SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) koordineerib raskete piiriüleste kuritegude uurimisi ja nende eest süüdistuse esitamist nii Euroopas kui ka kaugemal. Eurojust kui Euroopa Liidu (EL) kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö keskus toetab riiklikke uurimis- ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavaid asutusi.

Alates Eurojusti loomisest 2002. aastal on tema volituste hulka kuulunud ka terrorismiga võitlemine, mis on praegugi üks selle keskseid prioriteete. Tulemuslikuks võitlemiseks terrorismiga on ülioluline, et pädevad asutused jagaksid omavahel ning ELi asutuste ja organitega tõhusalt asjakohast teavet, et ennetada, tuvastada ja uurida terroriakte ja võtta nende eest vastutusele.

Nagu nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsuses 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta 1 on sätestatud, on terrorismivastases võitluses oluline, et asjaomaste üksuste käsutuses oleks täielik ja ajakohane teave. Terrorismiohu püsivuse ja keerukuse tõttu on vajadus jagada teavet veel suurem.

Seda arvesse võttes on nõukogu otsuses 2005/671/JSK sätestatud, et liikmesriigid peavad koguma igasugust asjakohast teavet eeluurimise kohta, mida liikmesriigi õiguskaitseorganid viivad läbi seoses terroriaktidega, mis mõjutavad või võivad mõjutada kahte või enamat liikmesriiki, ning saatma selle Europolile 2 . Lisaks peavad liikmesriigid koguma kogu asjakohase teabe selliste terroriaktide eest süüdistuste esitamise ja süüdimõistmise kohta, mis mõjutava või võivad mõjutada kahte või enamat liikmesriiki, ning edastama selle Eurojustile. Iga liikmesriik peab tegema kättesaadavaks ka pädeva asutuse kogutud kogu asjakohase teabe terroriaktidega seotud kriminaalmenetluste kohta. See teave tuleb kiiresti teha kättesaadavaks sellise teise liikmesriigi pädevatele asutustele, kus teavet saaks kasutada terroriaktide tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks.

Alates 2005. aastast on saanud üha selgemaks, kui tähtis on jagada teavet liikmesriikide vahel ning Europoli ja Eurojustiga. Terrorismivastast võitlust käsitleva direktiiviga (EL) 2017/541 3 muudeti nõukogu otsust 2005/671/JSK, et tagada tulemuslik ja õigeaegne teabe jagamine liikmesriikide vahel, võttes arvesse terroriaktidest lähtuvat suurt ohtu.

Üks Eurojusti selle valdkonna töö põhiaspekte on Euroopa õigusalane terrorismivastase võitluse register. Terrorismivastase võitluse register võeti kasutusse 2019. aasta septembris vastavalt nõukogu otsusele 2005/671/JSK. Liikmesriigid edastavad terrorismivastase võitluse registrisse teavet nende jurisdiktsiooni all toime pandud terroriakte käsitlevate kohtumenetluste kohta. Neid andmeid säilitatakse ja ristkontrollitakse Eurojusti infotöötlussüsteemis – Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemis – samal viisil kui nende käimasolevate kohtuasjade operatiivandmeid, mis on seotud Eurojusti toetatava õigusalase koostööga. Eesmärk on tuvastada võimalikud seosed terrorismivastase võitlusega seotud kohtumenetluste ja neist tulenevate võimalike koordineerimisvajaduste vahel. Digitaalse kriminaalõiguse uuringu 4 järelduste põhjal selgitati välja, et Euroopa kriminaalõiguse üks põhiprioriteete on terrorismivastase võitluse registri toimimise täiustamine.

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit käsitleva määruse (EL) 2018/1727 5 (Eurojusti määrus) jõustumisega 2019. aasta detsembris loodi Eurojustile uus õigusraamistik ning muudeti see ELi asutuseks. Kuna Eurojusti määrus võeti vastu enne terrorismivastase võitluse registri loomist, puuduvad määruses sätted registri ja selle funktsioonide kohta. See tekitab õiguskindlusetust, eriti seetõttu, et nõukogu otsuse 2005/671/JSK ja Eurojusti määruse seos ei ole selge.

Samuti on probleeme andmetega, mida riikide ametiasutused Eurojustiga jagavad. Praegu ei saa Eurojust riiklikelt ametiasutustelt sageli vajalikke andmeid, et ristkontrollida terrorismijuhtumeid puudutavat teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2005/671/JSK ning raskeid kuritegusid puudutavat teavet kooskõlas Eurojusti määruse artikliga 21. Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei ole nõukogu otsus 2005/671/JSK piisavalt täpne, sest sellele oli kavandatud palju laiem kohaldamisala. Selles küll antakse mõningaid juhiseid, mis liiki teavet peavad liikmesriigid Eurojustile saatma, aga need ei ole siiski küllalt konkreetsed. Sageli ei jagata teavet ka turvaliste sidekanalite puudumise ning halduskoormuse tõttu, mida käsitsi tehtavad teabe väljavõtted põhjustavad, sest struktureeritum ja automaatsem teabevahetus ei ole edasise digiteerimiseta võimalik.

Veelgi enam, praegune kohtuasjade haldamise süsteem ja andmetöötluskeskkond piiravad Eurojusti ennetavat rolli digiteeritud õigusalases koostöös. Eurojusti tehniliselt iganenud kohtuasjade haldamise süsteemi ei saa nõuetekohaselt integreerida ega selle süsteemiga toetada innovatiivset vahendit, nagu terrorismivastase võitluse register, mis nõuab andmete digitaalset vahetamist ja ristkontrollimist. Lisaks kirjeldatakse kohtuasjade haldamise süsteemi tehnilist ülesehitust Eurojusti määruses. Eurojusti määruses piiratakse kohtuasjade haldamise süsteemi seadistust ajutiste tööfailidega, mille eesmärk on toetada käimasolevate juhtumite halduslikke järelmeetmeid, ja registriga 6 . Selles ei nähta sõnaselgelt ette kohtuasjade haldamise süsteemis täiendava terrorismivastase võitluse registri loomist. Isikuandmete töötlemine väljaspool kohtuasjade haldamise süsteemi on keelatud 7 . Seega ei ole õiguslikult võimalik ka täiendava terrorismivastase võitluse registri loomine väljaspool kohtuasjade haldamise süsteemi.

Samuti esineb praktilisi ja õiguslikke probleeme koostöös kolmandate riikide sideprokuröridega. Eurojust sõlmis enne Eurojusti määruse jõustumist lepingud 12 kolmanda riigiga 8 . Need lepingud sisaldavad sätteid andmevahetuse, andmekaitsealaste kaitsemeetmete ja praktilise koostöö kohta. Koostöö hõlbustamiseks võimaldavad need lähetada Eurojusti juurde sideprokuröre. Need sideprokurörid töötavad külg külje kõrval oma kolleegidega ELi liikmesriikidest ning pakuvad vastavalt kohaldatavatele koostöölepingutele toetust nende riiki puudutavates piiriülestes uurimistes. Eurojusti määruses aga ei nimetata neid sideprokuröre ega nende juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile. Seetõttu ei ole praegu selge, kuidas saab andmeid, sealhulgas isikuandmeid, kolmandate riikide sideprokuröridega vastavalt Eurojusti määrusele tõhusalt ja turvaliselt vahetada.

Seetõttu on käesoleva ettepaneku eesmärk võimaldada Eurojustil täita talle Eurojusti määrusega ette nähtud tugevamat ja ennetavamat rolli toetada ja tõhustada riiklike uurimis- ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude, eriti terroriaktide puhul, järgmiselt:

·võimaldades Eurojustil tuvastada tõhusamalt seoseid samaaegsete piiriüleste terroriaktide uurimiste ja süüdistuste esitamiste vahel ning anda liikmesriikidele nende seoste kohta ennetavalt tagasisidet;

·muutes liikmesriikide, Eurojusti ja kolmandate riikide vahelise andmevahetuse tõhusamaks ja turvalisemaks.

Nende eesmärkide saavutamiseks soovitakse ettepanekuga tagada ka õiguskindlus terrorismijuhtumite korral teabe jagamise kohustuse täpse ulatuse kohta ja selgitada seost nõukogu otsusega 2005/671/JSK, mistõttu on vaja oluliselt muuta nii Eurojusti määrust kui ka nõukogu otsust 2005/671/JSK.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek tehti teatavaks komisjoni teatises õigusemõistmise digipöörde kohta ELis 9 osana laiemast algatusest võimaldada teabe ja dokumentide turvalist elektroonilist edastamist ja vahetamist kohtute, riikide ametiasutuste ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahel. Vastavalt teatisele tugineb see tarkvarale e-CODEX, 10 mis on turvalise digitaalse suhtluse kuldstandard piiriüleste kohtumenetluste puhul. Õiguspaketi digiteerimise osana ja koos piiriülese õigusalase koostöö digiteerimise algatusega ning ühiste uurimismeeskondade koostööplatvormi algatusega on see üks ettepanekutest, mis kuulub komisjoni 2021. aasta töökava nimekirja peakirja all „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ 11 .

Samuti võetakse ettepanekus arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) […/…], 12 millega muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, et viia see vastavusse direktiiviga (EL) 2016/680 13 (direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist). Muudatuste järjepidevuse tagamiseks on vaja tihedat koordineerimist kogu seadusandliku protsessi jooksul.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Terrorismijuhtumeid puudutava digitaalse andmevahetuse täiustamise ja Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi ajakohastamise olulisust on rõhutatud mitmes kõrgetasemelises dokumendis, nagu ELi julgeolekuliidu strateegia, 14 ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava 15 ning ELi strateegia organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks 16 . Viimatises teatas komisjon, et ta toetab Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi ajakohastamist, et aidata Eurojustil anda riikide ametiasutustele tagasisidet ja tuvastada käimasolevate uurimiste vahel õiguslikke seoseid.

Ettepanekus võetakse täielikult arvesse ka volitusi, millega nõukogu andis komisjonile loa pidada läbirääkimisi edasiste koostöölepingute üle Eurojusti ja veel 13 kolmanda riigi vahelise koostöö kohta 17 .

Samuti võetakse selles arvesse Eurojusti koostööd muude ELi organite või asutustega, nimelt Euroopa Prokuratuuri, 18 Europoli kui ELi politseikoostöö asutuse, 19 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 20 ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex), 21 ning turvalise andmevahetuse olulisust ja päringutabamusel või selle puudumisel põhineva ühenduse loomist neist mõne vahel.

Arvestades vahetatava teabe ülimalt tundlikku iseloomu, on oluline, et õigusvaldkonna digiteerimise vahendite paketi lähenemisviisi rakendamine, sealhulgas käesoleva ettepaneku abil, toimuks viisil, millega on tagatud tugevad küberturvalisuse standardid. See on kooskõlas ELi küberturvalisuse strateegias 22 kirjeldatud lähenemisviisiga ja komisjoni ettepanekuga võtta vastu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (NIS2), 23 mille eesmärk on täiendavalt suurendada avaliku ja erasektori üksuste küberturvalisuse alast suutlikkust ning liidu kui terviku vastupidavusvõimet ja intsidentidele reageerimise suutlikkust küberturvalisuse ja kriitilise tähtsusega taristu kaitse valdkonnas. Kuna liikmesriikide kohtusüsteemid ei kuulu NIS2 ettepaneku kohaldamisalasse, on väga oluline, et liikmesriigid kehtestaksid oma riiklikud meetmed, millega oleks tagatud küberturvalisuse võrreldav tase.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Eurojusti määruse muutmise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 85. ELi toimimise lepingu artikli 85 kohaselt määratakse Eurojusti struktuur, toimimine, tegevusvaldkond ja ülesanded kindlaks määrusega. See sisaldab ka turvalis(t)e sidekanali(te) loomist ELi liikmesriikide ja Eurojusti vahel ning Eurojusti koostööd Eurojusti juurde lähetatud kolmandate riikide sideprokuröridega.

Mis puudutab nõukogu otsuse 2005/671/JSK muudatusi, millega jäetakse välja viited Eurojustile, siis need tulenevad üksnes Eurojusti määrusega seotud muudatustest. Seega võib ka nende aluseks olla ELi toimimise lepingu artikkel 85.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleb ELi tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisavalt saavutada, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada ELi tasandil. Samuti on vaja sobitada meetme laad ja intensiivsus väljaselgitatud probleemiga.

Kuna terroriaktid on sageli piiriülest laadi, ei saa üksnes riigi tasandi meetmetega nendele tulemuslikult vastu astuda. Seetõttu eelistavad liikmesriigid teha koostööd, et käsitleda terrorismist põhjustatud ohte. Nad soovivad koordineerida oma õiguslikke lahendusi ja teevad ühiste probleemide lahendamiseks koostööd. Eurojust kui ELi õiguskaitsealase koostöö amet väljendab jõuliselt seda liikmesriikide püüdlust tagada koostööd tehes oma kodanike turvalisus.

ELi meetmete järele on konkreetne vajadus, sest kavandatavatel meetmetel on ilmne ELi mõõde. Nende eesmärk on parandada Eurojusti tegutsemissuutlikkust. Eurojusti missioon on toetada ja tugevdada riiklike õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi asjus, mis mõjutab kahte või enamat liikmesriiki või nõuab ühistel alustel süüdistuse esitamist. Seda eesmärki on võimalik täita üksnes ELi tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid ei saa üksi luua asjakohasemat õigusraamistikku terrorismivastase võitluse registri toimimiseks ja nõukogu otsuse 2005/671/JSK muutmiseks. Seetõttu peab EL looma nende tulemuste saavutamiseks õiguslikult siduvad instrumendid vastavalt talle ELi aluslepingutega antud volitustele.

•Proportsionaalsus

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Kõik käesolevas ettepanekus käsitletud probleemid nõuavad ELi tasandi toetust, et liikmesriigid saaksid neid probleeme tulemuslikult lahendada.

Ettepaneku artikli 1 ja artikli 2 eesmärk on integreerida terrorismivastase võitluse register Eurojusti õigus- ja tehnilisse raamistikku ning parandada koostööd kolmandate riikide sideprokuröridega. Ilma nende muudatusteta ei saa Eurojust tuvastada seoseid samaaegsete uurimiste ja süüdistuste esitamiste vahel. Ta ei saa täita oma otsustavat rolli liikmesriikide ametiasutuste vahelise koostöö toetamisel ja tugevdamisel raskete kuriteoliikide, eelkõige terrorismi uurimises ja selle eest süüdistuse esitamises. Selleks et Eurojust saaks seda otsustavat ülesannet täielikult täita, on vaja tagada koordineeritud kohtulikud järelmeetmed.

Kuna organiseeritud kuritegevus on aina piiriülesemat laadi, mida hõlbustab digitaalsete sidevahendite kasutamine, on vaja ka kolmandate riikide puhul kasutada koordineeritumat käsitlusviisi. Uurimised ja süüdistuste esitamised hõlmavad sageli ELi-väliste riikide ametiasutusi. Seega ei minda käesoleva meetmega proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt kaugemale kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

•Vahendi valik

Ettepaneku artikliga 1 muudetakse Eurojusti määrust. Eurojusti määruse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 85. Selles nähakse ette, et Eurojusti tegevust reguleeritakse määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Ettepaneku artikli 2 eesmärk on muuta nõukogu otsust, mis võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aastal. Kuna kõik need muudatused tulenevad üksnes Eurojusti määruse muudatustest, saab need kõrvalküsimustena lisada määrusesse, millega muudetakse Eurojusti määrust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Korraldati ulatuslik suunatud konsulteerimine, et tagada asjaomaste sidusrühmade lai osalus ettepaneku ettevalmistamises. Konsultatsioonid sisaldasid kahepoolseid kontakte, sidusrühmade ja asjatundjate kohtumisi, kirjalikke arvamusi ja valdkonna töötajate küsitlusi.

Komisjon andis kõigile asjaomastele isikutele võimaluse väljendada oma arvamust ning kogus selle teema kohta laia ja tasakaalustatud valiku arvamusi. Eelkõige olid konsulteerimisprotsessi kaasatud liikmesriigid, riiklikud ametiasutused, nagu näiteks riiklikud kontaktisikud terrorismiküsimustes, prokurörid ja kohtunikud, Eurojust, tema riiklikud osakonnad ja administratsioon, ELi terrorismivastase võitluse koordinaator, Europol, teadlased ning põhiõiguste ja andmekaitse sidusrühmad.

Lisaks arutati seda küsimust 17. juunil 2021 komisjoni ELi kriminaalõiguse eksperdirühmas, mis koosneb teadlastest ja ELi kriminaalõiguse valdkonna töötajatest, ja 24. juunil 2021 komisjoni digitaalse kriminaalõiguse eksperdirühmas, mis koosneb liikmesriikide ekspertidest.

Laias laastus väljendasid algatuse üle heameelt ning nõustusid väljaselgitatud probleemvaldkondadega kõik sidusrühmad. Sidusrühmad olid Eurojustiga jagatava teabe asjus üsna konkreetsed: see peaks koosnema andmetest, mis on vajalikud uurimisaluste isikute tuvastamiseks. Üldiselt olid vastajad rahul Eurojusti praeguse terrorismivastase võitluse registri vormi abil kogutavate andmete ulatusega.

Tugevalt toetati turvaliste sidekanalite kasutuselevõtmist liikmesriikide ja Eurojusti vahel. Eurojust eelistaks turvalisi sidekanaleid kõigi Eurojustile saadetavate operatiivsete isikuandmete puhul. Paljud sidusrühmad rõhutasid, et praegune kohtuasjade haldamise süsteem ei võimaldaks täita terrorismivastase võitluse registrile kavandatavaid ülesandeid.

Üldiselt oldi nõus, et sideprokuröridel peaks olema kohtuasjade haldamise süsteemile operatiivne juurdepääs. Liikmesriigid ja Eurojusti töötajad juhtisid tähelepanu sellele, et kolmandad riigid, kes on sõlminud koostöölepingu ja saavad seega lähetada Eurojusti juurde sideprokuröri, peaksid saama juhtumeid iseseisvalt avada ja sulgeda.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepaneku aluseks on digitaalse kriminaalõiguse uuringu järeldused 24 . Uuringus vaadati läbi vajadused ja võimalused luua „piiriülene digitaalne kriminaalõigus“, kiire, usaldusväärne ja turvaline IT-taristu, et võimaldada süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavatel asutustel suhelda oma riiklike vastaspooltega, justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite ning justiits- ja siseküsimuste valdkonna ELi organitega.

•Mõju hindamine

Mõju ei ole hinnatud, sest ettepaneku peamine eesmärk on luua liikmesriikide ametiasutuste ja Eurojusti toetamiseks tänapäevane tehniline lahendus, muutmata olemasoleva õiguskoostööraamistiku aluseks olevaid peamisi põhimõtteid.

Siiski koostasid komisjoni talitused talituste töödokumendi 25 vormis analüütilise tugidokumendi, mis kaasneb ettepanekuga. Talituste töödokument sisaldab probleemi üksikasjalikku kirjeldust, selles vaadeldakse aluseks olevaid ajendeid ja sätestatakse ettepaneku eesmärgid. Selles analüüsitakse soovitatud lahendust tõhususe, aga ka võimalike mõjude suhtes põhiõigustele.

Analüütilises tugidokumendis väljaselgitatud peamised probleemid olid järgmised: Eurojust ei saa riikide pädevatelt ametiasutustelt juhtumite kohta ammendavat teavet, Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteem ei toeta seoste automaatset tuvastamist ning koostöö kolmandate riikide sideprokuröridega ei ole tõhus. Lahendusena soovitatakse selgitada ja tugevdada kohustust jagada Eurojustiga teavet terrorismijuhtumite kohta, ajakohastada Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi ning parandada kolmandate riikide sideprokuröridega tehtava koostöö õiguslikku alust.

Riikide ametiasutuste ja Eurojusti vahelise andmevahetuse suurem tõhusus, sealhulgas turvalis(t)e sidekanali(te) kasutamine parandab eeldatavasti märkimisväärselt Eurojusti suutlikkust tuvastada seosed käimasolevate ja lõpuleviidud menetluste vahel. Sama eesmärk on Eurojusti andmetöötluskeskkonna ajakohastamisel. Selliste seoste kindlakstegemine peaks aitama õigusasutustel riiklike menetluste eri etappides edukalt tuvastada ja kohtulikule vastutusele võtta terroriaktide või muude raskete kuritegude toimepanemises kahtlustatavaid ja nendega seotud isikuid. Kui võimaldada Eurojustil toetada liikmesriike oma täieliku potentsiaaliga, peaks see märkimisväärselt tugevdama õiguslikke lahendusi võitluses terrorismi ja muude raskete kuritegudega.

•Põhiõigused

Arvestades isikuandmete töötlemise olulisust õiguskaitse eesmärkidel ja Eurojusti toetavas tegevuses, heidab ettepanek valgust vajadusele tagada põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste täielik järgimine. Need hõlmavad õigust isikuandmete kaitsele 26 ja eraelu austamisele 27 . Eelkõige on see oluline põhjusel, et ettepanek hõlmab kriminaaluurimiste ja süüdimõistmistega seotud tundlike isikuandmete ning ka biomeetriliste andmete töötlemist. Arvestades, et üks ettepaneku põhieesmärke ongi võimaldada Eurojustil luua seoseid terrorismiuurimiste vahel ning et see on võimalik üksnes juhul, kui Eurojust saab piisavalt teavet, on vaja suurendada Eurojustile saadetavate andmete mahtu. Nende andmete puhul tuleb kehtestada piisavad kaitsemeetmed. See hõlmab eesmärgi ranget piiramist, eelkõige mis puudutab biomeetrilisi andmeid. Turvalis(t)e sidekanali(te) kasutamine ja uus ajakohastatud kohtuasjade haldamise süsteem aitavad kaasa Eurojusti töödeldavate andmete paremale kaitsmisele. Kohtuasjade haldamise süsteemi väljatöötamisel keskendutakse lõimitud andmekaitsele ja vaikimisi andmekaitsele. Lisaks ei muudeta liikmesriikide liikmete ja riiklike pädevate ametiasutuste teostatava andmekontrolli aluspõhimõtet. Kaasnevas talituste töödokumendis hinnatakse üksikasjalikumalt ettepaneku mõju põhiõigustele ja kaitsemeetmetele.

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleval ettepanekul oleks mõju Eurojusti eelarvele ja vajadusele töötajate järele. Hinnanguliselt oleks ettepanekuga kaasneva õigusaktile lisatava finantsselgituse kohaselt vaja veel 33 miljonit eurot.

Digitaalse kriminaalõiguse uuringu 28 põhjal on uue ümberkujundatud kohtuasjade haldamise süsteemi kulud hinnanguliselt 31 miljonit eurot, sealhulgas süsteemi loomise, käitamise ja hoolduse kulud kahe aasta jooksul 29 . Eurojustile on juba 2021. aasta oktoobris Euroopa Prokuratuuri eelarvest üle kantud 9,5 miljonit eurot, mistõttu on kohtuasjade haldamise süsteemi järelejäänud kulud hinnanguliselt 21,5 miljonit eurot. Lisaks vajatakse ligikaudu 11,5 miljonit eurot, et katta lisavajadus töötajate järele nelja-aastaseks loomis- ja käitamisperioodiks. Need 25 lisatöökohta oleksid alalised töökohad, mis tagavad Eurojustile tema ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.

Ettepanekukohased Eurojusti tugevdatud ülesanded nõuaksid seega suuremaid rahalisi ja inimressursse, kui on ELi 2021.–2027. aasta eelarves (mitmeaastases finantsraamistikus) ette nähtud.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Eurojusti uue kohtuasjade haldamise süsteemi, turvaliste sidekanalite ja struktureeritud andmevahetuse sidevahendi rakendamise tähtaeg põhineb digitaalse kriminaalõiguse uuringu analüüsil 30 . Terrorismivastase võitluse registri puhul kuluks pärast kuuekuist ettevalmistusetappi ligikaudu 20 kuud hanke- ja rakendamisetapiks. Seega peaks uus tehniline lahendus hakkama toimima ligikaudu kaks aastat pärast ettepaneku vastuvõtmist. Turvaliste sidekanalite loomiseks on vaja rakendusakti.

Eurojusti digiteerimise järelevalve ja hindamine on oluline andmetöötluse tulemuslikkuse ja põhiõigustele vastavuse tagamiseks. Järelevalve ja hindamine toimub suuresti kehtiva Eurojusti määruse alusel. Komisjon korraldab Eurojusti määruse rakendamise ja Eurojusti tegevuse sõltumatu hindamise 13. detsembriks 2024. Hindamine korraldatakse iga viie aasta tagant, et vastavalt Eurojusti määruse artikli 69 lõikele 1 hinnata määruse rakendamist ja mõju ning Eurojusti tulemuslikkust ja tõhusust.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekus öeldakse, et Eurojusti määrust ja nõukogu otsust 2005/671/JSK tuleks muuta, et selgitada ja tugevdada liikmesriikide õiguslikku kohustust jagada Eurojustiga terroriakte puudutavaid andmeid. Samuti tuleks selgitada tingimusi, mille kohaselt saavad kolmandatest riikidest Eurojusti juurde lähetatud sideprokurörid vastavalt kohaldatavatele andmekaitse-eeskirjadele juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile. Samuti tuleks luua turvalised sidekanalid ja paindlikum andmetöötluskeskkond.

Määruse artikliga 1 muudetakse Eurojusti määrust:

Tagamaks, et Eurojust saaks koostöös kolmandate riikidega täita oma rolli, selgitatakse ettepaneku artikli 1 lõikes 1 Eurojusti määruse artikli 3 lõiget 5, et Eurojust saab pakkuda toetust ka ühe liikmesriigi ja kolmanda riigi või ühe liikmesriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vaheliste juhtumite puhul. Viimane oleks eriti oluline seoses võimaliku koostööga Interpoli või Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, nt kui küsimuse all on lahinguvälja asitõendid.

Ettepaneku artikli 1 lõikega 2 kehtestatakse Eurojusti määruses liikmesriikidele kohustus määrata üks või mitu riiklikku kontaktisikut terrorismiküsimustes ning anda neile piisavad volitused (varem põhines see nõukogu otsuse 2005/671/JSK artikli 2 lõikel 2), lisades Eurojusti määruse artiklile 20 uue lõike 2a. Artikli 1 lõige 3 on järgmine muudatus, mis tuleneb Eurojusti määrusega kehtestatavast kohustusest anda terrorismijuhtumite kohta teavet ja näha uue artikliga 22a ette üldisem kohustus esitada Eurojustile andmeid struktureerituna.

Ettepaneku artikli 1 lõikega 4 lisatakse Eurojusti määrusele uus artikkel 21a. Artikliga 21a selgitatakse ja tugevdatakse kohustust esitada teavet terrorismijuhtumite menetluste kohta, mis varem põhines nõukogu otsuse 2005/671/JSK artikli 2 lõikel 3 koostoimes artikli 2 lõikega 5. Artikliga 21a sätestatakse juhtumid, mille puhul on liikmesriigid kohustatud andma täpsemat teavet terroriaktidega seotud kriminaaluurimiste ja kohtumenetluste kohta. Lisaks täpsustatakse selles selgemalt kriminaaluurimiste ja riiklike menetluste etapp ning teabe liik.

Ettepaneku artikli 1 lõikega 5 nähakse uues artiklis 22a ette kõigi liikmesriikide ja Eurojusti vaheliste turvaliste sidekanalite loomine ja kasutamine tundlike andmete vahetamiseks. Samuti kohustatakse artikliga 22a liikmesriike esitama struktureeritud andmete poolautomatiseeritud värskendust riiklikest andmebaasidest. Poolautomatiseeritud esitamine tähendab edastamisviisi, mis on osaliselt automatiseeritud ja osaliselt inimese juhitud. Artikliga 22b ja artikliga 22c nähakse komisjonile ette rakendusaktide vastuvõtmise raamistik.

Eurojusti määruse artikli 23 muudatustega, mis sisalduvad ettepaneku artikli 1 lõikes 6, kavatsetakse muuta Eurojusti määruse andmetöötluseeskirjad veidi paindlikumaks. Kuigi peamised põhimõtted jäävad kehtima, on nüüd võimalik säilitada artikli 21 kohaselt antud teavet raskete kuritegude kohta ja artikli 21a kohaselt antud teavet terrorismivastase võitlusega seotud menetluste kohta teistsuguses andmestruktuuris ja pikema aja jooksul kui praeguste ajutiste tööfailide puhul. Ettepanekuga jäetakse välja kohtuasjade haldamise süsteemiga seotud tehnilised üksikasjad, et võimaldada süsteemi ajakohastada. Seejuures jäetakse nende andmete puhul alles ka ajutise säilitamise põhimõte, ehkki teabe säilitamise perioodid on veidi pikemad kui artiklis 21a. Läbivaadatud artikliga 23 sätestatakse selgemalt kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärgid.

Artikli 1 lõikega 6 muudetakse ka Eurojusti määruse artiklit 24, säilitades kohtuasjade haldamise süsteemi praeguse teabehalduse põhimõtte. Artikli 24 lõikega 1 rõhutatakse Eurojusti liikmesriikide liikmete järelevalvet ja kohustusi seoses kohtuasjade haldamise süsteemis olevate andmetega. Kooskõlas artikli 24 lõikega 2 otsustavad liikmesriikide liikmed jätkuvalt nende hallatavale teabele juurdepääsuõiguste üle. Artikli 24 lõikega 3 nähakse ristseoste puhul ette automaatsemad järelmeetmed, juhuks kui riiklikud ametiasutused lubavad andmete jagamist teatavate isikutega, enne kui seos on tuvastatud.

Viimaks tehakse Eurojusti määruse artiklisse 25 artikli 1 lõikest 6 tulenevad muudatused, mis kaasnevad tehniliste üksikasjade väljajätmisega Eurojusti määruse artiklist 23.

Artikli 1 lõikega 7 muudetakse Eurojusti määruse artiklit 27, et võimaldada terrorismijuhtumites, mille puhul juhtumid lõpetati riikliku õiguse kohaselt, andmete jätkuvat käitlemist. Selleks et võimaldada tõhusalt tuvastada seoseid uurimiste ja süüdistuste esitamiste vahel, võib teatud aja jooksul jätkata varasematest, sealhulgas õigeksmõistmisega või muul viisil lõppenud uurimistest pärinevate andmete töötlemist.

Artikli 1 lõikega 8 nähakse ette Eurojusti määruse artikli 21a kohaselt esitatud andmete uued pikemad säilitamisperioodid, tagamaks andmete säilitamise piisavalt kaua, et võimaldada terrorismijuhtumite ristseoseid tulemuslikumalt tuvastada. Nende juhtumite andmetel, mis ei lõppenud süüdimõistmisega, on proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks lühemad säilitamisperioodid.

Selleks et selgitada koostööd Eurojusti juures olevate kolmandate riikide sideprokuröridega, nähakse ettepaneku artikli 1 lõikega 9 ette Eurojusti määruse uus artikkel 54a, millega antakse kolmandate riikide sideprokuröridele juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile. Siiski ei kehtestata sättega andmete jagamise õiguslikku alust. Andmete edastamine sideprokurörile on andmete edastamine kolmandasse riiki ning seega peab see alati toimuma kooskõlas Eurojusti määruse artikliga 56.

Artikli 1 lõikega 10 muudetakse Eurojusti määruse artiklit 80. See sisaldab üleminekusätteid, võttes arvesse, et vajaliku tehnilise taristu ülesseadmiseks kulub teatud aeg.

Artikli 1 lõikega 11 lisatakse uus III lisa, milles sätestatakse Eurojusti määruse artikli 21a kohaselt Eurojustile edastatav teave. Loetelu hõlmab biomeetrilisi andmed, sõrmejälgi ja fotosid, et tagada kahtlusaluste usaldusväärne tuvastamine, võttes arvesse tähtnumbrilise teabe ebausaldusväärsust, eelkõige seoses kolmandate riikide kodanikega. Terrorismiga seotud menetlustes on foto sageli uurimisetapis olevate kahtlusaluste puhul ainus seostav lüli, mistõttu tuleks hõlmata ka näotuvastus. See teave tuleks esitada üksnes siis, kui riiklikel õigusasutustel on sellele juurdepääs.

Artikliga 2 muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK järgmistes küsimustes:

nõukogu otsuse 2005/671/JSK ja Eurojusti määruse vahelise seose selgitamiseks on nõukogu otsuses välja jäetud viited Eurojustile. Kavandatava määruse artikli 2 lõikega 1 ning artikli 2 lõike 2 punktiga a ja punktiga c jäetakse otsusest välja artikli 1 punkt c ning artikli 2 lõiked 2 ja 5. Artikli 2 lõike 2 punktiga b eemaldatakse otsuse artikli 2 lõikest 3 viide Eurojustile.

2021/0393 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 85,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 31

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1727 32 on asutatud Eurojust ning määratud kindlaks selle ülesanded, pädevus ja funktsioonid.

(2)Nõukogu otsuses 2005/671/JSK 33 on sätestatud, et terrorismivastaseks võitluseks on äärmiselt vajalik saada võimalikult täielikku ja võimalikult ajakohast teavet. Otsusega on kohustatud liikmesriikide pädevaid asutusi andma Eurojustile teavet selliste terroriaktide eest süüdistuste esitamise ja süüdimõistmise kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada kahte või enamat liikmesriiki.

(3)Otsuse 2005/671/JSK ebaühtlase tõlgendamise tõttu ei jagata sellist teavet paraku õigel ajal või ei jagata asjakohast teavet või jäetakse teave üldse jagamata. Eurojustil on aga tarvis piisavat teavet, et teha kindlaks seosed piiriüleste uurimiste vahel.

(4)Määruse (EL) 2018/1727 kohaselt on üks Eurojusti oluline ülesanne aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tagada uurimiste ja süüdistuste esitamise, sealhulgas seoste kindlakstegemise parim võimalik koordineerimine. See võimaldab Eurojustil ettevaatavamalt tegutseda ja liikmesriikidele paremaid teenuseid pakkuda, näiteks võib ta anda soovitusi uurimiste algatamise kohta ning aidata teha kindlaks koordineerimisvajadusi, topeltkaristamise (ne bis in idem) juhtumeid ja puudujääke süüdistuste esitamisel.

(5)2019. aasta septembris seadis Eurojust otsusele 2005/671/JSK tuginedes sisse Euroopa õigusalase terrorismivastase võitluse registri, mille konkreetne eesmärk on aidata kindlaks teha võimalikud seosed terroriaktides kahtlustatavate isikute vastu algatatud kohtumenetluste vahel ja võimalikud koordineerimisvajadused selliste seoste leidmise korral.

(6)Kuna Euroopa õigusalane terrorismivastase võitluse register seati sisse pärast seda, kui määrus (EL) 2018/1727 oli juba vastu võetud, ei ole see register tehnilisest aspektist Eurojusti ega õiguslikust aspektist määrusesse (EL) 2018/1727 kuigi hästi integreeritud. Seda olukorda on tarvis parandada.

(7)Selleks et terrorismi vastu tulemuslikult võidelda, on ülimalt tähtis, et pädevad asutused ja liidu asutused vahetaksid tõhusalt terroriaktide uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks vajalikku teavet. Vahetatav teave peaks olema võimalikult täielik ja ajakohane. Terrorismiohu püsimine ning selle nähtuse keerukus ja mitmetahulisus toovad kaasa vajaduse üha intensiivsema teabevahetuse järele.

(8)Kuna terroriorganisatsioonid on aina sagedamini segatud veel muusse raskesse kuritegevusse, nagu inimkaubandus, uimastikaubandus või rahapesu, on tarvis kontrollida kohtumenetluste raames seoseid ka selliste raskete kuritegudega.

(9)Eurojusti jaoks on väga oluline saada piisavat teavet, mis aitaks tal teha kindlaks seoseid terroriaktides kahtlustatavate isikute vastu piiriüleselt algatatud kohtumenetluste vahel ning seoseid terroriaktides kahtlustatavate isikute vastu algatatud kohtumenetluste ja Eurojustis töödeldava, muid raskeid kuritegusid käsitleva teabe vahel.

(10)Selleks et teavet anda, peavad pädevad asutused täpselt teadma, missugust teavet Eurojustile edastada ning millises siseriikliku menetluse etapis ja millistel juhtudel seda teha. See peaks aitama Eurojustile laekuva teabe mahtu märkimisväärselt suurendada.

(11)Liikmesriikide ametiasutused peavad terroriaktide määratlemisel siseriiklikes õigusnormides lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2017/541 34 .

(12)Terrorismijuhtumite uurimiste ja terroriaktides kahtlustatavate isikute vastu algatatud kohtumenetluste vaheliste seoste kindlakstegemiseks on ülimalt oluline saada usaldusväärseid identimisandmeid. Tähtnumbrilised andmed, eriti kolmandate riikide kodanike andmed, ei pruugi alati olla täpsed, ning seetõttu peaks olema võimalik vahetada biomeetrilisi andmeid. Kuna biomeetrilised andmed on tundlikud ja nende töötlemine mõjutab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse põhimõtte järgimist, peaksid pädevad asutused ja Eurojust tegema igal selliste andmete vahetamise juhul range vajalikkuse kontrolli.

(13)Teave seoste kohta muude kohtumenetlustega on kõige vajalikum varases uurimisetapis ning seepärast peaksid pädevat asutused andma Eurojustile teavet niipea, kui asjaga hakkavad tegelema kohtuasutused. Kui liikmesriikide pädevad asutused on seostest juba teadlikud, peaksid nad sellest Eurojustile teada andma.

(14)Liikmesriikide pädevad asutused peaksid esitatavat teavet korrapäraselt ajakohastama – see aitaks tagada Euroopa õigusalases terrorismivastase võitluse registris sisalduvate andmete täpsuse, teha varakult kindlaks seosed ja kanda hoolt selle eest, et peetakse kinni tähtaegadest. Ajakohastatud teave peaks sisaldama uusi andmeid uurimisaluse isiku kohta, otsuseid näiteks eelvangistuse või kohtumenetluse algatamise kohta ning õiguskoostöö taotlusi või kindlakstehtud seoseid muude jurisdiktsioonidega.

(15)Arvestades terroriaktides kahtlustatavate isikute vastu algatatud kohtumenetluste tundlikku laadi, ei ole liikmesriikide pädevatel asutustel alati võimalik jagada terroriakte käsitlevat teavet kõige varasemas etapis. Selline teavitamiskohustusest kõrvalekaldumine peaks aga jääma erandiks.

(16)Tundlike andmete vahetamiseks liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel ning selliste andmete töötlemiseks kõnealustes asutustes ja Eurojustis, samuti nende kaitsmiseks loata avalikustamise ja küberrünnakute eest, ning ilma et see piiraks tehnoloogia edasist arengut, tuleks kasutada turvalisi sidekanaleid, näiteks nõukogu otsuse 2008/976/JSK 35 artiklis 9 osutatud turvatud sideühendust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) […/…] 36 [Määrus õigusalase koostöö digiteerimise kohta] määratletud detsentraliseeritud IT-süsteemi. Andmete turvaliseks vahetamiseks ning side ja andmevahetuse terviklikkuse kaitsmiseks peaks kohtuasjade haldamise süsteem olema selliste turvaliste sidesüsteemidega ühendatud ja vastama rangetele küberturvalisuse standarditele.

(17)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses detsentraliseeritud IT-süsteemi sisseseadmise ja kasutamisega juhtudel, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […/…] 37 [Määrus õigusalase koostöö digiteerimise kohta] hõlmatud, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 38 .

(18)Struktureerimata andmete edastamine nõuab manuaalset sekkumist, tekitab täiendavat halduskoormust ja halvendab teabe võrdlemise tulemuste kvaliteeti. Seepärast peaksid pädevad riiklikud asutused edastama andmed struktureeritud viisil ning täitma seejuures Euroopa koostalitlusvõime raamistikus 39 kindlaks määratud koostalitlusvõime miinimumnõudeid. Lisaks tuleks andmete edastamine suurimal võimalikul määral automatiseerida, et kahandada riiklike asutuste halduskoormust ning tagada vajalike andmete korrapärane ja kiire esitamine.

(19)Eurojustil on tundlike isikuandmete turvaliseks töötlemiseks tarvis ajakohastatud kohtuasjade haldamise süsteemi. Uude süsteemi tuleks integreerida ja selles tuleks aktiveerida Euroopa õigusalase terrorismivastase võitluse registri funktsioonid ning süsteem peaks aitama suurendada Eurojusti suutlikkust teha kindlaks seoseid.

(20)Oluline on säilitada liikmesriigi liikmete kontroll ja vastutus andmete eest, mida nad oma pädevatelt riiklikelt asutustelt saavad. Operatiivseid isikuandmeid ei tohiks vaikimisi teise liikmesriigiga jagada. Operatiivseid isikuandmeid peaks saama jagada ainult siis, kui pädevad riiklikud asutused andmete vahetamist lubavad. Selleks et digiteerida ja kiirendada võimalike seoste edasist uurimist ning tagada samal ajal täielik kontroll andmete üle, tuleks kasutusele võtta töötlemiskoodid.

(21)Terroristlik tegevus mõjutab sageli kahte või enamat liikmesriiki. Sellel on ka minevikus olnud tugev riikidevaheline komponent. Tänu elektroonilise side kasutamisele ja kättesaadavusele on terroristist kurjategijate piiriülene koostöö aga veelgi tugevnenud. Seetõttu tuleks terroriakte kui selliseid pidada oma olemuselt piiriülesteks, kui nende konkreetsed asjaolud ei näita selgelt, et tegemist on puhtalt riigisisese aktiga.

(22)Terrorismijuhtumite uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist raskendab sageli asjaolu, et eri riikide uurimis- ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavad asutused ei vaheta omavahel teavet. Selleks et uusi terrorismiga seotud uurimisi oleks võimalik varasemate uurimistega võrrelda ja nendevahelisi võimalikke seoseid kindlaks teha, on tarvis säilitada ka andmed varasemate uurimiste ja mitte ainult süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ning pikendada tähtaegu, mille jooksul andmeid Euroopa õigusalases terrorismivastase võitluse registris säilitatakse. Seejuures tuleb siiski tagada, et selliseid andmeid töödeldakse üksnes süüdistuse esitamise eesmärgil. Teavet tohib kasutada vaid selleks, et tuvastada seoseid käimasolevate uurimistega ning toetada uurimisi ja süüdistuste esitamist.

(23)Eurojust on sõlminud kolmandate riikidega kaksteist koostöölepingut, mis võimaldavad edastada operatiivseid isikuandmeid ja lähetada kolmandast riigist Eurojusti juurde sideprokurör. Lisaks võimaldab sideprokuröri lähetada ka Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping 40 . 2021. aasta märtsis andis nõukogu komisjonile volitused 41 pidada läbirääkimisi koostöölepingute sõlmimiseks Eurojusti ja veel kolmeteistkümne kolmanda riigi vahel.

(24)Määrus (EL) 2018/1727 on kolmandate riikidega toimuva koostöö ja andmevahetuse õiguslik alus, aga see ei sisalda ühtegi normi kolmandatest riikidest Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröridega tehtava koostöö ametlike ega tehniliste aspektide kohta, iseäranis selle kohta, millistel tingimustel nad kohtuasjade haldamise süsteemile juurde pääsevad. Õiguskindluse huvides tuleks määrusega (EL) 2018/1727 luua selge õiguslik alus Eurojusti ja kolmandatest riikidest lähetatud sideprokuröride koostööks ja kolmandatest riikidest lähetatud sideprokuröride juurdepääsuks Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemile. Eurojust peaks tehnilise ülesehituse ja sise-eeskirjade kaudu tagama piisavad kaitse- ja turvameetmed andmete ja põhiõiguste kaitseks.

(25)Selgemaks tuleks muuta pädevate riiklike asutuste ja Eurojusti vahel otsuse 2005/671/JSK ja määruse (EL) 2018/1727 alusel toimuva terrorismijuhtumite alase teabevahetuse suhestus. Seepärast tuleks asjaomased sätted otsusest 2005/671/JSK välja jätta ja lisada need määrusesse (EL) 2018/1727.

(26)Mõne liikmesriigi pädevad asutused on nõukogu otsuse 2008/976/JSK 42 artiklis 9 osutatud turvatud sideühendusega juba liitunud, ent paljud teised ei ole seda veel teinud ega kasuta ka muid turvalisi sidekanaleid. Selleks et liikmesriikidel oleks piisavalt aega oma pädevatele asutustele selline ühendus tagada, tuleks rakendamise jaoks ette näha üleminekuperiood.

(27)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Lidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Lidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud [oma [---] kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

(28)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(29)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 42 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XX/XX 20XX,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/1727 muutmine

Määrust (EL) 2017/1727 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Eurojust võib abistada ka sellises uurimises ja sellise süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult liikmesriigi ja kolmanda riigi või liikmesriigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga, kui kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga on vastavalt artiklile 52 sõlmitud koostööleping või -kokkulepe või kui konkreetsel juhul on olemas oluline huvi sellise abi andmiseks.“

(2)Artiklisse 20 lisatakse lõige 2a:

„2a. Iga liikmesriik määrab pädeva riikliku asutuse Eurojusti riigisiseseks kontaktisikuks terrorismiküsimustes. Riigisisene kontaktisik terrorismiküsimustes peab olema õigus- või muu pädev asutus. Kui liikmesriigi õigussüsteem seda nõuab, võib määrata ka mitu asutust. Riigisisesel kontaktisikul terrorismiküsimustes peab olema juurdepääs kogu asjakohasele teabele kooskõlas artikli 21a lõikega 1. Ta peab olema pädev sellist teavet koguma ja Eurojustile edastama.“

(3)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Käesolev artikkel ei mõjuta teisi Eurojustile teabe edastamise kohustusi.“;

(b)lõige 10 jäetakse välja.

(4)Lisatakse artikkel 21a:

„Artikkel 21a

Terrorismijuhtumeid käsitlev teabevahetus

1.Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget kõigist käimasolevatest või lõpetatud kriminaaluurimistest, mille üle teevad järelevalvet õigusasutused, samuti süüdistuste esitamisest, kohtumenetlustest ja terroriaktide kohta tehtud kohtuotsustest niipea, kui õigusasutused on kaasatud.

2.Käesoleva artikli tähenduses on terroriaktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541* osutatud kuriteod. Lõikes 1 osutatud kohustust kohaldatakse kõigi terroriaktide suhtes, olenemata sellest, kas neil on teadaolev seos mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigiga, välja arvatud juhul, kui juhtum mõjutab oma konkreetsete asjaolude tõttu selgelt ainult ühte liikmesriiki.

3.Lõike 1 kohaselt edastatav teave sisaldab III lisas loetletud operatiivseid isikuandmeid ja isikustamata andmeid.

4.Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget viivitamata kõigist asjakohastest muudatustest siseriiklikes menetlustes.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, vaatavad liikmesriikide asutused lõike 1 kohaselt edastatud teabe vähemalt iga kolme kuu tagant läbi ja esitavad selle ajakohastatud versiooni.

5.Lõiget 1 ei kohaldata, kui teabe jagamine ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust, ega juhul, kui see oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega.

____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).“

(5)Lisatakse artiklid 22a, 22b ja 22c:

„Artikkel 22a

Turvaline digitaalne side ja andmevahetus liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel

1.Käesoleva määruse kohast sidet liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vahel peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) […/…]* [Määrus õigusalase koostöö digiteerimise kohta] määratletud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu.

2.Kui lõike 1 kohane teabevahetus ei ole detsentraliseeritud IT-süsteemi kättesaamatuse või erandlike asjaolude tõttu võimalik, vahetatakse teavet kõige kiiremate ja asjakohasemate alternatiivsete vahendite abil. Liikmesriigid ja Eurojust tagavad alternatiivsete sidevahendite usaldusväärsuse ja teabevahetuse samaväärse turvalisuse taseme.

3.Liikmesriikide pädevad asutused edastavad artiklite 21 ja 21a kohase teabe Eurojustile riiklikest registritest poolautomaatselt ja Eurojusti poolt kindlaks määratud struktureeritud viisil.

__________

* [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […/…] õigusalase koostöö digiteerimise kohta] (ELT L ...).

Artikkel 22b

Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt

1.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on vajalikud käesoleva määruse alusel toimuva teabevahetuse pidamiseks mõeldud detsentraliseeritud IT-süsteemi sisseseadmiseks ja kasutamiseks ning millega nähakse ette järgmine:

(a)tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks elektroonilised teabevahetusmeetodid detsentraliseeritud IT-süsteemi jaoks;

(b)teabevahetusprotokollide tehniline kirjeldus;

(c)infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid ja ranged küberturvalisuse standardid teabe töötlemiseks ja edastamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemis;

(d)detsentraliseeritud IT-süsteemi osutatavate teenuste minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid ja võimalikud seonduvad tehnilised nõuded;

(e)liikmesriikide esindajatest koosneva juhtkomitee loomine, et tagada detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimine ja hooldamine käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

2.Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt [kaks aastat pärast jõustumist] kooskõlas artikli 22c lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 22c

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee oma arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

__________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

(6)Artiklid 23, 24 ja 25 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 23

Kohtuasjade haldamise süsteem

1.Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi II lisas loetletud operatiivsete isikuandmete, III lisas loetletud andmete ja isikustamata andmete töötlemiseks.

2.Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärgid on

(a)toetada Eurojusti abil toimuvate uurimiste ja süüdistuste esitamise menetluste juhtimist ja koordineerimist;

(b)tagada turvaline juurdepääs teabele käimasolevate uurimiste ja süüdistuste esitamise menetluste kohta ning sellise teabe turvaline vahetamine;

(c)võimaldada võrrelda teavet ja teha kindlaks seoseid;

(d)võimaldada teha operatiiv- ja statistilistel eesmärkidel andmetest väljavõtteid;

(e)hõlbustada järelevalvet, mille eesmärk on tagada, et operatiivseid isikuandmeid töödeldakse õiguspäraselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate andmekaitsenormidega.

3.Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu otsuse 2008/976/JSK* artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrgu ja muu(de) turvalise(te) sidekanali(te)ga kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

4.Oma tööülesannete täitmisel võib liikmesriigi liige töödelda isikuandmeid kooskõlas käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktidega konkreetsete juhtumite raames, mille kallal ta töötab.

Ta võimaldab andmekaitseametnikul pääseda juurde kohtuasjade haldamise süsteemis töödeldud isikuandmetele.

5.Operatiivsete isikuandmete töötlemiseks ei tohi Eurojust luua muid automatiseeritud andmefaile kui kohtuasjade haldamise süsteem.

Liikmesriigi liige tohib isikuandmeid siiski ajutiselt säilitada ja analüüsida, et teha kindlaks, kas need andmed on Eurojusti ülesannete jaoks olulised ja kas neid saab lisada kohtuasjade haldamise süsteemi. Kõnealuseid andmeid võib säilitada kuni kolm kuud.

Artikkel 24

Kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduva teabe haldamine

1.Liikmesriigi liige säilitab talle käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktide kohaselt edastatud teavet kohtuasjade haldamise süsteemis.

Liikmesriigi liige vastutab enda töödeldud andmete haldamise eest.

2.Liikmesriigi liige otsustab igal üksikul juhul eraldi, kas hoida juurdepääs teabele piiratud või võimaldada sellele või selle osadele juurde pääseda teistel liikmesriikide liikmetel, Eurojusti lähetatud sideprokuröridel, Eurojusti volitatud töötajatel või muudel Eurojusti nimel töötavatel isikutel, kes on saanud haldusdirektorilt vajaliku volituse.

3.Artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud seose kindlakstegemise korral teatab liikmesriigi liige üldiselt või konkreetselt kõigist piirangutest teabe edasisele käsitlemisele, sellele juurdepääsule ja selle edastamisele.

Artikkel 25

Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile liikmesriigi tasandil

1.Artikli 20 lõikes 3 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, on juurdepääs üksnes

(a)andmetele, mida kontrollib nende liikmesriigi liige, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi liige, kes on otsustanud need andmed kohtuasjade haldamise süsteemi lisada, on juurdepääsu andmisest sõnaselgelt keeldunud;

(b)andmetele, mida kontrollivad teiste liikmesriikide liikmed ja millele nende liikmesriigi liikmel on juurdepääs, välja arvatud juhul, kui andmeid kontrolliv liikmesriigi liige on juurdepääsu andmisest sõnaselgelt keeldunud.

2.Liikmesriigi liige otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, millises ulatuses pääsevad tema liikmesriigis andmetele ligi artikli 20 lõikes 3 osutatud isikud, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

3.Iga liikmesriik otsustab pärast konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, millises ulatuses pääsevad selles liikmesriigis andmetele ligi artikli 20 lõikes 3 osutatud isikud, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

Liikmesriigid teatavad oma otsusest seoses esimese lõigu rakendamisega Eurojustile ja komisjonile. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

___________

* Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).“

(7)Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Eurojust võib töödelda operatiivsete isikuandmete eriliike kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 76. Kui kõnealused muud andmed osutavad tunnistajale või ohvrile käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, võtavad otsuse nende töötlemise kohta vastu asjaomased liikmesriikide liikmed.“;

(b)lisatakse lõige 5:

„5. Operatiivsete isikuandmete edastamise korral kooskõlas artikliga 21a võib Eurojust töödelda III lisas loetletud operatiivseid isikuandmeid, mis on seotud järgmiste isikutega:

(a)isikud, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel mõjuvad põhjused arvata, et nad on toime pannud või kavatsevad toime panna Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo;

(b)isikud, kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.

Eurojust võib jätkata esimese lõigu punktis a osutatud operatiivsete isikuandmete töötlemist ka pärast menetluse lõpetamist asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, isegi juhul, kui isik mõisteti õigeks. Kui menetluse tulemusel süüdimõistvat otsust ei tehtud, võib isikuandmeid töödelda üksnes selleks, et teha artikli 23 lõike 2 punkti c alusel kindlaks seoseid muude käimasolevate või lõpetatud uurimiste ja süüdistuste esitamise menetlustega.“

(8)Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõige 1a:

„1a. Eurojust ei säilita kooskõlas artikliga 21a edastatud operatiivseid isikuandmeid kauem kui esimese kohaldatava kuupäevani järgmiste kuupäevade seas:

(a)kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub süüdistuse esitamine kõikides uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriikides;

(b)viis aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus, või kolm aastat õigeksmõistmise korral.“;

(b)lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a osutatud säilitamise tähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt Eurojusti asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga, eelkõige alates hetkest, mil Eurojust oma toetuse lõpetab.

Pärast andmete sisestamist vaadatakse iga kolme aasta tagant läbi ka andmete säilitamise vajadus.

Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.

3. Enne mõne lõigetes 1 ja 1a osutatud säilitamise tähtaja möödumist vaatab Eurojust läbi, kas ja kui kaua on operatiivseid isikuandmeid tema ülesannete täitmiseks vaja veel säilitada.

Ta võib erandina otsustada säilitada neid andmeid kuni järgmise läbivaatamiseni. Andmete edasist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused üles märkida. Kui läbivaatamise ajal ei tehta operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise otsust, kustutakse need andmed automaatselt.“

(9)III jakku lisatakse artikkel 54a:

„Artikkel 54a

Kolmandatest riikidest lähetatud sideprokurörid

1.Kolmandast riigist võib sideprokuröri Eurojusti juurde lähetada Eurojusti ja asjaomase kolmanda riigi vahel enne 12. detsembrit 2019 sõlmitud koostöölepingu alusel või siis liidu ja kolmanda riigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, kui sellega on võimaldatud lähetada sideprokurör.

2.Sideprokuröri õigused ja kohustused sätestatakse lõikes 1 osutatud koostöölepingus või rahvusvahelises lepingus või artikli 47 lõike 3 kohaselt kehtestatud koostöökorras.

3.Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröridele antakse andmete turvaliseks vahetamiseks juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile.

Operatiivseid isikuandmeid võib kolmandatest riikidest lähetatud sideprokuröridele kohtuasjade haldamise süsteemi kaudu edastada üksnes käesolevas määruses, asjaomase riigiga sõlmitud lepingus või muudes kohaldatavates õigusaktides sätestatud eeskirjade ja tingimuste alusel.

Artikli 24 lõike 1 teist lauset ja artikli 24 lõiget 2 kohaldatakse sideprokuröride suhtes mutatis mutandis.

Üksikasjalikud juurdepääsutingimused määrab kindlaks kolleegium.“

(10)Artiklisse 80 lisatakse lõiked 8, 9 ja 10:

„8. Seni kui uus kohtuasjade haldamise süsteem veel ei toimi, võib Eurojust jätkata ajutistest tööfailidest ja registrist koosneva kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamist kuni [käesoleva määruse vastuvõtmise järel möödunud kahele aastale järgneva kuu esimese päevani].

9. Pädevad asutused ja Eurojust võivad jätkata muude kui artikli 22a lõikes 1 osutatud sidekanalite kasutamist kuni [käesoleva määruse artiklis 22b osutatud rakendusakti vastuvõtmise järel möödunud kahele aastale järgneva kuu esimese päevani], kui need kanalid ei ole veel nendevaheliseks otseseks teabevahetuseks kättesaadavad.

10. Pädevad asutused võivad jätkata teabe esitamist muul kui artikli 22a lõikes 3 osutatud poolautomaatsel viisil kuni [käesoleva määruse artiklis 22b osutatud rakendusakti vastuvõtmise järel möödunud kahele aastale järgneva kuu esimese päevani], kui tehnilisi nõudeid ei ole veel kehtestatud.“

(11)Lisatakse III lisa:

„III lisa:

(a)teave, mis on vajalik kahtlustatava, süüdistatava või süüdi või õigeks mõistetud isiku tuvastamiseks:

–perekonnanimi;

–eesnimed (varjunimed);

–sünniaeg,

–sünnikoht (linn ja riik);

–kodakondsus(ed);

–isikut tõendav dokument;

–sugu;

(b)teave terroriakti kohta:

–süüteo kvalifikatsioon siseriikliku õiguse kohaselt;

–kohaldatav raske kuriteo liik I lisas esitatud raskete kuritegude loetelust;

–seostatus terrorirühmitusega;

–terroristlik suunitlus, näiteks džihadism, separatism, vasakpoolsus, parempoolsus;

–juhtumi lühikokkuvõte;

(c)teave siseriiklike menetluste kohta:

–siseriiklike menetluste seis;

–vastutav prokuratuur;

–juhtumi number;

–ametliku kohtumenetluse algatamise kuupäev;

–seosed muude asjakohaste juhtumitega;

(d)kahtlustatava tuvastamiseks vajalik teave, kui see on liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses:

–sõrmejäljeandmed, mis on kooskõlas liikmesriigi õigusega kogutud kriminaalmenetluse käigus;

–fotod.“

Artikkel 2

Otsuse 2005/671/JSK muutmine

Otsust 2005/671/JSK muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 punkt c jäetakse välja.

(2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 jäetakse välja;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada asjaomase asutuse kogutud, vähemalt lõikes 4 osutatud ning kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate või mõjutada võivate terroriaktide kriminaaluurimist käsitleva teabe edastamine Europolile kooskõlas siseriikliku õiguse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794*.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).“;

(c)lõige 5 jäetakse välja.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu koordineerimisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tulemuslikkus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1727 ja nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: õigusküsimused ja põhiõigused

Tegevusala: investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse

071007: Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 43

☑ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Eurojust on nõukogu otsusega 2002/187/JSK loodud kui valitsustevaheline asutus raskete piiriüleste kuritegude uurimiste koordineerimiseks Euroopas ja mujal. Lissaboni lepinguga kaotati Euroopa Liidu sammastel põhinev struktuur ning viidi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kooskõlla acquis communautaire’iga. Määrusega (EL) 2017/1727 loodi uuele Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametile (Eurojust) uus õigusraamistik, nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artikliga 85.

Terrorismiga võitlemise volitus on Eurojustil olnud alates selle loomisest 2002. aastal. Üks Eurojusti selle valdkonna töö põhielemente on Euroopa õigusalase terrorismivastase võitluse registri loomine 2019. aasta septembris. Terrorismivastase võitluse registri õiguslik alus on nõukogu otsus 2005/671/JSK. Kuna Eurojusti määrus kavandati ja lepiti kokku enne terrorismivastase võitluse registri loomist, ei ole Eurojusti määrusega ette nähtud terrorismivastase võitluse registri loomist ega selle funktsioone. Lisaks ei saa Eurojusti iganenud kohtuasjade haldamise süsteemi integreerida ega sellega toetada sellist ennetavat vahendit nagu terrorismivastase võitluse register.

Vastusena nendele tungivatele operatiivsetele vajadustele teatati komisjoni 2020. aasta tööprogrammis seadusandlikust algatusest seoses digitaalse teabevahetusega piiriüleste terrorismijuhtumite kohta osana digitaalse õigusalase koostöö paketist.

Üldeesmärk on võimaldada Eurojustil täita oma tugevamat ja ennetavamat rolli liikmesriikide toetamisel nende tehtavates uurimistes, eriti terrorismijuhtumite puhul, kooskõlas Eurojusti ülesandega toetada ja tugevdada liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist raskete kuritegude puhul.

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärgid tulenevad eespool kirjeldatud üldeesmärkidest.

Erieesmärk nr 1:

võimaldada Eurojustil tuvastada tõhusamalt seoseid ja anda liikmesriikidele ennetavalt tagasisidet.

Erieesmärk nr 2:

muuta liikmesriikide, Eurojusti ja kolmandate riikide vaheline andmevahetus tõhusamaks ja turvalisemaks.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Algatus peaks õiguslikult ja tehniliselt integreerima terrorismivastase võitluse registri Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi, selleks et Eurojust saaks tuvastada samaaegsete piiriüleste terrorismijuhtumite ja muude raskete kuritegude menetluste vahelisi seoseid ning anda liikmesriikidele tagasisidet.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

–Iga liikmesriigi poolt terrorismivastase võitluse registrile saadetud teabe hulk kogumahust ja liikmesriikide saadetud teabe kvaliteet;

–terrorismivastase võitluse juhtumite ja raskete kuritegude juhtumite vahel tuvastatud seoste arv;

–Eurojustilt liikmesriikidele saadetud tagasiside arv;

–kolmandate riikide osalusel toetatud operatiivjuhtumite arv.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Seadusandliku algatuse rakendamiseks on vaja ELi ja riigi tasandi tehnilisi ja menetluslikke meetmeid, mille võtmist tuleks alustada läbivaadatud õigusakti jõustumisel.

Peamised nõuded pärast ettepaneku jõustumist on järgmised.

–Eurojust peab kasutusele võtma uue moodsa Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi, millesse integreeritakse terrorismivastase võitluse register ja tagatakse suutlikkus luua ühendus turvaliste sidekanalitega ning töödelda struktureeritud andmeid.

–Eurojust ja liikmesriigid peavad tagama turvaliste sidekanalite kättesaadavuse.

–Liikmesriigid peavad tagama vajaliku taristu kättesaadavuse andmete üleslaadimiseks poolautomaatselt ja struktureeritult.

Tuginedes digitaalse kriminaalõiguse uuringu järeldustele ning tulenevalt uue kohtuasjade haldamise süsteemi uuendamise kiireloomulisusest võttis Eurojust uuendamiseks juba esimesi esialgseid meetmeid. Ta tellis turuanalüüsi, milles uuritakse põhjalikult kõige asjakohasemat lahendust.

2021. aasta lõpuks oli Eurojustile määratud 9,5 miljonit eurot Euroopa Prokuratuuri kulutamata raha, mida kasutatakse kohtuasjade haldamise süsteemi edasise arendamise ettevalmistamiseks. Eurojust tellib analüüsi-, kavandamis- ja arendamisetapi toetamiseks konsultatsiooniteenuseid. Nende teenuste puhul prognoosib Eurojust kulutusi 2,3 miljoni euro ulatuses. Edasiseks taristu ja valmistarkvara ning installimisteenuste ostmiseks prognoositakse 5,2 miljonit eurot. Lõpuks on Eurojust arvestanud, et konsultatsiooniteenustele seoses programmi- ja projektijuhtimise, haldusmuudatuste ja juhtimisega kulub 2 miljonit eurot.

Kurjategijate tegevus on praegu keerulisem, mitmekesisem ja rahvusvahelisem kui iial varem. Suuremõõtmelised terroristlikud ja kuritegelikud võrgustikud kujutavad suurt ohtu ELi ja selle kodanike julgeolekule. Kuritegevus on oma laadilt muutunud aina erinevamaid kuritegevuseliike hõlmavaks ja piiriülesemaks. Riiklikud õigusasutused ei saa enam töötada eraldatuses, vaid peavad tegema koostööd omavahel ja Eurojustiga.

Terrorismi eest süüdistuse esitamiseks on otsustav tõhus teabevahetus pädevate asutuste ning liidu asutuste vahel. Välisriikide terroristlike võitlejate uue aktiveerumise tõttu on teabe jagamise olulisus liikmesriikide ja Eurojusti vahel muutunud üha ilmsemaks.

Praegune seose puudumine Eurojusti kriminaalasjadega seotud tegevuse ja terrorismivastase võitluse registri kaudu saadud teabe vahel takistab Eurojustil anda riiklikele ametiasutustele piiriülestes terrorismijuhtumites õigeaegset ja ennetavat tagasisidet, leida võimalikke seoseid ning tuvastada dubleerivaid uurimisi ja süüdistuste esitamisi, mis peaksid olema ühendatud. Selline seose puudumine võib takistada ka Eurojusti jõupingutusi kohtualluvuste konflikti ning topeltkaristamise juhtumite ennetamisel.

Eeldatavalt võimaldab algatus Eurojustil ennetavamalt tuvastada ja jälgida seoseid terrorismijuhtumite vahel ning anda liikmesriikidele õigeaegset tagasisidet. Neid ülesandeid ja teenuseid saab nende riikidevahelise laadi tõttu täita üksnes ELi tasandil. Koos liikmesriikidega ja oma rahvusvaheliste partneritega muudab Eurojust Euroopa seega kõigile oma kodanikele ohutumaks paigaks.

Ettepanek lähtub vajadusest lahendada pidevalt muutuvaid piiriüleseid julgeolekuprobleeme väljaspool riigi tasandit. Praktika on näidanud, et tõhusa õigusemõistmise jaoks kriminaalasjades on kiire ja turvaline andmevahetus otsustava tähtsusega. Ilma asjakohase IT-taristuta ei ole turvaline struktureeritud andmevahetus ega andmete nõuetekohane ristkontrollimine võimalik. Seega ei saa ilma turvaliste sidekanaliteta ega moodsa kohtuasjade haldamise süsteemita struktureeritult tuvastada ka piiriüleste juhtumite vahelisi seoseid. Samuti tugineb ettepanek 2019. aasta Eurojusti määruse kohaldamisest alates saadud õppetundidele ja saavutatud edule. See kajastub enamasti aina olulisemas rollis, mis Eurojustil on liikmesriikide ja kolmandate riikide vahendajana õigusalases koostöös.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ettepaneku aluseks on vajadus koordineerida õigusalast reageerimist pidevalt muutuvale piiriülesele kuritegevusele kõrgemal kui ainult riiklikul tasandil.

Euroopa seisab silmitsi muutuva julgeolekuolukorraga, kus julgeolekuohud teisenevad ja muutuvad üha keerukamaks. Kurjategijad kasutavad ära digipöörde, uute tehnoloogialahenduste, üleilmastumise ja liikuvuse eeliseid, sealhulgas füüsilise ja digitaalse maailma omavahelist seotust ning piiride hägustumist. COVID-19 kriis üksnes hoogustas seda, sest kurjategijad haarasid kiiresti võimalusest kriisi ära kasutada ja on kohandanud oma toimimisviise või arendanud uusi kuritegevuse liike.

Pandeemiaga sai selgeks õigusalase koostöö digiteerimise üldine olulisus kohtute toimimisele. Lisaks muutus veel tähtsamaks õigusalane koostöö kolmandate riikidega terroriaktide ja muude rahvusvaheliste peamiste kuritegude

eeluurimistes, eelkõige Daeshi toimepandud kuritegude puhul.

Muutuva kuritegevuse tõttu on riiklikel õiguskaitseasutustel vaja ELi tasandi tulemuslikku toetust. Liikmesriikide õiguskaitseasutused on üha enam kasutanud Eurojusti pakutavat toetust ja eriteadmisi raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks. Samuti tugineb ettepanek 2018. aasta Eurojusti määruse kohaldamisest alates saadud õppetundidele ja saavutatud edule ning terrorismivastase võitluse registri loomisele. Ajal, mil kaasseadusandjad pidasid läbirääkimisi praeguse Eurojusti määruse üle, ei olnud võimalik ette näha rolli, mille saavad kolmandad riigid.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö tugevdamine moodustab äärmiselt tähtsa osa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisest.

Terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse andmevahetuse täiustamine ja Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi ajakohastamine on kooskõlas ELi julgeolekuliidu strateegiaga, 44 ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavaga, 45 teatisega õigusemõistmise digipöörde kohta Euroopa Liidus 46 ning ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegiaga 47 .

Komisjoni teatises ELi julgeolekuliidu strateegia kohta, mis avaldati 2020. aasta juulis, rõhutatakse sise- ja välisjulgeoleku vahelisi seoseid ning koostöö olulisust kodanike õiguste tõhusal kaitsmisel. Äsjases ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavas kinnitati, et liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja süüdistuste ettevalmistamise eest vastutavate asutuste peamine probleem on jätkuvalt terrorismikuriteod, mille tõttu nad peavad omavahelise koostöö tugevdamiseks tegema veel jõupingutusi, mida toetavad Europol ja Eurojust. Komisjoni teatises ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia kohta väljendas komisjon toetust Eurojusti juhtumite haldamise süsteemi ajakohastamisele, et aidata Eurojustil anda riikide ametiasutustele tagasisidet ja luua pooleliolevate uurimiste vahel õiguslikke seoseid.

Komisjoni teatises õigusemõistmise digipöörde kohta viidatakse käesolevale ettepanekule kui õigusemõistmise edasise digiteerimise üldiste võimalusterohkete töövahendite osale. See ettepanek kuulub komisjoni 2021. aasta tööprogrammi. Samuti on ettepanek seotud komisjoni praeguse määruse ettepanekuga, milles käsitletakse arvutipõhist süsteemi piiriüleste tsiviil- ja kriminaalmenetluste andmete vahetamiseks (e-CODEX) ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1726, mille üle kaasseadusandjad praegu läbirääkimisi peavad.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Alates Eurojusti määruse jõustumisest on ilmnenud ameti andmevoogude ja tema teenuste nõudluse kasvu suundumus. Varasemad eelarved ei ole aga kunagi hõlmanud rahalisi vahendeid Eurojusti iganenud kohtuasjade haldamise süsteemi ümberkorraldamiseks.

Ettepanekuga lisatakse Eurojusti määrusesse uued ülesanded ning samuti selgitatakse sellega muid ülesandeid, eesmärgiga muuta Euroopa digiajastule vastavaks. Õigusalase koostöö digiteerimise elluviimine ei ole võimalik ilma uue kohtuasjade haldamise süsteemita, mida toetatakse rahaliselt ja inimressurssidega.

2021. aasta lõpuks oli Eurojustile määratud 9,5 miljonit eurot Euroopa Prokuratuuri kulutamata raha, et valmistada ette uue kohtuasjade haldamise süsteemi edasist arendamist ja rakendamist. Ülejäänud kulud rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2b varust.

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 48

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

Finants- ja inimressursse käsitlevad andmed hõlmavad perioodiks 2024–2027 kavandatavaid terrorismivastase võitluse registri, uue kohtuasjade haldamise süsteemi ja õigusemõistmise digipöörde rakendamisest tulenevate muude nõuete prognoositavaid kogusummasid miinus 9,5 miljonit eurot, mis Eurojustile 2021. aasta teises pooles juba eraldati. Hõlmatud on täiendavad rahalised vajadused tehniliseks rakendamiseks (sealhulgas käitamis- ja hoolduskulud) ning ka personalivajadusteks. Kohtuasjade haldamise süsteemi kulud hõlmavad terrorismivastase võitluse registrit, sest terrorismivastase võitluse register muutub kohtuasjade haldamise süsteemi lahutamatuks osaks. Terrorismivastase võitluse registri tehniline integreerimine ongi algatuse üks eesmärke. Lisaks peaks uus kohtuasjade haldamise süsteem hõlmama nt integreerimiskihti, millega tagatakse digitaalse kriminaalõiguse uuringuga nõutav koostoimivus.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Eurojusti tulemuslikkuse tagamiseks on oluline ameti andmevahetuse digiteerimise elluviimise järelevalve ja hindamine. Ettepaneku järelevalves ja selle kohta aru andmisel järgitakse Eurojusti määruses 49 kirjeldatud põhimõtteid ja ühist lähenemisviisi detsentraliseeritud ametite puhul 50 .

Lisaks ametite kohta kehtivatele horisontaalsetele juhtimiseeskirjadele peab Eurojust nimelt igal aastal saatma komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühtse programmdokumendi, mis sisaldab mitmeaastaseid ja aastaseid tööprogramme ning vahendite eraldamise programmi. Programmdokumendis esitatakse eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, et jälgida eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

Samuti annab Eurojust oma tööst aru ka üksikasjalikus aastaaruandes. Eurojust edastab selle aastaaruande parlamendile, nõukogule ja riikide parlamentidele. Lisaks teavitab Eurojust parlamenti ja riikide parlamente kolmandate riikidega kokkulepitud töökorraldusest.

Komisjon tellib määruse rakendamise ja Eurojusti tegevuse sõltumatu välishindamise 13. detsembriks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata määruse rakendamist ja mõju ning Eurojusti tulemuslikkust ja tõhusust vastavalt Eurojusti määruse artikli 69 lõikele 1.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Võttes arvesse, et ettepanek mõjutab ELi iga-aastast toetust Eurojustile, täidetakse ELi eelarvet kaudse eelarve täitmise kaudu.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse Eurojusti eelarvet kooskõlas tulemusliku ja tõhusa sisekontrolliga.

Järelkontrollide puhul kohaldatakse Eurojusti kui detsentraliseeritud asutuse suhtes eelkõige järgmist:

–komisjoni siseauditi talituse korraldatav siseaudit;

–Euroopa Kontrollikoja aastaaruanded, milles esitatakse kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

–iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmine Euroopa Parlamendi poolt;

–võimalikud OLAFi juurdlused, mille eesmärk on eelkõige tagada, et ametitele eraldatud vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt.

–Euroopa Ombudsman pakub Eurojustile täiendava kontrolli- ja aruandlustasandi.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Praeguses etapis ei tehtud kindlaks mingeid konkreetseid haldus- ja kontrollisüsteemidega seotud ohte. Eurojusti suhtes kohaldatakse halduskontrolli, mis hõlmab eelarvekontrolli, siseauditit, Euroopa Kontrollikoja aastaaruandeid ja ELi eelarve täitmise iga-aastast kinnitamist, nagu eespool osutatud.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Komisjon esitab aruande, mis käsitleb kontrollikulude suhet seonduvate hallatavate vahendite väärtusse. Õigusküsimuste peadirektoraadi 2020. aasta tegevusaruande kohaselt on see suhe kaudse eelarve täitmise raames volitatud üksuste ja detsentraliseeritud asutuste, sealhulgas Eurojusti puhul 0,74 %.

Euroopa Kontrollikoda kinnitas Eurojusti 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande seaduslikkust ja korrektsust, mis tähendab, et veamäär on alla 2 %. Puuduvad märgid selle kohta, et veamäär lähiaastatel halveneks. Sõltumatu välise audiitori kontrollitud Eurojusti raamatupidamise aastaaruande põhjal leidis see esialgu kinnitust ka 2020. aasta kohta. Kontrollikoja arvamus aruannete usaldusväärsuse kohta oleneb kontrollikoja kinnitusest sõltumatu audiitori tulemuste usaldusväärsuse kohta ning see on veel pooleli.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Pettuse-, korruptsiooni- ja muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitlusega seotud meetmeid on muu hulgas kirjeldatud Eurojusti määruse artiklis 75. Eurojust osaleb eelkõige Euroopa Pettustevastase Ameti pettuste ennetamise meetmetes ning teavitab komisjoni viivitamata oletatavatest pettusejuhtumitest ja muudest finantsrikkumistest.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata 51

EFTA riigid 52

kandidaatriigid 53

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

071007

Liigendatud/liigendamata

JAH

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Rubriik 7. Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse

[asutus]: Eurojust			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
1. jaotis. Personalikulud	Kulukohustused	(1)	1,125	2,683	3,376	3,981	11,165
	Maksed	(2)	1,125	2,683	3,376	3,981	11,165
2. jaotis. Taristu- ja tegevuskulud	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
3. jaotis. Tegevuskulud 54	Kulukohustused	(3a)	1,033	8,128	7,027	5,390	21,577
	Maksed	(3b)	0,578	4,780	6,458	9,771	21,577
Assigneeringud Eurojustile KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3a	2,158	10,811	10,403	9,371	32,743
	Maksed	=2+2a +3b	1,693	7,463	9,834	13,752	32,743

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
DG: õigusküsimuste peadirektoraat
• Personalikulud		0,238	0,238	0,238	0,238	0,952
•Muud halduskulud		0	0	0	0	0
Õigusküsimuste peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,238

0,952

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024 55	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	2,396	11,049	10,641	9,609	33,695
	Maksed	1,931	7,701	10,072	13,99	33,695

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩			Aasta 2024		Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027			KOKKU

	Väljundi liik 56	Keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu		Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 57 Võimaldada Eurojustil tõhusamalt tuvastada seoseid piiriüleste terroriaktide paralleelsete uurimiste ja süüdistuste esitamiste vahel ning anda liikmesriikidele nende seoste kohta tagasisidet
- Väljund	Eurojusti tuvastatavad seosed piiriüleste juhtumite vahel			1,835		9,190		8,843			7,965		27,832
ERIEESMÄRK nr 2 Muuta liikmesriikide, Eurojusti ja kolmandate riikide vaheline andmevahetus tõhusamaks ja turvalisemaks.
- Väljund	Liikmesriikidelt Eurojustile turvaliselt saadetud isikuandmed			0,108		0,541		0,520		0,469			1,637
- Väljund	Poolautomaatselt edastatud struktureeritud isikuandmed			0,108		0,541		0,520		0,469			1,637
- Väljund	Kolmandate riikidega vahetatud teave			0,108		0,541		0,520		0,469			1,637
Erieesmärk nr 2 kokku				0,324		1,622		1,560		1,406			4,911
KULUD KOKKU				2,158		10,811		10,403		9,371			32,743

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt 58 :

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

KOKKU

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)	0,952	2,337	2,943	3,289	9,521
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)	0,173	0,346	0,433	0,0692	1,644
Lepingulised töötajad
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

1,125

2,683

3,376

3,981

11,165

Personalivajadused 59 (täistööajale taandatud töötajad):

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

KOKKU

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)	11	16	18	20	20
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)	2	2	3	5	5
Lepingulised töötajad
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

Värbamiskuupäevad on kavandatud aasta keskpaika. Iga uue aasta kohta on prognoositud 50 % uute värvatud töötajate kuludest. Puudub prognoos palkade indekseerimise ja Madalmaades kohaldatava paranduskoefitsiendi võimaliku suurenemise kohta.

Üksikasjalik teave töötajate arvu suurenemise kohta

Erieesmärk	Täiendavad töötajad
Erieesmärk nr 1: võimaldada Eurojustil tuvastada tõhusamalt seoseid ja anda liikmesriikidele ennetavat tagasisidet.	Vaja on 2* juhtumiandmete analüütikut, kes tagaksid kohtuasjade haldamise süsteemi vastavuse Eurojusti määruse ja (liikmesriikidega, kolmandate riikidega, ametitega sõlmitud) lepingutega ning teabevahetust, digiteerimist ja koostalitlusvõimet käsitleva ELi olemasoleva õigusraamistikuga Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +1, 2025: +1
	Vaja on 2* andmehaldusspetsialisti, kes osaleksid kohtuasjade haldamise süsteemi hindamises ja valimises, abistaksid tegevuse üleviimisel uude kohtuasjade haldamise süsteemi, uue süsteemi nõuete analüüsis ja kavandamisetappides, rakendamisel ja vastuvõtmisel ning selle integreerimisel muude süsteemidega (nt päringutabamusel põhinevatega), projektidega (nt e-CODEX, e-EDES) ja koostalitlusvõime raamistiku projektidega (SIS II jne) ning tagaksid, et uute süsteemide rakendamisega loodud andmete haldamiseks oleksid kehtestatud nõuetekohased põhimõtted ja menetlused Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +1, 2025: +1
	Vaja on 2* juhtumimenetluse assistenti, et hallata eeldatavat andmemahtude märkimisväärset suurenemist, teostada kohtuasjade haldamise süsteemis operatiivset andmetöötlust (sealhulgas tõlkida), hallata avatud juhtumite olelustsükli ülevaadet ning koostada juhtumipõhiseid ja korrapäraseid aruandeid Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2026: +1, 2027: +1
	Vaja on 1* andmehaldusspetsialisti, kes korraldaks andmete kvaliteedi läbivaatamise protsesse, eesmärgiga tagada Eurojusti andmete kvaliteet, ajakohasus, täielikkus, üheselt mõistetavus, järjepidevus ja vajaduse korral kättesaadavus Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2026: +1
	Eurojustile saadetud teadete arvu eeldatava suurenemise tõttu on vaja 1* juhtumiandmete analüütikut, et tuvastada käimasolevate kohtumenetluste vahelised seosed andmete alusel, mida Eurojust saab Europolilt, OLAFilt, Euroopa Prokuratuurilt ja riiklikelt ametiasutustelt, ning õigusalase koordineerimise eesmärgil analüüsida suuri andmekogumeid Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2026: +1
	Vaja on 1* juhtumiandmete analüütikut, et Eurojusti määruse artikli 4 lõikes 2 loetletud operatiivtoiminguid hõlmava vahetatava teabe analüüsi põhjal koostada liikmesriikidele suunatud (ühiseid) taotlusi, avastada õigusalase koostöö vahendite kasutamisel korduvad probleemid, koostada soovitusi laiendada juhtumeid teistesse liikmesriikidesse ning arvamusi korduvate õigusalasest koostööst keeldumiste või koostöös tekkinud raskuste ning süüdistuse esitamiseks parima paiga kohta Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2027: +1 Vaja on 1* programmijuhti ja 1* projektijuhti, et seada sisse programmi juhtimine ja haldamine (sealhulgas suhtlus ja riskijuhtimine, järelevalve ning edusammudest aru andmine programmi nõukogule ja sidusrühmadele) algusetappidest lõpetamiseni ning et toetada uue süsteemi ennetavat ja hindavat hooldust Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +2
	Vaja on 1* IT-arhitekti, kes määraks kindlaks uue kohtuasjade haldamise süsteemi rakendamise taristu kõrgetasemelise arhitektuuri, projekti ja seadistamise ning hooldaks uut kohtuasjade haldamise süsteemi toetavat tehnilist arhitektuuri, ühendusi ja süsteeme Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +1
	Vaja on 1* ärianalüütikut, kes analüüsiks nõudeid, sealhulgas tehnilise lahenduse kontseptsiooni tõendusi, ning toetaks uue süsteemi ennetavat ja hindavat hooldust Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +1
	Vaja on 1* IKT turbespetsialisti, et tagada kohtuasjade haldamise süsteemi turvaline projekteerimine, rakendamine ja käitamine ning turvaline andmevahetus väliste süsteemidega Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +1
	Vaja on 1* andmekaitsespetsialisti, et tagada lõimitud andmekaitse ja andmekaitse-eeskirjude kohaldamine operatiivandmete suhtes Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +1
	Vaja on 3* IKT-toimingute spetsialisti süsteemi rakendamiseks ja IT-poliitika juhtimiseks, Eurojusti protsesside ümberkujundamiseks, käsiraamatute ettevalmistamiseks (sealhulgas kasutajatele koolituste korraldamiseks) ning Eurojusti võrkude, andmebaaside, süsteemide, virtualiseerimisplatvormide ja rakenduste haldamiseks Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +1, 2025: +2
	Vaja on 2* haldustöötajat, et valmistada ette ametikirjeldused, korraldada personali valimine ja hallata uute töötajate kaasamist, koolitusvajadusi ja õigusi ning juhtida hankemenetlusi ja tagada eelarve täitmine ning saadud vahendite kontrollimine ja aruandlus Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +2
Erieesmärk nr 2: muuta liikmesriikide, Eurojusti ja kolmandate riikide vaheline andmevahetus tõhusamaks ja turvalisemaks.	Vaja on 1* juhtumimenetluse assistenti, et hallata eeldatavat andmemahtude märkimisväärset suurenemist, töödelda kohtuasjade haldamise süsteemis operatiivselt andmeid (sealhulgas tõlkida), hallata avatud juhtumite olelustsükli ülevaadet ning koostada juhtumipõhiseid ja korrapäraseid aruandeid Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2027: +1,
	Vaja on 1* andmehaldusspetsialisti, kes korraldaks andmete kvaliteedi läbivaatamisprotsesse, eesmärgiga tagada Eurojusti andmete kvaliteet, ajakohasus, täielikkus, üheselt mõistetavus, järjepidevus ja vajaduse korral kättesaadavus Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2027: +1
	Vaja on 1* õigusspetsialisti ja 1* poliitikaspetsialisti, kes osaleksid komisjoni nimel rahvusvaheliste lepingute läbirääkimistel kolmandate riikidega ning räägiksid läbi ja koostaksid strateegilise ja/või rakendatava töökorralduse Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2024: +2,
	Vaja on 1* õigusspetsialisti, kes räägiks läbi, koostaks, hindaks ja vaataks läbi partnerasutuste ja -organitega sõlmitavaid koostöödokumente / koostöölepinguid / vastastikuse mõistmise memorandumeid Hinnanguline vajadus täistööajale taandatud töötajate järele – täiendav täistööajale taandatud töötajate arv aastas (mittekumulatiivne): 2025: +1

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe komakohaga)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
·Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 ja 20 01 02 02 (peakorteris ja komisjoni esindustes)		1	1	1	1
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajate arv) 60
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)		1	1	1	1
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
Eelarveread (täpsustada) 61	- peakorteris 62
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		2	2	2	2

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Komisjoni esindamine ameti juhatuses. Aasta tööprogrammi kohta komisjoni arvamuse koostamine ja selle rakendamise üle järelevalve teostamine. Järelevalve eelarve täitmise üle. Ameti abistamine tema tegevuse kavandamisel kooskõlas ELi poliitikaga, sealhulgas osaledes ekspertide kohtumistel.
Koosseisuvälised töötajad	Üks riigi lähetatud ekspert toetab ametnikke ja ajutisi töötajaid eespool nimetatud ülesannete täitmisel ning aitab ametil arendada oma tegevust kooskõlas ELi poliitikaga, sealhulgas osaledes ekspertide kohtumistel.

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

–☑tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

Ettepanek nõuab mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2b mittesihtotstarbelise varu kasutuselevõtmist järgmiselt: eelarvereal 07.1007 – Eurojust – 2024. aastal – 2,158 miljonit eurot, 2025. aastal 10,811 miljonit eurot, 2026. aastal – 10,403 miljonit eurot ja 2027. aastal 9,371 miljonit eurot.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ muudele tuludele

–◻ palun märkige, kas see on kulude eelarveridu mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 63
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridu ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

[…]

(1) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (ELT L 253, 29.9.2005, lk 22).

(2) Europol on ELi õiguskaitseasutus. Europol toetab kogu ELis õiguskaitseasutusi kuritegevusega võitlemisel kõigis valdkondades, kus tal on selleks volitused.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

(4) Piiriülese digitaalse kriminaalõiguse uuring, lõpparuanne, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e38795b5-f633-11ea-991b-01aa75ed71a1/language-en .

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).

(6) Vt Eurojusti määruse artikli 23 lõige 1.

(7) Vt Eurojusti määruse artikli 23 lõige 6.

(8) Koostöölepingud on sõlmitud Eurojusti ja Albaania, Gruusia, Islandi, Liechtensteini, Moldova, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia, Šveitsi, Ukraina ja USA vahel. Eurojust on sõlminud veel koostöölepingu ka Taaniga, kes Lissaboni lepingu artikli 22 kohaselt ei ole Eurojusti liige. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu IV jao kolmas osa sisaldab samuti sätteid Ühendkuningriigi ametiasutuste ja Eurojusti tulevase koostöö kohta.

(9) Komisjoni teatis „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“, COM(2020) 710 final, 2. detsember 2020.

(10) e-CODEX on tarkvarapakett, mille abil ühendada riiklikke süsteeme, võimaldades kasutajatel, näiteks õigusasutustel, õiguspraktikutel ja üldsusel, saata ja vastu võtta dokumente, õigusdokumentide vorme, tõendeid ja muud teavet kiirel ja turvalisel viisil; e-CODEXit kasutatakse juba e-tõendite digitaalses vahetussüsteemis (eEDES) ja teatavates katseprojektides. Selle pikaajalise kestlikkuse tagamiseks on komisjon võtnud vastu ettepaneku usaldada selle edasiarendamine ja hooldamine Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametile.

(11) Komisjoni teatis: komisjoni tööprogramm 2021 „Elujõuline liit ebakindlas maailmas“, COM(2020) 690 final.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) […/…], millega muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusnormidega (ELT L ...).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(14) Komisjoni teatis ELi julgeolekuliidu strateegia kohta, COM(2020) 605 final.

(15) Komisjoni teatis ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava kohta, COM(2020) 795 final.

(16) Komisjoni teatis ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta, COM(2021) 170 final.

(17) Nõukogu otsus (EL) 2021/7072, 16. märts 2021.

(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(22) JOIN(2020) 18 final.

(23) COM(2020) 823 final.

(24) Piiriülese digitaalse kriminaalõiguse uuring, lõpparuanne, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e38795b5-f633-11ea-991b-01aa75ed71a1/language-en .

(25) SWD(2021) 391.

(26) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikkel 8.

(27) Harta artikkel 7.

(28) Piiriülese digitaalse kriminaalõiguse uuring, lõpparuanne, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e38795b5-f633-11ea-991b-01aa75ed71a1/language-en , lk 244.

(29) Uuringus arvestati ka hooldusperioodi ning kogusummaks saadi 39 miljonit eurot. Kuna ELi praegune eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) hõlmab üksnes perioodi kuni 2027. aastani, lahutati sellest summast 2028. ja 2029. aasta hoolduskulud.

(30) Piiriülese digitaalse kriminaalõiguse uuring, lõpparuanne, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e38795b5-f633-11ea-991b-01aa75ed71a1/language-en , lk 265 jj.

(31) [….].

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).

(33) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (ELT L 253, 29.9.2005, lk 22).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

(35) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […/…], milles käsitletakse õigusalase koostöö digiteerimist ning õiguskaitse kättesaadavust tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades (ELT L ...).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […/…], milles käsitletakse õigusalase koostöö digiteerimist ning õiguskaitse kättesaadavust tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades (ELT L ...).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(39) https://joinup.ec.europa.eu/collection/nifo-national-interoperability-framework-observatory/european-interoperability-framework.

(40) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10).

(41) Nõukogu otsus (EL) 2021/7072, 16. märts 2021.

(42) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).

(43) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(44) Komisjoni teatis ELi julgeolekuliidu strateegia kohta, COM(2020) 605 final.

(45) Komisjoni teatis ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava kohta, COM(2020) 795 final

(46) Komisjoni teatis „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“, COM(2020) 710 final, 2. detsember 2020.

(47) Komisjoni teatis ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta, COM(2021) 170 final.

(48) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(49) Määrus (EL) nr 2017/1727.

(50) https://europa.eu/european-union/sites/default/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_en.pdf .

(51) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(52) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(53) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(54) 3. jaotise tehnilised kulud sisaldavad tegevus- ja hoolduskulusid, kuna kõik kohtuasjade haldamise süsteemiga seotud kulud on praegu 3. jaotise kulukohustustes.

(55) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(56) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(57) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärk/eesmärgid”.

(58) Personalikulude prognoosid on kumulatiivsed ja need on koostatud ajutiste ja lepinguliste töötajate keskmiste kulude alusel, indekseerituna Madalmaades 2020. aasta juulist kehtiva paranduskoefitsiendiga (113,9 %).

(59) Kumulatiivsed. Iga aasta juures osutatud arv on varasema(te) aasta(te) töötajate arv ja uute värvatud töötajate arv. Uute töötajate koguarv (25) saavutatakse 2027. aastaks.

(60) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(61) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(62) Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

(63) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.