EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.12.2021

COM(2021) 756 final

2021/0391(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1726

{SWD(2021) 390 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ühised uurimisrühmad on rühmad, mis on moodustatud konkreetse kriminaaluurimise jaoks piiratud ajavahemikuks. Need loovad kahe või enama liikmesriigi ja vajaduse korral ka ELi mittekuuluvate riikide (kolmandate riikide) pädevad asutused, et viia ühiselt ellu piiriüleseid kriminaaluurimisi. Ühise uurimisrühma võib moodustada eelkõige juhul, kui liikmesriigi tehtav kuritegude uurimine on keeruline ja mahukas selle tõttu, et see on seotud teiste liikmesriikide või kolmandate riikidega. Selle võib moodustada ka siis, kui mitmes liikmesriigis toimub sellise kuriteo uurimine, mille asjaolud eeldavad kooskõlastatud ja ühist tegevust asjaomastes liikmesriikides.

Ühise uurimisrühma moodustamise õiguslik alus on kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni 1 artikkel 13 ja nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta 2 . Kolmandad riigid võivad ühistes uurimisrühmades osaleda, kui õiguslik alus seda võimaldab. Näiteks 1959. aasta Euroopa konventsiooni teise lisaprotokolli 3 artikkel 20 ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse õigusabi osutamise lepingu 4 artikkel 5.

Ühiste uurimisrühmade teine hindamisaruanne, 5 mille koostas liikmesriikide toetamiseks ning ühiste uurimisrühmade valdkonnas parimate tavade ja kogemuste jagamiseks loodud ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide võrgustik (edaspidi „ühiste uurimisrühmade võrgustik“) 2018. aastal, näitas juba, et ühiste uurimisrühmade tööd saaks spetsiaalse IT-platvormi abil parandada ja kiirendada. IT-platvorm võimaldaks liikmetel omavahel turvaliselt suhelda ning teavet ja tõendeid jagada. Digitaalse kriminaalõiguse uuringus 6 kinnitati selle aruande järeldusi ja soovitati luua ühiste uurimisrühmade jaoks IT-platvorm, et tagada ühiste uurimisrühmade tõhusam ja turvalisem toimimine.

(1)tagada, et ühiste uurimisrühmade liikmed ja osalejad saaksid lihtsamalt jagada ühiste uurimisrühmade tegevuse käigus kogutud teavet ja tõendeid;

(2)tagada, et ühiste uurimisrühmade liikmed ja osalejad saaksid ühiste uurimisrühmade tegevuse raames üksteisega hõlpsamini ja turvalisemalt teavet vahetada;

(3)hõlbustada ühise uurimisrühma igapäevast ühist juhtimist, sealhulgas paralleelsete tegevuste kavandamist ja koordineerimist, jagatud tõendite paremat jälgimist ja tegevuse koordineerimist kolmandate riikidega, eriti kui füüsilised kohtumised on liiga ulatuslikud või aeganõudvad.

Nende eesmärkide saavutamiseks ja asjaomaste probleemide lahendamiseks tehakse ettepanek luua spetsiaalne ühiste uurimisrühmade koostööle suunatud IT-platvorm, mis koosneb nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud osadest. Platvorm oleks kättesaadav kõigile ühiste uurimisrühmade menetlustes osalejatele, st liikmesriikide esindajatele, kes täidavad asjaomase ühise uurimisrühma liikmete rolli, ühise uurimisrühma raames koostööd tegema kutsutud kolmandate riikide esindajatele ning liidu pädevatele organitele ja asutustele, nagu Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur ja OLAF.

Põhifunktsioonid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud allpool, lihtsustavad elektroonilist sidet, võimaldavad jagada teavet ja tõendeid, sealhulgas suuri andmehulki, ning tagavad tõendite jälgitavuse ning ühiste uurimisrühmade tegevuse kavandamise ja koordineerimise.

Platvormi kavandamine, arendamine, tehniline haldamine ja hooldus tehtaks ülesandeks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametile (eu-LISA), mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal suuremahuliste IT-süsteemide eest vastutav liidu amet.

Platvorm oleks vabatahtlik, nii et ühistes uurimisrühmades osalevatel asutustel oleks täielik õigus otsustada, kas nad soovivad kasutada platvormi konkreetse ühise uurimisrühma jaoks. Lisaks oleks ühise uurimisrühma liikmetel ja osalejatel õigus kasutada platvormiga samal ajal ka muid vahendeid, näiteks kui nad otsustavad edastada tõendeid isiklikult töökoosolekul või Europoli hallatava turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) kaudu.

Platvormi arhitektuur võimaldaks luua andmesilos (koostalitlusvõimeta) eraldiseisvaid seansse – ühise uurimisrühma koostööruume –, mis on kohandatud iga ühise uurimisrühma järgi ja loodud ainult ühise uurimisrühma tegevuse ajaks. Platvormi kasutavate ühiste uurimisrühmade vahel ei oleks valdkondadevahelisi funktsioone ega suhtlust.

Platvorm toetaks ühiste uurimisrühmade toimimist nende tegevus- ja tegevusjärgsetes etappides. Praktikas saaks platvormil luua eraldi ühise uurimisrühma koostööruumi niipea, kui kõik uurimisrühma loonud osalised on allkirjastanud ühise uurimisrühma kokkuleppe. Koostööruum suletaks pärast hindamisprotsessi lõppu.

Juurdepääs platvormile antaks tavapäraste arvutite (lauaarvuti, sülearvuti jne) ja mobiilseadmete kaudu. Selle liides tehtaks kättesaadavaks kõigis ELi keeltes.

Tehnilisest küljest koosneks platvorm kahest eraldi elemendist: i) tsentraliseeritud infosüsteem, mis võimaldab andmeid ajutiselt keskselt salvestada, ja ii) sidetarkvara – mobiilirakendus, mis võimaldaks teabevahetust ja kohaliku side andmete salvestamist.

·turvalise ja jälitamatu teabevahetuse salvestamine kasutajate seadmetesse, sealhulgas sidevahend, millel on kiirsõnumisüsteem, vestlusfunktsioon, audio- ja videokonverentsi funktsioon ja tavapäraseid e-kirju asendav funktsioon;

·teabe ja tõendite, sealhulgas suurte failide vahetamine üles- ja allalaadimissüsteemi kaudu, mis on ette nähtud andmete keskseks säilitamiseks üksnes kindla aja jooksul, mis on vajalik andmete tehniliseks edastamiseks. Niipea, kui kõik adressaadid on andmed alla laadinud, kustutataks need automaatselt platvormilt;

·tõendite jälgitavus – täiustatud logipidamismehhanism, mis võimaldab jälgida, kes, mida ja millal tegi seoses kõigi platvormi kaudu jagatud tõenditega, ning mis toetab vajadust tagada tõendite vastuvõetavus kohtus.

·funktsioonid, mis on seotud ühise uurimisrühma igapäevase juhtimisega selle tegevus- ja tegevusjärgses (hindamise) etapis;

·haldus- ja finantsprotsesside toetamine;

·mitmesugused tehnilised võimalused, mis toetavad tegevus- ja haldusprotsesse, sealhulgas integreerimine ühiste uurimisrühmadega seotud elektrooniliste teenustega, mida juba haldab Eurojust ja juhib ühiste uurimisrühmade sekretariaat, st ühiste uurimisrühmade rahastamine, ühiste uurimisrühmade hindamine ja ühiste uurimisrühmade piiratud osa, mis võimaldab hankida asjakohast teavet ja dokumente, ilma et oleks vaja eraldi ühendust platvormiga ja ühiste uurimisrühmade sekretariaadi pakutavate teenustega.

Platvormi juurdepääsuõigustele pööratakse eritähelepanu. Platvormi lähtepõhimõte on, et juurdepääsuõiguste haldamise eest vastutavad uurimisrühmas osalevatest liikmesriikidest pärit ühiste uurimisrühmade koostööruumide haldajad. Nad vastutavad ühise uurimisrühma tegevus- ja tegevusjärgses etapis järgmistele isikutele juurdepääsu andmise eest:

·ühises uurimisrühmas osalevate teiste liikmesriikide esindajad;

·kolmandate riikide esindajad, kes on samuti asjaomase ühise uurimisrühma liikmed;

·Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi ja muude liidu pädevate organite ja asutuste esindajad ning

·ühiste uurimisrühmade sekretariaadi esindajad.

Lisaks on ühise uurimisrühma koostööruumi haldajal võimalus piirata juurdepääsu osale teabest ja tõenditest nii, et need on kättesaadavad ainult neile, keda see puudutab, sealhulgas juhtumipõhiste üksikasjalike juurdepääsulubade andmisega. See piirang puudutaks kõiki ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajaid, olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriikide, kolmandate riikide, liidu pädevate organite ja asutuste või ühiste uurimisrühmade sekretariaadiga.

Tuleb rõhutada, et eu-LISA-l kui veebimajutusteenuse pakkujal puudub juurdepääs platvormi kaudu salvestatud või vahetatud andmetele. Samuti ei osale ta juurdepääsuõiguste haldamises, välja arvatud allkirjastatud ühise uurimisrühma kokkuleppe alusel ühise uurimisrühma koostööruumi haldajale kasutusõiguste andmise esialgses protsessis. Platvormi arhitektuur peab pakkuma selleks piisavaid tagatisi.

Liidu pädevate organite ja asutuste juurdepääsuõigused tuleks kindlaks määrata, pidades silmas, et nad toetavad ühiseid uurimisrühmi nende tegevuse elluviimisel menetluste kõigis etappides, alates ühise uurimisrühma kokkuleppe allkirjastamisest kuni hindamisetapi lõpuni. Viimasel juhul peab platvorm tagama juurdepääsuõigused ühiste uurimisrühmade sekretariaadile, kellel on selles protsessis oluline roll. Ühiste uurimisrühmade sekretariaat võiks vastutada ka platvormi haldustoe, sealhulgas juurdepääsuõiguste haldamise eest, tingimusel et iga konkreetse ühise uurimisrühma koostööruumi haldaja näeb ette sellise rolli.

Arvestades kolmandate riikide kasvavat tähtsust raske organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi juhtumite eest edukalt vastutusele võtmisel, on platvorm neile kättesaadav, kui nad osalevad ühise uurimisrühma kokkuleppes. Konkreetsed juurdepääsuõigused sõltuvad aga nende rollist asjaomases ühises uurimisrühmas ja need peaks kehtestama ühise uurimisrühma koostööruumi haldaja iga vastava ühise uurimisrühma jaoks. Selleks et tagada põhiõiguste austamine, sealhulgas andmekaitse, ja arvestades praegu kohaldatavat korda, tuleb ühise uurimisrühma koostööruumi haldajal enne konkreetsele kolmandale riigile juurdepääsu andmist hinnata põhjalikult andmekaitse aspekte kohaldatavate eeskirjade, eelkõige direktiivi (EL) 2016/680 8 alusel.

·Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

·Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Õiguslik alus

·Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

·Proportsionaalsus

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.

Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud probleemid vajavad nende tõhusaks lahendamiseks ELi tasandi toetust. Probleemide lahendamine individuaalselt, näiteks luues eraldi vahendid teabevahetuse probleemi, andmevahetusmehhanismi puudumise jms lahendamiseks, oleks palju kulukam ja tekitaks ühistele uurimisrühmadele halduskoormust. Kogu liitu hõlmav IT-platvorm on ainus viis, kuidas pakkuda ühistele uurimisrühmadele ühist nüüdisaegset tehnilist lahendust, mis võimaldab neil oma piiriüleseid uurimisi tõhusamalt teha.

·Vahendi valik

 3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·Konsulteerimine sidusrühmadega

Kuigi ettepaneku eripära tõttu ei korraldatud avalikke konsultatsioone, korraldas komisjon ulatusliku sihipärase konsulteerimiskampaania, et tagada kõigile asjaomastele sidusrühmadele võimalus oma seisukohti väljendada. Kampaania hõlmas järgmisi isikuid:

·liikmesriikide prokuröre, kohtunikke ja õiguskaitseasutuste esindajaid;

·liikmesriikide ametiasutusi;

·ühiste uurimisrühmade võrgustiku eksperte;

·ELi kriminaalõiguse teadlasi ja praktikuid;

·andmekaitseeksperte;

·Eurojusti, Europoli ja OLAFi esindajaid.

Sidusrühmadel oli võimalus väljendada oma arvamust kahepoolsete kontaktide, ekspertide kohtumiste, veebiküsitluste ja kirjalike arvamuste esitamise kaudu.

2021. aasta märtsist juulini toimunud sihipäraste konsultatsioonide käigus koguti arvamusi platvormi kohta seoses digitaalse kriminaalõiguse uuringu elementidega, tulevase platvormi funktsioonidega ning kohaldatava andmekaitsekorraga.

Eelkõige pidasid kõik sidusrühmad algatust kiiduväärseks ja toetasid platvormi loomist, kuna see on väga vajalik samm ühiste uurimisrühmade koostöö digitaliseerimise suunas.

Valdkondadevaheliste küsimuste puhul keskendus enamik sidusrühmi järgmisele:

·platvormi lihtsus, et seda saaksid kasutada kõik asjaomased praktikud – ülemäära töömahukas, keerukate töövoogudega vahend võib tekitada kasutajatele probleeme ja olla peamine põhjus, miks seda ei kasutata;

·vältida mõju uurijate töö sisulistele või õiguslikele nõuetele, nii et platvorm ei ohustaks ühise uurimisrühma nõuetekohast toimimist;

·platvormi turvalisus – kaitse tase on otsustava tähtsusega, et praktikud saaksid olla kindlad, et platvormi kaudu jagatud riigisiseste uurimiste tulemusi ei avalikustataks kontrollimatult.

Peale selle arutati mõnel määral ka platvormi tulevase arendamise ja juhtimise eest vastutava üksuse üle. Kaaluti järgmisi stsenaariume:

·platvormi loomine komisjoni poolt ja selle kättesaadavaks tegemine liikmesriikidele, et nad saaksid seda vajaduse korral oma taristus rakendada;

·platvormi loomine ja selle väljakujundamine komisjonis;

·platvormi loomine ja selle väljakujundamine ühes justiits- ja siseküsimustega tegelevas asutuses, mis toetab otseselt liikmesriikide ametiasutusi kuritegevuse vastu võitlemisel (nt Eurojust);

·platvormi loomine ja selle väljakujundamine eu-LISAs.

Kõik konsulteeritud sidusrühmad, sealhulgas Eurojust ja Europol, toetasid võimalust teha platvormi arendamine ja haldamine ülesandeks eu-LISA-le. Nad kõik tunnustasid eu-LISA asjatundlikkust selles valdkonnas ning tema kogemusi suuremahuliste IT-süsteemidega, mis vastavad tipptasemel turvastandarditele. Samuti võetakse selle valiku puhul arvesse, et ühiseid uurimisrühmi saab rakendada ilma Eurojusti või Europoli rahalise toetuse või operatiivse sekkumiseta.

Ühise uurimisrühma moodustamise haldusprotsess

Arutelu lähtepunktiks oli digitaalse kriminaalõiguse uuringu lõpparuanne, mille kohaselt võiks ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm hõlmata ka ühiste uurimisrühmade tegevuseelset etappi, st ühise uurimisrühma moodustamise haldusprotsessi. Sellisel lahendusel on palju eeliseid, sealhulgas:

·võimalus vahetada üle piiri turvaliselt ja tõhusalt dokumente, mille tulemusena allkirjastatakse ühise uurimisrühma kokkulepe;

·masintõlke funktsioon;

·ühiste uurimisrühmade moodustamise protsessi käigus järgitavate menetluste loetelu;

·mitmesuguste elektrooniliste allkirjade toetamine.

Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus tehti siiski kindlaks, et enamikus liikmesriikides ei ole ühiste uurimisrühmade moodustamise protsessis osalejad samad isikud, kes saavad ühise uurimisrühma liikmeteks pärast selle moodustamist. Lisaks teeb ühise uurimisrühmaga ühinemise otsuse väga sageli keegi, kes ei pruugi olla ühise uurimisrühma liige, näiteks peaprokurör või isegi justiitsminister. Seetõttu nõuaks ühise uurimisrühma moodustamise haldusprotsessi lisamine platvormi täielikku kõrvalekaldumist eespool kirjeldatud ühise uurimisrühma eraldiseisva koostööruumi mudelist ning eraldi juurdepääsuõiguste haldamise töövoogu. Selline võimalus muudaks oluliselt keerulisemaks platvormi kavandatud lihtsa kasutatavuse käsituse ning nõuaks raskesti mõistetavate ja aeganõudvate haldustöövoogude rakendamist.

Keskne salvestamine

Platvormi üks olulisemaid funktsioone on ühiste uurimisrühmade liikmete ja teiste osalejate vahel teabe ja tõendite vahetamine. Seda funktsiooni saaks rakendada kolmel eri viisil:

(1)lihtne üles- ja allalaadimisfunktsioon – andmed laadiks platvormile üles üks ühise uurimisrühma liige/osaleja ja neid säilitatakse keskselt ainult seni, kuni teine/teised ühise uurimisrühma liige/liikmed/osaleja(d) need alla on laadinud;

(2)ajutine paindlik salvestamine – lisaks lihtsale üles- ja allalaadimisele võiks andmeid platvormil säilitada valikuliselt teatava aja jooksul, nt üks nädal, üks kuu jne. Andmeid üles laadiv liige/osaleja määrab kindlaks kestuse ja juurdepääsuõigused;

(3)alaline salvestamine – kõiki vahetatud andmeid säilitataks ühise uurimisrühma kogu tegutsemisaja jooksul – andmetele juurdepääsu täpsed õigused määrab kindlaks andmeid üles laadiv liige/osaleja. Selle valiku raames moodustataks ühise uurimisrühma ühine toimik.

Kuigi ühised uurimisrühmad võimaldavad otsest teabevahetust, koostööd ja koordineeritud tegevust, jäävad asjaomased riigisisesed uurimised eraldiseisvaks ja sõltumatuks. Kehtivas õigusraamistikus ei ole ette nähtud võimalust luua ühine toimik, mis täiendaks riiklikke uurimisi. Seetõttu lükkasid peaaegu kõik sidusrühmad alalise salvestamise võimaluse (3. valik) tagasi. Sellise ühise toimiku loomine tekitaks keerulisi küsimusi kriminaalmenetluste kohta teatavates liikmesriikides, kuna kogu ühiste uurimisrühmade käsutuses olevat teavet ei jagata ilmtingimata kõigi ühise uurimisrühma liikmetega. Teatava riigi uurijatel ei ole sageli vaja juurdepääsu kogu asjakohasele teabele, mis on saadud samas ühises uurimisrühmas osaleva teise riigi uurimise käigus.

Kuigi ülejäänud kaks varianti leidsid praktikute seas enam-vähem võrdset toetust, siis eelistatuim variant on lisada platvormile lihtne üles- ja allalaadimisfunktsioon (1. valik). See funktsioon ei võimaldaks platvormi kasutajatel andmeid enne allalaadimist vaadata. Samuti takistaks see vahetatud andmete keskset salvestamist, st andmeid säilitataks keskselt seni, kuni teine pool need alla laadib, kuid mitte kauem kui neli nädalat. Selle peamine põhjus on olnud mure, et operatiivandmete selline salvestamine, mis ei piirdu üksnes tehnilise nõudega edastada need ühelt poolelt teisele, tooks kaasa vähemalt ajutise ühise toimiku loomise ja võimalikud hilisemad küsimused, näiteks sellele toimikule juurdepääsu taotlused. See vahend ei tohiks aga mõjutada eraldi uurimisi ega eraldi riigisiseseid toimikuid, mille suhtes kohaldatakse endiselt asjaomaseid riigisiseseid eeskirju.

·Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

·Mõjuhinnang

·Põhiõigused

Olulist mõju põhiõigustele ei ole ette näha, sest ühises uurimisrühmas teabe ja tõendite vahetamise õiguslikku alust ei muudetaks. Nagu aga allpool üksikasjalikumalt selgitatud, on pakutud lahendus kooskõlas põhiõiguste ja -vabadustega, mis on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, 16 sealhulgas õigusega isikuandmete kaitsele. Sellega seoses on see ka kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning muude rahvusvahelisest õigusest tulenevate inimõiguste valdkonna kohustustega.

Kuna ELi tasandil platvormi loomisega kaasneks isikuandmete töötlemine, tuleb kehtestada asjakohased andmekaitsemeetmed. Platvorm vastaks täielikult liidu andmekaitsenormidele, mis käsitlevad teabe ja tõendite vahetamise õiguspärasust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 kohaldataks isikuandmete töötlemisel riiklikes pädevates asutustes süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise, nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Samuti kohaldataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes. Need õiguslikud kaitsemeetmed tuleks ühendada ühiste uurimisrühmade andmekaitsekäsitluse ja praeguste andmekaitsenormide kooskõlastamisega, mille kohta tegi komisjon ettepaneku 20. jaanuaril 2021 17 .

Platvormi tsentraliseeritud komponendi puhul, st üles- ja allalaadimismehhanismi puhul, mis võimaldab ajutiselt salvestada operatiivandmeid kuni nende allalaadimiseni, peetakse andmekaitsele avalduvat mõju piiratuks, sest:

·isikuandmeid vahetaks väga piiratud rühm isikuid, kes on seotud ühise uurimisrühma eraldiseisva koostööruumiga;

·isikuandmeid salvestataks keskselt ainult tehnilistel põhjustel ja need kustutataks niipea, kui kõik adressaadid on need alla laadinud;

·säilitamisajaks kehtestataks maksimaalselt neli nädalat ja selle täitmine tagataks automaatselt;

·isikuandmete vahetamine piirduks selle eesmärgi täitmisega, milleks need on saadud;

·eu-LISA-l ei oleks andmetele juurdepääsu ja ta täidaks volitatud töötleja rolli;

·iga isikuandmeid üles laadiva üksuse jaoks oleks eraldi vastutav töötleja, välja arvatud kolmandate riikide puhul;

·isikuandmete vahetamine, mis liigitub rahvusvaheliseks edastamiseks ühisesse uurimisrühma kuuluvatele kolmandatele riikidele, nõuaks alati sellise edastamise suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud õiguslikku alust;

·kolmandate riikide poolt ühise uurimisrühma koostööruumis üles laaditud isikuandmete eest vastutaks ühise uurimisrühma koostööruumi haldaja, kes peab selliseid andmeid kontrollima, enne kui teised kasutajad saavad neid alla laadida.

4.MÕJU EELARVELE

Platvormi loomist käsitleva määruse ettepanekus on kavandatud järgmised kulud:

·platvormi väljatöötamine – eu-LISA ühekordne kulu;

·platvormi tehniline hooldus ja käitamine – eu-LISA korduvkulud;

·Eurojustis asuvate asjakohaste IT-süsteemide, s.o ühiste uurimisrühmade rahastamise, ühiste uurimisrühmade hindamise ja ühiste uurimisrühmade piiratud osa vajalike tehniliste kohanduste väljatöötamine, et integreerida need osaliselt platvormiga – Eurojusti ühekordne kulu;

·Eurojustis asuvate IT-süsteemide kohanduste tehniline hooldus ja käitamine – Eurojusti korduvkulud;

·haldustugi platvormi kasutajatele ühise uurimisrühma koostööruumi haldaja poolt – Eurojusti (ühiste uurimisrühmade sekretariaadi) korduvkulud.

Seoses liikmesriikide juurdepääsuga platvormile ei ole ette näha tehnilisi kulusid, kuna platvormi tsentraliseeritud komponent on veebipõhine. See ei eeldaks riikide tehnilise taristu kohandamist. Sama kehtib sidetarkvara kohta, mis tuleks lihtsalt ühise uurimisrühma platvormi kasutajate igasse seadmesse alla laadida. Pädevate liidu organite ja asutuste juurdepääs platvormile põhineks samadel põhimõtetel ega tekitaks neile mingeid kulusid.

eu-LISA ja Eurojusti kulusid on üksikasjalikult selgitatud lisatud finantsselgituses. Kokku vajaks eu-LISA ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi arendamiseks, haldamiseks ja käitamiseks järgmisi rahalisi ja inimressursse:

·ühekordne rajamiskulu – 8,4 miljonit eurot;

·iga-aastased hooldus- ja käitamiskulud – 1,7 miljonit eurot;

·personal – 4 täistööajale taandatud ajutist teenistujat 2024. aastast, 4 täistööajale taandatud ajutist teenistujat 2025. aastast ja 2 täistööajale taandatud lepingulist töötajat 2026. aastast (kokku 10 töötajat).

eu-LISA kulud on seotud platvormi majutamisega selle tegevuskohas Prantsusmaal Strasbourgis ja varuasukohas Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Kokku vajaks Eurojust (sealhulgas ühiste uurimisrühmade sekretariaat) järgmisi rahalisi ja inimressursse:

·Eurojusti IT-süsteemide, st ühiste uurimisrühmade rahastamise, ühiste uurimisrühmade hindamise ja ühiste uurimisrühmade piiratud osa vajalike tehniliste kohanduste väljatöötamiseks, hooldamiseks ja käitamiseks, et integreerida need osaliselt platvormiga: 0,250 miljonit eurot 2025. aastal (ühekordne) ja 1 täistööajale taandatud töötaja (tehniliste oskustega) alates 2025. aastast;

·platvormi kasutajatele ühise uurimisrühma koostööruumi haldaja poolt ühiste uurimisrühmade sekretariaadi haldustoe pakkumiseks: 2 täistööajale taandatud töötajat alates 2026. aastast.

Need kulud kaetaks liidu üldeelarvest ja neid tuleks kajastada mõlema asutuse eelarves.

5.MUU TEAVE

·Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

·Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I peatükk: üldsätted

II peatükk: arendamine ja operatiivjuhtimine

III peatükk: juurdepääs ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile

IV peatükk: turvalisus ja vastutus

V peatükk: andmekaitse

Artikliga 17 reguleeritakse artiklis 3 kindlaksmääratud operatiivandmete säilitamise tähtaega. Selliseid operatiivandmeid tuleb säilitada tsentraliseeritud infosüsteemis nii kaua, kui on vaja selleks, et kõik kasutajad saaksid allalaadimisprotsessi lõpule viia. Säilitamisaeg ei tohi ületada nelja nädalat. Säilitamistähtaja möödumisel tuleb andmekirje tsentraliseeritud süsteemist automaatselt kustutada.

Artikliga 18 reguleeritakse artiklis 3 kindlaksmääratud mitteoperatiivandmete säilitamise tähtaega. Mitteoperatiivandmeid tuleb tsentraliseeritud infosüsteemis säilitada kuni hindamise lõpuleviimiseni. Säilitamisaeg ei tohi ületada viit aastat. Säilitamistähtaja möödumisel tuleb andmekirje tsentraliseeritud süsteemist automaatselt kustutada.

Artikliga 19 reguleeritakse vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejatega seonduvat. Selles selgitatakse, et iga liikmesriikide pädevat asutust ning asjakohasel juhul ka Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, OLAFit ja mis tahes muud liidu pädevat organit või asutust loetakse käesoleva määruse alusel tehtava isikuandmete töötlemise korral vastutavaks töötlejaks kooskõlas kohaldatavate liidu andmekaitsenormidega. eu-LISA-t tuleb käsitada volitatud töötlejana kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725, mis käsitleb isikuandmeid, mida ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kaudu vahetatakse ja seal talletatakse. Kui kolmas riik laadib ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile üles operatiivteabe või tõendid, peab seda teavet või tõendeid kontrollima ühise uurimisrühma koostööruumi haldaja, enne kui teised platvormi kasutajad saavad selle alla laadida.

Artikliga 20 piiratakse ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi sisestatud isikuandmete töötlemise eesmärke. Neid andmeid tohib töödelda üksnes platvormi kasutajate vahel operatiivteabe ja tõendite vahetamiseks ning koostööplatvormi kasutajate vahel mitteoperatiivandmete vahetamiseks, et ühist uurimisrühma hallata. Juurdepääs ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile peab piirduma liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide ametiasutuste, Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi ja muude liidu pädevate organite või asutuste volitatud töötajatega. Juurdepääs tagatakse ka üksnes ulatuses, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas artikli 20 lõikes 1 nimetatud eesmärkidega, ja see peab olema taotletavate eesmärkide seisukohast vajalik ja proportsionaalne.

Artikliga 21 reguleeritakse logide pidamist. Selles sätestatakse, et eu-LISA peab tagama, et juurdepääs tsentraliseeritud infosüsteemile ja kõik selles tehtavad andmetöötlustoimingud registreeritakse, et kontrollida taotluste vastuvõetavust, jälgida andmete terviklust ja turvalisust ja andmetöötluse õiguspärasust ning rakendada siseseiret.

VI peatükk: lõppsätted

Artiklis 22 sätestatakse eu-LISA ning komisjoni aruandlus- ja läbivaatamiskohustused. Neli aastat pärast ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamist ja seejärel iga nelja aasta järel teeb komisjon ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi üldise hindamise.

Artiklis 23 sätestatakse, et ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi loomise ja käitamisega seotud kulud tuleb katta liidu üldeelarvest.

Artiklis 24 sätestatakse tingimused, mis peavad olema täidetud, enne kui komisjon määrab kindlaks ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamise kuupäeva.

Artikliga 25 reguleeritakse standardsätte alusel kasutatavat komiteemenetlust.

Artikliga 26 reguleeritakse määruse (EL) 2018/1726 muudatusi seoses eu-LISA uute kohustuste ja ülesannetega.

Artikliga 27 nähakse ette, et määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2021/0391 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1726

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liit on seadnud endale eesmärgiks luua oma kodanikele ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala, kus isikutele on tagatud vaba liikumine. Samal ajal peab liit kindlustama selle ühise ala turvalisuse. Seda eesmärki on võimalik saavutada ainult asjakohaste meetmetega, millega kuritegevust, sealhulgas organiseeritud kuritegevust ja terrorismi ennetada ning nende vastu võidelda.

(2)See on eriti keeruline, kui kuritegevusel on piiriülene mõõde ja kuritegusid pannakse toime mitme liikmesriigi ja/või kolmanda riigi territooriumil. Taolistes olukordades peab liikmesriikidel olema võimalik ühendada oma jõud ja operatsioonid, et toimetada tõhusaid ja tulemuslikke piiriüleseid uurimisi ja esitada süüdistusi, ning selleks on äärmiselt oluline vahetada teavet ja tõendeid. Üks piiriülese koostöö edukamaid vahendeid on ühised uurimisrühmad, mille kaudu eri liikmesriikide ja vajaduse korral ka kolmandate riikide kohtu- ja õiguskaitseasutused saavad teha vahetult koostööd ja vahetada teavet, et korraldada oma tegevust ja uurimisi kõige tõhusamal viisil. Kahe või enama liikmesriigi ja vajaduse korral kolmandate riikide pädevad asutused moodustavad ühiseid uurimisrühmi konkreetsel eesmärgil ja piiratud ajavahemikuks, et toimetada üheskoos piiriülese mõjuga kriminaaluurimisi.

(3)Liidu acquis’ga on ette nähtud kaks õigusraamistikku vähemalt kahe liikmesriigi osalusel tegutsevate ühiste uurimisrühmade moodustamiseks: nõukogu raamotsus 2002/465/JSK 19 ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni 20 (mille on koostanud nõukogu Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel) artikkel 13. Kolmandaid riike võib kaasata uurimisrühmade osaliseks juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus, näiteks 1959. aasta Euroopa Nõukogu konventsiooni 21 teise lisaprotokolli artikkel 20 või Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse õigusabi osutamise lepingu 22 artikkel 5.

(4)Kehtivates liidu tasandi õigusraamistikes ei ole sätestatud, kuidas ühistes uurimisrühmades osalevad üksused teavet vahetavad ja suhtlevad. Need üksused lepivad teabevahetuse ja suhtlemise vormides kokku, lähtudes oma vajadustest ja oma käsutuses olevatest vahenditest. Praegu puudub selleks mõeldud tõhus ja turvaline kanal, mida kõik osalejad saaksid kasutada ja mille kaudu nad saaksid kiiresti vahetada suurt hulka teavet ja tõendeid või mis võimaldaks neil turvaliselt ja tulemuslikult suhelda. Lisaks puudub süsteem, mis toetaks ühiste uurimisrühmade töö igapäevast juhtimist ja osalejate vahetatavate tõendite jälgitavust.

(5)Kuna kuritegevuse infotehnoloogiasüsteemidesse imbumise võimalused aina suurenevad, võib praegune olukord piiriüleste uurimiste tõhusust ja tulemuslikkust pärssida ning neid uurimisi ja süüdistuste esitamise menetlusi aeglustada ja need kulukamaks muuta. Kohtu- ja õiguskaitseasutused peavad eelkõige tagama, et nende süsteemid oleksid võimalikult turvalised ning et kõik ühiste uurimisrühmade liikmed saaksid sõltumata oma riiklikest süsteemidest üksteisega hõlpsasti ühendust võtta ja suhelda.

(6)Ühistes uurimisrühmades osalevate üksuste vahelise teabevahetuse kiirust ja tõhusust saaks tunduvalt suurendada, kui nende tegevuse toetamiseks loodaks spetsiaalne IT-platvorm. Seepärast on vaja kehtestada normid, mille alusel luuakse liidu tasandil keskne IT-platvorm (edaspidi „ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm“) eesmärgiga aidata ühistel uurimisrühmadel koostööd teha, turvaliselt suhelda ning teavet ja tõendeid jagada.

(7)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tuleks kasutada ainult siis, kui üks liidu õiguslikest alustest on ka ühise uurimisrühma õiguslik alus. Üksnes rahvusvahelistel õiguslikel alustel põhinevad ühised uurimisrühmad ei tohiks kasutada platvormi, mida rahastatakse liidu eelarvest ja mis on välja töötatud liidu õigusaktide alusel. Kui mõni kolmas riik on aga sellise ühise uurimisrühma kokkuleppe osaline, mille õiguslike aluste hulgas on lisaks rahvusvahelistele ka üks liidu õiguslikest alustest, siis tuleks selle riigi pädevaid asutusi käsitada ühise uurimisrühma liikmetena.

(8)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutamine peaks olema vabatahtlik. Arvestades selle lisaväärtust piiriüleste uurimiste toimetamisel, soovitatakse siiski tungivalt seda platvormi kasutada. See, kas ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutatakse või mitte, ei tohiks piirata ega ebasoodsalt mõjutada muude suhtlus- või teabevahetusvormide seaduslikkust ega muuta ühiste uurimisrühmade moodustamise, nende töö korraldamise või nende toimimise viisi. Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi loomine ei tohiks mõjutada ühiste uurimisrühmade õiguslikke aluseid ega saadud tõendite kogumise ja kasutamise suhtes kohaldatavaid siseriiklikke menetlusnorme. Platvorm peaks endast kujutama üksnes turvalist IT-vahendit ühiste uurimisrühmade koostöö ja tõhususe parandamiseks.

(9)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm peaks hõlmama ühise uurimisrühma tegevusetappi ja tegevusjärgset etappi alates hetkest, mil selle liikmed allkirjastavad ühise uurimisrühma kokkuleppe, ning lõpetades ühise uurimisrühma hindamise lõpuleviimisega. Kuna ühise uurimisrühma moodustamise protsessis osalejad erinevad nendest osalejatest, kes on pärast uurimisrühma moodustamist selle liikmed, ei tohiks ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kaudu juhtida uurimisrühma moodustamise protsessi, eelkõige läbirääkimisi ühise uurimisrühma kokkuleppe sisu ja allkirjastamise üle. Ühise uurimisrühma moodustamise protsessi toetuseks on aga tarvis elektroonilist vahendit ja seetõttu peaks komisjon kaaluma, kas seda protsessi saaks hõlmata elektrooniliste tõendite digitaalse vahetussüsteemiga (eEDES).

(10)Iga sellise ühise uurimisrühma liikmeid, mis kasutab oma töös ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi, tuleks ärgitada hindama ühise uurimisrühma toimimist kas rühma tegevusetapis või pärast tegevuse lõpetamist, ning kasutama selleks koostööplatvormil pakutavaid vahendeid.

(11)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutamise eeltingimus peaks olema ühise uurimisrühma kokkulepe. Kõigi tulevaste ühise uurimisrühma kokkulepete sisu tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

(12)Tegevuslikust aspektist peaks ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm koosnema eraldi koostööruumidest iga platvormi kasutava ühise uurimisrühma jaoks.

(13)Tehnilisest aspektist peaks ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile juurde pääsema turvalise internetiühenduse kaudu ning platvorm peaks koosnema kesksest infosüsteemist, millele pääseb juurde veebiportaali kaudu, kaasaskantavate seadmete ja lauaarvutite jaoks mõeldud sidetarkvarast ning keskse infosüsteemi ja asjakohaste IT-vahendite vahelisest ühendusest, mis toetab ühiste uurimisrühmade toimimist ja mida haldab ühiste uurimisrühmade sekretariaat.

(14)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi eesmärk peaks olema hõlbustada ühise uurimisrühma töö igapäevast koordineerimist ja juhtimist, tagada operatiivteabe ja tõendite vahetamine ja ajutine säilitamine, võimaldada turvaliselt suhelda, kindlustada tõendite jälgitavus ja toetada ühise uurimisrühma hindamise protsessi. Kõiki uurimisrühmades osalevaid üksusi tuleks õhutada kasutama kõiki ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi funktsioone ning asendama võimalikult palju praegu kasutatavaid side- ja andmevahetuskanaleid.

(15)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm täiendab olemasolevaid vahendeid, mis võimaldavad turvalist andmevahetust kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahel, näiteks turvalist teabevahetusvõrku (SIENA).

(16)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi sidega seotud funktsioone peaks pakkuma tarkvara, mis võimaldab pidada kasutajate seadmetes kohapeal salvestatavat mittejälgitavat sidet.

(17)Operatiivteabe ja tõendite, sealhulgas suurte failide vahetamiseks tuleks tagada nõuetekohane funktsioon üles-/allalaadimise mehhanismi kaudu, mis on kavandatud nii, et andmeid säilitatakse kesktasandil ainult nende tehniliseks edastamiseks vajaliku piiratud aja jooksul. Niipea kui kõik adressaadid on andmed alla laadinud, tuleks need ühiste uurimisrühmade koostööplatvormilt automaatselt kustutada.

(18)Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726 23 asutatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) kogemusi justiits- ja siseküsimuste valdkonna suuremahuliste süsteemide juhtimisel, tuleks sellele ametile usaldada ülesanne kavandada ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ning seda arendada ja hallata, kasutades ära olemasolevaid SIENA funktsioone ja muid Europoli funktsioone, et tagada vastastikune täiendavus ja koostalitlusvõime. Ameti volitusi tuleks seetõttu muuta, et need kajastaksid uusi ülesandeid, ning talle tuleks võimaldada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja töötajad. Sellega seoses tuleks kehtestada eu-LISA kui ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi arendamise, tehnilise toimimise ja hooldamise eest vastutava ameti kohustusi käsitlevad normid.

(19)Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kavandades peaks eu-LISA tagama selle tehnilise koostalitlusvõime SIENAga.

(20)Alates ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide võrgustiku (edaspidi „ühiste uurimisrühmade võrgustik“) loomisest kooskõlas nõukogu dokumendiga 11037/05 24 toetab ühiste uurimisrühmade võrgustiku tööd ühiste uurimisrühmade sekretariaat, kes korraldab iga-aastaseid kohtumisi ja koolitusi, kogub ja analüüsib ühiste uurimisrühmade hindamise aruandeid ning haldab Eurojusti ühiste uurimisrühmade rahastamisprogrammi. Ühiste uurimisrühmade sekretariaat on 2011. aastast saadik Eurojustis eraldi üksus. Selleks et ühiste uurimisrühmade sekretariaat saaks toetada kasutajaid ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi praktilisel kasutamisel ning pakkuda platvormi ruumihalduritele tehnilist ja haldustuge, tuleks Eurojustile võimaldada vajalikud töötajad, keda ühiste uurimisrühmade sekretariaati määrata.

(21)Ühiste uurimisrühmade juhtimise hõlbustamiseks tuleb ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ühendada Eurojustis juba olemas olevate ja ühiste uurimisrühmade sekretariaadi hallatavate IT-vahenditega, mille abil toetatakse uurimisrühmade tegevust. Eurojust peaks tagama, et tema süsteeme sellise ühenduse loomiseks tehniliselt vajalikul määral kohandataks. Eurojustile tuleks võimaldada nende kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja töötajad.

(22)Selleks et tagada õiguste ja ülesannete selge jaotus, tuleks kehtestada normid liikmesriikide, Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ning muude pädevate liidu organite ja asutuste kohustuste kohta, sealhulgas tingimused, mille alusel nad võivad ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi operatiiveesmärkidel kasutada.

(23)Käesolevas määruses sätestatakse eu-LISA haldusnõukogu asutatava programminõukogu volituste, koosseisu ja organisatsiooniliste aspektide üksikasjad. Programminõukogu peaks tagama ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kavandamis- ja arendusetapi nõuetekohase juhtimise. Vaja on ka sätestada üksikasjad eu-LISA haldusnõukogu moodustatava nõuanderühma volituste, koosseisu ja organisatsiooniliste aspektide kohta, et saada ekspertidelt nõu ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi ning iseäranis selle iga-aastase tööprogrammi ja iga-aastase tegevusaruande ettevalmistamise asjus.

(24)Käesoleva määrusega kehtestatakse ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi juurdepääsunormid ning vajalikud kaitsemeetmed. Eri uurimisrühmade koostööruumidele juurdepääsu õiguste haldamine tuleks usaldada ühiste uurimisrühmade ruumihaldurile või ruumihalduritele. Nad peaksid vastutama ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajatele juurdepääsu võimaldamise eest ühise uurimisrühma tegevusetapis ja tegevusjärgses etapis. Ühiste uurimisrühmade ruumihalduritel peaks olema võimalik anda oma ülesanded üle ühiste uurimisrühmade sekretariaadile.

(25)Pidades silmas ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajate vahetatavate operatiivandmete tundlikkust, peaks ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm tagama kõrgetasemelise turvalisuse. eu-LISA peaks võtma kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada andmevahetuse turvalisus, kasutades tugevaid otspunktkrüpteerimise algoritme krüpteerimaks nii edastavaid kui ka jõudeolekus andmeid.

(26)Käesoleva määrusega kehtestatakse normid, mis käsitlevad liikmesriikide, eu-LISA, Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi ja muude pädevate liidu organite ja asutuste vastutust varalise või mittevaralise kahju eest, mis on tekkinud käesoleva määrusega kokkusobimatu tegevuse tagajärjel. Kolmandate riikide vastutust varalise või mittevaralise kahju eest tuleks käsitleda asjaomastesse ühise uurimisrühma kokkulepetesse lisatavates klauslites.

(27)Lisaks nähakse käesoleva määrusega ette nii operatiivandmeid kui ka mitteoperatiivseid andmeid hõlmavad konkreetsed andmekaitsesätted, mida on vaja selleks, et täiendada kehtivat andmekaitsekorda ning tagada andmekaitse, andmeturbe ja asjaomaste isikute põhiõiguste kaitse piisav üldine tase.

(28)Isikuandmete töötlemisele riiklikes pädevates asutustes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680, 25 kui neid andmeid töödeldakse süütegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ennetamiseks. Isikuandmete töötlemisele liidu institutsioonides, organites ja asutustes tuleks käesoleva määruse kontekstis kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 26 .

(29)Vajaduse korral peaks ühiste uurimisrühmade ruumihalduritel olema võimalik anda juurdepääs ühise uurimisrühma koostööruumile nendele kolmandatele riikidele, kes on ühise uurimisrühma kokkuleppe osalised. Isikuandmeid võib kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele uurimisrühma kokkuleppe alusel edastada kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 V peatüki sätetega. Operatiivandmete vahetamine kolmandate riikidega peaks piirduma nende andmetega, mis on vajalikud ühise uurimisrühma kokkuleppe eesmärkide täitmiseks.

(30)Kui kolmas riik laadib ühise uurimisrühma koostööruumi üles operatiivteabe või tõendid, peaks ühiste uurimisrühmade ruumihaldur kontrollima, et selline teave või sellised tõendid esitatakse ühise uurimisrühma kokkuleppe eesmärkide täitmiseks, enne kui teised platvormi kasutajad saavad need alla laadida.

(31)Juhul kui ühisel uurimisrühmal on mitu ruumihaldurit, peaksid ruumihaldurid kohe pärast seda, kui kolmandaid riike hõlmava ühise uurimisrühma koostööruum on loodud, omavahel kokku leppima, kes neist hakkab kontrollima asjaomaste kolmandate riikide üles laaditavaid andmeid.

(32)eu-LISA peaks tagama kesksele infosüsteemile võimaldatud juurdepääsu üksikasjade ja kõikide keskses infosüsteemis tehtavate andmetöötlustoimingute logimise, et oleks võimalik jälgida andmete terviklust ja turvalisust ja andmetöötluse seaduslikkust ning teha siseseiret.

(33)Käesoleva määrusega kehtestatakse eu-LISA-le ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi arendamise ja toimimisega seotud aruandluskohustused, mille täitmise raames tuleb keskenduda kavandamise, tehniliste tulemuste, kulutasuvuse, turvalisuse ja teenuse kvaliteediga seotud eesmärkidele. Lisaks sellele peaks komisjon neli aastat pärast ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamist ja seejärel iga nelja aasta tagant tegema selle üldise hindamise.

(34)Iga liikmesriik, aga ka Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur, OLAF ning iga muu pädev liidu organ ja asutus peaks kandma ise oma kulud, mis tulenevad ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutamisest.

(35)Selleks et kehtestada tingimused ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tehniliseks arendamiseks ja rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 27 .

(36)Pärast seda, kui ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tehniliseks arendamiseks vajalikud rakendusaktid on vastu võetud ja eu-LISA on ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi koos liikmesriikidega põhjalikult katsetanud, peaks komisjon kindlaks määrama ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamise kuupäeva.

(37)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võimaldada ühiste uurimisrühmade liikmete, Eurojusti, Europoli, OLAFi ning muude pädevate liidu organite ja asutuste vahelist tõhusat ja tulemuslikku koostööd, suhtlust ning teabe- ja tõendite vahetust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ühiste normide kehtestamisega paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(39)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XXXX,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega

(a)luuakse IT-platvorm (edaspidi „ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm“), mille kasutamine on vabatahtlik ja mille eesmärk on hõlbustada nende pädevate asutuste koostööd, kes osalevad ühistes uurimisrühmades, mis on moodustatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni (mille on koostanud nõukogu Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel) artikli 13 alusel või nõukogu raamotsuse 2002/465/JSK alusel;

(b)sätestatakse normid, millega reguleeritakse ülesannete jaotust ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajate ning ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi arendamise ja hooldamise eest vastutava asutuse vahel;

(c)sätestatakse tingimused, mille alusel võib anda ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajatele juurdepääsu ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile;

(d)kehtestatakse konkreetsed andmekaitsesätted, mida on vaja selleks, et täiendada kehtivat andmekaitsekorda ning tagada andmekaitse, andmeturbe ja asjaomaste isikute põhiõiguste kaitse piisav üldine tase.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse teabe, sealhulgas isikuandmete töötlemisele ühise uurimisrühma tegevuse raames. See hõlmab nii operatiivteabe ja tõendite kui ka mitteoperatiivse teabe vahetamist ja säilitamist. Käesolevat määrust kohaldatakse ühise uurimisrühma tegevusetapi ja tegevusjärgse etapi suhtes alates hetkest, mil selle liikmed allkirjastavad ühise uurimisrühma kokkuleppe.

2.Käesolev määrus ei muuda ega mõjuta mingil muul moel kehtivaid õigusnorme, mis käsitlevad ühiste uurimisrühmade moodustamist, nende töö korraldamist või uurimisrühmade hindamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„keskne infosüsteem“ – keskne IT-süsteem, milles säilitatakse ja töödeldakse ühiste uurimisrühmadega seotud andmeid;

(2)„sidetarkvara“ – tarkvara, mis võimaldab kaugpääsu süsteemidesse ning teksti-, audio- või videovormingus failide ja sõnumite vahetamist ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajate vahel;

(3)„pädevad asutused“ – asutused, kes on pädevad moodustama ühist uurimisrühma, nagu on osutatud raamotsuse 2002/465/JSK artiklis 1 ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni (mille on koostanud nõukogu Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel) artiklis 13, Euroopa Prokuratuur, kui ta tegutseb vastavalt oma pädevusele, nagu see on sätestatud nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artiklites 22, 23 ja 25, ning kolmanda riigi pädevad asutused, kui nad on täiendavast õiguslikust alusest tulenevalt ühise uurimisrühma kokkuleppe osalised;

(4)„ühiste uurimisrühmade liikmed“ – käesoleva artikli punktis 3 osutatud pädevate asutuste esindajad;

(5)„ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajad“ – ühiste uurimisrühmade liikmed, Eurojust, Europol, OLAF ning muud pädevad liidu organid ja asutused;

(6)„ühise uurimisrühma koostööruum“ – iga ühise uurimisrühma jaoks eraldatud isoleeritud ruum ühiste uurimisrühmade koostööplatvormil;

(7)„ühiste uurimisrühmade ruumihaldur“ – ühise uurimisrühma koostööruumi eest vastutava liikmesriigi pädevate asutuste esindaja;

(8)„operatiivandmed“ – teave ja tõendid, mida ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm töötleb ühise uurimisrühma tegevusetapis, et toetada piiriüleseid uurimisi ja süüdistuste esitamist;

(9)„mitteoperatiivsed andmed“ – haldusandmed, mida ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm töötleb eelkõige selleks, et hõlbustada ühise uurimisrühma juhtimist ja ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajate igapäevast koostööd.

Artikkel 4

Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tehniline arhitektuur

Ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm koosneb järgmistest komponentidest:

(a)keskne infosüsteem, mis võimaldab andmeid kesktasandil ajutiselt säilitada;

(b)sidetarkvara, mis võimaldab salvestada sideandmeid kohalikul andmekandjal;

(c)keskse infosüsteemi ja asjakohaste IT-vahendite vaheline ühendus, mis toetab ühiste uurimisrühmade toimimist ja mida haldab ühiste uurimisrühmade sekretariaat.

Artikkel 5

Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi otstarve

1.Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi eesmärk on hõlbustada

(a)ühise uurimisrühma igapäevast koordineerimist ja juhtimist selliste funktsioonide kaudu, mis toetavad ühise uurimisrühma haldus- ja finantsprotsesse;

(b)operatiivteabe ja tõendite, sealhulgas suurte failide vahetamist ja ajutist säilitamist üles- ja allalaadimise funktsiooni kaudu;

(c)turvalist sidet sellise funktsiooni kaudu, mis võimaldab kiirsõnumite saatmist, jutusidet ning audio- ja videokonverentse;

(d)tõendite jälgitavust sellise logide pidamise mehhanismi kaudu, mis võimaldab jälgida kõiki ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kaudu vahetatud tõendeid;

(e)ühise uurimisrühma hindamist spetsiaalse koostööpõhise hindamisprotsessi kaudu.

2.Keskset infosüsteemi majutab eu-LISA oma tehnilistes keskustes.

II PEATÜKK

Arendamine ja operatiivjuhtimine

Artikkel 6

Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt

Komisjon võtab võimalikult kiiresti vastu rakendusaktid, mis on vajalikud ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tehniliseks arendamiseks ja mis sisaldavad või käsitlevad eelkõige järgmist:

(a)ühise uurimisrühma igapäevaseks koordineerimiseks ja juhtimiseks vajalike funktsioonide loetelu;

(b)turvalise side jaoks vajalike funktsioonide loetelu;

(c)artikli 4 punktis c osutatud ühenduse toimimise kirjeldus; 

(d)artiklis 15 osutatud turvameetmed;

(e)tehnilised logid kooskõlas artikliga 21;

(f)tehniline statistika kooskõlas artikliga 22;

(g)ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi toimimise ja sellele juurdepääsuga seotud nõuded.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 25 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

eu-LISA kohustused

1.Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) töötab välja ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi füüsilise arhitektuuri kavandi, sealhulgas tehnilised kirjeldused ja tehnilise arendamise tingimused. Kavandi kiidab heaks eu-LISA haldusnõukogu, tingimusel et komisjon annab selle kohta heakskiitva arvamuse.

2.eu-LISA vastutab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi väljaarendamise eest kooskõlas lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõttega. Platvormi väljaarendamine hõlmab tehniliste kirjelduste väljatöötamist ja rakendamist, platvormi katsetamist ning projekti üldist koordineerimist.

3.eu-LISA teeb ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajatele kättesaadavaks sidetarkvara.

4.eu-LISA arendab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi välja ja rakendab selle tööle võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist ja pärast seda, kui komisjon on artikli 6 kohaselt vastu võtnud rakendusaktid.

5.eu-LISA tagab, et ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi hallatakse kooskõlas käesoleva määruse, artiklis 6 osutatud rakendusakti ning määrusega (EL) 2018/1725.

6.eu-LISA vastutab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi operatiivjuhtimise eest. Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi operatiivjuhtimine tähendab, et täidetakse kõiki ülesandeid, mis on vajalikud tagamaks platvormi toimimine kooskõlas käesoleva määrusega; nende hulka kuuluvad eelkõige platvormi hooldamine ja tehniline arendamine, et platvorm toimiks rahuldaval tasemel kooskõlas tehniliste kirjeldustega.

7.eu-LISA tagab koolituse ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi praktilise kasutamise kohta.

8.eu-LISA ei pääse juurde ühiste uurimisrühmade koostööruumidele.

9.Ilma et see piiraks nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 28 sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu-LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad kesksesse infosüsteemi salvestatud andmetega. Neid kohustusi kohaldatakse ka pärast seda, kui töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 8

Liikmesriikide kohustused

Iga liikmesriik teeb vajalikud tehnilised ettevalmistused, mis võimaldavad tema pädevatel asutustel ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile kooskõlas käesoleva määrusega juurde pääseda.

Artikkel 9

Pädevate liidu organite ja asutuste kohustused

1.Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur, OLAF ning muud pädevad liidu organid ja asutused teevad vajalikud tehnilised ettevalmistused, mis võimaldavad neil ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile juurde pääseda.

2.Eurojust vastutab oma süsteemide tehnilise kohandamise eest selliselt, et oleks võimalik luua artikli 4 punktis c osutatud ühendus.

Artikkel 10

Programminõukogu

1.Enne ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kavandamis- ja arendusetappi moodustab eu-LISA haldusnõukogu programminõukogu.

2.Programminõukogu koosneb järgmisest kümnest liikmest:

(a)kaheksa haldusnõukogu nimetatud liiget;

(b)artiklis 11 osutatud nõuanderühma esimees;

(c)komisjoni nimetatud liige.

3.eu-LISA haldusnõukogu tagab, et liikmetel, kelle ta programminõukogusse nimetab, on vajalikud kogemused ja teadmised kohtuasutusi toetavate IT-süsteemide arendamise ja haldamise alal.

4.eu-LISA osaleb programminõukogu töös. Tema esindajad osalevad programminõukogu koosolekutel, et anda aru ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kavandamise ja arendamise ning muu seonduva töö ja tegevuse kohta.

5.Programminõukogu tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu jooksul ja vajaduse korral tihedamini. Ta tagab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kavandamis- ja arendusetapi nõuetekohase juhtimise. Programminõukogu esitab eu-LISA haldusnõukogule korrapäraselt ja võimaluse korral iga kuu kirjalikke aruandeid projekti edenemise kohta. Programminõukogul ei ole otsustusõigust ega volitust esindada eu-LISA haldusnõukogu liikmeid.

6.Programminõukogu kehtestab oma kodukorra, mis sisaldab eelkõige eeskirju, millega reguleeritakse eesistumist, koosolekute toimumiskohti, koosolekute ettevalmistamist, ekspertide koosolekutele lubamist ja selliste teabevahetuskavade koostamist, millega tagatakse programminõukogu töös mitteosalevate eu-LISA haldusnõukogu liikmete täielik teavitamine.

7.Programminõukogu eesistujaks on liikmesriik.

8.Programminõukogu sekretariaadi kohustuste täitmise tagab eu-LISA.

Artikkel 11

Nõuanderühm

1.eu-LISA loob nõuanderühma, et saada ekspertidelt nõu küsimustes, mis on seotud ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi ning iseäranis selle iga-aastase tööprogrammi ja iga-aastase tegevusaruande ettevalmistamisega.

2.Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kavandamis- ja arendusetapis koosneb nõuanderühm liikmesriikide, komisjoni ja ühiste uurimisrühmade sekretariaadi esindajatest. Rühma juhib eu-LISA. Nõuanderühm

(a)kohtub kuni ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tegevuse alguseni korrapäraselt, võimaluse korral vähemalt kord kuus;

(b)esitab pärast iga kohtumist programminõukogule aruande;

(c)annab tehnilist oskusteavet, et toetada programminõukogu tema ülesannete täitmisel.

III PEATÜKK

Juurdepääs ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile

Artikkel 12

Liikmesriikide pädevate asutuste juurdepääs ühiste uurimisrühmade koostööruumidele

1.Pärast ühise uurimisrühma kokkuleppe allkirjastamist luuakse ühiste uurimisrühmade koostööplatvormil iga ühise uurimisrühma jaoks eraldi koostööruum.

2.Ühise uurimisrühma koostööruumi avab ühiste uurimisrühmade ruumihaldur / avavad ühiste uurimisrühmade ruumihaldurid eu-LISA tehnilisel toel.

3.Ruumihaldur/-haldurid annab/annavad ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajatele juurdepääsuõigused ühise uurimisrühma koostööruumile ühise uurimisrühma kokkuleppe alusel.

Artikkel 13

Pädevate liidu organite ja asutuste juurdepääs ühiste uurimisrühmade koostööruumidele

1.Ühiste uurimisrühmade ruumihaldur/-haldurid võib/võivad otsustada anda Eurojustile, sealhulgas ühiste uurimisrühmade sekretariaadile, juurdepääsu ühise uurimisrühma koostööruumile, et Eurojust saaks täita oma ülesandeid, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1727 29 . Eelkõige võib/võivad ruumihaldur/-haldurid otsustada anda ühiste uurimisrühmade sekretariaadile juurdepääsu ühise uurimisrühma koostööruumile selleks, et sekretariaat saaks pakkuda tehnilist ja haldustuge ning hallata juurdepääsuõigusi.

2.Ühiste uurimisrühmade ruumihaldur/-haldurid võib/võivad otsustada anda Europolile juurdepääsu ühise uurimisrühma koostööruumile, et Europol saaks täita oma ülesandeid, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/794 30 .

3.Ühiste uurimisrühmade ruumihaldur/-haldurid võib/võivad otsustada anda OLAFile juurdepääsu ühise uurimisrühma koostööruumile, et OLAF saaks täita oma ülesandeid, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 31 .

4.Ühiste uurimisrühmade ruumihaldur/-haldurid võib/võivad otsustada anda Euroopa Prokuratuurile juurdepääsu ühise uurimisrühma koostööruumile, et Euroopa Prokuratuur saaks täita oma ülesandeid, mis on kindlaks määratud nõukogu määruses (EL) 2017/1939.

5.Ühiste uurimisrühmade ruumihaldur/-haldurid võib/võivad otsustada anda muudele pädevatele liidu organitele ja asutustele juurdepääsu ühise uurimisrühma koostööruumile, et need organid ja asutused saaksid täita oma ülesandeid, mis on kindlaks määratud nende alusaktides.

Artikkel 14

Kolmandate riikide pädevate asutuste juurdepääs ühiste uurimisrühmade koostööruumidele

1.Ühiste uurimisrühmade ruumihaldur/-haldurid võib/võivad otsustada anda artiklis 5 loetletud eesmärkidel juurdepääsu ühise uurimisrühma koostööruumile selliste kolmandate riikide pädevatele asutustele, kes on allkirjastanud konkreetse ühise uurimisrühma kokkuleppe.

2.Ühiste uurimisrühmade ruumihaldur/-haldurid tagab/tagavad, et operatiivandmete vahetamine ühise uurimisrühma koostööruumile juurdepääsu saanud kolmandate riikide pädevate asutustega piirdub sellega, mis on vajalik ühise uurimisrühma kokkuleppe eesmärkide täitmiseks, ja toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel.

3.Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid edastatakse ühise uurimisrühma koostööruumile juurdepääsu saanud kolmandatele riikidele üksnes juhul, kui on täidetud direktiivi 2016/680 V peatükis sätestatud tingimused.

IV PEATÜKK

Turvalisus ja vastutus

Artikkel 15

Turvalisus

1.eu-LISA võtab vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kõrgetasemeline küberturvalisus ja platvormil liikuvate andmete infoturve, eelkõige selleks, et kindlustada keskses infosüsteemis säilitatavate operatiiv- ja mitteoperatiivsete andmete konfidentsiaalsus ja terviklus.

2.eu-LISA tõkestab loata juurdepääsu ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile ja tagab, et ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile juurdepääsu saanud isikutel on juurdepääs üksnes nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele.

3.Lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks võtab eu-LISA vastu turbekava, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, et tagada keskse infosüsteemi taastamine katkestuste korral.

4.eu-LISA kontrollib käesolevas artiklis osutatud turvameetmete tõhusust ning võtab seoses siseseire ja järelevalvega vajalikke korralduslikke meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.

Artikkel 16

Vastutus

1.Juhul kui liikmesriik, Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur, OLAF või mõni muu pädev liidu organ või asutus tekitab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile kahju seetõttu, et ta ei täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, vastutab sellise kahju eest vastavalt kas kõnealune liikmesriik, Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur, OLAF või muu pädev liidu organ või asutus, kui eu-LISA ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

2.Nõudeid, mis esitatakse liikmesriigi vastu lõikes 1 osutatud kahju hüvitamiseks, reguleerib kostjaks oleva liikmesriigi õigus. Nõudeid, mis esitatakse Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi või mõne muu pädeva liidu organi või asutuse vastu lõikes 1 osutatud kahju hüvitamiseks, reguleerivad nende asjaomased asutamisaktid.

V PEATÜKK

Andmekaitse

Artikkel 17

Operatiivandmete säilitamistähtaeg

1.Iga ühise uurimisrühma koostööruumiga seotud operatiivandmeid säilitatakse keskses infosüsteemis seni kaua, kui kõik asjaomased ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajad on need alla laadinud. Andmeid ei tohiks säilitada kauem kui neli nädalat.

2.Lõikes 1 osutatud säilitamistähtaja möödudes kustutatakse salvestatud andmed kesksest süsteemist automaatselt.

Artikkel 18

Mitteoperatiivsete andmete säilitamistähtaeg

1.Kui ühist uurimisrühma on kavas hinnata, säilitatakse ühise uurimisrühma koostööruumiga seotud mitteoperatiivseid andmeid keskses infosüsteemis seni kaua, kui hindamine on lõpetatud. Neid andmeid ei tohiks säilitada kauem kui viis aastat.

2.Lõikes 1 osutatud säilitamistähtaja möödudes kustutatakse salvestatud andmed kesksest süsteemist automaatselt.

Artikkel 19

Vastutav töötleja ja volitatud töötleja

1.Liikmesriigi iga pädevat asutust ning vajaduse korral Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, OLAFit või muud pädevat liidu organit või asutust käsitatakse käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel vastutava töötlejana kooskõlas kohaldatavate liidu andmekaitsenormidega.

2.Seoses kolmandate riikide pädevate asutuste poolt ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile üles laaditud andmetega käsitatakse ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kaudu vahetatavate ja sellel säilitatavate isikuandmete vastutava töötlejana üht ühiste uurimisrühmade ruumihalduritest.

3.Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kaudu vahetatavate ja sellel säilitatavate isikuandmete volitatud töötlejana käsitatakse kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 eu-LISA-t.

4.Mitteoperatiivsete andmete haldamise eest ühiste uurimisrühmade koostööplatvormil vastutavad ühiselt ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajad.

Artikkel 20

Isikuandmete töötlemise eesmärk

1.Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi sisestatud andmeid töödeldakse üksnes järgmistel eesmärkidel:

(a)operatiivteabe ja tõendite vahetamine ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajate vahel;

(b)mitteoperatiivsete andmete vahetamine ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajate vahel ühise uurimisrühma tegevuse juhtimiseks.

2.Juurdepääs ühiste uurimisrühmade koostööplatvormile on ainult liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevatel asutustel, Eurojustil, Europolil, Euroopa Prokuratuuril, OLAFil ning muude pädevate liidu organite ja asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel, kes pääsevad platvormile juurde vaid ulatuses, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks kooskõlas lõikes 1 osutatud eesmärkidega, ning mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja on nendega proportsionaalne.

Artikkel 21

Tehnilised logid 

1.eu-LISA tagab kogu kesksele infosüsteemile juurdepääsu ja kõigi keskses infosüsteemis tehtavate andmetöötlustoimingute kohta logide pidamise kooskõlas lõikega 2.

2.Logid peavad sisaldama järgmisi andmeid:

(a)kesksesse infosüsteemi sisenemise kuupäev, ajavöönd ja täpne kellaaeg;

(b)kesksesse infosüsteemi sisenenud ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutaja identifitseerimisandmed;

(c)ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutaja tehtud toimingu kuupäev, ajavöönd ja kellaaeg;

(d)ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutaja tehtud toiming.

3.Logisid kaitstakse asjakohaste tehniliste meetmetega loata juurdepääsu eest ning neid säilitatakse kolm aastat või siis selle aja võrra kauem, mis kulub käimasoleva järelevalvemenetluse lõpetamisele.

4.Taotluse korral teeb eu-LISA logid liikmesriikide pädevatele asutustele põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

5.Taotluse korral pääsevad oma pädevuse piires ja oma ülesannete täitmiseks logidele juurde andmetöötluse seaduslikkuse järelevalve eest vastutavad riiklikud asutused.

6.Taotluse korral pääseb oma pädevuse piires ja määrusest (EL) 2018/1725 tulenevate järelevalveülesannete täitmiseks logidele juurde Euroopa Andmekaitseinspektor.

VI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 22

Järelevalve ja hindamine

1.eu-LISA tagab menetlused ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi arendamise jälgimiseks planeerimise ja kuludega seotud eesmärkide saavutamise seisukohast ning ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi toimimise jälgimiseks tehniliste tulemuste, kulutasuvuse, turvalisuse ja teenuste kvaliteediga seotud eesmärkide saavutamise seisukohast.

2.Lõikes 1 osutatud menetlustega nähakse ette võimalus koostada järelevalve eesmärgil korrapäraselt tehnilist statistikat.

3.Arendusprotsessis tekkivate suuremate viivituste korral teavitab eu-LISA Euroopa Parlamenti ja nõukogu võimalikult aegsasti viivituste põhjustest ning nende mõjust ajakavale ja rahastamisele.

4.Kui ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi väljaarendamine on lõpule viidud, esitab eu-LISA Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles selgitatakse, kuidas saavutati kavandatud eesmärgid, eelkõige planeerimise ja kuludega seotud eesmärgid, ning põhjendatakse võimalikke lahknevusi.

5.Juhul kui ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tuleb tehniliselt täiustada ja sellega võivad kaasneda märkimisväärsed kulud, teavitab eu-LISA enne täiustuse tegemist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

6.Kaks aastat pärast ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamist ja seejärel igal aastal esitab eu-LISA komisjonile aruande ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse kohta.

7.Neli aastat pärast ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamist ja seejärel iga nelja aasta tagant korraldab komisjon platvormi üldise hindamise. Komisjon edastab üldise hindamise aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8.Liikmesriikide pädevad asutused, Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur, OLAF ning muud pädevad liidu organid ja asutused annavad eu-LISA-le ja komisjonile teavet, mis on vajalik lõigetes 4 ja 7 osutatud aruannete koostamiseks. See teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks teabeallikaid, töötajate nimesid või teavet uurimiste kohta.

9.eu-LISA annab komisjonile teavet, mis on vajalik lõikes 7 osutatud üldise hindamise aruande koostamiseks.

Artikkel 23

Kulud

Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

Artikkel 24

Töölerakendamine

1.Komisjon määrab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamise kuupäeva kindlaks, kui ta on veendunud, et täidetud on järgmised tingimused:

(a)vastu on võetud artiklis 6 osutatud asjaomased rakendusaktid;

(b)eu-LISA on ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi koos liikmesriikidega ja anonüümseid andmeid kasutades põhjalikult katsetanud.

2.Kui komisjon on töölerakendamise kuupäeva kooskõlas lõikega 1 kindlaks määranud, teeb ta selle liikmesriikidele, Eurojustile, Europolile, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile teatavaks.

3.Komisjoni otsus, millega määratakse kindlaks ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi töölerakendamise kuupäev, nagu on osutatud lõikes 1, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajad hakkavad ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutama alates kuupäevast, mille komisjon on määranud kindlaks kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.Kui komitee oma arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 26

Määruse (EL) 2018/1726 muutmine

Määrust (EL) 2018/1726 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 1 lisatakse lõige 4a:

„4a. Amet vastutab ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi väljaarendamise ja operatiivjuhtimise, sealhulgas tehnilise edasiarendamise eest.“

2) Lisatakse artikkel 8b:

„Artikkel 8b

Ühiste uurimisrühmade koostööplatvormiga seotud ülesanded

Amet täidab järgmisi ühiste uurimisrühmade koostööplatvormiga seotud ülesandeid:

a) talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr XXX/20XX* antud ülesanded;

b) ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi tehnilise kasutamise alase koolitusega seotud ülesanded, sealhulgas koolitusmaterjalide pakkumine internetis.

__________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XXX/20XX, millega luuakse koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L ...).“

3) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Amet jälgib teadusuuringuid, mis on olulised SIS II, VISi, Eurodaci, EESi, ETIASe, DubliNeti, ECRIS-TCNi, e-CODEXi, ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi ja muude artikli 1 lõikes 5 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise jaoks.“

4) Artikli 19 lõike 1 punkt ff asendatakse järgmisega:

„ff) võtab vastu aruanded järgmiste süsteemide tehnilise toimimise kohta:

i) SIS vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1861* artikli 60 lõikele 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1862** artikli 74 lõikele 8;

ii) VIS vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõikele 3;

iii) EES vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 4;

iv) ETIAS vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 4;

v) ECRIS-TCN ja ECRISe etalonrakendus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/816*** artikli 36 lõikele 8;

vi) koostalitluse komponendid vastavalt määruse (EL) 2019/817 artikli 78 lõikele 3 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 74 lõikele 3;

vii) e-CODEXi süsteem vastavalt määruse (EL) XXX**** artikli 14 lõikele 1;

viii) ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm vastavalt määruse (EL) XXX***** [käesolev määrus] artiklile xx;

__________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1).

**** Määrus (EL) XXX, … (ELT L …).

***** Määrus (EL) XXX, … (ELT L …).“

5) Artikli 27 lõikesse 1 lisatakse punkt dc:

„ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi nõuanderühm;“.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb:

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju Eurojusti assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju eu-LISA assigneeringutele

3.2.4.Eurojusti hinnanguline personalivajadus

3.2.5.Hinnanguline mõju eu-LISA personalikuludele

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek käsitleb: 

☑ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 32  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju 

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☑    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju Eurojusti assigneeringutele 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju eu-LISA assigneeringutele 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.4.Eurojusti hinnanguline personalivajadus 

3.2.4.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt 39 :

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalivajadused 40 (täistööajale taandatud):

Värbamiskuupäevad on kavandatud aasta algusesse. Madalmaade suhtes kohaldatava palga indekseerimise või paranduskoefitsiendi võimalikku suurendamist ei ole eeldatud.

Personalivajadus ERIEESMÄRGI nr 1 jaoks – Eurojusti asjakohaste IT-süsteemide vajalike tehniliste kohanduste väljatöötamine:

Personalivajadus ERIEESMÄRGI nr 2 jaoks – ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi kasutajatele haldustoe pakkumine:

Profiilide kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju eu-LISA personalikuludele 

3.2.5.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt 41 :

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalivajadused 42 (täistööajale taandatud):

Värbamiskuupäevad on kavandatud aasta algusesse. Eesti ja Prantsusmaa suhtes kohaldatava palga indekseerimise või paranduskoefitsiendi võimalikku suurendamist ei ole eeldatud.

Personalivajadus ERIEESMÄRGI nr 1 jaoks – ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi väljatöötamine:

Personalivajadus ERIEESMÄRGI nr 2 jaoks – ühiste uurimisrühmade koostööplatvormi haldamine ja käitamine:

Profiilide kirjeldus:

3.2.5.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe komakohaga)

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

–☑    Ettepanek/algatus on osaliselt rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–☑    Ettepanek/algatus tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

–☑ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3–23.

(2)    EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1–3.

(3)    Euroopa lepingute sari nr 182.

(4)    ELT L 181, 19.7.2003, lk 34.

(5)     https://www.eurojust.europa.eu/sites/default/files/Partners/JITs/2018-02_2nd-Report-JIT-Evaluation_EN.pdf

(6)     https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e38795b5-f633-11ea-991b-01aa75ed71a1 .

(7)    Komisjoni teatis „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“ (COM(2020) 710 final, 2.12.2020).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist.

(9)    Komisjoni teatis „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“ (COM(2020) 710 final, 2.12.2020).

(10)    Komisjoni teatis „Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. Elujõuline liit ebakindlas maailmas“ (COM(2020) 690 final).

(11)    Komisjoni teatis ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020) 605 final).

(12)    Komisjoni teatis „ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava“ (COM(2020) 795 final).

(13)    Komisjoni teatis ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta (COM(2021) 170 final).

(14)    „Cross-border Digital Criminal Justice“, lõpparuanne, https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/e38795b5-f633-11ea-991b-01aa75ed71a1/language-en .

(15)    SWD(2021) 390.

(16)    ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407.

(17)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/41/EL, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusnormidega (COM(2021) 21 final).

(18)     https://europa.eu/european-union/sites/default/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_et.pdf .

(19)    Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1).

(20)    EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

(21)    Euroopa lepingute seeria nr 182.

(22)    ELT L 181, 19.7.2003, lk 34.

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).

(24)    Euroopa Liidu Nõukogu, Artikli 36 komitee menetluse tulemus, 7.–8. juuli 2005, päevakorrapunkt 7: Ühised uurimisrühmad – ettepanek riiklike ekspertide määramiseks, 11037/05.

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(28)    Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(32)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(33)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(34)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(35)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(36)    2024. aasta on aasta, mil algab ettepaneku rakendamine – pärast kavandatud vastuvõtmist 2023. aastal.

(37)    2024. aasta on aasta, mil algab ettepaneku rakendamine – pärast kavandatud vastuvõtmist 2023. aastal.

(38)    2024. aasta on aasta, mil algab ettepaneku rakendamine – pärast kavandatud vastuvõtmist 2023. aastal.

(39)    Personalikulude prognoosid on kumulatiivsed ja koostatud ajutiste töötajate keskmiste kulude alusel, mis on indekseeritud Madalmaade jaoks alates 2020. aasta juulist kehtestatud paranduskoefitsiendiga (113,9 %).

(40)    Kumulatiivselt. Iga aasta kohta on märgitud eelmis(t)e aasta(te) varasemate töötajate ja äsja tööle võetud töötajate arv.

(41)    Personalikulude prognoosid on kumulatiivsed ning põhinevad ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajatega seotud keskmistel kuludel.

(42)    Kumulatiivselt. Iga aasta kohta on märgitud eelmis(t)e aasta(te) varasemate töötajate ja äsja tööle võetud töötajate arv.

(43)    AC – lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JPD – noored eksperdid delegatsioonides.

(44)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(45)    Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF).

(46)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.