsõiduk, v.a buss 🡸 |
🡺1 12,00 m 🡸 |
|
|
🡺1 — haagis 🡸 |
🡺1 12,00 m 🡸 |
|
|
🡺1 — liigendsõiduk 🡸 |
🡺1 16,50 m 🡸 |
|
|
🡺1 — autorong 🡸 |
🡺1 18,75 m 🡸 |
|
|
🡺1 — liigendbuss 🡸 |
🡺1 18,75 m 🡸 |
|
|
🡺1 — kaheteljeline buss 🡸 |
🡺1 13,50 m 🡸 |
|
|
🡺1 — enam kui kahe teljega buss 🡸 |
🡺1 15,00 m 🡸 |
|
|
🡺1 — buss + haagis 🡸 |
🡺1 18,75 m 🡸 |
|
|
1.2 |
Maksimaallaius: |
|
|
🡺2 a) kõik sõidukid, välja arvatud alapunktis b osutatud ⌦ esemed ⌫ 🡸 |
🡺2 2,55 m 🡸 |
|
|
🡺3 b) konditsioneeritud sõidukite või sõidukite veetavate konditsioneeritud konteinerite või vahetusveovahendite pealisehitised 🡸 |
🡺3 2,60 m 🡸 |
|
|
1.3 |
Maksimaalkõrgus (kõik sõidukid) |
4,00 m |
|
1.4 |
Teisaldatavate pealisehitiste ja standardsete lastielementide nagu konteinerite puhul rakendatakse punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.8, 1.9, 1.10 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmeid. |
|
|
🡺4 1.5 🡸 |
🡺4 Kui bussile on paigaldatud teisaldatavaid lisaseadmeid, nagu suusakohvrid, ei tohi bussi pikkus koos lisaseadmega ületada punktis 1.1 kindlaksmääratud maksimaalpikkust. 🡸 |
|
|
1.6 |
Mootorsõiduki või liikuva liidendsõidukiga peab olema võimalik teha täispööret pöörderibal, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius 5,30 m. |
|
|
🡺5 1.7 🡸 |
🡺5 Bussidele esitatavad lisanõuded Maapinnale tõmmatakse seisva sõiduki ringist väljapoole suunatud külje vertikaalse puutetasandi kindlaksmääramiseks joon. Liigendsõiduki korral peavad selle kaks jäika osa olema joondatud mainitud tasandil. Kui sõiduk liigub sirgjooneliselt kursilt punktis 1.6 kirjeldatud ringjoonelisse piirkonda, ei tohi ükski sõiduki osa liikuda üle 0,60 m väljapoole seda vertikaaltasandit. 🡸 |
|
|
1.8 |
Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise tagumise otsa suurim vahemaa. |
12,00 m |
|
1.9 |
Vahe, mis saadakse, kui suurimast vahemaast, mida mõõdetakse autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani, lahutatakse veduki tagumise otsa ja haagise eesmise otsa vahemaa. |
15,65 m |
|
1.10 |
Suurim vahemaa mõõdetuna autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani. |
16,40 m |
|
2. |
Sõiduki lubatud täismass (tonnides) |
|
|
2.1 |
Sõiduk, mis kujutab endast liidendsõiduki osa |
|
|
2.1.1 |
Kaheteljeline haagis |
18 tonni |
|
2.1.2 |
Kolmeteljeline haagis |
24 tonni |
|
2.2 |
Liidendsõidukid |
|
|
2.2.1 |
Viie- või kuueteljelised autorongid |
|
|
a) kolmeteljelise haagisega kaheteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
b) kahe- või kolmeteljelise haagisega kolmeteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
🡺6 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. 🡸 |
||
|
2.2.2 |
Viie- või kuueteljelised liigendsõidukid |
|
|
a) kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
b) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
🡺7 c) kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga 🡸 |
🡺7 42 tonni 🡸 |
|
|
🡺8 d) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga 🡸 |
🡺8 44 tonni 🡸 |
|
|
🡺6 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. 🡸 |
||
|
2.2.3 |
Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest haagisest koosnevad neljateljelised autorongid 🡺6 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. 🡸 |
36 tonni |
|
2.2.4 |
Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest poolhaagisest koosnevad liigendsõidukid, kui poolhaagise teljevahe on: |
|
|
2.2.4.1 |
1,3 kuni 1,8 m |
36 tonni |
|
2.2.4.2 |
üle 1,8 m |
36 tonni + 2 tonnine varu, kui arvestatakse mootorsõiduki lubatud täismassi (18 tonni) ja poolhaagise otsmisele teljele langevat lubatud täismassi (20 tonni) ning veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ⌦ liiduses ⌫ samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus. |
|
🡺6 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. 🡸 |
||
|
2.3 |
Mootorsõidukid |
|
|
🡺9 2.3.1 🡸 |
🡺9 Kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: Kaheteljelised alternatiivkütusega töötavad mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses. Heiteta sõidukid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses. |
🡺9 18 tonni 🡸 |
|
Kaheteljelised bussid: 🡺10 Heiteta sõidukid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses. 🡸 🡸 |
🡺9 19,5 tonni 🡸 |
|
|
🡺11 2.3.2 🡸 |
🡺11 Kolmeteljelised mootorsõidukid 🡸 ⌦ Kolmeteljelised alternatiivkütusega töötavad mootorsõidukid: 25-tonnist või 26-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni). ⌫ ⌦ Kolmeteljelised heiteta sõidukid: 25-tonnist või 26‑tonnist (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni) lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses. ⌫ |
🡺11 25 tonni või 26 tonni, kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni 🡸 |
|
2.3.3 |
Kahe juhtteljega neljateljeline mootorsõiduk |
— 32 tonni kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ⌦ liidus ⌫ samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. |
|
🡺12 2.4 🡸 |
🡺12 Kolmeteljelised liigendbussid 🡸 Alternatiivkütusega töötavad kolmeteljelised liigendbussid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses. ⌦ Kolmeteljelised liigendbussid, mis on heiteta sõidukid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses. ⌫ |
🡺12 28 tonni 🡸 |
|
3. |
Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite puhul telgedele langev lubatud täismass (tonnides) |
|
|
3.1 |
Üksiktelg Mittevedav üksiktelg |
10 tonni |
|
3.2 |
Haagise või poolhaagise tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: |
|
|
3.2.1 |
alla 1 m (d < 1,0) |
11 tonni |
|
3.2.2 |
1,0 või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) |
16 tonni |
|
3.2.3 |
1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) |
18 tonni |
|
3.2.4 |
1,8 m või suurem (1,8 ≤ d) |
20 tonni |
|
3.3 |
Haagiste ja poolhaagiste teljekolmikud Teljekolmikusse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: |
|
|
3.3.1 |
1,3 m või väiksem (d ≤ 1,3) |
21 tonni |
|
3.3.2 |
üle 1,3 m, kuid mitte üle 1,4 m (1,3 < d ≤ 1,4) |
24 tonni |
|
3.4 |
Veotelg |
|
|
3.4.1 |
Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 mainitud sõidukite veoteljed |
11,5 tonni |
|
3.4.2 |
Punktides 2.2.3, 2.2.4, 2.3 ja 2.4 mainitud sõidukite veoteljed |
11,5 tonni |
|
3.5 |
Mootorsõidukite tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe on: |
|
|
3.5.1 |
alla 1 m (d < 1,0) |
11,5 tonni |
|
3.5.2 |
1,0 m või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) |
16 tonni |
|
3.5.3 |
1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) |
— 18 tonni — 19 tonni, kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ⌦ liidus ⌫ samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. |
|
4. |
Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite maksimaalmõõtmete ja täismassiga seotud karakteristikud |
|
|
4.1 |
Kõik sõidukid Rahvusvahelises liikluses kasutatava sõiduki või liidendsõiduki veoteljele või veotelgedele langev mass peab moodustama vähemalt 25 % sõiduki või liidendsõiduki täismassist. |
|
|
4.2 |
Autorongid Mootorsõiduki tagatelje ja haagise esitelje vahemaa peab olema vähemalt 3,00 m. |
|
|
4.3 |
Baasist olenev lubatud täismass Neljateljelise mootorsõiduki lubatud täismass tonnides ei tohi arvuliselt ületada sõiduki ees- ja tagatelje viiekordset vahemaad meetrites. |
|
|
4.4 |
Poolhaagised Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise eesmise otsa mis tahes punkti horisontaalsuunas mõõdetav vahemaa ei tohi olla üle 2,04 m. |
_____________
II LISA
SÕIDUKI VEOTELJE (VEOTELGEDE) TEATAVATE MITTEÕHKVEDRUSTUSSÜSTEEMIDE JA ÕHKVEDRUSTUSE SAMAVÄÄRSUSEGA SEOTUD TINGIMUSED
1.ÕHKVEDRUSTUSE MÄÄRATLUS
Vedrustussüsteemi peetakse õhkvedrustussüsteemiks, kui õhkvedrustus moodustab vähemalt 75 % vedrustusest.
2.SAMAVÄÄRSUS ÕHKVEDRUSTUSEGA
Õhkvedrustusega samaväärseks peetav vedrustus peab vastama järgmistele tingimustele:
2.1.täismassiga koormatud vedrustuse puhul peab veotelje või kandevankri kohal mõõdetud vedrustatud massi madalsagedusliku vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus ja sumbuvus olema punktides 2.2 kuni 2.5 määratletud piirides;
2.2.iga telg peab olema varustatud hüdrauliliste amortisaatoritega. Tandemtelgedega kandevankritele paigaldatakse amortisaatorid selliselt, et kandevankri võnkumine oleks minimaalne;
2.3.kui hüdraulilised amortisaatorid on tööasendis, peab harilikes tingimustes töötava vedrustuse puhul keskmine sumbuvussuhe D olema üle 20 % kriitilisest sumbuvusest;
2.4.kui hüdraulilised amortisaatorid on eemaldatud või tühjendatud, ei tohi vedrustuse sumbuvussuhe olla üle 50 % D väärtusest;
2.5.vedrustatud massi vaba vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus veotelje või kandevankri kohal ei tohi olla üle 2,0 Hz;
2.6.vedrustuse sagedus ja sumbuvus on määratletud punktis 3. Sageduse ja sumbuvuse määramiseks vajaliku katse protseduur on kindlaks määratud punktis 4.
3.SAGEDUSE JA SUMBUVUSE MÄÄRATLUS
Käesoleva määratluse puhul vaadeldakse veotelje või kandevankri kohal asuvat vedrustatud massi M (kg). Veotelje või kandevankri kogu vertikaalsuunaline teepinna ja vedrustatud massi vaheline jäikus on K njuutonit meetri kohta (N/m) ja kogu sumbuvustegur on C njuutonit sekundi ja meetri kohta (N/s·m). Vedrustatud massi vertikaalnihe on Z. Vedrustatud massi vaba võnkumist kirjeldav liikumisvõrrand on:
Vedrustatud massi võnkesagedus F (rad/sec) on:
Sumbuvus on kriitiline, kui C = Co,
kus
Kriitilise sumbuvuse osana väljendatav sumbuvussuhe on
.
Vedrustatud massi vaba siirdevõnkumise kestel järgib massi liikumise vertikaalkomponent sumbuvat sinusoidi (joonis 2). Sageduse hindamiseks mõõdetakse kõigi jälgitavate täisvõngete aeg. Sumbuvuse hindamiseks mõõdetakse võnkekõvera järjestikuste samasuunaliste ekstreemumite kõrgused. Kui esimese ja teise täisvõnke ekstreemumitele vastavad amplituudid on A1 ja A2, leitakse sumbuvussuhe D järgmise valemi abil:
kus “ln” tähendab amplituudide suhte naturaallogaritmi.
4.KATSEPROTSEDUUR
Selleks et katse abil määrata sumbuvussuhet D, sumbuvussuhet eemaldatud hüdrauliliste amortisaatorite korral ja vedrustuse võnkesagedust F, tuleb:
a)täismassiga sõidukiga sõita väiksel kiirusel (5 ± 1 km/tund) üle 80 mm astme, mille ristlõige on kujutatud joonisel 1. Pärast seda, kui veoteljele kinnituvad rattad on astmelt maha sõitnud, analüüsitakse alanud siirdevõnkumist sageduse ja sumbuvuse määramiseks;
või
b)tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et veoteljele langeks täismassi 1,5kordsele väärtusele vastav staatiline koormus. Allapoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;
või
c)tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et vedrustatud mass oleks tõstetud 80 mm kõrgusele veoteljest. Ülespoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;
või
d)teha täismassiga sõidukiga muid katseid, kui valmistaja on tehnilisele teenistusele tõestanud, et need on samaväärsed.
Sõidukile kinnitatakse otse veotelje kohal veotelje ja šassii vahele vertikaalnihke andur. Sageduse F leidmiseks mõõdetakse katsekõveral esimesele ja teisele survemaksimumile vastava aja vahemik ning sumbuvuse leidmiseks ja neile maksimumidele vastavate amplituudide suhe. Kahe veoteljega kandevankri puhul paigaldatakse vertikaalnihke andur otse veotelgede kohal kummagi veotelje ja šassii vahele.
Joonis 1
Vedrustuskatse aste
Joonis 2
Sumbuv siirdereaktsioon
_____________
III LISA
ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKTIS a MAINITUD MÕÕTMESILT
I.Mõõtmesilt kinnitatakse võimalikult lähedale määruses (EL) nr 19/2011 mainitud sildile ja sellel peavad olema järgmised andmed:
1.valmistaja nimi 1 ;
2.sõiduki valmistajatehase tähis 2 ;
3.mootorsõiduki, haagise või poolhaagise pikkus (L);
4.mootorsõiduki, haagise või poolhaagise laius (W);
5.liidendsõiduki mõõtmete leidmiseks vajalikud andmed:
–mootorsõiduki eesmise otsa ja haakeseadme keskme (haakekonks või sadul) vahemaa (a); mitme haakepunktiga sadula korral märgitakse minimaal- ja maksimaalväärtus (amin ja amax),
–haagise haakeseadme keskme (sadularõngas) või poolhaagise haakeseadme keskme (käänmikupolt) ja haagise või poolhaagise tagumise otsa vahemaa (b) mitme haakepunktiga seadme korral märgitakse minimaal- ja maksimaalväärtus (bmin ja bmax).
Liidendsõiduki pikkus on sirgjoonel teineteise järele paigutatud mootorsõiduki ja haagise või poolhaagise kogupikkus.
II.Vastavustõendil märgitud väärtused peavad täpselt vastama otse sõidukil tehtud mõõtmiste tulemustele.
_____________
🡹
IV LISA
A osa
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega
(osutatud artiklis 20)
|
Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ
|
|||
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
|
|||
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
|
|||
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/984
|
|||
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1242
|
ainult artikkel 20 |
||
B osa
Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
(osutatud artiklis 20)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtaeg |
|
96/53/EÜ |
17. september 1997 |
|
2002/7/EÜ |
9. märts 2004 |
|
(EL) 2015/719 |
7. mai 2017 |
_____________
V LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 96/53/EÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2, sissejuhatav osa |
Artikkel 2, sissejuhatav osa |
|
Artikli 2 esimene taane |
Artikli 2 punkt 1 |
|
Artikli 2 teine taane |
Artikli 2 punkt 2 |
|
Artikli 2 kolmas taane |
Artikli 2 punkt 3 |
|
Artikli 2 neljas taane, sissejuhatav osa |
Artikli 2 punkt 4, sissejuhatav osa |
|
Artikli 2 neljanda taande esimene taane |
Artikli 2 punkti 4 alapunkt a |
|
Artikli 2 neljanda taande teine taane |
Artikli 2 punkti 4 alapunkt b |
|
Artikli 2 viies taane |
Artikli 2 punkt 5 |
|
Artikli 2 kuues taane |
Artikli 2 punkt 6 |
|
Artikli 2 seitsmes taane |
Artikli 2 punkt 7 |
|
Artikli 2 kaheksas taane |
Artikli 2 punkt 8 |
|
Artikli 2 üheksas taane |
Artikli 2 punkt 9 |
|
Artikli 2 kümnes taane |
Artikli 2 punkt 10 |
|
Artikli 2 üheteistkümnes taane |
Artikli 2 punkt 11 |
|
Artikli 2 kaheteistkümnes taane |
Artikli 2 punkt 12 |
|
Artikli 2 kolmeteistkümnes taane |
Artikli 2 punkt 13 |
|
Artikli 2 neljateistkümnes taane |
Artikli 2 punkt 14 |
|
Artikli 2 viieteistkümnes taane |
Artikli 2 punkt 15 |
|
Artikli 2 kuueteistkümnes taane |
Artikli 2 punkt 16 |
|
Artikli 2 seitsmeteistkümnes taane |
Artikli 2 punkt 17 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikli 4 lõiked 1 kuni 5 |
Artikli 4 lõiked 1 kuni 5 |
|
Artikli 4 lõige 7 |
– |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
|
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 6 lõige 4, sissejuhatav osa |
Artikli 6 lõige 4, sissejuhatav osa |
|
Artikli 6 lõike 4 esimene taane |
Artikli 6 lõike 4 punkt a |
|
Artikli 6 lõike 4 teine taane |
Artikli 6 lõike 4 punkt b |
|
Artikli 6 lõiked 5 ja 6 |
Artikli 6 lõiked 5 ja 6 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
Artikli 8b lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
|
Artikli 8b lõike 2 esimene lõik |
Artikli 8 lõige 2 |
|
Artikli 8b lõike 2 teine ja kolmas lõik |
– |
|
Artikli 8b lõiked 3 ja 4 |
Artikli 8 lõiked 3 ja 4 |
|
Artikli 8b lõige 5 |
– |
|
Artikli 9a lõige 1 |
Artikli 9 lõige 1 |
|
Artikli 9a lõike 2 esimene lõik |
Artikli 9 lõige 2 |
|
Artikli 9a lõike 2 teine lõik |
– |
|
Artikli 9a lõige 3 |
– |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 10b |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 10c |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 10d |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 10e |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 10f |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 10g |
Artikkel 15 |
|
Artikli 10h lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
– |
Artikli 16 lõige 4 |
|
Artikli 10h lõige 4 |
Artikli 16 lõige 5 |
|
Artikli 10h lõige 5 |
Artikli 16 lõige 6 |
|
Artikkel 10i |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 10j |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 22 |
|
I lisa |
I lisa |
|
II lisa |
II lisa |
|
III lisa |
III lisa |
|
IV lisa |
IV lisa |
|
V lisa |
V lisa |
_____________