Brüssel,5.8.2021

COM(2021) 456 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle

{SWD(2021) 221 final} - {SWD(2021) 222 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon teeb ettepaneku alustada Mauritiuse Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu 1 sellise uue rakendusprotokolli sõlmimiseks, mis vastaks liidu laevastiku vajadustele ning oleks kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta 2 ja nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, 3 milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 4 .

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Praegune kalandusalane partnerlusleping Mauritiusega jõustus 28. jaanuaril 2014 kuueks aastaks ja see pikeneb automaatselt kolme aasta kaupa. Partnerluslepingu praegune neljaks aastaks sõlmitud rakendusprotokoll 5 jõustus 8. detsembril 2017 ja selle kehtivusaeg lõpeb 7. detsembril 2021. Protokolliga on kindlaks määratud liidu laevastiku kalapüügivõimalused ning liidu ja ELi laevaomanike makstav vastav rahaline toetus. Protokoll võimaldab ELi nelja liikmesriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal) laevadel püüda tuunikala ja pika rändega liike.

ELi avaliku sektori iga-aastane rahaline toetus Mauritiusele on 220 000 eurot juurdepääsu eest, sellele lisandub 220 000 eurot kalanduspoliitika toetuseks ja 135 000 eurot merenduspoliitika rakendamise ja ookeanimajanduse toetuseks.

Komisjon teeb ettepaneku alustada läbirääkimisi uue rakendusprotokolli sõlmimiseks, võttes täiel määral arvesse ühise kalanduspoliitika määrust 6 .

EL on loonud India ookeani äärsete riikide, näiteks Seišellide ja Madagaskariga kahepoolsete säästva kalapüügi partnerluslepingute võrgustiku. Säästva kalapüügi partnerluslepingud aitavad saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil ning tagada, et ELi kalalaevade püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel. Lisaks toetatakse säästva kalapüügi partnerluslepingutega ELi ja tema partnerite teaduskoostööd, edendatakse läbipaistvust ja jätkusuutlikkust kalavarude parema majandamise nimel ning edendatakse haldamist, toetades liikmesriikide ja välisriikide laevastike tegevuse üle tehtavat järelevalvet, kontrolli ja seiret ning rahastades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, et aidata kaasa kohaliku kalapüügisektori kestlikule arengule. Säästva kalapüügi partnerluslepingud tugevdavad ELi positsiooni rahvusvahelistes ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, Mauritiuse puhul India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) 7 .

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Mauritiusega uue rakendusprotokolli üle peetavad läbirääkimised on kooskõlas ELi välistegevusega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikides ning eelkõige liidu eesmärkidega, mis on seotud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega. Samuti on need kooskõlas majanduspartnerluse vahelepinguga, mida kohaldavad Mauritius, Seišellid, Zimbabwe, Madagaskar ja Komoorid ning mille kohaldamisala on laiendatud muudele kaubandusega seotud küsimustele, näiteks kaubanduse ja kestliku arengu küsimus.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) viienda osa („Liidu välistegevus“) V jaotise („Rahvusvahelised lepingud“) artikkel 218, milles käsitletakse läbirääkimiste pidamise korda ja lepingute sõlmimist ELi ja teiste riikide vahel.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata (ELi ainupädevus).

Proportsionaalsus

Otsus on proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

Vahendi valik

Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2021. aastal tegi komisjon Mauritiusega sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu kehtiva protokolli järelhindamise ning eelhindamise protokolli võimaliku pikendamise kohta. Hindamise järeldused on esitatud eraldiseisvas komisjoni talituste töödokumendis.

Hindamise käigus jõuti järeldusele, et ELi kalandussektor on kindlalt huvitatud kalastamisest Mauritiuse vetes ning et protokolli uuendamine oleks mõlema lepinguosalise huvides. Lisaks aitaks protokolli uuendamine tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustada piirkonna kalandusvaldkonna juhtimist.

ELi jaoks on tähtis säilitada vahend, mis võimaldab tugevat valdkondlikku koostööd Mauritiusega, kes on piirkonnas strateegilise tähtsusega osaleja, ning aitab üldisemalt tugevdada suhteid Mauritiusega. Lisaks võimaldab protokoll ELil saada liitlasi IOTC raames. ELi laevastiku, sh India ookeani äärepoolseimate piirkondade laevastiku jaoks tähendab see seda, et säilib juurdepääs Mauritiuse jurisdiktsiooni alla kuuluvale olulisele püügipiirkonnale püügistrateegiate rakendamiseks mitmeaastase rahvusvahelise õigusraamistiku kohaselt. Mauritiuse puhul on kavandatud uus protokoll oluline ka India ookeanist püütud tuuni töötlemise ja tuunist valmistatud toodete liitu eksportimise seisukohast, seda nii ELi kalatööstuse kui ka partnerriigi jaoks. Mauritiuse ametiasutuste eesmärk on hoida suhteid ELiga, osalt selleks, et tugevdada ookeanide majandamist ja saada kasu selleks ettenähtud valdkondlikust toetusest, millega pakutakse mitmeaastaseid rahastamisvõimalusi.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Hindamise käigus konsulteeris komisjon liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Mauritiuse kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

Mõju hindamine

Ei kohaldata.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

Põhiõigused

Läbirääkimisjuhiste lisas on esitatud otsus, millega antakse volitused läbirääkimiste alustamiseks ning soovitatakse lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumisega seotud tagajärgede kohta.

4.MÕJU EELARVELE

Uue protokolli mõju eelarvele hõlmab rahalise toetuse maksmist Mauritiusele. Asjaomased eelarveeraldised tuleb igal aastal kulukohustuste ja maksete assigneeringutena lisada kalandusalaste partnerluslepingute eelarvereale (08 05 01) ning need peavad olema kooskõlas 2022.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku finantsplaneeringuga. Kulukohustuste ja maksete iga-aastased summad, sh reservi eelarverida aasta alguseks jõustumata protokollide jaoks, määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus 8 .

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Läbirääkimisi on kavas alustada 2021. aasta kolmandas kvartalis.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Komisjon soovitab järgmist:

·nõukogul volitada komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Mauritiusega kalandusalase partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimiseks;

·nimetada ELi esindajaks neil läbirääkimistel komisjon;

·komisjonil konsulteerida läbirääkimiste pidamisel erikomiteega kooskõlas ELi toimimise lepinguga;

·nõukogul kiita heaks lisas esitatud läbirääkimisjuhised.

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

ning arvestades, et tuleks alustada läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida Mauritiuse Vabariigiga kalandusalase partnerluslepingu uus rakendusprotokoll 9 ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni volitatakse pidama liidu nimel läbirääkimisi Mauritiuse Vabariigi valitsusega kalandusalase partnerluslepingu uue rakendusprotokolli üle.

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.

Artikkel 3

Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse nõukogu ELi välise kalanduspoliitika töörühmaga.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    ELT L 79, 18.3.2014, lk 3.
(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(3)     https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/et/agricult/129052.pdf  
(4)    COM/2011/0424 final.
(5)    ELT L 279, 28.10.2017, lk 3.
(6)    IV osa, II jaotis.
(7)    IOTC on valitsustevaheline organisatsioon, mille ülesanne on majandada ja kaitsta India ookeanis leiduvat tuuni ja sellele lähedasi liike, https://iotc.org/
(8)    Vt peatükk 40 (reservi eelarverida 40 02 41) kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku institutsioonidevahelise kokkuleppega (2013/C 373/01).
(9)    ELT L 79, 18.3.2014, lk 3.

Brüssel,5.8.2021

COM(2021) 456 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

soovitus:

nõukogu otsus,

millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle






{SWD(2021) 221 final} - {SWD(2021) 222 final}


LISA

Läbirääkimisjuhised

Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta ja nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni 13. juuli 2011. aasta teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta, Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahel kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokoll.

Rakendusprotokollis tuleks kindlaks määrata üldine raamistik ELi kalalaevade püügitegevuseks Mauritiuse vetes ning ELi ja Mauritiuse koostööks kalandusvaldkonnas.

Et edendada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki ning ühtlasi tagada ELi ja Mauritiuse vastastikune kasu, põhinevad komisjoni läbirääkimiseesmärgid järgmistel aspektidel:

·kindlustada juurdepääs Mauritiuse kalapüügipiirkonnale ja tagada ELi kalalaevadele selles piirkonnas vajalikud kalapüügiload ning laiendada ELi ettevõtjate jaoks muu hulgas selliste India ookeani äärsete riikide võrgustikku, kellega on sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingud;

·võtta arvesse parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonnasäästlik kalapüük ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil. Püügitegevus peaks olema suunatud üksnes olemasolevatele kalavarudele ja ning arvestama kohaliku laevastiku püügivõimsust, ühtlasi tuleks pöörata erilist tähelepanu asjaolule, et tegemist on varudega, kuhu kuulub pika rändega liike;

·seada eesmärgiks omandada neist kalavarudest ELi laevastiku huvidele täielikult vastav asjakohane osa, kui nende varude vastu tunnevad huvi ka teised välisriikide laevastikud ning tagada samade tehniliste tingimuste kohaldamine kõigi välisriikide laevastike suhtes;

·tagada, et juurdepääs kalavarudele põhineb ELi laevastiku varasemal ja eeldataval edaspidisel tegevusel selles piirkonnas, võttes arvesse uusimaid ja parimaid saadaolevaid teadusalaseid hinnanguid ning ELi äärepoolseimate piirkondade huve;

·alustada dialoogi valdkondliku poliitika tugevdamiseks, et toetada vastutustundliku kalanduspoliitika rakendamist kooskõlas Mauritiuse arengueesmärkidega, eelkõige seoses püügitegevuse juhtimisega, võitlusega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, püügitegevuse kontrollimise, seire ja järelevalvega ja teaduslike nõuannetega; edendada majandustegevust;

·lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta;

·tagada, et protokolliga soodustataks kalandustegevusega seotud kestlikku majanduskasvu ja inimväärset tööd, võttes arvesse asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone;

·lisada säte laevastikevahelise mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse kohta.

Protokollis tuleks eelkõige kindlaks määrata järgmised aspektid:

·Euroopa Liidu laevadele tagatavad kalapüügivõimalused,

·rahaline hüvitis ja selle maksmise tingimused,

·valdkondliku toetuse rakendamise viisid.