SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Rahapesu ja terrorismi rahastamine kujutavad endast tõsist ohtu ELi majanduse ja finantssüsteemi terviklikkusele ning kodanike turvalisusele. Europoli hinnangul on ligikaudu 1 % ELi iga-aastasest sisemajanduse koguproduktist seotud kahtlase finantstegevusega 1 . Pärast mitut tähelepanuväärset väidetava rahapesu juhtumit, millega olid seotud liidus asuvad krediidiasutused, võttis komisjon 2019. aasta juulis vastu dokumentide paketi, 2 milles analüüsiti ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse korra tulemuslikkust ja tõhusust tolle hetke seisuga ning jõuti järeldusele, et vaja on reforme. Seoses sellega rõhutati ELi julgeolekuliidu strateegias 3 aastateks 2020–2025, kui oluline on parandada ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase tegevuse raamistikku, et kaitsta eurooplasi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest.

7. mail 2020 tutvustas komisjon tegevuskava, mis käsitles liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks 4 . Selles tegevuskavas kohustus komisjon võtma meetmeid, et tugevdada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevaid ELi õigusnorme ja nende rakendamist, lähtudes kuuest prioriteedist ehk sambast:

1.kehtiva ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemusliku rakendamise tagamine;

2.rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta ELi ühtse reeglistiku kehtestamine;

3.rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tagamine ELi tasandil;

4.rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanismi loomine;

5.kriminaalõigusnormide täitmise tagamine ja teabevahetus liidu tasandil;

6.ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rahvusvahelise mõõtme tugevdamine.

Praegu käib tegevuskava 1., 5. ja 6. samba rakendamine, kuid teiste sammaste jaoks on vaja seadusandlikke meetmeid. Käesolev ettepanek määruse (EL) 2015/847 uuesti sõnastamise kohta on üks osa rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse paketist, mis koosneb neljast seadusandlikust ettepanekust, kuid mida peetakse komisjoni 7. mai 2020. aasta tegevuskava rakendamisel ühtseks tervikuks ning millega luuakse ELis rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks uus ja sidusam regulatiivne ja institutsiooniline raamistik. Paketti kuuluvad järgmised dokumendid:

–ettepanek määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist 5 ;

–ettepanek, mis käsitleb direktiivi 6 mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 7 ;

–ettepanek määruse kohta, millega asutatakse ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (AMLA) 8 ning

–käesolev ettepanek sõnastada uuesti määrus (EL) 2015/847, et laiendada jälgitavusnõudeid krüptovaradele.

Käesoleva seadusandliku ettepanekuga ning ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849, ja ettepanekuga määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, 9 saavutatakse eesmärk kehtestada ELi ühtne raamistik (2. sammas).

Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu toetasid 2020. aasta mai tegevuskavas komisjoni kirjeldatud ideid. Euroopa Parlament kutsus oma 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis üles tugevdama liidu õigusnorme ja väljendas heameelt selle üle, et ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse institutsiooniline ülesehitus tahetakse ümber korraldada 10 . 4. novembril 2020 võttis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vastu järeldused, milles toetati kõiki komisjoni tegevuskava sambaid 11 .

Seda, et kogu siseturul on vaja ühtlustatud õigusnorme, kinnitavad ka komisjoni 2019. aasta aruannetes esitatud tõendid. Neis aruannetes märgiti, et kuigi direktiivi (EL) 2015/849 12 nõuded on kaugeleulatuvad, jääb neis vajaka vahetust kohaldatavusest ja üksikasjalikkusest ning seetõttu on nende kohaldamine riigiti killustunud ja neid tõlgendatakse erinevalt. Sellises olukorras ei saa piiriüleseid olukordi tulemuslikult lahendada ja seega ei sobi need nõuded siseturu piisavaks kaitsmiseks. Ühtlasi tekitab see piiriüleste teenuste pakkujatele täiendavaid kulusid ja koormust ning põhjustab õiguslikku arbitraaži.

Et tõkestada, avastada ja uurida rahaülekannete võimalikku kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise jaoks, võeti nende täieliku jälgitavuse tagamiseks vastu määrus (EL) 2015/847, 13 mis kindlustas teabe edastamise kogu makseahelas sellega, et nägi ette süsteemi, millega kehtestati makseteenuse pakkujatele kohustus edastada koos rahaülekannetega teavet maksja ja makse saaja kohta. Praegu kehtib määrus (EL) 2015/847 siiski vaid selliste rahaliste vahendite ülekandmise suhtes, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366 14 artikli 4 punktis 25 määratletud kui „pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha“, mitte aga virtuaalvarade ülekandmise suhtes. Alles 2018. aastal võeti vastu uued rahvusvahelised normid, millega loodi samalaadne nõue jagada teavet seoses virtuaalvarade ülekandmisega kui see, mis kehtib rahaliste vahendite ülekandmise suhtes.

Seni on virtuaalvarade ülekanded jäänud väljapoole finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamisala, mistõttu on krüptovarade omanikke ähvardanud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid, sest ebaseadusliku raha liigutamiseks võidakse kasutada krüptovarade ülekandmist, see aga kahjustab finantssektori usaldusväärsust, stabiilsust ja mainet ning seab ohtu nii liidu siseturu kui ka krüptovarade ülekannete rahvusvahelise arengu. Rahapesu, terrorismi rahastamine ja organiseeritud kuritegevus on endiselt tähelepanu väärivad probleemid, millega tuleks tegeleda liidu tasandil.

Arvestades, et virtuaalvarade ülekannete puhul esinevad samalaadsed rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid nagu elektrooniliste rahaülekannete puhul, tuleb nende suhtes kohaldada samalaadseid nõudeid ning seega tundub loogiline kasutada nende ühesuguste probleemide lahendamiseks sama õigusakti. Seepärast tuleb määrust (EL) 2015/847 nüüd täiendada, et ka virtuaalvarade ülekanded oleksid piisavalt kaetud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb teha teisigi olulisi muudatusi ja seetõttu tuleks määrus (EL) 2015/847 selguse säilitamise huvides nüüd uuesti sõnastada.

·Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek lähtub kehtivast 20. mai 2015. aasta määrusest (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006, nii nagu seda on muudetud 18. detsembri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/2175 15 . Käesolevat ettepanekut tuleb käsitada ühe osana sellega koos esitatud seadusandlike ettepanekute paketist, mis on omavahel täielikult kooskõlas. Käesolev ettepanek on kooskõlas rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustes viimati tehtud muudatustega, eeskätt seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete kohaldamisalasse kuuluvate üksuste ringi laiendamisega, et hõlmata ka virtuaalvarateenuste osutajad, ja nende tegevusest tulenevate riskide maandamisega. Rahaülekannetega seotud makseteenuse pakkujad on juba mitu aastat olnud kohustatud edastama koos enda tehtud rahaülekannetega ka teabe iga ülekande saatja ja saaja kohta ning hoidma sellise teabe pädevatele asutustele kättesaadavana. Rahvusvaheliselt nimetatakse sellist teabe jagamise kohustust elektrooniliste ülekannete puhul sageli „reisieeskirjaks“, mis rakendati liidu õiguses määrusega (EL) 2015/847. Viimastel aastatel on kasvav mure virtuaalvaradega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide pärast ajendanud rahvusvaheliste normide kehtestajaid ja eeskätt rahapesuvastast töökonda otsustama, et rahaülekannetega tegelevate makseteenuse pakkujate jaoks juba välja töötatud läbipaistvuskorda laiendatakse ka virtuaalvarateenuste osutajatele, kes tegelevad virtuaalvarade ülekannetega 16 . Käesoleva ettepaneku eesmärk on lisada need virtuaalvarateenuste osutajate uued nõuded ELi õigusesse ja näha neile isikutele ette kohustus koguda andmeid nende tehtavate virtuaal- või krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta ja teha need andmed juurdepääsetavaks.

Seda eesmärki silmas pidades muudetakse käesoleva ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet, ning laiendatakse praegu elektrooniliste ülekannete suhtes kohaldatavaid teabega seotud nõudeid, tehes vajalikud kohandused, lähtudes mõningate nende omaduste erinevustest.

ELi õigusraamistiku sidususe tagamiseks kasutatakse käesolevas määruses mõisteid „krüptovarad“ ja „krüptovarateenuste osutajad“, mis on sätestatud komisjoni ettepanekus krüptovaraturgude määruse kohta 17 [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 – COM(2020) 593 final]. Käesolevas ettepanekus kasutatav mõiste „krüptovarad“ vastab rahapesuvastase töökonna soovitustes sätestatud „virtuaalvarade mõistele“ ning käesoleva ettepanekuga kaetud krüptovarateenuste ja krüptovarateenuse osutajate loetelu hõlmab ka rahapesuvastase töökonna määratletud virtuaalvarateenuste osutajaid, kuna ka nende puhul võib esineda rahapesuga seotud probleeme.

·Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Lisaks sellele, et käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2015/847, on see kooskõlas muude ELi õigusaktidega, mis käsitlevad rahaliste vahendite väljamaksmist ja ülekandmist (makseteenuste direktiiv, maksekontode direktiiv, e-raha direktiiv 18 ). Ettepanek täiendab komisjoni 24. septembri digirahanduse paketti 19 ja tagab täieliku kooskõla ELi raamistiku ja rahapesuvastase töökonna normide vahel.

2020. aasta juulis avaldatud ELi julgeolekuliidu strateegias märgiti, et komisjon toetab ka eksperditeadmiste ja õigusraamistiku arendamist seoses esilekerkivate riskidega, nagu krüptovarad ja uued maksesüsteemid. Eelkõige analüüsib komisjon seda, milline on reaktsioon selliste krüptovarade nagu bitcoin, tekkimisele ja kuidas mõjutavad sellised uued tehnoloogiad finantsvarade emiteerimist, nendega börsil kauplemist, nende jagamist ja neile juurdepääsu.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Õiguslik alus

Selliste õigusaktide õigusliku aluse määramiseks, millega muudetakse kehtivaid õigusakte, on oluline arvesse võtta ka olemasolevaid õigusakte, mida muudetakse, ning eelkõige nende eesmärki ja sisu 20 . Käesolev määruse ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114, mis tähendab, et selle õiguslik alus on sama kui praegusel määrusel (EL) 2015/847, mida sellega muudetakse, ning sama kui ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikul 21 . Kui mingi seadusandliku aktiga on liikmesriikide õigusnorme konkreetses ELi poliitikavaldkonnas juba ühtlustatud, ei saa ELi seadusandjalt võtta võimalust kohandada seda õigusakti vastavalt sellele, kuidas on muutunud asjaolud või arenenud edasi teadmised, arvestades et tema ülesanne on tagada ELi toimimise lepingust tulenevate üldiste huvide kaitse, võttes sealjuures arvesse selle lepingu artiklis 9 sätestatud Euroopa Liidu üldisi eesmärke 22 . Tegelikult saab ELi seadusandja sellises olukorras täita nende aluslepingus tunnustatud üldiste huvide ja ELi üldiste eesmärkidega seotud ülesandeid üksnes siis, kui ta saab asjaomaseid ELi õigusakte kohandada, et selliseid muutusi või arengut arvesse võtta 23 . Artikkel 114 on endiselt sobiv, et kohandada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevaid õigusakte vastavalt muutunud asjaoludele ja omandatud kogemustele, nagu krüptovarade üha intensiivsem kasutuselevõtt ja kasutamine olukorras, kus siseturgu ähvardab rahapesu ja terrorismi rahastamise pidev ja märkimisväärne oht ning kus see võib piiriülesel tasandil põhjustada majanduslikku kahju ja häireid.

·Subsidiaarsus

Komisjoni 2019. aasta rahapesuvastaste meetmete paketis 24 märgiti, et kurjategijad on suutnud ära kasutada erinevusi liikmesriikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kordade vahel. Rahapesu ja terrorismi rahastamine on oma olemuselt paljuski piiriülene ning seega on riikide järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode hea koostöö selliste kuritegude ärahoidmiseks hädavajalik. Paljud üksused, kelle suhtes kehtivad rahapesuvastase võitluse kohustused, tegutsevad piiriüleselt ning juhul, kui riikide järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode lähenemisviisid on erinevad, ei lase see neil grupi tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vallas optimaalseid lahendusi leida. Eelkõige ELi liikmesriikide vahelisi piiriüleseid raha- ja väärtuste ülekandeid saab tulemuslikult reguleerida üksnes ELi tasandil.

Praegu ei kuulu virtuaalvarade ülekanded finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalasse. Selliste õigusnormide puudumise tõttu ähvardavad krüptovarade omanikke rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid, sest ebaseadusliku raha liigutamiseks võidakse kasutada krüptovarade ülekandmist, see aga kahjustab finantssektori usaldusväärsust, stabiilsust ja mainet ning seab ohtu nii liidu siseturu kui ka krüptovarade ülekannete rahvusvahelise arengu. Rahapesu, terrorismi rahastamine ja organiseeritud kuritegevus on endiselt tähelepanu väärivad probleemid, millega tuleks tegeleda liidu tasandil.

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

·Proportsionaalsus

Rahapesu ja terrorismi rahastamise piiriülesuse tõttu on kõigis liikmesriikides vaja sidusat ja koordineeritud lähenemisviisi, mis põhineb ühtse reeglistikuna esitatud ühel õigusnormide kogumil. ELi õigusnormid ei ole täielikult kooskõlas uusimate rahvusvaheliste normidega, mis on välja kujunenud pärast rahapesuvastase direktiivi viimast muutmist, sest neis ei käsitleta virtuaalvarade ülekannete jälgitavust ega kohustust jagada krüptovarateenuste osutajate vahel teavet, sest ELi praeguseid õigusnorme, mis on sätestatud määruses (EL) 2015/847, kohaldatakse üksnes elektrooniliste ülekannete suhtes, mis puudutavad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahalisi vahendeid. ELi järelevalveasutused loetlesid oma hiljutises ühisarvamuses 25 konkreetseid tegureid, mis suurendavad riske uute ärimudelite ja toodete puhul (nt finantstehnoloogia), ning esimesena nimetati selliste reguleerimata finantstoodete ja -teenuste pakkumist, mis ei kuulu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse. Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

·Vahendi valik

Praegused ELi õigusnormid, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2015/847, võeti vastu tagamaks, et kogu liidus kohaldatakse ühetaoliselt rahapesuvastase töökonna 16. veebruaril 2012 vastu võetud rahvusvahelisi standardeid rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise kohta (rahapesuvastase töökonna läbivaadatud soovitused) ning eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitust 16 elektrooniliste ülekannete kohta (rahapesuvastase töökonna soovitus 16) ja läbivaadatud tõlgendavat märkust selle rakendamise kohta. Kuid neid õigusnorme kohaldatakse üksnes rahaliste vahendite suhtes (need on direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud kui „pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha“), mille hulka ei kuulu krüptovarad, ning seepärast tuleks neid õigusnorme nüüd asjakohaselt täiendada.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on sobiv vahend, millega lisada liidu õigusse nn reisieeskiri, mida on kirjeldatud rahapesuvastase töökonna soovituses 15 ja mis ühest küljest kohustab tehingu algatavaid krüptovarateenuste osutajaid koguma ja hoidma nõutavat täpset teavet krüptovaraülekande algataja kohta ja nõutavat teavet krüptovaraülekande saaja kohta, edastama nimetatud teabe viivitamata ja turvalisel viisil saaja krüptovarateenuse osutajale või finantsasutusele (kui see on olemas) ning tegema selle vastava taotluse korral kättesaadavaks asjaomastele ametiasutustele i) ning teisest küljest kohustab saaja krüptovarateenuse osutajaid koguma ja hoidma nõutavat teavet krüptovaraülekande algataja kohta ning nõutavat ja täpset teavet krüptovaraülekande saaja kohta ning tegema selle vastava taotluse korral kättesaadavaks asjaomastele ametiasutustele ii). Käesolev määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/847, on ühtse reeglistiku osa, mis on vahetult ja viivitamata kohaldatav ning see välistab võimaluse, et ülevõtmismeetodite mitmekesisuse tõttu kohaldatakse seda eri liikmesriikides erinevalt.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Seni ei ole määruse (EL) 2015/847 järelhindamist ega toimivuse kontrolli tehtud. See ei tohiks siiski takistada rahapesuvastase töökonna standardite kiiret integreerimist ELi raamistikku.

Rahapesuvastane töökond võttis oktoobris 2018 vastu uued standardid, milles võeti kasutusele „virtuaalvara“ ja „virtuaalvarateenuse osutaja“ uus määratlus, mille rakendamiseks tuleb liidu õigust muuta. Määruses [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937-COM/2020/593 final] on juba sätestatud „krüptovarateenuse“ mõiste, mis hõlmab hulka krüptovaradega seotud teenuseid ja tegevusi ja mis kajastab adekvaatselt kõiki rahapesuvastase töökonna uutes standardites kirjeldatud tegevusi; samuti sisaldab see „krüptovara“ mõistet, mis on määratletud kui „väärtuse või õiguste digitaalne esitus, mida võib üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat“ ning see peaks ühtlasi vastama rahapesuvastase töökonna soovitustes kasutatud „virtuaalvarade“ määratlusele 26 .

Vastavust rahapesuvastase töökonna standarditele on vaja aga veelgi suurendada ja selleks tuleb ELi õiguses kehtestada teabe jagamise kohustused, mida on kirjeldatud rahapesuvastase töökonna soovitust 15 tõlgendavas märkuses (nn reisieeskiri), ning see ongi käesoleva määruseettepaneku eesmärk. Nagu eespool märgitud (vt „Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega“) ja selleks, et tagada ELi õigusraamistiku sidusus, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid „krüptovarad“ ja „krüptovarateenuse osutaja“, mis on esitatud määruses [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937-COM/2020/593 final].

·Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolev ettepanek on osa paketist, mida toetav konsultatsioonistrateegia koosnes mitmest osast:

–Konsultatsioon selle üle, kuidas planeerida komisjoni tegevuskava väljakuulutamine. See konsultatsioon toimus komisjoni veebisaidil „Avaldage arvamust!“ 11. veebruarist 12. märtsini 2020 ja selle käigus saadi eri sidusrühmadelt 42 arvamusavaldust.

–Üldsusele ja kõigile sidusrühmadele avatud avalik konsultatsioon tegevuskavas kirjeldatud meetmete kohta kuulutati avatuks 7. mail 2020 ja kestis kuni 26. augustini. Konsultatsioonile laekus 202 ametlikku vastust.

–Sihipärane konsulteerimine liikmesriikide ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna pädevate asutustega. Liikmesriikidel oli võimalus esitada oma seisukohad rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva eksperdirühma mitmesuguste koosolekute käigus ning ELi rahapesu andmebürood andsid oma sisendi rahapesu andmebüroode platvormil ja kirjalikes dokumentides. Arutelusid toetasid küsimustike vormis toimunud sihipärased konsultatsioonid liikmesriikide ja pädevate asutustega.

–Märtsis 2020 küsiti nõu Euroopa Pangandusjärelevalvelt (EBA), kes esitas oma arvamuse 10. septembril.

–23. juulil 2020 esitas oma arvamuse komisjoni tegevuskava kohta Euroopa Andmekaitseinspektor.

–30. septembril 2020 korraldas komisjon kõrgetasemelise konverentsi, millel osalesid riikide ja ELi asutuste esindajad, Euroopa Parlamendi liikmed, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning teadlased.

Sidusrühmade sisend tegevuskavasse oli üldjoontes positiivne. Mõned Euroopa Liidu virtuaalvarateenuse osutajate esindajad 27 väitsid siiski, et kui reisieeskirja jaoks ei ole standardseid ülemaailmseid, avatud lähtekoodiga ja tasuta tehnilisi lahendusi, võidakse väikesed ettevõtjad jätta krüptovaraturult kõrvale, sest normide täitmine on jõukohane ainult suurtele ettevõtjatele. Kui aga kohustatud üksused tegutsevad piiriüleselt, siis kehtivad nende suhtes praegu eri õigusruumides erinevad normid, mis põhjustab märkimisväärseid nõuete täitmisega seotud kulusid, ning seega aitaks eeskirjade ühtlustamine keskpikas perspektiivis vähendada normide järgimisega seotud kulusid ning värskelt õigusnormidega hõlmatud ettevõtjate täiendavaid kulusid.

·Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesolevat ettepanekut ette valmistades tugines komisjon tunnustatud allikatest kogutud kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele tõenditele, mille hulka kulus EBA 9. jaanuari 2019. aasta aruanne, 28 milles anti nõu krüptovarade kohta ja soovitati, et tervikliku ülevaate saamiseks sellest, kas ja mida on ELi tasandil krüptovaradega seotud küsimustes vaja teha, peaks Euroopa Komisjon võtma arvesse rahapesuvastase töökonna värskemaid soovitusi ja töökonna muid standardeid või suuniseid.

Lisaks saadi liikmesriikidelt küsimustike vahendusel teavet selle kohta, kuidas on täidetud rahapesuvastaseid õigusnorme.

·Mõjuhinnang

Ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, 29 mis esitati õiguskontrollikomiteele 6. novembril 2020 ja kiideti heaks 4. detsembril 2020. Sama mõjuhinnang on lisatud veel kahele seadusandlikule ettepanekule, mis esitatakse koos käesoleva ettepanekuga, st rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva määruse eelnõule ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva direktiivi 2015/849 läbivaatamisele. Õiguskontrollikomitee esitas oma positiivses arvamuses mitu ettepanekut mõjuhinnangu esitlusviisi parendamiseks; need parandused on tehtud.

Mis puudutab rahapesuvastase töökonna nn reisieeskirja kasutuselevõttu ELi õiguses, siis selle kohta märgiti mõjuhinnangus, et kõige lihtsam oleks muuta rahaülekandeid käsitlevat määrust, et see kehtiks ka virtuaalvarade ülekandmise kohta. Nn reisieeskirja rakendamisega kehtestatakse nii värskelt hõlmatud virtuaalvarateenuse osutajatele kui ka neile, kelle suhtes juba kehtis rahapesuvastane direktiiv, uued konkreetsed nõuded, mis kohustavad neid koguma, hoidma ja jagama nõutavat ja täpset teavet virtuaalvaraülekannete kasutajate kohta ning tegema selle teabe vastava taotluse korral asjaomastele asutustele kättesaadavaks 30 . Need konkreetsed kohustused tekitavad mitmesuguseid keerukaid tehnilisi ülesandeid, sest virtuaalvarateenuste osutajad peavad välja töötama tehnilised lahendused ja protokollid, mis võimaldavad seda teavet koguda ja jagada nii omavahel kui ka pädevate asutustega. Samas ei esitatud täpseid kuluprognoose ja siinkohal tuleb märkida, et selle nõudega kaasnevad ka hüved, mida pole samuti lihtne hinnata: arvestades, et kasutusele võetakse rahapesuvastase töökonna uued ülemaailmsed standardid, mida tuleb üheaegselt kohaldada mitmes jurisdiktsioonis üle kogu maailma, muutub piiriüleste teenuste osutamine lihtsamaks.

·Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Nagu eespool märgitud, ei ole praegu kehtivate õigusaktide järelhindamist ega toimivuse kontrolli praegu veel tehtud, kuid ettepaneku nende osade kohta, mis toovad kaasa täiendava lihtsustamise ja tõhususe, saab siiski öelda nii mõndagi. Et tulla toime rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohtudega, mida krüptovara endast kujutab, kehtestatakse määruse (EL) 2015/847 kavandatava uuesti sõnastamise tulemusena krüptovarateenuste osutajatele, kelle suhtes kehtivad liidu õigusraamistikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased nõuded, kohustus koguda andmeid nende tehtavate krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta ja teha need andmed juurepääsetavaks. Kuna määrusega nähakse ette ühtlustatud ja vahetult kohaldatavad õigusnormid, tagatakse määruse (EL) 2015/847 kavandatava uuesti sõnastamisega, et kõik liidu õigusega hõlmatud krüptovarateenuste osutajad täidavad oma teabe jagamise kohustusi ühtsel viisil ning samas pole liikmesriikidel vaja tegeleda õigusnormide ülevõtmisega ning piiriüleselt tegutsevatel üksustel on ELis hõlpsam asju ajada. See peaks lihtsustama ka järelevalve tegijate ja rahapesu andmebüroode vahelist koostööd, sest väheneksid nende suhtes kehtivate nõuete ja tegevusviiside erinevused. Need uued õigusnormid parendavad märgatavalt krüptovarateenuse osutajate seiret ning tagavad rahvusvahelises plaanis, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegutsevad kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustes kirjeldatud asjaomaste meetmetega.

·Põhiõigused

EL on pühendunud põhiõiguste kaitse kõrge taseme tagamisele. Vastavalt käesoleva määruse artiklile 15, kohaldatakse käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 31 . Kui käesoleva määruse kohaselt töötleb isikuandmeid komisjon või Euroopa Pangandusjärelevalve, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 32 . Isikuandmete suhtes, mida töötlevad krüptovarateenuse osutajad ja mis edastatakse virtuaalvarale tugineva väärtuse piiriüleses ülekandes, kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust 33 .

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev määrus ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

·Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Reguleerimisese

Ettepanekuga laiendatakse määruse 2015/847 kohaldamisala, et lisaks praegustele rahaülekandeid sisaldavatele sätetele sisaldaks see ka krüptovarateenuse osutajate tehtavaid krüptovaraülekandeid. Ettepaneku eesmärk on kajastada ELi õiguses muudatusi, mis tehti juunis 2019 rahapesuvastase töökonna soovituses 15 seoses uute tehnoloogiatega, et kaetud saaksid ka virtuaalvarad ja virtuaalvarateenuste osutajad ning eelkõige krüptovaraülekande algataja ja saaja krüptovarateenuse osutajate uued teavitamiskohustused (nn reisieeskiri) 34 .

Kohaldamisala

Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes alati, kui nende usaldusrahas või krüptovaras tehtavad tehingud on seotud järgmisega: a) tavapärane elektrooniline ülekanne või b) krüptovaraülekanne krüptovarateenuse osutaja ja mõne teise kohustatud isiku vahel (nt kahe krüptovarateenuse osutaja vahel või krüptovarateenuse osutaja ja mõne teise kohustatud isiku, näiteks panga või muu finantsasutuse vahel). Arvestades krüptovaradega seotud tegevuse ja krüptovarateenuste osutajate toimingutega seonduvaid riske, kehtivad krüptovaraülekandeid sisaldavate tehingute puhul vastavalt rahapesuvastase töökonna soovitust 16 tõlgendavale märkusele kõigi krüptovaraülekannete suhtes samad nõuded kui piiriüleste (mitte riigisiseste) elektrooniliste ülekannete suhtes.

Krüptovarateenuse osutajate uute kohustuste olemus

Algataja krüptovarateenuse osutaja peab tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse algataja nimi, algataja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse, ning algataja aadress, ametliku isikut tõendava dokumendi number, kliendinumber või sünniaeg ja -koht; algataja krüptovarateenuse osutaja peab samuti tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse saaja nimi ja saaja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse.

Saaja krüptovarateenuse osutaja peab sisse seadma tõhusa korra, mille abil tuvastada, kas algataja teave on edastatud krüptovaraülekandes või pärast seda. Samuti peab saaja krüptovarateenuse osutaja rakendama tulemuslikku korda, sealhulgas asjakohasel juhul nii tehingujärgset kui ka reaalajas toimuvat jälgimist, et teha kindlaks, kas algataja või saaja kohta nõutav teave puudub.

Lõppsätted

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

🡻 2015/847 (kohandatud)

2021/0241 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb rahaülekannetes ⌦ ja teatavates krüptovaraülekannetes ⌫ edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 35 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 36 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

⇩ uus

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/847 37 on oluliselt muudetud 38 . Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)Määrus (EL) 2015/847 võeti vastu selleks, et tagada, et rahapesuvastase töökonna kohustusi elektrooniliste ülekannete teenuse osutajate suhtes, eeskätt makseteenuse pakkujate kohustust esitada rahaülekannetes teave maksja ja makse saaja kohta, kohaldatakse kogu liidus ühetaoliselt. Viimati muudeti rahapesuvastase töökonna uusi tehnoloogiaid käsitlevaid standardeid juunis 2019 eesmärgiga reguleerida nn virtuaalvarasid ja virtuaalvarateenuste osutajaid ning nende muudatustega kehtestati virtuaalvarateenuste osutajate suhtes uued ja samalaadsed kohustused, et hõlbustada virtuaalvaraülekannete jälgitavust. Seega peavad virtuaalvarateenuste osutajad nende uute nõuete kohaselt esitama ülekande algataja ja saaja kohta virtuaalvaraülekandes teabe, mida nad peavad koguma, hoidma ja virtuaalvaraülekande teise poolega jagama ning mille nad peavad vastava taotluse korral asjaomastele ametiasutustele kättesaadavaks tegema.

(3)Arvestades, et praegu kohaldatakse määrust (EL) 2015/847 ainult rahaülekannete suhtes, mis puudutavad pangatähti ja münte, elektroonsel kujul edastatavat raha ja e-raha, nagu on määratletud direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2, on asjakohane laiendada selle kohaldamisala ja hõlmata ka virtuaalvaraülekanded.

🡻 2015/847 põhjendus 1

⇨ uus

(4)Raha- ⇨ ja krüptovara ⇦ ülekannete kaudu liikuv ebaseaduslik raha võib kahjustada finantssektori terviklikkust, stabiilsust ja mainet ning ohustada liidu siseturgu ja samuti rahvusvahelist arengut. Rahapesu, terrorismi rahastamine ja organiseeritud kuritegevus on endiselt tähelepanu väärivad probleemid, millega tuleks tegeleda liidu tasandil. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha raha- ⇨ ja krüptovara ⇦ ülekandeid, et rahastada kuritegevust või terrorismi, võivad tõsiselt ohustada raha- ⇨ ja krüptovara ⇦ ülekannete süsteemi usaldusväärsust, rikkumatust ja stabiilsust ning vähendada usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt.

🡻 2015/847 põhjendus 2 (kohandatud)

⇨ uus

(5)Kui liidu tasandil ei võeta teatavaid koordineerimismeetmeid, võivad rahapesuga tegelejad ja terrorismi rahastajad kasutada oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära liidu lõimunud finantsalaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Rahapesuvastase töökonna (FATFi) raamistikus tehtava rahvusvahelise koostöö ja FATFi soovituste ülemaailmse rakendamise eesmärk on tõkestada raha- ⇨ või krüptovara ⇦ ülekannete teel toimuvat rahapesu ja terrorismi rahastamist.

🡻 2015/847 põhjendus 3 (kohandatud)

⇨ uus

(6)Võetavate meetmete ulatuse tõttu peaks liit tagama, et 16. veebruaril 2012 ⌦ ja seejärel 21. juunil 2019 ⌫ FATFi poolt vastu võetud rahvusvahelisi standardeid rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu võitlemise kohta (edaspidi „FATFi muudetud soovitused”) ning eriti ⇨ FATFi soovitust 15 uute tehnoloogiate kohta (edaspidi „FATFi soovitus 15), ⇦ FATFi soovitust 16 elektrooniliste ülekannete kohta (edaspidi „FATFi soovitus 16”) ja muudetud ⌦ tõlgendavaid märkusi nende soovituste ⌫ tõlgendavat märkust selle rakendamise kohta rakendatakse ⌦ kohaldatakse ⌫ ühetaoliselt kogu liidus ning et ei esineks eelkõige diskrimineerimist ega lahknevusi ühest küljest liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ⇨ või krüptovaraülekannete ⇦ ja teisest küljest liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete ⇨ või krüptovaraülekannete ⇦ vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste raha- ⇨ ja krüptovara ⇦ ülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide ⇨ ja krüptovaraülekannete teenuste ⇦ sujuvat toimimist liidu tasandil ning seega kahjustada finantsteenuste valdkonna siseturgu.

🡻 2015/847 põhjendus 4 (kohandatud)

(7)Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahvusvahelisel tasandil ja tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust, tuleks edasiste liidu meetmete puhul võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut, nimelt ⌦ eeskätt ⌫ FATFi muudetud soovitusi.

⇩ uus

(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843 39 võeti kasutusele virtuaalvääringu mõiste ning tunnustati nii virtuaalvääringute ja usaldusraha vahetamise teenuse pakkujaid kui ka rahakotiteenuse pakkujaid kui üksusi, kelle suhtes kehtivad liidu õigusraamistikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased nõuded. Vastavalt värskeimatele rahvusvahelistele arengusuundadele, eeskätt FATFis, on nüüd vaja reguleerida seni hõlmamata virtuaalvarateenuste osutajate kategooriaid ning laiendada virtuaalvääringu praegust määratlust.

(9)Tuleb märkida, et määruses 40 [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937-COM/2020/593 final] kasutatud krüptovarade määratlus vastab FATFi soovitustes sätestatud virtuaalvarade määratlusele ning nimetatud määruses käsitletud krüptovarateenuste ja krüptovarateenuste osutajate loetelu hõlmab ka FATFi poolt virtuaalvarateenuste osutajateks peetud isikuid, kelle puhul peetakse rahapesuga seonduvate probleemide tekkimist tõenäoliseks. Liidu õigusraamistiku sidususe tagamiseks tuleks käesolevas ettepanekus viidata krüptovara ja krüptovarateenuse osutaja neile määratlustele.

🡻 2015/847 põhjendus 5 (kohandatud)

(10)Käesoleva määruse, sealhulgas FATFi soovituse 16 rakendamine ja täitmise tagamine on asjakohane ja tulemuslik viis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

🡻2015/847 põhjendus 6

⇨ uus

(11)Käesoleva määrusega ei soovita tekitada tarbetut koormust ega kulu makseteenuse pakkujatele ⇨ , krüptovarateenuste pakkujatele ⇦ ega nende teenuseid kasutavatele isikutele. Seda arvestades peaks ennetav lähenemisviis olema sihipärane, proportsionaalne ja täielikult kooskõlas kogu liidus tagatud kapitali vaba liikumise põhimõttega.

🡻2015/847 põhjendus 7

(12)Liidu 17. juuli 2008. aasta terrorismi rahastamise vastase muudetud strateegia (edaspidi „muudetud strateegia”) kohaselt tuleb jätkuvalt teha jõupingutusi, et tõkestada terrorismi rahastamist ning terrorismis kahtlustatavate poolt rahaliste vahendite kasutamist. Tunnistatakse, et FATF üritab pidevalt oma soovitusi paremaks muuta ja kujundada ühist arusaama sellest, kuidas neid tuleks rakendada. Muudetud strateegias märgitakse, et FATFi muudetud soovituste rakendamist kõikide FATFi liikmete ja FATFi-laadsete piirkondlike organite liikmete poolt hinnatakse korrapäraselt ning et seepärast on oluline tagada, et liikmesriigid rakendaksid neid ühetaoliselt.

⇩ uus

(13)Lisaks sellele kirjeldati komisjoni 7. mai 2020. aasta tegevuskavas, mis käsitles liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, 41 kuut prioriteetset valdkonda, milles tuleb kiiresti tegutseda, et parandada liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast töökorraldust, sealhulgas selle töökorralduse jaoks liidus sidusa õigusraamistiku kehtestamist, et saavutada üksikasjalikumad ja ühtlustatud õigusnormid eeskätt selleks, et tulla toime tehniliste uuenduste ja rahvusvaheliste standardite arengu mõjuga ning hoiduda lahknevustest olemasolevate normide rakendamisel. Rahvusvahelisel tasandil tehtud töö osutab vajadusele laiendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusnormide kohaldamisalasse kuuluvate sektorite ja üksuste ringi ning hinnata, kuidas neid tuleks kohaldada seni hõlmamata virtuaalvarateenuste osutajate suhtes.

🡻 2015/847 põhjendus 8

⇨ uus

(14)Terrorismi rahastamise tõkestamiseks on võetud meetmeid eesmärgiga külmutada teatavate isikute, rühmituste ja üksuste raha ja majandusressursid, sealhulgas nõukogu määrused (EÜ) nr 2580/2001, 42 (EÜ) nr 881/2002 43 ja (EL) nr 356/2010 44 . Samal eesmärgil on võetud ka meetmeid finantssüsteemi kaitsmiseks selle eest, et raha ja majandusressursse ei kasutataks terroristlikel eesmärkidel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 45 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] ⇨ ja määrus [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] ⇦ sisaldab mitut sellist meedet. Need meetmed ei takista aga täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele rahaülekannete tegemiseks.

🡻 2015/847 põhjendus 9 (kohandatud)

⇨ uus

(15)Raha- ⇨ ja krüptovara ⇦ ülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti oluline ja väärtuslik viis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning piiravate meetmete, eelkõige määrustega (EÜ) nr 2580/2001, (EÜ) nr 881/2002 ja (EL) nr 356/2010 ja neid meetmeid rakendavate liidu määrustega täielikus kooskõlas kehtestatud piiravate meetmete rakendamiseks. Et tagada teabe edastamine kogu makse- ⇨ või krüptovaraülekande ⇦ ahelas, on seepärast asjakohane kehtestada kord, mille kohaselt peavad makseteenuse pakkujad ⇨ ja krüptovarateenuse osutajad ⇦ edastama raha- ⇨ ja krüptovaraülekannetes ⇦ teabe maksja ja makse saaja ⇨ ning krüptovaraülekande korral algataja ja saaja ⇦ kohta.

🡻2015/847 põhjendus 10

(16)Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklil 215 põhinevate määrustega, näiteks määrustega (EÜ) nr 2580/2001, (EÜ) nr 881/2002 ja (EL) nr 356/2010, kehtestatud piiravate meetmete kohaldamist, millega võidakse ette näha, et maksjate ja makse saajate makseteenuste pakkujad ning makseteenuse vahendajad võtavad asjakohaseid meetmeid teatava raha külmutamiseks või et nad järgiksid teatavate rahaülekannete puhul eripiiranguid.

🡻 2015/847 põhjendus 11 (kohandatud)

⇨ uus

(17)Käesolevat määrust tuleks samuti kohaldada, ilma et see piiraks ⌦ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 kohaldamist 46 ⌫ selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ 47 . Näiteks ei tohiks käesoleva määruse kohaselt kogutavaid isikuandmeid täiendavalt töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Eelkõige peaks olema rangelt keelatud iIsikuandmete täiendav töötlemine ärilistel eesmärkidel peaks olema rangelt keelatud. Võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu peavad oluliseks avalikuks huviks kõik liikmesriigid. Käesoleva määruse kohaldamisel ⇨ peab ⇦ tuleks seega isikuandmete edastamine kolmandale riigile toimuma , kes ei taga piisavat kaitset direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 tähenduses, lubada vastavalt ⇨ määruse (EL) 2016/679 V peatükile ⇦ kõnealuse direktiivi artiklile 26. Oluline on, et makseteenuse pakkujaid ⇨ ja krüptovarateenuse osutajaid ⇦ , kes tegutsevad mitmes jurisdiktsioonis filiaalide või tütarettevõtjatega, mis asuvad väljaspool liitu, ei takistata edastamast teavet kahtlastest tehingutest samas organisatsioonis, tingimusel et nad kohaldavad piisavaid kaitsemeetmeid. Peale selle peaksid ⇨ algataja ja saaja krüptovarateenuse osutajatel, ⇦ maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujatel ning makseteenuse vahendajatel olema kehtestatud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku kadumise, muutmise, loata avalikustamise või neile juurdepääsu eest.

🡻 2015/847 põhjendus 12 (kohandatud)

(18)Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei jää ⌦ peaks jääma ⌫isikud, kes makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu kohaselt üksnes teisendavad paberdokumente elektroonilisteks andmeteks, ega isikud, kes võimaldavad makseteenuse pakkujale vaid teavitus- või muid rahaülekanneteks vajalikke tugisüsteeme või kliiring- ja arveldussüsteeme.

🡻2015/847 põhjendus 13

(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi (EL) 2015/23662007/64/EÜ 48 49 artikli 3 punktides a–m ja punktis o osutatud teenustele vastavad rahaülekanded ei jää käesoleva määruse kohaldamisalasse. Asjakohane on jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja ka rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamise risk on väike. Nii tuleks välja jätta maksekaardid, e-raha instrumendid, mobiiltelefonil või muul digitaalsel või infotehnoloogial põhinevad samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstavad seadmed, mida kasutatakse üksnes kaupade ja teenuste ostmiseks, samuti rahaülekanded, kui ülekandega koos edastatakse kaardi, instrumendi või seadme number. Käesoleva määruse kohaldamisalasse jääb aga isikutevahelise rahaülekande tegemine maksekaardi, e-raha instrumendi, mobiiltelefoni või muu digitaalsel või infotehnoloogial põhineva samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstava seadme abil. Lisaks tuleks jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja sularaha väljavõtmine sularahaautomaadist, maksude, trahvide või lõivude tasumine, rahaülekanded, mis tehakse tšeki kujutise, sealhulgas elektroonilise tšeki esitamise alusel, või veksli alusel ning rahaülekanded, mille puhul nii maksja kui ka makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.

🡻2015/847 põhjendus 14

⇨ uus

(20)Liikmesriikide makse- ⇨ ja krüptovaraülekande ⇦süsteemide iseärasuste arvessevõtmiseks, tingimusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani ⇨ või krüptovaraülekannet tagasi saajani ⇦ , peaks liikmesriikidel olema võimalus jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja teatavad väikesed riigisisesed rahaülekanded, sealhulgas elektroonilised žiiromaksed, ⇨ või väikesed krüptovaraülekanded, ⇦ mida kasutatakse kaupade või teenuste ostmiseks.

🡻2015/847 põhjendus 15

⇨ uus

(21)Makseteenuse pakkujad ⇨ ja krüptovarateenuse osutajad ⇦ peaksid tagama, et teave maksja ja makse saaja ⇨ või algataja ja saaja ⇦ kohta ei puuduks ega oleks puudulik.

🡻2015/847 põhjendus 16

⇨ uus

(22)Selleks et mitte kahjustada maksesüsteemide ⇨ ja krüptovaraülekande teenuste ⇦ tõhusust ja vähendada ohtu, et väikeste raha- ⇨ või krüptovaraülekannete ⇦põhjustatava potentsiaalse terrorismiohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, tuleks kohustus kontrollida maksjat ja makse saajat ⇨ või krüptovaraülekannete korral algatajat ja saajat ⇦ käsitleva teabe õigsust, kui rahaülekannete kontroll ei ole veel toimunud, kehtestada üksnes individuaalsete, üle 1 000 euro suuruste raha- ⇨ või krüptovaraülekannete ⇦ suhtes, välja arvatud juhul, kui ülekanne näib olevat seotud muude ⇨ raha- või krüptovaraülekannetega⇦ , mis kokku on suuremad kui 1 000 eurot, või kui raha ⇨ või krüptovara ⇦on saadud sularahana või anonüümse e-rahana või kui esineb mõjuv põhjus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

🡻2015/847 põhjendus 17

⇨ uus

(23)Kui rahaülekande ⇨ või krüptovaraülekande ⇦ puhul loetakse kontroll toimunuks, ei nõuta makseteenuse pakkujalt ⇨ ja krüptovarateenuse osutajalt ⇦ maksjat või makse saajat käsitleva teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul ⇨ või algatajat ja saajat käsitleva teabe kontrollimist iga krüptovaraülekande puhul ⇦, tingimusel et direktiivis (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] ⇨ ja määruses [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] ⇦sätestatud kohustused on täidetud.

🡻2015/847 põhjendus 18

⇨ uus

(24)Makseteenuseid reguleerivaid liidu seadusandlikke akte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009, 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012 51 ning direktiiv (EL) 2015/23662007/64/EÜ, arvestades peaks piisama nõudest, et liidusiseste rahaülekannete puhul edastatakse üksnes lihtsustatud teavet, nagu maksekonto number või -numbrid või kordumatu tehingutunnus ⇨ , või krüptovaraülekannete puhul, mis ei ole tehtud kontolt või kontole, tagatakse muul moel, et konkreetne krüptovaraülekanne on identifitseeritav ning et algataja ja saaja aadressi tunnused kantakse hajusraamatusse ⇦.

🡻 2015/847 põhjendus 19 (kohandatud)

⇨ uus

(25)Selleks et rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemise eest vastutavad kolmandate riikide ametiasutused saaksid teha kindlaks nendeks eesmärkideks kasutatud raha ⇨ või krüptovarade ⇦ päritolu, tuleks liidust väljapoole tehtavate rahaülekannete ⇨ või krüptovaraülekannete ⇦ puhul edastada täielik teave maksja ja makse saaja kohta. ⇨ Täielik teave maksja ja makse saaja kohta peaks sisaldama juriidilise isiku tunnust (LEI), kui maksja esitab selle teabe maksja makseteenuse pakkujale, sest see võimaldaks rahaülekande osalisi paremini tuvastada ning sellise teabe saab hõlpsalt lisada praegustesse maksesõnumi vormingutesse, näiteks vormingusse, mille rahvusvaheline standardiorganisatsioon on kehtestanud finantsasutuste vaheliseks elektrooniliseks andmevahetuseks . ⇦ Kõnealustele ⌦ Kolmandates riikides rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavatele ⌫ ametiasutustele tuleks võimaldada juurdepääs maksjat ja makse saajat käsitlevale täielikule teabele ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

🡻 2015/847 põhjendus 20 (kohandatud)

(26)Läbipaistvuse suurendamiseks ning teabe ja heade tavade vahetamise edasiseks parandamiseks peaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused ning liikmesriikide ⌦ ja liidu tasandi ⌫ asjaomased õigus- ja õiguskaitseasutused tegema tihedamat koostööd omavahel ja asjaomaste kolmandate riikide asutustega, sealhulgas arenguriikide asutustega.

⇩ uus

(27)Krüptovaraülekannete puhul tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada krüptovarateenuste osutajate suhtes alati, kui nende ülekanded, olgu need usaldusrahas või krüptovaras, on seotud tavapärase elektroonilise ülekandega või krüptovaraülekandega, milles osaleb krüptovarateenuse osutaja.

(28)Krüptovaraga seotud tegevuse ja krüptovarateenuste osutajate toimingute piiriülesuse ja nendega seonduvate riskide tõttu tuleks kõiki krüptovarade ülekandeid käsitleda piiriüleste elektrooniliste ülekannetena, ilma et kasutataks lihtsustatud riigisiseste elektrooniliste ülekannete korda.

(29)Algataja krüptovarateenuse osutaja peaks tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse algataja nimi, algataja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse, ning algataja aadress, ametliku isikut tõendava dokumendi number, kliendinumber või sünniaeg ja -koht. Algataja krüptovarateenuse osutaja peaks samuti tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse saaja nimi ja saaja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse.

🡻2015/847 põhjendus 21

(30)Ühelt maksjalt mitmele makse saajale maksejuhiste kogumina edastatavate rahaülekannete puhul, mis koosnevad liidust väljapoole liitu tehtavatest iseseisvatest ülekannetest, tuleks näha ette, et selliste iseseisvate ülekannete puhul piisab ainult maksja kontonumbrist või kordumatust tehingutunnusest ning täielikust teabest makse saaja kohta, tingimusel et täielik ja õigsuse osas kontrollitud teave maksja kohta ning täielikult jälgitav täielik teave makse saaja kohta on esitatud maksejuhiste kogumis.

⇩ uus

(31)Krüptovaraülekannete puhul peaks olema lubatud algataja ja saaja teabe esitamine pakkhaaval, kui see toimub viivitamata ja turvaliselt. Nõutavat teavet ei tohiks olla lubatud esitada pärast ülekannet, sest esitamine peab toimuma enne ülekannet või ülekande lõpuleviimise hetkel ning krüptovarateenuse osutajad või muud kohustatud isikud peaksid nõutava teabe esitama samal ajal pakis edastatava krüptovara ülekandega.

🡻 2015/847 põhjendus 22

⇨ uus

(32)Rahaülekannetes maksja ja makse saaja kohta nõutava teabe edastamise kontrollimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks peaksid makse saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad protseduurid maksjat ja makse saajat käsitleva teabe puudumise või puudulikkuse kindlakstegemiseks. Need protseduurid peaksid sisaldama asjakohasel juhul ⇨ jälgimist nii ülekande ajal kui ka pärast seda ⇦ nii tehingujärgset ülekande jälgimist kui ka reaalajas toimuvat jälgimist. Pädevad asutused peaksid tagama, et makseteenuse pakkujad lisavad elektroonilisele ülekandele või seotud sõnumile nõutava teabe tehingu kohta kogu makseahelas.

⇩ uus

(33)Krüptovaraülekannete puhul peaks saaja krüptovarateenuse osutaja sisse seadma tõhusad protseduurid algatajat käsitleva teabe puudumise või puudulikkuse kindlakstegemiseks. Need protseduurid peaksid sisaldama asjakohasel juhul jälgimist nii ülekande ajal kui ka pärast seda, et teha kindlaks, kas algataja või saaja kohta nõutav teave on puudu. Teabe lisamine vahetult krüptovarade ülekandele ei peaks olema nõutav, eeldusel et see teave esitatakse viivitamata ja turvalisel viisil ning et see on asjaomastele ametiasutustele vastava taotluse korral kättesaadav.

🡻2015/847 põhjendus 23

⇨ uus

(34)Kuna anonüümsed rahaülekanded kujutavad endast potentsiaalset rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu, on asjakohane nõuda, et makseteenuse pakkuja küsib teavet maksja ja makse saaja kohta. Kooskõlas FATFi välja töötatud riskipõhise lähenemisviisiga on asjakohane määrata kindlaks suurema ja väiksema riskiga valdkonnad, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid paremini sihikule võtta. Seega peaks ⇨ saaja krüptovarateenuse osutajal, ⇦ makse saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad riskipõhised protseduurid juhtudeks, kui rahaülekannetes ei edastata nõutavat teavet maksja või makse saaja kohta ⇨ või kui krüptovaraülekannetes ei edastata nõutavat teavet algataja või saaja kohta, ⇦, et otsustada, kas teha konkreetne rahaülekanne või see tagasi lükata või peatada ning milliseid asjakohaseid järelmeetmeid võtta.

🡻 2015/847 põhjendus 24 (kohandatud)

⇨ uus

(35)Makse saaja makseteenuse pakkuja, ja makseteenuse vahendaja ⇨ ja saaja krüptovarateenuse osutaja ⇦ peaksid olema eriti valvsad ja hindama riske, kui nad saavad teada, et teave maksja või makse saaja ⇨ või algataja või saaja ⇦ kohta puudub või ei ole täielik, ning teatama kahtlastest tehingutest pädevatele asutustele vastavalt määrusesdirektiivis (EL) [...]2015/849 ja kõnealust direktiivi üle võtvates riigisisestes meetmetes sätestatud teatamiskohustusele.

🡻 2015/847 põhjendus 25 (kohandatud)

⇨ uus

(36)Sätteid raha- ⇨ ja krüptovaraülekannete ⇦ kohta, mille puhul teave maksja või makse saaja ⇨ või algataja või saaja ⇦ kohta puudub või ei ole täielik, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks makseteenuse pakkujate, ja makseteenuste vahendajate ⇨ ja krüptovarateenuse osutajate ⇦ kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis rikuvad tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätteid.

🡻 2015/847 põhjendus 26 (kohandatud)

(37)Eesmärgiga aidata makseteenuse pakkujatel seada sisse tõhusad protseduurid selleks, et tuvastada juhtumid, mil rahaülekanded laekuvad puuduva või ebatäieliku teabega maksja või makse saaja kohta, ja selleks et võtta järelmeetmeid, peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 52 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 53 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 54 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) andma välja suunised.

🡻2015/847 põhjendus 27

⇨ uus

(38)Selleks et võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamisega saaks kiiresti tegutseda, peaksid makseteenuse pakkujad ⇨ ja krüptovarateenuse osutajad ⇦ kiiresti vastama oma asutamiskoha liikmesriigis asuvate rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemisega tegelevate ametiasutuste teabenõuetele maksja või makse saaja ⇨ või algataja või saaja ⇦ kohta.

🡻2015/847 põhjendus 28

⇨ uus

(39)Maksjat ⇨ või algatajat ⇦ käsitlevale teabenõudele vastamise päevade arvu määrab ära tööpäevade arv maksja makseteenuse pakkuja ⇨ või saaja krüptovarateenuse osutaja ⇦ liikmesriigis.

🡻2015/847 põhjendus 29

⇨ uus

(40)Kuna kriminaaluurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või tehinguga seotud asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet ⇨ või krüptovaraülekannet ⇦ , on selleks, et uurimise käigus oleks võimalik pääseda ligi olulistele tõenditele, asjakohane nõuda, et makseteenuse pakkujad ⇨ või krüptovarateenuse osutajad ⇦ säilitavad teatava aja jooksul teabe maksja ja makse saaja ⇨ või algataja ja saaja ⇦ kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil. Kõnealune periood ei tohiks olla pikem kui viis aastat, pärast mida tuleks kõik isikuandmed kustutada, kui siseriiklikus õiguses ei ole teisiti ette nähtud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lubada või nõuda andmete säilitamist pikemaajaliselt, kui seda on vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks ja pärast meetme vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamist, kuid mitte kauem kui veel viie aasta jooksul, ilma et see piiraks pooleliolevate kriminaaluurimiste ja kohtumenetluste puhul kohaldatavate tõendeid käsitlevate siseriiklike kriminaalõigusnormide kohaldamist.

🡻2015/847 põhjendus 30

(41)Selleks et parandada käesoleva määruse nõuete täitmist ning kooskõlas komisjoni 9. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”, tuleks suurendada pädevate asutuste volitusi võtta järelevalvemeetmeid ja määrata karistusi. Tuleks näha ette halduskaristused ja -meetmed ning võttes arvesse rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused ja meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid peaksid teavitama nendest karistustest komisjoni ning Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi koos „Euroopa järelevalveasutused”) ühiskomiteed.

🡻2015/847 põhjendus 31

(42)Selleks et tagada käesoleva määruse V peatüki ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 55 .

🡻2015/847 põhjendus 32

(43)Mitmed liidust väljaspool asuvad riigid ja territooriumid moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud liiduga selle liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja seal asuvad makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning territooriumide vaheliste rahaülekannete puhul käesoleva määruse rakendamisest tulenevat olulist negatiivset mõju nende riikide või territooriumide majandusele, on asjakohane näha ette võimalus käsitada selliseid rahaülekandeid asjaomaste liikmesriikide siseste rahaülekannetena.

🡻 2015/847 põhjendus 33 (kohandatud)

Pidades silmas muudatuste hulka, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1781/2006, 56 tuleks kõnealune määrus selguse huvides kehtetuks tunnistada.

🡻2015/847 põhjendus 34

⇨ uus

(44)Kuna käesoleva määruse eesmärke ⇨ , nimelt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, muu hulgas rahvusvaheliste standardite rakendamise ning rahaülekannete maksjate ja makse saajate ja krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta käiva põhiteabe kättesaadavuse tagamise kaudu, ⇦ ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

🡻2015/847 põhjendus 35

⇨ uus

(45)Käesoleva määruse ⇨ suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 ja määrust (EL) 2018/1725 57 . Käesolev määrus ⇦ austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47) ning põhimõtet ne bis in idem.

🡻 2015/847 põhjendus 36 (kohandatud)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku sujuva rakendamise tagamiseks on asjakohane, et käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev langeks kokku direktiivi (EL) 2015/849 ülevõtmise tähtpäevaga.

🡻 2015/847 põhjendus 37 (kohandatud)

(46)Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 58 määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõike 128 lõike 2 kohaselt ja ta esitas arvamuse ⌦ […] ⌫ 59 4. juulil 2013 60

🡻 2015/847 (kohandatud)

⇨ uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse normid, mis käsitlevad mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil edastatavat teavet maksja ja makse saaja kohta ⇨ ning krüptovaraülekande puhul edastatavat teavet algataja ja saaja kohta ⇦ , kui vähemalt üks raha- ⇨ või krüptovaraülekandes ⇦ osalev makseteenuse pakkuja ⇨ või krüptovarateenuse osutaja ⇦ on asutatud liidus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete ⇨ või krüptovaraülekannete ⇦ suhtes, mille on teinud või vastu võtnud liidus tegutsev makseteenuse pakkuja ⇨ , krüptovarateenuse osutaja ⇦ või makseteenuse vahendaja.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata direktiivi (EL) 2015/23662007/64/EÜ artikli 3 punktides a–m ja punktis o loetletud teenuste suhtes.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mis tehakse maksekaardi, e-raha instrumendi või mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogial põhineva samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstava seadme abil, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)seda kaarti, instrumenti või seadet kasutatakse üksnes kauba või teenuste eest maksmiseks ja

b)kõigi tehingust tulenevate ülekannetega edastatakse selle kaardi, instrumendi või seadme number.

Käesolevat määrust kohaldatakse siiski juhul, kui maksekaarti, e-raha instrumenti või mobiiltelefoni või muud digitaalsel või infotehnoloogial põhinevat samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstavat seadet kasutatakse isikutevahelise raha- ⇨ või krüptovaraülekande ⇦ tegemiseks.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata selliste isikute suhtes, kelle ainus tegevus on paberdokumentide teisendamine elektroonilisteks andmeteks ning kes tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel, ega selliste isikute suhtes, kelle ainus tegevus on makseteenuste pakkujatele sõnumisüsteemide või muude rahaülekanneteks vajalike tugisüsteemide pakkumine või kliiring- ja arveldussüsteemide pakkumine.

Käesolevat määrust ei kohaldata raha- ⇨ ja krüptovaraülekannete ⇦ suhtes ⌦, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest ⌫ :

a)mille puhul võtab maksja ⌦ võtab ⌫ sularaha välja oma maksekontolt;

b)mille puhul raha ⇨ või krüptovara ⇦ kantakse üle ametiasutusele maksude, trahvide või riigilõivude tasumiseks liikmesriigisiseselt;

c)mille puhul nii maksja kui ka makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad ⇨ või nii algataja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad ⇦;

d)mis ⌦ need ⌫ tehakse tšeki kujutise, sealhulgas elektroonilise tšeki esitamise alusel.

⇩ uus

Määruse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937-COM/2020/593 final] artikli 3 lõike 1 punktis 4 määratletud e-raha tokeneid käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel krüptovaradena.

Käesolevat määrust ei kohaldata isikutevaheliste krüptovaraülekannete suhtes.

🡻 2015/847

⇨ uus

5. Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust selliste rahaülekannete ⇨ või krüptovaraülekannete ⇦ puhul, mis tehakse liikmesriigi territooriumil makse saaja maksekontole ⇨ või saaja kontole ⇦ ja mis võimaldab üksnes kaupade või teenuste eest tasumist, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)makse saaja ⇨ või saaja ⇦ makseteenuse pakkujale ⇨ või krüptovarateenuse osutajale ⇦ kohaldub direktiiv (EL) 2015/849[palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849];

b)makse saaja makseteenuse pakkuja ⇨ või saaja krüptovarateenuse osutaja ⇦ suudab kordumatu tehingutunnuse abil makse saaja kaudu kindlaks teha ⇨ või krüptovaraülekande korral saaja kaudu kindlaks teha vahendite abil, mis võimaldavad tuvastada hajusraamatus individuaalseid krüptovaraülekandeid, ⇦ rahaülekande isikult, kellel on makse saajaga ⇨ või saajaga ⇦ leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta;

c)raha- ⇨ või krüptovaraülekande ⇦ summa ei ületa 1 000 eurot.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„terrorismi rahastamine” – terrorismi rahastamine direktiivi (EL) 2015/849[palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikli 2 lõikes 21 lõikes 5 määratletud tähenduses;

2)„rahapesu” – direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikli 2 lõike 11 lõigete 3 ja 4 kohane rahapesuga seotud tegevus;

3)„maksja” – isik, kes on maksekonto omanik ja kes annab maksekäsundi asjaomaselt maksekontolt makse tegemiseks, või kui maksekontot ei ole, kes annab maksekäsundi;

4)„makse saaja” – isik, kes on maksetehinguga ülekantava raha ettenähtud saaja;

5)„makseteenuse pakkuja” – direktiivi (EL) 2015/23662007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujate kategooria, füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab kõnealuse direktiivi artikli 3226 kohast erandit, ning juriidiline isik, kes kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ 61 artikli 9 kohast erandit, ning kes pakub rahaülekande tegemise teenuseid;

6)„makseteenuse vahendaja” – makseteenuse pakkuja, kes ei ole ei maksja ega makse saaja makseteenuse pakkuja ning kes maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja või teise makseteenuse vahendaja nimel võtab vastu ja edastab rahaülekande;

7)„maksekonto” – direktiivi (EL) 2015/23662007/64/EÜ artikli 4 punktis 1412 määratletud maksekonto;

8)„raha” – direktiivi (EL) 2015/23662007/64/EÜ artikli 4 punktis 1525 määratletud raha;

9)„rahaülekanne” – iga tehing, mis tehakse maksja nimel vähemalt osaliselt elektrooniliselt makseteenuse pakkuja kaudu, eesmärgiga teha raha makse saajale makseteenuse pakkuja kaudu kättesaadavaks, sõltumata sellest, kas maksja ja makse saaja on üks ja sama isik või kas maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad on identsed, sealhulgas järgmised tehingud:

a)määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud kreeditkorraldus;

b)määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 2 määratletud otsekorraldus;

c)direktiivi (EL) 2015/23662007/64/EÜ artikli 4 punktis 1322 osutatud riigisisene või piiriülene rahasiire;

d)maksekaardi, e-raha instrumendi või mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogial põhineva samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstava seadme abil tehtud rahaülekande korraldus;

⇩ uus

10) „krüptovaraülekanne” – iga tehing, mis tehakse algataja nimel vähemalt osaliselt elektrooniliselt krüptovarateenuse osutaja kaudu, eesmärgiga teha krüptovara saajale krüptovarateenuse osutaja kaudu kättesaadavaks, sõltumata sellest, kas algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas algataja ja saaja krüptovarateenuse osutaja on sama.

🡻 2015/847

⇨ uus

(1110)„maksejuhiste kogumi edastamine” – edastamiseks koondatud mitme iseseisva raha- ⇨ või krüptovaraülekande ⇦ kogum;

(1211)„kordumatu tehingutunnus” – makseteenuse pakkuja poolt vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis võimaldab tehingut jälgida maksjani ja makse saajani;

(1312)„isikutevaheline rahaülekanne” – selliste füüsiliste isikute vaheline rahaülekanne, kes tarbijatena tegutsevad muul kui kaubanduslikul, ärilisel või kutsealasel eesmärgil;.

⇩ uus

14) „isikutevaheline krüptovaraülekanne“ – selliste füüsiliste isikute vaheline ülekanne, kes tarbijatena tegutsevad muul kui kaubanduslikul, ärilisel või kutsealasel eesmärgil, ilma krüptovarateenuse osutajaid või muid kohustatud isikuid kasutamata või kaasamata;

15) „krüptovara“ – määruse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 – COM(2020) 593 final] artikli 3 lõike 1 punktis 2 määratletud krüptovara, välja arvatud juhul, kui see kuulub nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 loetletud kategooriatesse või liigitub muul moel rahaliseks vahendiks;

16) „krüptovarateenuse osutaja“ – [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 – COM(2020) 593 final] artikli 3 lõike 1 punktis 8 määratletud krüptovarateenuse osutaja, kes osutab üht või mitut [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 –COM(2020) 593 final] artikli 3 lõike 1 punktis 9 määratletud krüptovarateenust;

17) „rahakotiaadress“ – kontonumber, mille hoidmise tagab krüptovarateenuse osutaja, või rahakoti tähtnumbriline kood plokiahelas;

18) „kontonumber“ – krüptovara hoidmiseks mõeldud konto number, mille hoidmise tagab krüptovarateenuse osutaja;

19) „algataja“ – isik, kellel on konto krüptovarateenuse osutaja juures ja kes annab loa sellelt kontolt krüptovaraülekannete tegemiseks või, kui kontot ei ole, kes teeb krüptovaraülekande korralduse

20) „saaja” – isik, kes on krüptovaraülekande ettenähtud vastuvõtja;

21) „juriidilise isiku tunnus“ – juriidilisele isikule antud standardi ISO 17442 kohane kordumatu tähtnumbriline viitekood.

🡻 2015/847 (kohandatud)

II PEATÜKK

MAKSETEENUSE PAKKUJATE KOHUSTUSED

1. JAGU

Maksja makseteenuse pakkuja kohustused

Artikkel 4

Rahaülekandes edastatav teave

1. Maksja makseteenuse pakkuja tagab, et rahaülekandes edastatakse maksja kohta järgmine teave:

a)maksja nimi,

b)maksja maksekonto number; ja

c)maksja aadress, ametliku isikut tõendava dokumendi number, kliendinumber või sünniaeg ja -koht;.

⇩ uus

d)kui asjaomases maksesõnumi vormingus on olemas vajalik väli ja kui maksja on selle oma makseteenuse pakkujale esitanud, siis maksja praegune juriidilise isiku tunnus.

🡻 2015/847 (kohandatud)

2. Maksja makseteenuse pakkuja tagab, et rahaülekandes edastatakse makse saaja kohta järgmine teave:

a)makse saaja nimi; ja

b)makse saaja maksekonto number;.

⇩ uus

c)kui asjaomases maksesõnumi vormingus on olemas vajalik väli ja kui maksja on selle oma makseteenuse pakkujale esitanud, siis maksja praegune juriidilise isiku tunnus.

🡻 2015/847 (kohandatud)

⇨ uus

3. Erandina lõike 1 punktist b ja lõike 2 punktist b tagab maksja makseteenuse pakkuja juhul, kui ülekandeid ei tehta maksekontolt ega maksekontole, et rahaülekandes edastatakse maksekonto numbri(te) asemel kordumatu tehingutunnus.

4. Enne rahaülekande tegemist kontrollib maksja makseteenuse pakkuja lõikes 1 ⇨ ja, kui see on asjakohane, lõikes 3 ⇦ osutatud teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal.

5. Lõikes 4 osutatud kontrollimine loetakse toimunuks, kui

a)maksja isikusamasust on kontrollitud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 13 ⇨ [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklitele 16 ja 37 ja artikli 18 lõikele 3 ⇦ ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt nimetatud määrusedirektiivi artiklile 5640 või

b)maksja suhtes kohaldatakse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] direktiivi (EL) 2015/849 artikli 21 lõikeid 2 ja 314 lõiget 5.

6. Ilma et see piiraks artiklites 5 ja 6 sätestatud erandite kohaldamist, ei tohi maksja makseteenuse pakkuja teha rahaülekannet enne, kui on tagatud käesoleva artikli täielik täitmine.

Artikkel 5

Rahaülekanded liidus

1. Erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kui kõik makseahelas osalevad makseteenuse pakkujad on asutatud liidus, edastatakse rahaülekandes vähemalt maksja ja makse saaja maksekonto number või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatu tehingutunnus, ilma et see piiraks määruses (EL) nr 260/2012 sätestatud teavitamise nõuete kohaldamist, kui see on kohaldatav.

2. Olenemata lõikest 1, teeb maksja makseteenuse pakkuja makse saaja makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja teabetaotluse korral kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest kättesaadavaks järgmise teabe:

a)üle 1000 euro suuruste rahaülekannete puhul, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud, artikli 4 kohane teave maksja või makse saaja kohta;

b)kuni 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude rahaülekannetega, mis koos kõnealuse ülekandega ületavad 1 000 eurot, vähemalt

i)maksja ja makse saaja nimed ning

ii)maksja ja makse saaja maksekonto numbrid või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatud tehingutunnused.

3. Erandina artikli 4 lõikest 4 ei pea maksja makseteenuse pakkuja käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud rahaülekande puhul kontrollima maksjat käsitleva teabe õigsust, välja arvatud juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja

a)on saanud ülekantava raha sularahana või anonüümse e-rahana või

b)tal on põhjendatud alus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

Artikkel 6

Rahaülekanded väljapoole liitu

1. Ühe ja sama maksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui makse saajate makseteenuse pakkujad on asutatud väljaspool liitu, ei kohaldata artikli 4 lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmaksete suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet, seda teavet on kontrollitud kooskõlas artikli 4 lõigetega 4 ja 5, ning et üksikülekandel on maksja maksekonto number või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatu tehingutunnus.

2. Erandina artikli 4 lõikest 1 ja ilma et see piiraks määruse (EL) nr 260/2012 kohaselt nõutava teabe esitamist, kui vastavad nõuded on kohaldatavad, edastatakse juhul, kui makse saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, kuni 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude rahaülekannetega, mis koos kõnealuse rahaülekandega ületavad 1 000 eurot, vähemalt järgmine teave:

a)maksja ja makse saaja nimed ning

b)maksja ja makse saaja maksekonto numbrid või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatud tehingutunnused.

Erandina artikli 4 lõikest 4 ei pea maksja makseteenuse pakkuja kontrollima käesolevas lõikes osutatud maksjat käsitleva teabe õigsust, välja arvatud juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja

a)on saanud ülekantava raha sularahana või anonüümse e-rahana või

b)tal on põhjendatud alus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

2. JAGU

Makse saaja makseteenuse pakkuja kohustused

Artikkel 7

Maksjat või makse saajat käsitleva teabe puudumise avastamine

1. Makse saaja makseteenuse pakkuja rakendab tõhusaid protseduure, et teha kindlaks, kas rahaülekandeks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis on maksjat ja makse saajat käsitleva teabe väljad täidetud kooskõlas selles süsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga.

2. Makse saaja makseteenuse pakkuja rakendab tõhusaid protseduure, sealhulgas asjakohasel juhul nii ⌦ tehingujärgset pärast ülekannet kui ka selle ajal reaalajas ⌫ toimuvat jälgimist, et teha kindlaks, kas järgnev maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub:

a)artiklis 5 osutatud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud liidus;

b)artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c ja artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu;

c)maksejuhiste kogumi puhul maksejuhiste kogumit puudutav artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c ja artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud teave, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu.

3. Üle 1000 euro suuruste rahaülekannete puhul, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud, kontrollib makse saaja makseteenuse pakkuja enne makse saaja maksekonto krediteerimist või makse saajale raha kättesaadavaks tegemist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud makse saajat käsitleva teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal, piiramata direktiivi (EL) 2015/2366 2007/64/EÜ artiklites 8369 ja 8470 kehtestatud nõuete kohaldamist.

4. Kuni 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude rahaülekannetega, mis koos kõnealuse rahaülekandega ületavad 1 000 eurot, ei pea makse saaja makseteenuse pakkuja kontrollima makse saajat käsitleva teabe õigsust, välja arvatud juhul, kui makse saaja makseteenuse pakkuja

a)teeb ülekantud raha väljamakse sularahas või anonüümses e-rahas või

b)tal on põhjendatud alus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrollimine loetakse toimunuks, kui

a)makse saaja isikusamasust on kontrollitud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 13 ⇨ [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklitele 16 ja 37 ja artikli 18 lõikele 3 ⇦ ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt nimetatud määrusedirektiivi artiklile 5640 või

b)makse saaja suhtes kohaldatakse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] direktiivi (EL) 2015/849 artikli 21 lõikeid 2 ja 314 lõiget 5.

Artikkel 8

Rahaülekanded, mille puhul maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub või on ebatäielik

1. Makse saaja makseteenuse pakkuja rakendab tõhusaid riskipõhiseid protseduure, sealhulgas protseduure, mis põhinevad riskitundlikkusel, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklis 1613, et otsustada, kas teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul nõutav teave maksja ja makse saaja kohta puudub, ja et võtta asjakohased järelmeetmed.

Kui makse saaja makseteenuse pakkuja tuvastab rahaülekande saamisel, et artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c, või artikli 4 lõike 2 punktides a ja b, artikli 5 lõikes 1 või artiklis 6 osutatud teave puudub või ei ole täielik, või see teave ei ole esitatud kooskõlas artikli 7 lõikes 1 osutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga, lükkab makse saaja makseteenuse pakkuja riskitundlikkusest lähtudes ülekande tagasi või küsib enne või pärast makse saaja maksekonto krediteerimist või makse saajale raha kättesaadavaks tegemist nõutavat teavet maksja ja makse saaja kohta.

2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole korduvalt esitanud nõutud teavet maksja või makse saaja kohta, võtab makse saaja makseteenuse pakkuja meetmeid, mis võivad esialgu seisneda hoiatamises või tähtaegade seadmises, enne kui ta lükkab tagasi mis tahes edasised rahaülekanded kõnealuselt makseteenuse pakkujalt või piirab oma ärisuhteid asjaomase makseteenuse pakkujaga või lõpetab need.

Makse saaja makseteenuse pakkuja teavitab teabe esitamata jätmisest ja võetud meetmetest rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemise sätetest kinnipidamise jälgimise eest vastutavat pädevat asutust.

Artikkel 9

Hindamine ja teatamine

Hinnates seda, kas rahaülekanne või sellega seotud tehing on kahtlane ja kas direktiivi (EL) 2015/849[palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] kohaselt tuleb sellest teatada rahapesu andmebüroole, võtab makse saaja makseteenuse pakkuja ühe tegurina arvesse seda, kas maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub või on ebatäielik.

3. JAGU

Makseteenuse vahendajate kohustused

Artikkel 10

Rahaülekandega maksja ja makse saaja kohta edastatava teabe säilitamine

Makseteenuse vahendaja tagab, et maksjat ja makse saajat käsitlevat teavet, mis edastatakse koos neile laekuva rahaülekandega, säilitatakse koos sellega.

Artikkel 11

Maksjat või makse saajat käsitleva teabe puudumise avastamine

1. Makseteenuse vahendaja rakendab tõhusaid protseduure, et teha kindlaks, kas rahaülekandeks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi maksjat ja makse saajat käsitleva teabe väljad on täidetud kooskõlas selles süsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga.

2. Makseteenuse vahendaja rakendab tõhusaid protseduure, sealhulgas asjakohasel juhul nii tehingujärgset kui ka reaalajas toimuvat jälgimist, et teha kindlaks, kas järgnev maksjat või makse saajat käsitlev teave on puudu:

a)artiklis 5 osutatud teave rahaülekannete puhul, kui maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad on asutatud liidus;

b)artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c ja artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud teave maksja ja makse saaja kohta rahaülekannete puhul, kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu;

c)maksejuhiste kogumi puhul artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave seoses kõnealuse maksejuhiste kogumiga, kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu.

Artikkel 12

Rahaülekanded, mille puhul maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub

1. Makseteenuse vahendaja seab sisse tõhusad riskipõhised protseduurid, et otsustada, kas teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul nõutav teave maksja ja makse saaja kohta puudub, ja et võtta asjakohased järelmeetmed.

Kui makseteenuse vahendaja tuvastab rahaülekande saamisel, et artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c, või artikli 4 lõike 2 punktides a ja b, artikli 5 lõikes 1 või artiklis 6 osutatud teave puudub või see teave ei ole esitatud kooskõlas artikli 7 lõikes 1 osutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga, lükkab makseteenuse vahendaja riskitundlikkusest lähtudes ülekande tagasi või küsib enne või pärast rahaülekande edastamist nõutavat teavet maksja ja makse saaja kohta.

2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole korduvalt esitanud nõutud teavet maksja või makse saaja kohta, võtab makseteenuse vahendaja meetmeid, mis võivad esialgu seisneda hoiatuste andmises või tähtaegade seadmises, enne kui ta lükkab tagasi mis tahes edasised rahaülekanded kõnealuselt makseteenuse pakkujalt või piirab oma ärisuhteid asjaomase makseteenuse pakkujaga või lõpetab need.

Makseteenuse vahendaja teavitab teabe esitamata jätmisest ja võetud meetmetest rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemise sätetest kinnipidamise jälgimise eest vastutavat pädevat asutust.

Artikkel 13

Hindamine ja teatamine

Hinnates seda, kas rahaülekanne või sellega seotud tehing on kahtlane ja kas direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] kohaselt tuleb sellest teatada rahapesu andmebüroole, võtab makseteenuse vahendaja ühe tegurina arvesse seda, kas maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub.

⇩ uus

III PEATÜKK

Krüptovarateenuse osutajate kohustused

1. JAGU

Algataja krüptovarateenuse osutaja kohustused

Artikkel 14

Krüptovaraülekandes edastatav teave

1. Algataja krüptovarateenuse osutaja tagab, et krüptovaraülekandes edastatakse algataja kohta järgmine teave:

a) algataja nimi;

b) algataja kontonumber, kui tehingu töötlemiseks kasutatakse kontot;

c) algataja aadress, ametliku isikut tõendava dokumendi number, kliendinumber või sünniaeg ja -koht.

2. Algataja krüptovarateenuse osutaja tagab, et krüptovaraülekandes edastatakse saaja kohta järgmine teave:

a) saaja nimi;

b) saaja konto number, kui selline konto on olemas ja kui seda kasutatakse tehing töötlemiseks.

3. Krüptovaraülekande puhul, mis ei ole tehtud kontolt või kontole, peab algataja krüptovara teenuse osutaja erandina lõike 1 punktist b ja lõike 2 punktist b tagama, et konkreetne krüptovaraülekanne on identifitseeritav, ning kandma algataja ja saaja aadressi tunnused hajusraamatusse.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet ei ole vaja otseselt krüptovaraülekandele liita või sellesse lisada.

5. Enne krüptovarade ülekandmist kontrollib algataja krüptovarateenuse osutaja lõikes 1 osutatud teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal.

6. Lõikes 5 osutatud kontroll loetakse toimunuks, kui

a) algataja isikusamasust on kontrollitud vastavalt määruse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklile 16, artikli 18 lõikele 3 ja artiklile 37 [ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt määruse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklile 56 või

b) algataja suhtes kohaldatakse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikli 21 lõikeid 2 ja 3.

7. Ilma et see piiraks artikli 15 lõikes 2 sätestatud erandi kohaldamist, ei tohi algataja krüptovarateenuse osutaja teha ühtegi krüptovaraülekannet enne, kui on tagatud käesoleva artikli täielik täitmine.

Artikkel 15

Krüptovaraülekanded

1. Ühe ja sama algataja maksejuhiste kogumi edastamise puhul ei kohaldata artikli 14 lõiget 1 kogumisse koondatud üksikülekannete suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab artikli 14 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet, seda teavet on kontrollitud kooskõlas artikli 14 lõigetega 5 ja 6, ning et üksikülekannetel on algataja maksekonto number või artikli 14 lõike 3 kohaldumisel konkreetse ülekande tunnus.

2. Erandina artikli 14 lõikest 1 esitatakse kuni 1 000 euro suuruste krüptovaraülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude krüptovaraülekannetega, mis koos kõnealuse ülekandega ületavad 1000 eurot, vähemalt järgmine teave:

a) algataja ja saaja nimed;

b) algataja ja saaja kontonumber või, kui kohaldatakse artikli 14 lõiget 3, tagatis, et konkreetne krüptovaraülekanne on identifitseeritav;

Erandina artikli 14 lõikest 5 peab algataja krüptovarateenuse osutaja kontrollima järgmistel juhtudel üksnes käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud algatajat käsitleva teabe õigsust:

a) algataja krüptovarateenuse osutaja on saanud ülekantava krüptovara sularahana või anonüümse e-rahana;

b) algataja krüptovarateenuse osutajal on põhjendatud alus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

2. JAGU

Saaja krüptovarateenuse osutaja kohustused

Artikkel 16

Algatajat või saajat käsitleva teabe puudumise avastamine

1. Saaja krüptovarateenuse osutaja rakendab tõhusaid protseduure, sealhulgas asjakohasel juhul jälgimist nii ülekande ajal kui ka pärast seda, et teha kindlaks kas artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave algataja või saaja kohta on edastatud krüptovaraülekandes või maksejuhiste kogumis või järgneb sellele.

2. Üle 1 000 euro suuruste krüptovaraülekannete puhul, sõltumata sellest, kas ülekanne tehakse ühe tehinguga või mitme tehinguga, mis näivad olevat seotud, kontrollib saaja krüptovarateenuse osutaja enne krüptovara saajale kättesaadavaks tegemist lõikes 1 osutatud saajat käsitleva teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal, piiramata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklites 83 ja 84 kehtestatud nõuete kohaldamist.

3. Kuni 1 000 euro suuruste krüptovaraülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude krüptovaraülekannetega, mis koos kõnealuse ülekandega ületavad 1 000 eurot, kontrollib saaja krüptovarateenuse osutaja saajat käsitleva teabe õigsust ainult järgmistel juhtudel:

a) kui saaja krüptovarateenuse osutaja teeb krüptovara väljamakse sularahas või anonüümses e-rahas;

b) kui saaja krüptovarateenuse osutajal on põhjendatud alus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud kontroll loetakse toimunuks, kui kehtib üks järgmistest tingimustest:

a) krüptovaraülekande saaja isikusamasust on kontrollitud vastavalt määruse [palun asendada õige viitega rahapesuvastasele määrusele, et asendada [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] määruse artikkel 16, artikli 18 lõige 3 ja artikkel 37 ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt määruse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklile 56;

b) krüptovarateenuse ülekande saaja suhtes kohaldatakse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikli 21 lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 17

Krüptovaraülekanded, mille puhul algatajat või saajat käsitlev teave puudub või on ebatäielik

1. Saaja krüptovarateenuse osutaja rakendab tõhusaid riskipõhiseid protseduure, sealhulgas protseduure, mis põhinevad riskitundlikkusel, nagu on osutatud määruse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklis 16, artikli 18 lõikes 3 ja artiklis 37, et otsustada, kas teha või lükata tagasi krüptovaraülekanne, mille puhul nõutav täielik teave algataja ja saaja kohta puudub, ja et võtta asjakohased järelmeetmed.

Kui saaja krüptovarateenuse osutaja tuvastab krüptovaraülekande saamisel, et artikli 14 lõikes 1 või 2 või artiklis 15 osutatud teave puudub või on ebatäielik, lükkab krüptovarateenuse osutaja riskitundlikkusest lähtudes ülekande tagasi või küsib nõutavat teavet algataja ja saaja kohta enne või pärast seda, kui teeb krüptovara saajale kättesaadavaks.

2. Kui krüptovarateenuse osutaja ei esita korduvalt nõutud teavet algataja või saaja kohta, võtab saaja krüptovarateenuse osutaja meetmeid, mis võivad esialgu seisneda hoiatuste andmises või tähtaegade seadmises, ning saata ülekantud krüptovarad tagasi algataja kontole või aadressile. Selle asemel võib saaja krüptovarateenuse osutaja hoida ülekantud krüptovarasid ilma neid saajale kättesaadavaks tegemata, kuni toimub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate sätete järgimise järelevalvega tegeleva pädeva asutuse poolne läbivaatamine.

Saaja krüptovarateenuse osutaja teavitab teabe esitamata jätmisest ja võetud meetmetest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate sätete järgimise järelevalve eest vastutavat pädevat asutust.

Artikkel 18

Hindamine ja teatamine

Hinnates seda, kas rahaülekanne või sellega seotud tehing on kahtlane ja kas määruse [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] kohaselt tuleb sellest teatada rahapesu andmebüroole, võtab saaja krüptovarateenuse osutaja ühe tegurina arvesse seda, kas algatajat või saajat käsitlev teave puudub või on ebatäielik.

🡻 2015/847

⇨ uus

IVIII PEATÜKK

TEAVITAMINE, ANDMEKAITSE JA ANDMETE SÄILITAMINE

Artikkel 1914

Teavitamine

Makseteenuse pakkujad ⇨ ja krüptovarateenuse osutajad ⇦vastavad täielikult ja viivitamata, sealhulgas keskse kontaktpunkti kaudu vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikli 5 lõikele 1, kui selline kontaktpunkt on määratud, üksnes oma asukohaliikmesriigis asuvate rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemise eest vastutavate pädevate asutuste järelepärimistele, mis puudutavad käesoleva määruse alusel nõutavat teavet, kooskõlas selle liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud menetlusnõuetega.

Artikkel 2015

Andmekaitse

🡻 2019/2175 artikli 6 lõige 1

1. Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 62 määrust (EL) 2016/679. Kui käesoleva määruse kohaselt töötleb isikuandmeid komisjon või Euroopa Pangandusjärelevalve, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 63 määrust (EL) 2018/1725.

🡻 2015/847

⇨ uus

2. Käesoleva määruse alusel võivad makseteenuse pakkujad ⇨ ja krüptovarateenuse osutajad ⇦ töödelda isikuandmeid üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile. Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemine ärilistel eesmärkidel on keelatud.

3. Makseteenuse pakkuja ⇨ ja krüptovarateenuse osutaja ⇦ esitavad uutele klientidele enne nendega ärisuhte loomist või juhutehingu tegemist määruse (EL) 2016/679direktiivi 95/46/EÜ artiklis 1310 nõutud teabe. Eelkõige esitatakse selle teabe hulgas üldine teade makseteenuse pakkuja ⇨ ja krüptovarateenuse osutaja ⇦ käesolevast määrusest tulenevate juriidiliste kohustuste kohta, mis on seotud isikuandmete töötlemisega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.

4. Makseteenuse pakkuja ⇨ ja krüptovarateenuse osutaja ⇦tagavad, et austatakse töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.

Artikkel 2116

Andmete säilitamine

1. Teavet maksja ja makse saaja ⇨ või krüptovaraülekande korral algataja ja saaja ⇦ kohta ei tohi säilitada kauem, kui see on rangelt vajalik. Maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad säilitavad artiklites 4–7 ⇨ ning algataja ja saaja krüptovarateenuse osutajad säilitavad artiklites 14–16 ⇦ osutatud teavet viis aastat.

2. Makseteenuse pakkujad ⇨ ja krüptovarateenuse osutajad ⇦ tagavad, et lõikes 1 osutatud säilitamisperioodi möödumisel isikuandmed kustutakse, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, määrates kindlaks, millisel juhul makseteenuse pakkujad võivad andmeid kauem säilitada või peavad andmeid kauem säilitama. Liikmesriigid võivad lubada või nõuda andmete pikemaajalist säilitamist pärast seda, kui nad on põhjalikult hinnanud pikemaajalise säilitamise vajalikkust ja proportsionaalsust, ning peavad seda põhjendatuks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast. Pikemaajalise säilitamise periood ei või ületada viit aastat.

3. Kui 25. juunil 2015 on liikmesriigis pooleli kohtumenetlus seoses kahtlustatava rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise, uurimise või selle eest vastutusele võtmisega ning makseteenuse pakkuja valduses on kõnealuse poolelioleva menetlusega seotud teavet või dokumente, võib makseteenuse pakkuja seda teavet või neid dokumente säilitada kooskõlas siseriikliku õigusega viis aastat alates 25. juunist 2015. Liikmesriik võib poolelioleva kriminaaluurimise ja kohtumenetluse suhtes kohaldatavate tõendeid reguleerivate siseriiklike kriminaalõigusnormide kohaldamist piiramata lubada või nõuda sellise teabe või andmete säilitamist täiendava viieaastase perioodi jooksul, kui on kindlaks tehtud, et pikemaajaline säilitamine on vajalik ja proportsionaalne kahtlustatava rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks.

IV PEATÜKK

KARISTUSED JA SEIRE

Artikkel 2217

Halduskaristused ja -meetmed

1. Ilma et see piiraks õigust näha ette ja mõista kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid selliseid halduskaristusi ja -meetmeid käsitlevad õigusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] IVVI peatüki 4. jaos sätestatud karistustega.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte sätestada halduskaristusi või -meetmeid käsitlevaid norme käesoleva määruse sätete rikkumise eest, mille puhul siseriiklikus õiguses kohaldatakse kriminaalkaristusi. Sellisel juhul edastavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse normid.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui kohustusi kohaldatakse makseteenuse pakkujate ⇨ ja krüptovarateenuse osutajate ⇦ suhtes, siis võib käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldada karistusi või meetmeid siseriikliku õiguse kohaselt juhtorgani liikmete ja teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on siseriikliku õiguse alusel rikkumise eest vastutavad.

🡻 2019/2175 artikli 6 lõige 2

3. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud õigusnormid komisjonile ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteele teatavaks 26. juuniks 2017. Liikmesriigid annavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele viivitamata teada kõigist nende hilisematest muudatustest.

🡻 2015/847 (kohandatud)

⇨ uus

4. Kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikliga 39artikli 58 lõikega 4 on pädevatel asutustel kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Halduskaristuste määramise ja meetmete võtmise volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused või -meetmed annavad soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.

5. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid on võimalik võtta vastutusele artiklis 2318 osutatud õigusrikkumiste eest, mille pani nende kasuks toime isik, kes tegutses üksinda või juriidilise isiku organi osana ja kellel on juriidilises isikus juhtiv positsioon tulenevalt mis tahes järgmisest alusest:

a)õigus esindada juriidilist isikut,

b)õigus teha otsuseid juriidilise isiku nimel või

c)õigus kontrollida juriidilist isikut.

6. Lisaks tagavad liikmesriigid, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele juhul, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on juriidilise isiku kasuks pannud toime mõne artiklis 2318 osutatud õigusrikkumise.

7. Pädevad asutused kasutavad oma halduskaristuste määramise ja -meetmete võtmise volitusi kooskõlas käesoleva määrusega järgmiselt:

a)vahetult,

b)koostöös teiste asutustega,

c)omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele,

d)suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

Halduskaristuste määramise ja -meetmete võtmise volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et need halduskaristused või -meetmed annavad soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.

Artikkel 2318

Erisätted

Liikmesriigid tagavad, et halduskaristused ja -meetmed hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikli 40 lõigetes 2 ja 3 ja artikli 41 lõikes 159 lõigetes 2 ja 3 sätestatud halduskaristusi ja -meetmeid, mida kohaldatakse järgmiste käesoleva määruse rikkumiste eest:

a)makseteenuse pakkuja jätab korduvalt ja süstemaatiliselt edastamata maksjat või makse saajat käsitleva nõutava teabe, rikkudes artiklit 4, 5 või 6, ⇨ või krüptovarateenuse osutaja jätab korduvalt ja süstemaatiliselt edastamata algatajat ja saajat käsitleva nõutava teabe, rikkudes artikleid 14 ja 15 ⇦ ;

b)makseteenuse pakkuja ⇨ või krüptovarateenuse osutaja ⇦ rikub korduvalt, süstemaatiliselt või tõsiselt andmete säilitamise kohustust, rikkudes artiklit 2116;

c)makseteenuse pakkuja ei rakenda tõhusaid riskipõhiseid protseduure, rikkudes artiklit 8 või 12, ⇨ või krüptovarateenuse osutaja ei rakenda tõhusaid riskipõhiseid protseduure, rikkudes artiklit 17 ⇦ ;

d)makseteenuse vahendaja rikub tõsiselt artikli 11 või 12 kohaseid kohustusi.

Artikkel 2419

Karistuste ja meetmete avalikustamine

Pädev asutus avaldab käesoleva määruse artiklites 2217 ja 2318 osutatud juhtudel määratud halduskaristused ja võetud haldusmeetmed põhjendamatu viivituseta, esitades õigusrikkumise liigi ja laadi ning õigusrikkumise eest vastutavate isikute andmed, kui see on vajalik ja proportsionaalne pärast iga konkreetse juhtumi hindamist, kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikliga 42artikli 60 lõigetega 1, 2 ja 3.

Artikkel 2520

Karistuste ja meetmete kohaldamine pädevate asutuste poolt

1. Halduskaristuste või -meetmete liigi ja rahaliste halduskaristuste suuruse määramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas direktiivi (EL) 2015/849 […] artikli 39 lõikes 560 lõikes 4 loetletud asjaolusid.

2. Käesoleva määruse kohaselt määratud halduskaristuste ja võetud haldusmeetmete suhtes kohaldatakse [...] direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artikli 6 lõiget 6 ja artiklit 44 [...]62.

Artikkel 2621

Õigusrikkumistest teatamine

1. Liikmesriigid kehtestavad tõhusa korra, et soodustada pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse rikkumistest.

Kõnealused mehhanismid hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 [palun lisada viide ettepanekule, mis käsitleb direktiivi mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849] artiklis 4361 lõikes 2 osutatud mehhanisme.

2. Makseteenuse pakkujad ⇨ ja krüptovarateenuse osutajad ⇦ kehtestavad koostöös pädevate asutustega asjakohased siseprotseduurid, et võimaldada oma töötajatel või võrreldavas olukorras olevatel isikutel teatada õigusrikkumistest üksusesiseselt turvalise, sõltumatu, eriomase ja anonüümse kanali kaudu, mis on proportsionaalsed asjaomase makseteenuse pakkuja ⇨ või krüptovarateenuse osutaja ⇦ olemuse ja suurusega.

Artikkel 2722

Seire

1. Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tegema tulemuslikku seiret ja võtma vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse täitmine ning ergutada tõhusate mehhanismide kaudu käesoleva määruse sätete rikkumistest pädevatele asutustele teatamist.

🡻 2019/2175 artikli 6 lõige 3

⇨ uus

2. ⇨ Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja edaspidi iga kolme aasta järel ⇦ Pärast artikli 17 lõike 3 kohast teavitust esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IV peatüki kohaldamise kohta, käsitledes eelkõige piiriüleseid juhtumeid.

🡻 2015/847 (kohandatud)

VI PEATÜKK

RAKENDAMISVOLITUSED

Artikkel 2823

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee (edaspidi „komitee”).Nimetatud ⌦ See ⌫ komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII PEATÜKK

ERANDID

Artikkel 2924

Kokkulepped riikide ja territooriumidega, mis ei moodusta osa liidu territooriumist

1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida kolmanda riigiga või territooriumiga, mis jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artiklis 355 osutatud ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu territoriaalset kohaldamisala (edaspidi „asjaomane riik või territoorium”), lepinguid, millega tehakse erandid käesolevast määrusest, et asjaomase riigi või territooriumi ja liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitada liikmesriigisiseste rahaülekannetena.

Selliste lepingute sõlmimine on lubatud ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu liikmesriigiga, on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;

b)makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis ning

c)asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid samu nõudeid, nagu on kehtestatud käesoleva määrusega.

2. Kui liikmesriik soovib sõlmida lõikes 1 osutatud lepingu, saadab ta komisjonile taotluse koos kogu vajaliku teabega taotluse hindamiseks.

3. Pärast seda, kui komisjon on taotluse kätte saanud, käsitatakse rahaülekandeid liikmesriigi ja asjaomase riigi või territooriumi vahel ajutiselt rahaülekannetena liikmesriigis, kuni võetakse vastu otsus vastavalt käesolevale artiklile.

4. Kui kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest komisjon leiab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet taotluse hindamiseks, võtab ta ühendust asjasse puutuva liikmesriigiga ja täpsustab, millist lisateavet veel vaja on.

5. Ühe kuu jooksul alates taotluse hindamiseks vajaliku kogu teabe kättesaamisest teavitab komisjon taotluse esitanud liikmesriiki ja edastab taotluse koopiad teistele liikmesriikidele.

6. Kolme kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavitamisest teeb komisjon artikli 23 lõike 2 kohaselt otsuse, kas lubada liikmesriigil sõlmida taotluses osutatud leping. ⌦ Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. ⌫

Komisjon teeb esimeses lõigus osutatud otsuse igal juhul 18 kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

7. Liikmesriigid, kellele on antud komisjoni rakendusotsusega 2012/43/EL, 64 komisjoni otsusega 2010/259/EL, 65 komisjoni otsusega 2009/853/EÜ 66 või komisjoni otsusega 2008/982/EÜ 67 luba sõlmida lepinguid asjaomase riigi või territooriumiga, esitavad komisjonile 26. märtsiks 2017 ajakohastatud teabe, mida on vaja lõike 1 teise lõigu punkti c kohaseks hindamiseks.

Komisjon vaatab kolme kuu jooksul alates kõnealuse teabe kättesaamisest selle läbi, et tagada, et asjaomane riik või territoorium nõuab oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt makseteenuse pakkujatelt käesoleva määrusega kehtestatavate normidega samaväärsete õigusnormide kohaldamist. Kui komisjon leiab pärast sellist läbivaatamist, et lõike 1 teise lõigu punktis c sätestatud tingimus ei ole enam täidetud, tunnistab ta asjaomase komisjoni otsuse või komisjoni rakendusotsuse kehtetuks.

🡻 2019/2175 artikli 6 lõige 4

Artikkel 3025

Suunised

Euroopa järelevalveasutused annavad 26. juuniks 2017 välja määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt pädevatele asutustele ja makseteenuste pakkujatele adresseeritud suunised käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete kohta, eelkõige seoses käesoleva määruse artiklite 7, 8, 11 ja 12 rakendamisega. Alates 1. jaanuarist 2020 annab sellised suunised kohasel juhul välja Euroopa Pangandusjärelevalve.

🡻 2015/847 (kohandatud)

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 3126

Määruse (EÜ) nr 1781/2006 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1781/2006 ⌦ (EL) 2015/847 ⌫ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 3227

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 26. juunist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Europol, „From suspicion to action: Converting financial intelligence into greater operational impact“, 2017.

(2) Komisjoni teatis „ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine“ (COM(2019) 360 final), komisjoni aruanne ELi krediidiasutustega seotud hiljutiste väidetavate rahapesujuhtumite hindamise kohta (COM(2019) 373 final), aruanne rahapesu andmebüroode vahelise koostöö raamistiku hindamise kohta (COM(2019) 371).

(3) COM(2020) 605 final

(4) C(2020) 2800 final, edaspidi „tegevuskava”.

(5) C(2021) 420 final.

(6) C(2021) 423 final.

(7) Direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, muudetud direktiiviga (EL) 2018/843 (ELT L 141. 5.6.2015, lk 73).

(8) C(2021) 421 final.

(9) C(2021) 420 final.

(10) Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioon liidu tervikliku poliitika kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks – komisjoni tegevuskava ja muud viimase aja arengud (2020/2686(RSP)), P9_TA(2020)0204.

(11) Nõukogu järeldused rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta, 12608/20.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(13) Määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(15) Määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1 ja ELT L 334, 27.12.2019, lk 1).

(16) Vt eeskätt rahapesuvastase töökonna soovitus 15 uute tehnoloogiate kohta, muudetud juunis 2019.

(17) COM(2020) 593 final.

(18) Vastavalt direktiivid (EL) 2015/2366, 2014/92 ja 2009/110.

(19) See pakett sisaldab ettepanekut krüptovaraturgude direktiivi kohta ja ettepanekut digitaalset tegevuskerksust käsitleva ELi õigusraamistiku kohta.

(20) Euroopa Liidu Kohtu 3. detsembri 2019. aasta otsus C‑482/17, Tšehhi Vabariik versus parlament ja nõukogu, ECLI: EU:C:2019:1035, punkt 42.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.

(22) Euroopa Liidu Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsus C‑201/15, AGET Iraklis, ECLI:EU:C:2016:972, punkt 78.

(23) Euroopa Liidu Kohtu 8. detsembri 2020. aasta otsus, Ungari versus parlament ja nõukogu, ECLI:EU:C.2020:1001, punktid 41 ja 42.

(24) Vt joonealune märkus 2.

(25) Euroopa järelevalveasutuste ühisarvamus rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu finantssektorit, 4. oktoober 2019 (JC2019 59).

(26) Rahapesuvastase töökonna rahvusvahelised standardid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta (muudetud oktoobris 2020): ( http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf )

(27) Eeskätt tõstatas selle probleemi plokiahela ja virtuaalvääringute töörühm.

(28) EBA, Aruanne, milles antakse Euroopa Komisjonile nõu krüptovarade kohta, 9. jaanuar 2019, https://www.eba.europa.eu/eba-reports-on-crypto-assets

(29) Komisjoni talituste töödokument. Mõjuhinnang, mis on lisatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ja õiguskaitset käsitlevate komisjoni seadusandlike ettepanekute paketile, mis sisaldab järgmist:

(30) Nn reisieeskirja nõude rakendamiseks muudetakse määrust 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet. Vt 6. lisa punkt 8. See nõue pärineb rahapesuvastase töökonna soovitusest 15 (koos seda tõlgendava märkusega).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(33) Määrus (EL) 2016/679.

(34) Rahapesuvastase töökonna soovitust 15 tõlgendav märkus: „Riigid peaksid tagama, et algatavad virtuaalvarateenuse osutajad koguvad ja hoiavad virtuaalvaraülekannete korral nõutavat ja täpset teavet algataja kohta ja nõutavat teavet saaja kohta ning esitavad selle teabe viivitamata ja turvalisel viisil saaja virtuaalvarateenuse osutajale või finantsasutusele (kui see on olemas) ning teevad selle vastava taotluse korral kättesaadavaks asjaomastele ametiasutustele“ ning et „saaja virtuaalvarateenuse osutajad koguvad ja hoiavad virtuaalvaraülekannete korral nõutavat teavet algataja kohta ning nõutavat ja täpset teavet saaja kohta ning teevad selle vastava taotluse korral kättesaadavaks asjaomastele ametiasutustele“.

(35) ELT C […], […], lk […].

(36) ELT C […], […], lk […].

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(38) Vt I lisa.

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

(40) Viide krüptovaraturgude määrusele lisatakse, kui selle tekst on vastu võetud.

(41) Komisjoni teatis „Tegevuskava, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks“ (C(2020) 2800 final).

(42) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70).

(43) Nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud (EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9).

(44) Nõukogu 26. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 356/2010, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias (ELT L 105, 27.4.2010, lk 1).

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 73).

(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1).

(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(59) [Viide ELTs avaldatud arvamusele]

(60) ELT C 32, 4.2.2014, lk 9.

(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(63) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(64) Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta rakendusotsus 2012/43/EL, millega lubatakse Taani Kuningriigil sõlmida Gröönimaa ja Fääri saartega kokkulepe, mille kohaselt Taani ja kõnealuste territooriumide vahelisi rahaülekandeid käsitatakse Taani-siseste rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 24, 27.1.2012, lk 12).

(65) Komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus 2010/259/EL, millega lubatakse Prantsuse Vabariigil sõlmida Monaco Vürstiriigiga kokkulepe, mille kohaselt Prantsuse Vabariigi ja Monaco Vürstiriigi vahelisi rahaülekandeid käsitatakse Prantsuse Vabariigi siseste rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 112, 5.5.2010, lk 23).

(66) Komisjoni 26. novembri 2009. aasta otsus 2009/853/EÜ, millega lubatakse Prantsusmaal sõlmida Saint-Pierre'i ja Miqueloniga, Mayotte'iga, Uus-Kaledooniaga, Prantsuse Polüneesiaga ning Wallise ja Futunaga kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa ja iga kõnealuse territooriumi vahelist rahaülekannet käsitatakse Prantsusmaa-sisese rahaülekandena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 312, 27.11.2009, lk 71).

(67) Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsus 2008/982/EÜ, millega volitatakse Ühendkuningriiki sõlmima lepingut Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna ja Mani saarega, mille kohaselt Ühendkuningriigi ja kõigi kõnealuste territooriumite vahelisi rahaülekandeid käsitletakse Ühendkuningriigi sees tehtavate rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 34).

Määrus (EL) 2015/847	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 2 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 2 lõike 4 esimene ja teine lõik	Artikli 2 lõike 4 esimene ja teine lõik
-	Artikli 2 lõike 4 kolmas ja neljas lõik
Artikli 2 lõige 5	Artikli 2 lõige 5
Artikli 3 sissejuhatav osa	Artikli 3 sissejuhatav osa
Artikli 3 punktid 1–9	Artikli 3 punktid 1–9
-	Artikli 3 punkt 10
Artikli 3 punkt 10	Artikli 3 punkt 11
Artikli 3 punkt 11	Artikli 3 punkt 12
Artikli 3 punkt 12	Artikli 3 punkt 13
-	Artikli 3 punktid 14–21
Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 4 lõike 1 punktid a, b ja c	Artikli 4 lõike 1 punktid a, b ja c
-	Artikli 4 lõike 1 punkt d
Artikli 4 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 4 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 4 lõike 2 punktid a ja b	Artikli 4 lõike 2 punktid a ja b
-	Artikli 4 lõike 2 punkt c
Artikli 4 lõiked 3–6	Artikli 4 lõiked 3–6
Artiklid 5–13	Artiklid 5–13
-	Artiklid 14–18
Artikkel 14	Artikkel 19
Artikkel 15	Artikkel 20
Artikkel 16	Artikkel 21
Artikkel 17	Artikkel 22
Artikkel 18	Artikkel 23
Artikkel 19	Artikkel 24
Artikkel 20	Artikkel 25
Artikkel 21	Artikkel 26
Artikkel 22	Artikkel 27
Artikkel 23	Artikkel 28
Artikli 24 lõiked 1–6	Artikli 29 lõiked 1–6
Artikli 24 lõige 7	-
Artikkel 25	Artikkel 30
Artikkel 26	Artikkel 31
Artikkel 27	Artikkel 32
Lisa	-
-	I lisa
-	II lisa

VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 1781/2006	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 3
Artikkel 3	Artikkel 2
Artikkel 4	Artikli 4 lõige 1
Artikkel 5	Artikkel 4
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikkel 8	Artikkel 7
Artikkel 9	Artikkel 8
Artikkel 10	Artikkel 9
Artikkel 11	Artikkel 16
Artikkel 12	Artikkel 10
—	Artikkel 11
—	Artikkel 12
—	Artikkel 13
Artikkel 13	—
Artikkel 14	Artikkel 15
Artikkel 15	Artiklid 17–22
Artikkel 16	Artikkel 23
Artikkel 17	Artikkel 24
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
—	Artikkel 26
Artikkel 20	Artikkel 27

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/847 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2175 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 1)		(ainult artikkel 6)