EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.12.2021

COM(2021) 759 final

2021/0394(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte

{SEC(2021) 580 final} - {SWD(2021) 392 final} - {SWD(2021) 393 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•    Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

·tagada piiriülestes kohtuasjades elektrooniliste sidevahendite kättesaadavus ja kasutamine teabevahetuses liikmesriikide õigus- ja muude pädevate asutuste, sealhulgas justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste ja ELi organite vahel, kui selline teabevahetus on ette nähtud õigusalast koostööd käsitlevates ELi õigusaktides;

·võimaldada kasutada piiriülestes kohtuasjades elektroonilisi sidevahendeid füüsiliste ja juriidiliste isikute ning kohtute ja pädevate asutuste vahelises suhtluses, välja arvatud dokumentide kättetoimetamise määrustega hõlmatud juhtudel 3 ;

·hõlbustada piiriüleste tsiviil- ja kriminaalmenetluste osaliste osalemist kohtuistungitel videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil muul eesmärgil kui tõendite kogumiseks tsiviil- ja kaubandusasjades 4 ;

·tagada, et dokumentide vastuvõtmisest ei keeldutaks või nende õigusjõudu ei jäetaks tunnustamata ainuüksi nende elektroonilise vormi tõttu (sekkumata kohtute pädevusse otsustada nende kehtivuse, vastuvõetavuse ja tõendusjõu üle nagu siseriikliku õiguse kohaste tõendite puhul);

·tagada e-allkirjade ja -templite kehtivus ja tunnustamine piiriülese õigusalase koostöö ja kohtusse pöördumise raames toimuva elektroonilise teabevahetuse kontekstis.

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

·uurima võimalusi ajakohastada tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate õigusaktide põhisätteid kooskõlas põhimõttega „vaikimisi digitaalne“ ning

·kaaluma, millistele kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö vahenditele võiks laiendada elektrooniliste tõendite digitaalset vahetussüsteemi (eEDES) 12 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

Digikanalite kasutamine teabe vahetamiseks piiriülestes kohtumenetlustes hõlbustaks õigusalast koostööd tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Seepärast on käesoleva algatuse õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) 19 artikli 81 lõige 1 ja artikli 82 lõige 2.

Digikanalite kasutamine teabevahetuseks hõlbustaks õigusalast koostööd ja õiguskaitse tõhusat kättesaadavust tsiviilasjades kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 81 lõikega 2. ELi toimimise lepingu artikli 82 lõige 1 on liidu jaoks õiguslik alus liikmesriikide õigus- või muude pädevate asutuste koostöö hõlbustamiseks kriminaalmenetlustes ja otsuste täitmisel.

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•    Proportsionaalsus

•    Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

•    Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•    Mõjuhinnang 22

Mõjuhinnangus tehti kindlaks üks mitteseadusandlik ja üks seadusandlik poliitikavariant kolme allvariandiga. Oli lisavariante, mis heideti varakult kõrvale. Kampaaniast, mille eesmärk oli edendada digitaalsete vahendite ja e-CODEXi süsteemi kasutamist teabe vahetamiseks piiriülestes kohtumenetlustes, loobuti, sest leiti, et selline kampaania ei oleks reguleerivale tegevusele reaalne alternatiiv ja seda saaks igal juhul teha baasstsenaariumi osana. Varianti, mis seisneb teabe ja andmete elektroonilises vahetamises tsentraliseeritud ELi süsteemi kaudu, ei peetud sobivaks, sest seda oli proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse seisukohast raske põhjendada. Lisaks säilitataks kogu teavet, andmeid ja dokumente komisjoni taristus või süsteemi haldava üksuse (nt eu-LISA) taristus, kuigi nad ei oleks piiriülese teabevahetuse pooled. Tsentraliseeritud süsteem oleks ka nõrk lüli, sest kõiki andmeid säilitataks ühes kohas, erinevalt detsentraliseeritud süsteemist, kus iga liikmesriik säilitab andmeid eraldi.

Mitteseadusandlik variant hõlmaks meetmeid, millega julgustataks liikmesriike kasutama digitaalseks piiriüleseks teabevahetuseks ja kohtusse pöördumiseks e‑CODEXi süsteemi. Komisjoni soovitus võiks julgustada liikmesriike järgima ühtlustatud lähenemisviisi elektroonilise teabevahetuse, sealhulgas videokonverentside, e-dokumentide, e-templite ja e-allkirjade kasutamisele. Arvestades selle lähenemisviisi vabatahtlikkust võiksid liikmesriigid välja töötada oma digitaalsed vahendid. Sellised meetmed võiksid olla tehniliselt ja praktikas teostatavad. Kulutõhusus sõltuks konkreetse liikmesriigi lähenemisviisist digiteerimisele ning tema vajadustest ja ressurssidest. Mis puudutab aga seda, mil määral saavutatakse asjaomase variandiga ettepaneku eesmärgid, siis ei tagataks soovitusega digitaalsete vahendite tegelikku rakendamist teabevahetuseks, digikanali koostalitlusvõimet, e-dokumentide aktsepteerimist ega usaldusteenuste kasutamise ja tunnustamise ühiseid nõudeid.

Seadusandliku variandi korral võetakse vastu seadusandlikud meetmed (määrus ja direktiiv). Määrus sisaldab õigusnorme, millega luuakse turvaline elektrooniline kanal, mis põhineb e-CODEXil (see on tunnistatud kõige sobivamaks tehniliseks lahenduseks mõjuhinnangus komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu e-CODEXit käsitlev määrus). Seda kanalit, mis kujutab endast detsentraliseeritud IT-süsteemi, kasutatakse teabe, andmete ja dokumentide vahetamiseks kohtute ja pädevate asutuste vahel ning asjakohastel juhtudel justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste ja ELi organitega. Kehtestatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute ning liikmesriikide kohtute ja pädevate asutuste vahelist teabevahetust toetavad õigusnormid, sealhulgas videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamist reguleerivad õigusnormid. Kirjeldatakse vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate kohustusi. See variant põhineb eeldusel, et Euroopa uurimismääruste vahetamise ning dokumentide kättetoimetamise / tõendite kogumise IT-süsteeme, mille komisjon on välja töötanud, laiendatakse kogu piiriülesele õigusalasele teabevahetusele, mida reguleerivad õigusalast koostööd käsitlevad ELi õigusaktid. Liikmesriigid saavad ühendada oma riikliku IT-süsteemi detsentraliseeritud võrguga või kasutada komisjoni väljatöötatud ja tasuta pakutavat tarkvaralahendust. See võimaldab otsest teabevahetust nende kohtute ja/või pädevate asutuste vahel, kes osalevad menetlustes vastavalt ELi õigusaktidele, mis käsitlevad piiriülest õigusalast koostööd tsiviil-, kaubandus- või kriminaalasjades. Seadusandliku variandi raames kaaluti kolme allvarianti: a) digikanali kohustuslik või vabatahtlik kasutamine, b) füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt elektroonilise teabe kohustuslik või vabatahtlik vastuvõtmine ning c) seadusandlik või mitteseadusandlik lähenemisviis usaldusteenuste kasutamisele ja tunnustamisele. Direktiiviga muudetakse kehtivaid raamotsuseid ja direktiive, et viia need määruse sätetega kooskõlla.

Pärast poliitikavariantide ja allvariantide võrdlemist ning ettepaneku eesmärkide alusel hindamist valiti eelistatud variandiks seadusandlik variant. Selle variandi korral muudetakse digitaalse teabevahetuse kasutamine kohtute ja pädevate asutuste vahelises (ning nende ja ELi justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste ja organite vahelises) teabevahetuses kohustuslikuks (põhjendatud eranditega). Samuti kohustatakse selle variandi korral kohtuid ja pädevaid asutusi vastu võtma elektroonilist teavet füüsilistelt ja juriidilistel isikutelt, sätestatakse õiguslik alus videokonverentsi ja muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks piiriülestes kohtuvaidlustes peetavatel kohtuistungitel ning usaldusteenuste kasutamiseks ja tunnustamiseks.

Samal ajal kui kohtud ja pädevad asutused peavad füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt elektroonilist teavet vastu võtma, on digikanali kasutamine füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks vabatahtlik. Nad võivad kasutada traditsioonilisi sidevahendeid, sealhulgas soovi korral paberipõhiseid.

Digikanali kasutamisel on eeldatavasti positiivne keskkonnamõju, sest kasutatakse vähem paberit ja postmarke. See keskkonnamõju on peamiselt seotud elektrooniliste sidevahendite kasutuselevõtuga ning videokonverentside ja kaugside kasutamise tõenäolise suurenemisega silmast silma kohtuistungite asemel. Kuigi võib eeldada, et seadmete tootmisel ja käitamisel kulub energiat, on üldine mõju keskkonnale positiivne.

Mis puudutab majanduslikku mõju, siis digikanali loomise kohustus nõuaks liikmesriikidelt uusi investeeringuid e‑CODEXiga suhtlemiseks vajaliku taristu väljatöötamiseks. Investeeringute ulatus sõltuks nende praegusest digiteeritusest, e-CODEXi projektis osalemise määrast, praeguste lahendustega ühilduvusest ja siseriikliku õiguse kohasest elektroonilise edastamise ulatusest. Pikas perspektiivis vähendaks õigusemõistmise digiteerimine liikmesriikide kohtusüsteemide kulusid piiriülestes menetlustes siiski märkimisväärselt. See mõjutaks positiivselt ka liikmesriigi tasandil toimuvat digiteerimisprotsessi.

Digivahendite kasutuselevõtt õiguskaitse kättesaadavuse parandamiseks piiriülestes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades mõjutab üksikisikuid ja ettevõtjaid, sealhulgas VKEsid. Võimalus esitada nõudeid ning vahetada kohtute ja pädevate asutustega teavet digitaalselt ning osaleda kohtuistungitel videokonverentsi kaudu või muu kaugsidetehnoloogia abil parandab õiguskaitse kättesaadavust piiriülestes menetlustes. Seda seetõttu, et üksikisikud saavad kohtusse pöördumiseks ja teises liikmesriigis peetavatel kohtuistungitel osalemiseks paindlikumad võimalused. Ettevõtjad, sealhulgas VKEd, saavad õiguskaitse paremast kättesaadavusest ja oma õiguste tõhusamast kaitsest samuti kasu, millel on eeldatavasti soodne ja stimuleeriv mõju piiriülesele kaubandusele.

Menetluskulude vähenemine avaldab kaudset mõju, parandades ettevõtjate, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet. Keskmine üldine aastane sääst ELi tasandil on hinnangute järgi 23 372 900 eurot postikuludelt ja 2 216 160 eurot paberikuludelt, mis teeb kokku 25 589 060 eurot. Füüsilised ja juriidilised isikud säästavad 4 098 600 eurot postikuludelt ja 388 800 eurot paberikuludelt.

Tänu teabevahetusaja lühenemisele võidavad füüsilised ja juriidilised isikud keskmise postiga saatmise aja arvelt ELi tasandil 2 700 000 päeva aastas. Keskmine postiga saatmise aeg lüheneb nulli päevani, mis lühendab menetluste kestust aastas kokku 15 389 999 päeva võrra. Digitaalse sidekanali kasutamine konkreetses kohtumenetluses ei tekitaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning VKEdele lisakulusid. Vaja läheks vaid arvutit ja internetiühendust. Kohtute ja pädevate asutuste vahelise teabevahetuse digiteerimine vähendab halduskoormust. Mõjuhinnangus järeldati, et kohtute / pädevate asutuste tasandil säästetakse menetlemisaja pealt 874 inimtööaastat.

•    Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•    Põhiõigused

Ettepaneku kohaselt luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem kohtute ja pädevate asutuste vaheliseks ning nimetatud üksuste ja füüsiliste või juriidiliste isikute vaheliseks teabevahetuseks. Süsteemi detsentraliseeritus tähendab, et üksus, kellele on usaldatud süsteemi komponentidega seotud toimingute haldamine, ei talleta ega töötle andmeid. Olenevalt sellest, kas süsteemi pääsupunkti haldab ELi institutsioon, asutus või organ või tehakse seda liikmesriigi tasandil, ning olenevalt sellest, millised riigiasutused isikuandmeid töötlevad ja mis eesmärgil, kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725, 24 isikuandmete kaitse üldmäärust 25 või direktiivi (EL) 2016/680 26 .4.MÕJU EELARVELE

Liikmesriikidele tekkivad kulud on üsna piiratud: kokku 8 100 000 eurot aastas ehk 300 000 eurot aastas liikmesriigi kohta. Esimesel kahel aastal on paigalduskulud 100 000 eurot aastas liikmesriigi kohta. Need hõlmavad seadmete ja nende seadistamiseks vajaliku personali kulusid. Ülejäänud 200 000 eurot kulub järjest suuremale arvule kasutajatele toe pakkumiseks. Alates kolmandast aastast riistvara- ja paigalduskulusid ei ole, on ainult kasutajatoe ja süsteemi hooldamisega seotud kulud. Need on hinnangute järgi 300 000 eurot aastas. E-CODEXi süsteem on avatud lähtekoodiga lahendus, mida saab kasutada tasuta. Kuigi liikmesriikidelt oodatakse nende kulude katmist oma riigieelarvest, saavad nad siiski taotleda ELi rahalist toetust asjakohaste rahastamisprogrammide, nagu õigusprogrammi ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite raames. Samuti tuleb rõhutada, et mõned liikmesriigid juba kasutavad e-CODEXi katseversiooni, mida nad võivad uutel eesmärkidel taaskasutada ja aluseks võtta.

5.MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva määruse kohaldamisel arendatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi edasi komisjoni vastu võetavate rakendusaktide kaudu. Rakendusaktides sätestatakse järgmine:

·tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks elektroonilised teabevahetusmeetodid detsentraliseeritud IT-süsteemi jaoks;

·teabevahetusprotokollide tehniline kirjeldus;

·infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid ja kõrgetasemeline küberturvalisus teabe töötlemiseks ja edastamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemis;

·minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid ja võimalikud sellega seotud tehnilised nõuded detsentraliseeritud IT-süsteemi osutatavatele teenustele.

Euroopa elektrooniline pääsupunkt luuakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaali, muutes juba välja töötatud e-CODEXi lahendust väiksemate nõuete esitamiseks.

Nähakse ette täielik hindamine iga viie aasta tagant, et hinnata mõju ja kontekstiga seotud küsimusi. Elektroonilise teabevahetuse kasutamise korral hõlbustab järelevalvet andmete automaatne kogumine ja detsentraliseeritud IT-süsteemi aruandlusfunktsioonide kasutamine. Nende andmete puhul, mida ei koguta automaatselt, moodustatakse järelevalvevalim, kuhu kuulub vähemalt üks iga liikmesriigi kindlaks määratud kohus või pädev asutus.•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2021/0394 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõike 2 punkte e ja f ning artikli 82 lõike 1 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Oma 2. detsembri 2020. aasta teatises õigusemõistmise digipöörde kohta ELis 29 juhtis komisjon tähelepanu vajadusele kaasajastada õigusraamistikku, mis reguleerib liidu piiriüleseid menetlusi tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades, et järgida põhimõtet „vaikimisi digitaalne“, tagades seejuures kõik sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks vajalikud kaitsemeetmed.

(2)Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotises sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala põhieesmärgiks on muu hulgas hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks ning hõlbustada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd.

(3)Parema õigusalase koostöö ja õiguskaitse kättesaadavuse nimel tuleks liidu õigusakte suhtluse kohta pädevate asutuste, sealhulgas liidu asutuste ja organite vahel ja pädevate asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel täiendada tingimustega, mis käsitlevad kõnealuse suhtluse korraldamist digivahendite abil.

(4)Käesoleva määruse eesmärk on muuta kohtumenetlused tulemuslikumaks ja kiiremaks ning hõlbustada juurdepääsu õigusemõistmisele olemasolevate sidekanalite digiteerimisega, mille tulemuseks peaks olema kulude ja aja kokkuhoid, halduskoormuse vähenemine ja kõigi piiriüleses õigusalases koostöös osalevate ametiasutuste suurem vastupanuvõime vääramatu jõuga seotud olukordades. Digikanalite kasutamine pädevate asutuste vahelises suhtluses peaks vähendama viivitusi kohtuasjade menetlemisel ning sellest oleks kasu füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Samuti on see ülimalt oluline seoses piiriüleste kriminaalmenetlustega liidu kuritegevusevastase võitluse kontekstis. Digitaalsete sidekanalite võimaldatav kõrgetasemeline turvalisus on samm edasi, sealhulgas asjaomaste isikute õiguste tagamise ning nende privaatsuse ja isikuandmete kaitse vallas.

(5)Kohtusüsteemide tulemusliku digikoostöö tagamiseks on oluline töötada välja kohased kanalid. Seega on ilmtingimata vaja luua liidu tasandil infotehnoloogiavahend, mis annab pädevatele asutustele kiire, otsese, koostalitlusvõimelise, usaldusväärse ja turvalise võimaluse vahetada elektrooniliste kanalite kaudu omavahel piiriüleselt juhtumitega seotud teavet.

(6)Juhtumitega seotud teabe digitaalseks vahetamiseks on välja töötatud vahendid, mis ei asenda liikmesriikides juba kasutusel olevaid IT-süsteeme ega nõua viimastes kulukate muudatuste tegemist. Peamine praeguseks väljatöötatud seda liiki vahend on süsteem online andmevahetuseks e-õiguskeskkonnas (e-CODEX).

(7)Digikanalite loomine piiriüleseks suhtluseks peaks otseselt kaasa aitama õiguskaitse paremale kättesaadavusele, kuna nendega antakse tsiviil- ja kaubandusasjade valdkonda reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate juhtumite puhul füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus taotleda oma õiguste kaitset ja põhistada oma väiteid, algatada menetlusi ja vahetada kohtu- või muude pädevate asutustega juhtumiga seotud digitaalsel kujul olevat teavet.

(8)Käesolev määrus peaks hõlmama kirjaliku suhtluse digiteerimist selliste piiriülese mõjuga kohtuasjade puhul, mis kuuluvad tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamisalasse. Need õigusaktid tuleks loetleda käesoleva määruse lisas. Samuti peaks käesoleva määrusega olema hõlmatud suhtlus pädevate asutuste ning liidu asutuste ja organite (nagu Eurojust) vahel, kui see on ette nähtud II lisas loetletud õigusaktidega. Samal ajal tuleks selle üle, kas juhtumit tuleb käsitada piiriülese mõjuga asjana, otsustada käesoleva määruse I ja II lisas loetletud õigusaktide alusel. Juhul kui käesoleva määruse I ja II lisas loetletud õigusaktides on sõnaselgelt sätestatud, et pädevate asutuste vahelist suhtlust peaks reguleerima siseriiklik õigus, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada.

(9)Käesolevat määrust ei peaks kohaldama dokumentide kättetoimetamise suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1784 30 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1393/2007 31 ega tõendite kogumise suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1783 32 ning nõukogu määrusele (EÜ) nr 1206/2001, 33 sest neis on juba sätestatud eraldi normid õigusalase koostöö digiteerimise kohta.

(10)Selleks et tagada turvaline, kiire, koostalitlusvõimeline, konfidentsiaalne ja usaldusväärne suhtlus liikmesriikide vahel piiriülestes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalmenetlustes, tuleks kasutada ükskõik millist ajakohast sidetehnoloogiat, kui täidetud on teatavad tingimused, mis puudutavad vastuvõetud dokumendi terviklust ja usaldusväärsust ning suhtluse osaliste kindlakstegemist. Selline IT-süsteem tuleb luua, et vahetada andmeid piiriüleste kohtumenetluste käigus. Kõnealuse IT-süsteemi detsentraliseeritus võimaldaks kahel liikmesriigil omavahel turvaliselt andmeid vahetada, ilma et andmete vahetamises osaleks sisuliselt ükski liidu institutsioon.

(11)Detsentraliseeritud IT-süsteem peaks koosnema liikmesriikide ning liidu asutuste ja organite tagasüsteemidest ja viimaseid omavahel siduvatest koostalitlevatest juurdepääsupunktidest. Detsentraliseeritud IT-süsteemi juurdepääsupunkt peaks põhinema e-CODEX-il.

(12)Käesoleva määruse kohaldamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada riikliku IT-süsteemi asemel komisjoni välja töötatud tarkvara (etalonteostuse tarkvara). Komisjon peaks vastutama kõnealuse etalonteostuse tarkvara loomise, hooldamise ja arendamise eest kooskõlas lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetega. Komisjon peaks etalonteostuse tarkvara projekteerima, arendama ja hooldama vastavalt andmekaitsenõuetele ja -põhimõtetele, mis on sätetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679, 35 eelkõige lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele, ja säilitades küberturvalisuse kõrge taseme. Samuti peaks etalonteostuse tarkvara hõlmama sobivaid tehnilisi meetmeid ja võimaldama võtta korralduslikke meetmeid, mida on vaja, et tagada selline turvalisuse ja koostalitlusvõime tase, mis on piiriüleste kohtumenetluste kontekstis toimuva teabevahetuse seisukohast asjakohane.

(13)Selleks et pakkuda taotlejatele kiiret, turvalist ja tõhusat abi, peaks kirjalik suhtlus selliste pädevate asutuste vahel, nagu kohtud ning nõukogu määruse (EÜ) 4/2009 36 ja nõukogu määruse (EL) 2019/1111 37 kohaselt määratud keskasutused, toimuma reeglina detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu. Erandjuhtudel võib kasutada muid sidevahendeid, kui selgub, et need on paindlikkuse tagamise eesmärgil asjakohasemad. Samas tuleks detsentraliseeritud IT-süsteemi alati käsitada kõige asjakohasema vahendina vormide vahetamiseks käesoleva määruse I ja II lisas loetletud õigusaktidega loodud pädevate asutuste vahel.

(14)Edastamine detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu võib olla võimatu tulenevalt süsteemi häirest või kui edastatava olemusest tingituna ei ole edastamine digivahendite kaudu võimalik (näiteks asitõendite edastamine). Kui detsentraliseeritud IT-süsteemi ei kasutata, peaks suhtlus toimuma kõige asjakohasemate alternatiivsete vahendite abil. Need alternatiivsed vahendid peaksid muu hulgas tagama, et edastamine toimub võimalikult kiiresti ja turvalisel viisil muude turvaliste elektrooniliste vahendite abil või posti teel.

(15)Selleks et tagada teatavate piiriüleste kohtumenetluste raames õigusalase koostöö paindlikkus, võivad sobivamaks osutuda muud sidevahendid. Ennekõike võib see olla asjakohane juhul, kui kohtud määruse (EL) 2019/1111 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 38 alusel ning pädevad asutused kriminaalasju käsitlevate liidu õigusaktide alusel omavahel otse suhtlevad. Sellistel puhkudel saaks kasutada vähemametlikke sidevahendeid, näiteks e-posti.

(16)Liidu vastutusalasse kuuluvaid detsentraliseeritud IT-süsteemi komponente haldaval üksusel peaks olema nende komponentide nõuetekohase toimimise tagamiseks piisavalt vahendeid.

(17)Selleks et hõlbustada füüsiliste ja juriidiliste isikute juurdepääsu pädevatele asutustele, tuleks käesoleva määrusega luua liidu tasandil juurdepääsupunkt (Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt), mis kuulub detsentraliseeritud IT-süsteemi, mille kaudu füüsilised ja juriidilised isikud peaksid saama käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kohtuasjade puhul esitada nõudeid ja taotlusi, saata ja vastu võtta menetluse seisukohast olulist teavet ning suhelda pädevate asutustega. Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti tuleks majutada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis, mis on ühtne kontaktpunkt juriidilise teabe ja teenuste saamiseks liidus.

(18)Liikmesriigid peaksid vastutama füüsiliste ja juriidiliste isikute ning I lisas loetletud õigusaktide kohastes menetlustes pädevate asutuste vaheliseks elektrooniliseks sideks ette nähtud riiklike elektrooniliste portaalide (riiklike IT-portaalide) loomise, hooldamise ja arendamise eest.

(19)Juhul kui tegu on füüsiliste ja juriidiliste isikute ning pädevate asutuste vahelise suhtlusega piiriüleste kohtuasjade kontekstis, tuleks olemasolevate sidevahendite alternatiivina kasutada elektroonilist sidet. Samal ajal tuleks asjaomastele isikutele jätta õigus otsustada selle üle, kas nad valivad käesoleva määrusega ette nähtud elektroonilised sidevahendid või muud sidevahendid, tagamaks, et õiguskaitse kättesaadavaks tegemine digivahendite kaudu ei suurenda veelgi digilõhet. Eriti oluline on see ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja haavatavas olukorras olevate inimeste – nagu lapsed või eakad, kellel võivad puududa vajalikud vahendid või digioskused – spetsiifilise olukorraga arvestamiseks.

(20)Selleks et tõhustada piiriülest elektroonilist sidet ja dokumentide edastamist detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu (Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt ja riiklikud IT-portaalid, kui need on olemas), ei tohiks menetluses keelduda dokumentide õigusjõu ja nende kasutamise vastuvõetavuse tunnustamisest ainuüksi seetõttu, et need on esitatud elektroonilisel kujul. See põhimõte ei tohiks aga mõjutada hinnangut nimetatud dokumentide õiguslikule toimele või vastuvõetavusele: sellised dokumendid võivad riigisisese õiguse kohaselt kujutada enesest tõendeid. Samuti ei tohiks see piirata dokumentide konvertimist käsitleva riigisisese õiguse kohaldamist.

(21)Suuliste istungite hõlbustamiseks piiriülese mõjuga tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalmenetluste puhul tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus, et pooled võivad sellistel istungitel osalemiseks kasutada videokonverentsi või muud kaugsidetehnoloogiat. Videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamise ja selle vahendusel istungite korraldamise menetlust peaks reguleerima videokonverentsi korraldava liikmesriigi õigus. Istungi korraldamisest videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia teel ei tohiks keelduda pelgalt kaugsidetehnoloogia kasutamist reguleerivate riiklike õigusaktide puudumisele tuginedes. Sellistel juhtudel tuleks mutatis mutandis kohaldada kõige sobilikumaid riiklikus õiguses leiduvaid sätteid, nagu sätted tõendite kogumise kohta.

(22)Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamise suhtes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalmenetlustes, kui selline kasutamine on juba ette nähtud õigusaktidega, mis on loetletud I ja II lisas.

(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 39 on loodud liidu ühtne õigusraamistik selliste e-identimise vahendite ja elektrooniliste usaldusteenuste (e-allkirjad, e-templid, ajatemplid, e-andmevahetusteenused ja veebisaidi autentimine) tunnustamise kohta, mida tunnustatakse piiriüleselt õiguslikult samaväärsetena neile vastavate füüsiliste vahenditega. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada eIDASe usaldusteenuste suhtes digitaalside puhul.

(24)Selleks et lihtsustada tasude maksmist selliste piiriülese mõjuga kohtuasjade puhul, mis kuuluvad tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalasse, peaks olema võimalik maksta tasusid elektrooniliselt veebikeskkonnas, kasutades kõikjal liidus laialdaselt kättesaadavaid maksevõimalusi, nagu krediitkaardid, deebetkaardid, digirahakotid ja pangaülekanded.

(25)Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärkide täielik saavutamine ning tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju käsitlevate liidu õigusaktide kooskõla käesoleva määrusega, on vaja teha muudatusi järgmistes õigusaktides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/848 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1805 43 . Nimetatud muudatuste eesmärk on tagada, et suhtlus toimub käesolevas määruses sätestatud reeglite ja põhimõtete kohaselt. Direktiivide ning tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju käsitlevate raamotsuste muudatused võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga …/… [muutmisdirektiiv] 44 .

(26)13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 45 punktide 22 ja 23 kohaselt peaks komisjon käesolevat määrust hindama, tuginedes spetsiaalset järelevalvekorda kasutades kogutud teabele kõigi käesoleva määruse I ja II lisas loetletud õigusaktide kohta, et hinnata käesoleva määruse tegelikku mõju ja edasiste meetmete võtmise vajadust.

(27)Komisjoni poolt tagasüsteemina välja töötatud etalonteostuse tarkvara peaks programmiliselt koguma seire eesmärgil vajalikke andmeid ning need andmed tuleks edastada komisjonile. Kui liikmesriigid otsustavad komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvara asemel kasutada riiklikku IT-süsteemi, võib selline süsteem võimaldada kõnealuste andmete programmilist kogumist ning sellisel juhul tuleks need andmed edastada komisjonile.

(28)Juhul kui andmeid ei ole võimalik automaatselt koguda ja et vähendada andmete kogumisest tulenevat halduskoormust, peaks iga liikmesriik määrama vähemalt ühe kohtu või pädeva asutuse, et koostada kontrollvalim. Sel viisil määratud kohtule või pädevale asutusele tehakse ülesandeks koguda andmeid omaenese menetluste kohta ja esitada need komisjonile; selle põhjal peaks olema võimalik hinnata, millist hulka andmeid on konkreetse liikmesriigi puhul vaja käesoleva määruse hindamiseks. Määratud kohus või pädev asutus peaks olema määruse kohaldamise seisukohast tüüpiline niivõrd, kuivõrd määrus hõlmab liidu õigusakte tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjade vallas. Neis valdkondades, kus käsitatakse pädevate asutustena käesoleva määruse tähenduses muid asutusi kui kohtud või prokurörid, näiteks notareid, peaks kontrollvalim iseloomustama ka nendepoolset määruse rakendamist.

(29)Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks mõjutada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas 46 ja liidu õiguses, näiteks menetlusõiguste direktiivides 47 sätestatud menetlusõigusi, ennekõike õigust kasutada tõlki, õigust kaitsjale, õigust tutvuda kohtuasja toimikuga, õigust õigusabile ja õigust viibida kohtulikul arutelul.

(30)Detsentraliseeritud IT-süsteemis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 48 . Selleks et selgitada, kes vastutab detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu saadetud või saadud isikuandmete töötlemise eest, tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata isikuandmete vastutav töötleja. Sel eesmärgil tuleks kõigi saatvate või vastuvõtvate üksuste puhul eeldada, et nad on isikuandmete töötlemise eesmärgi ja vahendid eraldi kindlaks määranud.

(31)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses detsentraliseeritud IT-süsteemi loomisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 49 .

(32)Kuna eraldi tegutsevad liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada piiriülese õigusalase koostöö ühtlustatud digiteerimise eesmärki (näiteks ei ole tagatud, et liikmesriikide ning liidu asutuste ja organite IT-süsteemid on koostalitlusvõimelised) ning seda saab liidu koordineeritud tegutsemisest tulenevalt saavutada pigem liidu tasandil, võib meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele võtta liit. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(34)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

VÕI

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. [

(35)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt ning ta esitas arvamuse […],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega luuakse õigusraamistik, mis käsitleb elektroonilist sidet pädevate asutuste vahel seoses tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö menetlustega ning elektroonilist sidet füüsiliste või juriidiliste isikute ja pädevate asutuste vahel seoses tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades toimuvate kohtumenetlustega.

Lisaks sellele kehtestatakse sellega eeskirjad järgmise kohta:

(a)videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamine muul eesmärgil kui määruse (EL) 2020/1783 kohaseks tõendite kogumiseks;

(b)elektrooniliste usaldusteenuste kohaldamine;

(c)elektrooniliste dokumentide õiguslik toime;

(d)tasude elektrooniline maksmine.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a)elektrooniline side pädevate asutuste vahel I ja II lisas loetletud õigusaktide kontekstis;

(b)elektrooniline side füüsiliste või juriidiliste isikute ja pädevate asutuste vahel ning tasude elektrooniline maksmine piiriüleste tsiviil- ja kaubandusasjade puhul I lisas loetletud õigusaktide kontekstis ning

(c)videokonverentsid selliste menetluste raames, mis kuuluvad I ja II lisas loetletud õigusaktide kohaldamisalasse, või muude tsiviil- ja kaubandusasjade raames, kui üks pooltest viibib muus liikmesriigis.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„pädevad asutused“ – kohtud, prokurörid, liidu asutused ja organid ning muud asutused, kes osalevad õigusalase koostöö menetlustes I ja II lisas loetletud õigusaktide sätete kohaselt;

(2)„elektrooniline side“ – teabe digitaalne vahetamine interneti või muu elektroonilise side võrgu kaudu;

(3)„e-dokument“ – elektroonilise side osana edastatud dokument, sealhulgas skaneeritud paberdokumendid;

(4)„detsentraliseeritud IT-süsteem“ – IT-süsteemide ja koostalitlusvõimeliste pääsupunktide võrgustik, mille toimimise ja haldamise eest vastutab iga liikmesriik, liidu asutus või organ ise ning mis võimaldab turvalist ja usaldusväärset piiriülest teabevahetust;

(5)„Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt“ – (detsentraliseeritud IT-süsteemi kontekstis) koostalitlusvõimeline juurdepääsupunkt, mis on kättesaadav füüsilistele ja juriidilistele isikutele kõikjal liidus;

(6) „tasud“ – maksed, mida pädevad asutused koguvad I lisas loetletud õigusaktide kohaselt toimuvate menetluste kontekstis.

II PEATÜKK
PÄDEVATE ASUTUSTE VAHELINE SUHTLUS

Artikkel 3
Pädevate asutuste suhtluses kasutatavad sidevahendid

1.Pädevate asutuste vaheline kirjalik suhtlus selliste kohtuasjade raames, mis kuuluvad I ja II lisas loetletud õigusaktide kohaldamisalasse – sealhulgas kõnealuste õigusaktidega kehtestatud vormide vahetamine –, toimub turvalise ja usaldusväärse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu.

2.Kui lõike 1 kohane elektrooniline side ei ole detsentraliseeritud IT-süsteemi häire, edastatava materjali laadi või erakorraliste asjaolude tõttu võimalik, toimub edastamine kõige kiiremate ja asjakohasemate alternatiivsete vahendite abil, võttes arvesse vajadust tagada teabe usaldusväärne ja turvaline vahetamine.

3.Juhul kui detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutamine ei ole suhtluse konkreetsete asjaoludega arvestades asjakohane, võib sideks kasutada ükskõik millist muud vahendit.

4.Käesoleva artikli lõiget 3 ei kohaldata I ja II lisas loetletud õigusaktidega ette nähtud vormide vahetamise suhtes.

III PEATÜKK
FÜÜSILISTE VÕI JURIIDILISTE ISIKUTE JA PÄDEVATE ASUTUSTE VAHELINE SUHTLUS TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES

Artikkel 4
Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti loomine

1.Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt luuakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis eesmärgiga kasutada seda elektrooniliseks sideks füüsiliste või juriidiliste isikute ja pädevate asutuste vahel I lisas loetletud õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate kohtuasjade puhul.

2.Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti tehnilise haldamise, arendamise, hoolduse, turvalisuse ja toe eest vastutab komisjon.

3.Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt võimaldab füüsilistel ja juriidilistel isikutel esitada nõudeid ja taotlusi, saata ja vastu võtta menetluse seisukohast olulist teavet ning suhelda pädevate asutustega.

Artikkel 5
Füüsiliste või juriidiliste isikute ja pädevate asutuste vahelises suhtluses kasutatavad sidevahendid

1.Kirjalik suhtlus füüsiliste või juriidiliste isikute ja I lisas loetletud õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate pädevate asutuste vahel võib toimuda järgmiste elektrooniliste vahendite kaudu:

(a)Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt või

(b)riiklikud IT-portaalid, kui need on olemas.

2.Pädevad asutused suhtlevad füüsiliste ja juriidiliste isikutega Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu, kui asjaomane füüsiline või juriidiline isik on andnud nimetatud sidevahendi kasutamiseks eelneva nõusoleku.

3.Kooskõlas kohaldatavate menetlusnormidega käsitatakse lõike 1 kohast suhtlust kirjaliku suhtlusega võrdväärsena.

Artikkel 6
Elektroonilise suhtluse aktsepteerimise kohustus

Pädevad asutused aktsepteerivad artikli 5 lõike 1 kohast elektroonilist suhtlust, mis toimub Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti või riiklike IT-portaalide (nende olemasolul) kaudu.

IV PEATÜKK
ISTUNGITE KORRALDAMINE VIDEOKONVERENTSI VÕI MUU KAUGSIDETEHNOLOOGIA VAHENDUSEL

Artikkel 7
Istungite korraldamine videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel tsiviil- ja kaubandusasjade puhul

1.Ilma et see mõjutaks erisätteid, mis reguleerivad videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamist I lisas loetletud õigusaktide kohaste menetluste raames, ja nimetatud õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate menetluste osaliste taotluse alusel või muudes tsiviil- ja kaubandusasjades, kui üks pooltest viibib muus liikmesriigis, või nende seadusliku või volitatud esindaja taotluse alusel lubavad pädevad asutused nende osalemist istungil videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia teel, tingimusel et:

(a)selline tehnoloogia on olemas;

(b)teisele menetlusosalisele või teistele menetlusosalistele on antud võimalus esitada arvamus videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamise kohta.

2.Pädev asutus võib jätta rahuldamata taotluse korraldada suuline istung videokonverentsi või muud kaugsidetehnoloogia vahendusel, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole kohtuasja konkreetsete asjaolude seisukohast asjakohane.

3.Pädevad asutused võivad omal algatusel lubada pooltel osaleda istungitel videokonverentsi teel, kui kõigile menetlusosalistele on antud võimalus esitada arvamus videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamise kohta.

4.Vastavalt käesolevale määrusele reguleerib videokonverentsi taotlemist ja korraldamist videokonverentsi korraldava liikmesriigi õigus.

5.Lõike 1 kohased taotlused võib esitada Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti ja riiklike IT-portaalide (nende olemasolul) kaudu.

Artikkel 8
Istungite korraldamine videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel kriminaalmenetlustes

1.Kui liikmesriigi pädev asutus taotleb II lisas loetletud õigusaktide kohastes menetlustes kahtlusaluse, süüdistatava või süüdimõistetu ülekuulamist, lubab pädev asutus neil isikutel ülekuulamisel osaleda videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia teel, tingimusel et:

(a)selline tehnoloogia on olemas;

(b)kohtuasja konkreetsed asjaolud õigustavad sellise tehnoloogia kasutamist;

(c)kahtlusalune, süüdistatav või süüdimõistetu on väljendanud nõusolekut videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks. Vastavalt direktiivile 2013/48/EL on kahtlusalusel või süüdistataval enne videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks nõusoleku andmist õigus konsulteerida advokaadiga.

2.Lõige 1 ei mõjuta II lisas loetletud õigusaktide selliste sätete kohaldamist, millega reguleeritakse videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamist.

3.Vastavalt käesolevale määrusele reguleerib videokonverentsi korraldamist videokonverentsi korraldava liikmesriigi õigus.

4.Enne videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel toimuvat ülekuulamist ja selle kestel tagatakse kahtlusaluste, süüdistatavate või süüdimõistetute ja nende advokaadi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus.

5.Enne lapse ülekuulamist videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel teavitatakse kiiresti vanemliku vastuse kandjaid, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/800 50 artikli 3 punktis 2, või muud sobivat täiskasvanut, kellele on osutatud nimetatud direktiivi artikli 5 lõikes 2. Kui pädev asutus otsustab, kas kuulata laps üle videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel, võtab ta arvesse lapse parimaid huve.

6.Kui liikmesriigi õiguses on sätestatud, et siseriiklike kohtuasjade korral ülekuulamine lindistatakse, kehtivad samad normid ka videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel toimuvate ülekuulamiste suhtes piiriüleste kohtuasjade korral. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada selliste lindistuste turvalisus ja see, et neid ei levitata avalikult.

7.Käesoleva artikli rikkumise korral on kahtlusalusel, süüdistataval ja süüdimõistetul siseriikliku õiguse kohane õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.

V PEATÜKK
USALDUSTEENUSED, E-DOKUMENTIDE ÕIGUSLIK TOIME JA TASUDE ELEKTROONILINE MAKSMINE

Artikkel 9
E-allkirjad ja e-templid

1.Käesoleva määruse kohase elektroonilise side suhtes kohaldatakse määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud üldist õigusraamistikku usaldusteenuste kasutamiseks.

2.Kui käesoleva määruse artikli 3 kohase elektroonilise side osana edastatud dokumendil peab olema või sellel on tempel või käsitsi kirjutatud allkiri, võib nende asemel kasutada määruses (EL) nr 910/2014 määratletud kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja.

3.Kui käesoleva määruse artikli 5 kohase elektroonilise side osana edastatud dokumendil peab olema või sellel on tempel või käsitsi kirjutatud allkiri, võib nende asemel kasutada määruses (EL) nr 910/2014 määratletud täiustatud e-templit, täiustatud e-allkirja, kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja.

Artikkel 10
E-dokumentide õiguslik toime

Elektroonilise side osana edastatud dokumente ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega I ja II lisas loetletud õigusaktide kohastes piiriülestes kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et need on elektroonilisel kujul.

Artikkel 11
Tasude elektrooniline maksmine

1.Liikmesriigid näevad ette võimaluse maksta tasusid elektrooniliselt, sealhulgas muudest liikmesriikidest kui see, kus asub pädev asutus.

2.Liikmesriigid näevad ette tehnilised vahendid, mis võimaldavad lõikes 1 osutatud tasude maksmist Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu.

VI PEATÜKK
MENETLUSSÄTTED JA HINDAMINE

Artikkel 12
Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt

1.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem, nähes ette järgmise:

(a)tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks elektroonilised teabevahetusmeetodid detsentraliseeritud IT-süsteemi jaoks;

(b)teabevahetusprotokollide tehniline kirjeldus;

(c)infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid ja kõrgetasemeline küberturvalisus teabe töötlemiseks ja edastamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemis;

(d)minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid detsentraliseeritud IT-süsteemi osutatavatele teenustele.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 16 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Rakendusaktid, millega luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem I lisa punktides 3 ja 4 loetletud õigusaktide ning II lisa punktides 2, 6 ja 10 loetletud õigusaktide jaoks, võetakse vastu [2 aastat pärast jõustumist].

4.Rakendusaktid, millega luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem I lisa punktides 1, 8 ja 9 loetletud õigusaktide ning II lisa punktis 11 loetletud õigusaktide jaoks, võetakse vastu [3 aastat pärast jõustumist].

5.Rakendusaktid, millega luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem I lisa punktides 6, 10 ja 11 loetletud õigusaktide ning II lisa punktides 3, 4, 5 ja 9 loetletud õigusaktide jaoks, võetakse vastu [5 aastat pärast jõustumist].

6.Rakendusaktid, millega luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem I lisa punktides 2, 5, 7 ja 12 loetletud õigusaktide ning II lisa punktides 1, 7 ja 8 loetletud õigusaktide jaoks, võetakse vastu [6 aastat pärast jõustumist].

Artikkel 13
Etalonteostuse tarkvara

1.Komisjon loob etalonteostuse tarkvara, mida liikmesriigid võivad otsustada kasutada oma tagasüsteemina riikliku IT-süsteemi asemel, ning hooldab ja arendab seda tarkvara. Etalonteostuse tarkvara loomist, hooldamist ja arendamist rahastatakse liidu üldeelarvest.

2.Komisjon tagab etalonteostuse tarkvara pakkumise, hoolduse ja toe, tehes seda tasuta.

Artikkel 14
Detsentraliseeritud IT-süsteemi, Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti ja riiklike IT-portaalide kulud

1.Iga liikmesriik kannab selliste detsentraliseeritud IT-süsteemi pääsupunktide paigaldus-, käitus- ja hoolduskulud, mis asuvad tema territooriumil.

2.Iga liikmesriik kannab oma riikliku IT-süsteemi loomise ja pääsupunktidega koostalitlusvõimeliseks kohandamise ning selle süsteemi administreerimise, toimimise ja hooldamise kulud.

3.Liikmesriikidele ei tehta takistusi toetuste taotlemisel asjakohastest liidu rahastamisprogrammidest lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevuse toetamiseks.

4.Liidu asutused ja organid kannavad selliste detsentraliseeritud IT-süsteemi komponentide paigaldus-, käitus- ja hoolduskulud, mis kuuluvad nende vastutusalasse.

5.Liidu asutused ja organid kannavad oma kohtuasjahaldussüsteemide loomise ja pääsupunktidega koostalitlusvõimeliseks kohandamise ning nende süsteemide administreerimise, toimimise ja hooldamise kulud.

6.Komisjon kannab kõik Euroopa elektroonilise juurdepääsupunktiga seotud kulud.

Artikkel 15
Edastatud teabe kaitse

1.Detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu saadetud või saadud andmetega seoses käsitatakse vastutava töötlejana pädevat asutust määruse (EL) 2016/679, määruse (EL) 2018/1725 või direktiivi (EL) 2016/680 tähenduses.

2.Euroopa elektroonilises juurdepääsupunktis töödeldavate andmetega seoses käsitatakse vastutava töötlejana komisjoni määruse (EL) 2018/1725 tähenduses.

3.Pädevad asutused tagavad, et piiriüleste menetluste kontekstis teisele pädevale asutusele edastatud teave, mida loetakse konfidentsiaalseks liikmesriigis, kust teave saadetakse, jääb konfidentsiaalseks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kuhu teave saadetakse.

Artikkel 16
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 51 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17
Järelevalve ja hindamine

1.Kord iga viie aasta jooksul pärast artikli 25 kohaldamise alustamise kuupäeva korraldab komisjon käesoleva määruse hindamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis tugineb liikmesriikide esitatud ja komisjoni kogutud teabele.

2.Alates 2025. aasta [...] ja välja arvatud juhul, kui vastavalt muudele liidu õigusaktidele kehtib samaväärne teavitamismenetlus, esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal käesoleva määruse toimimise ja kohaldamise hindamise seisukohast olulise teabe järgmise kohta:

(a)käesoleva määruse artikli 14 lõikest 2 tulenevalt kantud kulud;

(b)I lisa punktides 3, 4 ja 8 ning II lisas loetletud õigusaktide kohaste kohtumenetluste pikkus esimeses astmes alates sellest, kui pädev asutus taotluse saab, kuni otsuse kuupäevani.

3.Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes esitab/esitavad komisjonile igal aastal järgmised andmed:

(a)asjaomase pädeva asutuse menetletud kohtuasjade arv, mille puhul suhtlus toimus artikli 3 lõike 2 kohaselt muul viisil kui detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu;

(b)asjaomase asutuse korraldatud selliste kuulamiste arv, mille puhul kasutati artikli 7 ja artikli 8 kohaselt videokonverentsi või muud kaugsidetehnoloogiat.

4.Etalonteostuse tarkvara ja riiklik tagasüsteem (kui see on vastavalt varustatud) koguvad programmiliselt lõike 3 punktis a osutatud andmeid ning edastavad need igal aastal komisjonile.

Artikkel 18
Komisjonile esitatav teave

5.Liikmesriigid esitavad komisjonile [kuus kuud pärast jõustumist] Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavaks tegemise eesmärgil järgmise teabe:

(a)riiklike IT-portaalide üksikandmed, kui see on asjakohane;

(b)videkonverentside suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktide ja menetluste kirjeldus;

(c)teave piiriüleste kohtuasjade korral nõutavate tasude kohta;

(d)üksikandmed elektrooniliste makseviiside kohta, mida saab kasutada piiriüleste kohtuasjade korral nõutavate tasude maksmiseks.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamatult kõigist muudatustest neis andmetes.

6.Liikmesriigid võivad komisjoni teavitada, kui nad saavad võtta detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutusele varem, kui on nõutud käesolevas määruses. Komisjon teeb selle teabe elektrooniliselt kättesaadavaks, eelkõige Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

VII PEATÜKK
TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES TEHTAVA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ VALDKONNA ÕIGUSAKTIDES TEHTAVAD MUUDATUSED

Artikkel 19
Määruse (EÜ) nr 1896/2006 52 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1896/2006 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 7 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Avaldus esitatakse kas paberkandjal või kasutades määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 53* artikliga 5 ette nähtud elektroonilisi vahendeid või mis tahes muid, seahulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriik aktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.“

2) Artikli 7 lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6. Avaldusele kirjutab alla nõude esitaja või, kui see on asjakohane, tema esindaja. Juhul kui avaldus esitatakse vastavalt lõikele 5 elektrooniliselt, allkirjastatakse see vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 54* artikli 9 lõikele 3. Päritoluliikmesriik tunnustab e-allkirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.“

3) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vastuväide esitatakse kas paberkandjal või kasutades määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 55* artikliga 5 ette nähtud elektroonilisi vahendeid või mis tahes muid, seahulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriik aktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.“;

b) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5. Vastuväitele kirjutab alla kostja või, kui see on asjakohane, tema esindaja. Juhul kui vastuväide esitatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 elektrooniliselt, allkirjastatakse see vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 56* artikli 9 lõikele 3. Päritoluliikmesriik tunnustab e-allkirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.“

Artikkel 20
Määruse (EÜ) nr 861/2007 57 muutmine

Määrust (EÜ) nr 861/2007 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Hageja alustab Euroopa väiksemate nõuete menetlust, täites käesoleva määruse I lisas esitatud standardse nõudevormi A ja esitades selle pädevale kohtule otse või posti teel või kasutades määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 58* artikliga 5 ette nähtud elektroonilisi sidevahendeid või muid sidevahendeid, nagu faks või elektronpost, mida tunnustatakse liikmesriigis, kus menetlust alustatakse. Nõudevormis esitatakse nõuet toetavate tõendite kirjeldus ja nõudevormiga koos võib vajadusel esitada asjakohased tõendavad dokumendid.“

2) Artikli 15a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vastavalt määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 59* artiklile 11 tasuda riigilõivu kohtumenetluses elektrooniliselt, kasutades selliseid kaugmakse viise, mis võimaldavad neil teha makseid ka muust liikmesriigist kui kohtu asukoha liikmesriik.“

Artikkel 21
Määruse (EL) nr 655/2014 60 muutmine

Määrust (EL) nr 655/2014 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Taotluse ja tõendavad dokumendid võib esitada mis tahes sidevahendite, sh elektrooniliste sidevahendite kaudu, mis on lubatud selle liikmesriigi menetluseeskirjade kohaselt, kus taotlus esitatakse, või selliste elektrooniliste sidevahendite kaudu, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 61* artikliga 5.“

2) Artikli 17 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Otsus taotluse kohta tehakse võlausaldajale teatavaks päritoluliikmesriigi õigusaktides sätestatud menetluse kohaselt, mida kohaldatakse samaväärse siseriikliku määruse puhul või selliste elektrooniliste sidevahendite kaudu, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 62* artikliga 5.“

3) Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29
Dokumentide edastamine

1. Kui käesolevas määruses on ette nähtud käesoleva artikli kohane dokumentide edastamine, edastatakse neid kooskõlas määrusega (EL) .../.... [käesolev määrus], 63* kui suhtlus toimub pädevate asutuste vahel, või mis tahes sobival viisil, kui suhtlejateks on võlausaldajad, tingimusel et vastuvõetud dokumendi sisu vastab täpselt edastatud dokumendi sisule ning et kogu selles sisalduv teave on kergesti loetav.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt dokumendid vastu võtnud kohus või asutus saadab vastuvõtmisele järgneva päeva lõpuks:

a) väljastusteate asutusele, kes dokumendid edastas, vastavalt määruse (EL) .../.... [käesolev määrus] 64* artiklile 3, või

b) väljastusteate võlausaldajale või pangale, kes dokumendid edastas, kasutades kiireimat võimalikku edastamise viisi.

Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt dokumendid vastu võtnud kohus või asutus kasutab kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega kehtestatud standardvormi.“

4) Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 33, artikli 34 või artikli 35 kohane õiguskaitsevahendi taotlus esitatakse, kasutades õiguskaitsevahendi vormi, mis kehtestatakse kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega.

Taotluse võib esitada mis tahes ajal ja selle võib esitada:

a) mis tahes sidevahendite, sh elektrooniliste vahendite kaudu, mis on lubatud selle liikmesriigi menetluseeskirjade kohaselt, kus taotlus esitatakse;

b) elektrooniliste sidevahendite kaudu, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 65* artikliga 5.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Välja arvatud juhul, kui võlgnik esitas taotluse artikli 34 lõike 1 punkti a või artikli 35 lõike 3 kohaselt, tehakse taotluse kohta otsus pärast seda, kui mõlemale poolele on antud võimalus selgitusi esitada, sealhulgas kasutades asjakohaseid sidetehnoloogia vahendeid, mis on kättesaadavad ja lubatud iga asjaomase liikmesriigi õiguse alusel või määruse (EL) .../... [käesolev määrus] 66* kohaselt.“

Artikkel 22
Määruse (EL) nr 848/2015 67 muutmine

Määrust (EL) 848/2015 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 42 lõikes 3 asendatakse esimene lause järgmisega: „Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koostöö toimub vastavalt määruse (EL) .../... [käesolev määrus]* artiklile 3.“

2) Artikkel 53 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 53
Nõuete esitamise õigus

Iga teises liikmesriigis asuv võlausaldaja võib esitada maksejõuetusmenetluses nõudeid menetluse algatanud riigi õiguses lubatud sidevahendite kaudu või määruse (EL) .../.... [käesolev määrus] 68* artikliga 5 ette nähtud elektrooniliste sidevahendite kaudu.

Ainult nõuete esitamise eesmärgil ei ole kohustust lasta end esindada advokaadil või mõnel muul õigusala esindajal.“

3) Artikli 57 lõikes 3 asendatakse esimene lause järgmisega:

„Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koostöö toimub vastavalt määruse (EL) .../... [käesolev määrus]* artiklile 3.“

VIII PEATÜKK

KRIMINAALMENETLUSTES TEHTAVA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ VALDKONNA ÕIGUSAKTIDES TEHTAVAD MUUDATUSED

Artikkel 23
Määruse (EL) 2018/1805 69 muutmine

Määrust (EL) 2018/1805 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Arestimisotsus edastatakse arestimistunnistuse abil. Taotlev asutus edastab käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud arestimistunnistuse otse täitvale asutusele või asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 osutatud keskasutusele vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 70* artiklile 3.“

2) Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Täitev asutus esitab taotlevale asutusele arestimisotsuse täitmise kohta aruande, mis sisaldab arestitud vara kirjeldust ja selle väärtuse hinnangut, kui see on olemas. Aruanne esitatakse vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 71* artiklile 3 ja põhjendamatu viivituseta niipea, kui täitvat asutust on teavitatud, et arestimisotsus on täidetud.“

3) Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Arestimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus tehakse viivitamata ja sellest teatatakse taotlevale asutusele viivitamata vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 72* artiklile 3.“

4) Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Täitev asutus edastab arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse taotlevale asutusele viivitamata ja vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 73* artiklile 3.“

5) Artikli 10 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Täitev asutus esitab taotlevale asutusele viivitamata ja vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 74* artiklile 3 arestimisotsuse täitmise edasilükkamise kohta aruande, täpsustades täitmise edasilükkamise alused ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatava kestuse.

3. Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei esine, võtab täitev asutus viivitamata arestimisotsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja teavitab sellest taotlevat asutust vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 75* artiklile 3.“

6) Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Täitev asutus võib juhtumi asjaolusid arvesse võttes esitada taotlevale asutusele põhjendatud taotluse vara arestimise kestuse piiramiseks. Taotlus, sealhulgas igasugune asjakohane lisateave, edastatakse vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 76* artiklile 3. Sellise taotluse läbivaatamisel võtab taotlev asutus arvesse kõiki huve, sealhulgas täitva asutuse huve. Taotlev asutus vastab taotlusele niipea kui võimalik. Kui taotlev asutus ei ole piiranguga nõus, teatab ta täitvale asutusele selle põhjused. Sellisel juhul jääb vara käesoleva artikli lõike 1 kohaselt arestituks. Kui taotlev asutus ei vasta kuue nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist, ei ole täitev asutus enam kohustatud arestimisotsust täitma.“

7) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Konfiskeerimisotsus edastatakse konfiskeerimistunnistuse abil. Taotlev asutus edastab käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud konfiskeerimistunnistuse arestimistunnistuse otse täitvale asutusele või asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 osutatud keskasutusele vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 77* artiklile 3.“

8) Artikli 16 lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Taotlev asutus teavitab viivitamata täitvat asutust vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 78* artiklile 3, kui [---].“

9) Artikli 18 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Niipea kui konfiskeerimisotsus on täidetud, teavitab täitev asutus taotlevat asutust täitmise tulemusest vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 79* artiklile 3.“

10) Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus tehakse viivitamata ja sellest teatatakse taotlevale asutusele viivitamata vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 80* artiklile 3.“

11) Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Täitev asutus edastab konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse taotlevale asutusele viivitamata ja vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 81* artiklile 3.“

12) Artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Täitev asutus esitab taotlevale asutusele viivitamata ja vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 82* artiklile 3 konfiskeerimisotsuse täitmise edasilükkamise kohta aruande, täpsustades täitmise edasilükkamise alused ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatava kestuse.“

13) Artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei esine, võtab täitev asutus viivitamata konfiskeerimisotsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja teavitab sellest taotlevat asutust vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 83* artiklile 3.“

14) Artikli 27 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Taotlev asutus teavitab täitvat asutust viivitamata ja vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 84* artiklile 3 arestimis- või konfiskeerimisotsuse tagasivõtmisest ja igast otsusest või meetmest, mille tulemusena arestimis- või konfiskeerimisotsus tagasi võetakse.

3. Kui täitmist ei ole veel lõpule viidud, lõpetab täitev asutus arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise niipea, kui taotlev asutus on teda käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavitanud. Täitev asutus saadab taotlevale riigile kinnituse täitmise lõpetamise kohta põhjendamatu viivituseta ja vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 85* artiklile 3.“

15) Artikli 31 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Konsultatsioonid või vähemalt nende tulemus registreeritakse vastavalt määruse (EL) …/… [käesolev määrus] 86* artiklile 3.“

IX PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 24
Üleminekusätted

1.Liikmesriigid hakkavad artikli 3 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutama alates selle kuu esimesest päevast, mis algab kaks aastat pärast artikli 12 lõikes 3 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.

Nad kasutavad detsentraliseeritud IT-süsteemi menetluste jaoks, mis algatatakse esimeses lõigus osutatud päevast.

2.Liikmesriigid hakkavad artikli 3 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutama alates selle kuu esimesest päevast, mis algab kaks aastat pärast artikli 12 lõikes 4 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.

Nad kasutavad detsentraliseeritud IT-süsteemi menetluste jaoks, mis algatatakse esimeses lõigus osutatud päevast.

3.Liikmesriigid hakkavad artikli 3 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutama alates selle kuu esimesest päevast, mis algab kaks aastat pärast artikli 12 lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.

Nad kasutavad detsentraliseeritud IT-süsteemi menetluste jaoks, mis algatatakse esimeses lõigus osutatud päevast.

4.Liikmesriigid hakkavad artikli 3 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutama alates selle kuu esimesest päevast, mis algab kaks aastat pärast artikli 12 lõikes 6 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.

Nad kasutavad detsentraliseeritud IT-süsteemi menetluste jaoks, mis algatatakse esimeses lõigus osutatud päevast.

Artikkel 25
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kaheaastase ajavahemiku möödumisele selle jõustumise kuupäevast].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.    ETTEPANEKU TAUST    2

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus    2

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad    2

1.3.    Ettepanek/algatus käsitleb    2

1.4.    Eesmärgid    2

1.4.1.    Üldeesmärgid    2

1.4.2.    Erieesmärgid    2

1.4.3.    Oodatavad tulemused ja mõju    3

1.4.4.    Tulemusnäitajad    43

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused    44

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava    44

1.5.2.    ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.    4

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid    4

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega    45

1.5.5.    Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang    4

1.6.    Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju    46

1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid    4

2.    HALDUSMEETMED    4

   Järelevalve ja aruandluse eeskirjad    4

2.1.    Haldus- ja kontrollisüsteem(id)    48

2.1.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus    4

2.1.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta    4

2.1.3.    Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)    49

2.2.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed    4

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU    50

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub        50

3.2.    Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele    51

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade    51

3.2.2.    Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)    54

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade    55

3.2.4.    Hinnanguline personalivajadus    57

3.2.5    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga    58

3.2.6.    Kolmandate isikute rahaline osalus    58

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele    59

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb 

☒ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 87  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☒ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2022–2029, 97

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 98  

☒ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–☒    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.1.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.1.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.1.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.1.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.2.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku  RUBRIIGI 7  assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,310

0,862

0,862

0,862

0,862

0,862

4,620

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	0,304	0,608	0,608	0,608	0,608	0,608	3,344
Muud halduskulud	0,006	0,254	0,254	0,254	0,254	0,254	1,276
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	0,310	0,862	0,862	0,862	0,862	0,862	4,620

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 107 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad  kulud KOKKU

KOKKU

0,310

0,862

0,862

0,862

0,862

0,862

4,620

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–☒    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.6.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–☒    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☒    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407).

(2)    COM(2021) 700 final.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 2.12.2020, lk 40–78), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79–120).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT 405, 2.12.2020, lk 1–39).

(5)    COM(2020) 710 final.

(6)    Käesoleva määruse ettepaneku kontekstis tuleks põhimõtet „vaikimisi digitaalne“ mõista kui võimalust parandada teabevahetuse tõhusust ja vastupidavust, vähendada kulusid ja halduskoormust, seades digitaalse sidekanali eelistatud kanaliks.

(7)    COM(2020) 690 final.

(8)    COM(2020) 712 final.

(9)    COM(2018) 225 final – 2018/0108 (COD).

(10)    Nõukogu järeldused Euroopa digituleviku kujundamise kohta 2020/C 202 I/01 (ELT C 202I, 16.6.2020, lk 1–12).

(11)    Nõukogu järeldused „Õiguskaitse kättesaadavus: digitaliseerimisest tulenevate võimaluste ärakasutamine“ 2020/C 342 I/01 (ELT C 342 I, 14.10.2020, lk 1–7).

(12)    Rakendatakse lisaks nõukogu 9. juuni 2016. aasta järeldustele küberruumi käsitleva kriminaalõigussüsteemi parandamise kohta.

(13)    Nõukogu järeldused „Euroopa vahistamismäärus ja väljaandmismenetlused – praegused väljakutsed ja edasine tegevus“ 2020/C 419/09 (ELT C 419, 4.12.2020, lk 23–30).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).

(15)    COM(2021) 281 final.

(16)    JOIN(2020) 18 final.

(17)    COM(2020) 823 final.

(18)    COM(2020) 713 final.

(19)    Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (ELT C 326, 26.10.2012, lk 47–390).

(20)    SWD(2021) 392.

(21)    https://data.europa.eu/doi/10.2838/118529.

(22)    SWD(2021) 392.

(23)    Tegemist on peamise IT-vahendiga, mis on seni ELi tasandil välja töötatud ja mis kujutab endast ühe akna süsteemi õigusvaldkonna teabele ja teenustele juurdepääsuks.

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131).

(27)    SWD(2021) 392.

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1–34).

(29)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“ (COM(2020) 710 final).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (ELT L 405, 2.12.2020, lk 40).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (ELT L 405, 2.12.2020, lk 1).

(33)    Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(36)    Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 7, 10.1.2009, lk 1–79).

(37)    Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (ELT L 178, 2.7.2019, lk 1).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, lk 1).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.6.2014, lk 59).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1).

(44) *     EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ, nõukogu raamotsuseid 2002/465/JSK, 2002/584/JSK, 2003/577/JSK, 2005/214/JSK, 2006/783/JSK, 2008/909/JSK, 2008/947/JSK, 2009/829/JSK ja 2009/948/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL seoses õigusalase koostöö digitaliseerimisega.

(45)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

(46)    Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT 2010 L 280/1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT 2012 L 142/1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT 2013 L 294/1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016 L 65/1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT 2016 L 132/1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016).

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1–20).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, lk 1).

(53) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(54) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(55) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(56) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(57)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1).

(58) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(59) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(60)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.6.2014, lk 59).

(61) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(62) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(63) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(64) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(65) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(66)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

(67) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(68)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1).

(69) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(70) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(71) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(72) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(73) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(74) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(75) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(76) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(77) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(78) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(79) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(80) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(81) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(82) *     Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (COM(2021)759).

(83) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(84) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(85) *     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).

(86)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(87)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1–34).

(88)    SWD(2021) 392.

(89)    https://www.e-codex.eu/

(90)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (ELT L 405, 2.12.2020, lk 40–78).

(91)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT 405, 2.12.2020, lk 1–39).

(92)    COM(2020) 710 final.

(93)    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse arvutipõhist süsteemi piiriüleste tsiviil- ja kriminaalmenetluste andmete vahetamiseks (e-CODEXi süsteem) ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (COM(2020) 712 final).

(94)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).

(95)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/693, millega luuakse õigusprogramm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1382/2013 (ELT L 156, 5.5.2021, lk 21–38).

(96)    Kõik pärast 2027. aastat kavandatud meetmed võetakse tingimusel, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on selleks eraldised ette nähtud, ja need ei mõjuta komisjoni tulevast ettepanekut 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

(97)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(98)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(99)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(100)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(101)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(102)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(103)    Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat teeb assigneeringud õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadile kättesaadavaks pärast asjakohaste tööprogrammide vastuvõtmist.

(104)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(105)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(106)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(107)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(108)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(109)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.12.2021

COM(2021) 759 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte

{SEC(2021) 580 final} - {SWD(2021) 392 final} - {SWD(2021) 393 final}

1 LISA
Tsiivil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna õigusaktid

(1)Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus.

(5)Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes.

(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist.

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta.

(10)Nõukogu 24. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1103, millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades.

(11)Nõukogu 24. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1104, millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades.

(12)Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve.

2 LISA
Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna õigusaktid

(1)Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta.

(2)Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta.

(3)Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus.

(4)Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta.

(5)Nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsus 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta.

(6)Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil.

(7)Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet.

(8)Nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsus 2009/829/JSK Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes.

(9)Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses.

(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades.

(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.