EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2021

COM(2021) 664 final

2021/0342(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2021) 320}
{SWD(2021) 321}
{SEC(2021) 380}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) muudatusettepanek on osa seadusandlikust paketist, mis sisaldab ka direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv) muudatusettepanekuid 1 .

Vastuseks 2008.–2009. aasta suurele finantskriisile viis liit ellu pankade suhtes kohaldatava usaldatavusraamistiku ulatuslikud reformid, et suurendada pankade vastupanuvõimet ja aidata seega ära hoida sarnase kriisi kordumist. Need reformid põhinesid suuresti rahvusvahelistel standarditel, mille Baseli pangajärelevalve komitee on alates 2010. aastast vastu võtnud 2 . Neid standardeid nimetatakse ühiselt Basel III standarditeks, Basel III reformideks või Basel III raamistikuks 3 .

Baseli pangajärelevalve komitee välja töötatud ülemaailmsed standardid on muutunud üha olulisemaks, sest pangandussektor on oma olemuselt üha ülemaailmsem ja omavahel seotud. Kuigi üleilmastunud pangandussektor hõlbustab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid, tekitab see ka keerukamaid finantsriske. Ilma ühtsete ülemaailmsete standarditeta võivad pangad otsustada tegutseda jurisdiktsioonis, mille regulatiivne ja järelevalvekord on kõige leebem. See võib viia võimalikult leebete regulatiivsete nõuete kehtestamiseni (nn „race to the bottom“), et panku ligi meelitada, mis suurendab samal ajal ülemaailmse finantsilise ebastabiilsuse ohtu. Ülemaailmsete standardite rahvusvahelise kooskõlastamisega piiratakse seda tüüpi riskantset konkurentsi suurel määral ja see on globaliseerunud maailmas finantsstabiilsuse säilitamisel keskse tähtsusega. Ülemaailmsete standarditega lihtsustatakse ka rahvusvaheliselt tegutsevate pankade (kelle seas on suur hulk ELi panku) elu, kuna nendega tagatakse, et maailma kõige olulisemates finantskeskustes kohaldatakse üldjoontes sarnaseid eeskirju.

EL on olnud panganduse reguleerimise valdkonnas rahvusvahelise koostöö peamine pooldaja. Esimesed kriisijärgsed reformid, mis on osa Basel III raamistikust, on ellu viidud kahes etapis:

·kapitalinõuete määruse 4 ja kapitalinõuete direktiivi IV paketi vastuvõtmisega 2013. aasta juunis 5 ;

·määruse (EL) 2019/876 6 (tuntud ka kui teine kapitalinõuete määrus) ja direktiivi (EL) 2019/878 (tuntud ka kui viies kapitalinõuete direktiiv) vastuvõtmisega 2019. aasta mais 7 .

Seni ellu viidud reformides keskenduti regulatiivse kapitali, mis peab pankadel olema võimalike kahjude katmiseks, kvaliteedi ja kvantiteedi parandamisele. Samuti oli nende eesmärk vähendada pankade ülemäärast finantsvõimendust, suurendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute 8 vastupanuvõimet lühiajalistele likviidsusšokkidele, vähendada nende sõltuvust lühiajalisest rahastamisest ja kontsentratsiooniriski ning tegeleda põhimõttega „pankrotti minemiseks liiga suur“ seotud probleemidega 9 .

Selle tulemusel karmistati uute eeskirjadega aktsepteeritud regulatiivse kapitali kriteeriume, suurendati miinimumkapitalinõudeid ning kehtestati uued nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise 10 riskile ja kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonidele 11 . Lisaks kehtestati mitu uut usaldatavusnõuet: minimaalse finantsvõimenduse määra nõue, lühiajaline likviidsuse suhtarv (tuntud likviidsuskattekordajana), pikemaajalise stabiilse rahastamise kordaja (tuntud stabiilse netorahastamise kordajana), riskide kontsentreerumise piirmäärad 12 ja makrotasandi usaldatavusega seotud kapitalipuhvrid 13 .

Tänu liidus rakendatud esimestele reformidele 14 on ELi pangandussektor muutunud majandusšokkidele märkimisväärselt vastupidavamaks ja toetus COVID-19 kriisi sisenedes võrreldes suure finantskriisiga oluliselt stabiilsemale alusele.

Lisaks võtsid järelevalveasutused ja seadusandjad COVID-19 kriisi alguses ajutisi toetusmeetmeid. 28. aprilli 2020. aasta tõlgendavas teatises, milles käsitletakse arvestus- ja usaldatavusraamistiku kohaldamist ELis pangalaenude andmise edendamiseks („Ettevõtjate ja kodumajapidamiste toetamine COVID-19 puhangu ajal“) 15 kinnitas komisjon usaldatavus- ja arvepidamiseeskirjade paindlikkust, nagu on rõhutanud Euroopa järelevalveasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Selle alusel võtsid kaasseadusandjad 2020. aasta juunis vastu usaldatavusraamistiku konkreetsete aspektide ajutised sihtotstarbelised muudatused – nn kapitalinõuete määruse kiirete lahenduste paketi 16 . Koos otsustavate raha- ja eelarvepoliitiliste meetmetega 17 aitas see krediidiasutustel või investeerimisühingutel jätkata pandeemia ajal kodumajapidamistele ja äriühingutele laenamist. See aitas omakorda leevendada pandeemiast tulenevat majandusšokki 18 .

Kuigi ELi pangandussüsteemi kapitali üldist taset peetakse praegu keskmiselt rahuldavaks, ei ole mõnda suure finantskriisi järel tuvastatud probleemi veel lahendatud. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Keskpanga (EKP) tehtud analüüsid on näidanud, et kapitalinõuded, mille ELis asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud on arvutanud sisemudelite abil, olid äärmiselt muutlikud, mis ei olnud põhjendatud alusvaraga seotud riskide erinevustega ning mis lõppkokkuvõttes õõnestab nende omavahendite suhtarvude usaldusväärsust ja võrreldavust. 19 Lisaks viib standardmeetodite kohaselt arvutatud kapitalinõuete riskitundlikkuse puudumine mõne finantstoote või -tegevuse (ja seega peamiselt neil põhinevate konkreetsete ärimudelite) puhul ebapiisavate või põhjendamatult kõrgete kapitalinõuete kehtestamiseni. 2017. aasta detsembris leppis Baseli pangajärelevalve komitee kokku rahvusvaheliste standardite lõplikes reformides 20 , et lahendada need probleemid. 2018. aasta märtsis tervitasid G20 rahandusministrid ja keskpankade juhid neid reforme ning kinnitasid korduvalt oma pühendumust nende täielikule, õigeaegsele ja järjepidevale rakendamisele. 2019. aastal teatas komisjon oma kavatsusest esitada seadusandlik ettepanek nende reformide rakendamiseks ELi usaldatavusraamistikus. 21

COVID-19 pandeemia tõttu on käesoleva ettepaneku ettevalmistustöö hilinenud. Viivitus kajastus Baseli pangajärelevalve komitee 26. märtsi 2020. aasta otsuses lükata Basel III reformi lõplike elementide rakendamiseks eelnevalt kokkulepitud tähtajad ühe aasta võrra edasi.  22

Eespool toodut arvesse võttes on käesoleval seadusandlikul algatusel kaks üldeesmärki: aidata kaasa finantsstabiilsusele ja majanduse stabiilsele rahastamisele COVID-19 kriisi järgse taastumise kontekstis. Need üldeesmärgid võib jagada neljaks konkreetsemaks eesmärgiks:

(1)tugevdada riskipõhist kapitaliraamistikku, ilma et kapitalinõuded kokkuvõttes märkimisväärselt suureneksid;

(2)suurendada usaldatavusraamistikus keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele keskendumist;

(3)ühtlustada veelgi järelevalvevolitusi ja -vahendeid; ning

(4)vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskulusid, mis on seotud teabe avalikustamisega, ning parandada juurdepääsu krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuetega seotud andmetele.

(1)Tugevdada riskipõhist kapitaliraamistikku

Ajutiselt pingeliste majandustingimuste tõttu ei ole muutunud vajadus viia kõnealune struktuurireform ellu. Reformi lõpuleviimine on vajalik, et tegeleda lahendamata küsimustega ja tugevdada veelgi ELis asutatud krediidiasutuste või investeerimisühingute rahanduslikku usaldusväärsust, andes neile paremad võimalused majanduskasvu toetamiseks ja võimalike tulevaste kriisidega toimetulekuks. Basel III reformi seni rakendamata elementide rakendamine on vajalik ka selleks, et pakkuda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele vajalikku õiguskindlust, viies lõpule kümne aasta pikkuse usaldatavusraamistiku reformi. Reformi lõpuleviimine on kooskõlas ELi pühendumusega rahvusvahelisele regulatiivsele koostööle ja konkreetsete meetmetega, mille mõned tema partneritest on reformi õigeaegseks ja kindlaks rakendamiseks välja kuulutanud või juba võtnud.

(2)Suurendada usaldatavusraamistikus keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele keskendumist

(3)Ühtlustada veelgi järelevalvevolitusi ja -vahendeid

(4)Vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskulusid, mis on seotud teabe avalikustamisega, ning parandada juurdepääsu krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuetega seotud andmetele

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanekus käsitletakse meetmeid, millega reguleeritakse liidus krediidiasutuste ja investeerimisühingute asutamist, tegevust ja järelevalvet eesmärgiga tagada ühtse turu stabiilsus. Pangandussektor pakub praegu suurimat osa ühtsel turul toimuvast rahastamisest, mistõttu on see üks liidu finantssüsteemi kesksetest komponentidest. Liidul on selge volitus tegutseda ühtse turu valdkonnas ja asjakohane õiguslik alus koosneb asjaomastest aluslepingu artiklitest 30 , mis toetavad liidu pädevust selles valdkonnas.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Enamik kaalutud meetmetest kujutavad endast kehtivate liidu õigusaktide ajakohastamist ja muutmist ning on seega seotud valdkondadega, kus liit on juba kasutanud oma pädevust ega kavatse selle kasutamist lõpetada. Mõne meetme (eelkõige kapitalinõuete direktiivi muutvate meetmete) eesmärk on kehtestada täiendav ühtlustamistase, et saavutada järjepidevalt kõnealuses direktiivis määratletud eesmärgid.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjoni talitused on samuti konsulteerinud korduvalt liikmesriikidega seoses Basel III reformi lõplike elementide rakendamise ning kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muu võimaliku läbivaatamisega komisjoni panganduse, maksete ja kindlustuse eksperdirühmas.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Omavahendid

Kaudse osaluse ja sünteetilise osaluse määratlused

Kapitalinõuete määruse artikli 72e lõike 1 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 92a, arvama maha kaudsed ja sünteetilised osalused teatavates kõlblike kohustuste instrumentides. Mõistete „kaudne osalus“ ja „sünteetiline osalus“ praegused määratlused hõlmavad siiski üksnes kapitaliinstrumentides olevaid osalusi. Seepärast muudetakse neid määratlusi, et need hõlmaks ka osalusi asjaomastes kohustustes (kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 114 ja 126).

Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitaliinstrumendid

Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 ei ole kapitalinõuete määruse artikli 27 lõike 1 punkti a alapunkt v enam asjakohane liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul (see võeti vastu, et vastata Ühendkuningriigis asutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu vajadustele). Seetõttu jäetakse see säte välja.

Künnisega seotud erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

Selleks et kohaldada kapitalinõuete määruses sätestatud teatavate omavahenditega seotud mahaarvamisi, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud pärast usaldatavusfiltrite ja enamiku esimese taseme põhiomavahenditega seotud mahaarvamiste kohaldamist arvutama teatavad künnised, mis põhinevad nende esimese taseme põhiomavahendite kirjetel. Asjaomaste künniste arvutamisel ühtsuse hoidmiseks ja künnistega seotud teatavate mahaarvamiste asümmeetrilise käsitlemise vältimiseks tuleb asjaomaste esimese taseme põhiomavahendite kirjete arvutamisel arvesse võtta ka uusi esimese taseme põhiomavahenditega seotud mahaarvamisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogumäärusega (EL) 2019/630 36 ja määrusega (EL) 2019/876. Seepärast lisatakse kapitalinõuete määruse artikli 46 lõikele 1, artikli 48 lõikele 1, artikli 60 lõikele 1, artikli 70 lõikele 1 ja artikli 72i lõikele 1 viited kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktidele m ja n. Samal ajal jäetakse kõnealustest sätetest välja viide artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v, et võtta arvesse omakapitalinõuete mahaarvamise väljajätmist sisemudelitel põhineva meetodi alusel.

Vähemusosalused seoses kolmandate riikide tütarettevõtjatega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2033 37 (investeerimisühingute määrus) nähti ette mõistete „finantsinstitutsioon“ ja „investeerimisühing“ muutmine (kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 2 ja 3). Lisatakse uus artikkel 88b tagamaks, et kolmandas riigis asuvaid tütarettevõtjaid saaks kapitalinõuete määruse II jaotise teise osa kohaldamisel (st vähemusosaluste kindlaksmääramisel) siiski arvesse võtta, tingimusel et need tütarettevõtjad kuuluksid nende mõistete muudetud määratluste alla, kui nad oleksid asutatud liidus.

Seoses kolmandate riikide tütarettevõtjatega tehakse kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 1, artikli 85 lõikes 1 ja artikli 87 lõikes 1 mõned täiendavad muudatused. Neid muudatusi ei kohaldata praegusele vähemusosaluste arvutamisele, vaid nende eesmärk on selgitada õigusakti teksti järelmeetmena vastustele, mille komisjon esitas hiljuti EBA ühtsete eeskirjade küsimuste ja vastuste rubriigi kaudu.

Nii kapitalinõuete määruse kui ka kapitalinõuete direktiivi muudatustega kehtestatakse riskipõhistele kapitalinõuetele riskitundlike varade riskikaalu minimaalne väljundmäär (edaspidi: minimaalne väljundmäär). See on üks Basel III reformide põhimeetmeid ja selle eesmärk on vähendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemudelite alusel arvutatud omavahendite nõuete ülemäärast varieeruvust ning seeläbi parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite suhtarvude võrreldavust. Sellega kehtestatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemudelite alusel arvutatavate kapitalinõuete alampiiriks 72,5 % omavahendite nõuetest, mida kohaldataks standardmeetodite kohaselt. Otsus võtta kasutusele minimaalne väljundmäär põhineb analüüsil, millest ilmneb, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kalduvad sisemudelite kasutamisel alahindama riske ja seega omavahendite nõudeid.

Liidu majanduskasvu jaoks on ülitähtis edendada elujõulisi infrastruktuuri- ja muid eriprojekte. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute eriotstarbelised laenud on samuti liidu majanduse iseloomulik tunnus võrreldes teiste jurisdiktsioonidega, kus selliseid projekte rahastatakse peamiselt kapitaliturgude kaudu. ELis asutatud suured krediidiasutused ja investeerimisühingud on peamised eriprojektide, objektide ja kaupade rahastamise rahastajad liidus ja kogu maailmas. Seega on neil nendes valdkondades kõrge oskusteabe tase. Tehinguid tehakse peamiselt eriotstarbeliste ettevõtjatega, keda tavaliselt kasutatakse laenuvõtvate üksustena ja kelle puhul on saadud rahastamise tagasimaksmise peamine allikas investeeringutasuvus.

Kooskõlas Basel III standarditega kehtestatakse uues artiklis 122a krediidiriski standardmeetodi raames eriotstarbeliste riskipositsioonide klass ja kaks üldmeetodit eriotstarbelistele riskipositsioonidele kohaldatavate riskikaalude kindlaksmääramiseks, üks välisreitinguga riskipositsioonide ja teine välisreitinguta riskipositsioonide jaoks. Projektide rahastamise, objektide rahastamise ja kaupade rahastamise riskipositsiooni klassid võetakse kasutusele krediidiriski standardmeetodi raames kooskõlas sisereitingute meetodi kolme sama alamkategooriaga.

Kuna reitinguta eriotstarbeliste laenunõuete uus standardkäsitlus Basel III raamistiku kohaselt ei ole piisavalt riskitundlik, et kajastada selliste terviklike tagatiste pakettide mõju, mis on tavaliselt seotud mõne objekti rahastamise riskipositsiooniga liidus, muudetakse nendele riskipositsioonidele kohaldatav krediidiriski standardmeetod üksikasjalikumaks. Reitinguta objektide rahastamise riskipositsioonidele, mis saavad kasu seonduvate finantsriskide usaldusväärsest ja konservatiivsest juhtimisest, kui need vastavad kriteeriumide kogumile, mis võivad alandada nende riskiprofiili kõrge kvaliteediga standardini, kohaldatakse võrreldes reitinguta objektide rahastamise riskipositsioonide üldise Basel III standardite kohase käsitlusega soodsast kapitalikäsitlust. Kõrge kvaliteedi kindlaksmääramine objektide rahastamisel sõltub täiendavatest eritingimustest, mille EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite projektis.

Teise kapitalinõuete määrusega kehtestatud eeliskäsitlemist, millega soodustatakse pankadepoolset rahastamist ja erasektori investeeringuid kvaliteetsetesse taristuprojektidesse (taristu toetuskoefitsient), mis on sätestatud artiklis 501a, jätkatakse nii krediidiriski standardmeetodi kui ka sisereitingute meetodi kohaselt koos sihipäraste selgitustega, mille tulemusena on taristuprojektide omavahendite nõuded Basel III standarditega ette nähtud erikäsitlusest väiksemad. Uues artiklis 122a sätestatud kõrge kvaliteediga projektide rahastamise riskipositsioonide eeliskäsitlemist kohaldatakse siiski üksnes sellistele riskipositsioonidele, millele krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kohalda juba artikli 501a kohast taristu toetuskoefitsiendi käsitlust, et vältida omavahendite nõuete põhjendamatut vähendamist.

Artiklit 123 muudetakse, et ühtlustada täiendavalt jaenõuete liigitamist krediidiriski standardmeetodi ja sisereitingute meetodite alusel, et tagada vastavate riskikaalude järjepidev kohaldamine sama riskipositsioonide kogumi suhtes. Artiklit 123 muudetakse ka selleks, et kohaldada uuenevatele jaenõuetele, mis vastavad tagasimakse- või kasutamistingimustele, mis võivad vähendada nende riskiprofiili, määratledes need kooskõlas Basel III standarditega pidevalt uuenevate nõuetena, 45% riskikaalu sooduskohtlemist. Ühe või mitme füüsilise isikuga seotud riskipositsioonid, mis ei vasta kõigile jaenõuetena käsitlemise tingimustele, peavad olema 100 %-lise riskikaaluga.

Valuutade mittevastavusega riskipositsioonid

Lisatakse uus artikkel 123a, et kehtestada riskikaalu kordaja nõue üksikisikute suhtes olevate jae- ja elamukinnisvaraga seotud maandamata riskipositsioonide puhul, kui laenu valuuta ei vasta võlgniku sissetulekuallika valuutale. Nagu on sätestatud lõplikes Basel III standardites, on kordajaks määratud 1,5, kusjuures kohaldatakse 150 % lõplikku riskikaalu ülempiiri. Kui riskipositsioonide valuuta erineb võlgniku asukohariigi omavaluutast, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada kõiki maandamata riskipositsioone asendajana.

Kooskõlas lõplike Basel III standarditega muudetakse kinnisvara riskipositsiooni klassi käsitlust, et veelgi suurendada üksikasjalikkust seoses olemusliku riskiga, mis tuleneb eri liiki kinnisvaratehingutest ja laenudest.

Uues riskikaalu käsitluses tehakse vahet elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteekide vahel, kuid lisatakse täiendavat üksikasjalikkust vastavalt riskipositsiooni rahastamise liigile (sõltuvalt tagatud kinnisvarast saadud tuluvoogudest või mitte) ja etapile, milles kinnisvara on (ehitusetapp vs. valmis kinnisvara).

Üks uuendus on tulu tekitavale kinnisasjale seatud hüpoteeklaenude erikäsitluse kehtestamine, st hüpoteeklaenude, mille tagasimaksmine sõltub olulisel määral laene tagavast kinnisvarast tulenevatest rahavoogudest. Baseli komitee kogutud tõenditest ilmneb, et need laenud kalduvad olema oluliselt riskantsemad kui hüpoteeklaenud, mille tagasimaksmine sõltub olulisel määral laenuvõtja suutlikkusest laenu teenindada. Praeguse krediidiriski standardmeetodi kohaselt puudub aga selliste riskantsemate riskipositsioonide erikäsitlus, kuigi sõltuvus laenu tagavast kinnisvarast tulenevatest rahavoogudest on oluline riskitegur. Erikäsitluse puudumine võib viia selleni, et omavahendite nõuded on ebapiisaval tasemel, et katta seda liiki kinnisvaraga seotud riskipositsioonide puhul ootamatuid kahjusid.

Artiklis 4 muudetakse, asendatakse või lisatakse mitu mõistet, et selgitada kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud eri liiki riskipositsioonide tähendust kooskõlas III osa läbivaadatud käsitlustega (punktid 75–75g).

Artikkel 124 asendatakse, et sätestada lõigetes 1–5 üld- ja mõned erinõuded riskikaalude määramiseks elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteekidega tagatud riskipositsioonidele, sealhulgas tulu tekitavale (elamu- ja äri-) kinnisasjale seatud hüpoteekide puhul. Lõigetes 6–10 säilitatakse standardsete riskikaalude asjakohasuse praegune perioodiline hindamine ja protsess nende suurendamiseks määratud asutuse äranägemise järgi.

Artikkel 125 asendatakse, et kohaldada elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidele läbivaadatud Basel III käsitlust. Säilitatakse laenu jagamise meetod, mille kohaselt jagatakse hüpoteeklaenude riskipositsioonid tagatud ja tagamata osaks ning määratakse mõlemale osale vastav riskikaal, kuid selle kalibreerimist kohandatakse Basel III standardite järgi, mille kohaselt riskipositsiooni tagatud osale, mis on kuni 55 % kinnisvara väärtusest, määratakse 20 % riskikaal. Sellise tagatud osa riskikaalu kalibreerimisega käsitletakse olukorda, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul võib tekkida ootamatu lisakahju, mis ületab väärtuskärpe, mida juba kohaldatakse kinnisvara väärtusele selle müümisel võlgniku makseviivituse korral. Samuti nähakse artiklis 125 ette riskitundlikum varukäsitlus sõltuvalt elamukinnisvarale seatud hüpoteekide riskipositsiooni nõude ja väärtuse suhtest (ETV), kui kinnisvara ei ole laenu jagamiseks kõlblik (nt kuna see ei ole valmis).

Muudetud artiklis 125 sätestatakse ka sihtotstarbeline ja üksikasjalikum riskikaalu käsitlus, mida kohaldatakse tulu tekitava elamukinnisvara riskipositsioonidele, välja arvatud juhul, kui on täidetud nn ranged nõuded: kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub hüpoteeki tagav kinnisvara, on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kinnisvaraturg on hästiarenenud ja väljakujunenud ning selle aastane kahjumäär ei ületa teatavaid künniseid, võib tulu tekitava elamukinnisvara riskipositsioonidele kohaldada samu soodusriskikaalusid nagu muudele elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonidele, kui laenuvõtja risk ei sõltu olulisel määral kinnisvara tootlusest.

Artikkel 126 asendatakse, et kohaldada ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidele läbivaadatud Basel III käsitlust. Põhimõtteliselt peegeldab see elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonide käsitlust: säilitatakse hästi väljakujunenud laenu jagamise meetod ja selle kalibreerimist kohandatakse Basel III standardite järgi, mille kohaselt riskipositsiooni tagatud osale määratakse kuni 55 % kinnisvara väärtuse korral 60 % riskikaal. Samuti nähakse artiklis 126 ette riskitundlikum varukäsitlus sõltuvalt ärikinnisvarale seatud hüpoteekide riskipositsiooni nõude ja väärtuse suhtest, kui kinnisvara ei ole laenu jagamiseks kõlblik.

Artikli 126 muudatustega kehtestatakse sihtotstarbeline ja üksikasjalikum riskikaalu käsitlus tulu tekitava ärikinnisvara riskipositsioonide puhul, jättes samas alles nn range testi, mis võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohaldada samu soodusriskikaalusid tulu toovatele ja muudele ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonidele, mis on tagatud kinnisvaraga, mis asub turgudel, kus aastased kahjumäärad ei ületa teatavaid künniseid.

Laenudega, millega rahastatakse mis tahes elamu- või ärikinnisvaraga seotud maa omandamist, arendamist või ehitamist, kaasneb suurem risk. Suurenenud risk tuleneb asjaolust, et laenu tagasimaksmise allikaks on laenu väljastamisel kas kinnisvara kavandatud, kuid ebakindel müük või olulisel määral ebakindlad rahavood. Spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamise praegune käsitlus põhineb üksnes laenuvõtja kavatsusel müüa kinnisvara kasumi teenimise eesmärgil edasi, võtmata arvesse seda, millises ulatuses on tagasimakse tegelikult kindel. Seetõttu lisatakse artiklisse 4 uus määratlus ja uus artikkel 126a, et kehtestada Basel III standarditega ette nähtud 150 % riskikaalu erikäsitlus äriühingutele või eriotstarbelistele ettevõtjatele antavatele laenudele, millega rahastatakse mis tahes elamu- või ärikinnisvaraga seotud maa omandamist, arendamist ja ehitamist. Spekulatiivse kinnisasja soetamise rahastamise praegune 150 % riskikaalu käsitlus jäetakse välja, sest see põhineb üksnes laenuvõtja kavatsusel müüa kinnisvara kasumi teenimise eesmärgil edasi, võtmata arvesse seda, millises ulatuses on tagasimakse tegelikult ebakindel. Kooskõlas Basel III standarditega lubatakse artikliga 126a määrata 100 % riskikaal elamukinnisvaraga seotud arendusprojektide riskipositsioonidele, tingimusel et täidetud on teatavad riskimaandamistingimused (seoses laenude väljastamise standardite, müügi- või liisingueelsete lepingute osakaalu ja riskile avatusega).

Selleks et vähendada tsüklilist mõju laenu tagava kinnisvara hindamisele ja hoida hüpoteekide omavahendite nõuded stabiilsemad, seatakse lõplike Basel III standarditega usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil tunnustatud kinnisvara väärtuse ülemmääraks laenu väljastamisel mõõdetud väärtus, välja arvatud juhul, kui muudatustega suurendatakse ühemõtteliselt kinnisvara väärtust. Samal ajal ei kohustata standarditega panku jälgima kinnisvara väärtuse arengut. Kohandusi tuleb teha üksnes erakorraliste sündmuste korral. Praegu ELis kohaldatava krediidiriski standardmeetodi kohaselt nõutakse seevastu, et krediidiasutused ja investeerimisühingud jälgiksid korrapäraselt tagatiseks antud kinnisvara väärtust. Jälgimise põhjal peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerima kinnisvara ülespoole või allapoole (olenemata kinnisvara väärtusest laenu väljastamisel). Artiklit 208 muudetakse, et vähendada tsüklilist mõju laenu tagava kinnisvara hindamisele ja hoida hüpoteekide omavahendite nõuded stabiilsemad. Eelkõige säilitatakse praegune kinnisvara väärtuse sagedase jälgimise nõue, mis võimaldab laenu väljastamisel oleva väärtuse ülespoole korrigeerimist (erinevalt Basel III standarditest), kuid ärikinnisvara puhul üksnes kuni viimase kolme aasta ja elamukinnisvara puhul viimase kuue aasta keskmise väärtuseni. Pandikirju tagava kinnisvara puhul on artiklis 129 selgitatud, et pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada turuväärtust või hüpoteekimisväärtust, piiramata kinnisvara väärtuse kasvu vastavalt kolme või kuue viimase aasta keskmisega. Samuti selgitatakse artiklis 208, et kinnisvaras tehtud muudatusi, millega parandatakse hoone või elamuüksuse energiatõhusust, käsitatakse ühemõtteliselt selle väärtust suurendavatena. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on lubatud kinnisvara hinnata ja ümber hinnata täiustatud statistiliste või muude matemaatiliste meetodite abil, mis on välja töötatud laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatult, kui on täidetud mitu tingimust, mis põhinevad EBA laenude päritolu ja järelevalvet käsitlevatel suunistel (EBA/GL/2020/06), ja järelevalveasutus on andnud heakskiidu.

Artiklit 465 muudetakse, et näha ette spetsiaalne üleminekukord elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud madala riskiga riskipositsioonide jaoks minimaalse väljundmäära arvutamisel. Üleminekuperioodi jooksul võivad liikmesriigid lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohaldada riskipositsiooni tagatud osale kuni 55 % ulatuses kinnisvara väärtusest 10 % soodusriskikaalu ning ülejäänud osale kuni 80 % ulatuses kinnisvara väärtusest 45 % riskikaalu, kui on täidetud teatavad tingimused, mille eesmärk on tagada, et need on madala riskiga ja pädev asutus on neid kontrollinud. EBA peab jälgima üleminekukorra kasutamist ja koostama aruande selle kalibreerimise asjakohasuse kohta. Nimetatud aruande alusel peab komisjon otsustama, kas esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlik ettepanek elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud madala riskiga riskipositsioonide kohta.

Samuti lisatakse uus artikkel 495a, et sätestada omakapitalinõuetele kohaldatavate uute riskikaalude järkjärguline kehtestamine. Lisaks nähakse uues artiklis ette varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine selliste ajalooliste ja strateegiliste omakapitaliinvesteeringute käsitlemise suhtes, mida krediidiasutus või investeerimisühing on viimase kümne aasta jooksul omanud üksustes, sealhulgas kindlustusandjates, mille üle tal on märkimisväärne mõju.

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Artiklit 127 muudetakse, et täpsustada viivisnõuete ostmisel tehtavate allahindluste riskikaalu käsitlust, nagu on märgitud teatises „Viivislaenude probleemi lahendamine COVID-19 pandeemia tagajärgede kontekstis“. Selleks täpsustatakse ettepanekus, et krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad võtta makseviivituses olevale riskipositsioonile kohaldatava asjakohase riskikaalu kindlaksmääramisel arvesse ostetud makseviivituses olevate varade allahindlust. Sellega täiendatakse EBA käimasolevat tööd, mille eesmärk on muuta regulatiivseid tehnilisi standardeid krediidiriskiga korrigeerimise kohta.

Artikli 127 täiendavate muudatustega viiakse sõnastus vastavusse läbivaadatud Basel III standardite sõnastusega.

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine ja kaardistamine

Et hankida tulevaste algatuste jaoks teavet avaliku või erasektori reitingusüsteemide loomise kohta, muudetakse artiklit 135, et anda Euroopa järelevalveasutustele volitus koostada aruanne krediidikvaliteeti hindavate asutuste väliste krediidikvaliteedi hinnangute kättesaadavusega seotud takistuste kohta, ennekõike äriühingute jaoks, ning võimalike meetmete kohta nende kõrvaldamiseks.

·selliste äriühingute vastu olevate nõuete puhul, mille konsolideeritud aastakäive on rohkem kui 500 miljonit eurot või mis kuuluvad gruppi, mille aastane kogukäive on rohkem kui 500 miljonit eurot (suurettevõte), krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning muude finantssektori ettevõtjate vastu olevate nõuete puhul (sealhulgas need, mida käsitatakse äriühingutena) ei ole enam võimalik kasutada täiustatud sisereitingute meetodit – nende nõuete puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada sisereitingute põhimeetodit ja seega modelleerida üksnes makseviivituse tõenäosust;

·omakapitalinõuete puhul ei ole sisereitingute meetod enam saadaval – nende riskipositsioonide puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama krediidiriski standardmeetodit.

·riskikaalu meetodi asendamine, asendades võlgniku riskikaalu garantiiandja riskikaaluga, kui garantiiandja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse krediidiriski standardmeetodi kohaselt (artikkel 235a);

·riskiparameetrite asendamise meetod, asendades võlgniku riskiparameetrid selliste riskiparameetritega, mis on seotud garantii andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuetega, kui garantii andja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt (artikkel 236a); või

·makseviivitusest tingitud kahjumäära või nii makseviivituse tõenäosuse kui ka makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimine (artikkel 183); selle lähenemisviisi kohaselt selgitatakse ettepanekus, et garantii tunnustamine ei tohiks kunagi viia selleni, et garanteeritud nõude suhtes kohaldatakse riskikaalu, mis on väiksem garantii andja vastu olevast võrreldavast otsesest nõudest. Selle eesmärk on tagada raamistiku järjepidevus seoses riskihindamisega, vältides olukorda, kus teatava kaitse andja vastu olevale kaudsele nõudele võidakse kohaldada madalamat riskikaalu kui võrreldavale otsesele nõudele, kui sama kaitse andja on võlgnik.

Tururiski raamistik

Baseli pangajärelevalve komitee avaldas 2016. aastal esimesed läbivaadatud tururiski standardid, mida tuntakse kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamisena, et kõrvaldada kauplemisportfelli positsioonide tururiski kapitalinõuete raamistikus tuvastatud puudused. Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite mõju jälgimise käigus tegi Baseli pangajärelevalve komitee kindlaks mitu nimetatud standarditega seotud probleemi ja avaldas selle tulemusena 2019. aasta jaanuaris läbivaadatud kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardid.

2016. aasta novembris tegi komisjon algselt ettepaneku kehtestada teise kapitalinõuete määruse raames kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standarditel põhinevad siduvad omavahendite nõuded, et kõrvaldada tururiski raamistiku puudused. Võttes aga arvesse Baseli pangajärelevalve komitee hilisemat otsust need standardid läbi vaadata, kuna tähtajad ei ole kooskõlas teise kapitalinõuete määruse läbirääkimisprotsessi vahe-eesmärkidega, leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku, et teise kapitalinõuete määruse kohaseid kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardeid rakendatakse üksnes aruandluse eesmärgil. Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standarditel põhinevate omavahendite nõuete kehtestamine lükati edasi, kui võeti vastu eraldi seadusandlik ettepanek.

Selleks et kehtestada siduvad tururiski omavahendite nõuded kooskõlas läbivaadatud kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standarditega, tehakse kapitalinõuete määruses mitu muudatust.

Reguleerimisese, -ala ja mõisted

Artiklit 4 muudetakse, et selgitada kauplemisüksuse määratlust.

Omavahendite elemendid

Artiklit 34 muudetakse, et lisada erand, mis võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vähendada erakorralistel asjaoludel EBA esitatud arvamuse alusel täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusummat, et käsitleda esimese taseme põhiomavahenditest maha arvatud täiendavate väärtuse korrigeerimiste protsüklilisust.

Üldnõuded, hindamine ja aruandlus

Artiklit 102 muudetakse, et võtta omavahendite nõuete arvutamiseks kasutusele kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetodid. Artikkel 104 asendatakse, et vaadata läbi kriteeriumid, mida kasutatakse positsioonide määramiseks kauplemisportfelli või muu tegevuse alla (st pangaportfelli). Samuti kehtestatakse sellega erand, mis võimaldab krediidiasutusel või investeerimisühingul määrata muu tegevuse alla konkreetseid instrumente, mis muidu määrataks kauplemisportfelli. Erandile kohaldatakse väga rangeid tingimusi ja selle peab heaks kiitma krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus. Artiklit 104a muudetakse, et täpsustada tingimusi, mida tuleb kasutada instrumendi ümberliigitamiseks kahe portfelli vahel. Artiklit 104b muudetakse, et kehtestada erand, mis võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel luua spetsiaalseid kauplemisüksusi, millesse krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad määrata üksnes kauplemisportfelliväliseid positsioone, millele kohaldatakse valuuta- ja kaubariski. Lisatakse artikkel 104c, et täpsustada omavahendite suhtarvude valuutariski maandamise käsitlemist, mis võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel jätta teatavatel tingimustel teatavad positsioonid valuutariski omavahendite nõuete arvutamisest välja. Artiklit 106 muudetakse, et täpsustada olemasolevaid sätteid riskide sisemise ülekandmise kohta.

Üldsätted

Artiklit 325 muudetakse, et kehtestada siduvad tururiski omavahendite nõuded, mis põhinevad 1a. peatükis (alternatiivne standardmeetod), 1b. peatükis (alternatiivne sisemudeli meetod) ja 2–4. peatükis (lihtsustatud standardmeetod) sätestatud kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetoditel, ning nende kasutamise tingimused ja omavahendite nõuete arvutamise sagedus. Samuti kehtestatakse krediidiasutustele ja investeerimisühingutele omavahendite nõuete arvutamisel erand valuutariskile avatud positsioonide puhul, mis arvatakse maha nende omavahenditest.

Artiklit 325a muudetakse, et kehtestada lihtsustatud standardmeetodi kasutamise aktsepteeritavuse kriteeriumid.

Artiklis 325b selgitatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist konsolideeritud alusel.

Alternatiivne standardmeetod

Artiklit 325c muudetakse, et lisada alternatiivse standardmeetodi valideerimise, dokumenteerimise ja juhtimisega seotud täiendavad kvalitatiivsed nõuded.

Artiklit 325j muudetakse, et selgitada kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise lõplike standardite teatavaid elemente seoses fondidesse (st ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse) tehtavate investeeringute käsitlemisega ning kohandada sihipäraselt nende positsioonide omavahendite nõuete arvutamist tagamaks, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate käsitlemine standardmeetodi alusel ei suurenda ebaproportsionaalselt arvutamise keerukust ja on vähem sanktsioneeriv, arvestades, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatel on oluline roll isiklike säästude kogumise hõlbustamisel, olgu siis tegemist suurte investeeringute või pensioniga. Nende eesmärkide käsitlemisel täpsustatakse, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kohaldama selle meetodiga seotud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul kord kuus aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, ning võimaldatakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada teatavatel tingimustel asjaomaste kolmandate isikute esitatud andmeid omavahendite nõuete arvutamiseks aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi alusel. Samuti antakse volituste kohase meetodi alusel artiklis 325j EBA-le volitus täpsustada tehnilisi elemente, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kasutama omavahendite nõuete arvutamisel kasutatava hüpoteetilise portfelli loomiseks.

Artiklit 325q muudetakse, et selgitada valuutariski vegariski tegurite käsitlemist.

Artiklit 325s muudetakse, et kohandada vegariski tundlikkuste valemit.

Artiklit 325t muudetakse, et viia omavahendite nõuete arvutamisel kasutatav tundlikkus kooskõlla krediidiasutuses või investeerimisühingus riskijuhtimisel kasutatava tundlikkusega.

Kaubeldavate muu kui väärtpaberistamise krediidituletisinstrumentide ja aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentidega seotud säte viiakse artiklist 325ab üle asjakohasemasse artiklisse 325v.

Artikleid 325y, 325am, 325ah ja 325ak muudetakse samamoodi, et selgitada krediidikvaliteedi kategooriate määramist alternatiivse standardmeetodi kohaselt.

Artiklit 325ae muudetakse, et selgitada inflatsiooniriski teguri ja eri valuutade alusriski tegurite käsitlemist.

Artikleid 325ah ja 325ak muudetakse, et selgitada (nii välisreitinguga kui ka reitinguta) pandikirjade riskikaalusid.

Artikleid 325ai ja 325aj muudetakse, et selgitada korrelatsiooniparameetrite väärtust.

Artiklit 325as muudetakse, et kehtestada madalam riskikaal kauba deltariski tegurile, mis on seotud süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemisega. Lõplike Basel III standardite kohaselt võrdsustatakse lubatud heitkoguse väärtpaberid elektrilepingutega, mida võib pidada liiga konservatiivseks, arvestades ELi lubatud heitkoguse väärtpaberite turu varasemaid andmeid. Tänu sellele, et komisjon lõi 2015. aastal turustabiilsusreservi, on heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) lubatud heitkoguse väärtpaberite hinna volatiilsus stabiliseerunud. See õigustab spetsiifilise riskikategooria loomist HKSi lubatud heitkoguse väärtpaberite jaoks alternatiivse standardmeetodi alusel, mis erineb elektrienergiast ja millel on madalam, 40 % riskikaal, et kajastada paremini selle ELi kauba hinna tegelikku volatiilsust.

Artiklit 325ax muudetakse, et selgitada vegariski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalusid.

Alternatiivne sisemudeli meetod

Artiklit 325az muudetakse, et täpsustada tingimusi, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma, et saada luba kasutada tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks alternatiivset sisemudeli meetodit.

Artiklit 325ba muudetakse, et võtta kasutusele alternatiivse sisemudeli meetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuete liitmise valem.

Artiklit 325bc muudetakse, et anda EBA-le regulatiivsete tehniliste standarditega seotud volitus, et määrata kindlaks kriteeriumid sisendandmete kasutamiseks riskimõõtmise mudelis.

Artiklit 325be muudetakse, et täpsustada pädevate asutuste uusi volitusi seoses riskitegurite modelleeritavuse hindamisega, milleks krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset sisemudeli meetodit.

Artiklit 325bf muudetakse, et anda pädevatele asutustele uued volitused mudelite puuduste kõrvaldamiseks ning seoses alternatiivset sisemudeli meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute järeltestimise nõuetega.

Artiklit 325bg muudetakse, et kehtestada siduvad nõuded kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise kohta, milleks krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset sisemudeli meetodit.

Artiklit 325bh muudetakse, et kohandada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate positsioonide tururiski omavahendite nõuete arvutamist alternatiivse sisemudeli meetodi alusel, eelkõige tagamaks, et selle meetodi alusel oleks aktsepteeritud rohkem ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid. Sarnaselt muudatustele ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate käsitlemises alternatiivse standardmeetodi alusel, võimaldatakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada teatavatel tingimustel asjaomaste kolmandate isikute esitatud andmeid omavahendite nõuete arvutamiseks aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi alusel ning nad peavad kohaldama aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit vähemalt iga nädal.

Artiklit 325bi muudetakse, et täpsustada riskikontrolli üksuse ja valideerimisüksuse kohustusi seoses riskijuhtimissüsteemiga.

Artiklit 325bp muudetakse, et selgitada täiendavalt olukordi, kus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on lubatud kasutada makseviivituse riski omavahendite nõude arvutamisel makseviivituse tõenäosuste ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks sisereitingute mudelit.

Artikleid 337, 338, 352 ja 361 muudetakse, et asendada või jätta välja sätted, mis ei ole enam lihtsustatud standardmeetodi kasutamise seisukohast asjakohased.

Sisemudelite kasutamine omavahendite nõuete arvutamiseks

5. peatükk jäetakse välja, sest praegune sisemudeli meetod, mida kasutatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks, asendatakse 1b. peatükis sätestatud alternatiivse sisemudeli meetodiga.

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Võttes arvesse ebakindlust selle suhtes, kas peamised jurisdiktsioonid kalduvad kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite rakendamisel kõrvale lõplikest Basel III standarditest, ning seda, kui oluline on tagada praktikas võrdsed tingimused liidus asutatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning nende rahvusvahelistele kolleegidele, antakse artikliga 461a komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tururiski omavahendite nõuete arvutamise meetodeid ning nende meetodite kohaldamise alguskuupäeva, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste suundumustega.

Krediidiväärtuse korrigeerimise riski raamistik

Krediidiväärtuse korrigeerimine on raamatupidamislik tuletisinstrumendi hinna õiglase väärtuse korrigeerimine, mille eesmärk on provisjoneerida võimaliku kahjumi katteks, mis tuleneb tehingu vastaspoole krediidivõimelisuse vähenemisest. Suure finantskriisi ajal tekkis mitme süsteemselt olulise panga tuletisinstrumentide portfellides märkimisväärne krediidiväärtuse korrigeerimisest tulenev kahjum, kuna samal ajal halvenes paljude vastaspoolte krediidivõimelisus. Seetõttu võttis Baseli pangajärelevalve komitee 2011. aastal Basel III reformide esimese paketi osana vastu uued standardid krediidiväärtuse korrigeerimise riski kapitalinõuete arvutamiseks, et tagada tulevikus pankade krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmine piisava kapitaliga. Need Baseli standardid võeti liidu õigusesse üle 2013. aastal kapitalinõuete määrusega.

Pangad ja järelevalveasutused väljendasid siiski muret, et 2011. aasta standardid ei kajastanud asjakohaselt pankade tegelikku krediidiväärtuse korrigeerimise riski. Eelkõige esitati nendele standarditele kolm konkreetset etteheidet: i) nendes standardites sätestatud meetodid ei ole piisavalt riskitundlikud, ii) neis ei võeta arvesse krediidiväärtuse korrigeerimise mudeleid, mille pangad on välja töötanud raamatupidamise eesmärkidel, ja iii) nendes standardites sätestatud meetodid ei hõlma vastaspoolega tehtavate tuletistehingute tururiski. Nende probleemide lahendamiseks avaldas Baseli pangajärelevalve komitee 2017. aasta detsembris lõplike Basel III reformide raames läbivaadatud standardid ja kohandas 2020. aasta juulis läbivaadatud väljaandes veelgi nende kalibreerimist. Selleks et viia see kooskõlla Baseli pangajärelevalve komitee 2020. aasta standarditega, tehakse kapitalinõuete määruses mitu muudatust.

Artiklis 381 esitatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski mõiste, et hõlmata nii krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole krediidimarginaali riski kui ka selle vastaspoolega kaubeldud tehingute portfelli tururiski.

Artiklit 382 muudetakse, et selgitada, millistele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid. Lisaks kehtestatakse uus säte, mille kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamise tulemused seoses tehingutega, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse artikli kohaselt erandit. Lisaks on täpsustatud, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes maandavad selliste tehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riski, mille suhtes kohaldatakse erandit, on kaalutlusõigus arvutada nende tehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet, võttes arvesse asjaomaseid aktsepteeritud riskimaandusi. Lisaks antakse EBA-le uued volitused selliste suuniste väljatöötamiseks, mis aitaksid järelevalveasutustel teha kindlaks ülemäärase krediidiväärtuse korrigeerimise riski ja töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada õiglases väärtuses väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate krediidiväärtuse korrigeerimise riskipositsioonide olulisuse hindamise tingimusi.

Lisatakse artikkel 382a, et sätestada uued meetodid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kasutama krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks, ning nende meetodite kombinatsiooni kasutamise tingimused.

Artikkel 383 asendatakse, et kehtestada üldnõuded standardmeetodi kasutamiseks krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel ning regulatiivse krediidiväärtuse korrigeerimise määratlus. Lisatakse artiklid 383a–383x, et täpsustada standardmeetodi tehnilisi elemente.

Artikkel 384 asendatakse, et kehtestada põhimeetod krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks kooskõlas Basel III standarditega.

Artikkel 385 asendatakse, et kehtestada lihtsustatud meetod krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamiseks ja aktsepteeritavuse kriteeriumid lihtsustatud meetodi kasutamiseks.

Artiklit 386 muudetakse, et kajastada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete kohaldamisel aktsepteeritud riskimaandusele kohaldatavaid uusi nõudeid.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute miinimum-väärtuskärbete alampiiride raamistik

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutel on liidu finantssüsteemis oluline roll, sest need võimaldavad finantseerimisasutustel juhtida oma likviidsuspositsiooni ja toetada turutegemist. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud on tähtsad ka keskpankade jaoks, kuna need tehingud võimaldavad neil edastada oma rahapoliitilisi plaane finantseerimisasutuste kaudu reaalmajandusele. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud võivad aga samuti võimaldada turuosalistel oma positsioone rekursiivselt võimendada, reinvesteerides vastavalt rahalist tagatist või kasutades uuesti mitterahalist tagatist. Selleks et vähendada ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumise riski väljaspool pangandussektorit, avaldas finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) 2013. aastal oma liikmeks olevatele jurisdiktsioonidele soovituse 39 kehtestada teatavate pankade ja mittepangast finantsasutuste vahel kaubeldavate mittekeskselt kliiritavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul tagatise miinimum-väärtuskärped. Selle soovituse kohaselt tuleks sellised tagatise miinimum-väärtuskärped kehtestada iga jurisdiktsiooni äranägemisel kas otse turu reguleerimise abil või kaudselt karistuslikuma kapitalinõude kaudu; viimase töötas Baseli pangajärelevalve komitee välja 2017. aastal lõplike Basel III reformide raames.

Soovitustes, mis anti EBA eriaruandes 40 väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väärtuskärbete alampiiride raamistiku rakendamise kohta liidu õiguses ning ESMA aruandes 41 väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja finantsvõimenduse kohta ELis, juhiti siiski tähelepanu sellele, et ei ole selge, millist mõju avaldaks sellise raamistiku kohaldamine krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Nendes soovitustes väljendati ka muret, et selle raamistiku kohaldamine teatavat liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele võib põhjustada sellisele finantstegevusele soovimatuid tagajärgi. Samuti ei ole veel selge, kas oleks asjakohasem kohaldada raamistikku krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kui karistuslikumat omavahendite nõuet või pigem tururegulatsiooni. Raamistiku kohaldamine krediidiasutustele ja investeerimisühingutele karistuslikuma omavahendite nõudena võimaldaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes ei täida neid väärtuskärbete alampiire, tegeleda sellise finantstegevusega, millele kohaldatakse karistust. Teise võimalusena tagaks raamistiku kohaldamine tururegulatsioonina võrdsed tingimused kõigile turuosalistele, kui liit peaks otsustama kehtestada mittepangast finantsasutuste vahelistele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele sarnase tururegulatsiooni, nagu soovitas ka finantsstabiilsuse nõukogu oma eespool nimetatud 2013. aasta aruandes.

Seda arvesse võttes antakse artikliga 519c EBA-le volitus esitada tihedas koostöös ESMAga komisjonile aruanne selle kohta, kas liidus on asjakohane rakendada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatavat väärtuskärbete alampiiride raamistikku. Nimetatud aruande alusel esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

Operatsioonirisk

Uus standardmeetod kõigi olemasolevate operatsiooniriski meetodite asendamiseks

Baseli pangajärelevalve komitee vaatas läbi operatsiooniriski käsitleva rahvusvahelise standardi, et kõrvaldada puudused, mis ilmnesid pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi. Lisaks standardmeetodite puudulikule riskitundlikkusele tuvastati vähene võrreldavus, mis tuleneb suurest hulgast täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kohastest sisemistest modelleerimistavadest. Seda arvesse võttes ja selleks, et raamistikku lihtsustada, asendati kõik olemasolevad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamise meetodid kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul ühe mittemudelipõhise meetodiga. Kuigi uue raamistiku alusel ei ole enam võimalik kasutada mudeleid, nagu need, mis on välja töötatud täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi alusel, et määrata kindlaks operatsiooniriski omavahendite nõuded, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel siiski kaalutlusõigus kasutada neid mudeleid sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi eesmärgil.

Uut standardmeetodit rakendatakse liidus kapitalinõuete määruse III osa III jaotise asendamise abil. Lisaks tehakse täiendavaid kohandusi mitmes teises kapitalinõuete määruse artiklis, peamiselt selleks, et i) võtta kasutusele operatsiooniriskiga seotud selged ja ühtlustatud määratlused (artikli 4 lõike 1 punktid 52a, 52b ja 52c), nagu EBA soovitas oma vastuses 42 komisjoni 2019. aasta nõuandetaotlusele, ning ii) kajastada III jaotise asendamist kogu kapitalinõuete määruse ulatuses (näiteks jäetakse artiklist 20 välja varasemad viited III jaotisele). Lisaks on EBA-l volitus esitada komisjonile aruanne kindlustuse kasutamise kohta seoses läbivaadatud operatsiooniriski raamistikuga (artikkel 519d). Seda aruannet on vaja, sest järelevalvekogukonnas on tekkinud küsimusi seoses sellega, kas operatsiooniriski uus standardmeetod võib võimaldada kindlustuse kasutamise kaudu õiguslikku arbitraaži.

Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamine

Lõplike Basel III standardite kohaselt ühendab uus standardmeetod näitaja, mis põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu äritegevuse mahul (majandusnäitaja komponent), näitajaga, milles võetakse arvesse kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu varasemat kahju. Läbivaadatud Baseli standardiga nähakse ette mitu kaalutlusõigust selle kohta, kuidas võib rakendada viimast näitajat. Jurisdiktsioonid võivad jätta kõigi asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute operatsiooniriski kapitali arvutamisel varasemad kahjud arvesse võtmata või võtta varasemaid kahjuandmeid täiendavalt arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle ärimaht on väiksem. Selleks et tagada liidus võrdsed tingimused ja lihtsustada operatsiooniriski kapitali arvutamist, kasutatakse neid kaalutlusõigusi omavahendite miinimumnõuete arvutamiseks ühtlustatud viisil, jättes kõrvale kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute varasemad tegevuskahjumi andmed.

Majandusnäitaja komponendi arvutamine on sätestatud III jaotise uues 1. peatükis (uued artiklid 312–315). Liidus põhinevad operatsiooniriski omavahendite miinimumnõuded üksnes majandusnäitaja komponendil (artikkel 312). Majandusnäitaja komponendi arvutamine, mis põhineb nn majandusnäitajal, on sätestatud artiklis 313, samas kui majandusnäitaja, sealhulgas selle komponentide ja ühinemiste, omandamiste või võõrandamistega seotud võimalike kohanduste kindlaksmääramine on sätestatud artiklites 314 ja 315.

Andmete kogumine ja haldamine

Uues 2. peatükis (uued artiklid 316–323) sätestatakse andmete kogumise ja haldamise eeskirjad. Proportsionaalsuse huvides jaotatakse need nõuded eeskirjadeks, mida kohaldatakse kõikidele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, näiteks operatsiooniriski juhtimise raamistikku käsitlevad sätted (artikkel 323), ja eeskirjadeks, mis on asjakohased üksnes selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes peavad avalikustama ka varasemate kahjude andmed (artikli 446 lõige 2) ja seega säilitama kahjuandmestikku (artikkel 317). Kooskõlas EBA vastusega komisjoni 2019. aasta nõuandetaotlusele peavad liidus kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle majandusnäitaja on 750 miljonit eurot või rohkem, säilitama kahjuandmestikku ja arvutama avalikustamise eesmärgil oma operatsiooniriskist tulenevat aastast kahju. Selleks et tagada uue raamistiku proportsionaalsus, võivad pädevad asutused teha sellest nõudest erandi, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu majandusnäitaja ületab üht miljardit eurot (artikkel 316). Selleks et tagada aja jooksul teatav stabiilsus, eelkõige selleks, et vältida majandusnäitaja ajutise vähenemise põhjendamatut mõju sellele hinnangule, on asjakohane majandusnäitaja viimase kahe aasta kõrgeim majandusnäitaja.

Elemente, mis on asjakohased seoses iga-aastase operatsiooniriskist tuleneva kahju arvutamisega, on täpsemalt kirjeldatud artiklites 318–321. Artiklis 318 on sätestatud brutokahju ja puhaskahju kindlaksmääramine ning artikkel 319 hõlmab asjakohaseid kahjuandmete künniseid, milleks on 20 000 eurot ja 100 000 eurot. Teatavaid erakorralisi operatsiooniriski juhtumeid, mis ei ole enam krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili seisukohast olulised, võib arvesse võtmata jätta, tingimusel et kõik sellega seotud tingimused on täidetud ja krediidiasutuse või investeerimisühingu järelevalveasutus on andnud selleks loa (artikkel 320). Samamoodi võib krediidiasutusel või investeerimisühingul tekkida vajadus lisada täiendavat kahjumit, mis on seotud omandatud või ühinenud üksustega (artikkel 321).

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjuandmete täpsus ja terviklikkus on väga olulised. Seepärast peavad järelevalveasutused kontrollima korrapäraselt kahjuandmete kvaliteeti (artikkel 322).

Finantsvõimenduse määr

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Pärast määruse (EL) 2019/876 vastuvõtmist on Baseli pangajärelevalve komitee vaadanud täiendavalt läbi finantsvõimenduse määra raamistiku ühe konkreetse aspekti. Selleks et lihtsustada klientidele kliirimisteenuste osutamist, muudeti 2019. aasta juunis kliendipõhiste kliiritavate tuletisinstrumentide finantsvõimenduse määra käsitlust 43 . Läbivaadatud eeskirjade raames on nende tuletisinstrumentide käsitlus üldjuhul kooskõlas vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaselt riskipõhises raamistikus kavandatud käsitlusega. 2021. aasta veebruari aruandes finantsvõimenduse määra kohta 44 järeldas komisjon, et koguriskipositsiooni näitaja arvutamise kohandamine oli asjakohane, et viia kliendipõhiste kliiritavate tuletisinstrumentide käsitlemine kooskõlla rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega. Seetõttu muudetakse artiklit 429c vastavalt.

Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Arvestades kapitalinõuete määruse artikli 4 ja artikli 111 lõike 1 kohta esitatud muudatusettepanekuid, ei ole finantsvõimenduse määra raamistiku teatavate bilansiväliste kirjete puhul enam vaja kehtestada minimaalset ümberhindlustegurit 10 %. Seetõttu jäetakse artikli 429f lõikes 3 sätestatud erand välja.

Tavapärastel tingimustel toimuvad arveldusootel ostu- ja müügitehingud

Tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingutega seotud sätteid muudetakse, et viia need eeskirjad paremini kooskõlla Basel III standarditega, eelkõige selgitades, et neid sätteid kohaldatakse finantsvarale, mitte üksnes väärtpaberitele. Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõiget 6 ja artikli 429g lõiget 1 muudetakse vastavalt.

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on oluline roll liidu püüdlustes edendada pikaajalist üleminekut kestlikule arengule üldiselt ja eelkõige toetada liidu majanduses õiglast üleminekut kasvuhoonegaaside netonullheitele 2050. aastaks. Üleminekuga kaasnevad uued riskid, mida tuleb mõista ja kõigil tasanditel asjakohaselt juhtida.

Kiirendatud üleminekul säästvamale majandusele võib olla märkimisväärne mõju äriühingutele, suurendades üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning üldise finantsstabiilsusega seotud riske. Inimkäitumise mõju kliimale, näiteks kasvuhoonegaaside heide või mittekestlike majandustavade jätkumine on füüsilisi riske põhjustavad tegurid, mis võivad suurendada keskkonnaohtude tõenäosust ja sotsiaal-majanduslikku mõju. Krediidiasutused ja investeerimisühingud on avatud ka nendele füüsilistele riskidele, millel üleminekuriskidega tasakaalustav suhe, sest kui kõik muud tingimused on võrdsed, peaksid füüsilised riskid üleminekupoliitika rakendamisel vähenema. Kui meetmeid ei võeta, võib aga juhtuda vastupidine, mis tähendab, et kui üleminekurisk on väike ja üleminekuga seotud poliitika rakendamine võtab kauem aega, suurenevad füüsilised riskid.

Selleks et edendada jätkusuutlikkusriskide, mida tavaliselt nimetatakse keskkonna-, sotsiaaleteks ja juhtimisriskideks, piisavat mõistmist ja juhtimist, peavad liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud neid riske oma tasandil süstemaatiliselt kindlaks tegema, avalikustama ja juhtima. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide suhtelise uudsuse ja eripärade tõttu võidakse neid riske eri krediidiasutustes ja investeerimisühingutes oluliselt erinevalt mõista.

Seetõttu muudetakse artiklit 4, et võtta keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide valdkonnas kasutusele eri liiki riskide uued ühtlustatud määratlused (artikli 4 lõike 1 punktid 52d–52i). Määratlused on kooskõlas määratlustega, mille EBA esitas oma aruandes keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta.

Selleks et võimaldada paremat järelevalvet keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide üle, muudetakse artiklit 430, et nõuda krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt pädevatele asutustele teabe esitamist keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele avatuse kohta.

Viimaks muudetakse artiklit 501c, et viia paremini kooskõlla usaldatavusnõuete mis tahes vajalike muudatuste tähtajad ning tuua EBA tähtaeg aruande esitamiseks kõnealuste riskipositsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitluse kohta 2025. aastalt 2023. aastale. EBA peaks artikli 501c kohaste volituste piires hindama riskipositsioone, mis on seotud varade ja tegevusega energia- ja ressursitõhususe ning taristu- ja transpordivahendite sektoris. Hindamine peaks hõlmama ka riskikaalude sihipärase kalibreerimise võimalust selliste kirjete puhul, mis on seotud eriti suure kliimariskiga, sealhulgas varad või tegevus fossiilkütuste sektoris ja suure kliimamõjuga sektorites. Kui leitakse, et see on põhjendatud, tuleks EBA aruandes kirjeldada erinevaid võimalusi, kuidas kohaldada keskkonna- ja sotsiaalsetest teguritest mõjutatud riskipositsioonide sihipärast usaldatavusnõuete kohast käsitlust.

Integreeritud järelevalveline aruandlussüsteem ja andmete jagamine

Alates 2018. aastast on EBA koostöös EKP ja liikmesriikide pädevate asutustega teinud tööd Euroopa järelevalveandmete keskse taristu (EUCLID) loomiseks, et koondada tsentraliseeritud integreeritud süsteemi aruandlusteave, mida järelevalveasutused jagavad liidus asutatud suurimate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta. See süsteem on eriti kasulik selleks, et edastada kogu ELi pangandussektori koondandmeid ja riskinäitajaid avalikesse aruannetesse ja analüüsidesse. Artikliga 430c antakse praegu EBA-le volitus viia läbi teostatavusuuring, et töötada välja järjepidev ja integreeritud süsteem statistiliste ning kriisilahenduse ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumiseks, ning kaasata asjaomased asutused uuringu ettevalmistamisse. EBA avaldas 2021. aasta märtsis teostatavusuuringu kohta aruteludokumendi, milles küsiti sidusrühmade seisukohti 11. juuniks 2021. Kui EBA on teostatavusuuringu lõpetanud, hindab komisjon kooskõlas artikli 430c lõikega 3, kas teha hilisemas etapis kapitalinõuete määruse VII A osas sätestatud aruandlusnõuetes võimalikke muudatusi.

Avalikustamine

Teabe avalikustamise nõuete läbipaistvuse ja proportsionaalsuse suurendamine

Pidades silmas kapitalinõuete määruses lõplike Basel III standardite rakendamiseks tehtud muudatusi ning vajadust veelgi vähendada avalikustamisega seotud halduskulusid ja lihtsustada juurdepääsu krediidiasutuste ja investeerimisühingute avaldatud teabele, tehakse kapitalinõuete määruse VIII osas mitu muudatust.

Artiklit 433 muudetakse, et anda EBA-le õigus tsentraliseerida teabe avalikustamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohta kord aastas, kord poolaastas ja kord kvartalis. Käesoleva ettepaneku eesmärk on teha usaldatavusnõuetega seotud teave ühtse elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu hõlpsasti kättesaadavaks, et kõrvaldada praegune killustatus ning suurendada kõigi turuosaliste huvides avalikustatava teabe läbipaistvust ja võrreldavust. EBA avaldaks keskselt teavet samal ajal, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad oma finantsaruanded, või esimesel võimalusel pärast seda. Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas kapitaliturgude liidu tegevuskavaga ning kujutab endast vaheetappi kogu ELi hõlmava ühtse juurdepääsupunkti edaspidise loomise suunas äriühingute finantsteabe ja kestlike investeeringutega seotud teabe jaoks.

Artiklit 434 muudetakse, et vähendada avalikustamisega seotud halduskoormust, eriti väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul. Selle sätte aluspõhimõte on võimendada EBA ja pädevate asutuste edusamme järelevalvelist aruandlust koondava taristu loomisel (EUCLID). Ettepanekuga suurendatakse proportsionaalsust, andes EBA-le volituse avaldada väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta teavet, mis põhineb järelevalvelisel aruandlusel. Nii peavad väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud aru andma üksnes oma järelevalveasutustele ega pea asjakohast teavet avaldama.

Artikleid 438 ja 447 muudetakse, et lisada avalikustamiskohustused selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisemudelit ja peavad seega avalikustama koguriskipositsioonid, mis on arvutatud täieliku standardmeetodi kohaselt, võrreldes tegeliku riskiga kaalutud varaga sellel riskitasemel, ning krediidiriski puhul varaklassi ja varaklassi alamklassi tasandil. Sellega rakendatakse asjakohast Basel III standardit, mille kohaselt peavad pangad võrdlema modelleeritud ja standardiseeritud riskiga kaalutud vara riskitasemel. Artikleid 433a, 433b ja 433c, milles käsitletakse avalikustamise sagedust, muudetakse vastavalt.

Artikleid 433b ja 433c muudetakse, et lisada väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning muude börsil noteerimata krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustus avalikustada igal aastal teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete, viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa ja kvaliteedi kohta laenude, võlaväärtpaberite ja bilansiväliste riskipositsioonide puhul ning teave tähtajaks tasumata nõuete kohta. Kavandatud muudatused on kooskõlas nõukogu 2017. aasta tegevuskavaga viivislaenude vähendamiseks 45 , milles kutsuti EBAd üles rakendama 2018. aasta lõpuks kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul tõhustatud avalikustamisnõudeid varade kvaliteedi ja viivislaenude kohta. Lisaks tagataks muudatustega täielik kooskõla teatisega „Viivislaenude probleemi lahendamine COVID-19 pandeemia tagajärgede kontekstis“ 46 . Artikli 442 punktides c ja d sätestatud avalikustamisnõuete laiendamine väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning muudele börsil noteerimata krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ei tekita kõnealustele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lisakoormust kahel põhjusel. Esiteks avaldavad need krediidiasutused ja investeerimisühingud juba viivislaenudega seotud teavet EBA viivislaenude avalikustamist käsitlevatele suuniste 47 kohaselt, milles järgiti nõukogu 2017. aasta tegevuskava ja mida praegu kajastatakse komisjoni 15. märtsi 2021. aasta rakendusmääruses (EL) nr 2021/637 48 . Teiseks, kui teabe avalikustamine on EBA veebiplatvormi kaudu tsentraliseeritud, võib saada viivislaenude kohta teavet järelevalvelisest aruandlusest, vähendades seega kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute koormust ning kaotades mis tahes koormuse väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks.

Artiklitega 445 ja 455 kehtestatakse uued avalikustamisnõuded, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma, kui nad arvutavad oma tururiski omavahendite nõudeid, kasutades ühte standardmeetodit ja vastavalt alternatiivset sisemudeli meetodit.

Lisatakse artikkel 445a, et kehtestada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuetele uued avalikustamisnõuded.

Artiklit 446 muudetakse, et kehtestada operatsiooniriskiga seotud läbivaadatud avalikustamisnõuded.

Avalikustamise valdkonnas on teise kapitalinõuete määrusega juba kehtestatud sätted, mille eesmärk on parandada keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide arvessevõtmist. Sellega seoses hakkavad suured krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on teinud börsil emissioone, avaldama alates 2022. aasta juunist teavet keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta. Nende sätete kohene tõhusus on siiski piiratud, sest suur hulk krediidiasutusi ja investeerimisühinguid jääb kapitalinõuete määruse avalikustamiseeskirjade kohaldamisalast välja. Seetõttu muudetakse artiklit 449a, et laiendada keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamisega seotud nõudeid kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, järgides samas proportsionaalsuse põhimõtet.

EBA volitused

Ettepanekuga laiendatakse EBA praeguste volituste ulatust artikli 434a alusel. Lisaks ühtsete avalikustamisvormingute kehtestamisele ja väljatöötamisele nõutakse artikli 434a muudatusettepanekutes, et EBA kehtestaks põhimõtted seoses teabe uuesti esitamise ja avalikustamise tsentraliseerimiseks vajalike IT-lahendustega.

Väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse või investeerimisühingu määratlus

Ettepanekuga muudetakse artikli 4 lõike 1 punktis 145 sätestatud mõiste „väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing“ määratlust, lubades krediidiasutustel ja investeerimisühingutel jätta teatava piirangu kohaldamisel välja finantssektoriväliste klientidega sõlmitud tuletistehingud ja nende tehingute maandamiseks kasutatavad tuletistehingud.

Euroala riigivõlakirjade alusportfelliga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

Määruse (EL) 2021/558 artikliga 506a anti komisjonile volitus avaldada 31. detsembriks 2021 aruanne, milles hinnatakse, kas õigusraamistikku on vaja muuta, „et edendada selliste investeerimisfondide aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide turgu, mille alusportfell koosneb eranditult euroala liikmesriikide riigivõlakirjadest, ja nende riskipositsioonide pangapoolset ostmist, kui iga liikmesriigi võlakirjade suhteline kaal investeerimisfondi koguportfellis on võrdne liikmesriigi sissemakse suhtelise kaaluga EKP kapitali“.

Kapitalinõuete määruse artikli 132 lõikes 4 on sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetod, mille kohaselt võib investorist finantsinstitutsioon ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioone „arvesse võttes arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide keskmise riskikaalu“ vastavalt kapitalinõuete määruses kindlaksmääratud meetoditele. Selle tingimus on, et investorist finantsinstitutsioon on teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest.

Seega võimaldab praegune regulatiivne kord investoritest finantsinstitutsioonidel kohaldada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakutele või aktsiatele samu riskikaalusid, mida kohaldataks otseinvesteeringule liikmesriikide riigivõlakirjadesse. Arvestades, et sellistele riiginõuetele kohaldatakse juba soodsat regulatiivset kapitalikäsitlust, ei tundu olevat vajalik muuta usaldatavusraamistikku, et edendada seda liiki alusvaraga ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate turgu või eelkõige võtta arvesse määruse (EL) 2021/558 artiklis 506a osutatud konkreetset struktuuri.

Kuna programmi „NextGenerationEU“ raames emiteeriti hiljuti ja kavatsetakse emiteerida võlakirju, tundub, et enam ei ole vahetut vajadust eespool nimetatud struktuuri loomiseks.

Täiendavad järelevalvevolitused siduvate piirangute kehtestamiseks krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljamaksetele

Krüptovarade usaldatavusnõuete kohane käsitlemine

2021/0342 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 49

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Vastuseks ülemaailmsele finantskriisile alustas liit krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusraamistiku laiaulatuslikku reformi, mille eesmärk on suurendada ELi pangandussektori vastupanuvõimet. Reformi üks põhielemente oli Baseli pangajärelevalve komitees kokkulepitud rahvusvaheliste standardite, eelkõige Basel III reformi rakendamine. Tänu sellele reformile oli ELi pangandussektoril COVID-19 kriisi sisenedes kindel jalgealune. Kuigi ELi institutsioonide kapitali üldine tase on praegu keskmiselt rahuldav, ei ole mõningaid ülemaailmse finantskriisi järel tuvastatud probleeme veel lahendatud.

(2)Nende probleemide lahendamiseks, õiguskindluse tagamiseks ja oma pühendumuse väljendamiseks meie rahvusvahelistele partneritele G20s on äärmiselt oluline rakendada nõuetekohaselt Basel III reformi seni rakendamata elemente. Samal ajal tuleks rakendamise käigus vältida ELi pangandussüsteemi üldiste kapitalinõuete märkimisväärset suurendamist tervikuna ja võtta arvesse ELi majanduse eripära. Võimaluse korral tuleks rahvusvaheliste standardite kohandusi kohaldada üleminekuperioodil järk-järgult. Rakendamine peaks aitama vältida ELi institutsioonide ebasoodsat konkurentsiolukorda, eelkõige kauplemistegevuse valdkonnas, kus ELi institutsioonid konkureerivad otseselt oma rahvusvaheliste kolleegidega. Lisaks peaks kavandatud lähenemisviis olema kooskõlas pangandusliidu loogikaga ja ennetama panganduse ühtse turu edasist killustumist. Viimasena peaks see tagama eeskirjade proportsionaalsuse ja püüdma veelgi vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, eelkõige väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, usaldatavusstandardeid lõdvendamata.

(3)Määrus (EL) nr 575/2013 võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel arvutada oma kapitalinõudeid kas standardmeetoditel või sisemudeli meetoditel. Sisemudeli meetodid võimaldavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel hinnata enamikku või kõiki parameetreid, mis on vajalikud iseseisvaks kapitalinõuete arvutamiseks, samas kui standardmeetoditega nõutakse, et krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutaksid kapitalinõuded, kasutades kindlaksmääratud parameetreid, mis põhinevad suhteliselt konservatiivsetel eeldustel ja on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013. Baseli komitee otsustas 2017. aasta detsembris kehtestada tervikliku minimaalse väljundmäära. See otsus põhines 2008.–2009. aasta finantskriisi järel tehtud analüüsil, millest nähtus, et sisemudelites kaldutakse alahindama krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ähvardavaid riske, eriti teatavat liiki riskipositsioonide ja riskide puhul, ning seega kipuvad nende tulemuseks olema ebapiisavad kapitalinõuded. Võrreldes standardmeetoditega arvutatud kapitalinõuetega on sisemudelite kasutamise tulemuseks samade riskipositsioonide puhul keskmiselt madalamad kapitalinõuded.

(4)Minimaalne väljundmäär on üks Basel III reformide põhimeetmetest. Selle eesmärk on piirata regulatiivsete kapitalinõuete põhjendamatut varieeruvust, mis tuleneb sisemudelitest, ja seda, et sisemudelit kasutav krediidiasutus või investeerimisühing vähendab kapitali ülemääraselt võrreldes krediidiasutuse või investeerimisühinguga, kes kasutab läbivaadatud standardmeetodeid. Kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad seda teha, kehtestades krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemudelite alusel arvutatavate kapitalinõuete alampiiriks 72,5 % kapitalinõuetest, mida kohaldataks juhul, kui kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid standardmeetodeid. Minimaalse väljundmäära nõuetekohane rakendamine peaks suurendama krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite suhtarvude võrreldavust, taastama sisemudelite usaldusväärsuse ning tagama võrdsed tingimused krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes kasutavad kapitalinõuete arvutamiseks erinevaid meetodeid.

(5)Selleks et vältida panganduse siseturu killustumist, peaks minimaalset väljundmäära käsitlev lähenemisviis olema kooskõlas sama pangandusgrupi eri ettevõtjate riskide liitmise põhimõttega ja konsolideeritud järelevalve loogikaga. Samal ajal peaks minimaalne väljundmäär maandama riske, mis tulenevad sisemudelitest nii päritolu- kui ka vastuvõtvates liikmesriikides. Seega tuleks minimaalne väljundmäär arvutada kõrgeimal konsolideerimistasemel liidus, samas kui teistes liikmesriikides kui ELis tegutsev emaettevõtja asuvad tütarettevõtjad peaksid arvutama allkonsolideeritud alusel oma panuse kogu pangandusgrupi minimaalse väljundmäära nõudesse. See lähenemisviis peaks aitama vältida soovimatut mõju ja tagama sellise lisakapitali, mis on vajalik minimaalse väljundmäära kohaldamiseks päritolu- ja vastuvõtvates liikmesriikides asuvate grupi ettevõtjate vahel lähtuvalt nende riskiprofiilist, õiglase jaotamise.

(6)Baseli komitee on leidnud, et praegune krediidiriski standardmeetod ei ole mitmes valdkonnas piisavalt riskitundlik, mille tulemusena on mõõtmisel saadud krediidiriski ja seega ka kapitalinõuete näitajad ebatäpsed või ebasobivad – kas liiga kõrged või liiga madalad. Seepärast tuleks krediidiriski standardmeetodit käsitlevad sätted läbi vaadata, et suurendada selle lähenemisviisi riskitundlikkust seoses mitme põhiaspektiga.

(7)Teiste institutsioonidega seotud reitinguga riskipositsioonide puhul tuleks mõningad riskikaalud Basel III standarditest lähtuvalt ümber kalibreerida. Lisaks tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate reitinguta nõuete riskikaalu käsitlus muuta üksikasjalikumaks ja lahutada riskikaalust, mida kohaldatakse selle liikmesriigi keskvalitsuse suhtes, kus pank on asutatud, kuna ei eeldata riigi kaudset toetust krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(8)Allutatud võlainstrumentide ja omakapitalinõuete puhul on vaja üksikasjalikumat ja rangemat riskikaalude käsitlust, et kajastada allutatud võlainstrumentidest ja omakapitalinõuetest tulenevat suuremat kahjumiriski võrreldes võlainstrumentidega seotud riskipositsioonidega ning vältida regulatiivset arbitraaži pangaportfelli ja kauplemisportfelli vahel. Liidu institutsioonidel on pikaajalised strateegilised omakapitaliinvesteeringud finantssektori ja finantssektorivälistes äriühingutes. Kuna omakapitalinõuete standardne riskikaal suureneb viieaastase üleminekuperioodi jooksul, tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu märkimisväärse mõju all olevates äriühingutes ja kindlustusandjates olevate olemasolevate strateegiliste omakapitaliosaluste suhtes kohaldada varem kehtinud nõudeid, et vältida häirivat mõju ja säilitada liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute roll pikaajaliste strateegiliste omakapitaliinvestoritena. Võttes arvesse finantssektori finantsintegratsiooni soodustavaid usaldatavusnõuete kohaseid kaitsemeetmeid ja järelevalvet, tuleks praegune kord säilitada teistes samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates või sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemiga hõlmatud krediidiasutustes ja investeerimisühingutes omatava omakapitaliosaluse puhul. Selleks et toetada era- ja avaliku sektori algatusi seoses pikaajalise omakapitali pakkumisega ELi äriühingutele, olenemata sellest, kas need on börsil noteeritud või noteerimata, ei tohiks investeeringuid käsitada spekulatiivsetena, kui need on tehtud krediidiasutuse või investeerimisühingu kõrgema juhtkonna kindla kavatsusega hoida neid kolm või enam aastat.

(9)Et edendada teatavaid majandussektoreid, nähakse Basel III standarditega ette järelevalvealane kaalutlusõigus, et võimaldada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohaldada teatud piirides selliste omakapitaliinvesteeringute eeliskäsust, mida tehakse õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsusepoolne järelevalve ja omakapitaliinvesteeringute piirangud. Selle kaalutlusõiguse rakendamine liidus peaks samuti aitama edendada pikaajalisi omakapitaliinvesteeringuid.

(10)Liidus annavad äriühingutele laenu peamiselt krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad krediidiriski puhul omavahendite nõuete arvutamiseks sisereitingute meetodeid. Minimaalse väljundmäära rakendamise korral peavad need krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama ka krediidiriski standardmeetodit, mis põhineb krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutel, et määrata kindlaks äriühingust laenuvõtja krediidikvaliteet. Reitingu saanud äriühingute suhtes kohaldatavate välisreitingute ja riskikaalude vastavuse kaardistamine peaks olema üksikasjalikum, et viia selline kaardistamine kooskõlla seda küsimust käsitlevate rahvusvaheliste standarditega.

(11)Enamik ELi äriühinguid ei taotle siiski väliseid krediidireitinguid, eelkõige kulukaalutlustel. Selleks et vältida häirivat mõju reitinguta äriühingutele antavatele pangalaenudele ja anda piisavalt aega avaliku või erasektori algatuste algatamiseks, mille eesmärk on suurendada väliste krediidireitingute ulatust, on vaja ette näha üleminekuperiood sellise ulatuse suurendamiseks. Selle üleminekuperioodi jooksul peaks sisereitingute meetodeid kasutavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik kohaldada reitinguta äriühingutega seotud investeerimisjärgu krediidireitingu riskipositsioonide minimaalse väljundmäära arvutamisel sooduskohtlemist, samal ajal kui tuleks luua algatused krediidireitingute laialdase kasutamise edendamiseks. Selle üleminekukorraga peaks kaasnema Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koostatud aruanne. Pärast üleminekuperioodi peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik tugineda krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele, et arvutada kapitalinõuded enamiku nende äriühingute vastu olevate nõuete puhul. Et hankida tulevaste algatuste jaoks teavet avaliku või erasektori reitingusüsteemide loomise kohta, tuleks Euroopa järelevalveasutustelt nõuda, et nad koostaksid aruande krediidikvaliteeti hindavate asutuste väliste krediidikvaliteedi hinnangute kättesaadavusega seotud takistuste kohta, ennekõike äriühingute jaoks, ning võimalike meetmete kohta nende takistuste kõrvaldamiseks. Vahepeal on Euroopa Komisjon valmis pakkuma liikmesriikidele tehnilist tuge oma tehnilise toe instrumendi kaudu selles valdkonnas, näiteks töötama välja strateegiad börsivälistele ettevõtetele reitingute andmise laiendamiseks või uurima parimaid tavasid selliste üksuste loomisel, mis on võimelised andma reitinguid, või andma äriühingutele sellega seotud suuniseid.

(12)Baseli komitee on nii elamu- kui ka ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide jaoks välja töötanud riskitundlikumad lähenemisviisid, et paremini kajastada erinevaid rahastamismudeleid ja ehitusetappe.

(13)2008.–2009. aasta finantskriis tõi esile mitmed puudused kinnisvaraga seotud riskipositsioonide praeguses standardkäsitluses. Neid puudusi on käsitletud Basel III standardites. Tegelikult võeti Basel III standarditega äriühingute riskipositsiooni klassi uue alamkategooriana kasutusele tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse spetsiaalset riskikaalu käsitlust, et kajastada täpsemalt nende riskipositsioonidega seotud riske, kuid parandada ka kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükis osutatud sisereitingute meetodi kohase tulu tekitava kinnisasja käsitlusega.

(14)Üldiste elamu- ja ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide puhul tuleks säilitada määruse artiklites 124–126 sätestatud laenude jagamise meetod, kuna see lähenemisviis on tundlik laenuvõtja liigi suhtes ja kajastab kinnisvaratagatise riskimaandamismõju kohaldatavates riskikaaludes, isegi kui laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on kõrge. Selle kalibreerimist tuleks siiski kohandada vastavalt Basel III standarditele, kuna leiti, et see on väga madala laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga hüpoteeklaenude puhul liiga konservatiivne.

(15)Tagamaks, et sisereitingute meetodeid kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute madala riskiga elamukinnisvarale seatud hüpoteeklaenude minimaalse väljundmäära mõju jaotub piisavalt pikale perioodile, ja seega vältimaks seda liiki laenude katkemist, mida võib põhjustada omavahendite nõuete järsk suurenemine, on vaja ette näha spetsiaalne üleminekukord. Korra kehtivusajal peaks sisereitingute meetodeid kasutavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik minimaalse väljundmäära arvutamisel kohaldada madalamat riskikaalu eluaseme hüpoteeklaenude riskipositsioonide selle osa suhtes, mida peetakse muudetud standardmeetodi kohaselt elamukinnisvaraga tagatuks. Et üleminekukord oleks kättesaadav ainult madala riskiga hüpoteekidega seotud riskipositsioonide puhul, tuleks kehtestada asjakohased kõlblikkuse kriteeriumid, mis põhinevad standardmeetodi raames kasutatud väljakujunenud kontseptsioonidel. Kõnealustele kriteeriumidele vastavust peaksid kontrollima pädevad asutused. Kuna elamukinnisvaraturud võivad liikmesriigiti erineda, peaks üleminekukorra rakendamise üle otsustama iga liikmesriik ise. Üleminekukorra kasutamist peaks jälgima EBA.

(16)Spekulatiivse kinnisasja soetamise rahastamise praeguse käsitluse ebaselguse ja riskitundlikkuse tõttu peetakse nende riskipositsioonide kapitalinõudeid praegu sageli liiga kõrgeks või liiga madalaks. Seepärast tuleks see käsitlus asendada maa omandamise, arendamise ja sellele ehitamisega seotud riskipositsioonide (edaspidi „arendusprojektidega seotud riskipositsioonid“) erikäsitlusega, mis hõlmab laene äriühingutele või eriotstarbelistele ettevõtjatele, kes rahastavad maa soetamist arendamise ja ehitamise eesmärgil või elamu- või ärikinnisvara arendamist ja ehitamist.

(17)Oluline on vähendada tsüklilist mõju laenu tagava kinnisvara hindamisele ja hoida hüpoteeklaenude kapitalinõuded stabiilsemad. Seetõttu ei tohiks usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil tunnustatud kinnisvara väärtus ületada võrreldava kinnisvara keskmist väärtust, mida mõõdetakse piisavalt pika seireperioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui selle vara muutmine suurendab üheselt selle väärtust. Selleks et vältida soovimatuid tagajärgi pandikirjade turgude toimimisele, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kinnisasja regulaarselt ümber hinnata, kohaldamata neid piiranguid väärtuse suurenemise suhtes. Muudatusi, mis parandavad hoonete ja elamuüksuste energiatõhusust, tuleks käsitada väärtuse suurenemisena.

(18)Eriotstarbelisi laenutehinguid tehakse eriotstarbeliste ettevõtjatega, mida tavaliselt kasutatakse laenuvõtvate üksustena ja mille puhul on saadud rahastamise tagasimaksmise peamine allikas investeeringutasuvus. Eriotstarbelise laenumudeli lepingupõhised kokkulepped annavad laenuandjale märkimisväärse kontrolli varade üle ja kohustuse tagasimaksmise peamine allikas on rahastatavate varadega teenitav tulu. Selleks et paremini kajastada kaasnevat riski, tuleks kõnealuste lepingupõhiste kokkulepete suhtes kohaldada spetsiifilisi krediidiriski kapitalinõudeid. Kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud Basel III standarditega eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramise kohta tuleks standardmeetodi raames kehtestada spetsiaalne riskipositsiooni klass, et parandada kooskõla sisereitingute meetodite alusel juba kehtiva erikäsitlusega. Eriotstarbeliste nõuete jaoks tuleks kehtestada erikäsitlus, mille kohaselt tuleks eristada „projektide rahastamist“, „objektide rahastamist“ ja „kaupade rahastamist“, et paremini kajastada eriotstarbeliste riskipositsioonide klassi kõnealuste alamklasside olemuslikke riske. Nagu äriühingute vastu olevate nõuete puhul, tuleks riskikaalude määramiseks rakendada kahte meetodit: üht jurisdiktsioonide puhul, kus välisreitingute kasutamine regulatiivsetel eesmärkidel on lubatud, ja teist jurisdiktsioonide puhul, kus see ei ole lubatud.

(19)Kuigi reitinguta eriotstarbeliste nõuete uus standardkäsitlus, mis on sätestatud Basel III standardites, on üksikasjalikum kui käesolevast määrusest tulenev praegune äriühingute vastu olevate nõuete standardkäsitlus, ei ole see piisavalt riskitundlik, et kajastada liidus selliste riskipositsioonidega tavaliselt seostatavate terviklike tagatiste pakettide ja pantide mõju, mis võimaldavad laenuandjatel kontrollida tulevasi rahavoogusid, mis tekivad projekti või vara eluea jooksul. Kuna liidus ei ole eriotstarbelised nõuded välisreitingutega hõlmatud, võib Basel III standardites sätestatud reitinguta eriotstarbeliste laenunõuete käsitlemine motiveerida krediidiasutusi ja investeerimisühinguid lõpetama teatavate projektide rahastamise või võtma suuremaid riske muidu sarnaselt käsitletud riskipositsioonide puhul, millel on erinevad riskiprofiilid. Kui eriotstarbelisi nõudeid finantseerivad peamiselt krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad sisereitingute meetodit, mille puhul on nende riskipositsioonide jaoks kehtestatud sisemudelid, võib mõju olla eriti suur objektide rahastamisega seotud riskipositsioonide puhul, mida ähvardab tegevuse katkestamise oht, eelkõige minimaalse väljundmäära kohaldamise kontekstis. Selleks et vältida soovimatuid tagajärgi, mis tulenevad reitinguta objektide rahastamise riskipositsioonide suhtes kohaldatava Baseli käsitluse riskitundlikkuse puudumisest, tuleks objektide rahastamise riskipositsioonide suhtes, mis vastavad kriteeriumide kogumile, mis võivad alandada nende riskiprofiili kõrge kvaliteediga standarditeni, mis on kooskõlas finantsriskide usaldusväärse ja konservatiivse juhtimisega, kohaldada madalamat riskikaalu. EBA-le tehakse ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tingimusi, mille alusel krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad objektide rahastamise eriotstarbeliste nõuete „kõrge kvaliteediga“ kategooriasse, mille riskikaal on sarnane standardmeetodi kohaste „kõrgekvaliteediliste“ projektide rahastamise riskipositsioonidega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis on asutatud välisreitingute kasutamist lubavates jurisdiktsioonides, peaksid määrama oma eriotstarbelistele nõuetele riskikaalud, mis on kindlaks määratud ainult emissioonipõhiste välisreitingutega, nagu on sätestatud Basel III raamistikus.

(20)Jaenõuete liigitamist standardmeetodi ja sisereitingute meetodi alusel tuleks täiendavalt ühtlustada, et tagada vastavate riskikaalude järjepidev kohaldamine samade riskipositsioonide kogumi suhtes. Kooskõlas Basel III standarditega tuleks sätestada eeskirjad selliste uuenevate jaenõuete diferentseeritud käsitlemiseks, mis vastavad tagasimakse- või kasutamistingimustele, mis võivad vähendada nende riskiprofiili. Need riskipositsioonid määratletakse pidevalt uuenevate nõuetena. Ühe või mitme füüsilise isikuga seotud riskipositsioonid, mis ei vasta kõigile jaenõuetena käsitlemise tingimustele, peaksid standardmeetodi kohaselt olema 100 %-lise riskikaaluga.

(21)Basel III standarditega on ette nähtud, et tingimusteta tühistatavate siduvate kohustuste ümberhindlustegur on standardmeetodi kohaselt 10 %. Sellel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju võlgnikele, kes sõltuvad oma äritegevuse hooajaliste kõikumistega tegelemisel või käibekapitali vajaduse ootamatute lühiajaliste muutuste juhtimisel oma tegevuse rahastamisel tingimusteta tühistatavate siduvate kohustuste paindlikkusest, eelkõige COVID-19 pandeemiast taastumise ajal. Seega on asjakohane näha ette üleminekuperiood, mille jooksul krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkavad nullväärtusega ümberhindlusteguri kohaldamist oma tingimusteta tühistatavate siduvate kohustuste suhtes, ning seejärel hindavad, kas kohaldatavate ümberhindlustegurite võimalik järkjärguline suurendamine on põhjendatud, et võimaldada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohandada oma tegevustavasid ja tooteid, ilma et see piiraks krediidi kättesaadavust krediidiasutuste ja investeerimisühingute võlgnike jaoks. Selle üleminekukorraga peaks kaasnema EBA koostatud aruanne.

(22)2008.–2009. aasta finantskriisist nähtus, et mõnel juhul on krediidiasutused kasutanud sisereitingute meetodeid ka portfellide puhul, mis ei sobi modelleerimiseks ebapiisavate andmete tõttu, millel olid kahjulikud tagajärjed tulemuste usaldusväärsusele ja seega finantsstabiilsusele. Seepärast on asjakohane mitte kohustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid kasutama sisereitingute meetodeid kõigi oma riskipositsioonide puhul ning kohaldama kasutuselevõtu nõuet riskipositsiooni klasside tasandil. Samuti on asjakohane piirata sisereitingute meetodi kasutamist riskipositsiooni klasside puhul, kus usaldusväärne modelleerimine sisereitingute meetodi kohaste krediidiriski kapitalinõuete võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamise eesmärgil on raskem.

(23)Krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskipositsioonid teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute, muude finantssektori ettevõtjate ja suurettevõtete suhtes on tavaliselt madala makseviivituse tasemega. Selliste madala makseviivituse tasemega portfellide puhul on leitud, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on raske saada usaldusväärseid hinnanguid sisereitingute meetodi peamise riskiparameetri, makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta, kuna neis portfellides ei ole täheldatud piisavalt makseviivituse juhtumeid. See raskus on põhjustanud hinnanguliste riskide ebasoovitava lahknevuse krediidiasutuste vahel. Seepärast peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama nende väikese makseviivituse tasemega portfellide puhul regulatiivseid makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi, mitte makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid.

(24)Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad omakapitalinõuete krediidiriski omavahendite nõuete hindamiseks sisemudeleid, tuginevad tavaliselt oma riskihindamisel avalikult kättesaadavatele andmetele, millele on kõigil krediidiasutustel ja investeerimisühingutel eeldatavasti samasugune juurdepääs. Neil asjaoludel ei saa omavahendite nõuete erinevusi põhjendada. Lisaks moodustavad pangaportfellis hoitavad omakapitalinõuded väga väikese osa krediidiasutuste ja investeerimisühingute bilanssidest. Selleks et suurendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite nõuete võrreldavust ja lihtsustada õigusraamistikku, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutama omavahendite nõuded omakapitalinõuete krediidiriski puhul standardmeetodi abil ning sisereitingute meetodi kasutamine sel eesmärgil tuleks keelata.

(25)Tuleks tagada, et selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute, kellel on lubatud krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutada sisemudeleid, üksikute riskipositsioonide makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnangud ei langeks ebasobivalt madalale tasemele. Seepärast on asjakohane kehtestada sisehinnangute miinimumväärtused ning kohustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid kasutama oma riskiparameetrite ja nende miinimumväärtuste sisehinnanguid, olenevalt sellest, kumb on suurem. Sellised riskiparameetrite minimaalsed sisendmäärad peaksid kujutama endast kaitset selle eest, et kapitalinõuded ei langeks allapoole usaldusväärset taset. Lisaks peaksid need leevendama mudeliriski, mis tuleneb sellistest teguritest nagu mudeli vale tehniline kirjeldus, mõõtmisviga ja andmete piiratus. Samuti parandaksid need krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite suhtarvude võrreldavust. Nende tulemuste saavutamiseks tuleks minimaalsed sisendmäärad kalibreerida piisavalt konservatiivselt.

(26)Riskiparameetrite alammäärad, mis on kalibreeritud liiga konservatiivselt, võivad tõepoolest pärssida krediidiasutuste ja investeerimisühingute tahet kasutada sisereitingute meetodeid ja nendega seotud riskijuhtimise standardeid. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla ka soov liikuda oma portfellides suuremate riskipositsioonide suunas, et vältida riskiparameetrite alammääradest tulenevat piirangut. Selliste soovimatute tagajärgede vältimiseks peaksid riskiparameetrite alammäärad asjakohaselt kajastama aluspositsioonide teatavaid riskitunnuseid, eelkõige võttes vajaduse korral eri liiki riskipositsioonide jaoks erinevaid väärtusi.

(27)Eriotstarbeliste nõuete riskitunnused erinevad üldistest äriühingute vastu olevatest nõuetest. Seepärast on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul vähendatakse eriotstarbeliste nõuete suhtes kohaldatavat makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalset sisendmäära.

(28)Vastavalt Basel III standarditele peaks riiginõuete klassi sisereitingute käsitlus jääma aluspositsiooni võlgnikega seotud eriolemuse ja riskide tõttu suures osas samaks. Eelkõige ei tohiks riiginõuete suhtes kohaldada riskiparameetrite minimaalseid sisendmäärasid.

(29)Selleks et tagada ühtne lähenemisviis kõigile nõuetele piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori üksuste vastu, tuleks luua uus riskipositsiooni klass „nõuded piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori üksuste vastu“, mis on sõltumatu nii riiginõuete kui ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete klassidest ning mille kõigi suhtes tuleks kohaldada uute eeskirjadega ette nähtud minimaalseid sisendmäärasid.

(30)Tuleks selgitada, kuidas saab garantii mõju arvesse võtta garanteeritud nõude puhul, kui aluspositsiooni käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, mille puhul on makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära modelleerimine lubatud, kuid kui garantiiandja kuulub sellise riskipositsioonide liigi ala, mille puhul ei ole makseviivitusest tingitud kahjumäära modelleerimine või sisereitingute meetod lubatud. Täpsemalt, asendusmeetodi kasutamine, mille puhul aluspositsioonide riskiparameetrid asendatakse garantiiandja omadega, või meetodi kasutamine, mille puhul korrigeeritakse aluspositsiooni võlgniku makseviivituse tõenäosust või makseviivitusest tingitud kahjumäära, kasutades konkreetset modelleerimismeetodit, et võtta arvesse garantii mõju, ei tohiks tuua kaasa korrigeeritud riskikaalu, mis on väiksem kui garantiiandja vastu oleva otsese võrreldava nõude suhtes kohaldatav riskikaal. Seega, kui garantiiandjat käsitletakse standardmeetodi kohaselt, peaks garantii tunnustamine sisereitingute meetodi alusel viima selleni, et garantiiandja riskikaal määratakse garanteeritud nõudele.

(31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 50 muudeti määrust (EL) nr 575/2013, et rakendada lõplikke kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardeid ainult aruandluse eesmärgil. Kõnealustel standarditel põhinevate siduvate kapitalinõuete kehtestamine jäeti pärast nende pankadele avaldatava mõju hindamist eraldi tavapärase seadusandliku algatuse hooleks.

(32)Selleks et viia lõpule pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi kehtestatud reformikava ja kõrvaldada praeguse tururiski raamistiku puudused, tuleks lõplikel kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standarditel põhinevad siduvad tururiski kapitalinõuded rakendada liidu õiguses. Hiljutised hinnangud lõplike kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite mõju kohta liidu pankadele on näidanud, et nende standardite rakendamine liidus toob teatavate ELi majanduse jaoks oluliste kauplemis- ja turutegemise tegevuste puhul kaasa tururiski omavahendite nõuete olulise suurenemise. Selle mõju leevendamiseks ja liidu finantsturgude hea toimimise säilitamiseks tuleks lõplike kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite liidu õigusesse ülevõtmises teha sihipäraseid kohandusi.

(33)Nagu on nõutud määruses (EL) 2019/876, peaks komisjon võtma keskmise kauplemisportfelliga seotud tegevuse mahuga krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiski kapitalinõuete arvutamisel arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning neid nõudeid vastavalt kohandama. Seepärast peaks keskmise kauplemisportfelliga seotud tegevuse mahuga krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema lubatud kasutada tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks lihtsustatud standardmeetodit kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega. Lisaks peaksid keskmise kauplemisportfelliga seotud tegevuse mahuga krediidiasutuste ja investeerimisühingute kindlakstegemise kriteeriumid olema kooskõlas määruses (EL) 2019/876 sätestatud selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise kohastest aruandlusnõuetest vabastamise kriteeriumidega.

(34)Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemistegevust hulgiturgudel on lihtne teostada piiriüleselt, sealhulgas liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Lõplike kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise standardite rakendamine peaks seega jurisdiktsioonides nii sisu kui ka ajastuse poolest võimalikult ühtlane olema. Kui see nii ei oleks, oleks võimatu tagada nende tegevuste jaoks rahvusvaheliselt võrdsed tingimused. Seepärast peaks komisjon jälgima nende standardite rakendamist teiste Baseli pangajärelevalve komitee liikmete jurisdiktsioonides ning võtma vajaduse korral meetmeid nende eeskirjade võimalike moonutuste kõrvaldamiseks.

(35)Baseli pangajärelevalve komitee vaatas läbi operatsiooniriski käsitleva rahvusvahelise standardi, et kõrvaldada puudused, mis ilmnesid pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi. Lisaks standardmeetodite puudulikule riskitundlikkusele tuvastati vähene võrreldavus, mis tuleneb suurest hulgast täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohastest sisemistest modelleerimistavadest. Seepärast ja operatsiooniriski raamistiku lihtsustamiseks asendati kõik olemasolevad operatsiooniriski kapitalinõuete hindamise meetodid ühe mittemudelipõhise meetodiga. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia kooskõlla läbivaadatud Baseli standarditega, et tagada liidus asutatud, kuid ka väljaspool liitu tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused ning operatsiooniriski raamistiku tõhusus liidu tasandil.

(36)Baseli pangajärelevalve komitee kehtestatud uus operatsiooniriski standardmeetod ühendab näitaja, mis põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu äritegevuse mahul, näitajaga, milles võetakse arvesse kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu varasemat kahju. Läbivaadatud Baseli standarditega nähakse ette mitu kaalutlusõigust selle kohta, kuidas võib rakendada näitajat, milles võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu varasemat kahju. Jurisdiktsioonid võivad jätta kõigi asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute operatsiooniriski kapitali arvutamisel varasemad kahjud arvesse võtmata või võtta varasemaid kahjuandmeid arvesse isegi nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle ärimaht on väiksem. Selleks et tagada liidus võrdsed tingimused ja lihtsustada operatsiooniriski kapitalinõude arvutamist, tuleks neid kaalutlusõigusi kasutada minimaalsete omavahendite nõuete puhul ühtlustatud viisil, jättes kõrvale kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute varasemad tegevuskahjumi andmed.

(37)Väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud ning muud noteerimata krediidiasutused peaksid avalikustama ka teabe nõuetekohaselt teenindatavate nõuete, viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa ja kvaliteedi kohta, samuti tähtaja ületanud riskipositsioonide arvestuse aegumisanalüüsi. See avalikustamiskohustus ei tekita kõnealustele krediidiasutustele lisakoormust, kuna EBA on sellise piiratud teabe avalikustamist juba rakendanud, tuginedes nõukogu 2017. aasta viivislaenude tegevuskavale 51 , milles kutsuti EBAd üles tõhustama varade kvaliteeti ja viivislaene käsitlevaid avalikustamisnõudeid kõigi krediidiasutuste puhul. See on täielikult kooskõlas ka teatisega, milles käsitletakse viivislaenude probleemi lahendamist COVID-19 pandeemia tagajärgede kontekstis 52 .

(38)Avalikustamise eesmärgil on vaja vähendada nõuete täitmisega seotud koormust ja parandada avalikustatava teabe võrreldavust. Seepärast peaks EBA looma keskse veebipõhise platvormi, mis võimaldab krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud teavet ja andmeid avalikustada. Keskne veebiplatvorm peaks toimima krediidiasutuste ja investeerimisühingute avalikustatava teabe ühtse juurdepääsupunktina, samas teabe ja andmete omandiõigus ning vastutus nende õigsuse eest peaks jääma neid andmeid koostavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Avaldatud teabe tsentraliseerimine peaks olema täielikult kooskõlas kapitaliturgude liidu tegevuskavaga ning kujutama endast täiendavat sammu kogu ELi hõlmava ühtse juurdepääsupunkti loomise suunas äriühingute finantsteabe ja kestlike investeeringutega seotud teabe jaoks.

(39)Järelevalvelise aruandluse ja avalikustamise suurema integreerimise võimaldamiseks peaks EBA avaldama krediidiasutuste ja investeerimisühingute avalikustatava teabe tsentraliseeritult, austades samal ajal kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute õigust ise andmeid ja teavet avaldada. Selline tsentraliseeritud avalikustamine peaks võimaldama EBA-l avaldada väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta teavet, mis põhineb kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt pädevatele asutustele esitatud teabel, ning peaks seega märkimisväärselt vähendama nende väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskoormust. Samal ajal ei tohiks avalikustamise tsentraliseerimine mõjutada teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kulusid ja peaks suurendama läbipaistvust ja vähendama turuosaliste kulusid seoses juurdepääsuga usaldatavusnõuetega seotud teabele. Selline suurem läbipaistvus peaks hõlbustama võrreldavust eri krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel ning edendama turudistsipliini.

(40)Selleks et tagada lähenemine kogu liidus ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite ja -riskide ühetaoline mõistmine, tuleks kehtestada üldised määratlused. Avatus keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele ei pruugi olla proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu suuruse ja keerukusega. Riskipositsioonide tase kogu liidus on samuti üsna ebaühtlane: mõnes riigis on võimalik leebe üleminekumõju ja teistes on võimalik kõrge üleminekumõju riskipositsioonidele, mis on seotud tegevustega, millel on märkimisväärne negatiivne mõju keskkonnale. Läbipaistvusnõuded, mida kohaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, ja kestlikkusaruandluse nõuded, mis on sätestatud muudes liidu õigusaktides, annavad mõne aasta pärast üksikasjalikumaid andmeid. Selleks et nõuetekohaselt hinnata keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, millega krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kokku puutuda, on siiski hädavajalik, et turud ja järelevalveasutused hangiksid piisavad andmed kõigilt nende riskidega kokku puutuvatelt üksustelt, olenemata nende suurusest. Tagamaks, et pädevate asutuste käsutuses on üksikasjalikud, terviklikud ja tulemusliku finantsjärelevalve jaoks võrreldavad andmed, tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelises aruandluses esitada teave keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele avatuse kohta. Kõnealuse teabe ulatus ja üksikasjalikkus peaksid olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja keerukust.

(41)Kuna liidu majanduse üleminek kestlikule majandusmudelile hoogustub, muutuvad kestlikkusega seotud riskid üha olulisemaks ja võivad vajada täiendavat kaalumist. Seetõttu on vaja kahe aasta võrra ettepoole tuua EBA volitus hinnata, kas keskkonnaalaste või sotsiaalsete eesmärkidega olulisel määral seotud varade või tegevustega seotud riskipositsioonide sihtotstarbeline usaldatavusnõuete kohane käsitlemine oleks põhjendatud, ja esitada selle kohta aruanne.

(42)On oluline, et järelevalveasutustel oleksid vajalikud volitused, et hinnata ja mõõta terviklikult riske, millele pangandusgrupp konsolideeritud tasandil avatud on, ning et neil oleks paindlikkus kohandada oma järelevalvealast lähenemisviisi uutele riskiallikatele. Oluline on vältida lünki usaldatavusnõuete kohase ja raamatupidamisarvestuse konsolideerimise vahel, mis võivad põhjustada tehinguid, mille eesmärk on jätta varad usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alt välja, kuigi riskid jäävad pangandusgruppi. Järjepidevuse puudumine mõistete „emaettevõtja“, „tütarettevõtja“ ja „kontroll“ määratluses ning selguse puudumine mõistete „abiettevõtja“, „finantsvaldusettevõtja“ ja „finantseerimisasutus“ määratluses raskendavad järelevalveasutustel eeskirjade järjepidevat kohaldamist liidus ning riskide avastamist ja asjakohast käsitlemist konsolideeritud tasandil. Seepärast tuleks neid määratlusi muuta ja täiendavalt selgitada. Lisaks peetakse asjakohaseks, et EBA uuriks täiendavalt, kas neid järelevalveasutuste volitusi võivad tahtmatult piirata mis tahes allesjäänud lahknevused või lüngad õigusnormides või nende koostoime kohaldatava raamatupidamistavaga.

(43)Baseli pangajärelevalve komitee poolt 2017. aastal lõplike Basel III reformide raames välja töötatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väärtuskärbete alampiiride raamistiku teatavate aspektide ebaselgus ning kahtlused selle kohaldamise majandusliku põhjendatuse suhtes teatavat liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes on tõstatanud küsimuse, kas kõnealuse raamistiku usaldatavuseesmärke on võimalik saavutada ilma soovimatuid tagajärgi tekitamata. Seepärast peaks komisjon [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] uuesti hindama väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väärtuskärbete alampiiride raamistiku rakendamist liidu õiguses. Selleks et esitada komisjonile piisavalt tõendeid, peaks EBA tihedas koostöös ESMAga esitama komisjonile aruande kõnealuse raamistiku mõju ja kõige asjakohasema lähenemisviisi kohta selle rakendamiseks liidu õiguses.

(44)Komisjon peaks võtma liidu õigusesse üle Baseli pangajärelevalve komitee poolt 2020. aasta juulis avaldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski kapitalinõuete läbivaadatud standardid, kuna need standardid üldiselt parandavad krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamist, käsitledes mitmeid varem täheldatud probleeme, eelkõige seda, et olemasoleva krediidiväärtuse korrigeerimise kapitalinõuete raamistikuga ei suudeta krediidiväärtuse korrigeerimise riski asjakohaselt arvesse võtta.

(45)Algsete Basel III reformide rakendamisel liidu õiguses kapitalinõuete määruse kaudu vabastati teatavad tehingud krediidiväärtuse korrigeerimise riski kapitalinõuete arvutamisest. Need erandid lepiti kokku, et vältida teatavate tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute kulude võimalikku ülemäärast suurenemist, mis tuleneb krediidiväärtuse korrigeerimise riski kapitalinõude kehtestamisest, eelkõige juhul, kui pangad ei suutnud maandada krediidiväärtuse korrigeerimise riski teatavate klientide puhul, kes ei saanud tagatisi vahetada. EBA arvutatud hinnangulise mõju kohaselt jääksid läbivaadatud Baseli standardite kohased krediidiväärtuse korrigeerimise riski kapitalinõuded nende klientidega tehtud erandiga hõlmatud tehingute puhul põhjendamatult kõrgeks. Tagamaks, et pankade kliendid jätkavad oma finantsriskide maandamist tuletistehingute kaudu, tuleks läbivaadatud Baseli standardite rakendamisel säilitada erandid.

(46)Erandiga hõlmatud tehingute tegelik krediidiväärtuse korrigeerimise risk võib siiski olla neid vabastusi kohaldavate pankade jaoks märkimisväärse riski allikaks; kui need riskid realiseeruvad, võivad asjaomased pangad kanda olulist kahju. Nagu EBA oma 2015. aasta veebruari aruandes krediidiväärtuse korrigeerimise kohta rõhutas, tekitavad erandiga hõlmatud tehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riskid usaldatavusnõuetega seotud probleeme, mida kapitalinõuete määruse alusel ei käsitleta. Selleks et aidata järelevalveasutustel jälgida krediidiväärtuse korrigeerimise riski, mis tuleneb erandiga hõlmatud tehingutest, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama omavahendite nõuete arvutuse erandiga hõlmatud tehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riski kohta, mis oleks nõutav, kui need tehingud ei oleks erandiga hõlmatud. Lisaks peaks EBA töötama välja suunised, mis aitaksid järelevalveasutustel kindlaks teha ülemäärase krediidiväärtuse korrigeerimise riski ja parandada järelevalvemeetmete ühtlustamist selles valdkonnas kogu ELis.

(47)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 575/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)punktid 15 ja 16 asendatakse järgmisega:

„15) „emaettevõtja“ – ettevõtja, kes omab kontrolli punkti 37 tähenduses ühe või mitme ettevõtja üle;

16) „tütarettevõtja“ – ettevõtja, keda kontrollib punkti 37 tähenduses teine ettevõtja;“;

b)punkt 18 asendatakse järgmisega:

„18) „abiettevõtja“ – ettevõtja, kelle põhitegevusala, olenemata sellest, kas seda osutatakse gruppi kuuluvatele ettevõtjatele või grupivälistele klientidele, on pädeva asutuse arvates üks järgmistest:

a)pangandustegevuse otsene laiendus;

b)kasutusrent, faktooring, usaldusfondide valitsemine, vara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste osutamine või mis tahes muu panganduskõrvaltegevus;

c)mis tahes muu tegevus, mida EBA peab punktides a ja b nimetatutega sarnaseks;“;

c)punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20) „finantsvaldusettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)ettevõtja on finantseerimisasutus;

b)ettevõtja ei ole segafinantsvaldusettevõtja;

c)vähemalt üks selle ettevõtja tütarettevõtja on krediidiasutus või investeerimisühing;

d)rohkem kui 50 % järgmistest näitajatest on püsivalt seotud tütarettevõtjatega, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, ning ettevõtja enda tegevusega, mis ei ole seotud tütarettevõtjates osaluse omandamise või omamisega, kui selline tegevus on sama laadi kui krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse tegevus:

i)ettevõtja omakapital tema konsolideeritud finantsseisundi alusel;

ii)ettevõtja varad tema konsolideeritud finantsseisundi alusel;

iii)ettevõtja tulud tema konsolideeritud finantsseisundi alusel;

iv)ettevõtja personal tema konsolideeritud finantsseisundi alusel;

v)muu näitaja, mida pädev asutus peab oluliseks;“;

d)lisatakse punkt 20a:

„20a) „investeerimisvaldusettevõtja“ – investeerimisvaldusettevõtja, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 53 artikli 4 lõike 1 punktis 23“;

e)punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26) „finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a)ettevõtja ei ole krediidiasutus või investeerimisühing, puhas tööstusvaldusettevõtja, kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

b)ettevõtja vastab mis tahes järgmisele tingimusele:

i)ettevõtja põhitegevus on osaluse omandamine või omamine või direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud ühe või mitme tegevusega tegelemine või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL 54 I lisa 1. või B jaos loetletud ühe või mitme teenuse osutamine või tegevusega tegelemine seoses kõnealuse direktiivi kõnealuse lisa C jaos loetletud finantsinstrumentidega;

ii)ettevõtja on investeerimisühing, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseteenuse pakkuja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 55 tähenduses, varahaldusettevõtja või abiettevõtja;“;

f)lisatakse punkt 26a:

„26a) „puhas tööstusvaldusettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)ettevõtja põhitegevus on osaluse omandamine või omamine;

b)ettevõtjale ega ühelegi ettevõtjale, milles tal on osalus, ei ole osutatud punkti 27 alapunktides a, d, e, f, g, h, k ja l;

c)ettevõtja ega ükski ettevõtja, milles tal on osalus, ei tegele põhitegevusena ühegi direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega ega ühegi direktiivi 2014/65/EL I lisa A või B jaos loetletud tegevusega, mis on seotud kõnealuse direktiivi kõnealuse lisa C jaos loetletud finantsinstrumentidega, ega ole investeerimisühingud, makseteenuse pakkujad direktiivi (EL) 2015/2366 tähenduses, varahaldusettevõtjad või abiettevõtjad;“;

g)punkti 27 alapunkt c jäetakse välja;

h)punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on krediidiasutusest või investeerimisühingust või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või kellel on sellises krediidiasutuses või investeerimisühingus, finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;“;

i)lisatakse punktid 33a ja 33b:

„33a) „ELis eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mille suhtes ei kohaldata ELis usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ning millel ei ole ELis tegutsevat emaettevõtjat, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist;

33b) „liikmesriigi eraldiseisev tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)krediidiasutus või investeerimisühing on ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

b)krediidiasutus või investeerimisühing asub muus liikmesriigis kui tema emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

c)krediidiasutusel või investeerimisühingul endal tütarettevõtjat ei ole ning tal ei ole osalust krediidiasutuses või investeerimisühingus või finantseerimisasutuses;“;

j)punktis 37 asendatakse viide „direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 1“ viitega „direktiivi 2013/34/EL artiklile 22“;

k)punkt 52 asendatakse järgmisega:

„52) „operatsioonirisk“ – risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel, sealhulgas õiguslik risk, mudelirisk ja IKT-risk, kuid mitte strateegiline ja mainerisk;“;

l)lisatakse punktid 52a–52i:

„52a)    „õiguslik risk“ – kahju, sealhulgas kulud, trahvid, karistused või karistuslikud kahjuhüvitised, mis on põhjustatud kohtumenetlusega lõppenud sündmustest, sealhulgas:

a)järelevalvemeetmed ja erakokkulepped;

b)tegutsemata jätmine, kui tegevus on vajalik juriidilise kohustuse täitmiseks;

c)meetmed, mis on võetud juriidilise kohustuse täitmise vältimiseks;

d)väärkäitumise juhtumid, mis on tahtlikust või hooletusest tulenevast väärkäitumisest tulenevad sündmused, sealhulgas sobimatu finantsteenuste osutamine;

e)siseriiklikest või rahvusvahelistest õigusnormidest või õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine;

f)lepingupõhistest kokkulepetest tulenevate mis tahes nõuete rikkumine või siseriiklike või rahvusvaheliste normide ja tavade kohaselt kehtestatud sise-eeskirjade ja tegevusjuhendite täitmata jätmine;

g)eetikanõuete rikkumine.

Õiguslik risk ei hõlma tagasimakseid kolmandatele isikutele või töötajatele ega ärivõimalustest tulenevaid firmaväärtuse väljamakseid, kui eeskirju või eetilist käitumist ei ole rikutud ja kui krediidiasutus või investeerimisühing on oma kohustused õigeaegselt täitnud; ja väliseid õigusabikulusid, kui neid väliskulusid põhjustanud sündmus ei ole operatsiooniriski juhtum.

52b)    „mudelirisk“ – kahju, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib kanda selliste otsuste tagajärjel, mis võiksid põhimõtteliselt põhineda sisemudelite väljundil, mis tuleneb vigadest kõnealuste mudelite väljatöötamisel, rakendamisel või kasutamisel, sh:

a)valitud sisemudeli sobimatu ülesehitus ja omadused;

b)ebapiisav kontrollimine, kas valitud sisemudel sobib hinnatavale finantsinstrumendile või hinnatavale tootele või ebapiisav kontrollimine, kas valitud sisemudel sobib kohaldatavatele turutingimustele;

c)vead valitud sisemudeli rakendamisel;

d)ebaõige turuhinnas hindamine ja riski mõõtmine, mis on tingitud veast tehingu sisestamisel kauplemissüsteemi;

e)valitud sisemudeli või selle väljundite kasutamine eesmärgil, milleks see mudel ei olnud ette nähtud või kavandatud, sealhulgas modelleerimisparameetritega manipuleerimine;

f)mudeli toimivuse mitteõigeaegne ja ebatõhus seire, et hinnata, kas valitud sisemudel on endiselt eesmärgipärane;

52c)    „IKT-risk“ – risk saada kahju või võimalikku kahju seoses võrgu infosüsteemide või kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisega, sealhulgas konfidentsiaalsuse rikkumine, süsteemide tõrge, andmete ja süsteemide kättesaamatus või tervikluse puudumine ning küberrisk;

52d)    „keskkonna-, sotsiaalne või juhtimisrisk“ – risk saada kahju, mis tuleneb mis tahes negatiivsest finantsmõjust krediidiasutusele või investeerimisühingule, mis tuleneb keskkonna-, sotsiaalsete või juhtimistegurite praegusest või tulevasest mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspooltele või investeeritud varadele;

52e)    „keskkonnarisk“ – risk saada kahju, mis tuleneb mis tahes negatiivsest finantsmõjust krediidiasutusele või investeerimisühingule, mis tuleneb keskkonnategurite praegusest või tulevasest mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspooltele või investeeritud varadele, sealhulgas teguritest, mis on seotud üleminekuga järgmistele keskkonnaeesmärkidele:

a)kliimamuutuste leevendamine;

b)kliimamuutustega kohanemine;

c)vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

d)üleminek ringmajandusele;

e)saastuse vältimine ja tõrje;

f)elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Keskkonnarisk hõlmab nii füüsilist riski kui ka üleminekuriski;

52f)    „füüsiline risk“ üldise keskkonnariski osana – risk saada kahju, mis tuleneb mis tahes negatiivsest finantsmõjust krediidiasutusele või investeerimisühingule, mis tuleneb keskkonnategurite füüsilise mõju praegusest või tulevasest mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspooltele või investeeritud varadele;

52g)    „üleminekurisk“ üldise keskkonnariski osana – risk saada kahju, mis tuleneb mis tahes negatiivsest finantsmõjust krediidiasutusele või investeerimisühingule, mis tuleneb äritegevuse ja sektorite keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku praegusest või tulevasest mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspooltele või investeeritud varadele;

52h)    „sotsiaalne risk“ – risk saada kahju, mis tuleneb mis tahes negatiivsest finantsmõjust krediidiasutusele või investeerimisühingule, mis tuleneb sotsiaalsete tegurite praegusest või tulevasest mõjust tema vastaspooltele või investeeritud varadele;

52i)    „juhtimisrisk“ – risk saada kahju, mis tuleneb mis tahes negatiivsest finantsmõjust krediidiasutusele või investeerimisühingule, mis tuleneb juhtimistegurite praegusest või tulevasest mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspooltele või investeeritud varadele;“;

m)punktid 54, 55 ja 56 asendatakse järgmisega:

54) „makseviivituse tõenäosus“ – võlgniku makseviivituse tõenäosus üheaastase perioodi jooksul ja lahjendusriski kontekstis lahjenduse tõenäosus kõnealuse üheaastase perioodi jooksul;

55) „makseviivitusest tingitud kahjumäär“ – võlgniku või tehingu makseviivitusest tuleneva, üksiku tehinguga seotud riskipositsiooni kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa eeldatav suhe ning lahjendusriski puhul lahjendusest tulenev kahju, mis tähendab nõude lahjendusest tuleneva kahju eeldatavat suhet tagasimaksmata summasse vastavalt panditud või ostetud nõudele;

56) „ümberhindlustegur“ või „krediidi ümberhindlustegur“ – üksikust tehingust tuleneva sellise krediidilimiidi hetkel kasutusele võtmata summa, mida saaks kasutusele võtta üksikust tehingust enne makseviivitust ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, eeldatav suhe kõnealusest tehingust tulenevasse hetkel kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;“

n)lisatakse punkt 56a:

„56a) „realiseeritud krediidi ümberhindlustegur“ – üksikust tehingust tuleneva sellise kasutatud krediidilimiidi, mis oli konkreetsel aruandekuupäeval enne makseviivitust kasutamata ja seega makseviivituse hetkel tasumata, ja kõnealusest tehingust tuleneva krediidilimiidi kasutamata summa suhe kõnealusel aruandekuupäeval;“

o)punktid 58, 59 ja 60 asendatakse järgmisega:

„58) „otsene krediidiriski kaitse“ – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu õigusest võlgniku makseviivituse või võlgnikuga seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;

59) „kaudne krediidiriski kaitse“ – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa võlgniku makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;

60) „raha sarnane instrument“ – laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või muu allutamata instrument, mille eest on laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing peab tingimusteta tagasi ostma nimiväärtuses;“

p)lisatakse punkt 60a:

„60a) „kullakang“ – kuld kauba kujul, sealhulgas kullakangid, -valuplokid ja -mündid, mida tavaliselt aktsepteeritakse füüsilise kulla turul, kus on olemas likviidsed füüsilise kulla turud, ja mille väärtus määratakse kindlaks kullasisalduse väärtusega, mis määratakse puhtuse ja massi järgi, mitte selle numismaatikutele huvi pakkumise järgi;“

q)lisatakse punkt 74a:

„74a) „kinnisvara väärtus“ – kinnisasja väärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 229 lõikele 1;“

r)punkt 75 asendatakse järgmisega:

„75) „elamukinnisvara“ – üks järgmistest:

a)kinnisasi, mis on oma olemuselt eluruum ja vastab kõigile kehtivatele seadustele ja määrustele, mis võimaldavad seda kasutada eluasemena;

b)kinnisasi, mis on oma olemuselt eluruum ja mida veel ehitatakse, eeldusel et eeldatakse, et kinnisasi vastab kõigile kohaldatavatele seadustele ja määrustele, mis võimaldavad seda kasutada eluasemena;

c)õigus elada sellise elamuühistu korteris nagu Rootsi elamuühistud;

d)punktides a, b või c osutatud kinnisvara juurde kuuluv maa;“

s)lisatakse punktid 75a–75g:

„75a) „ärikinnisvara“ – mis tahes kinnisasi, mis ei ole elamukinnisvara, sealhulgas maa, millele ei ole osutatud punkti 75 alapunktis d ja punktis 79;

75b) „tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioon“ – riskipositsioon, mis on tagatud ühe või mitme elamu- või ärikinnisvaraga, mille puhul riskipositsiooniga seotud krediidi iseloomuga nõuete täitmine sõltub olulisel määral seda riskipositsiooni tagavatest kinnisvaraobjektidest tulenevatest rahavoogudest, mitte võlgniku suutlikkusest täita muudest allikatest pärit krediidi iseloomuga nõudeid;

75c) „tulu mittetekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioon“ – mis tahes riskipositsioon, mis on tagatud ühe või mitme elamu- või ärikinnisvaraga, mis ei ole tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioon;

75d) „arendusprojektidega mitteseotud riskipositsioon“ – riskipositsioon, mis on tagatud ühe või mitme elamu- või ärikinnisvaraga, mis ei ole maa omandamise, arendamise ja sellele ehitamisega seotud riskipositsioon;

75e) „elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioon“ või „elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioon“ või „elamukinnisvarale seatud tagatisega tagatud riskipositsioon“ või „elukondliku kinnisasjaga tagatud riskipositsioon“ – riskipositsioon, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga või muude mehhanismidega kui hüpoteegid, kuid mis on majanduslikult samaväärsed hüpoteekidega ja mida tunnustatakse elamukinnisvarale seatud tagatisena kohaldatava siseriikliku õiguse alusel, milles on sätestatud kõnealuste mehhanismide loomise tingimused;

75f) „ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioon“ või „ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioon“ või „ärikinnisvarale seatud tagatisega tagatud riskipositsioon“ – riskipositsioon, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga või muude mehhanismidega kui hüpoteegid, kuid mis on majanduslikult samaväärsed hüpoteekidega ja mida tunnustatakse ärikinnisvarale seatud tagatisena vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, milles on sätestatud kõnealuste mehhanismide loomise tingimused;

75g) „kinnisasjaga tagatud riskipositsioon“ või „kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioon“ või „kinnisasjale seatud tagatisega tagatud riskipositsioon“ – riskipositsioon, mis on tagatud elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga või muude mehhanismidega kui hüpoteegid, kuid mis on majanduslikult samaväärsed hüpoteekidega ja mida tunnustatakse kinnisasjale seatud tagatisena vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, milles on sätestatud kõnealuste mehhanismide loomise tingimused;“

t)punktid 78 ja 79 asendatakse järgmisega:

„78) „üheaastane makseviivituse määr“ – vaatluskuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne kõnealust vaatluskuupäeva asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike arvu või selliste tehingute arvu, mille puhul makseviivituses olevaks liigitamist kohaldatakse tehingu tasandil vastavalt artiklile 178, suhe;

79) „arendusprojektidega seotud riskipositsioonid“ või „maa omandamise, arendamise ja sellele ehitamisega seotud riskipositsioonid“ – nõuded äriühingute või eriotstarbeliste üksuste vastu, kes rahastavad maa omandamist arendamise ja ehitamise eesmärgil või rahastavad igasuguse elamu- või ärikinnisvara arendamist ja ehitamist;“;

u)punkt 114 asendatakse järgmisega:

„114) „kaudne osalus“ – igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentidest või krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kohustustest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumendi või krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kohustuste püsiva mahakandmise korral ei ole krediidiasutusele või investeerimisühingule selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida krediidiasutus või investeerimisühing kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentides või neis krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kohustustes;“;

v)punkt 126 asendatakse järgmisega:

„126) „sünteetiline osalus“ – krediidiasutuse või investeerimisühingu investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega või krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kohustuste väärtusega;“;

w)punkt 144 asendatakse järgmisega:

„144) „kauplemisüksus“ – täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone või artikli 104b lõigetes 5 ja 6 osutatud kauplemisportfelliväliseid positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;“;

x)punkti 145 lisatakse järgmine lõik:

„Punkti e kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta välja tuletisinstrumentide positsioonid, mis ta on võtnud oma finantssektoriväliste klientidega, ja tuletisinstrumentide positsioonid, mida ta kasutab nende positsioonide maandamiseks, tingimusel et artikli 273a lõike 3 kohaselt arvutatud väljajäetud positsioonide koguväärtus ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansiliste ja bilansiväliste varade kogusummast.“;y) lisatakse punktid 151 ja 152:

„151) „uuenev nõue“ – mis tahes nõue, mille puhul laenuvõtja laenujäägil on lubatud kõikuda vastavalt oma laenuvõtmise ja tagasimaksmise otsustele kokkulepitud piirmäärani;

152) „pidevalt uuenev nõue“ – mis tahes uuenev nõue, mille tagasimaksete ajalugu on vähemalt 12 kuud ja mis on üks järgmistest:

a)nõue, mille puhul määratakse regulaarselt, vähemalt iga 12 kuu tagant, järgmisel graafikujärgsel tagasimaksekuupäeval tagasimakstav jääk kindlaks kasutatud summana eelnevalt kindlaksmääratud kuupäeval, kusjuures graafikujärgne tagasimaksekuupäev on hiljemalt 12 kuu möödumisel, tingimusel et jääk on igal graafikujärgsel tagasimaksekuupäeval viimase 12 kuu jooksul täielikult tagasi makstud;

b)arvelduskrediit, mille puhul eelneva 12 kuu jooksul ei ole krediidisummat kasutusse võetud.“;

(2)artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3) „oodatava kahju määr“ – riskipositsioonile oodatavalt tuleneva kahju summa ja üksiku tehinguga seotud summa suhe, kui kahju tekib kummal tahes järgmistest põhjustest:

i)võlgniku võimalik makseviivitus üheaastase ajavahemiku jooksul makseviivituse hetkeks tasumata summa suhtes;

ii)võimalik lahjendusjuhtum üheaastase ajavahemiku jooksul lahjendusjuhtumi toimumise kuupäevaks tasumata summa suhtes;“;

b)lisatakse punktid 4–10:

„4) „krediidi iseloomuga nõue“ – krediidilepingust tulenev mis tahes kohustus, sealhulgas põhisumma, kogunenud intress ja tasud, mida võlgnik võlgneb krediidiasutusele või investeerimisühingule või, kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb garantiiandjana, mida võlgnik võlgneb kolmandale isikule;

5) „krediidiriski positsioon“ – mis tahes bilansiline kirje, sealhulgas mis tahes põhisumma, kogunenud intressid ja tasud, mida võlgnik võlgneb krediidiasutusele või investeerimisühingule, ning mis tahes bilansiväline kirje, millest tuleneb või võib tuleneda krediidi iseloomuga nõue;

6) „tehing“ – võlgniku ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vahelisest lepingust või lepingute kogumist tulenev krediidiriski positsioon;

7) „konservatiivsusmarginaal“ – riskihinnangutes sisalduv lisand või multiplikatiivne lisand, mis on piisavalt usaldusväärne, et võtta arvesse hindamisvigade eeldatavat ulatust, mis tuleneb tuvastatud puudustest andmetes, meetodites ja mudelites, muudatustest laenude väljastamise standardites, riskivalmiduses, kogumis- ja sissenõudmispoliitikas ning mis tahes muust täiendava ebakindluse allikast, samuti üldisest hindamisveast;

8) „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – äriühing, ettevõte või ettevõtja, mille aastakäive ei ületa viimase konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt 50 000 000 eurot;

9) „siduv kohustus“ – mis tahes lepingupõhine kokkulepe, mida krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile ja mida kõnealune klient aktsepteerib krediidi laiendamiseks, varade ostmiseks või finantsgarantiide väljastamiseks. Siduv kohustus on mis tahes kokkulepe, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal ilma võlgnikule ette teatamata tingimusteta tühistada, või mis tahes kokkulepe, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib tühistada, kui võlgnik ei täida tehingu dokumentides sätestatud tingimusi, sealhulgas tingimusi, mida võlgnik peab täitma enne mis tahes esialgset või hilisemat krediidi kasutusse võtmist kokkuleppe alusel.

Lepingupõhised kokkulepped, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele, ei ole siduvad kohustused:

a)lepingupõhised kokkulepped, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei saa teenus- või vahendustasu kõnealuste lepingupõhiste kokkulepete kehtestamiseks või säilitamiseks;

b)lepingupõhised kokkulepped, mille kohaselt klient peab taotlema krediidiasutuselt või investeerimisühingult kõnealuste lepingupõhiste kokkulepete kohast esialgset ja iga järgnevat krediidi kasutussevõtmist;

c)lepingupõhised kokkulepped, mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul on täielik otsustusõigus iga krediidi kasutusele võtmise üle, olenemata sellest, kas klient täidab lepingulise kokkuleppe dokumentides sätestatud tingimusi;

d)lepingupõhised kokkulepped, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab hindama kliendi krediidivõimelisust vahetult enne iga krediidi kasutusele võtmise kohta otsuse tegemist;

e)lepingupõhised kokkulepped, mida pakutakse äriühingule, sealhulgas VKE-le, mida jälgitakse pidevalt tähelepanelikult.

10) „tingimusteta tühistatav siduv kohustus“ – mis tahes kohustus, mille tingimused võimaldavad krediidiasutusel või investeerimisühingul tühistada selle kohustuse täies ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitset ja sellega seotud õigusakte käsitlevate õigusaktidega, igal ajal võlgnikule ette teatamata või millega nähakse ette automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise tõttu.“;

(3)artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes on kas emaettevõtja või tütarettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta individuaalselt artikli 92 lõigetes 5 ja 6 ning VIII osas sätestatud kohustuste täitmist.“;

(4)artikli 10a ainsat lõiku muudetakse järgmiselt:

„Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse investeerimisühingut ja investeerimisvaldusettevõtjat liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana, kui investeerimisühing või investeerimisvaldusettevõtja on finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emaettevõtja või sellise investeerimisühingu emaettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ja kellele on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5.“;

(5)artikli 11 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad II, III, IV, VII ja VIIA osas sätestatud kohustused täitma artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud finantsseisundi alusel, välja arvatud artikli 92 lõike 3 punkt a ja artikli 430 lõike 1 punkt d.“;

(6)artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 jäetakse välja;

b)lõike 7 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on tütarettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing ega finantseerimisasutus, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus, kohaldab ta kõnealuse tütarettevõtja või osaluse suhtes kapitaliosaluse meetodit.“;

c)lisatakse uus lõige 10:

„10. EBA esitab komisjonile hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: 1 aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] aruande selle kohta, kas käesoleva määruse mõisted ja sätted, mis käsitlevad järelevalvet igat liiki riskide üle, millele krediidiasutused ja investeerimisühingud konsolideeritud tasandil avatud on, on täielikud ja asjakohased. EBA hindab eelkõige kõiki võimalikke allesjäänud lahknevusi nendes mõistetes ja sätetes koos nende koostoimega kohaldatava raamatupidamistavaga ning kõiki ülejäänud aspekte, mis võivad tekitada soovimatuid piiranguid konsolideeritud järelevalvele, mis on kõikehõlmav ja kohandatav uutele allikatele või riskiliikidele või struktuuridele, mis võivad viia õigusliku arbitraažini. EBA ajakohastab oma aruannet korrapäraselt kaks korda aastas.

Võttes arvesse EBA järeldusi, võib komisjon vajaduse korral võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada asjaomaseid mõisteid või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatust.“;

(7)artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tema tütarettevõtjad eraldi või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklites 283 ja 363 osutatud lubade saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha;“;

ii)kolmas lõik jäetakse välja;

b)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja selle tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad kasutavad artikli 143 kohast sisereitingute meetodit ühtsetel alustel, lubavad pädevad asutused, et emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad koos vaadelduna vastavad III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud kvalifitsioonikriteeriumidele nii, et see on kooskõlas konsolideerimisgrupi struktuuriga ja selle riskijuhtimissüsteemide, -protsesside ja -meetoditega.“;

(8)artikli 27 lõike 1 punkti a alapunkt v jäetakse välja;

(9)artiklisse 34 lisatakse järgmised lõiked:

„Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud erakorralistel asjaoludel, mille olemasolu määratakse kindlaks EBA arvamusega, vähendada täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusummat esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvatava kogusumma arvutamisel.

Teises lõigus osutatud arvamuse esitamiseks jälgib EBA turutingimusi, et hinnata, kas erakorralised asjaolud on aset leidnud, ning teavitab sellest viivitamata komisjoni.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks näitajad ja tingimused, mida EBA kasutab teises lõigus osutatud erakorraliste asjaolude kindlaksmääramiseks, ning täpsustada kõnealuses lõikes osutatud summaarsete täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusumma vähendamist.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu kolmandas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.“;

(10)artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)    krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingute meetodit, sisereitingute meetodi kohane puudujääk, mis on arvutatud vastavalt artiklile 159;“;

b)lõike 1 punkti k alapunkt v jäetakse välja;

(11)artikli 46 lõike 1 punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii)    artikli 36 lõike 1 punktides a–g, punkti k alapunktides ii, iii ja iv ning punktides l, m ja n osutatud mahaarvamised, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;“;

(12)artikli 48 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii, iii ja iv ning punktid l, m ja n, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.“;

b)punktis b asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii, iii ja iv ning punktid l, m ja n, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.“;

(13)artikli 49 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Osalused, mille puhul ei tehta lõikele 1 vastavat mahaarvamist, kvalifitseeruvad riskipositsioonidena ja neile antakse vastavalt vajadusele riskikaal vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile.

Osalused, mille puhul ei tehta lõigetele 2 või 3 vastavat mahaarvamist, kvalifitseeruvad riskipositsioonidena ja nende riskikaal on 100 %.“;

(14)artikli 60 lõike 1 punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii, iii ja iv ning punktid l, m ja n, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;“;

(15)artikli 62 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

„d) krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt, vajaduse korral sisereitingute meetodi põhine ülejääk (koos maksumõjuga), artikli 159 kohaselt arvutatuna kuni 0,6 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile.“;

(16)artikli 70 lõike 1 punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii, iii ja iv ning punktid l, m ja n, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;“;

(17)artikli 72b lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõike 3 kohaselt, tingimusel et:“;

(18)artikli 72 lõike 1 punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii, iii ja iv ning punktid l, m ja n, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;“;

(19)artikli 84 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

i)kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab vastama:

–kui tütarettevõtja on krediidiasutus või investeerimisühing, siis artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, või mis tahes kolmanda riigi kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega, olenevalt vajadusest;

–kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete või kolmandate riikide kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega, olenevalt vajadusest;

ii)kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete ning kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude summale;“;

(20)artikli 85 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)tütarettevõtja esimese taseme omavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

i)tütarettevõtja esimese taseme omavahendite summa, mis peab vastama:

–kui tütarettevõtja on krediidiasutus või investeerimisühing, siis artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, või mis tahes kolmanda riigi kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega, olenevalt vajadusest;

–kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete või kolmandate riikide kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega, olenevalt vajadusest;

ii)tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete ning kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude summale;“;

(21)lisatakse artikkel 88b:

„Artikkel 88b
Kolmandate riikide ettevõtjad

Käesoleva II jaotise kohaldamisel tähendavad mõisted „investeerimisühing“ ja „krediidiasutus või investeerimisühing“ ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjaid, kes juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, vastaksid nende mõistete artikli 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 esitatud määratlustele.“;

(22)artikli 89 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Olulise osaluse suhtes, mille maht ületab 15 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist ja mis ei ole finantssektori ettevõtjas, kohaldatakse lõiget 3.“;

(23)artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Koguriskipositsioon arvutatakse järgmiselt:

a)koguriskipositsiooni arvutab ELis eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ja, selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi konsolideeritud finantsseisundi alusel kooskõlas I osa II jaotise 2. peatükiga, ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja järgmiselt:

kus:

TREA    = üksuse koguriskipositsioon;

U-TREA    = üksuse alammäärata koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4;

S-TREA    = üksuse standardiseeritud koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 5;

x    = 72,5 %;

b)koguriskipositsioon arvutatakse kooskõlas lõikega 6 punktides i ja ii sätestatud eesmärkidel:

i)liikmesriigi eraldiseisva tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul käesolevast määrusest tulenevate kohustuste individuaalseks täitmiseks;

ii)liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja puhul käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks tema konsolideeritud finantsseisundi alusel;

c)käesoleva määruse kohustuste individuaalse täitmise eesmärgil on sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsioon, mis ei ole ELis eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ega liikmesriigis eraldiseisev tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing, lõike 4 kohaselt arvutatud alammäärata koguriskipositsioon.

4. Alammäärata koguriskipositsioon arvutatakse käesoleva lõike punktide a–f summana pärast lõikes 7 sätestatu arvessevõtmist:

a)II jaotise ning artikli 379 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara krediidiriski, sealhulgas vastaspoole riski ja lahjendusriski puhul seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu majandustegevusega, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusest tulenev riskiga kaalutud vara;

b)krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

i)käesoleva osa IV jaotise kohaselt arvutatav tururisk;

ii)riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on IV osa kohaselt lubatud kõnealuseid piirmäärasid ületada;

c)tururiski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa IV jaotisega kogu äritegevuse kohta, millel on valuuta- või kaubarisk;

ca)arveldusriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa V jaotisega, välja arvatud artikkel 379;

d)krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa VI jaotisega;

e)operatsiooniriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa III jaotisega;

f)käesoleva osa II jaotise kohaselt arvutatav riskiga kaalutud vara vastaspoole riski puhul, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusest järgmist liiki tehingute ja lepingute puhul:

i)II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;

ii)repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;

iii)võimenduslaenu tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;

iv)pika arveldustähtajaga tehingud.“;

b)lisatakse lõiked 5, 6 ja 7:

„5. Standardiseeritud koguriskipositsioon arvutatakse lõike 4 punktide a–f summana pärast lõike 7 ja järgmiste nõuete arvessevõtmist:

a)lõike 4 punktis a osutatud krediidiriski ja lahjendusriski ning kõnealuse lõike punktis f osutatud kauplemisportfelliga seotud tegevusest tuleneva vastaspoole riski puhul arvutatakse riskiga kaalutud varad ilma ühegi järgmise meetodita:

i)artiklis 221 sätestatud tasaarvestuse raamlepingute puhul kasutatav sisemudelitel põhinev meetod;

ii)3. peatükis sätestatud sisereitingute meetod;

iii)artiklites 258–260 sätestatud väärtpaberistamise sisereitingute meetod ja artiklis 265 sätestatud sisemisel hinnangul põhinev meetod;

iv)käesoleva osa II jaotise 6. peatüki 6. jaos sätestatud lähenemisviis;

b)lõike 3 punkti b alapunktis i osutatud tururiski omavahendite nõuded kauplemisportfelliga seotud tegevuse ja kogu äritegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse lõike punktis c osutatud valuuta- või kaubariski, arvutatakse ilma III osa IV jaotise 1b. peatükis sätestatud alternatiivset sisemudeli meetodit kasutamata.

6. Üksuse i koguriskipositsioon arvutatakse lõike 3 punktis b sätestatud eesmärkidel järgmiselt:

kus:

i    = üksust tähistav indeks;

TREAi    = üksuse i koguriskipositsioon;

U-TREAi = üksuse i alammäärata koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4;

DIconso    = mis tahes positiivne erinevus koguriskipositsiooni ja alammäärata koguriskipositsiooni vahel ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi puhul konsolideerimisgrupis, millesse üksus i kuulub, arvutatuna järgmiselt:

kus:

U-TREA    = asjaomase ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja alammäärata koguriskipositsioon, mis on arvutatud lõike 4 kohaselt tema konsolideeritud finantsseisundi alusel;

TREA    = asjaomase ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja koguriskipositsioon, mis on arvutatud lõike 3 kohaselt tema konsolideeritud finantsseisundi alusel.

Contribconsoi    = üksuse i panus, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

j    = indeks, mis tähistab kõiki üksusega i samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid üksusi ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi puhul;

U-TREAj    = alammäärata koguriskipositsioon, mille üksus j arvutab kooskõlas lõikega 4 oma konsolideeritud finantsseisundi alusel või, kui üksus j on liikmesriigi eraldiseisev tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing, individuaalselt;

F-TREAj    = üksuse j alammääraga koguriskipositsioon, mis on arvutatud tema konsolideeritud finantsseisundi alusel järgmiselt:

kus:

   = alammääraga koguriskipositsioon, mille üksus j arvutab oma konsolideeritud finantsseisundi alusel või, kui üksus j on liikmesriigi eraldiseisev tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing, individuaalselt;

   = standardiseeritud koguriskipositsioon, mille üksus j arvutab lõike 5 kohaselt oma konsolideeritud finantsseisundi alusel või, kui üksus j on liikmesriigi eraldiseisev tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing, individuaalselt;

x    = 72,5 %.

7. Lõikes 4 osutatud alammäärata koguriskipositsiooni ja lõikes 5 osutatud standardiseeritud riskipositsiooni arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)lõike 4 punktides c, ca, d ja e osutatud omavahendite nõuded hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu majandustegevusest tulenevaid omavahendite nõudeid;

b)krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad lõike 4 punktides b–e sätestatud omavahendite nõuded 12,5ga.“;

(24)artikli 92a lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) 18 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõike 3 kohaselt;“;

(25)artikli 102 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kooskõlas artikli 325 lõike 1 punktis b osutatud meetodiga määratakse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid artikli 104b kohaselt loodud kauplemisüksustele.“;

(26)artikkel 104 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 104
Kauplemisportfelli kuulumine

1. Krediidiasutusel ja investeerimisühingul on artikli 102 ja käesoleva artikli kohaselt ning krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimissuutlikkust ja -tavasid arvesse võttes selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, mille kohaselt määratakse kindlaks, millised positsioonid loetakse omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvateks. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib täielikult oma vastavuse nendele põhimõtetele ja protseduuridele, teeb nende suhtes vähemalt kord aastas siseauditi ning teeb selle auditi tulemused pädevatele asutustele kättesaadavaks.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kauplemisportfelli järgmiste instrumentide positsioonid:

a)instrumendid, mis vastavad artikli 325 lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud kriteeriumidele alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kaasamiseks;

b)instrumendid, millest tuleneks kauplemisportfelliväline krediidi- või omakapitali lühike netopositsioon, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda kohustused, välja arvatud juhul, kui sellised positsioonid vastavad lõike 2 punktis e osutatud kriteeriumidele;

c)väärtpaberite emissiooni tagamise kohustustest tulenevad instrumendid, kui need emissiooni tagamise kohustused on seotud üksnes väärtpaberitega, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks arvelduspäeval tegelikult ostma;

d)finantsvarad või -kohustused, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt ühemõtteliselt liigitatud kauplemise eesmärki omavateks;

e)turutegemisest tulenevad instrumendid;

f)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, mida hoitakse kauplemise eesmärgil, tingimusel et kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad vastavad vähemalt ühele lõikes 7 sätestatud tingimusele;

g)börsil noteeritud aktsiad;

h)väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mis on seotud kauplemisega;

i)optsioonid või muud tuletisinstrumendid, mis on varjatud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda kohustustes või muudest kauplemisportfellivälise portfelli instrumentidest, mis on seotud krediidi- või aktsiariskiga.

Punkti b kohaldamisel on krediidiasutusel või investeerimisühingul omakapitali lühike netopositsioon, kui omakapitali hinna langus toob krediidiasutusele või investeerimisühingule kasumit. Kui krediidiriski marginaali suurenemine või emitendi või emitentide rühma krediidivõimelisuse halvenemine toob krediidiasutusele või investeerimisühingule kasumit, peab krediidiasutusel või investeerimisühingul olema krediidi lühike netopositsioon. Krediidiasutused ja investeerimisühingud jälgivad pidevalt olukorda, kui instrumentidest tuleneb kauplemisportfelliväline krediidi- või omakapitali lühike netopositsioon.

Punkti i kohaldamisel eemaldab krediidiasutus või investeerimisühing varjatud optsiooni oma kohustustest või muust kauplemisportfellivälisest instrumendist, mis on seotud krediidi- või aktsiariskiga, ning määrab vajaduse korral kooskõlas käesoleva artikliga kas oma kohustuse või muu instrumendi kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste instrumentide hulka.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei määra kauplemisportfelli järgmiste instrumentide positsioone:

a)väärtpaberistamishoidlasse paigaldatavad instrumendid;

b)kinnisvaraosalusega seotud instrumendid;

c)börsil noteerimata aktsiad;

d)jaemüügi ja VKEde laenudega seotud instrumendid;

e)muud kui lõike 2 punktis f nimetatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad;

f)tuletislepingud ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kellel on üks või mitu punktides a–d osutatud alusvaraks olevat instrumenti;

g)instrumendid, mida hoitakse punktides a–f osutatud instrumendi ühe või mitme positsiooni konkreetse riski maandamiseks;

h)krediidiasutuse või investeerimisühingu enda kohustused, välja arvatud juhul, kui sellised instrumendid vastavad lõike 2 punktis e osutatud kriteeriumidele.

4. Erandina lõikest 2 võib krediidiasutus või investeerimisühing kauplemisportfelliväliseks määrata positsiooni kõnealuse lõike punktides d–i osutatud instrumentides, kui tema pädev asutus selle heaks kiidab. Pädev asutus annab oma heakskiidu, kui krediidiasutus või investeerimisühing on asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et positsiooni ei hoita kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone.

5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kauplemisportfelli positsiooni instrumendis, mis ei ole lõike 2 punktides a, b või c osutatud instrument, võib krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult tõendeid sellise määramise põhjendamiseks. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei esita sobivaid tõendeid, võib tema pädev asutus nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing määraks selle positsiooni ümber kauplemisportfelliväliseks.

6. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kauplemisportfelliväliseks positsiooni instrumendis, mis ei ole lõikes 3 osutatud instrument, võib krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult tõendeid sellise määramise põhjendamiseks. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei esita sobivaid tõendeid, võib tema pädev asutus nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing määraks selle positsiooni ümber kauplemisportfelli.

7. Krediidiasutus või investeerimisühing määrab kauplemisportfelli sellise positsiooni ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas, mida hoitakse kauplemise eesmärgil ja kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab ühele järgmistest tingimustest:

a)krediidiasutus või investeerimisühing on võimeline hankima ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja üksikute aluspositsioonide kohta piisavalt teavet;

b)krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja üksikute aluspositsioonide kohta piisavat teavet hankida, kuid krediidiasutus või investeerimisühing on teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volituste sisust ja suudab jälgida ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja igapäevaseid noteeritud hindu.

8. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada protsessi, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõike 2 punktis b osutatud kauplemisportfelliväliste krediidi- või omakapitali lühikeste netopositsioonide arvutamiseks ja jälgimiseks.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

(27)artiklit 104a muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

EBA teeb järelevalvet mitmesuguste järelevalvetavade üle ja annab 28. juuniks 2024 välja suunised selle kohta, mida mõistetakse lõike 5 esimese lõigu kohaldamisel erandlike asjaolude all. Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras. Kuni EBA suuniste väljaandmiseni teavitavad pädevad asutused EBAt otsustest, millega nad on andnud krediidiasutusele või investeerimisühingule loa positsiooni ümberliigitamiseks, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, või millega nad ei ole sellist luba andnud, ning esitavad EBA-le selle põhjuse.“;

b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva artikli kohane positsiooni ümberliigitamine on tagasivõtmatu, välja arvatud lõikes 1 osutatud erandlike asjaolude korral.“;

c)lisatakse lõige 6:

„6. Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing liigitada kauplemisportfellivälise positsiooni ümber kauplemisportfelli positsiooniks kooskõlas artikli 104 lõike 2 punktiga d, küsimata selleks luba oma pädevalt asutuselt. Sellisel juhul kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes jätkuvalt lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid. Kui selline ümberliigitamine on toimunud, teavitab krediidiasutus või investeerimisühing viivitamata oma pädevat asutust.“;

(28)artiklit 104b muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et arvutada tururiski omavahendite nõuded kooskõlas artikli 325 lõike 1 punktis b osutatud meetodiga, loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisüksused ning määravad kõik oma kauplemisportfelli positsioonid ning lõigetes 5 ja 6 osutatud kauplemisportfellivälised positsioonid ühele kõnealustest kauplemisüksustest. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse jaoks kokkulepitud äristrateegiaga ning neid juhitakse ja jälgitakse pidevalt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.“;

b)lisatakse lõiked 5 ja 6:

„5. Tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik oma valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälised positsioonid lõike 1 kohaselt asutatud kauplemisüksustele, kes juhivad nende positsioonidega sarnaseid riske.

6. Erandina lõikest 5 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud tururiski omavahendite nõuete arvutamisel luua ühe või mitu kauplemisüksust, kellele nad määravad üksnes valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone. Nende kauplemisüksuste suhtes ei kohaldata lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.“;

(29)lisatakse artikkel 104c:

„Artikkel 104c
Omavahendite suhtarvude valuutariski maandamise käsitlus

1. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes on teadlikult võtnud riski positsiooni, et vähemalt osaliselt maandada oma mis tahes artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud omavahendite suhtarvude negatiivseid muutusi valuutakurssides, võib pädevate asutuste loal jätta kõnealuse riski positsiooni välja artikli 325 lõikes 1 sätestatud valuutariski omavahendite nõuetest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)tururiski omavahendite nõuetest välja arvatud riski positsiooni maksimumsumma on piiratud riski positsiooni summaga, mis neutraliseerib kõigi omavahendite suhtarvude tundlikkuse valuutakursside negatiivsete muutuste suhtes;

b)riski positsioon jäetakse tururiski omavahendite nõuetest välja vähemalt kuueks kuuks;

c)krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud asjakohase riskijuhtimise raamistiku, sealhulgas selge riskimaandamisstrateegia ja juhtimisstruktuuri, et maandada valuutakursside ebasoodsaid muutusi kõigi oma kapitali suhtarvude puhul;

d)krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud pädevatele asutustele põhjenduse riski positsiooni väljajätmise kohta tururiski omavahendite nõuetest, kõnealuse riski positsiooni üksikasjad ja summa, mis tuleb tururiski omavahendite nõuetest välja jätta.

2. Kõiki riski positsioonide väljajätmisi tururiski omavahendite nõuetest kooskõlas lõikega 1 kohaldatakse järjepidevalt.

3. Pädevad asutused kiidavad heaks kõik muudatused, mida krediidiasutus või investeerimisühing teeb lõike 1 punktis c osutatud riskijuhtimisraamistikku ja lõike 1 punktis d osutatud riski positsioonide üksikasjadesse.

4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)riski positsioonid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib teadlikult võtta, et vähemalt osaliselt maandada kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu lõike 1 esimeses lõigus osutatud omavahendite suhtarvude valuutakursside ebasoodsaid muutusi;

b)kuidas määrata kindlaks lõike 1 punktis a osutatud maksimumsumma ja viis, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing arvab selle summa välja iga artikli 325 lõikes 1 sätestatud meetodi puhul;

c)kriteeriumid, millele krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisraamistik vastab, nagu on osutatud lõike 1 punktis c, et seda saaks käesoleva artikli kohaldamisel asjakohaseks pidada.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(30)artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

a)kolmandas lõikes asendatakse viimane lõik järgmisega:

„Tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil lisatakse kauplemisportfelli nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud krediidituletisinstrumendi positsioon. Tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks artikli 325 lõike 1 punktis b sätestatud meetodi abil määratakse mõlemad positsioonid samale artikli 104b lõike 1 kohaselt asutatud kauplemisüksusele, mis juhib sarnaseid riske.“;

b)lõikes 4 asendatakse viimane lõik järgmisega:

„Tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil lisatakse kauplemisportfelli nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaanduste positsioon kui ka kolmanda isiku suhtes võetud aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsioon. Tururiskide omavahendite nõuete arvutamiseks artikli 325 lõike 1 punktis b sätestatud meetodi abil määratakse mõlemad positsioonid samale artikli 104b lõike 1 kohaselt asutatud kauplemisüksusele, mis juhib sarnaseid riske.“;

c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfelliväliseid intressiriski positsioone kauplemisportfelli intressiriski positsiooni abil, loetakse seda kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriskide hindamisel direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 kohaselt intressiriski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks artikli 325 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud meetodite abil on intressiriski positsioon määratud muudest kauplemisportfelli positsioonidest eraldi portfelli, mille äristrateegia on ette nähtud üksnes intressiriski positsiooni sisemiste riskimaanduste tururiski juhtimiseks ja leevendamiseks; selleks:

b)tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks artikli 325 lõike 1 punktis b osutatud meetodite abil on positsioon määratud artikli 104b kohaselt loodud kauplemisüksusele, mille äristrateegia on ette nähtud üksnes intressiriski positsiooni sisemiste riskimaanduste tururiski juhtimiseks ja leevendamiseks;

c)krediidiasutus või investeerimisühing on direktiivi 2013/36/EL artiklites 84 ja 98 kehtestatud nõuete kohaldamisel dokumenteerinud täies ulatuses selle, kuidas positsioon leevendab kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevat intressiriski.“;

d)lisatakse lõiked 5a ja 5b:

„5a. Lõike 5 punkti a kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata sellele portfellile muid intressiriski positsioone, mis on võetud kolmandate isikute suhtes või oma kauplemisportfelli suhtes, kui krediidiasutus või investeerimisühing tasakaalustab täielikult nimetatud oma kauplemisportfelli suhtes võetud intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikute suhtes.

5b. Lõike 5 punktis b osutatud kauplemisüksuse suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a)kõnealune kauplemisüksus võib hõlmata muid intressiriski positsioone, mis on võetud kolmandate isikute või krediidiasutuse või investeerimisühingu muude kauplemisüksuste suhtes, kui need positsioonid vastavad artiklis 104 osutatud kauplemisportfelli kuulumise nõuetele ja need muud kauplemisüksused tasaarvestavad täielikult nende muude intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikute suhtes;

b)kõnealusele kauplemisüksusele ei määrata muid kui punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioone;

c)erandina artiklist 104b ei kohaldata selle kauplemisüksuse suhtes kõnealuse artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.“;

e)lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmistega:

„6. Lisaks muude kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuetele arvutatakse individuaalselt kõigi lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli või kõnealuse lõike punktis b osutatud kauplemisüksusele määratud positsioonide tururiski omavahendite nõuded.

7. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab krediidiväärtuse korrigeerimise riski oma kauplemisportfelli sisestatud tuletisinstrumenti kasutades, kajastatakse selle tuletisinstrumendi positsiooni krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel kooskõlas artiklites 383 või 384 sätestatud meetoditega krediidiväärtuse korrigeerimise riski sisemise riskimaandusena, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)tuletisinstrumendi positsiooni tunnustatakse aktsepteeritud riskimaandusena kooskõlas artikliga 386;

b)kui tuletisinstrumendi positsiooni suhtes kohaldatakse mõnda artikli 325c lõike 2 punktides b või c või artikli 325e lõike 1 punktis c sätestatud nõuet, tasakaalustab krediidiasutus või investeerimisühing täielikult selle tuletisinstrumendi positsiooni tururiski, võttes kolmandate isikute suhtes vastanduvad positsioonid;

esimese lõigu kohaselt tunnustatud sisemise riskimaanduse vastanduv kauplemisportfelli positsioon lisatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli.“;

(31)artikli 107 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 92 lõike 4 punktide a ja f kohasel riskiga kaalutud vara arvutamisel kas 2. peatükiga ette nähtud standardmeetodit või kui pädevad asutused on andnud selleks artikli 143 kohase loa, siis 3. peatükiga ette nähtud sisereitingute meetodit.

2. Keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide ja tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92 lõike 4 punktide a ja f kohaldamisel oma riskiga kaalutud vara arvutamiseks 9. jao 6. peatükis sätestatud käsitlust. Kõiki muid keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing järgmiselt:

a)muid nõuetele vastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena teise krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu;

b)muid nõuetele mittevastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena äriühingute vastu.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, krediidiasutuste, kliiringukodade ja börside ning finantseerimisasutuste vastu, kellele on tegevusloa andnud ja kelle üle teevad järelevalvet kolmanda riigi ametiasutused ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on stabiilsuse mõttes võrreldavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult juhul, kui kolmas riik kohaldab selle üksuse suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.“;

(32)artikkel 108 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 108
Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt krediidiriski ja lahjendusriski puhul

1. Riskipositsiooni puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 2. peatüki kohast standardmeetodit või 3. peatüki kohast sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta artikli 143 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, võib krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92 lõike 4 punktide a ja f kohasel riskiga kaalutud vara arvutamisel või vajaduse korral artikli 36 lõike 1 punkti d ja artikli 62 punkti c kohasel oodatava kahju määra arvutamisel võtta kooskõlas 4. peatükiga arvesse otsest krediidiriski kaitset.

2. Riskipositsiooni puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab sisereitingute meetodit, kasutades artikli 143 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, võib krediidiasutus või investeerimisühing võtta 3. peatüki kohaselt arvesse otsese krediidiriski kaitse mõju riskiga kaalutud varadele ja oodatavale kahjule.

2a. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab sisereitingute meetodit, kasutades artikli 143 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid nii esmase riskipositsiooni kui ka krediidiriski kaitse andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuete puhul, võib krediidiasutus või investeerimisühing võtta 3. peatüki kohaselt arvesse kaudse krediidiriski kaitse mõju riskiga kaalutud varadele ja oodatavale kahjule. Kõigil muudel juhtudel võib krediidiasutus või investeerimisühing võtta 4. peatüki kohaselt arvesse kaudse krediidiriski kaitse mõju riskiga kaalutud varadele ja oodatavale kahjule.

3. Kui lõikes 4 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võib kolmanda osa II jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohaldamisel vajaduse korral käsitada jaelaene tagatud riskipositsioonide asemel elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidena, kui liikmesriigis on kõnealuste jaelaenude suhtes täidetud järgmised tingimused:

a)enamikku selles liikmesriigis füüsilistele isikutele elamukinnisvara ostmiseks antud laenudest ei anta õiguslikus vormis hüpoteekidena;

b)enamiku selles liikmesriigis üksikisikutele elamukinnisvara ostmiseks antud laenudest tagab garantiiandja, kellel on krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 1 või 2, ning kes on kohustatud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenu täielikult tagasi maksma, kui algne laenuvõtja ei täida oma kohustusi;

c)kui punktis b osutatud garantiiandja ei täida oma kohustusi, on krediidiasutusel või investeerimisühingul juriidiline õigus elamukinnisvarale seatud hüpoteek realiseerida.

Pädevad asutused teavitavad EBAt, kui punktides a, b ja c osutatud tingimused on nende jurisdiktsioonide riigi territooriumil täidetud, ning esitavad nende garantiiandjate nimed, kes vastavad käesoleva lõike ja lõike 4 tingimustele.

EBA avaldab kõigi selliste aktsepteeritud garantiiandjate loetelu oma veebisaidil ja ajakohastab seda igal aastal.

4. Lõike 3 kohaldamisel võib kõnealuses lõikes osutatud laene käsitada tagatud riskipositsioonide asemel elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)riskipositsioon, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt, vastab kõigile nõuetele, et see määrataks artiklite 124 ja 125 kohaselt standardmeetodi riskipositsiooni klassi „kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“, kuid selle erandiga, et laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole elamukinnisvarale seatud hüpoteeki;

b)riskipositsioon, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, vastab kõigile nõuetele, et see määrataks artikli 147 lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud sisereitingute meetodi riskipositsiooni klassi „elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded“, kuid selle erandiga, et laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole kinnisvarale seatud hüpoteeki;

c)laenu andmisel ei ole elamukinnisvarale hüpoteeki seatud ja laenuvõtjal on lepinguline kohustus mitte seada hüpoteeki ilma algselt laenu andnud krediidiasutuse või investeerimisühingu nõusolekuta;

d)garantiiandja on aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, nagu on osutatud artiklis 201, ja garantiiandjal on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 1 või 2;

e)garantiiandja on krediidiasutus või investeerimisühing või finantssektori ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõudeid, mis on vähemalt samaväärsed krediidiasutuste või investeerimisühingute või kindlustusandjate suhtes kohaldatavate kapitalinõuetega;

f)garantiiandja on kindlustusandjatele loonud krediidiriskist tulenevate kahjumite katmiseks sihttasemeni rahastatud vastastikuse tagatisfondi või samaväärse kaitseskeemi, mille parameetrid vaatab korrapäraselt läbi tema pädev asutus ja mille suhtes kohaldatakse iga-aastast stressitesti;

g)kui garantiiandja ei suuda oma kohustusi täita, on krediidiasutusel või investeerimisühingul lepingu ja seaduse alusel lubatud elamukinnisvarale seatud hüpoteek realiseerida;

h)krediidiasutus või investeerimisühing, mis otsustab kasutada lõikes 3 sätestatud võimalust teatava aktsepteeritud garantiiandja kasutamiseks lõikes 3 osutatud mehhanismi alusel, teeb seda kõigi oma jaenõuete puhul, mille see garantiiandja on selle mehhanismi alusel taganud.“;

(33)lisatakse artikkel 110a:

„Artikkel 110a
Selliste lepingujärgsete kokkulepete jälgimine, mis ei ole siduvad kohustused

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad järelevalvet lepingujärgsete kokkulepete üle, mis vastavad kõigile artikli 5 punkti 9 teise lõigu punktides a–e sätestatud tingimustele, ning tõendavad oma pädevaid asutusi rahuldaval viisil, et nad täidavad kõiki neid tingimusi.“;

(34)artikkel 111 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 111
Riskipositsiooni väärtus

„1. Varakirje riskipositsiooni väärtus kooskõlas artikliga 110 on selle bilansiline väärtus pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevuse artikli 34 kohaste täiendavate väärtuse korrigeerimiste, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade ja muude varakirjega seotud omavahendite vähendamiste kohaldamist.

2. I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus on järgmine protsent kirje nimiväärtusest pärast artikli 110 kohaste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatavate summade mahaarvamist:

a)1. rühma kuuluvate kirjete puhul 100 %;

b)2. rühma kuuluvate kirjete puhul 50 %;

c)3. rühma kuuluvate kirjete puhul 40 %;

d)4. rühma kuuluvate kirjete puhul 20 %;

e)5. rühma kuuluvate kirjete puhul 10 %.

3. Lõikes 2 osutatud bilansivälisel kirjel oleva siduva kohustuse riskipositsiooni väärtus on see järgmistest siduva kohustuse nimiväärtuse protsentidest, mis on pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatavate summade mahaarvamist väiksem:

a)lõikes 2 osutatud protsendimäär, mida kohaldatakse selle kirje suhtes, mille suhtes siduv kohustus on võetud;

b)lõikes 2 osutatud protsendimäär, mida kohaldatakse siduva kohustuse liigi suhtes.

4. Krediidiasutuse või investeerimisühingu pakutavate lepingupõhiste kokkulepete puhul, mida klient pole veel vastu võtnud ja mis muutuksid kliendipoolse aktsepteerimise korral siduvateks kohustusteks, ning lepingupõhiste kokkulepete puhul, mis kvalifitseeruksid siduvateks kohustusteks, kuid mis vastavad tingimustele, mille alusel neid siduvate kohustustena ei käsitata, kohaldatakse sellist liiki lepingupõhiste kokkulepete suhtes kohaldatavat protsendimäära, mis on sätestatud kooskõlas lõikega 2.

5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 223 kohast finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, suurendatakse repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu alusel müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberitest või kaupadest tulenevate riskipositsioonide väärtust, samuti võimenduslaenu tehingutest tulenevate riskipositsioonide väärtust selliste väärtpaberite või kaupade puhul asjakohase volatiilsusega korrigeerimise võrra kooskõlas artiklitega 223 ja 224.

6. II lisas loetletud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks kooskõlas 6. peatükiga, võttes arvesse kõnealuses peatükis sätestatud uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas 6. peatüki või 4. peatüki kohaselt.

7. Kui riskipositsioon on kaetud otsese krediidiriski kaitsega, võib riskipositsiooni väärtust kooskõlas 4. peatükiga muuta.

8. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)kriteeriumid, mida krediidiasutused või investeerimisühingud kasutavad, et määrata bilansivälised kirjed, välja arvatud juba I lisas loetletud kirjed, I lisas osutatud rühmadesse 1–5;

b)tegurid, mis võivad piirata krediidiasutuste või investeerimisühingute võimet tühistada I lisas osutatud tingimusteta tühistatavaid siduvaid kohustusi;

c)kord EBA teavitamiseks sellest, kuidas krediidiasutused või investeerimisühingud liigitavad muid bilansiväliseid kirjeid, millel on I lisas osutatud kirjetega sarnased riskid.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

(35)artikli 112 punkt k asendatakse järgmisega:

„k) allutatud võlanõuded;“;

(36)artiklit 113 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse riskikaalusid kõigi riskipositsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui need riskipositsioonid on 2. jao kohaselt omavahenditest maha arvatud, võttes aluseks riskipositsiooni klassi, millesse need riskipositsioonid on määratud, ning lähtudes 2. jaos sätestatud ulatuses kõnealuse riskipositsiooni krediidikvaliteedist. Krediidikvaliteedi võib kindlaks määrata krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel või 3. jao kohaselt ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel. Välja arvatud riskipositsioonide puhul, mis on määratud artikli 112 punktides a, b, c ja e sätestatud riskipositsiooni klassidesse, määrab krediidiasutus või investeerimisühing juhul, kui direktiivi 2013/36/EL artikli 79 punkti b kohane hindamine kajastab suuremaid riskitunnuseid kui need, millele viitab krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, vähemalt ühe krediidikvaliteedi astme võrra kõrgema riskikaalu kui krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangus osutatud riskikaal.“;

b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse krediidiriski kaitset, võib riskipositsiooni väärtust või selle suhtes kohaldatavat riskikaalu vajaduse korral kooskõlas käesoleva peatüki ja 4. peatükiga muuta.“;

(37)artikli 119 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

(38)artikli 120 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Riskipositsioonidele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse tabeli 3 kohane riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.

Tabel 3

2. Riskipositsioonidele, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud ja mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, ning riskipositsioonidele, mis tulenevad kaupade liikumisest üle riigipiiride ja mille esialgne tähtaeg on kuni kuus kuud ning mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse tabeli 4 kohane riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.

Tabel 4

(39)artikkel 121 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 121
Nõuded reitinguta krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

1. Nõuded selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mille kohta puudub krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse ühte järgmistest klassidest:

a)kui kõik järgmised tingimused on täidetud, määratakse nõuded krediidiasutuste või investeerimisühingute vastu A-klassi:

i)krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisav suutlikkus täita õigel ajal oma siduvaid finantskohustusi, sealhulgas põhisumma ja intresside tagasimaksed, varade või riskipositsioonide prognoositud kehtivusaja jooksul, olenemata majandustsüklitest ja äritingimustest;

ii)krediidiasutus või investeerimisühing täidab artikli 92 lõikes 1 sätestatud nõuet, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud konkreetseid omavahendite nõudeid, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet ja kõiki samaväärseid või täiendavaid kohalikke kolmandate riikide järelevalve- või regulatiivseid nõudeid või ületab need, kui need nõuded on avaldatud ja esimese taseme põhiomavahendid, esimese taseme omavahendid või omavahendid peavad neile vastama;

iii)teave punktis ii osutatud nõuete kohta avalikustatakse või tehakse muul viisil kättesaadavaks;

iv)direktiivi 2013/36/EL artikli 79 kohase hindamise käigus ei ilmnenud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei täida punktides i ja ii sätestatud tingimusi;

b)kui kõik järgmised tingimused on täidetud ja vähemalt üks punktis a sätestatud tingimustest ei ole täidetud, määratakse nõuded krediidiasutuste või investeerimisühingute vastu B-klassi:

i)krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärne krediidirisk, sealhulgas tagasimaksevõime, mis sõltub stabiilsetest või soodsatest majandus- või äritingimustest;

ii)krediidiasutus või investeerimisühing täidab artikli 92 lõikes 1 sätestatud nõuet, artiklites 458 ja 459 osutatud nõudeid, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud konkreetseid omavahendite nõudeid ja kõiki samaväärseid või täiendavaid kohalikke kolmandate riikide järelevalve- või regulatiivseid nõudeid või ületab need, kui need nõuded on avaldatud ja esimese taseme põhiomavahendid, esimese taseme omavahendid ja omavahendid peavad neile vastama;

iii)teave punktis ii osutatud nõuete kohta avalikustatakse või tehakse muul viisil kättesaadavaks;

iv)direktiivi 2013/36/EL artikli 79 kohase hindamise käigus ei ilmnenud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei täida punktides i ja ii sätestatud tingimusi.

Punkti ii kohaldamisel ei hõlma samaväärsed või täiendavad kohalikud järelevalve- või regulatiivsed nõuded kapitalipuhvreid, mis on samaväärsed direktiivi 2013/36/EL artiklis 128 määratletud kapitalipuhvritega;

c)kui A- või B-klassi liigitamise tingimused ei ole täidetud või kui on täidetud üks järgmistest tingimustest, määratakse nõuded krediidiasutuste või investeerimisühingute vastu C-klassi:

i)krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulised makseviivituse riskid ja piiratud kaitse ulatus;

ii)ebasoodsad äri-, finants- või majandustingimused võivad väga tõenäoliselt viia või on viinud selleni, et krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda täita oma siduvaid finantskohustusi;

iii)kui auditeeritud finantsaruanded on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks seadusega nõutavad, on välisaudiitor esitanud eitava auditiarvamuse või väljendanud eelneva 12 kuu jooksul oma finantsaruannetes või auditeeritud aruannetes tõsist kahtlust krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkuse suhtes krediidiasutuse või investeerimisühinguna tegevust jätkata.

2. Lõike 1 kohaselt A-, B- või C-klassi määratud riskipositsioonidele määratakse järgmine riskikaal:

a)A-, B- või C-klassi määratud riskipositsioonidele, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest, määratakse tabeli 5 järgi lühiajaliste riskipositsioonide riskikaal:

i)riskipositsiooni esialgne tähtaeg on kolm kuud või vähem;

ii)riskipositsiooni esialgne tähtaeg on kuus kuud või vähem ja see tuleneb kaupade liikumisest üle riigipiiride;

b)A-klassi määratud riskipositsioonidele, mis ei ole lühiajalised, määratakse riskikaal 30 %, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)riskipositsioon ei vasta ühelegi punktis a sätestatud tingimusele;

ii)krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on 14 % või suurem;

iii)krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsvõimenduse määr on suurem kui 5 %;

c)A-, B- või C-klassi määratud riskipositsioonidele, mis ei vasta punkti a või b tingimustele, määratakse riskikaal tabeli 5 järgi.

Kui nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu ei ole noteeritud selle jurisdiktsiooni kohalikus valuutas, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud, või kui see krediidiasutus või investeerimisühing on kirjendanud krediidi iseloomuga nõude teises jurisdiktsioonis asuvas filiaalis ja nõue ei ole selle jurisdiktsiooni kohalikus valuutas, kus filiaal tegutseb, ei ole muudele nõuetele kui nõuded, mis on kuni üheaastase tähtajaga ja lähtuvad automaatselt likvideeruvatest, kaubandusega seotud tingimuslikest kirjetest, mis tulenevad kaupade liikumisest üle riigipiiride, kohaldatavate punktide a, b või c järgi määratav riskikaal väiksem kui riskikaal, mis määratakse nõuetele selle riigi keskvalitsuse vastu, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.

Tabel 5

“;

(40)artiklit 122 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 tabel 6 asendatakse järgmisega:

„Tabel 6

“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Riskipositsioonidele, mille kohta selline krediidikvaliteedi hinnang puudub, määratakse riskikaal 100 %.“;

(41)lisatakse artikkel 122a:

„Artikkel 122a
Eriotstarbelised nõuded

1. Artikli 112 punktis g sätestatud äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassis määratlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi eriotstarbeliste nõuetena nõuded, millel on kõik järgmised tunnused:

a)nõue on üksuse vastu, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks või haldamiseks, või on sellise nõudega majanduslikult võrreldav nõue;

b)nõue ei ole kinnisasjaga tagatud ega muul viisil seotud kinnisvara rahastamisega;

c)riskipositsiooniga seotud kohustust reguleerivad lepingulised kokkulepped annavad krediidiasutusele või investeerimisühingule märkimisväärse kontrolli varade ja nendest saadava tulu üle;

d)kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavatelt varadelt saadav tulu, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võime laiemalt.

2. Eriotstarbelistele nõuetele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud vahetult kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal tabeli 6aa järgi:

Tabel 6aa

3. Eriotstarbelistele nõuetele, mille kohta puudub vahetult kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal järgmiselt:

a)kui eriotstarbelise nõude eesmärk on rahastada materiaalse vara, sealhulgas laevade, õhusõidukite, satelliitide, mootorvagunite ja laevastike soetamist ning nendest varadest saadav tulu saadakse rahavoogudest, mis tulenevad konkreetsest materiaalsest varast, mida on rahastanud ja pantinud või mille on laenuandjale loovutanud üks või mitu kolmandat isikut (edaspidi „objektide rahastamise riskipositsioonid“), kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi riskikaalusid:

i)80 %, kui riskipositsiooni peetakse kõrge kvaliteediga riskipositsiooniks, võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:

–võlgnik saab täita oma finantskohustusi isegi tõsistes stressitingimustes tänu sellele, et tal on kõik järgmised omadused:

·riskipositsiooni asjakohane nõude ja väärtuse suhe;

·riskipositsiooni konservatiivne tagasimaksegraafik;

·vastav varade järelejäänud kehtivusaeg pärast riskipositsiooni täielikku väljamaksmist või teise võimalusena suure krediidivõimelisusega krediidiriski kaitse andja poole pöördumist;

·risk, et võlgnik riskipositsiooni refinantseerib, on väike või seda riski maandatakse piisavalt vastava varade jääkväärtuse või suure krediidivõimelisusega krediidiriski kaitse andja poole pöördumise abil;

·võlgnikul on oma tegevuse ja rahastamisstruktuuri suhtes lepingulised piirangud;

·võlgnik kasutab tuletisinstrumente vaid riski maandamiseks;

·olulisi tegevusriske juhitakse nõuetekohaselt;

–varade kohta tehtud lepingulised kokkulepped annavad laenuandjatele suure kaitse, mis hõlmab järgmist:

·laenuandjatel on õiguslikult jõustatav esimese järjekoha õigus rahastatavatele varadele ja vajaduse korral tulule, mida nendelt saadakse;

·kehtivad lepingulised piirangud võlgniku tegevusele vara muutmiseks viisil, mis tooks kaasa negatiivse mõju vara väärtusele;

·kui vara on ehitamisel, on laenuandjatel õiguslikult jõustatav esimese järjekoha õigus varadele ja nende aluseks olevatele ehituslepingutele;

–rahastatavad varad vastavad usaldusväärseks ja tõhusaks toimimiseks kõigile järgmistele standarditele:

·kontrollitakse vara tehnoloogiat ja konstruktsiooni;

·kõik varade käitamiseks vajalikud load ja kooskõlastused on saadud;

·kui vara on ehitamisel, võtab võlgnik seoses vara kokkulepitud tehnilise kirjelduse, eelarve ja valmimiskuupäevaga piisavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas tugevad lõpuleviimisgarantiid või kogenud ehitaja osalemine ja piisavad lepingusätted leppetrahvide maksmise kohta;

ii)100 %, kui riskipositsiooni ei peeta punktis i osutatud kõrge kvaliteediga riskipositsiooniks;

b)kui eriotstarbelise nõude eesmärk on tagada börsil kaubeldavate kaupade, sealhulgas toornafta, metallide või põllukultuuride reservide, varude või nõuete lühiajaline rahastamine ning nendest reservidest, varudest või nõuetest saadav tulu on kauba müügilt teenitav tulu („kaupade rahastamise riskipositsioonid“), kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskikaalu 100 %;

c)kui eriotstarbelise nõude eesmärk on rahastada suurte, keerukate ja kallite rajatiste, sealhulgas elektrijaamade, keemiatehaste, kaevanduste, transporditaristu, keskkonna- ja telekommunikatsioonitaristu arendamise või omandamise projekti ning projektist saadav tulu on raha, mis saadakse rajatise toodangu lepingutelt ühelt või mitmelt isikult, kes ei ole sponsori juhtimise all („projektide rahastamise riskipositsioonid“), kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi riskikaalusid:

i)130 %, kui projekt, millega riskipositsioon on seotud, on käivituseelses etapis;

ii)80 %, tingimusel et artiklis 501a osutatud krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimist ei kohaldata, kui projekt, millega riskipositsioon on seotud, on tegevusetapis ja riskipositsioon vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

–kehtivad lepingulised piirangud võlgniku sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada laenuandjaid, sealhulgas piirang, et uusi võlakirju ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta;

–võlgnikul on piisavalt reservvahendeid, mis on täielikult kaetud rahaga või hea reitinguga garantiiandjatega sõlmitud muude rahaliste kokkulepetega, et katta rahastatava projekti kestuse jooksul ettenägematute kulude reservi ja käibekapitali nõuded;

–võlgnik genereerib rahavoogusid, mis on prognoositavad ja katavad kõik tulevased laenu tagasimaksed;

–kohustuse tagasimaksmise allikas sõltub ühest peamisest vastaspoolest ja see peamine vastaspool on üks järgmistest:

·keskpank, keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, tingimusel et neile on kooskõlas artiklitega 114 ja 115 määratud riskikaal 0 % või krediidikvaliteeti hindav asutus on määranud nende krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3;

·avaliku sektori asutus, tingimusel et sellele asutusele on kooskõlas artikliga 116 määratud riskikaal 20 % või vähem või krediidikvaliteeti hindav asutus on määranud tema krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3;

·äriühing, millele krediidikvaliteeti hindav asutus on krediidikvaliteedi astmeks määranud vähemalt 3;

–võlgniku vastu olevaid nõudeid reguleerivad lepingulised sätted pakuvad laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule võlgniku makseviivituse korral suurt kaitset;

–lepingulised kokkulepped kaitsevad laenu andvat krediidiasutust või investeerimisühingut tulemuslikult projekti lõpetamisest tuleneva kahju eest;

–kõik projekti elluviimiseks vajalikud varad ja lepingud on kohaldatava õigusega lubatud ulatuses panditud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule;

–omakapital on panditud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule nii, et see saab makseviivituse korral võlgu oleva üksuse üle kontrolli võtta;

iii)100 %, kui projekt, millega riskipositsioon on seotud, on tegevusetapis ja riskipositsioon ei vasta käesoleva lõigu punktis ii sätestatud tingimustele;

d)punkti c alapunkti ii kolmanda taande kohaldamisel ei loeta genereeritud rahavooge prognoositavateks, välja arvatud juhul, kui oluline osa tuludest vastab ühele või mitmele järgmistest tingimustest:

i)tulu põhineb kättesaadavusel;

ii)tulule kohaldatakse tulumäära sätteid;

iii)tulule kohaldatakse võta-või-maksa lepingut;

e)punkti c kohaldamisel tähendab tegevusetapp etappi, milles spetsiaalselt projekti rahastamiseks loodud üksus vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

i)üksusel on positiivne netorahavoog, millest piisab kõigi allesjäänud lepinguliste kohustuste katmiseks;

ii)üksuse pikaajaline võlg väheneb.

4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt tingimusi, mille korral lõike 3 punkti a alapunktis i ja punkti c alapunktis ii sätestatud kriteeriumid on täidetud.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(42)artikkel 123 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 123
Jaenõuded

1. Riskipositsioone, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele, käsitatakse jaenõuetena:

a)riskipositsioon on üks järgmistest:

i)nõue ühe või mitme füüsilise isiku vastu;

ii)nõue VKE vastu artikli 5 punkti 8 tähenduses, kui kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm krediidiasutusele või investeerimisühingule, tema emaettevõtjatele ja tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga kuni kinnisvara väärtuses tagatud riskipositsioone, ei ületa krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetel, kes võtab selliste andmete tõendamiseks mõistlikke meetmeid, 1 miljonit eurot;

b)riskipositsioon on üks märkimisväärsest arvust sarnaste omadustega riskipositsioonidest, nii et sellise riskipositsiooniga seotud riskid on oluliselt väiksemad;

c)asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb riskipositsiooni oma riskijuhtimise raamistikus ja juhib riskipositsiooni asutusesiseselt jaenõudena kogu aeg järjepidevalt ja viisil, mis on sarnane sellega, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb muid jaenõudeid.

Jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtuse saab liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.

EBA annab hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada proportsionaalseid hajutamismeetodeid, mille kohaselt riskipositsiooni käsitatakse ühena märkimisväärsest arvust sarnastest riskipositsioonidest, nagu on sätestatud punktis b.

2. Jaenõueteks ei loeta järgmisi riskipositsioone:

a)muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;

b)võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul;

c)kõik muud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid.

3. Lõikes 1 osutatud jaenõuetele määratakse riskikaal 75 %, välja arvatud pidevalt uuenevad nõuded, millele määratakse riskikaal 45 %.

4. Erandina lõikest 3 määratakse riskipositsioonidele, mis tulenevad laenudest, mille krediidiasutus või investeerimisühing on andnud pensionäridele või tähtajatu lepinguga palgatöötajatele laenuvõtja pensioni või palga osalise tingimusteta ülekandmise vastu sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule, riskikaal 35 %, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele või investeerimisühingule otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;

b)laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise netopensioni või -töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse või investeerimisühingu kasuks sõlmib;

c)laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;

d)laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.“;

(43)lisatakse artikkel 123a:

„Artikkel 123 a
Valuutade mittevastavusega riskipositsioonid

1. Füüsiliste isikute vastu olevate nõuete puhul, mis on määratud ükskõik millisesse artikli 112 punktis h või i sätestatud riskipositsiooni klassi, korrutatakse 2. peatüki kohaselt määratud riskikaal teguriga 1,5, kusjuures sellest tulenev riskikaal ei tohi olla suurem kui 150 %, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)riskipositsioon tuleneb laenust, mis on nomineeritud võlgniku tuluallika valuutast erinevas valuutas;

b)võlgnik ei maanda valuutade mittevastavusest tulenevat makseriski finantsinstrumendi või välisvaluutatulu kaudu, mis vastab riskipositsiooni valuutale, või selliste laenuvõtja käsutuses olevate riskimaanduste kogusumma katab selle riskipositsiooni mis tahes osamaksest vähem kui 90 %.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda valuutade mittevastavusega riskipositsioone eristada, kohaldatakse riskikaalu kordajat 1,5 kõigi maandamata riskipositsioonide suhtes, mille valuuta erineb võlgniku asukohariigi omavaluutast.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab tuluallikas iga allikat, mis genereerib võlgnikule rahavooge, sealhulgas rahasaadetistest, renditulust või palkadest, jättes samal ajal välja laekumised, mis krediidiasutus või investeerimisühing saab vara müügist või sarnastest regressinõuetest.“;

(44)artikkel 124 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 124
Kinnisasjale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

1. Arendusprojektidega mitteseotud riskipositsiooni, mis ei vasta kõigile lõikes 3 sätestatud tingimustele, käsitletakse järgmiselt:

a)tulu mittetekitava kinnisasja riskipositsiooni käsitatakse riskipositsioonina, mis ei ole asjaomase kinnisasjaga tagatud;

b)tulu tekitava kinnisasja riskipositsioonile kohaldatakse riskikaalu 150 %.

2. Kui kõik lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, käsitletakse kinnisasjaga tagatud arendusprojektidega mitteseotud riskipositsiooni järgmiselt:

a)kui riskipositsioon on tagatud elamukinnisvaraga, ei kvalifitseeru see tulu tekitava kinnisasja riskipositsiooniks ja seda käsitletakse kooskõlas artikli 125 lõikega 1, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)riskipositsiooni tagav kinnisasi on võlgniku peamine elukoht, kui kinnisasi moodustab kas tervikuna ühe elamuüksuse või on riskipositsiooni tagav kinnisasi elamuüksus, mis on kinnisasja eraldiseisev osa;

ii)riskipositsioon on võetud üksikisiku suhtes ja see on tagatud tulu tekitava elamuüksusega, kui kinnisasi moodustab kas tervikuna ühe elamuüksuse või on elamuüksus kinnisasja eraldi osa ning krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsioon üksikisiku suhtes ei ole tagatud rohkem kui nelja kinnisasjaga, sealhulgas kinnisasjaga, mis ei ole elamukinnisvara või mis ei vasta ühelegi käesoleva punkti kriteeriumile, või kinnisasja eraldiseisvate elamuüksustega;

iii)elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioon on võetud selliste üksikisikute ühenduste või ühistute suhtes, mida reguleeritakse õigusaktidega ja mis on olemas üksnes selleks, et võimaldada oma liikmetel laene tagavas kinnisvaras peamist elukohta kasutada;

iv)riskipositsioon on tagatud elamukinnisvaraga ja võetud avalik-õiguslike elamuühingute või mittetulundusühingute suhtes, mis on õigusaktidega reguleeritud ning olemas sotsiaalsetel eesmärkidel ja üürnikele pikaajalise eluaseme pakkumiseks;

b)kui riskipositsioon on tagatud elamukinnisvaraga ja riskipositsioon ei vasta ühelegi punkti a alapunktides i–iv sätestatud tingimusele, käsitletakse riskipositsiooni kooskõlas artikli 125 lõikega 2;

c)kui riskipositsioon on tagatud ärikinnisvaraga, käsitletakse riskipositsiooni järgmiselt:

i)tulu mittetekitava kinnisasja riskipositsiooni käsitletakse kooskõlas artikli 126 lõikega 1;

ii)tulu tekitava kinnisasja riskipositsiooni käsitletakse kooskõlas artikli 126 lõikega 2.

3. Lõikes 2 sätestatud käsitluse kohaldamiseks peab kinnisasjaga tagatud riskipositsioon vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)riskipositsiooni tagav kinnisasi vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)kinnisasi on täielikult valmis;

ii)kinnisasi on metsa- või põllumajandusmaa;

iii)kinnisasi on ehitamisel olev elamukinnisvara või maa, millele kavatsetakse ehitada elamukinnisvara, kui kõik asjaomased ametiasutused on selle kava heaks kiitnud ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

–kinnisvaral ei ole rohkem kui neli elamuüksust ja see on võlgniku peamine elukoht ning üksikisikule antud laenudest ei rahastata kaudselt arendusprojektidega seotud riskipositsioone;

–keskvalitsusel, piirkondlikul valitsusel, kohalikul omavalitsusel või avaliku sektori asutusel, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse kooskõlas artikli 115 lõikega 2 ja artikli 116 lõikega 4, on õiguslikud volitused ja suutlikkus tagada, et ehitatav kinnisvara saadakse valmis mõistliku aja jooksul, ning et ta on kohustatud või on kohustunud õiguslikult siduval viisil seda tegema, kui muul juhul ei lõpetataks ehitamist mõistliku aja jooksul;

b)riskipositsioon on tagatud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese järjekoha pandiõigusega kinnisasja suhtes või on krediidiasutusel või investeerimisühingul sellele kinnisasjale esimese järjekoha pandiõigus ja mis tahes järjestikuselt madalama järjekohaga pandiõigus;

c)kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist;

d)kogu teave, mida nõutakse riskipositsiooni algatamiseks ja jälgimiseks, sealhulgas teave võlgniku tagasimaksevõime ja kinnisvara hindamise kohta, on nõuetekohaselt dokumenteeritud;

e)täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad.

Punkti c kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka võlgniku suutlikkust võlga tagasi maksta.

4. Erandina lõike 3 punktist b võib jurisdiktsioonides, kus madalama järjekohaga pandiõigus annab omanikule tagatise, mis on õiguslikult täitmisele pööratav ja kujutab endast tulemuslikku krediidiriski leevendajat, tunnustada ka madalama järjekohaga pandiõigust, mis ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul, kellele kuulub kõrgema järjekohaga pandiõigus, sealhulgas juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole kõrgema järjekohaga pandiõigust või kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole pandiõigust, mille järjekoht asub krediidiasutusel või investeerimisühingul oleva kõrgema järjekohaga pandiõiguse ja madalama järjekohaga pandiõiguse järjekohtade vahel.

Esimese lõigu kohaldamisel tagatakse pandiõiguse eeskirjadega kõigi järgmiste tingimuste täitmine:

a)iga krediidiasutus või investeerimisühing, millel on kinnisvara pandiõigus, võib algatada kinnisvara müügi sõltumatult teistest kinnisvara pandiõigust omavatest üksustest;

b)kui kinnisvara ei müüda avaliku enampakkumise teel, võtavad kõrgema järjekohaga pandiõigusega üksused mõistlikke meetmeid, et saada õiglane turuväärtus või parim hind, mida nad oma müügiõigust kasutades neil asjaoludel saada võivad.

5. Artikli 125 lõike 2 ja artikli 126 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse riskipositsiooni nõude ja väärtuse suhe (ETV), jagades riskipositsiooni brutosumma kinnisvara väärtusega järgmistel tingimustel:

a)riskipositsiooni brutosumma arvutatakse kinnisasjaga tagatud riskipositsiooniga seotud krediidi iseloomuga nõude tagasimaksmata summana ja mis tahes kasutamata, kuid siduva summana, mis pärast kasutuselevõtmist suurendaks kinnisasjaga tagatud riskipositsiooni väärtust;

b)riskipositsiooni brutosumma arvutamisel ei võeta arvesse krediidiriskiga korrigeerimisi ega muid riskipositsiooni või mis tahes vormis otsese või kaudse krediidiriski kaitsega seotud omavahendite vähendamisi, välja arvatud laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu panditud hoiukontode puhul, mis vastavad kõigile bilansilise tasaarvestuse nõuetele kas tasaarvestuse raamlepingute alusel kooskõlas artiklitega 196 ja 206 või muude bilansilise tasaarvestuse lepingute alusel kooskõlas artiklitega 195 ja 205 ning mis on tingimusteta ja tagasivõtmatult panditud üksnes kinnisasjaga tagatud riskipositsiooniga seotud krediidi iseloomuga nõude täitmiseks;

c)riskipositsioonide puhul, mida tuleb käsitleda kooskõlas artikli 125 lõikega 2 või artikli 126 lõikega 2, arvutatakse brutoriskipositsioon juhul, kui muu isik kui krediidiasutus või investeerimisühing omab kõrgema järjekohaga pandiõigust ja krediidiasutusele või investeerimisühingule kuuluvat madalama järjekohaga pandiõigust tunnustatakse kooskõlas lõikega 4, krediidiasutuse või investeerimisühingu pandiõigusega seotud brutoriskipositsiooni ja kõigi muude krediidiasutuse või investeerimisühingu pandiõigusega võrdse või kõrgema järjekohaga pandiõiguste brutoriskipositsioonide summana. Kui teiste pandiõiguste järjestamiseks ei ole piisavalt teavet, peaks krediidiasutus või investeerimisühing käsitlema neid pandiõigusi nii, nagu neil oleks sama järjekoht nagu krediidiasutuse või investeerimisühingu madalama järjekohaga pandiõigusel. Kõigepealt määrab krediidiasutus või investeerimisühing riskikaalu olenevalt vajadusest kooskõlas artikli 125 lõikega 2 või artikli 126 lõikega 2 („baasriskikaal“). Seejärel korrigeerib ta seda riskikaalu kordajaga 1,25, et arvutada madalama järjekohaga pandiõiguste riskiga kaalutud varad. Kui baasriskikaal vastab madalaimale ETV rühmale, siis kordajat ei kohaldata. Riskikaalule, mis saadakse baasriskikaalu korrutamisel 1,25ga, kehtestatakse ülempiiriks riskikaal, mida kohaldataks riskipositsiooni suhtes, kui lõikes 3 sätestatud nõuded ei oleks täidetud.

Punkti a kohaldamisel, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks sama kinnisasjaga tagatud riskipositsioon ja kui need riskipositsioonid on tagatud sellele kinnisasjale seatud pandiõigustega, mille järjekohad on järjestikku, ilma et kolmandal isikul oleks vahepealse järjekohaga pandiõigust, käsitletakse riskipositsioone ühe kombineeritud riskipositsioonina ja üksikute riskipositsioonide brutoriskipositsioonid liidetakse kokku, et arvutada selle ühe kombineeritud riskipositsiooni brutoriskipositsioon.

6. Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 7 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, peaks ta tagama, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse vastavalt lõikele 6.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib määratud asutusele vajalikuks osutuda käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.

7. Artikli 430a kohaselt muude asjakohaste näitajate kohta kogutud andmete põhjal hindab käesoleva artikli lõike 6 kohaselt määratud asutus korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas artiklites 125 ja 126 sätestatud kaalud põhinevad nende territooriumil asuva kinnisasjaga tagatud riskipositsioonide puhul asjakohaselt:

a)kinnisasjaga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahju andmetel;

b)kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui käesoleva artikli lõike 6 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artiklis 125 või artiklis 126 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonidega seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemikes või kehtestada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 6 kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohandustest, mida ta käesoleva lõike kohaselt riskikaaludes ja kriteeriumides teeb. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 6 kohaselt määratud asutus artikli 125 lõike 1 punktis a või artikli 126 lõike 1 punktis a sätestatud riskikaalusid suurendada. Asutus ei suurenda neid rohkem kui 150 %ni.

8. Kui lõike 6 kohaselt määratud asutus kehtestab lõike 2 teise lõigu kohaselt suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuperiood.

9. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tegurite liike, mida tuleb lõikes 7 osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel arvesse võtta.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

10. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 6 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a)millised tegurid võivad lõike 7 teises lõigus osutatu kohaselt „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“;

b)soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 6 kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.

11. Ühe liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 7 kohaselt määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud selle teise liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.“;

(45)artikkel 125 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 125
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

1. Elamukinnisvaraga tagatud riskipositsiooni, mis vastab ühele artikli 124 lõike 2 punkti a alapunktides i–iv sätestatud tingimustest, käsitletakse järgmiselt:

a)kinnisvara väärtusest kuni 55 % moodustavale riskipositsiooni osale, mis jääb järele pärast seda, kui maha on arvatud krediidiasutusele või investeerimisühingule mittekuuluvad kõrgema või sama järjekohaga pandiõigused, määratakse riskikaal 20 %.

Kui pädev või määratud asutus on käesoleva punkti kohaldamisel kooskõlas artikli 124 lõikega 7 vajaduse korral kehtestanud käesolevas punktis osutatust suurema riskikaalu või väiksema protsendi kinnisvara väärtusest, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 124 lõike 7 kohaselt kehtestatud riskikaalu ja protsendimäära;

b)riskipositsiooni ülejäänud osa, kui see on olemas, käsitletakse riskipositsioonina, mis ei ole elamukinnisvaraga tagatud.

2. Elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonile, mis ei vasta ühelegi artikli 124 lõike 2 punkti a alapunktides i–iv sätestatud tingimusele, määratakse suurem riskikaal, valides järgmise tabeli 6aaa kohaselt määratud riskikaalu ja artikli 124 lõike 7 kohaselt määratud riskikaalu vahel:

Tabel 6aaa

“

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada lõikes 1 osutatud käsitlust liikmesriigi territooriumil asuva elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonide suhtes, kui selliste riskipositsioonide kahjumäärad, mille kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused on avaldanud kooskõlas artikli 430a lõikega 3, ei ületa ühtegi järgmistest piirmääradest kõigi eelneval aastal selliseid riskipositsioone omanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kogukahjule:

a)kahju, mis tuleneb kinnisvara väärtusest kuni 55 % moodustavatest nõuetest, ei ületa kõiki selliseid riskipositsioone arvestades 0,3 % sel aastal täitmata krediidi iseloomuga nõuete kogusummast.

Kui pädev või määratud asutus on käesoleva punkti kohaldamisel kooskõlas artikli 124 lõikega 7 vajaduse korral kehtestanud käesolevas punktis osutatust väiksema protsendi kinnisvara väärtusest, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 124 lõike 7 kohaselt kehtestatud protsendimäära;

b)kahju, mis tuleneb kinnisvara väärtusest kuni 100 % moodustavatest nõuetest, ei ületa kõiki selliseid riskipositsioone arvestades 0,5 % sel aastal täitmata krediidi iseloomuga nõuete kogusummast.“;

(46)artikkel 126 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 126
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

1. Artikli 124 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud riskipositsiooni käsitletakse järgmiselt:

a)kinnisvara väärtusest kuni 55 % moodustavale riskipositsiooni osale, mis jääb järele pärast seda, kui maha on arvatud krediidiasutusele või investeerimisühingule mittekuuluvad kõrgema või sama järjekohaga pandiõigused, määratakse riskikaal 60 %, välja arvatud juhul, kui kõnealuse riskipositsiooni osa suhtes kohaldatakse suuremat riskikaalu või väiksemat protsenti kinnisvara väärtusest, kui see on otsustatud kooskõlas artikli 124 lõikega 7;

b)riskipositsiooni ülejäänud osa, kui see on olemas, käsitletakse riskipositsioonina, mis ei ole selle kinnisasjaga tagatud.

2. Artikli 124 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud riskipositsioonile määratakse suurem riskikaal, valides tabeli 6c kohaselt määratud riskikaalu ja artikli 124 lõike 7 kohaselt määratud riskikaalu vahel:

Tabel 6c

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada lõikes 1 osutatud käsitlust liikmesriigi territooriumil asuva ärikinnisvaraga tagatud riskipositsiooni suhtes, kui selliste riskipositsioonide kahjumäärad, mille kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused on avaldanud kooskõlas artikli 430a lõikega 3, ei ületa ühtegi järgmistest piirmääradest kõigilt sellistelt eelneval aastal olemas olnud riskipositsioonidelt saadud kogukahjule:

a)kahju, mis tuleneb kinnisvara väärtusest kuni 55 % moodustavatest nõuetest, ei ületa 0,3 % sel aastal täitmata krediidi iseloomuga nõuete kogusummast.“;

Kui pädev või määratud asutus on käesoleva punkti kohaldamisel kooskõlas artikli 124 lõikega 7 vajaduse korral kehtestanud käesolevas punktis osutatust väiksema protsendi kinnisvara väärtusest, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 124 lõike 7 kohaselt kehtestatud protsendimäära;

b)kahju, mis tuleneb kinnisvara väärtusest kuni 100 % moodustavatest nõuetest, ei ületa 0,5 % sel aastal täitmata krediidi iseloomuga nõuete kogusummast.“;

(47)lisatakse artikkel 126a:

„Artikkel 126 a
Arendusprojektidega seotud riskipositsioonid

1. Arendusprojektidega seotud riskipositsioonile määratakse riskikaal 150 %.

2. Elamukinnisvara arendusprojektidega seotud riskipositsioonide puhul võib riskikaal siiski olla 100 %, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab vajaduse korral usaldusväärseid algatamise ja jälgimise standardeid, mis vastavad direktiivi 2013/36/EL artiklite 74 ja 79 nõuetele, ning et täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)õiguslikult siduvad müügi- või liisingueelsed lepingud, mille puhul ostja või üürnik on teinud märkimisväärse sularahasissemakse, millest lepingu lõpetamise korral tuleb ilma jääda, moodustavad kõigist lepingutest märkimisväärse osa;

b)võlgnikul on oluline riskile avatus, mida kajastatakse võlgniku sissemakstud omakapitali asjakohase summana elamukinnisvara hinnangulisse valmimisjärgsesse väärtusesse.

3. EBA annab hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: üks aasta pärast jõustumist] välja suunised, milles täpsustatakse mõisteid „olulised sularahahoiused“, „võlgniku sissemakstud omakapitali asjakohane summa“, „oluline osa kõigist lepingutest“ ja „oluline riskile avatus“.

Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.“;

(48)artiklit 127 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas lõikes osutatud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa arvutamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutustes arvesse iga positiivset erinevust ühelt poolt võlgniku poolt riskipositsiooniga seoses võlgnetava summa ja teiselt poolt järgmiste elementide summa vahel:

i) täiendav omavahendite vähendamine, kui riskipositsioon on täielikult maha kantud; ning

ii) kõik selle riskipositsiooniga seotud juba tehtud omavahendite vähendamised.“

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Makseviivituses oleva riskipositsiooni tagatud osa kindlaksmääramisel peavad tagatis ja garantiid olema 4. peatüki kohase krediidiriski maandamise eesmärgil aktsepteeritavad.“;

c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Riskipositsiooni väärtusele, mis jääb järele pärast elamu- või ärikinnisvaraga tagatud tulu mittetekitava kinnisasja riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi kooskõlas vastavalt artiklitega 125 ja 126, määratakse riskikaal 100 %, kui on esinenud artikli 178 kohane makseviivitus.“;

d)lõige 4 jäetakse välja;

(49)artikkel 128 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 128
Allutatud võlanõuded

1. Allutatud võlanõuetena käsitletakse järgmisi riskipositsioone:

a)võlanõuded, mis on allutatud teise võlausaldaja nõuetele;

b)omavahenditesse kuuluvad instrumendid niivõrd, kuivõrd neid instrumente ei käsitata artikli 133 lõike 1 kohaselt omakapitalinõuetena; ning

c)kohustuste instrumendid, mis vastavad artiklis 72b sätestatud tingimustele.

2. Allutatud võlanõuetele määratakse riskikaal 150 %, välja arvatud juhul, kui need allutatud võlanõuded tuleb käesoleva määruse teise osa kohaselt maha arvata.“;

(50)artikli 129 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võivad direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused lubada kinnisasja hindamisel selle hindamist turuväärtuses või sellest madalamas väärtuses või nendes liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, selle kinnisasja hüpoteekimisväärtuses, kohaldamata artikli 208 lõike 3 punktis b sätestatud piirmäärasid.“;

(51)artikli 131 tabel 7 asendatakse järgmisega:

„Tabel 7

;“

(52)artikkel 133 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 133
Omakapitalinõuded

1. Omakapitalinõueteks liigitatakse kõik järgmised riskipositsioonid:

a)iga riskipositsioon, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

i)riskipositsioon on tagasivõetamatu selles mõttes, et investeeritud vahendite tagastamist on võimalik saavutada ainult investeeringu müügiga, investeeringu õiguste müügiga või emitendi likvideerimisega;

ii)riskipositsioon ei tähenda emitendi kohustust; ning

iii)riskipositsiooniga kaasneb jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;

b)instrumendid, mis kvalifitseeruksid esimese taseme omavahendite kirjetena, kui need oleks emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing;

c)instrumendid, mis sisaldavad emitendi kohustust ja vastavad ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

i)emitent võib kohustuse arveldamist määramata ajaks edasi lükata;

ii)kohustus nõuab või lubab emitendi äranägemisel arveldamist kindlaksmääratud arvu emitendi lihtaktsiate emiteerimise teel;

iii)kohustus nõuab või lubab emitendi äranägemisel arveldamist muutuva arvu emitendi lihtaktsiate emiteerimise teel ja muude tingimuste samaks jäädes tuleneb igasugune kohustuse väärtuse muutus kindlaksmääratud arvu emitendi lihtaktsiate väärtuse muutusest, on sellega võrreldav ja toimub samas suunas;

iv)instrumendi omanikul on võimalus nõuda kohustuse arveldamist lihtaktsiates, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

–kaubeldava instrumendi puhul on krediidiasutus või investeerimisühing pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et instrumendiga kaubeldakse turul pigem nagu emitendi võlainstrumendiga kui tema omakapitaliga;

–mittekaubeldavate instrumentide puhul on krediidiasutus või investeerimisühing pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et instrumenti tuleks käsitada võlapositsioonina.

Punkti c alapunkti iii kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis nõuavad või lubavad arveldamist muutuva arvu emitendi lihtaktsiate emiteerimise teel, mille puhul kohustuse rahalise väärtuse muutus võrdub fikseeritud arvu lihtaktsiate õiglase väärtuse muutusega korrutatuna kindlaksmääratud teguriga, kui nii tegur kui ka aluseks olevate aktsiate arv on kindlaks määratud.

Punkti iv kohaldamisel, kui üks selles punktis sätestatud tingimustest on täidetud, võib krediidiasutus või investeerimisühing regulatiivsel eesmärgil riskid eraldada, kui pädev asutus on selleks eelnevalt loa andnud;

d)võlakohustused ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille struktuur on selline, et nende majanduslik sisu sarnaneb punktides a, b ja c osutatud riskipositsioonidele, sealhulgas kohustused, millest saadav tulu on seotud aktsiatega;

e)omakapitalinõuded, mis kirjendatakse laenuna, kuid mis tulenevad võla omakapitaliks konverteerimisest, mis tehakse osana võla nõuetekohasest realiseerimisest või restruktureerimisest.

2. Omakapitaliinvesteeringuid ei käsitleta omakapitalinõuetena ühelgi järgmistest juhtudest:

a)omakapitaliinvesteeringud on üles ehitatud nii, et nende majanduslik sisu on sarnane sellise võlaosaluse majandusliku sisuga, mis ei vasta lõike 1 ühegi punkti kriteeriumidele;

b)omakapitaliinvesteeringud kujutavad endast väärtpaberistamise positsioone.

3. Omakapitalinõuetele, välja arvatud lõigetes 4–7 osutatud omakapitalinõuded, määratakse riskikaal 250 %, välja arvatud juhul, kui need nõuded tuleb teise osa kohaselt maha arvata või riskiga kaaluda.

4. Järgmistele omakapitalinõuetele noteerimata äriühingute vastu määratakse riskikaal 400 %, välja arvatud juhul, kui need nõuded tuleb teise osa kohaselt maha arvata või riskiga kaaluda:

a)lühiajaliseks edasimüügiks tehtavad investeeringud;

b)investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse või sarnased investeeringud, mis on omandatud märkimisväärse lühiajalise kapitali kasvutulu ootuses.

Erandina esimesest lõigust määratakse pikaajalistele omakapitaliinvesteeringutele, sealhulgas selliste äriklientide aktsiatesse tehtud investeeringutele, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on pikaajaline ärisuhe või ta kavatseb selle luua, samuti riskikapitaliettevõtjatesse tehtud investeeringutele ja äriühingute restruktureerimise eesmärgil võla omakapitaliks konverteerimisele riskikaal kooskõlas lõikega 3 või 5. Käesoleva artikli tähenduses on pikaajaline omakapitaliinvesteering omakapitaliinvesteering, mida hoitakse kolm aastat või kauem või mis on tehtud kavatsusega hoida seda kolm aastat või kauem, nagu on heaks kiitnud krediidiasutuse või investeerimisühingu kõrgem juhtkond.

5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa, võivad määrata riskikaalu 100 % omakapitalinõuetele, mis on tehtud õigusaktidest tulenevate programmide alusel, mille eesmärk on edendada teatavaid majandussektoreid ja mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

(a)õigusaktidest tulenevate programmidega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule investeeringute tegemiseks märkimisväärseid toetusi, sealhulgas mitmepoolsete arengupankade, artikli 429a lõikes 2 määratletud avaliku sektori arengukrediidiasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide tagatiste vormis;

(b)õigusaktidest tulenevad programmid sisaldavad teatavat liiki valitsusepoolset järelevalvet;

(c)sellised omakapitalinõuded kokku ei ületa 10 % krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahenditest.

6. Keskpankade suhtes tehtud omakapitalinõuetele määratakse riskikaal 100 %.

7. Omakapitalinõuetele, mis kirjendatakse laenuna, kuid mis tulenevad võla omakapitaliks konverteerimisest, mis tehakse osana võla nõuetekohasest realiseerimisest või restruktureerimisest, ei määrata riskikaalu, mis on väiksem riskikaalust, mida kohaldataks juhul, kui omakapitaliinvesteeringud jääksid võlaportfelli.“;

(53)artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Sissenõudmisel olevatele sularahakirjetele määratakse riskikaal 20 %. Krediidiasutusele või investeerimisühingule kuuluvale ja tema valduses olevale või tema kaudu liikuvale rahale ja samaväärsetele rahakirjetele määratakse riskikaal 0 %.“;

b)lisatakse lõige 8:

„8. Kõigi muude kirjete puhul, mille jaoks ei ole teise peatüki kohaselt riskikaalu ette nähtud, määratakse riskipositsiooni väärtusele riskikaal 100 %.“;

(54)artiklisse 135 lisatakse lõige 3:

„3. EBA, EIOPA ja ESMA koostavad hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: üks aasta pärast jõustumist] aruande takistuste kohta krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidikvaliteedi hinnangute kättesaadavusele, eelkõige äriühingute puhul, ning võimalike meetmete kohta nende kõrvaldamiseks, võttes arvesse majandussektorite ja geograafiliste piirkondade vahelisi erinevusi.“;

(55)artiklit 138 muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse punkt g:

„g) krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kes eeldab kaudset valitsuse toetust, välja arvatud juhul, kui vastav krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang viitab keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvatele, nende asutatud või toetatavatele krediidiasutustele või investeerimisühingutele.“;

b)lisatakse järgmine lõik:

„Punkti g kohaldamisel, välja arvatud keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvate, nende asutatud või toetatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, käsitatakse artikli 121 kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mille kohta on olemas ainult krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidihinnang ja mis eeldavad kaudset valitsuse toetust, selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevaid nõudeid reitinguta krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuetena.

Kaudne valitsuse toetus tähendab, et keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus tegutseb selle nimel, et krediidiasutuse või investeerimisühingu võlausaldajad ei kannaks krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse või raskuste korral kahju.“;

(56)artikli 139 lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a) krediidikvaliteedi hinnang annab suurema riskikaalu kui see oleks juhul, kui riskipositsiooni käsitatakse reitinguta riskipositsioonina ja asjaomane riskipositsioon:

i)ei ole eriotstarbeline nõue;

ii)on olenevalt olukorrast kõigis aspektides sama või madalama järjekohaga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema järjekohaga tagamata riskipositsioonidega;

b) krediidikvaliteedi hinnang annab väiksema riskikaalu ja asjaomane riskipositsioon:

i)ei ole eriotstarbeline nõue;

ii)on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või kõrgema nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega;“;

(57)artikkel 141 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 141
Omavääringus ja välisvaluutas olevad kirjed

1. Võlgniku omavääringus nomineeritud kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut ei või kasutada riskikaalu määramiseks sama võlgnikuga seotud välisvaluutas nomineeritud riskipositsioonile.

2. Erandina lõikest 1, kui riskipositsioon tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu osalemisest laenus, mille on andnud või mille on taganud konverteerimis- ja ülekanderiski vastu artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolne arengupank, kelle eelisõigusega võlausaldaja staatus on turul tunnustatud, võib võlgniku omavääringus kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut kasutada selleks, et tuletada riskikaal sama võlgniku vastu olevale välisvaluutas nomineeritud riskipositsioonile.

Esimese lõigu kohaldamisel, kui välisvaluutas nomineeritud riskipositsioon on tagatud konverteeritavuse ja ülekanderiski vastu, võib võlgniku omavääringus oleva kirje krediidikvaliteedi hinnangut kasutada üksnes kõnealuse riskipositsiooni tagatud osa riskiga kaalumiseks. Selle riskipositsiooni see osa, mis ei ole tagatud, tuleb riskiga kaaluda võlgniku krediidikvaliteedi hinnangu alusel, mis viitab selles välisvaluutas nomineeritud kirjele.“;

(58)artikli 142 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse punktid 1a–1e:

„1a) „riskipositsiooni klass“ – artikli 147 lõike 2 punktis a, punkti a1 alapunktides i ja ii, punktis b, punkti c alapunktides i, ii ja iii, punkti d alapunktides i, ii, iii ja iv, punktis e, punktis e1 ning punktides f ja g osutatud riskipositsiooni klass;

1b) „äriühingute riskipositsiooni klass“ – artikli 147 lõike 2 punkti c alapunktides i, ii ja iii osutatud mis tahes riskipositsiooni klass;

1c) „nõuded äriühingute vastu“ – mis tahes riskipositsioon, mis on määratud artikli 147 lõike 2 punkti c alapunktides i, ii ja iii osutatud riskipositsiooni klassidesse;

1d) „jaenõuete klass“ – artikli 147 lõike 2 punkti d alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud mis tahes riskipositsiooni klass;

1e) „jaenõuded“ – mis tahes riskipositsioon, mis on määratud artikli 147 lõike 2 punkti d alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud riskipositsiooni klassidesse;“;

b)punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) „riskipositsiooni liik” – ühtemoodi hallatavate riskipositsioonide kogum riskipositsiooni klassis, mis võib olla piiratud konsolideerimisgruppi kuuluva ühe üksuse või üksuste ühe alajaotusega, tingimusel et sama liiki riskipositsiooni hallatakse konsolideerimisgruppi kuuluvates teistes üksustes teistmoodi;“;

c)punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)    „suur reguleeritud finantssektori ettevõtja” – finantssektori ettevõtja, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)üksuse või selle emaettevõtja (kui üksusel on emaettevõtja) individuaalselt või konsolideeritud alusel arvutatud koguvara on vähemalt 70 miljardit eurot, kusjuures vara suuruse kindlaksmääramisel kasutatakse viimaseid auditeeritud finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruandeid;

b)üksuse suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid kas otseselt individuaalselt või konsolideeritud alusel või kaudselt tema emaettevõtja usaldatavusnõuete kohasest konsolideerimisest vastavalt käesolevale määrusele, määrusele (EL) 2019/2033, direktiivile 2009/138/EÜ, või kolmanda riigi õiguslikke usaldatavusnõudeid, mis on vähemalt samaväärsed kõnealuste liidu õigusaktidega;

5) „reguleerimata finantssektori ettevõtja“ – finantssektori ettevõtja, mis ei vasta punkti 4 alapunktis b sätestatud tingimusele;“;

d)lisatakse järgmine punkt 5a:

„5a)    „suurettevõte“ – mis tahes äriühing, mille konsolideeritud aastakäive on rohkem kui 500 miljonit eurot või mis kuulub gruppi, mille konsolideeritud aastane kogukäive on rohkem kui 500 miljonit eurot.“;

e)lisatakse punktid 8–12:

„8) „Riskiparameetritel põhineva kohandamise modelleerimise meetod“ – makseviivitusest tingitud kahjumäära kohandamise modelleerimine või nii aluspositsiooni makseviivituse tõenäosuse kui ka makseviivitusest tingitud kahjumäära kohandamise modelleerimine vastavalt artikli 183 lõikele 1a;

9) „kaitseandja riskikaalu alammäär“ – riskikaal, mida kohaldatakse kaitseandjaga võrreldava otsese riskipositsiooni suhtes;

10) riskipositsiooni puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab sisereitingutel põhinevat meetodit, kasutades makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid vastavalt artiklile 143, tähendab „kajastatud“ kaudne krediidiriski kaitse kaudset krediidiriski kaitset, mille mõju aluspositsiooni riskiga kaalutud varade või oodatava kahju arvutamisele võetakse vastavalt artikli 108 lõikele 2a arvesse ühel järgmistest meetoditest:

a)riskiparameetritel põhineva kohandamise modelleerimise meetod;

b)riskiparameetrite asendamise meetod täiustatud sisereitingute meetodi alusel kooskõlas artikli 192 punktiga 8;

11) „standardmeetodi kohane tehingute ümberhindlustegur“ – 2. peatüki alusel kohaldatav protsendimäär, millega korrutatakse bilansivälise kirje nimiväärtus, et arvutada selle riskipositsiooni väärtus vastavalt artikli 111 lõikele 2;

12) „sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur“ – sisehinnangud tehingute ümberhindlusteguri kohta.“;

(59)artiklit 143 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Eelnev luba kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas sisehinnanguid makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja tehingute ümberhindlustegurite kohta, tuleb taotleda iga riskipositsiooni klassi ja iga reitingusüsteemi ning iga makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja tehingute ümberhindlustegurite hindamisel kasutatava meetodi jaoks.“;

b)lõike 3 esimeses lõigus asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a) olulised muudatused sellise reitingusüsteemi kohaldamisalas, mille kasutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa;

b) olulised muudatused sellises reitingusüsteemis, mille kasutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa.“;

c)lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

„4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele kõigist reitingusüsteemi muudatustest.

5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tingimusi, mille alusel hinnata olemasoleva reitingusüsteemi kasutamise olulisust selle reitingusüsteemiga veel hõlmamata muude täiendavate riskipositsioonide puhul ning sisereitingute meetodi kohaselt kohaldatava reitingusüsteemi muudatuste olulisust.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitusel palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast selle muutmismääruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.“;

(60)artikli 144 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)punkt f asendatakse järgmisega:

„f)    krediidiasutus või investeerimisühing on valideerinud iga reitingusüsteemi asjakohase ajavahemiku jooksul enne kõnealuse reitingusüsteemi kasutamiseks loa saamist, samuti on ta nimetatud ajavahemiku jooksul hinnanud seda, kas kõnealune reitingusüsteem sobib reitingusüsteemi kohaldamisalaga, ning on teinud kõnealuse hindamise põhjal neis reitingusüsteemides vajalikud muudatused;“;

b)punkt h asendatakse järgmisega:

„h)    krediidiasutus või investeerimisühing on kõik ühe reitingusüsteemi kohaldamisalasse kuuluvad riskipositsioonid määranud ja määrab need jätkuvalt selle süsteemi reitinguklassidesse või kogumitesse;“;

c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada hindamismetoodikat, mida pädevad asutused kasutavad, et hinnata sisereitingute meetodi kasutamise nõuete täitmist krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(61)artiklit 147 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

a)keskvalitsuste ja keskpankadega seotud riskipositsioonid;

a1)nõuded piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori üksuste (RGLA-PSE) vastu, mis jaotatakse järgmistesse riskipositsiooni klassidesse:

i)nõuded piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vastu;

ii)nõuded avaliku sektori üksuste vastu;

b)nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;

c)nõuded äriühingute vastu, mis jagatakse järgmiste riskipositsiooni klasside vahel:

i)üldised nõuded äriühingute vastu;

ii)eriotstarbeliste laenudega seotud nõuded;

iii)ostetud äriühingute nõuded;

d)jaenõuded, mis jagatakse järgmistesse riskipositsiooni klassidesse:

i)kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded (QRREd);

ii)elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded;

iii)ostetud jaenõuded;

iv)muud jaenõuded;

e)omakapitalinõuded;

e1)ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid;

f)väärtpaberistamise positsioonide kirjed;

g)muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga.“;

b)lõikest 3 jäetakse välja punkt a;

c)lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a.    Nõuded piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori üksuste vastu määratakse kõik lõike 2 punktis a1 osutatud riskipositsiooni klassi, olenemata sellest, kuidas selliseid riskipositsioone artiklite 115 või 116 kohaselt käsitletaks.“;

d)lõikes 4 jäetakse välja punktid a ja b;

e)lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)punktis a asendatakse alapunkt ii järgmisega:

„ii) nõuded VKE vastu artikli 5 punkti 8 tähenduses, kusjuures sellisel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm krediidiasutusele või investeerimisühingule ning tema emaettevõtjale ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid riskipositsioone, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioone kuni kinnisvara väärtuseni, ületada krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetel, kes peab võtma mõistlikke meetmeid kõnealuse riskipositsiooni summa kontrollimiseks, 1 miljonit eurot;

iii) elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonid, sealhulgas esimese ja järgnevate pandiõigustega tagatud riskipositsioonid, tähtajalised laenud, vaba tagasimaksega omakapitali krediidiliinid ning artikli 108 lõigetes 3 ja 4 osutatud riskipositsioonid, olenemata riskipositsiooni suurusest, tingimusel et riskipositsioon on üks järgmistest:

–nõue füüsilise isiku vastu;

–riskipositsioon, mis on nõue selliste üksikisikute ühenduste või ühistute vastu, mis on reguleeritud siseriikliku õigusega ja eksisteerivad ainsa eesmärgiga võimaldada oma liikmetel kasutada laenu tagavas varas peamist elukohta;“;

ii)lisatakse järgmised lõigud:

„Riskipositsioonid, mis vastavad kõigile punkti a alapunktis iii ja punktides b, c ja d sätestatud tingimustele, määratakse lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud riskipositsiooni klassi „elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded“.

Erandina kolmandast lõigust võivad pädevad asutused jätta lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud riskipositsiooni klassist „elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded“ välja laenud füüsilistele isikutele, kes on hüpoteekinud rohkem kui neli kinnisvara või elamuüksust, ning määrata need laenud äriühingute riskipositsiooni klassi.“;

iii)lisatakse järgmine lõige 5a:

„5a.    Jaenõuded, mis kuuluvad riskipositsioonide liiki, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele, võib määrata riskipositsiooni klassi „kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded“ („QRRE riskipositsiooni klassi“):

a)seda liiki riskipositsioonid on nõuded füüsiliste isikute vastu;

b)seda liiki riskipositsiooni nõuded on uuenevad, tagamata ja selles ulatuses, milles asjaomast võimaldatavat limiiti ei kasutata kohe ja tingimusteta, tühistatavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt;

c)seda liiki riskipositsiooni maksimaalne nõue füüsilise isiku vastu ei ületa 100 000 eurot;

d)seda liiki riskipositsioonide puhul on kahjumäärade volatiilsus olnud väike võrreldes selle keskmise kahjumäärade tasemega, seda eriti madala makseviivituse tõenäosuse vahemike puhul;

e)käsitlemine kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuetena on kooskõlas selle riskipositsiooni liigi aluseks olevate riskitunnustega, kuhu see kuulub.

Erandina punktist b ei kohaldata palgakontoga seotud tagatud krediidilimiitide korral nõuet, et nõue peab olema tagamata. Sellisel juhul ei arvestata tagatise arvelt tagasimakstavaid summasid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks artikli 4 lõike 1 punktis 152 määratletud QRRE riskipositsiooni klassis pidevalt uuenevad nõuded („QRRE pidevalt uuenevad nõuded“) ja riskipositsioonid, mis ei ole pidevalt uuenevad nõuded („QRRE uuenevad nõuded“). Eelkõige määratakse QRRE uuenevate nõuetena need QRREd, mille tagasimaksete ajalugu on lühem kui 12 kuud.“;

f)lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmistega:

„6.    Kui artikli 133 lõikes 1 osutatud riskipositsioonid ei ole määratud lõike 2 punktis e1 sätestatud riskipositsiooni klassi, määratakse need lõike 2 punktis e sätestatud omakapitalinõuete klassi.

7. Krediidi iseloomuga nõuded, mida ei ole määratud lõike 2 punktides a, a1, b, d, e ja f sätestatud riskipositsiooni klassidesse, määratakse ühte kõnealuse lõike punkti c kohasesse riskipositsiooni klassi.“;

g)lõikesse 8 lisatakse järgmised lõigud:

„Need riskipositsioonid määratakse lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud riskipositsiooni klassi ja jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: „projekti rahastamine“ (PF), „objekti rahastamine“ (OF), „kauba rahastamine“ (CF) ja „tulu tekitav kinnisasi“ (IPRE).

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)kategooriatesse „projekti rahastamine“, „objekti rahastamine“ ja „kauba rahastamine“ jaotamine, kooskõlas 2. peatükis esitatud määratlustega;

b)kategooria „tulu tekitav kinnisasi“ kindlaksmääramine, eelkõige selle sätestamine, millised arendusprojektidega seotud riskipositsioonid ning kinnisasjadega tagatud riskipositsioonid võib või tuleb liigitada tulu tekitavaks kinnisasjaks, kui need riskipositsioonid ei sõltu oluliselt kinnisasjast tulenevatest rahavoogudest nende tagasimaksmiseks.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

h)lisatakse uus lõige 11:

„11. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse vajaduse korral lõikes 2 osutatud klasse ning tingimusi ja riskipositsioonide kõnealustesse klassidesse määramise kriteeriume.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2026.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

(62)artiklit 148 muudetakse järgmiselt:

a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on artikli 107 lõike 1 kohaselt lubatud kohaldada sisereitingute meetodit, rakendab koos mis tahes emaettevõtja ja tema tütarettevõtjatega sisereitingute meetodit vähemalt ühe artikli 147 lõike 2 punktides a, punkti a1 alapunktides i ja ii, punktis b, punkti c alapunktides i, ii, iii, punkti d alapunktides i, ii, iii, iv, punktides e1, f ja g osutatud riskipositsiooni klassi suhtes. Kui krediidiasutus või investeerimisühing rakendab sisereitingute meetodit ühe kõnealuse riskipositsiooni klassi suhtes, teeb ta seda kõigi sellesse riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul, välja arvatud juhul, kui ta on saanud pädevatelt asutustelt loa kasutada standardmeetodit alaliselt kooskõlas artikliga 150.

Pädevate asutuste eelneval loal võib sisereitingute meetodi rakendamine toimuda järjestikuse üleminekuga eri liiki riskipositsioonide lõikes sama riskipositsiooni klassi ja sama äriüksuse siseselt ning ühe konsolideerimisgrupi eri äriüksuste lõikes või makseviivitusest tingitud kahjumäärade või sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamise suhtes.

2.    Pädevad asutused määravad kindlaks ajavahemiku, mille jooksul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ning mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad rakendama sisereitingute meetodit kõigi riskipositsioonide suhtes, mis kuuluvad samasse riskipositsiooni klassi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate erinevate äriüksuste lõikes, või makseviivitusest tingitud kahjumäärade või sisereitingute meetodi kohaste ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamise suhtes. Asjakohase ajavahemiku määramisel võtavad pädevad asutused arvesse asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate tegevuse laadi ja ulatust ning rakendatavate reitingusüsteemide arvu ja laadi.“;

b)lõiked 4, 5 ja 6 jäetakse välja;

(63)artiklit 150 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad standardmeetodit kõigi järgmiste riskipositsioonide suhtes:

a)artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitalinõuded“ määratud riskipositsioonid;

b)riskipositsioonid, mis on määratud riskipositsiooni klassidesse, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud on otsustanud riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit mitte rakendada;

c)riskipositsioonid, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole saanud pädevatelt asutustelt eelnevat luba kasutada riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on lubatud kasutada asjaomase riskipositsiooni klassi riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit, võib pädeva asutuse eelneval loal kohaldada standardmeetodit kõnealusesse riskipositsiooni klassi kuuluvate teatavat liiki riskipositsioonide suhtes, kui need riskipositsioonide liigid on suuruse ja tajutava riskiprofiili poolest ebaolulised.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on lubatud kasutada sisereitingute meetodit riskiga kaalutud varade arvutamiseks ainult teatavate riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul, kohaldab standardmeetodit kõnealusesse riskipositsiooni klassi jäävate ülejäänud riskipositsioonide liikide suhtes.“;

b)lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse välja;

(64)artiklit 151 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 4 jäetakse välja;

b)lõiked 7, 8 ja 9 asendatakse järgmistega:

„7. Jaenõuete puhul esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja vajaduse korral sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite sisehinnangud vastavalt artikli 166 lõigetele 8 ja 8b kooskõlas artikliga 143 ja 6. jaoga. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit, kui artikli 166 lõiked 8 ja 8b ei võimalda kasutada sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit.

8. Järgmiste riskipositsioonide suhtes kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 161 lõikes 1 sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja artikli 166 lõigete 8, 8a ja 8b järgset standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit:

a)artikli 147 lõike 2 punktis b osutatud riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“ määratud riskipositsioonid;

b)finantssektori üksuste vastu olevad nõuded;

c)nõuded suurettevõtete vastu.

Artikli 147 lõike 2 punktides a, a1 ja c osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul, välja arvatud käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riskipositsioonid, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 161 lõike 1 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit kooskõlas artikli 166 lõigetega 8, 8a ja 8b, välja arvatud juhul, kui neil on lubatud kasutada kõnealuste riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäärade või sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite sisehinnanguid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 9.

9. Lõike 8 teises lõigus osutatud riskipositsioonide puhul lubab pädev asutus krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade või sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite sisehinnanguid vastavalt artikli 166 lõigetele 8 ja 8b kooskõlas artikliga 143 ja 6. jaoga.“;

c)lisatakse lõiked 11, 12 ja 13:

„11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 147 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud riskipositsiooni klassi „üldised nõuded äriühingute vastu“ kuuluvate riskipositsioonide suhtes sätestatud nõudeid artikli 147 lõike 2 punktis a1 osutatud riskipositsiooni klassi „nõuded piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori üksuste vastu“ kuuluvate riskipositsioonide suhtes. Käesoleva lõike kohaldamisel ei kohaldata suurettevõtete määratluses sätestatud künnist ega lõike 8 esimese lõigu punktis c sätestatud suurettevõtete suhtes kohaldatavaid sätteid ning ei kohaldata artiklis 501 sätestatud käsitlust.

12. Investeerimisfondi aktsiate või osakute kujul olevate riskipositsioonide puhul, mis kuuluvad artikli 147 lõike 2 punktis e1 osutatud riskipositsiooni klassi, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 152 sätestatud käsitlust.

13. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada artikli 147 lõike 2 punkti c alapunktis iii osutatud riskipositsiooni klassi „ostetud äriühingute nõuded“ ja artikli 147 lõike 2 punkti d alapunktis iii osutatud riskipositsiooni klassi „ostetud jaenõuded“ kuuluvate riskipositsioonide suhtes kohaldatavat käsitlust, et arvutada riskiga kaalutud varad makseviivituse riski ja kõnealuste riskipositsioonide lahjendusriski puhul, sealhulgas krediidiriski maandamise tehnikate arvessevõtmiseks.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(65)artikli 152 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning kes ei kasuta käesolevas peatükis või 5. peatükis sätestatud meetodeid, mida kohaldatakse kõikide või teatava osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitalinõuded“ määratud aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 2. peatükis sätestatud standardmeetodit;

b)artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 254 sätestatud käsitlust, nagu hoiaksid neid riskipositsioone otseselt nimetatud krediidiasutused ja investeerimisühingud;

c)kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.“;

(66)artiklit 153 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 punkt iii asendatakse järgmisega:

„iii) kui 0 < PD < 1, siis:

kus:

N = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st N(x) on võrdne tõenäosusega, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

G = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st kui x = G(z), x on väärtus, mille korral N(x) = z;

R = korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:

b = lõpptähtaja tegur, mis arvutatakse järgmiselt:

M = lõpptähtaeg, mis on väljendatud aastates ja arvutatud vastavalt artiklile 162.“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Suurte reguleeritud finantssektori üksuste ja reguleerimata finantssektori üksuste vastu olevate nõuete puhul korrutatakse lõike 1 punktis iii või lõikes 4 sätestatud korrelatsioonikordaja R kõnealuste riskipositsioonide riskikaalude arvutamisel teguriga 1,25.“;

c)lõige 3 jäetakse välja;

d)lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramisel arvesse lõike 5 teises lõigus osutatud tegureid.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(67)artiklit 154 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 punkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)    kui PD < 1, siis:

kus:

N = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st N(x) on võrdne tõenäosusega, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

G = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st kui x = G(z), x on väärtus, mille korral N(x) = z;

R = korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:

“;

b)lõige 2 jäetakse välja;

c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Jaenõuete puhul, mis ei ole makseviivituses ja mis on tagatud või osaliselt tagatud elamukinnisvaraga, asendatakse lõike 1 kohase korrelatsioonikordaja valemiga saadud arv korrelatsioonikordajaga (R)0,15.

Lõike 1 punkti ii kohaselt elamukinnisvaraga osaliselt tagatud riskipositsiooni suhtes kohaldatavat riskikaalu kohaldatakse ka aluspositsiooni tagamata osa suhtes.“;

d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Selliste kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete puhul, mis ei ole makseviivituses, asendatakse lõike 1 kohase korrelatsioonikordaja valemiga saadud arv korrelatsioonikordajaga (R) 0,04.

Pädevad asutused vaatavad läbi kahjumäärade suhtelise volatiilsuse sama liiki riskipositsioonide hulka kuuluvate kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete lõikes ja kogu kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete riskipositsiooni klassi lõikes ning jagavad teavet kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete kahjumäärade tüüpiliste tunnuste kohta liikmesriikide ja EBAga.“;

(68)artikkel 155 jäetakse välja;

(69)artiklisse 157 lisatakse lõige 6 järgmises sõnastuses:

„6. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada:

a)ostetud nõuete lahjendusriski puhul riskiga kaalutud vara arvutamise metoodikat, sealhulgas krediidiriski maandamise tehnikate arvessevõtmist kooskõlas artikli 160 lõikega 4, ning sisehinnangute ja varuparameetrite kasutamise tingimusi;

b)lõikes 5 osutatud riskipositsioonide liigi ebaolulisuse kriteeriumi hindamist;

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2026.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

(70)artiklit 158 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 5 viimane lõik jäetakse välja;

b)lõiked 7, 8 ja 9 jäetakse välja.

(71)Artikkel 159 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 159
Oodatava kahju, sisereitingute meetodi kohase puudujäägi ja sisereitingute meetodi kohase ülejäägi käsitlemine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud lahutavad artikli 158 lõigetes 5, 6 ja 10 osutatud riskipositsioonide oodatava kahju summad kõigi järgmiste summade summast:

a)kõnealuste riskipositsioonidega seotud üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised, mis on arvutatud vastavalt artiklile 110;

b)krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevusega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 34, seoses kõnealuste riskipositsioonidega;

c)muud kõnealuste riskipositsioonidega seotud omavahendite vähendamised, välja arvatud artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt tehtud mahaarvamised.

Kui esimese lõigu kohase arvutuse tulemuseks on positiivse summa, nimetatakse saadud summat „sisereitingute meetodi kohaseks ülejäägiks“. Kui esimese lõigu kohase arvutuse tulemuseks on negatiivne summa, nimetatakse saadud summat „sisereitingute meetodi kohaseks puudujäägiks“.

Esimeses lõigus osutatud arvutuse tegemisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud ostmise hetkel makseviivituses olevate, bilansis kajastatud varast tulenevate riskipositsioonide artikli 166 lõike 1 kohaseid allahindlusi või preemiaid samal viisil kui spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Ostmise hetkel makseviivituses mitteolevate, bilansis kajastatud varast tulenevate riskipositsioonide allahindlusi või preemiaid ei tohi sisereitingute meetodi kohase puudujäägi või sisereitingute meetodi kohase ülejäägi arvutamisel arvesse võtta. Makseviivituses olevate riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ei kasutata muude riskipositsioonide oodatava kahju katmiseks. Väärtpaberistatud riskipositsioonidest tulenev oodatav kahju ning selliste riskipositsioonidega seonduvad üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised jäetakse sisereitingute meetodi kohase puudujäägi või sisereitingute meetodi kohase ülejäägi arvutusest välja.“;

(72)jaole 4 lisatakse järgmine alajagu 0:

„Alajagu 0
Liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade või EKP antud garantiidega kaetud riskipositsioonid

Artikkel 159a
Makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalsete sisendmäärade kohaldamata jätmine

Kui riskipositsioon on kaetud kõlbliku garantiiga, mille on andnud liikmesriigi keskvalitsus või keskpank või EKP, ei kohaldata 3. peatüki kohaldamisel, eriti seoses artikli 160 lõikega 1, artikli 161 lõikega 4, artikli 164 lõikega 4 ja artikli 166 lõikega 8c, makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja tehingute ümberhindlusteguri minimaalseid sisendmäärasid kõnealuse garantiiga kaetud riskipositsiooni osa suhtes. Riskipositsiooni selle osa suhtes, mis ei ole kõnealuse garantiiga kaetud, kohaldatakse siiski asjaomaseid makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja tehingute ümberhindlusteguri minimaalseid sisendmäärasid.“;

(73)artiklit 160 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riskipositsioonide puhul, mis on määratud artikli 147 lõike 2 punktis b osutatud riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“ või artikli 147 lõike 2 punktis c osutatud klassi „nõuded äriühingute vastu“, ei tohi üksnes nende riskipositsioonide riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamiseks, eelkõige artiklite 153, 157, artikli 158 lõike 1, artikli 158 lõike 5 ja artikli 158 lõike 10 kohaldamisel, olla makseviivituse tõenäosuse väärtused, mida kasutatakse riskikaalude ja oodatava kahju määra valemite sisendites, väiksemad järgmistest väärtustest: 0,05 % („makseviivituse tõenäosuse minimaalne sisendmäär“).“;

b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kaudse krediidiriski kaitsega kaetud riskipositsiooni puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab artikli 143 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid nii esmase riskipositsiooni kui ka krediidiriski kaitse andja vastu olevate otseste võrreldavate riskipositsioonide puhul, aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset makseviivituse tõenäosuses kooskõlas artikliga 183.“;

c)lõige 5 jäetakse välja;

d)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete lahjendusriskile määratakse selline makseviivituse tõenäosus, mis on võrdne krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnanguga. Krediidiasutus või investeerimisühing, kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ja kes suudab jaotada oma äriühingute vastu olevatest ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks viisil, mida pädev asutus peab usaldusväärseks, võib kasutada kõnealuse jaotamise tulemusel saadud makseviivituse tõenäosuse hinnangut. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kooskõlas 4. peatükiga võtta makseviivituse tõenäosuses arvesse kaudset krediidiriski kaitset.“;

e)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Krediidiasutus või investeerimisühing, kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevatest ostetud nõuetest tuleneva lahjendusriski puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, võib võtta arvesse kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides makseviivituse tõenäosusi vastavalt artikli 161 lõikele 3.“;

(74)artiklit 161 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) ilma otsese krediidiriski kaitseta kõrgema nõudeõiguse järguga riskipositsioonid keskvalitsuste ja keskpankade ning finantssektori üksuste vastu: 45 %;“;

ii)lisatakse punkt aa:

„aa) ilma otsese krediidiriski kaitseta kõrgema nõudeõiguse järguga riskipositsioonid äriühingute vastu, mis ei ole finantssektori üksused: 40 %;“;

iii)punkt c jäetakse välja;

iv)punkt e asendatakse järgmisega:

„e) äriühingute vastu olevate ostetud kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda hinnata või millele krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele: 40 %;“;

v)punkt g asendatakse järgmisega:

„g) äriühingute vastu olevate ostetud nõuete lahjendusriski puhul: 100 %.“;

b)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Kaudse krediidiriski kaitsega kaetud riskipositsiooni puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab artikli 143 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid nii esmase riskipositsiooni kui ka krediidiriski kaitse andja vastu olevate otseste võrreldavate riskipositsioonide puhul, aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset makseviivitusest tingitud kahjumääras kooskõlas artikliga 183.

4. Riskipositsioonide puhul, mis on määratud artikli 147 lõike 2 punktis c osutatud riskipositsiooni klassi „nõuded äriühingute vastu“, ei tohi üksnes kõnealuste riskipositsioonide riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamiseks ning eelkõige artikli 153 lõike 1 punkti iii, artikli 157, artikli 158 lõigete 1, 5 ja 10 kohaldamisel, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, riskikaalu ja oodatava kahju valemi sisendina kasutatavad makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused olla väiksemad makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära järgmistest väärtustest, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 5:

Tabel 2a

;“;

c)lisatakse lõiked 5 ja 6:

„5. Lõike 4 kohaldamisel kohaldatakse kõnealuse lõike tabelis 2a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalseid sisendmäärasid täielikult otsese krediidiriski kaitsega tagatud riskipositsioonide puhul, kui FCP väärtus pärast volatiilsusega korrigeerimist Hc ja Hfx vastavalt artiklile 230 on võrdne aluspositsiooni väärtusega või ületab seda. Lisaks kohaldatakse neid väärtusi käesoleva peatüki kohaselt kõlbliku otsese krediidiriski kaitse suhtes.

Kohaldatav makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalne sisendmäär (LGDalammäär) otsese krediidiriski kaitsega osaliselt tagatud riskipositsiooni puhul arvutatakse kui LGDU-alammäära kaalutud keskmine otsese krediidiriski kaitseta riskipositsiooni osa jaoks ja LGDS-alammäär täielikult tagatud osa jaoks järgmiselt:

kus:

LGDU-alammäär ja LGDS-alammäär on tabelis 1 esitatud asjakohased alammäärade väärtused;

E, ES, EU ja HE arvutatakse lähtuvalt artiklist 230.

6. Kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab teatavat liiki äriühingute vastu olevate tagamata nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ei suuda võtta arvesse sellise otsese krediidiriski kaitse mõju, mis tagab ühe sellist liiki riskipositsioonide riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangutes, lubatakse krediidiasutusel või investeerimisühingul kohaldada artiklis 230 sätestatud valemit, välja arvatud see, et selles valemis kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäära LGDU tingimus on krediidiasutuse või investeerimisühingu enda makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnang. Sellisel juhul on otsene krediidiriski kaitse kõlblik vastavalt 4. peatükile ja krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnang, mida kasutatakse LGDU tingimusena, arvutatakse alusvara kahjuandmete alusel, jättes välja sellest otsesest krediidiriski kaitsest tulenevad tagasimaksed.“;

(75)artiklit 162 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riskipositsioonide puhul, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei ole saanud pädevalt asutuselt luba kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, on lõpptähtaeg (M) 2,5 aastat, välja arvatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul M on 0,5 aastat.

Teise võimalusena võivad pädevad asutused artiklis 143 osutatud loa raames otsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab lõpptähtaega M, nagu on sätestatud lõikes 2, kõigi nende riskipositsioonide või nende riskipositsioonide alamhulga puhul.“;

b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)lõike 2 sissejuhatavad laused asendatakse järgmistega:

„Riskipositsioonide puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, arvutatakse lõpptähtaeg (M), kasutades aastates väljendatud ajavahemikke, nagu on sätestatud käesolevas lõikes ja kui käesoleva artikli lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. M ei ole pikem kui viis aastat, välja arvatud artikli 384 lõikes 1 täpsustatud juhtudel, mil kasutatakse lõpptähtaega M, nagu see seal on täpsustatud. M arvutatakse igal järgmisel juhul järgmiselt:“;

ii)lisatakse punktid da ja db:

„da) tagatud laenuandmistehingute puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 20 päeva. Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust;

db) tasaarvestuse raamlepingu puhul, mis hõlmab rohkem kui üht punktidele c, d või da vastavat tehinguliiki, on M tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt pikim hoidmisaeg (väljendatuna aastates) selliste tehingute suhtes, nagu on sätestatud artikli 224 lõikes 2 (sõltuvalt asjaoludest kas 10 päeva või 20 päeva). Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust.“;

iii)punkt f asendatakse järgmisega:

„f) mis tahes muude instrumentide puhul, mida ei ole käesolevas lõigus nimetatud, või kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa arvutada lõpptähtaega (M) vastavalt punktis a sätestatule, on lõpptähtaeg (M) maksimaalne järelejäänud aeg (aastates), mille jooksul võlgnik peab oma lepingulised kohustused (põhisumma, intress ja tasud) täielikult täitma, kus M on vähemalt 1 aasta;

iv)punkt i asendatakse järgmisega:

„i) krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad artikli 382a lõike 1 punktides a või b osutatud meetodeid, ei tohi asjaomase vastaspoolega tehtud tehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõue olla artikli 153 lõikes 1 sätestatud valemis suurem kui 1, et arvutada vastaspoole riskiga kaalutud vara samade tehingute puhul, nagu on osutatud artikli 92 lõike 4 punktides a või f;“;

v)punkt j asendatakse järgmisega:

„j) uuenevate nõuete puhul määratakse M, kasutades tehingu maksimaalset lepingujärgset lõppkuupäeva. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta jooksva krediidilimiidi tagasimaksekuupäeva, kui see kuupäev ei ole tehingu maksimaalne lõppkuupäev.“;

c)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

Kui dokumentatsioon nõuab võimendustagatise igapäevast ümberarvestamist ja igapäevast ümberhindlust ning sisaldab sätteid, mis võimaldavad makseviivituse või võimendustagatise ümberhindluse tegematajätmise korral tagatise kiiret realiseerimist või tasaarvestust, on M tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg ja M on vähemalt üks päev järgneva korral:“;

ii)teist lõiku muudetakse järgmiselt:

–punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kaupade või teenuste vahetusega seotud automaatselt likvideeruvad lühiajalised kaubanduse rahastamise tehingud, sealhulgas ostetud äriühingute nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, nagu on osutatud artikli 4 lõike 1 punktis 80;“;

–lisatakse punkt e:

„e) emiteeritud ja kinnitatud akreditiivid, mis on lühiajalised, st mille lõpptähtaeg on alla ühe aasta ning mis on automaatselt likvideeruvad.“;

d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Nõuete puhul ELis asutatud äriühingute vastu, mis ei ole suurettevõtted, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võimalus valida, et lõike 2 kohaldamise asemel määravad nad M väärtuse kõigi selliste nõuete jaoks lõikes 1 sätestatud viisil.“;

e)lisatakse uus lõige 6:

„6. Selleks et väljendada aastates lõike 2 punktides c–db ja lõikes 3 osutatud minimaalset päevade arvu, jagatakse minimaalne päevade arv 365,25ga.“;

(76)artiklit 163 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Üksnes kõnealuste riskipositsioonide riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks ning eelkõige artiklite 154, 157 ja artikli 158 lõigete 1, 5 ja 10 kohaldamisel ei tohi makseviivituse tõenäosuse väärtused, mida kasutatakse riskikaalu ja oodatava kahju määra valemi sisendis, olla väiksemad kui:

a)0,1 % QRRE uuenevate nõuete puhul;

b)0,05 % jaenõuete puhul, mis ei ole QRRE uuenevad nõuded.“;

b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kaudse krediidiriski kaitsega kaetud riskipositsiooni puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab artikli 143 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid krediidiriski kaitse andja vastu olevate otseste võrreldavate riskipositsioonide puhul, aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset makseviivituse tõenäosuses kooskõlas artikliga 183.“;

(77)artiklit 164 muudetakse järgmiselt:

a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud koostavad makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangud kooskõlas käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuetega, olles selleks eelnevalt saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohase loa. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on 100 %. Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks usaldusväärsel viisil, võib see krediidiasutus või investeerimisühing kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad krediidiriski kaitse andja vastu olevate otseste võrreldavate riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid vastavalt artiklile 143, võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset makseviivitusest tingitud kahjumääras vastavalt artiklile 183.“;

b)lõige 3 jäetakse välja;

c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Üksnes jaenõuete riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks ning eelkõige artikli 154 lõike 1, artikli 157, artikli 158, lõigete 1 ja 10 kohaselt ei tohi riskikaalu ja oodatava kahju määra valemi sisendis kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär olla väiksem kui tabelis 2aa sätestatud ning lõigetega 4a ja 4b kooskõlas olev makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalse sisendmäära väärtus:

Tabel 2aa

“;

d)lisatakse lõiked 4a ja 4b:

„4a. Lõike 4 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a)lõike 4 kohaseid tabeli 2aa makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalseid sisendmäärasid kohaldatakse otsese krediidiriski kaitsega tagatud riskipositsioonide suhtes, kui otsene krediidiriski kaitse on käesoleva peatüki kohaselt kõlblik;

b)välja arvatud elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, kohaldatakse otsese krediidiriski kaitsega täielikult tagatud riskipositsioonide suhtes lõike 4 tabelis 2aa olevaid makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalseid sisendmäärasid, kui otsese krediidiriski kaitse väärtus pärast asjakohast volatiilsusega korrigeerimist vastavalt artiklile 230 on aluspositsiooni väärtusega võrdne või sellest suurem;

c)välja arvatud elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded, arvutatakse kohaldatav makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalne sisendmäär riskipositsiooni puhul, mis on osaliselt tagatud otsese krediidiriski kaitsega, vastavalt artikli 161 lõikes 5 sätestatud valemile;

d)elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul määratakse kohaldatavaks makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalseks sisendmääraks 5 %, olenemata elamukinnisvara pakutava tagatise tasemest.

4b. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangutes arvesse võtta üht seda liiki riskipositsioonide riskipositsiooni tagava otsese krediidiriski kaitse mõju, lubatakse krediidiasutusel või investeerimisühingul kohaldada artiklis 230 sätestatud valemit, välja arvatud see, et selle valemi LGDU-tingimus on krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnang. Sel juhul on otsene krediidiriski kaitse kooskõlas 4. peatükiga kõlblik ja krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnang, mida kasutatakse LGDU-tingimusena, arvutatakse alusvara kahjuandmete alusel, jättes välja sellest otsesest krediidiriski kaitsest tulenevad tagasimaksed.“;

(78)kolmanda osa II jaotise 3. peatüki 4. jao alajagu 3 jäetakse välja;

(79)artiklit 166 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Bilansiväliste kirjete, mis ei ole II lisas loetletud lepingud, riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kasutatakse kas sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit või standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit kooskõlas lõigetega 8a ja 8b ning artikli 151 lõikega 8.

Kui uuenevate tehingute kasutatud saldod on väärtpaberistatud, tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et neil on jätkuvalt nõutav omavahendite summa väärtpaberistamisega seotud kasutamata saldode vastu.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kasuta sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit, arvutab riskipositsiooni väärtuse siduva, kuid kasutamata likviidsuslimiidina, mis on korrutatud asjaomase standardmeetodi kohase tehingute ümberhindlusteguriga.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kasuta sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit, arvutab kasutamata krediidilimiitide riskipositsiooni väärtuse kasutamata likviidsuslimiidina, mis on korrutatud sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguriga.“;

b)lisatakse lõiked 8a, 8b ja 8c:

„8a. Riskipositsiooni puhul, mille puhul sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit ei kasutata, on kohaldatavaks ümberhindlusteguriks 2. peatükis sätestatud standardmeetodi kohane tehingute ümberhindlustegur sama liiki kirjete puhul, nagu on sätestatud artiklis 111. Summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit, on – olenevalt sellest, kumb neist on madalam – kas kasutamata võimaldatud krediidiliini väärtus või väärtus, mis kajastab tehingu kättesaadavuse mis tahes võimalikke piiranguid, sealhulgas võimaliku laenusumma ülemmäära olemasolu, mis on seotud võlgniku esitatud rahavoogudega. Kui tehing on sel viisil piiratud, peab krediidiasutusel või investeerimisühingul olema piisav liini järelevalve ja juhtimiskord, et toetada sellise piirangu olemasolu.

8b. Pädevate asutuste loal kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad 6. jaos sätestatud sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri kasutamise nõuetele, sisereitingute meetodi kohaselt käsitletud kasutamata uuenevatest kohustustest tulenevate riskipositsioonide puhul sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit, tingimusel et nende riskipositsioonide suhtes ei kohaldata standardmeetodi kohaselt 100 % standardmeetodi kohast ümberhindlustegurit. Standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit kasutatakse järgmisel puhul:

a)kõik muud bilansivälised kirjed, eelkõige kasutamata mitteuuenevad siduvad kohustused;

b)riskipositsioonid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei täida 6. jaos sätestatud sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite arvutamise miinimumnõudeid või mille puhul pädev asutus ei ole lubanud sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite kasutamist.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse kohustust uuenevana, kui see võimaldab võlgnikul saada laenu, mille puhul võlgnikul on paindlikkus otsustada, kui sageli ja millise intervalliga laenu välja võtta, võimaldades võlgnikul talle lühiajaliselt antud laenu kasutusse võtta, tagasi maksta ja uuesti kasutusse võtta. Lepingupõhiseid kokkuleppeid, mis võimaldavad ettemakseid ja nende hilisemat uuesti kasutusse võtmist, peetakse uuenevateks.

8c. Ainult selliste riskiga kaalutud vara ja riskipositsioonide oodatava kahju määra arvutamiseks, mis tulenevad uuenevatest kohustustest, mille puhul kasutatakse sisereitingute meetodi kohaseid tehingute ümberhindlustegureid, eelkõige artikli 153 lõike 1, artikli 157, artikli 158 lõigete 1, 5 ja 10 kohaselt, ei tohi riskipositsiooni väärtus, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju valemite sisendina, olla väiksem kui järgmiste väärtuste summa:

a)uueneva siduva kohustuse kasutatud likviidsuslimiit;

b)50 % uueneva siduva kohustuse ülejäänud kasutamata osast tulenevast bilansivälisest riskipositsioonist, mis on arvutatud artiklis 111 sätestatud kohaldatava standardmeetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri kohaselt.

Punktide a ja b summat nimetatakse ümberhindlusteguri minimaalseks sisendmääraks.“;

c)lõige 10 jäetakse välja;

(80)artikkel 167 jäetakse välja;

(81)artikli 169 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„EBA annab välja suunised selle kohta, kuidas kohaldada praktikas nõudeid, mis käsitlevad mudeli kavandamist, riski kvantifitseerimist, valideerimist ja riskiparameetrite kohaldamist, kasutades iga riskiparameetri puhul pidevaid või väga üksikasjalikke reitinguskaalasid. Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.“;

(82)artikli 170 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) tehinguriski tunnused, sealhulgas toote ja otsene krediidiriski kaitse, kajastatud kaudne krediidiriski kaitse, laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhte näitajad, hooajaline mõju ja nõudeõiguse järk. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad eraldi käsitlema juhtumeid, kus mitmele riskipositsioonile on antud sama tagatis. Iga kogumi puhul, kus krediidiasutus või investeerimisühing hindab makseviivituse tõenäosust ja makseviivitusest tingitud kahjumäära, analüüsib krediidiasutus või investeerimisühing tehingute vanuse esinduslikkust – makseviivituse tõenäosuse puhul algatamisest möödunud aja ja makseviivitusest tingitud kahjumäära puhul makseviivituse kuupäevast möödunud aja alusel – andmetes, mida kasutatakse hinnangute andmiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu tegelikele tehingutele;“;

(83)artiklisse 171 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3. Reitingusüsteemid peavad olema üles ehitatud nii, et idiosünkraatilised või valdkonnapõhised muutused on ühest reitinguklassist teise ülemineku tõukejõuks. Lisaks võetakse võlgnike ja tehingute ühest reitinguklassist või kogumist teise üleminekut edendava jõuna arvesse majandustsüklite mõju.“;

(84)artikli 172 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul toimub reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine järgmiste kriteeriumide alusel:“;

b)punkt d asendatakse järgmisega:

„d) igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi;“;

c)    lisatakse järgmine lõik:

„Punkti d kohaldamisel peavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikute võlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks. Need põhimõtted sisaldavad iga juriidilise isiku puhul, kelle vastu krediidiasutusel või investeerimisühingul on nõue, spetsiifilise korrelatsiooniriski kindlakstegemise protsessi. Tehinguid vastaspooltega, mille puhul on kindlaks tehtud spetsiifiline korrelatsioonirisk, käsitletakse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel erinevalt;“;

(85)artiklit 173 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul peab reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsess vastama järgmistele kriteeriumidele:“;

b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse metoodikad, mida pädevad asutused kasutavad reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsessi terviklikkuse hindamiseks ning riskide regulaarseks ja sõltumatuks hindamiseks.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(86)artiklit 174 muudetakse järgmiselt:

a)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kasutama riskipositsioonide võlgnike või tehingute reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks statistilisi või muid matemaatilisi meetodeid (mudeleid), mille puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:“;

b)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) mudel on piisava prognoosivõimega ja selle kasutamine ei too kaasa kapitalinõuete moonutamist;“;

c)lisatakse järgmine lõik:

„Punkti a kohaldamisel moodustavad sisendmuutujad saadavate prognooside jaoks mõistliku ja tõhusa aluse. Mudel ei tohi sisaldada olulisi süstemaatilisi vigu. Mudeli sisendite ja väljundite vahel peab olema funktsionaalne seos, mille võib vajaduse korral kindlaks määrata eksperdihinnangu alusel.“;

(87)artiklit 176 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete kohta koguvad ja säilitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi andmeid:“;

b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Seoses nõuetega, mille puhul on käesoleva peatüki kohaselt lubatud arvutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade või sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kuid mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäärade ega sisereitingute meetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite sisehinnanguid, koguvad ja säilitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud andmeid realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja artikli 161 lõikes 1 sätestatud väärtuste ning artikli 166 lõikes 8a sätestatud realiseeritud krediidi ümberhindlustegurite ja standardmeetodi kohaste tehingute ümberhindlustegurite võrdluse kohta.“;

(88)artikli 177 lõige 3 jäetakse välja;

(89)artiklit 178 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Võlgniku või tehingu makseviivitus“

b)lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) võlgnik on jätnud tema vastu oleva olulise krediidinõude krediidiasutusele või investeerimisühingule, tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele üle 90 päeva tasumata.“;

c)lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) krediidiasutus või investeerimisühing on nõus võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude restruktureerimisega makseraskuste tõttu, kusjuures sellise restruktureerimisega vähendatakse tõenäoliselt finantskohustust tulenevalt põhisummast, intressist või vajaduse korral teenustasudest olulises summas loobumise või tasumise tähtaja edasilükkamise tõttu. Makseraskustest tulenev restruktureerimine loetakse toimunuks, kui võlgniku suhtes on laiendatud artiklis 47b osutatud võla restruktureerimise meetmeid;“;

(90)artiklit 180 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul järgmisi makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõudeid:“;

ii)punkt h asendatakse järgmisega:

„h) olenemata sellest, kas krediidiasutus kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat.“;

iii)lisatakse järgmine punkt i:

„i) olenemata makseviivituse tõenäosuse hindamiseks kasutatavast meetodist peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hindama makseviivituse tõenäosust igas reitinguklassis, tuginedes varem täheldatud üheaastasele makseviivituse määrale, mis on võlgnike arvul põhinev (arvuga kaalutud) aritmeetiline keskmine, ja muud meetodid, sealhulgas riskipositsioonidega kaalutud keskmised, ei ole lubatud.“;

iv)lisatakse järgmine lõik:

„Punkti h kohaldamisel kasutatakse pikemat perioodi, kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased. Andmed hõlmavad esinduslikku valimit headest ja halbadest aastatest, mis on riskipositsiooni liigi puhul asjakohased. Pädevate asutuste loal võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei ole saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohast luba kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra, kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.“;

b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku või tehingu reitinguklasside või kogumite lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel ning makseviivituse määrasid arvutatakse tehingu tasandil ainult juhul, kui makseviivituse määratlust kohaldatakse artikli 178 lõike 1 teise lõigu kohaselt konkreetse krediidilimiidi tasandil;“

ii)punkt e asendatakse järgmisega:

„e) olenemata sellest, kas krediidiasutus kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat.“;

iii)lisatakse järgmine lõik:

„Punkti e kohaldamisel kasutatakse pikemat perioodi, kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased. Andmed sisaldavad esinduslikku valimit majandustsükli headest ja halbadest aastatest, mis on riskipositsiooni liigi puhul asjakohased. Makseviivituse tõenäosus põhineb varem täheldatud keskmisel üheaastasel makseviivituse määral. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad pädevate asutuste loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra, kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.“;

c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse metoodikat, mille alusel pädevad asutused hindavad metoodikat, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamiseks vastavalt artiklile 143.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(91)artiklit 181 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punktid c–g asendatakse järgmisega:

„c) krediidiasutus või investeerimisühing võtab arvesse mis tahes sõltuvuse määra ühest küljest võlgniku ja teisest küljest otsese krediidiriski kaitse või selle andja riskide vahel, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse puhul;

d) krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad alusvaraks oleva võlainstrumendi ja otsese krediidiriski kaitse, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse, valuutade mittevastavusi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus konservatiivselt;“

e) kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse otsese krediidiriski kaitse, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse, olemasolu, ei põhine need hinnangud ainult otsese krediidiriski kaitse hinnangulisel turuväärtusel;

f) kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse otsese krediidiriski kaitse, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse, olemasolu, kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 4. peatüki 3. jaos sätestatuga üldiselt vastavuses olevad sisemised nõuded otsese krediidiriski kaitse haldamisele, õiguskindlusele ja riskijuhtimisele;

g) kui krediidiasutus või investeerimisühing võtab otsest krediidiriski kaitset, välja arvatud tasaarvestuse raamlepinguid ning laenude ja hoiuste bilansilist tasaarvestust, arvesse vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuse määramisel vastavalt 6. peatüki 5. või 6. jaole, ei võta ta makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes arvesse summasid, mida loodetakse saada tagasi asjaomase otsese krediidiriski kaitse arvel;“;

ii)punkt i asendatakse järgmisega:

„i) kui hilinenud maksete teenustasud, mis määrati võlgnikule enne makseviivituse tekkimist, on kapitaliseeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes, lisatakse need krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooni ja kahju arvestusele;“;

iii) lisatakse punkt k:

„k)    makseviivitusest tingitud kahjumääras arvestatakse täiendavat krediidilimiidi kasutamist pärast makseviivituse tekkimist;“;

iv)lisatakse järgmised lõigud:

„Punkti a kohaldamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud piisavalt arvesse asjaomaste sissenõudmisprotsesside käigus mis tahes vormis otsese ja kaudse krediidiriski kaitsega seoses, mis ei kuulu artikli 142 punkti 10 määratluse alla, täide viidud sissenõudmisi.

Punkti c kohaldamisel käsitletakse märkimisväärse sõltuvuse astmega juhtusid konservatiivselt.

Punkti e kohaldamisel tuleb makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes arvestada mõjuga, mis tuleneb krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimalikust suutmatusest saavutada kiiresti kontroll tagatise üle ja see realiseerida.“;

b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)esimese lõigu punkt b jäetakse välja;

ii)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Jaenõuete korral põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad pädevate asutuste loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra, kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.“;

c)lisatakse lõige 4:

„4. EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et selgitada mis tahes vormis otsese ja kaudse krediidiriski kaitse käsitlemist lõike 1 punkti a ja makseviivitusest tingitud kahjumäära parameetrite kohaldamisel;“;

(92)artiklit 182 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt c asendatakse järgmisega:

„c) krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur peab kajastama võlgniku täiendavat krediidilimiidi kasutamise võimalikkust enne makseviivituse tekkimist. Sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur peab olema konservatiivsem, kui on põhjust eeldada tugevamat positiivset korrelatsiooni makseviivituste sageduse ja ümberhindlusteguri suuruse vahel;“;

ii)lisatakse punktid g ja h:

„g) krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur töötatakse välja, kasutades 12kuulisel fikseeritud perioodil põhinevat lähenemisviisi. Selleks seotakse iga tähelepaneku korral võrdlusandmetes makseviivituse tulemused asjaomase võlgniku ja tehingu omadustega kindlaksmääratud võrdluskuupäeval, mis on 12 kuud enne makseviivituse päeva;

h) krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur põhineb võrdlusandmetel, mis kajastavad nende riskipositsioonide võlgniku, tehingu ja panga juhtimistava omadusi, mille suhtes hinnanguid kohaldatakse.“;

iii)lisatakse järgmised lõigud:

„Punkti c kohaldamisel peab sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur olema konservatiivsem, kui on põhjust eeldada tugevamat positiivset korrelatsiooni makseviivituste sageduse ja ümberhindlusteguri suuruse vahel.

Punkti g kohaldamisel seotakse iga tähelepaneku korral võrdlusandmetes makseviivituse tulemused asjaomase võlgniku ja tehingu omadustega kindlaksmääratud võrdluskuupäeval, milleks määratakse 12 kuud enne makseviivituse päeva.

Punkti h kohaldamisel ei tohi konkreetsete riskipositsioonide suhtes kohaldatav sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur põhineda andmetel, mille puhul segunevad erinevate omaduste mõjud, või andmetel riskipositsioonide kohta, millel on erinevad riskitunnused. Sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur põhineb asjakohaselt homogeensetel segmentidel. Seetõttu ei ole lubatud järgmised tavad:

a)VKEde / keskmise suurusega ettevõtete turu alusandmete kohaldamine suurematest äriühingutest võlgnike suhtes;

b)väikese kasutamata limiidi kättesaadavusega siduvate kohustuste andmete kohaldamine suure kasutamata limiidi kättesaadavusega tehingute suhtes;

c)viivises olevate võlgnike või nende, kelle puhul on võrdluskuupäeva seisuga edasine krediidi kasutusele võtmine peatatud, andmete kohaldamine võlgnikele, kellel ei ole teadaolevaid makseviivitusi või asjakohaseid piiranguid;

d)andmed, mida on vaatlusperioodil mõjutanud võlgnike laenuvõtmise ja muude laenuga seotud toodetega seoses toimunud muutused, välja arvatud juhul, kui nende andmete puhul on tõhusalt kõrvaldatud tootevaliku muutuste mõju.

Neljanda lõigu punkti d kohaldamisel tõendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevatele asutustele, et neil on üksikasjalik arusaam kliendi tootevaliku muutuste mõjust riskipositsioonide võrdlusandmetele ja nendega seotud krediidi ümberhindlustegurite hinnangutele ning et mõju on ebaoluline või hindamisprotsessi käigus tõhusalt maandatud. Sellega seoses ei peeta asjakohaseks järgmist:

a)alammäärade kehtestamist krediidi ümberhindlustegurite või riskipositsiooni väärtustega seotud tähelepanekutele;

b)selliste võlgniku tasandi hinnangute kasutamist, mis ei kata täielikult asjaomaseid toodete ümberkujundamise võimalusi või mille puhul ei ole nõuetekohaselt kombineeritud väga erinevate omadustega tooteid;

c)üksnes toodete ümberkujundamisest mõjutatud oluliste tähelepanekute kohandamist;

d)tooteprofiili ümberkujundamisest mõjutatud tähelepanekute väljajätmist.“;

b)lõike 3 esimene lõik jäetakse välja;

c)lisatakse lõige 5 järgmises sõnastuses:

„5. EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada metoodikat, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri hindamiseks.

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2026.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(93)artiklit 183 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõuded hindamaks kaudse krediidiriski kaitse mõju äriühingute, keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ning jaenõuetele“;

b)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt c asendatakse järgmisega:

„c) garantii olemasolu on kirjalikult tõendatud, see ei ole garantiiandja poolt tühistatav ega muudetav, see on jõus kuni kohustuse täieliku täitmiseni garantii summa ja tähtaja ulatuses ja on garantiiandja vastu õiguslikult täitmisele pööratav selles jurisdiktsioonis, kus garantiiandjal on varasid arestimiseks ja kohtuotsuse täitmiseks;“;

ii)lisatakse punktid d ja e:

„d) garantii on tingimusteta;

e) esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente võib võtta arvesse aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kuid teise makseviivituse juhu tagamise või üldisemalt n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ei võeta aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena arvesse.“;

iii)lisatakse järgmine lõik:

„Punkti d kohaldamisel tähendab tingimusteta garantii garantiid, mille puhul krediidiriski kaitse lepingus ei ole ühtegi klauslit, mille täitmine ei allu laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesele kontrollile ning mis võimaldaks garantiiandjal keelduda väljamaksete õigeaegsest tegemisest, kui esialgne võlgnik jätab mis tahes tasumisele kuuluva makse tegemata. Krediidiriski kaitse lepingu klausliga, millega nähakse ette, et laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu puuduliku hoolsuskohustuse või pettuse korral tühistatakse või vähendatakse garantiiandja pakutava garantii ulatust, ei välistata, et garantii võib lugeda tingimusteta garantiiks. Ühtegi krediidiriski kaitse lepingut, mida saab võlgniku pettuse korral tühistada või mille krediidiriski kaitse ulatust saab vähendada, ei loeta tingimusteta lepinguks.

Garantiisid, mille puhul garantiiandja teeb makse tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing peab esmalt makseid võlgnikult sisse nõudma, ja mis katavad üksnes kahju, mis jääb alles pärast seda, kui krediidiasutus või investeerimisühing on lõpule viinud ettevalmistusprotsessi, loetakse tingimusteta garantiideks.“;

c)lisatakse järgmine punkt 1a:

„1a. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad võtta arvesse kaudset krediidiriski kaitset, kasutades riskiparameetritel põhineva modelleerimise meetodit kooskõlas käesoleva artikliga ja lõikes 4 sätestatud nõude kohaselt või artiklis 236a osutatud riskiparameetrite asendamise meetodit täiustatud sisereitingute meetodi alusel, tingimusel et võetakse arvesse 4. peatüki aktsepteeritavuse nõudeid. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema selged põhimõtted, mille alusel hinnata kaudse krediidiriski kaitse mõju riskiparameetritele. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute põhimõtted peavad olema kooskõlas nende sisemiste riskijuhtimistavadega ja kajastama käesoleva artikli nõudeid. Nendes põhimõtetes täpsustatakse selgelt, millist käesolevas lõigus kirjeldatud meetodit kasutatakse iga reitingusüsteemi korral, ning krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad neid põhimõtteid aja jooksul järjepidevalt.“;

d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad kaudset krediidiriski kaitset arvesse riskiparameetritel põhineva modelleerimise meetodi kohaselt, ei määrata aluspositsiooni kaetud osale riskikaalu, mis oleks väiksem kui kaitse andja riskikaalu alammäär. Selleks arvutatakse kaitse andja riskikaalu alammäär, kasutades sama makseviivituse tõenäosust, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja riskikaalu funktsiooni, mida kohaldatakse kaitseandja vastu olevale võrreldava otsese riskipositsiooni suhtes, nagu on osutatud artiklis 236a.“;

e)lõige 6 jäetakse välja;

(94)kolmanda osa II jaotise 3. peatüki 6. jao alajagu 4 jäetakse välja;

(95)artiklile 192 lisatakse punktid 5–8:

„5) „riskikaalu asendamise meetod standardmeetodi alusel“ – aluspositsiooni riskikaalu asendamine riskikaaluga, mida kohaldatakse standardmeetodi kohaselt kaitseandja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni suhtes, kooskõlas artikliga 235;

6) „riskikaalu asendamise meetod sisereitingute meetodi alusel“ – aluspositsiooni riskikaalu asendamine riskikaaluga, mida kohaldatakse standardmeetodi kohaselt kaitseandja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni suhtes, kooskõlas artikliga 235a;

7) „riskiparameetrite asendamise meetod sisereitingute põhimeetodi alusel“ – aluspositsiooni makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära riskiparameetrite asendamine vastava makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumääraga, mis määrataks sisereitingute meetodi alusel kaitseandja vastu olevatele võrreldavatele otsestele riskipositsioonidele, ilma et kasutataks makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kooskõlas artikliga 236;

8) „riskiparameetrite asendamise meetod täiustatud sisereitingute meetodi alusel“ – aluspositsiooni makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära riskiparameetrite asendamine vastava makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumääraga, mis määrataks sisereitingute meetodi alusel kaitseandja vastu olevale võrreldavale otsesele riskipositsioonile, kasutades makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kooskõlas artikliga 236a.“;

(96)artiklisse 193 lisatakse lõige 7 järgmises sõnastuses:

„7. Tagatist, mis vastab kõigile käesolevas peatükis sätestatud aktsepteeritavuse nõuetele, võib sellisena tunnustada isegi kasutamata vahenditega seotud riskipositsioonide puhul. Kui vahendi kasutamine sõltub tagatise eelnevast või samaaegsest ostmisest või vastuvõtmisest ulatuses, mis vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatisega seotud huvile pärast vahendi kasutamist, nii et krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole tagatisega seoses mingisugust huvi, kui vahendit ei kasutata, võib sellist tagatist tunnustada kasutamata vahendist tuleneva riskipositsiooni puhul.“;

(97)artikli 194 lõige 10 jäetakse välja;

(98)artikli 197 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)punktid b–e asendatakse järgmisega:

„b) võlaväärtpaberid, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

i)võlaväärtpabereid emiteerivad keskvalitsused või keskpangad;

ii)võlaväärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang:

–mis on tunnistatud 2. peatüki kohaldamisel aktsepteeritavaks;

–mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 1, 2, 3 või 4;

c) võlaväärtpaberid, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

i)neid võlaväärtpabereid emiteerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud;

ii)nendel võlaväärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang:

–mis on tunnistatud 2. peatüki kohaldamisel aktsepteeritavaks;

–mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3;

d) võlaväärtpaberid, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

i)neid võlaväärtpabereid emiteerivad muud üksused;

ii)nendel võlaväärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

–krediidikvaliteeti hindav asutus on tunnistatud 2. peatüki kohaldamisel aktsepteeritavaks;

–EBA on tunnistanud krediidikvaliteeti hindava asutuse kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad krediidiasutuste või investeerimisühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, vastavaks krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3;

e)    võlaväärtpaberitel on kõikidele järgmistele tingimustele vastava krediidikvaliteeti hindava asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang:

i)krediidikvaliteeti hindav asutus on tunnistatud 2. peatüki kohaldamisel aktsepteeritavaks; ning

ii)EBA on tunnistanud krediidikvaliteeti hindava asutuse kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad lühiajaliste nõuete riskiga kaalumist, vastavaks krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3;“;

b)punkt g asendatakse järgmisega:

„g)    kullakang;“;

(99)artiklit 199 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui artikli 124 lõikes 7 ei ole sätestatud teisiti, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada aktsepteeritud tagatisena elamukinnisvara, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, ning ärikinnisvara, sealhulgas büroosid ja muid äripindasid, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist;

b)laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast.

Punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust võlga tagasi maksta. “;

b)lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 55 % ulatuses väärtusest, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 229 (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 7 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;“;

c)lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 55 % ulatuses väärtusest, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 229 (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 7 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;“;

d)lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Kui artikli 429a lõikes 2 määratletud avaliku sektori arengukrediidiasutus annab artikli 429a lõikes 3 määratletud tugilaenu teisele krediidiasutusele või investeerimisühingule või finantseerimisasutusele, kellel on luba direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2 või 3 osutatud toiminguteks ja kes vastab käesoleva määruse artikli 119 lõike 5 kohastele tingimustele, ning kui kõnealune teine krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus annab selle tugilaenu otse või kaudselt lõplikule võlgnikule ja loovutab tugilaenust tuleneva nõude tagatisena avaliku sektori arengukrediidiasutusele, võib avaliku sektori arengukrediidiasutus kasutada loovutatud nõuet aktsepteeritud tagatisena, olenemata loovutatud nõude esialgsest tähtajast.“;

e)lõike 6 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

„d) krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et tagatise realiseerimisest saadav tulu ei ole vähem kui 70 % tagatise väärtusest vähemalt 90 % puhul kõikidest asjaomast liiki tagatise realiseerimistest. Turuhindade olulise volatiilsuse korral tõendab krediidiasutus või investeerimisühing pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et ta teeb tagatise väärtuse hindamist piisavalt konservatiivselt.“;

(100)artiklit 201 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt d asendatakse järgmisega:

„    d) rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse kooskõlas artikliga 118 riskikaal 0 %;“;

ii)lisatakse punkt fa:

„fa) reguleeritud finantssektori ettevõtjad;“;

iii)punkt g asendatakse järgmisega:

„g) kui väärtpaberistamise riskipositsioonile ei anta krediidiriski kaitset, muud ettevõtjad, kellel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, sealhulgas võlgniku ema-, tütar- või sidusettevõtjad, kui nendel ema-, tütar- või sidusettevõtjatel on madalam riskikaal kui võlgnikul;“;

iv)lisatakse punkt ga:

„ga) kui väärtpaberistamise riskipositsioonile antakse krediidiriski kaitse, muud ettevõtjad, kellel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3, ning kellel oli krediidiriski kaitse andmise ajal krediidikvaliteedi astmele 1 või 2 vastav hinnang, sealhulgas võlgniku ema-, tütar- ja sidusettevõtjad, kui nendel ema-, tütar- või sidusettevõtjatel on madalam riskikaal kui võlgnikul;“;

v)lisatakse järgmine lõik:

„Punkti fa kohaldamisel tähendab „reguleeritud finantssektori ettevõtja“ finantssektori ettevõtjat, kes vastab artikli 142 lõike 1 punkti 4 alapunktis b sätestatud tingimusele.“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lisaks lõikes 1 loetletud kaitseandjatele on äriühingud, kellele krediidiasutus või investeerimisühing annab 3. peatüki 6. jao kohaselt sisereitingu, aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjad, kui krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb neid äriühinguid sisereitingute meetodi kohaselt.“;

(101)artikkel 202 jäetakse välja;

(102)artiklisse 204 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3. Esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja kõik muud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ei ole käesoleva peatüki kohaselt aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse vormid.

Riskiga kaalutud varad arvutatakse esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul. Sel eesmärgil liidetakse kogumisse kuuluva alusvara riskikaalud kokku nii, et kogusumma on maksimaalselt 1250 %, mis omakorda korrutatakse krediidituletisinstrumendiga antava krediidiriski kaitse nimiväärtusega, mille tulemusel saadakse kõnealuse tuletisinstrumendiga seotud riskipositsiooni riskiga kaalutud vara.

Teise makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente käsitletakse samamoodi, kuid riskikaalude kokku liitmisel jäetakse arvutusest välja alusvara, mille riskiga kaalutud vara on väikseim. Nii käsitletakse ka n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mille puhul jäetakse arvutusest välja n-1 varad, mille riskiga kaalutud vara on väikseim.“;

(103)artiklit 208 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)punktile b lisatakse järgmised laused:

„Kinnisvara väärtus ei tohi ületada selle või võrreldava kinnisvara keskmist väärtust, mis on mõõdetud ärikinnisvara puhul viimase kolme aasta jooksul ja elamukinnisvara puhul viimase kuue aasta jooksul. Kinnisvaras tehtud muudatusi, millega parandatakse hoone või elamuüksuse energiatõhusust, käsitatakse ühemõtteliselt selle väärtust suurendavatena.“;

ii)teine lõik jäetakse välja;

b)lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Kooskõlas lõikega 3 ja pädevate asutuste nõusolekul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kinnisvara väärtust hinnata ja ümber hinnata täiustatud statistiliste või muude matemaatiliste meetodite (mudelite) abil, mis on välja töötatud laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatult, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad oma põhimõtetes ja korras kriteeriumid mudelite kasutamiseks, et tagatise väärtust hinnata, ümber hinnata ja jälgida. Nendes põhimõtetes ja korras arvestatakse mudelite varasemaid tulemusi, kinnisvarale omaseid muutujaid, minimaalset kättesaadavat ja täpset teavet ning mudelite ebakindlust;

b)krediidiasutused või investeerimisühingud tagavad, et kasutatavad mudelid:

i)sisaldavad kinnisvara ja selle asukoha kohta piisavalt üksikasju;

ii)on kehtivad ja täpsed ning neid saab tegelike vaadeldud tehinguhindade suhtes põhjalikult ja korrapäraselt järeltestida;

iii)põhinevad piisavalt suurel ja esinduslikul valimil, mis on koostatud vaadeldud tehinguhindade alusel;

iv)põhinevad ajakohastatud kvaliteetsetel andmetel;

c)krediidiasutused ja investeerimisühingud vastutavad mudelite nõuetekohasuse ja tulemuslikkuse eest ning lõike 3 punktis b osutatud hindaja vastutab hinnangu eest, mis on tehtud mudelite abil, ning krediidiasutused ja investeerimisühingud mõistavad kasutatud mudelite metoodikat, sisendandmeid ja eeldusi;

d)krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et mudelite dokumentatsioon on ajakohane;

e)krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud nõuetekohased IT-protsessid, -süsteemid ja -võimekus ning mudelipõhise hindamise või tagatise ümberhindamise jaoks piisavad ja õiged andmed;

f)mudelite hinnangud on sõltumatult valideeritud ja valideerimisprotsess on üldiselt kooskõlas artiklis 185 sätestatud põhimõtetega ning lõike 3 punktis b osutatud sõltumatu hindaja vastutab lõplike väärtuste eest, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab käesoleva peatüki kohaldamisel.“;

c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Krediidiriski kaitseks võetud kinnisasi on piisavalt kindlustatud kahju vastu ning krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud protseduurid kindlustuse asjakohasuse jälgimiseks.“;

(104)artiklisse 210 lisatakse järgmine lõik:

„Kui üldiste pandilepingutega või hõljuva pandi muude vormidega antakse laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule registreeritud nõue seoses äriühingu varaga ja kui see nõue sisaldab nii vara, mis ei ole sisereitingute meetodi kohaselt tagatisena aktsepteeritav, kui ka vara, mis on sisereitingute meetodi kohaselt tagatisena aktsepteeritav, võib krediidiasutus või investeerimisühing kajastada seda vara aktsepteeritud otsese krediidiriski kaitsena. Sellisel juhul sõltub kajastamine sellest, kas see vara vastab tagatise aktsepteeritavuse nõuetele sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on sätestatud käesolevas peatükis.“;

(105)artikli 213 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui artikli 214 lõikest 1 ei tulene teisiti, kvalifitseerub garantiist või krediidituletisinstrumendist tulenev krediidiriski kaitse aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)krediidiriski kaitse on vahetu;

b)krediidiriski kaitse ulatus on selgelt sätestatud ega ole muudetav;

c)krediidiriski kaitse leping ei sisalda ühtegi klauslit, mille täitmine ei allu laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesele kontrollile, ja mis:

i)võimaldaks krediidiriski kaitse andjal krediidiriski kaitset ühepoolselt tühistada või muuta;

ii)suurendaks kaitstava riskipositsiooni krediidikvaliteedi halvenemise tõttu krediidiriski kaitse tegelikku maksumust;

iii)võimaldaks krediidiriski kaitse andjal keelduda väljamaksete õigeaegsest tegemisest, kui esialgne võlgnik jätab mis tahes tasumisele kuuluva makse tegemata või liisinguleping lõpeb, et võtta arvesse garanteeritud lõppväärtust vastavalt artikli 134 lõikele 7 ja artikli 166 lõikele 4;

iv)võimaldaks krediidiriski kaitse andjal lühendada krediidiriski kaitse lõpptähtaega;

d)krediidiriski kaitse leping on krediidilepingu sõlmimise ajal juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

Punkti c kohaldamisel ei välistata krediidiriski kaitse lepingu klausliga, millega nähakse ette, et laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu puuduliku hoolsuskohustuse või pettuse korral tühistatakse või vähendatakse garantiiandja pakutava krediidiriski kaitse ulatust, seda, et krediidiriski kaitse on aktsepteeritud. Ühtegi krediidiriski kaitse lepingut, mida saab võlgniku pettuse korral tühistada või mille krediidiriski kaitse ulatust saab vähendada, ei loeta neid tingimusi täitvaks.

Punkti c kohaldamisel võib krediidiriski kaitse andja teha ühekordse makse kõigi nõude alusel võlgnetavate rahasummade kohta või võtta enda kanda võlgniku tulevased maksekohustused, mida krediidiriski kaitse leping hõlmab.“;

(106)artiklit 215 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) võlgniku garantii kasutamist põhjustava makseviivituse või maksete mittetasumise korral on laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul õigus nõuda garantiiandjalt õigeaegselt nõude alusel võlgnetavat mis tahes rahasummat, mille suhtes krediidiriski kaitse on antud.“;

ii)lisatakse järgmised lõigud:

„Garantiiandja teeb makse, ilma et laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing peaks esmalt hakkama makseid võlgnikult sisse nõudma.

Kaudse krediidiriski kaitse korral, mis katab eluaseme hüpoteeklaenud, peavad artikli 213 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja käesoleva punkti esimeses lõigus esitatud nõuded olema täidetud 24 kuu jooksul.“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vastastikuste garantiiskeemide raames antud garantiide puhul või garantiide puhul, mille on andnud artikli 214 lõikes 2 loetletud üksus või millele selline üksus on andnud edasigarantii, loetakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a ja artikli 213 lõike 1 punkti c alapunktis iii sätestatud nõuded täidetuks, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:

a)võlgniku makseviivituse korral või juhul, kui esialgne võlgnik jätab mis tahes tasumisele kuuluva makse tegemata, on laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul õigus saada garantiiandjalt õigeaegselt esialgne makse, mis vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

i)esialgne makse vastab laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tõenäoliselt tekkiva kahju umbkaudsele suurusele, kaasa arvatud kahju, mis tuleneb tasumata intressidest ja muudest maksetest, mida laenuvõtja on kohustatud tegema;

ii)esialgne makse on proportsionaalne garantii kattega;

b)laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing suudab tõendada pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et garantii pakutav krediidiriski kaitse, sealhulgas laenuvõtjalt nõutavate intressi- või muud liiki maksete tegematajätmisest tuleneva kahju eest, õigustab sellist käsitlust.“;

(107)artiklisse 216 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3. Erandina lõikest 1 ei pea krediididerivatiiviga kaetud äriühingute vastu olevate nõuete puhul kõnealuse lõike punkti a alapunktis iii osutatud krediidisündmust tuletislepingus täpsustama, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)selleks et muuta lõpptähtaega, põhisummat, kupongi, valuutat või nõudeõiguse järku seoses aluspositsiooniga nõuetes äriühingute vastu, on vaja 100 % häältest;

b)registrijärgses asukohas, kus äriühingu vastu olevaid nõudeid reguleeritakse, on väljakujunenud pankrotiseadustik, mis võimaldab äriühingut reorganiseerida ja restruktureerida ning millega nähakse ette võlausaldajate nõuete nõuetekohane lahendamine.

Kui punktis a ja b kindlaksmääratud tingimusi ei täideta, võib krediidiriski kaitset siiski aktsepteerida, kui kohaldatakse artikli 233 lõikes 2 sätestatud väärtuse vähendamist.“;

(108)artikkel 217 jäetakse välja;

(109)artikkel 219 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 219
Bilansiline tasaarvestus

Laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule antud laene või sellesse paigutatud hoiuseid, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust, käsitleb asjaomane laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing laenudele ja hoiustele, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust, avalduva otsese krediidiriski kaitse mõju arvutamisel rahalise tagatisena.“;

(110)artiklit 220 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi kasutamine tasaarvestuse raamlepingute puhul“;

b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse (E*) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepingut, mis hõlmab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, arvutavad kohaldatavad volatiilsuskoefitsiendid, kasutades selleks regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit vastavalt artiklites 223–227 finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kohta sätestatule.“;

c)lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) kohaldavad volatiilsuskoefitsiendi väärtust või vajaduse korral volatiilsuskoefitsiendi absoluutväärtust, mis on asjakohane teatava väärtpaberite rühma või teatavat liiki kauba puhul, kõnealusesse väärtpaberite rühma kuuluvate väärtpaberite positiivse või negatiivse netopositsiooni absoluutväärtuse suhtes või seda liiki kauba suhtes;“;

d)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad E* vastavalt järgmisele valemile:

kus:

i    = indeks, mis tähistab kõiki lepingust tulenevaid eraldiseisvaid väärtpabereid, kaupu või sularahapositsioone, mis on kas laenuks antud, müüdud repolepinguga või mille krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspoolele andnud;

j    = indeks, mis tähistab kõiki lepingust tulenevaid eraldiseisvaid väärtpabereid, kaupu või sularahapositsioone, mis on kas laenuks võetud, ostetud edasimüügilepingu alusel või mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab;

k    = indeks, mis tähistab kõiki eri valuutasid, milles lepingust tulenevad väärtpaberid, kaubad või sularahapositsioonid on nomineeritud;

   = sellise konkreetse väärtpaberi, kauba või sularahapositsiooni i riskipositsiooni väärtus, mis on kas laenuks antud, müüdud repolepinguga või antud vastaspoolele lepingu alusel, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt 2. või 3. peatükile;

   = sellise väärtpaberi, kauba või sularahapositsiooni j väärtus, mis on laenuks võetud, ostetud edasimüügilepingu alusel või mida krediidiasutus või investeerimisühing lepingu alusel hoiab;

   = lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud netopositsioon (positiivne või negatiivne) asjaomases valuutas k, välja arvatud lepingu arveldusvaluuta;

   = välisvaluuta volatiilsuskoefitsient valuuta k puhul;

   = lepingu netoriskipositsioon, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

l    = indeks, mis tähistab kõiki lepingust tulenevaid samade väärtpaberite eri rühmi ja sama kauba kõiki eri liike;

= vastavalt lõike 2 punktile a arvutatud netopositsioon (positiivne või negatiivne) teatavas väärtpaberite rühmas l või teatavat liiki kaupades l, mis tulenevad lepingust;

= vastavalt lõike 2 punktile c kindlaks määratud volatiilsuskoefitsient, mis on asjakohane teatavale väärtpaberite rühmale l või teatavat liiki kaupadele l. märk määratakse kindlaks järgmiselt:

a)sellel on plussmärk, kui rühma l väärtpabereid antakse laenuks, müüakse repolepingu alusel või nendega tehakse tehinguid sarnaselt väärtpaberite laenuks andmise või repolepinguga;

b)sellel on miinusmärk, kui rühma l väärtpaberid võetakse laenuks, ostetakse edasimüügilepingu alusel või nendega tehakse tehinguid sarnaselt väärtpaberite laenuks võtmise või pöördrepolepinguga;

N    = lepingust tulenevate samade väärtpaberite eri rühmade ja sama kauba eri liikide koguarv; selle arvutuse eesmärgil ei võeta arvesse rühmi ja liike, mille on väiksem kui ;

   = lepingu koguriskipositsioon, mis arvutatakse järgmiselt:

.“;

(111)artiklit 221 muudetakse järgmiselt:

a)lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute või muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul, mis ei ole 6. peatüki 7. jaos sätestatud nõuetele vastava aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud tuletistehingud, võib krediidiasutus või investeerimisühing arvutada lepingu täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse (E*) sisemudelitel põhineva meetodi abil, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab lõikes 2 sätestatud tingimusi.

2. Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)krediidiasutus või investeerimisühing kasutab seda meetodit ainult selliste riskipositsioonide puhul, mille riskiga kaalutud vara arvutatakse 3. peatükis sätestatud sisereitingute meetodi kohaselt;

b)krediidiasutusele või investeerimisühingule on pädevad asutused andnud loa seda meetodit kasutada;

3. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab sisemudelitel põhinevat meetodit, teeb seda kõigi vastaspoolte ja väärtpaberite puhul, välja arvatud ebaolulised portfellid, mille puhul ta võib kasutada artiklis 220 sätestatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit.“;

b)lõige 8 jäetakse välja;

(112)artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) bilansiväliste kirjete puhul, mis ei ole sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavad tuletisinstrumendid, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse, kasutades artikli 166 lõigetes 8, 8a ja 8b sätestatud standardmeetodi kohase või sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri asemel 100 % krediidi ümberhindlustegurit.“;

b)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad volatiilsuskoefitsiendid artiklites 224–227 osutatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi abil.“;

(113)artikli 224 lõike 1 tabelid 1–4 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Tabel 2

Tabel 3

Muud liiki tagatised või riskipositsioonid

Tabel 4

Volatiilsuskoefitsiendid valuutade mittevastavuse puhul (Hfx)

“;

(114)artikkel 225 jäetakse välja;

(115)artikkel 226 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 226
Volatiilsuskoefitsientide ülespoole korrigeerimine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul

Artiklis 224 sätestatud volatiilsuskoefitsiendid on volatiilsuskoefitsiendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab igapäevase ümberhindluse puhul. Kui ümberhindlust tehakse harvem kui kord päevas, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud suuremaid volatiilsuskoefitsiente. Nende arvutamiseks korrigeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud päevase ümberhindluse volatiilsuskoefitsiente ülespoole, kasutades selleks järgmist aja ruutjuure valemit:

kus:

H = kohaldatav volatiilsuskoefitsient;

= igapäevase ümberhindluse korral kohaldatav volatiilsuskoefitsient;

= tegelik tööpäevade arv, mis jääb ümberhindluste vahele;

= kõnealusele tehinguliigile vastav realiseerimisperiood.“;

(116)artikli 227 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad artiklis 224 osutatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit, võivad repotehingute ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul kohaldada artiklite 224–226 kohaselt arvutatud volatiilsuskoefitsientide asemel 0 % volatiilsuskoefitsienti, kui lõike 2 punktides a–h sätestatud tingimused on täidetud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad artiklis 221 sätestatud sisemudelitel põhinevat meetodit, ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud käsitlust.“;

(117)artiklit 228 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Riskiga kaalutud vara arvutamine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kohaselt standardmeetodi alusel käsitletavate riskipositsioonide puhul“;

b)lõige 2 jäetakse välja;

(118)artiklit 229 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Muu aktsepteeritud tagatise kui finantstagatise hindamise põhimõtted“;

b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kinnisasja hindamine peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)väärtust hinnatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu hüpoteeklaenude omandamise, laenutöötluse ja laenuotsuste tegemise protsessist eraldi ja seda teeb sõltumatu hindaja, kellel on hindamiseks vajalik kvalifikatsioon, võimekus ja kogemused;

b)väärtust hinnatakse usaldusväärsete konservatiivsete hindamiskriteeriumide alusel, mis vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)väärtus ei hõlma hinnatõusuga seotud ootusi;

ii)väärtust korrigeeritakse, et võtta arvesse võimalust, et praegune turuhind on märkimisväärselt kõrgem väärtusest, mis oleks kestlik laenu kehtivusaja jooksul;

c)väärtus ei ole suurem kui kinnisasja turuväärtus, kui turuväärtust on võimalik kindlaks määrata.

Tagatise väärtus kajastab artikli 208 lõike 3 kohaselt nõutava järelevalve tulemusi ja selles on võetud arvesse kõiki kinnisasjaga seotud varasemaid nõudeid.“;

(119)artikkel 230 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 230
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute meetodi alusel riskipositsiooni puhul, millel on aktsepteeritud otsene krediidiriski kaitse

1. Sisereitingute meetodi puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 3. peatüki kohaldamisel makseviivitusest tingitud kahjumäärana tegelikku makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD*), et võtta arvesse käesoleva peatüki kohaselt aktsepteeritud otsest krediidiriski kaitset, välja arvatud artikli 220 kohaldamisalasse kuuluvate riskipositsioonide puhul. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad LGD* järgmise valemi alusel:

kus:

E    = riskipositsiooni väärtus enne otsese krediidiriski kaitse mõju arvessevõtmist. Käesoleva peatüki kohaselt aktsepteeritud finantstagatisega tagatud riskipositsiooni puhul arvutatakse see summa vastavalt artikli 223 lõikele 3. Laenuks antud või panditud väärtpaberite puhul on see summa võrdne laenuks antud sularaha summa või laenuks antud või panditud väärtpaberite väärtusega. Laenuks antud või panditud väärtpaberite puhul suurendatakse riskipositsiooni väärtust, kohaldades volatiilsuskoefitsienti (HE) kooskõlas artiklitega 223–227;

ES    = otsese krediidiriski kaitse praegune väärtus, mis on saadud pärast seda liiki otsesele krediidiriski kaitsele kohaldatava volatiilsuskoefitsiendi (HC) kohaldamist ning riskipositsiooni ja otsese krediidiriski kaitse vaheliste valuutade mittevastavuste volatiilsuskoefitsiendi (Hfx) kohaldamist kooskõlas lõigetega 2 ja 2a. ES ülemmääraks seatakse järgmine väärtus: E · (1 + HE);

EU    = E · (1 + HE) – ES;

LGDU = artikli 161 lõikes 1 sätestatud tagamata riskipositsiooni suhtes kohaldatav makseviivitusest tingitud kahjumäär;

LGDS = selliste riskipositsioonide suhtes kohaldatav makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on tagatud sellist liiki aktsepteeritud otsese krediidiriski kaitsega, mida tehingus kasutatakse, ja mis on täpsustatud lõike 2 tabelis 2aaa.

2. Tabelis 2aaa on esitatud lõikes 1 sätestatud valemis kohaldatavate LGDS ja Hc väärtused.

Tabel 2aaa

2a. Kui aktsepteeritud otsene krediidiriski kaitse on nomineeritud riskipositsioonist erinevas valuutas, on valuutade mittevastavuse volatiilsuskoefitsient (Hfx) sama, mida kohaldatakse artiklite 224–227 kohaselt.

3. Alternatiivina lõigetes 1 ja 2 sätestatud käsitlusele ning kui artikli 124 lõikest 7 ei tulene teisiti, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata riskikaalu 50 % riskipositsiooni sellele osale, mis on vastavalt artikli 125 lõike 1 punktis a või artikli 126 lõike 1 punktis a sätestatud piirides täielikult tagatud liikmesriigi territooriumil asuva elamukinnisvara või ärikinnisvaraga, kui kõik artikli 199 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimused on täidetud.

4. Artikli 220 kohaldamisalasse kuuluva sisereitingute meetodi kohase riskipositsiooni riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 220 lõike 4 kohaselt E*-d ja tagamata riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära, nagu on sätestatud artikli 161 lõike 1 punktides a, aa ja b.“;

(120)artikkel 231 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 231
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine aktsepteeritud otsese krediidiriski kaitse kogumite puhul riskipositsiooni puhul, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud mitut liiki otsese krediidiriski kaitse, võivad riskipositsioonide puhul, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, kohaldada artiklis 230 sätestatud valemit järjestikku tagatise iga liigi suhtes. Sel eesmärgil vähendavad kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud pärast iga otsese krediidiriski kaitse liigi arvesse võtmise etappi tagamata riskipositsiooni järelejäänud väärtust (EU) selles etapis arvesse võetud tagatise korrigeeritud väärtuse (ES) võrra. Kooskõlas artikli 230 lõikega 1 on kõigi otsese krediidiriski kaitse liikide ES kogusumma ülemmäär E · (1 + HE) väärtus, mille tulemuseks on järgmine valem:

kus:

LGDS,i =    otsese krediidiriski kaitse i suhtes kohaldatav makseviivitusest tingitud kahjumäär, nagu on sätestatud artikli 230 lõikes 2;

ES,i =    otsese krediidiriski kaitse i praegune väärtus, mis on saadud pärast seda liiki otsese krediidiriski kaitse suhtes kohaldatava volatiilsuskoefitsiendi (Hc) kohaldamist artikli 230 lõike 2 kohaselt.“;

(121)artikli 232 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui artikli 212 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib raha, mis on hoiustatud, või raha sarnased instrumendid, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses või investeerimisühingus väljaspool valitsemislepingut ning mis on panditud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule, käsitleda kolmandast isikust krediidiasutuse või investeerimisühingu antud garantiina.“;

(122)artikli 233 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad valuutade mittevastavusest tulenevate volatiilsuskoefitsientide aluseks 10 tööpäeva pikkuse realiseerimisperioodi, eeldades igapäevast ümberhindlust, ning arvutavad need koefitsiendid artiklis 224 sätestatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi alusel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerivad volatiilsuskoefitsiente ülespoole vastavalt artiklile 226.“;

(123)artiklit 235 muudetakse järgmiselt:

a)pealkirja muudetakse järgmiselt:

   „Riskiga kaalutud vara arvutamine asendamise meetodi alusel, kui garanteeritud nõuet käsitletakse standardmeetodi kohaselt“;

b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 113 lõike 3 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud vara kaudse krediidiriski kaitsega riskipositsioonide puhul, mille suhtes kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad standardmeetodit, olenemata krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude käsitlemisest, vastavalt järgmisele valemile:

max{0, E – GA} · r + GA · g

kus:

E    = riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud vastavalt artiklile 111. Sel eesmärgil on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 kindlaksmääratud riskipositsiooni väärtus;

GA =    vastavalt artikli 233 lõikele 3 arvutatud krediidiriski kaitse väärtus (G*), mida on korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaos sätestatule;

r =    võlgniku vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule;

g =    krediidiriski kaitse andja vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule;“

c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad laiendada artikli 114 lõigetes 4 ja 7 sätestatud eeliskäsitlust nõuetele või nende osadele, mille on taganud keskvalitsus või keskpank, nii nagu need nõuded oleksid otsesed nõuded keskvalitsuse või keskpanga vastu, kui selliste otseste nõuete puhul on täidetud artikli 114 lõigete 4 või 7 tingimused.“;

(124)lisatakse artikkel 235a:

„Artikkel 235 a
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine asendamise meetodi alusel, kui garanteeritud nõuet käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt ja krediidiriski kaitse andja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse standardmeetodi kohaselt

1. Kaudse krediidiriski kaitsega riskipositsioonide puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 3. peatükis osutatud sisereitingute meetodit, ja kui krediidiriski kaitse andja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse standardmeetodi kohaselt, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud vara vastavalt järgmisele valemile:

max{0, E – GA} · r + GA · g

kus:

E    = riskipositsiooni väärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt 3. peatüki 5. jaole. Selleks arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud bilansiväliste kirjete puhul, mis ei ole sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavad tuletisinstrumendid, riskipositsiooni väärtuse, kasutades artikli 166 lõigetes 8, 8a ja 8b sätestatud standardmeetodi kohase või sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri asemel 100 % krediidi ümberhindlustegurit;

GA    = vastavalt artikli 233 lõikele 3 arvutatud krediidiriski kaitse väärtus (G*), mida on korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 3. peatüki 5. jaos sätestatule;

r    = võlgniku vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 3. peatükis sätestatule;

g    = krediidiriski kaitse andja vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule.

2. Juhul kui kaitstud väärtus (GA) on riskipositsiooni väärtusest (E) väiksem, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada lõikes 1 sätestatud valemit ainult siis, kui riskipositsiooni kaitstud ja kaitsmata osad kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad laiendada artikli 114 lõigetes 4 ja 7 sätestatud eeliskäsitlust nõuetele või nende osadele, mille on taganud keskvalitsus või keskpank, nii nagu need nõuded oleksid otsesed nõuded keskvalitsuse või keskpanga vastu, kui selliste otseste nõuete puhul on täidetud artikli 114 lõigete 4 või 7 tingimused.

4. Riskipositsiooni väärtuse kaetud osa oodatav kahju on null.

5. Riskipositsiooni väärtuse (E) katmata osa puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing aluspositsioonile vastavat riskikaalu ja oodatavat kahju. Artiklis 159 sätestatud arvutuse tegemiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse katmata osa suhtes kõik üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja artiklis 34 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevusega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised või muud riskipositsiooniga seotud omavahendite vähendamised.“;

(125)artiklit 236 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine asendamise meetodi alusel, kui nii garanteeritud nõuet kui ka krediidiriski kaitse andja vastu olevat võrreldavat otsest nõuet käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt“;

b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kaudse krediidiriski kaitsega riskipositsiooni puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 3. peatükis osutatud sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ning kui krediidiriski kaitse andja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse 3. peatükis sätestatud sisereitingute meetodi kohaselt, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni kaetud osaks riskipositsiooni väärtuse E või kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuse GA, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem;“

c)lisatakse lõiked 1a–1d:

„1a. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kohaldab krediidiriski kaitse andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuete suhtes sisereitingute meetodit, kasutades makseviivituse tõenäosuse sisehinnanguid, arvutab kooskõlas lõikega 1b riskipositsiooni väärtuse kaetud osa riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju, kasutades krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosust ja makseviivitusest tingitud kahjumäära, mida kohaldatakse krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude suhtes, nagu on osutatud artikli 161 lõikes 1. Allutatud riskipositsioonide ja allutamata kaudse krediidiriski kaitse puhul on makseviivitusest tingitud kahjumäär, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskipositsiooni väärtuse kaetud osa suhtes, kõrgema nõudeõiguse järguga nõuetega seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, milles võidakse võtta arvesse aluspositsiooni mis tahes tagatust vastavalt käesolevale peatükile.

1b. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad aluspositsiooni kaetud osa suhtes kohaldatava riskikaalu ja oodatava kahju, kasutades makseviivituse tõenäosust, lõikes 1a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära ja sama riskikaalu funktsiooni, mida kasutatakse krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude puhul, ning kasutavad vajaduse korral ka aluspositsiooniga seotud lõpptähtaega M, mis on arvutatud vastavalt artiklile 162.

1c. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad krediidiriski kaitse andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuete suhtes sisereitingute meetodit, kasutades artikli 153 lõikes 5 sätestatud meetodit, kasutavad riskipositsiooni kaetud osa suhtes kohaldatava riskikaalu ja oodatava kahjuna neid, mis vastavad artikli 153 lõikes 5 ja artikli 158 lõikes 6 sätestatutele.

1d. Olenemata lõikest 1c arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad garanteeritud nõuete suhtes sisereitingute meetodit artikli 153 lõikes 5 sätestatud meetodi kohaselt, riskipositsiooni kaetud osa suhtes kohaldatava riskikaalu ja oodatava kahju, kasutades selleks makseviivituse tõenäosust, artikli 161 lõikes 1 osutatud krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude suhtes kohaldatavat makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas lõikega 1b ja sama riskikaalu funktsiooni, mida kasutatakse krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude puhul, ning kasutavad vajaduse korral ka aluspositsiooniga seotud lõpptähtaega M, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 162. Allutatud riskipositsioonide ja allutamata kaudse krediidiriski kaitse puhul on makseviivitusest tingitud kahjumäär, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskipositsiooni väärtuse kaetud osa suhtes, kõrgema nõudeõiguse järguga nõuetega seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, milles võidakse võtta arvesse aluspositsiooni mis tahes tagatust vastavalt käesolevale peatükile.“;

d)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Riskipositsiooni väärtuse (E) katmata osa puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing aluspositsioonile vastavat riskikaalu ja oodatavat kahju. Artiklis 159 sätestatud arvutuse tegemiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse katmata osa suhtes kõik üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised, artiklis 34 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevusega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud riskipositsiooniga seotud omavahendite vähendamised, välja arvatud artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt tehtud mahaarvamised.“;

(126)lisatakse artikkel 236a:

„Artikkel 236 a
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine asendamise meetodi alusel, kui garanteeritud nõuet käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, kasutades makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ja krediidiriski kaitse andja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse samuti sisereitingute meetodi kohaselt

1. Kaudse krediidiriski kaitsega riskipositsiooni puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 3. peatükis osutatud sisereitingute meetodit, kasutades makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ning kui krediidiriski kaitse andja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse samuti 3. peatükis osutatud sisereitingute meetodi kohaselt, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni kaetud osaks riskipositsiooni väärtuse E või kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuse GA, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem. Riskipositsiooni väärtuse kaetud osa riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks kasutatakse makseviivituse tõenäosust, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja sama riskikaalu funktsiooni, mida kasutatakse krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude puhul, ning vajaduse korral kasutatakse ka aluspositsiooni lõpptähtaega M, mis on arvutatud vastavalt artiklile 162.

2. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kohaldab 3. peatükis osutatud sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta krediidiriski kaitse andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, määrab makseviivitusest tingitud kahjumäära kindlaks vastavalt artiklile 161. Allutatud riskipositsioonide ja allutamata kaudse krediidiriski kaitse puhul on makseviivitusest tingitud kahjumäär, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskipositsiooni väärtuse kaetud osa suhtes, kõrgema nõudeõiguse järguga nõuetega seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, milles võidakse võtta arvesse aluspositsiooni mis tahes tagatust vastavalt käesolevale peatükile.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad 3. peatükis osutatud sisereitingute meetodit, kasutades krediidiriski kaitse andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuete suhtes makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, arvutavad aluspositsiooni kaetud osa riskikaalu ja oodatava kahju määra, kasutades makseviivituse tõenäosust, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja sama riskikaalu funktsiooni, mida kasutatakse krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude puhul, ning kasutavad vajaduse korral ka aluspositsiooniga seotud lõpptähtaega M, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 162.

4. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kohaldab krediidiriski kaitse andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuete suhtes sisereitingute meetodit, kasutades artikli 153 lõikes 5 sätestatud meetodit, kasutab riskipositsiooni kaetud osa suhtes kohaldatava riskikaalu ja oodatava kahjuna neid, mis vastavad artikli 153 lõikes 5 ja artikli 158 lõikes 6 sätestatutele.

5. Riskipositsiooni väärtuse (E) katmata osa puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing aluspositsioonile vastavat riskikaalu ja oodatavat kahju. Artiklis 159 sätestatud arvutuse tegemiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse katmata osa suhtes kõik üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised, artiklis 34 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevusega seotud täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud riskipositsiooniga seotud omavahendite vähendamised, välja arvatud artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt tehtud mahaarvamised.“;

(127)III osa II jaotise 4. peatüki 6. jagu jäetakse välja;

(128)artikli 273 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    kooskõlas artikliga 183, kui ta on saanud artikli 143 kohase loa.“

(129)artiklit 273b muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 273b
Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite ja krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamise lihtsustatud meetodi kasutamise tingimuste mittetäitmine“;

b)lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutused ja investeerimisühingud lõpetavad oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt ning krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamise artikli 385 kohaselt kolme kuu jooksul pärast ühe järgmise asjaolu ilmnemist:“;

c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes on lõpetanud oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt ja krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamise artikli 385 kohaselt, lubatakse jätkata oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamist 4. või 5. jao kohaselt ning krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamist artikli 385 kohaselt üksnes siis, kui nad tõendavad pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõigetes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud ühe aasta jooksul.“;

(130)artiklit 274 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui sama tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut või kui sama tasaarvestatavate tehingute kogum hõlmab nii tehinguid, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, kui ka neid, mille suhtes seda ei kohaldata, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing oma riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

a)krediidiasutus või investeerimisühing loob asjaomased hüpoteetilised tasaarvestatavate tehingute allkogumid, mis hõlmavad tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvaid tehinguid, järgmiselt:

i)kõik tehingud, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut ja sama riski võimendustagatise perioodi, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 285 lõigetega 2–5, määratakse samasse tasaarvestatavate tehingute allkogumisse;

ii)kõik tehingud, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, määratakse samasse tasaarvestatavate tehingute allkogumisse, mis erineb punkti i kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute allkogumist;

b)krediidiasutus või investeerimisühing arvutab käesoleva lõike sissejuhatavas lauses osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi asenduskulu kooskõlas artikli 275 lõikega 2, võttes arvesse kõiki tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvaid tehinguid, mille suhtes kohaldatakse või ei kohaldata võimendustagatise lepingut, ning kohaldab kõiki järgmisi asjaolusid:

i)praegune turuväärtus arvutatakse kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute kohta koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;

ii)vajaduse korral arvutatakse NICA, VM, TH ja MTA eraldi, tasaarvestatavate tehingute kogumi iga võimendustagatise lepingu suhtes kohaldatavate samade sisendite summana;

c)krediidiasutus või investeerimisühing arvutab artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni, kohaldades kõiki järgmisi asjaolusid:

i)artikli 278 lõikes 1 osutatud kordaja põhineb vajaduse korral sisenditel CMV, NICA ja VM vastavalt käesoleva lõike punktile b;

ii) arvutatakse vastavalt artiklile 278 iga punktis a osutatud hüpoteetilise tasaarvestatavate tehingute allkogumi kohta eraldi“;

b)lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lihtsad digitaalsed optsioonid, mille täitmishind võrdub Kga, kahe müüdud või ostetud lihtsa ostu- või müügioptsiooni asjaomase kombinatsiooniga, mis annab digitaalse optsiooniga võrdväärse tulemuse ning vastab järgmistele nõuetele:

a)digitaalse optsiooniga võrdväärse tulemuse andva kombinatsiooni kaks optsiooni vastavad järgmistele tingimustele:

i)lõppkuupäev ja alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind on sama mis lihtsal digitaalsel optsioonil;

ii)täitmishinnad on vastavalt 0,95 ∙ K ja 1,05 ∙ K;

b)digitaalse optsiooniga võrdväärse tulemuse andev kombinatsioon kordab täpselt lihtsa digitaalse optsiooni väljamakset väljaspool punktis a osutatud kahe täitmishinna vahelist vahemikku;

digitaalse optsiooniga võrdväärse tulemuse andva kombinatsiooni kahe optsiooni riskipositsioon arvutatakse eraldi vastavalt artiklile 279.“;

(131)III osa III jaotis asendatakse järgmisega:

„III JAOTIS
OPERATSIOONIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED

Artikkel 311 a
Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„operatsiooniriski juhtum“ – operatsiooniriskiga seotud juhtum, mis tekitab ühe või mitme majandusaasta jooksul ühe- või mitmekordset kahju;

b)„kogu brutokahju“ – ühe või mitme majandusaasta jooksul ühe ja sama operatsiooniriski juhtumiga seotud brutokahjude summa;

c)„kogu puhaskahju“ – ühe või mitme majandusaasta jooksul ühe ja sama operatsiooniriski juhtumiga seotud puhaskahjude summa.

1. PEATÜKK
Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamine

Artikkel 312
Omavahendite nõue

Operatsiooniriski omavahendite nõue on artikli 313 kohaselt arvutatud majandusnäitaja komponent.

Artikkel 313
Majandusnäitaja komponent

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma majandusnäitaja komponendi vastavalt järgmisele valemile:

kus:

BIC    =    majandusnäitaja komponent;

BI    =    majandusnäitaja, väljendatud miljardites eurodes ja arvutatud vastavalt artiklile 314.

Artikkel 314
Majandusnäitaja

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma majandusnäitaja vastavalt järgmisele valemile:

kus:

BI    =    majandusnäitaja, väljendatud miljardites eurodes;

ILDC    =    intressi-, liisingu- ja dividendikomponent, väljendatud miljardites eurodes ja arvutatud vastavalt lõikele 2;

SC    =    teenuste komponent, väljendatud miljardites eurodes ja arvutatud vastavalt lõikele 3;

FC    =    finantskomponent, väljendatud miljardites eurodes ja arvutatud vastavalt lõikele 4.

2. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse intressi-, liisingu- ja dividendikomponent vastavalt järgmisele valemile:

kus:

ILDC    =    intressi-, liisingu- ja dividendikomponent;

IC    =    intressikomponent, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigist finantsvaradest saadud intressitulu ja muu intressitulu, sealhulgas kapitali- ja kasutusrendist saadud finantstulu ja liisitud varast saadud kasum, millest on maha arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigist finantskohustustest tulenev intressikulu ja muu intressikulu, sealhulgas kapitali- ja kasutusrendist tulenev intressikulu ning vara kasutusrendist tulenev kulum, vara väärtuse langus ja kahjum, arvutatuna kolme eelmise majandusaasta vahe absoluutväärtuste aasta keskmisena;

AC    =    varakomponent, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tagasimaksmata laenude, ettemaksete, intressi teenivate väärtpaberite (sealhulgas riigivõlakirjade) ja liisinguvarade kogusumma, arvutatuna kolme eelmise majandusaasta aasta keskmisena, võttes aluseks summad iga vastava majandusaasta lõpus;

DC    =    dividendikomponent, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu dividenditulu, mis on saadud investeeringutest aktsiatesse ja fondidesse, mida ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes konsolideeritud, sealhulgas dividenditulu konsolideerimata tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja ühisettevõtjatelt, arvutatuna kolme eelmise majandusaasta aasta keskmisena.

3. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse teenuste komponent vastavalt järgmisele valemile:

kus:

SC    =    teenuste komponent;

OI    =    muu tegevustulu, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu kolme eelmise majandusaasta sellisest tavapärasest pangandustegevusest saadud aasta keskmine tulu, mida ei ole kajastatud majandusnäitaja muudes kirjetes, kuid mis on samalaadsed;

OE    =    muu tegevuskulu, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu kolme eelmise majandusaasta sellisest tavapärasest pangandustegevusest tulenevate kulude ja kahju aasta keskmine, mida ei ole kajastatud majandusnäitaja muudes kirjetes, kuid mis on samalaadsed, ning operatsiooniriski juhtumitest tulenevad kulud ja kahju;

FI    =    teenus- ja vahendustasudest saadud tulu komponent, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kolme eelmise majandusaasta jooksul nõustamise ja teenuste osutamise eest saadud aasta keskmine tulu, sealhulgas tulu, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud finantsteenuste edasiandjana;

FE    =    teenus- ja vahendustasudest tuleneva kulu komponent, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kolme eelmise majandusaasta jooksul nõustamise ja teenuste kasutamise eest makstud aasta keskmine kulu, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt finantsteenuste osutamise edasiandmise eest makstud tasud, välja arvatud mittefinantsteenuste osutamise edasiandmise eest makstud tasud.

4. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse finantskomponent vastavalt järgmisele valemile:

kus:

FC    =    finantskomponent;

TC    =    kauplemisportfelli komponent, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli, sealhulgas kauplemisportfelli kuuluvate kauplemisel kasutatavate varade ja kohustuste ning riskimaandamise arvestusest ja valuutakursi vahedest tuleneva puhaskasumi või -kahjumi kolme eelmise majandusaasta absoluutväärtuste aasta keskmine;

BC    =    kauplemisega mitteseotud tegevuse komponent, mis on sellise puhaskasumi või -kahjumi kolme eelmise majandusaasta absoluutväärtuste aasta keskmine, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälisest tegevusest, sealhulgas kasumiaruande kaudu kajastatavas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvaradest ja -kohustustest, riskimaandamise arvestusest, valuutakursi vahedest ning selliste finantsvarade ja -kohustuste realiseerunud kasumist ja kahjumist, mida ei ole mõõdetud kasumiaruande kaudu kajastatavas õiglases väärtuses.

5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta oma majandusnäitaja arvutamisel ühtegi järgmistest elementidest:

a)kindlustus- või edasikindlustustegevuse tulud ja kulud;

b)ostetud kindlustus- või edasikindlustuslepingute eest makstud kindlustusmaksed ja saadud maksed;

c)halduskulud, sealhulgas personalikulud, mittefinantsteenuste osutamise edasiandmise eest makstud tasud ja muud halduskulud;

d)halduskulude sissenõudmine, sealhulgas maksete sissenõudmine klientide nimel;

e)ruumide ja põhivaraga seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need kulud tulenevad tegevuskahju juhtumitest;

f)materiaalse vara kulum ja immateriaalse vara amortisatsioon, välja arvatud kasutusrendiga seotud vara kulum, mis lisatakse kapitali- ja kasutusrendi kuludesse;

g)eraldised ja eraldiste tühistamine, välja arvatud juhul, kui need eraldised on seotud tegevuskahju juhtumitega;

h)nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud;

i)väärtuse langus ja väärtuse languse tühistamine;

j)kasumiaruandes kajastatud firmaväärtuse muutused;

k)äriühingu tulumaks.

6. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)majandusnäitaja komponendid, koostades tüüpiliste allkirjete loetelu, võttes arvesse rahvusvahelisi regulatiivseid standardeid;

b)lõikes 5 loetletud elemendid.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

7. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada majandusnäitaja kirjed, sidudes need kirjed komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/451*5 sätestatud asjaomaste aruandevormi lahtritega.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.

Artikkel 315
Majandusnäitaja korrigeerimine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad ühendatud või üle võetud üksuste või tegevuste majandusnäitaja kirjeid oma majandusnäitaja arvutamisel arvesse alates ühendamise või ülevõtmise ajast, arvestades kolme viimast majandusaastat.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad taotleda pädevalt asutuselt luba jätta üleantud üksuste või tegevustega seotud majandusnäitaja kirjed oma majandusnäitaja arvutamisest välja.

3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

a)kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud majandusnäitaja korrigeerimised;

b)tingimused, mille kohaselt pädevad asutused võivad anda lõikes 2 osutatud loa;

c)lõikes 2 osutatud korrigeerimiste aeg.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

2. PEATÜKK
Andmete kogumine ja haldamine

Artikkel 316
Operatsiooniriski aastase kahju arvutamine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle majandusnäitaja on vähemalt 750 miljonit eurot, arvutavad operatsiooniriski aastase kahju vastavalt artikli 318 lõikele 1 arvutatud asjaomase majandusaasta kõigi selliste puhaskahjude summana, mis on võrdsed artikli 319 lõigetes 1 või 2 sätestatud kahjuandmete künnistega või nendest suuremad.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused teha operatsiooniriski aastase kahju arvutamise nõudest erandi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kelle majandusnäitaja ei ületa 1 miljardit eurot, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et esimese lõigu kohaldamine oleks krediidiasutusele või investeerimisühingule põhjendamatult koormav.

2. Lõike 1 kohaldamisel on asjakohane majandusnäitaja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt viimasel kaheksal aruandekuupäeval esitatud majandusnäitaja suurim väärtus. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole veel oma majandusnäitajat esitanud, kasutab oma kõige uuemat majandusnäitajat.

3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimust „põhjendamatult koormav“ lõike 1 kohaldamisel.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 317
Kahjuandmed

1. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes arvutavad operatsiooniriski aastase kahju vastavalt artikli 316 lõikele 1, peab olema kehtestatud kord, menetlused ja mehhanismid, et pidevalt ajakohastada ja hallata kahjuandmeid, mis hõlmavad iga registreeritud operatsiooniriski juhtumi kohta puhaskahju summat, kindlustusega mitteseotud sissenõudmised, kindlustusega seotud sissenõudmised, aruandekuupäeva ja koondatud kahju, sealhulgas väärkäitumisjuhtumist tulenevat kahju.

2. Krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjuandmed hõlmavad kõiki operatsiooniriski juhtumeid, mis tulenevad kõigist üksustest, kelle suhtes kohaldatakse konsolideerimist vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile.

3. Lõike 1 kohaldamisel krediidiasutused ja investeerimisühingud:

a)kajastavad kahjuandmetes iga operatsiooniriski juhtumit, mis on registreeritud ühel või mitmel majandusaastal;

b)kasutavad operatsiooniriski juhtumitega seotud kahju kajastamiseks kahjuandmetes mitte hilisemat kuupäeva kui arvestuspäev;

c)jaotavad mitme aasta jooksul raamatupidamise aastaaruandesse kantud kahjud ja nendega seotud sissenõudmised kahjuandmete vastavatele eelarveaastatele kooskõlas nende arvestusliku käsitlusega.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad ka

a)teavet operatsiooniriski juhtumite aruandekuupäevade kohta, sealhulgas:

i)operatsiooniriski juhtumi toimumise või alguse kuupäev (edaspidi „toimumispäev“), kui seda on võimalik kindlaks teha;

ii)kuupäev, mil krediidiasutus või investeerimisühing sai operatsiooniriski juhtumist teada (edaspidi „avastamispäev“);

iii)kuupäev või kuupäevad, mil operatsiooniriski juhtum põhjustas kahju või loodi reserv või eraldis kahju katteks, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes (edaspidi „arvestuspäev“);

b)teavet brutokahju summade sissenõudmise kohta ning kirjeldavat teavet kahjujuhtumite tegurite või põhjuste kohta.

Kirjeldava teabe üksikasjalikkus peab vastama brutokahju suurusele.

5. Krediidiasutus või investeerimisühing ei kajasta kahjuandmetes krediidiriskiga seotud operatsiooniriski juhtumeid, mida kajastatakse krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud varas. Operatsiooniriski juhtumeid, mis on seotud krediidiriskiga, kuid mida ei kajastata krediidiriskiga seotud riskiga kaalutud varas, kajastatakse kahjuandmetes.

6. Tururiskiga seotud operatsiooniriski juhtumeid käsitletakse operatsiooniriskina ja neid kajastatakse kahjuandmetes.

7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad pädeva asutuse taotluse korral suutma määrata oma varasemad sisemised kahjuandmed vastavalt juhtumi liigile.

8. Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kahjuandmete säilitamiseks ja ajakohastamiseks vajaliku IT-taristu usaldusväärsuse, töökindluse ja toimivuse, kinnitades kõike järgmist:

a)krediidiasutuse või investeerimisühingu IT-süsteemid ja taristu on käesoleva artikli kohaldamisel usaldusväärsed ja vastupidavad ning et seda usaldusväärsust ja vastupidavust saab pidevalt säilitada;

b)krediidiasutuse või investeerimisühingu IT-taristu puhul, mida rakendatakse käesoleva artikli kohaldamisel, kasutatakse konfiguratsiooni haldamise, muutuste juhtimise ja väljalaske haldamise protsesse;

c)kui krediidiasutus või investeerimisühing on osa käesoleva artikli kohaldamisel rakendatava IT-taristu hooldamisest edasi andnud, tagatakse IT-taristu usaldusväärsus, töökindlus ja toimivus, kinnitades vähemalt järgmist:

i)käesoleva artikli kohaldamisel on krediidiasutuse või investeerimisühingu IT-süsteemid ja taristu usaldusväärsed ja vastupidavad ning neid omadusi on võimalik pidevalt säilitada;

ii)käesoleva artikli kohaldamisel on IT-taristu kavandamine, loomine, katsetamine ja kasutuselevõtt usaldusväärne ja asjakohane seoses projektijuhtimise, riskijuhtimise ja haldamisega, projekteerimise, kvaliteedi tagamise ja testide kavandamisega, süsteemide modelleerimise ja arendamisega ning kvaliteedi tagamisega kõigis tegevustes, sealhulgas koodide läbivaatamise ja vajaduse korral koodide kontrollimisega ning testimisega, sealhulgas kasutajapoolse vastuvõtuga;

iii)käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu IT-taristu suhtes konfiguratsiooni haldamise, muutuste juhtimise ja väljalaske haldamise protsesse;

iv)krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan või kõrgem juhtkond kiidab heaks käesoleva artikli kohaldamisel kasutatava IT-taristu ja hädaolukorra lahendamise plaani kavandamise, loomise, katsetamise ja kasutuselevõtu ning juhtorganit ja kõrgemat juhtkonda teavitatakse korrapäraselt IT-taristu toimimisest käesoleva artikli kohaldamisel.

9. Käesoleva artikli lõike 6 kohaldamisel on EBA-l õigus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse operatsiooniriski riskitaksonoomia ja metoodika, et liigitada kõnealuse operatsiooniriski riskitaksonoomia alusel kahjuandmetes sisalduvaid kahjujuhtumeid.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

10. Lõike 7 kohaldamiseks töötab EBA välja suunised, milles selgitatakse tehnilisi elemente, mis on vajalikud kahjuandmete säilitamiseks vajaliku halduskorra usaldusväärsuse, töökindluse ja toimivuse tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu IT-süsteemidele ja taristutele.

Kõnealused suunised esitatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 318
Puhaskahju ja brutokahju arvutamine

1. Artikli 316 lõike 1 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga operatsiooniriski juhtumi puhaskahju järgmiselt:

Puhaskahju = brutokahju – sissenõudmised

kus:

brutokahju = operatsiooniriski juhtumiga seotud kahju enne mis tahes liiki sissenõudmiste mahaarvamist;

sissenõudmine = algse operatsiooniriski juhtumiga seotud üks või mitu eraldi juhtumit, mis on ajaliselt eraldatud ja mille puhul saadakse rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu kolmandalt isikult.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ajakohastavad pidevalt iga konkreetse operatsiooniriski juhtumi puhaskahju arvutust. Selleks ajakohastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud puhaskahju arvutust, mille aluseks on brutokahju täheldatud või prognoositud muutused ja sissenõudmised viimase kümne majandusaasta iga aasta kohta. Kui sama operatsiooniriski juhtumiga seotud kahjusid täheldatakse kõnealuse kümneaastase ajavahemiku jooksul mitmel majandusaastal, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing välja ja ajakohastab järgmise:

a)puhaskahju, brutokahju ja sissenõudmised kümneaastase ajavahemiku iga majandusaasta kohta, mil see puhaskahju, brutokahju ja sissenõudmine registreeriti;

b)kümneaastase ajavahemiku kõigi asjaomaste majandusaastate puhaskahju, brutokahju ja sissenõudmiste kogusummad.

2. Lõike 1 kohaldamisel võetakse brutokahju arvutamisel arvesse järgmisi kirjeid:

a)otsesed kulud, sealhulgas vara väärtuse langus, arveldused, kahju hüvitamiseks makstud summad, trahvid, viivistasud ja õigusabikulud krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes ning operatsiooniriski juhtumist tulenevad allahindamised, sealhulgas:

i)kui operatsiooniriski juhtum on seotud tururiskiga, siis turupositsioonide likvideerimise kulud operatsiooniriski kirjete sissenõutud kahju summas;

ii)kui maksed on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu protsesside häirete või puudustega, siis trahvid, intressimaksed, viivistasud ja õigusabikulud ning maksud, välja arvatud algselt tasumisele kuuluv maksusumma;

b)operatsiooniriski juhtumist tulenevad kulud, sealhulgas operatsiooniriski juhtumiga otseselt seotud väliskulud ning parandus- või asenduskulud, mis on seotud enne operatsiooniriski juhtumit olnud positsiooni taastamisega;

c)kasumiaruandes kajastatud eraldised või reservid võimaliku operatsioonikahjust tuleneva mõju katteks, sealhulgas väärkäitumisjuhtumitest tuleneva kahju katteks;

d)lõpliku finantsmõjuga operatsiooniriski juhtumitest tulenev kahju, mis on ajutiselt kirjendatud ülemineku- või vahekontodel ja mida ei kajastata veel kasumiaruandes (edaspidi „ajutiselt kirjendatud kahju“);

e)majandusaastal kajastatud negatiivne majanduslik mõju, mis tuleneb eelmiste majandusaastate rahavooge või finantsaruandeid mõjutavatest operatsiooniriski juhtumitest („ajastamiskahju“).

Punkti d kohaldamisel lisatakse kahjuandmetesse ajutiselt kirjendatud oluline kahju aja jooksul, mis on vastavuses ajutiselt kirjendatud kahju suuruse ja vanusega.

Punkti e kohaldamisel lisab krediidiasutus või investeerimisühing kahjuandmetesse olulise ajastamiskahju, kui see on tingitud operatsiooniriski juhtumitest, mis hõlmavad rohkem kui ühte majandusaastat ja toovad kaasa õigusliku riski. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad majandusaasta operatsiooniriski kirje kajastatud kahju summas kahju, mis tuleneb eelmisel majandusaastal esinenud kirjendamisvigade korrigeerimisest, isegi kui see kahju ei mõjuta otseselt kolmandaid isikuid. Kui esineb oluline ajastamiskahju ja operatsiooniriski juhtum mõjutab otseselt kolmandaid isikuid, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu kliente, teenuseosutajaid ja töötajaid, lisab krediidiasutus või investeerimisühing ka varem esitatud finantsaruannete ametliku korrigeeritud versiooni.

3. Lõike 1 kohaldamisel jäetakse brutokahju arvutusest välja järgmised kirjed:

a)materiaalse põhivara üldise haldamise lepingute kulud;

b)sise- või väliskulud seoses äritegevuse edendamisega pärast operatsiooniriskist tekkinud kahju, sealhulgas ajakohastamise, parandamise, riskihindamise algatuste ja edendamisega seotud kulud;

c)kindlustusmaksed.

4. Lõike 1 kohaldamisel kasutatakse sissenõudmisi brutokahju vähendamiseks üksnes juhul, kui krediidiasutusele või investeerimisühingule on laekunud makse. Nõudeid ei käsitata sissenõudmisena.

Pädeva asutuse nõudmisel esitab krediidiasutus või investeerimisühing kõik dokumendid, mis on vajalikud operatsiooniriski juhtumi puhaskahju arvutamisel arvesse võetud laekunud maksete kontrollimiseks.

Artikkel 319
Kahjuandmete künnised

1. Artikli 316 lõikes 1 nõutud operatsiooniriski aastase kahju arvutamiseks võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kahjuandmetes kajastatud operatsiooniriski juhtumeid, mille artikli 318 kohaselt arvutatud puhaskahju on vähemalt 20 000 eurot.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 446 kohaldamisel ka artikli 316 lõikes 1 osutatud operatsiooniriski aastase kahju, võttes arvesse kahjuandmetes kajastatud operatsiooniriski juhtumeid, mille artikli 318 kohaselt arvutatud puhaskahju on vähemalt 100 000 eurot.

3. Kui operatsiooniriski juhtum põhjustab kahju rohkem kui ühe majandusaasta jooksul, nagu on osutatud artikli 318 lõike 1 teises lõigus, on lõigetes 1 ja 2 osutatud künniste puhul arvesse võetav puhaskahju kogu puhaskahju.

Artikkel 320
Kahju väljajätmine

1. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul jätta krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski aastase kahju arvutusest välja erakorralised operatsiooniriski juhtumid, mis ei ole enam krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili seisukohast olulised, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevale asutusele veenvalt tõendada, et operatsiooniriski juhtumit, millest selline operatsiooniriski kahju tulenes, enam ei esine;

b)operatsiooniriski kahju on üks järgmistest:

i)moodustab 15 % või rohkem krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski keskmisest aastasest kahjust, mis on arvutatud artikli 319 lõikes 1 osutatud künnise alusel, kui operatsiooniriski kahjujuhtum on seotud tegevustega, mis on endiselt majandusnäitaja osa;

ii)moodustab 0 % või rohkem krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski keskmisest aastasest kahjust, mis on arvutatud artikli 319 lõikes 1 osutatud künnise alusel, kui operatsiooniriski kahjujuhtum on seotud tegevustega, mis on artikli 315 lõike 2 kohaselt majandusnäitajast välja arvatud;

c)operatsiooniriski kahju oli kahju andmebaasis vähemalt üks aasta, välja arvatud juhul, kui operatsiooniriski kahju on seotud tegevustega, mis on artikli 315 lõike 2 kohaselt majandusnäitajast välja arvatud.

Punkti c kohaldamisel algab minimaalne üheaastane periood kuupäevast, mil kahjuandmetes sisalduv operatsiooniriski juhtum muutus esimest korda suuremaks kui artikli 319 lõikes 1 osutatud olulisuse künnis.

2. Lõikes 1 osutatud luba taotlev krediidiasutus või investeerimisühing esitab pädevale asutusele erakorralise kahju väljajätmise dokumenteeritud põhjendused, sealhulgas:

a)operatsiooniriski juhtumi kirjeldus, mille väljajätmist taotletakse;

b)tõend selle kohta, et operatsiooniriski juhtumist tulenev kahju ületab lõike 1 punktis b osutatud kahju väljajätmise olulisuse künnist, kaasa arvatud kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum muutus olulisuse künnisest suuremaks;

c)kuupäev, mil asjaomane operatsiooniriski juhtum välja jäetakse, võttes arvesse lõike 1 punktis c sätestatud minimaalset perioodi;

d)põhjus, miks operatsiooniriski juhtumit ei peeta enam krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili seisukohast oluliseks;

e)tõendus selle kohta, et sarnased või allesjäänud õiguslikud nõuded puuduvad ja et operatsiooniriski juhtum, mis soovitakse välja jätta, ei ole muude tegevuste või toodete suhtes asjakohane;

f)krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatu läbivaatamise või valideerimise aruanded, mis kinnitavad, et operatsiooniriski juhtum ei ole enam asjakohane ja et puuduvad sarnased või allesjäänud õiguslikud nõuded;

g)tõend selle kohta, et krediidiasutuse või investeerimisühingu pädevad organid on krediidiasutuse või investeerimisühingu heakskiitmismenetluse kaudu operatsiooniriski juhtumi väljajätmise taotluse heaks kiitnud, kaasa arvatud heakskiitmise kuupäev;

h)operatsiooniriski juhtumi väljajätmise mõju operatsiooniriski aastasele kahjule.

3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimusi, mida pädev asutus peab lõike 1 kohaselt hindama, sealhulgas seda, kuidas arvutada operatsiooniriski keskmist aastast kahju, ning täpsustada lõike 2 kohaselt kogutavat teavet või hindamise läbiviimiseks vajalikuks peetavat mis tahes muud teavet.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 321
Ühendatud või ülevõetud üksuste või tegevustega seotud kahju arvessevõtmine

1. Ühendatud või ülevõetud üksuste või tegevustega seotud kahju lisatakse kahjuandmetesse niipea, kui kõnealuste üksuste või tegevustega seotud majandusnäitaja kirjed on lisatud krediidiasutuse või investeerimisühingu majandusnäitaja arvutamisse vastavalt artikli 315 lõikele 1. Selleks võtab krediidiasutus või investeerimisühing arvesse ülevõtmisele või ühendamisele eelnenud kümneaastase perioodi jooksul täheldatud kahju.

2. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing määrab kindlaks oma kahjuandmete korrigeerimised pärast ühendatud või ülevõetud üksuste või tegevuste kahju arvessevõtmist, nagu on osutatud lõikes 1.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 322
Kahjuandmete terviklikkuse, täpsuse ja kvaliteedi läbivaatamine

1. Krediidiasutus või investeerimisühing kehtestab korra ja menetlused kahjuandmete terviklikkuse, täpsuse ja kvaliteedi sõltumatuks läbivaatamiseks.

2. Pädevad asutused vaatavad korrapäraselt läbi artikli 316 lõike 1 kohaselt operatsiooniriski aastast kahju arvutava krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjuandmete kvaliteedi. Pädevad asutused teevad seda vähemalt iga kolme aasta järel krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, mille majandusnäitaja on üle 1 miljardi euro.

Artikkel 323
Operatsiooniriski juhtimise raamistik

1. Krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema:

a)hästi dokumenteeritud operatsiooniriski hindamise ja juhtimise süsteem, mis on tihedalt integreeritud igapäevastesse riskijuhtimisprotsessidesse ja moodustab lahutamatu osa krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski profiili jälgimise ja kontrollimise protsessist ning mille vastutusalad on selgelt määratud. Operatsiooniriski hindamise ja juhtimise süsteemis määratakse kindlaks krediidiasutuse operatsiooniriski positsioonid ja jälgitakse asjakohaseid operatsiooniriski andmeid, sealhulgas olulise kahju andmeid;

b)operatsiooniriski juhtimise funktsioon, mis on sõltumatu krediidiasutuse või investeerimisühingu äri- ja tegevusüksustest;

c)kõrgemale juhtkonnale aruannete esitamise süsteem, mis tagab operatsiooniriski käsitlevate aruannete esitamise krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohastele funktsioonidele;

d)operatsiooniriski positsioonide ja kahju korrapärase seire ja aruandluse süsteem ning asjakohaste parandusmeetmete võtmise kord;

e)nõuetele vastavuse tagamise kord ja mittevastavuse käsitlemise põhimõtted;

f)kord krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski hindamise ja juhtimise protsesside ja süsteemide korrapäraseks läbivaatamiseks sise- või välisaudiitorite poolt, kellel on läbivaatamiseks vajalikud teadmised;

g)sisemised valideerimisprotsessid, mis toimivad usaldusväärselt ja tulemuslikult;

h)läbipaistvad ja juurdepääsetavad andmevood ja protsessid, mis on seotud operatsiooniriski hindamise süsteemiga.

2. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktides a–h sätestatud kohustusi, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu suurust ja keerukust.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

_________________________________________________

*5    Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.3.2021, lk 1).“;

(132)artiklit 325 muudetakse järgmiselt:

a)lõiked 1–5 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kõigi oma kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide ja kõigi oma valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuded vastavalt järgmistele meetoditele:

a)1a. peatükis sätestatud alternatiivne standardmeetod;

b)1b. peatükis sätestatud alternatiivne sisemudeli meetod ainult nende positsioonide puhul, mis on määratud kauplemisüksustele, mille kohta on pädev ametiasutus andnud krediidiasutusele või investeerimisühingule loa selle alternatiivse meetodi kasutamiseks, nagu on sätestatud artikli 325az lõikes 1;

c)käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lihtsustatud standardmeetod, kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Erandina esimesest lõigust ei arvuta krediidiasutus või investeerimisühing kauplemisportfelli kuuluvate ja valuutariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide valuutariski omavahendite nõudeid, kui need positsioonid arvatakse maha krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest.

2. Lihtsustatud standardmeetodiga arvutatud tururiskide omavahendite nõuded võrduvad vastavalt vajadusele järgmiste omavahendite nõuete summaga:

a)2. peatükis osutatud positsiooniriski omavahendite nõuded, mida korrutatakse

i)1,3ga võlainstrumentide positsioonide üld- ja eririskide puhul, välja arvatud artiklis 337 osutatud väärtpaberistamise instrumendid;

ii)3,5ga omakapitaliinstrumentide positsioonide üld- ja eririskide puhul;

b)3. peatükis osutatud valuutariski omavahendite nõuded, mida korrutatakse 1,2ga;

c)4. peatükis osutatud kaubariski omavahendite nõuded, mida korrutatakse 1,9ga;

d)artiklis 337 osutatud väärtpaberistamise instrumentide omavahendite nõuded.

3. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks lõike 1 punktis b osutatud alternatiivset sisemudeli meetodit, esitab pädevatele asutustele lõike 1 punktis a osutatud alternatiivset standardmeetodit kasutades iga kuu tururiski omavahendite nõuete arvutuse iga kauplemisüksuse kohta, millele need positsioonid on määratud kooskõlas artikliga 104b.

4. Krediidiasutus või investeerimisühing võib konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada lõike 1 punktis a osutatud alternatiivseid standardmeetodeid ja lõike 1 punktis b osutatud alternatiivset sisemudeli meetodit, kombineerides neid omavahel. Krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta kumbagi neist meetoditest koos lõike 1 punktis c osutatud lihtsustatud standardmeetodiga.

5. Krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta lõike 1 punktis b sätestatud alternatiivset sisemudeli meetodit oma kauplemisportfelli instrumentide puhul, mis on lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud väärtpaberistamise positsioonid või alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.“;

b)lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing peab arvutama valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuded vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetoditele, võttes vajaduse korral arvesse artikli 104b lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõudeid.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun sisestada kuupäev: 9 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

(133)artiklit 325a muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Lihtsustatud standardmeetodi kasutamise tingimused“;

b)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: