EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.7.2021

COM(2021) 401 final

2021/0222(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 197 final}

2021/0222 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Horvaatia majandusele. 2019. aastal oli Horvaatia sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta 42,7 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Horvaatia reaalne SKP 2020. aastal 8,0 % ning peaks 2020. ja 2021. aastal kumulatiivselt vähenema 3,4 %. Keskpika perioodi majanduslikke näitajaid mõjutavate pikemaajaliste aspektide hulka kuuluvad kohmakas ettevõtluskeskkond, oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ja tööjõupuudus ning vähene investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning digitaristusse. Kõigi nende tegurite tõttu on potentsiaalne majanduskasv väike. Lisaks on Horvaatial vaja parandada oma avaliku halduse tõhusust, et riiklikku poliitikat paremini kavandada, koordineerida, rakendada ja hinnata ning tagada liidu rahaliste vahendite kasutamise suutlikkus, pidades silmas liidupoolse rahastamise sissevoolu, mis ajavahemikul 2027. aasta lõpuni moodustab potentsiaalselt ligikaudu 40 % SKPst.

(2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Horvaatiale soovitused. Eelkõige soovitas nõukogu võtta kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausliga kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale ning toetada majandust ja tagada selle taastumine; kui majandustingimused võimaldavad, viia ellu eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid; tugevdada eelarveraamistikku ja tingimuslike kohustuste järelevalvet keskvalitsuse ja kohalikul tasandil; tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ning edendada tervishoiutöötajate ja -asutuste ühtlasemat geograafilist jaotust, tihedamat koostööd kõigi haldustasandite vahel ja investeeringuid e-tervise valdkonda. Lisaks soovitas nõukogu tõhustada tööturumeetmeid ja -asutusi ning nende kooskõla sotsiaalteenustega, konsolideerides samal ajal sotsiaaltoetusi ja suurendades nende vaesust vähendavat mõju. Samuti soovitati viia ellu haridusreform ning parandada kõigi tasandite hariduse ja koolituse kättesaadavust, kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, edendades samal ajal ka oskuste omandamist. Nõukogu soovitas Horvaatial jätkuvalt kasutada meetmeid likviidsustoetuse pakkumiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele; vähendada veelgi maksutaolisi lõive ning piiranguid kaupade ja teenuste turu reguleerimisel; parandada riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimist ning intensiivistada selliste ettevõtete ja mittetootlike varade müüki. Nõukogu soovitas Horvaatial suurendada avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust avaliku sektori projektide ja poliitika kavandamisel ja rakendamisel keskvalitsuse ja kohalikul tasandil; vähendada avaliku halduse territoriaalset killustatust ja ühtlustada pädevuste funktsionaalset jaotust ning võtta sotsiaalpartneritega konsulteerides kasutusele ühtlustatud palgakujundusraamistik avaliku halduse ja selle talituste töötajate jaoks. Lisaks soovitati Horvaatial kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ning keskenduda investeerimisega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile, säästvale linna- ja raudteetranspordile, puhtale energeetikale, taastuvatele energiaallikatele ja keskkonnataristule ning rohe- ja digipöördele, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi. Lõpetuseks soovitas nõukogu tõhustada korruptsiooni ennetamist ja selle eest karistamist, eelkõige kohalikul tasandil, ning parandada kohtusüsteemi tõhusust. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et soovitus võtta kõik pandeemiale tulemuslikult reageerimiseks ning majanduse ja selle taastumise toetamiseks vajalikud eelarvepoliitilised meetmed ning soovitus tagada VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks piisav likviidsustoetus on täielikult rakendatud.

(3)2. juunil 2021 avaldas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 2 artikli 5 alusel Horvaatia kohta põhjaliku analüüsi. Komisjon järeldas oma analüüsis, et eelkõige valitsemissektori võla, erasektori võla ja välisvõla tõttu esineb Horvaatias makromajanduslik tasakaalustamatus olukorras, kus potentsiaalne majanduskasv on väike.

(4)14. mail 2021 esitas Horvaatia vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, tööturu osapoolte, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Riikide vastutus taaste- ja vastupidavuskavade eest on aluseks nende edukale rakendamisele ja püsivale mõjule riigi tasandil ning usaldusväärsusele liidu tasandil. Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ning sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.

(5)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määruse (EL) 2021/241 alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määruse (EL) 2020/2094 3 alusel COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks loodud ELi taasterahastu üldeesmärgid. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.

(6)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kujutab endast kogu liitu hõlmavat investeerimisprojektide ja reformide kooskõlastatud elluviimist. Tänu nende reformide ja investeeringute kooskõlastatud ja üheaegsele rakendamisele ning piiriüleste projektide elluviimisele tugevdavad need reformid ja investeeringud vastastikku üksteist ning tekitavad kogu liidus positiivset ülekanduvat mõju. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide majanduskasvule ja töökohtade loomisele teiste liikmesriikide tegevuse ülekanduvast mõjust.

Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused

(7)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa punktile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuue samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

(8)Kava hõlmab meetmeid, mis toetavad kõiki kuut sammast, kusjuures märkimisväärne hulk kava komponente toetab mitut sammast. Selline lähenemisviis aitab tagada kõigi sammaste sidusa käsitlemise. Horvaatiale iseloomulikke probleeme arvesse võttes peetakse suurema tähelepanu pööramist arukale, kestlikule ja kaasavale majanduskasvule ning majanduslikule ja institutsionaalsele vastupidavusele, samuti üldist rõhuasetust sammaste kaupa piisavalt tasakaalustatuks.

(9)Kava keskkonnahoiumõõde hõlmab asjakohaseid meetmeid, mis peaksid aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning keskkonna ja elurikkuse säilimisele. Peamised rohepöördele keskenduvad komponendid hõlmavad investeeringuid hoonete renoveerimisse, taastuvenergiasse ja energiatõhususse, jäätmekäitlusse ja veemajandusse ning kestlikku ja uuenduslikku liikuvusse. Lisaks kavatsetakse investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamisse ning üleminekusse keskkonnahoidlikele töökohtadele ja ringmajandusele. Kavas keskendutakse selgelt Horvaatia majanduse ja ühiskonna digiüleminekule, mille aluseks on mitmesugused meetmed avaliku halduse digiteerimise ja internetipõhiste avalike teenuste osutamise toetamiseks. Samuti on nähtud ette investeeringud püsivõrgul põhinevasse ja traadita digitaalsesse ühendatusesse ning täiendavad reformid kooskõlas liidu digitaalse ühendatuse juhtalgatusega ja liidu ühtse ühendatust käsitleva meetmepaketiga, 4 et soodustada investeeringuid digitaristusse äärepoolseimates maapiirkondades, mis on gigabitiühendatuse teenuste osas teistest piirkondadest maha jäänud.

(10)Kava panus aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu samba rakendamisse on ennekõike seotud ettevõtluskeskkonna parandamise, VKEde ja suurettevõtjate toetamise ning innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevuse stimuleerimisega. Kavandatud meetmetega kaasneb ettevõtjate halduskoormuse ja maksutaolistest lõivudest tuleneva koormuse edasine vähendamine, mitme reguleeritud kutseala liberaliseerimine, ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks kapitalile juurdepääsu võimaldamine ja tootlikkuse tõstmine, millega samaaegselt kohandatakse ettevõtjate äriprotsesse rohe- ja digipöördega, sealhulgas ettevõtjate poolt keskkonnahoidlikusse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute suurendamise kaudu. Lisaks keskendutakse kavas turismisektori säästvuse suurendamisele ja digitehnoloogia kasutuselevõtule, eelkõige taristu ajakohastamise kaudu, et suurendada selle energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist, edendades samal ajal ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas olevate uute äriplaanide vastuvõtmist. Sotsiaalset ühtekuuluvust on plaanis suurendada peamiselt aktiivse tööturupoliitikaga, mis on muu hulgas suunatud haavatavatele elanikkonnarühmadele, haridusmeetmetega ja vaesuse vähendamise sotsiaalpoliitikaga. Lisaks on plaanis parandada territoriaalset ühtekuuluvust, eelkõige hõredamalt asustatud alade ja saarte juurdepääsetavust ja ühendatust maantee-, raudtee- ja merendustaristu laiendamise ja ajakohastamise ning haldamise parandamise kaudu, lõuna-põhjasuunalise elektrivõrgu parema ühendamise tagamise kaudu ning ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude ajakohastamise kaudu.

(11)Tervishoiu ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupidavuse samba rakendamisele aitab kaasa tervishoiusüsteemi parendamine vajalike struktuurireformide elluviimise ning taristu ja meditsiinitoodete tagamise abil, mis ühtlasi suurendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning lähenemist nii Horvaatias kui ka liidus. Peale selle on kavandatud meetmeid esmatasandi tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavuse täieliku territoriaalse katvuse saavutamiseks, mis parandab tervishoiusüsteemi vastupidavust ja valmisolekut ning samal ajal tõstab elukvaliteeti maapiirkondades, äärealadel ja saartel. Kava raames toetatakse pikaajalist hooldust investeeringute abil, mille eesmärk on parandada koduhoolduse ja kogukonnapõhiste hooldusteenuste ning ka institutsionaalse hoolduse (inimeste jaoks, kellele seda liiki hooldus on hädavajalik) kättesaadavust, juurdepääsetavust ja kvaliteeti; lisaks on mitu komponenti pühendatud avaliku halduse ja institutsioonilise vastupidavuse tugevdamisele. Kava hõlmab hariduse valdkonnas olulisi meetmeid, eelkõige alushariduses ja lapsehoius osalemise suurendamist taristusse investeerimise kaudu, ühevahetuselise kooliskäimise võimaldamist ja kohustuslike õppetundide arvu suurendamist põhikoolides ning õppekavade läbivaatamist, samuti kõrghariduse ajakohastamist; kõik need meetmed peaksid haridustulemusi eeldatavasti märkimisväärselt parandama. Reformidega on kavas vähendada riiklike teadusasutuste killustatust, liikuda teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisel tulemustele orienteerituse suunas ning parandada teaduskarjääri arengut, keskendudes eelkõige loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondadele.

Riigipõhistes soovitustes määratletud probleemidest kõigi või suure osa lahendamine

(12)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt Horvaatiale esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(13)Soovitusi, mis on seotud eelarvepoliitiliste meetmete abil pandeemiale viivitamata reageerimisega, võib pidada Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalast välja jäävateks, kuigi Horvaatia on 2020. ja 2021. aastal üldiselt asjakohaselt ja piisavalt reageerinud kiireloomulisele vajadusele toetada majandust eelarveliste vahenditega kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega.

(14)Kava sisaldab ulatuslikku kogumit üksteist vastastikku tugevdavatest reformidest ja investeeringutest, mis aitavad tulemuslikult lahendada kõiki nõukogu poolt 2019. ja 2020. aastal Euroopa poolaasta raames Horvaatiale antud riigipõhistes soovitustes välja toodud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme või suurt osa neist probleemidest, eelkõige sellistes valdkondades nagu avalik haldus, tervishoiusüsteemi vastupidavus, tööhõive, haridus ja oskused, eriti haavatavate elanikkonnarühmade puhul, kliima- ja digipööre, ettevõtluskeskkond ja kohtusüsteem.

(15)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid eelarveraamistiku tugevdamiseks ning aitab lahendada Horvaatia avaliku haldusega seotud väljakutseid, nagu palgakujundusraamistik ja killustatus kohalike omavalitsuste tasandil. Konkreetseid meetmeid on plaanis võtta selleks, et suurendada avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust avaliku sektori projektide ja poliitika kavandamisel ja rakendamisel. Horvaatia kava näeb ette meetmed kohtusüsteemi tõhususe parandamiseks ning sisaldab konkreetseid siduvaid kohustusi kohtumenetluste kestuse lühendamiseks, kohtuasjade kuhjumise vähendamiseks ja õigusemõistmise digiteerimise parandamiseks. Samuti nähakse kavas ette korruptsiooni ennetamise ja selle eest karistamise tõhustamine.

(16)Kavaga rakendatakse nõukogu soovitust reformida haridust, võttes meetmeid alushariduses ja lapsehoius osalemise suurendamiseks, põhikoolides kohustuslike õppetundide arvu tõstmiseks, koolide õppekavade ajakohastamiseks, digioskuste edendamiseks ja kõrghariduse moderniseerimiseks. Sihipärased reformid ja investeeringud peaksid parandama avalike tööturuasutuste protsesse ja aitama suurendada tööturul osalemist; selleks võetakse vastu aktiivne tööturupoliitika, pakutakse koolitus- ja täiendusõppe programmides osalemiseks vautšereid ning muudetakse tööõigust. Horvaatia sotsiaalkindlustussüsteemiga seotud probleeme lahendatakse meetmetega, mis parandavad sotsiaaltoetuste katvust, piisavust ja sihipärasust ning võimaldavad töötada välja uusi sotsiaalteenuseid.

(17)Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava peaks eeldatavasti parandama Horvaatia ettevõtluskeskkonda ning kõrvaldama majanduskasvu ja investeeringuid takistavad tegurid, millele on osutatud nõukogu mitmes järjestikuses soovituses. Ettevõtluskeskkonda käsitlevate meetmete paketi eesmärk on vähendada halduskoormust ja maksutaolisi lõive, alandada ametitoimingutele esitatavaid regulatiivseid nõudeid ja parandada juurdepääsu rahastamisele. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete eesmärk on ka parandada riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimist ning intensiivistada selliste ettevõtete ja mittetootlike varade müüki. Oluline osa investeeringutest peaks olema suunatud rohe- ja digipöördele. Taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud märkimisväärsete investeeringute eesmärk on rakendada nõukogu soovitusi energiatõhususe ja keskkonnataristu ning tõhusama transpordisüsteemi kohta. Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas on ette nähtud täiendavad meetmed, et järgida ka muid nõukogu poolt Horvaatiale antud soovitusi, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ning tervishoiu valdkonnas.

(18)Eespool nimetatud probleemide lahendamise kaudu aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti korrigeerida ka Horvaatias esinevat tasakaalustamatust, 5 eelkõige seoses valitsemissektori võla, erasektori võla ja välisvõla kõrge tasemega olukorras, kus potentsiaalne majanduskasv on väike.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse

(19)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(20)Komisjoni simulatsioonid näitavad, et taaste- ja vastupidavuskava võib suurendada Horvaatia SKPd 2026. aastaks 2,9 % võrra 6 . Kavas ette nähtud investeeringute ja reformide rakendamine peaks aitama parandada Horvaatia majanduse peamisi nõrku kohti, nagu suhteliselt madal tööhõive tase ja väike kasvupotentsiaal. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni peaksid edendama Horvaatia konkurentsivõimet ja tootlikkust, täiendusõpe aga võib parandada tööjõu konkurentsivõimet ning lahendada oskuste nappuse ja tööturu vajadustele mittevastavuse probleemi. Märkimisväärsed investeeringud haridusse peaksid aitama parandada õpiväljundeid. Kõik need meetmed peaksid suurendama inimkapitali ja tõstma tööjõu tootlikkust ning seeläbi kasvatama tööjõu panust potentsiaalsesse majanduskasvu.

(21)Teenusteturu jätkuv liberaliseerimine, sealhulgas mitme ametitoimingu liberaliseerimine, peaks tooma kasu tarbijatele, suurendama konkurentsi ja tekitama rohkem töökohti. Halduskoormuse ja maksutaoliste lõivude vähendamine ning haldusmeetmed, mis on seotud riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimise ja riigihangete korraldamisega, korruptsioonivastase võitlusega ja rahapesuvastase tegevuse suutlikkuse suurendamisega, peaksid aitama täita Horvaatia kohustusi pärast Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM II) ühinemist. Need sammud mõjutavad positiivselt investorite usaldust, muutes Horvaatia sissetulevate investeeringute ja oskusteabe siirde jaoks atraktiivsemaks. Need reformid, aga ka investeeringud tõhusamasse transpordisüsteemi, tööstusharude CO2-heite täiendavasse vähendamisse, hoonete energiatõhususe suurendamisse ning rohe- ja digipöörde edendamisse peaksid suurendama konkurentsivõimet ja muutma majanduse üldiselt jätkusuutlikumaks.

(22)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on parandada kõige haavatavamate isikute tööalast konkurentsivõimet, seeläbi vähendades sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Horvaatias on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht tihedalt seotud töötuse ja mitteaktiivsusega. Vanemaealised inimesed, puuetega inimesed ja tööta leibkondades elavad inimesed on suhteliselt suuremas vaesuse ohus, samas kui töötushüvitiste kava hõlmavus ja töötushüvitise summa on endiselt väikesed. Taaste- ja vastupidavuskavaga võetakse kohustus suurendada vaesuse vähendamiseks kavandatud peamise hüvitise – garanteeritud miinimumhüvitise – piisavust ja laiendada selle hõlmavust. Samuti on plaanis suurendada töötushüvitise suurust ja pikendada selle maksmise kestust ning tõsta miinimumpensione. Ka meetmete puhul, mis on seotud koolituse ja oskuste arendamisega turismisektoris ning rohe- ja digivaldkondades, pööratakse erilist tähelepanu kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele.

(23)Kava sisaldab mitmesuguseid sekkumisi, millega aidatakse kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ning mille eesmärk on muu hulgas laiendada juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule, töötada välja digitaalsed lahendused sotsiaaltoetusi käsitlevate andmete vahetamiseks ning juurutada sotsiaalse juhendamise teenused, et edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, eelkõige noorte seas.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

(24)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 tagatakse taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 7 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(25)Kooskõlas määrusega (EL) 2021/241 ja komisjoni tehniliste suunistega olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohaldamiseks (2021/C 58/01) on Horvaatia esitanud tõendid ja kinnitused selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmed ei tohiks oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

(26)Kui valida meetmed, mis aitavad oluliselt kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele või mille prognoositav mõju keskkonnaeesmärkidele on olematu või väheoluline, võib algusest peale eeldada, et paljud kavas sisalduvad meetmed, näiteks hariduse ja koolituse, tööturu ja avaliku halduse valdkonnas, ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke. Vajaduse korral peaksid konkreetsed eesmärgid ja sihid tagama olulise kahju ärahoidmise. Muu hulgas ei tohiks investeeringud CO2 kogumisse ja säilitamisse hõlmata seadmete ostmist ega kasutamist fossiilkütuste taaskasutamise suurendamiseks või naftatootmise suurendamiseks. Ka geotermilisse energiasse investeerimise puhul peaksid eesmärgid ja sihid tagama, et projektid ei hõlma nafta ega gaasi uurimist ega kaevandamist, et selleks otstarbeks ei osteta mingeid seadmeid, et keskkonda ei lasta metaani ning et geotermiline puurimine ei süvenda veepuudust ega avalda kahjulikku mõju vee kvaliteedile. Zadari lennujaama investeerimisprojektis keskendutakse konkreetselt lennujaama elektrifitseerimisele ja päikesepaneelide paigaldamisele, tagades, et määruse (EL) 2021/241 kohast toetust ei kasutata lennujaama füüsiliseks laiendamiseks. Zagrebi kesklinnas asuvatesse meditsiinijäätmete põletusseadmetesse tehtava investeeringuga seotud eesmärk peaks tagama ringlussevõetamatute ohtlike meditsiinijäätmete energiakasutuse, suitsugaasi puhastussüsteemi ja pideva heiteseire süsteemi. Erilist tähelepanu on pööratud ka horisontaalsetele kavadele, mille puhul peaksid eesmärgid tagama, et olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise nõuded on kava ülesehitusse sisse kirjutatud.

Panus rohepöördesse, sh elurikkusesse

(27)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad kava kogueraldisest 40,3 %, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas 2021-2030 sisalduva teabega.

(28)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab pikaajalisi reforme ja investeeringuid, mis toetavad rohepööret. Need hõlmavad investeeringuid energiatõhususse avaliku ja erasektori hoonete renoveerimise kaudu, reforme taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu soodustamiseks, investeeringuid geotermilisse energiasse ning investeeringuid elektri- ja jaotusvõrku, et hõlbustada taastuvate energiaallikate integreerimist. Investeeringud CO2 kogumisse ja säilitamisse peaksid tutvustama uuenduslikke kliimamuutuste leevendamise potentsiaaliga tehnoloogiaid. Lisaks toetatakse taaste- ja vastupidavuskavaga teise põlvkonna biokütuste kasutuselevõttu, saastevaba vesiniku tootmist ja tankimistaristu kasutuselevõttu; kõik need meetmed soodustavad üleminekut kestlikule liikuvusele järgmisel kümnendil. Taaste- ja vastupidavuskavaga edendatakse üleminekut maanteetranspordilt raudteetranspordile, nähes ühtlasi ette investeeringud heiteta sõidukitesse ja laevadesse ning nendega seotud taristu toetamise. Lisaks peaksid keskkonnahoiueesmärkide saavutamisele kaasa aitama investeeringud keskkonnasäästlike kutseoskuste arendamisse ning VKEde ja suurettevõtjate toetamine selleks, et nad investeeriksid keskkonnahoidlikesse tootmisprotsessidesse ja turismi säästvamaks muutmisse.

(29)Üldiselt on rohepööret toetavad reformid ja investeeringud olemasolevate riiklike kavadega kooskõlas. Keskkonnapoliitika osas peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama otseselt kaasa loodusvarade paremale majandamisele. Kava hõlmab taristuinvesteeringuid vee- ja reoveesüsteemide uuendamiseks ning ringmajandusele ülemineku kiirendamiseks. Selleks et vähendada prügilatesse saadetavate jäätmete osakaalu, eraldatakse rahalisi vahendeid uue taristu, sealhulgas ringlussevõturajatiste ja jäätmete sortimiskeskuste rajamiseks. Kava hõlmab investeeringuid, millega edendatakse põllumajandussektoris ringmajandust, et aidata vähendada toidu raiskamist. Lisaks hõlmab kava konkreetseid meetmeid elurikkuse kaitseks, nagu jõgede ja lammide taastamine ning invasiivsete võõrliikide kõrvaldamine Neretva delta tundlikul alal. Need meetmed peaksid tagama Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava püsiva mõju rohepöördele, sealhulgas elurikkusele ja keskkonnakaitsele.

(30)Reformid ja investeeringud peaksid andma olulise panuse CO2-heite vähendamise eesmärkide ja kliimaeesmärkide saavutamisse, nagu on ette nähtud Horvaatia riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 ning pikaajalises CO2-heite vähendamise strateegias. Seoses määruses (EL) 2020/852 määratletud keskkonnaeesmärkidega näeb kava ette märkimisväärsed kliimamuutuste leevendamise meetmed, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet, peamiselt hoonete energiatõhususe suurendamise, energia- ja transpordisektoris taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu edendamiseks tehtavate investeeringute ning uuenduslike tehnoloogiate kasutamise kaudu. Kava sisaldab ka olulisi meetmeid, mis on seotud kliimamuutustega kohanemisega ning hõlmavad muu hulgas veevarude säästva kasutamise toetamist, vähendades veekadusid ja energiatarbimist veevarustusvõrkudes. Lisaks hõlmab kava ulatuslikke investeeringuid üleujutusriski ennetamisse, millega edendatakse looduspõhiseid lahendusi. Horvaatia kava peaks eeldatavasti aitama saavutada liidus 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärke ning 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki.

Panus digipöördesse

(31)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad kava kogueraldisest 20,4 %, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale.

(32)Digipööret toetavad meetmed on läbivalt esindatud kogu Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas, kajastades kavandatud digiteerimispüüdluste laiaulatuslikkust ja valdkondadevahelist olemust. Üks taaste- ja vastupidavuskava komponent on tervenisti pühendatud Horvaatia majanduse ja ühiskonna digipöördele, millega seoses on plaanis rakendada sidusaid meetmeid, et toetada avaliku halduse digiteerimist ja digitaalsete avalike teenuste osutamist. Need hõlmavad ka investeeringuid digitaalsesse ühendatusesse eesmärgiga parandada digitaalset taristut püsi- ja mobiilsidevõrgul põhineva internetiühenduse tagamiseks äärepoolsetes maapiirkondades, mis on digitaalse kaasatuse mõttes teistest piirkondadest maha jäänud.

(33)Digipöördele pühendatud konkreetse komponendi kõrval aitab ka enamik muid komponente kaasa Horvaatia digiüleminekule. Kava sisaldab märkimisväärseid meetmeid transpordi-, energeetika-, tervishoiu-, õigus- ja haridussektori digiteerimiseks ning konkreetseid investeeringuid kõrghariduse digivahenditesse. Horvaatia ühiskonna ja majanduse digiülemineku suunamiseks eelseisval kümnendil on plaanis välja töötada terviklik strateegia, milles määratakse kindlaks majanduse, avaliku halduse ja õiguse digipöörde, digitaalse ühendatuse ning digioskuste arendamise strateegilised eesmärgid.

(34)Taaste- ja vastupidavuskavaga toetatavatel digivaldkonna reformidel ja investeeringutel on eeldatavasti püsiv mõju. Näiteks Horvaatia avaliku halduse digiteerimist toetavad investeeringud toovad eeldatavasti kaasa süsteemsed muutused, mis võimaldavad riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil koostalitusvõimeliste süsteemide arendamist ning andmepõhiseid otsustusprotsesse avalikus halduses. Samuti peaksid need eeldatavasti muutma Horvaatia avaliku halduse ja kasutajate vahelist suhtlust. Investeeringud ühendatusesse peaksid aitama vähendada ka linna- ja maapiirkondade vahelist digilõhet tänu täiendavatele meetmetele, mida on plaanis võtta muude riiklike või liidu rahaliste vahendite toel, et tagada liidu gigabitieesmärkide saavutamine.

Püsiv mõju

(35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Horvaatiale eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

(36)Reformid, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate haldus- ja finantskoormust, lihtsustades koormavaid eeskirju ja vähendades maksutaolisi lõive, peaksid eeldatavasti suurendama väärtuse loomist erasektoris. Korruptsiooni- ja rahapesuvastased meetmed ning kohtusüsteemis kohtuasjade kuhjumise vähendamiseks ja kohtuasjade lahendamise kiirendamiseks läbiviidavad reformid peaksid tugevdama institutsioone ja suurendama investorite usaldust, aidates Horvaatial ligi meelitada investeeringuid ja oskusteavet. Reguleeritud kutsealade liberaliseerimiseks elluviidavad reformid peaksid suurendama majanduses konkurentsi, mis on kasulik tarbijatele ja võimaldab luua töökohti. Reformid, millega parandatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamistiku tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste täiustatud kava ja innovatsiooni toetamise programmide kaudu, peaksid toetama pädevusvaldkondade arengut ning avaldama püsivat positiivset mõju tootlikkusele ja majandusele üldiselt. Riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimise parandamine ning selliste ettevõtete ja mittetootlike varade intensiivsem müük peaks avaldama püsivat positiivset mõju ressursijaotuslikule tõhususele majanduses. Kava sisaldab ka märkimisväärseid algatusi avaliku halduse protsesside parandamiseks, sealhulgas nende digiteerimise kaudu (näiteks ettevõtte registreerimiseks ja tasude maksmiseks), ning ametnike oskuste arendamise toetamiseks, millel peaks olema püsiv positiivne mõju nii ettevõtjatele kui ka leibkondadele osutatavate teenuste kvaliteedile.

(37)Investeeringud haridusse, tervishoidu ja tööturul vajalikesse oskustesse peaksid avaldama pikaajalist positiivset mõju inimkapitalile. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni peaksid suurendama ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet, samas kui investeeringud puhtasse energeetikasse, säästvasse turismi, transpordisüsteemi moderniseerimisse ning digi- ja rohepöördesse peaksid struktuurselt parandama majanduse jätkusuutlikkust ja võimaldama aja jooksul kaasata täiendavaid investeeringuid. Hoonete renoveerimine nii energiatõhususe kui ka maavärinatundlikkuse seisukohast võimaldab eeldatavasti püsivalt vähendada energiatarbimist ja suurendada ohutust. 

(38)Kava püsiv mõju võib suureneda ka kava ja ühtekuuluvuspoliitika raames rahastatavate muude programmide koostoime tulemusena, eelkõige sügavalt juurdunud territoriaalsete probleemide sisulise käsitlemise ja tasakaalustatud arengu edendamise kaudu.

Seire ja elluviimine

(39)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.

(40)Taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamisse on plaanis kaasata mitu valitsusasutust. Rahandusministeeriumi raames loodav keskne koordineeriv asutus on juhtiv riiklik asutus, kelle ülesandeks on taaste- ja vastupidavuskava üldine koordineerimine ja seire, sealhulgas meetmete edenemise aktiivne jälgimine iga komponendi jaoks seatud eesmärkide ja sihtide alusel. Vahetu vastutus taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud reformide ja investeeringute elluviimise eest lasub pädevatel ministeeriumidel, samas kui ministrite tasandi rakenduskomitee peaks tagama kõigi liidu rahaliste vahendite kasutamise kooskõla. Taaste- ja vastupidavuskavas on määratud kindlaks kõikide kavas ette nähtud investeeringute ja reformide eesmärgid ja sihid. Eesmärkide ja sihtide arv vastab meetmete arvule ja kava ulatusele Horvaatia majanduse suhtes. Eesmärkide ja sihtide saavutamise mõõtmiseks kasutatavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad on piisavalt selged, realistlikud ja kõikehõlmavad, et tagada eesmärkide täitmise jälgitavus ja tõendatavus. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab põhjalikku koordineerimis-, rakendamis- ja seirekorda, kuid selle rakendamine peaks olulisel määral sõltuma rakendusasutuste haldus- ja rakendussuutlikkusest ning mõned rakendusasutused tuleb veel kindlaks määrata või luua. Seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata rakendus- ja koordineerimisstruktuuri loomisele, mille raames keskne koordineerimisasutus kavatsetakse luua 2021. aasta lõpuks, nagu näeb ette vastav eesmärk.

(41)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu saadavast rahalisest toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 34. Tehnilist abi taotletakse tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel oma kava rakendada.

Kulud

(42)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(43)Üldjuhul on Horvaatia kavandatud meetmete puhul esitanud kulude üksikasjaliku jaotuse koos viidetega varasematele sarnastele projektidele või kulunäitajate põhjendamiseks tehtud uuringutele, samuti piisavad selgitused kogukulude kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika kohta. Mitmesuguste meetmete puhul, mille kulusid ei ole võimalik eelnevalt üksikasjalikult kindlaks määrata, nagu projektid, mis valitakse välja konkurentsipõhiste menetluste, näiteks projektikonkursside kaudu, on taaste- ja vastupidavuskavas üldiselt varasemale kogemusele tuginedes põhjendatud, et kulud ei ole meetme eesmärke arvestades ebaproportsionaalsed. Valdava enamuse meetmete puhul peetakse kuluprognoose mõistlikuks ja põhjendatuks. Kuigi Horvaatia ametiasutused on teinud suuri jõupingutusi kuluarvestust käsitleva vajaliku teabe esitamiseks, ei hõlma metoodika ja kulude põhjendamine järjekindlalt kõiki meetmete elemente ja osa kogukuludest ei ole mõnel juhul piisavalt selgitatud. Mõned kuluprognoosid ületasid mõõdukas ulatuses sarnaste projektide kuluvahemikku. Kuna nende kuluprognooside puhul ei ole kasutatud metoodikat piisavalt hästi selgitatud ning põhjenduse ja kulu enda vaheline seos ei ole mõnikord täiesti selge, on kõrgem hinne kulude hindamise kriteeriumi puhul välistatud. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Finantshuvide kaitse

(44)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning see peaks eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse alusel ja muudest liidu programmidest. See ei piira muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse ja tagatakse liidu õiguse järgimist, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 8 .

(45)Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise süsteemi on asjakohaselt kirjeldatud. See on sidusalt kavandatud ning põhineb kindlatel protsessidel ja struktuuridel; kontrollijate ja audiitorite rollid ja vastutusalad on selged, asjaomased kontrollifunktsioonid on asjakohaselt eraldatud ning audiitorite sõltumatus on tagatud. Kava rakendamise koordineerivaks asutuseks peaks olema rahandusministeeriumi makromajandusliku analüüsi direktoraat. Iga komponendi ja alakomponendi puhul on reformide ja investeeringute elluviimiseks määratud ministeeriumi ja keskvalitsuse tasandi pädev asutus vastavalt riigi haldussüsteemi seaduses sätestatud valdkondlikule pädevusele. Rahandusministeeriumi riikliku fondi osakonna ülesandeks on koostada maksetaotlused ja edastada need Euroopa Komisjonile kord poolaastas pärast eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimist, lisades liidu vahendite haldaja kinnituse ja tehtud auditite kokkuvõtte. Auditeerimisasutuse ülesanded on määratud Euroopa Liidu programmide rakendussüsteemi auditeerimise ametile.

(46)Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud kord määruse (EL) 2021/241 alusel eraldatud vahendite kasutamisel huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuste ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, sealhulgas topeltrahastamise vältimiseks, on üldiselt piisav. Enne esimese maksetaotluse esitamist tuleks täita eesmärgid, mis on seotud rakendamises ja kontrollimises osalevate asutuste õiguslike volituste kehtestamisega, koordineeriva asutusega ja IT-süsteemi ajakohastamisega. Lisaks peaksid kontrolli eest vastutavatel isikutel olema õigus- ja haldusvolitused oma kavandatud rollide ja ülesannete täitmiseks, tingimusel et töökoormuse analüüsiga seotud eesmärgid ja sellekohased soovitused on täidetud hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks.

Kava sidusus

(47)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamise meetmeid, millega tagatakse sidus tegevus.

(48)Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava koosneb viiest komponendist ja ühest algatusest, mis on sidusad ja toetavad ühiseid eesmärke stimuleerida Horvaatia majanduse taastumist ja leevendada COVID-19 mõju, aidata kaasa rohe- ja digipöördele ning kaasavale majanduskasvule ning suurendada Horvaatia majanduse vastupanu- ja konkurentsivõimet. Kava komponendid, eelkõige hoonete renoveerimise algatus, peaksid lisaks aitama korvata kahju, mille põhjustasid 2020. aastal aset leidnud kaks maavärinat, mis laastasid Kesk-Horvaatiat, sh Zagrebit ja selle ümbrust, ning Banovina piirkonda. Kõnealune algatus ja kõik viis komponenti hõlmavad reformide ja investeeringute sidusaid pakette, milles sisalduvad meetmed tugevdavad ja/või täiendavad vastastikku üksteist. Ka eri komponendid ja algatused on kavandatud koostoimelistena ning ükski meede ei ole vastuolus teise meetme tulemuslikkusega ega õõnesta seda.

Võrdsus

(49)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis võivad aidata suurendada naiste osalemist tööturul. Tööjõureform peaks aitama kaasa selle eesmärgi saavutamisele, toetama töö- ja eraelu tasakaalu, kaudselt vähendama soolist palgalõhet ja kahandama suurt soolist pensionilõhet. Kava alusel on plaanis rahastada IKT-projekte, mille raames võetakse arvesse võrdsuse kaalutlusi. Kava hõlmab haridussüsteemi reformi, mille eesmärk on tagada kõigile lastele võrdsed võimalused, peamiselt alushariduses ja lapsehoius osalemise suurendamisega ning põhikoolides õppetundide arvu tõstmisega. Horvaatial on plaanis töötada välja sotsiaalse juhendamise teenused, mis peaksid toetama raskesti ligipääsetavaid toetusesaajate rühmi, nagu puuetega inimesed, vägivallaohvrid, kodutud, rändajad, romad ja sotsiaalhoolekandesüsteemist lahkuvad noored, aidates neil tööd leida. Kavas nähakse ette mitu investeeringut puuetega inimeste erivajaduste rahuldamiseks, näiteks meetmed hoonete ja eluasemete füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks, piisavate liikuvusteenuste pakkumiseks, töökohtadele hübriidjuurdepääsu edendamiseks ja digitaalsetele avalikele teenustele juurdepääsu tagamiseks.

Julgeolekualane enesehindamine

(50)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punktiga g on digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringutega seoses tehtud julgeolekualane enesehindamine. Taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatakse, kuidas riiklik reguleeriv asutus koostas määruse eelnõu sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ja tervikluse tagamiseks võetavate rakendusmeetmete viisi ja ajastuse kohta, mis sisaldab nõudeid 5G elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse tagamiseks, tuginedes komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatises „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“ 9 esitatud soovitustele.

Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid

(51)Kava hõlmab piiriüleseid ja mitut riiki hõlmavaid projekte kolmes valdkonnas. Esiteks sisaldab digipöörde komponent infosüsteemide koostalitlusvõimega seotud meetmeid, mis hõlmavad põhiregistrite loomist, ajakohastamist ja omavahelist ühendamist ning koostalitlusvõime kesksüsteemi loomist kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga. Teiseks peaks hariduse komponendi raames kõrghariduse digiüleminek ergutama ja kiirendama kõrgharidusasutuste suuremat kaasatust piiriülestesse ja rahvusvahelistesse projektidesse, eelkõige projektidesse, mille puhul digitaalne küpsus on osalemiseks vajalik eeltingimus. Kolmandaks avaldavad veevarustuse ja jäätmekäitluse komponendi raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise programmid keskkonnale positiivset mõju, vähendades keskkonna- ja veereostust ning aidates kaasa veekogude kaitsele, mistõttu nende mõju on piiriülene ja rahvusvaheline.

Konsulteerimine

(52)Horvaatia viis enne taaste- ja vastupidavuskava esitamist läbi konsultatsiooniprotsessi ning korraldas pärast kava projekti esitamist komisjonile 2020. aasta detsembris avaliku konsultatsiooni sidusrühmadega. Ametiasutused pidasid 2021. aasta jaanuarist maini eri sidusrühmadega rohkem kui 15 temaatilist kohtumist, kus nad tutvustasid taaste- ja vastupidavuskava võimalusi Horvaatia jaoks konkreetsetes valdkondades, kava struktuuri, kriteeriume, protsessi ja vastastikust täiendavust liidu muude rahaliste vahenditega. Kava kokkuvõte avaldati ja esitati meediale enne selle vastuvõtmist 1. aprillil 2021. Pärast seda, kui valitsus oli kava vastu võtnud, avaldati kava kokkuvõte valitsuse veebisaidil ja seda arutati parlamendis 14. aprillil 2021.

(53)Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas ei ole esitatud ametiasutuste plaane selle kohta, kuidas kaasatakse sidusrühmad kava rakendamisse. Selleks et tagada asjaosaliste omalus, on oluline kaasata kõik piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning muud asjaomased sidusrühmad, sealhulgas tööturu osapooled ja kodanikuühiskond, kavas sisalduvate investeeringute ja reformide elluviimise vältel vahendite territoriaalse jaotamise järelevalvesse.

Positiivne hinnang

(54)Pärast seda, kui komisjon on andnud Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb kava rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.

Rahaline toetus

(55)Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 6 393 794 220 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Horvaatia jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Horvaatiale taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Horvaatia jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.

(56)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Horvaatia maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 peaks Horvaatia jaoks ette nähtud summa olema võimalik siduda juriidiliste kohustustega 31. detsembriks 2022. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

(57)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 10 artikli 5 alusel. Toetus tuleks maksta osamaksetena välja siis, kui Horvaatia on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.

(58)Horvaatia on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Kõnealune summa tuleks teha Horvaatiale kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas.

(59)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2
Rahaline toetus

1.Liit teeb Horvaatiale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 6 295 431 146 eurot 11 . 4 631 762 551 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Sõltuvalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisest, mille raames arvutatakse Horvaatia puhul summa, mis on eespool nimetatud summaga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega lisaks 1 663 668 594 eurot.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Horvaatiale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 818 406 049 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eelmaksed ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Horvaatia on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 3
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Horvaatia Vabariigile.

Brüssel,

(1)    ELT 57, 18.2.2021, lk 17.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(3)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(4)    Komisjoni soovitus 2020/1307: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020H1307

(5)    Kõnealust makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitleti määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel 2019. ja 2020. aastal esitatud soovitustes.

(6)    Neis simulatsioonides võetakse arvesse Euroopa Liidu taasterahastu, sealhulgas ReactEU rahastamise ning programmide „Euroopa horisont“ ja „InvestEU“, õiglase ülemineku fondi, maaelu arengu ja rescEU suurema rahastamise kogumõju. Simulatsioonides ei võeta arvesse struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).

(9)    COM/2020/50.

(10)    ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(11)    See summa vastab rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest Horvaatia proportsionaalse osa mahaarvamist ning mis arvutatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodikale.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.7.2021

COM(2021) 401 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 197 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

   A. KOMPONENT 1.1. VASTUPIDAV, ROHELINE JA DIGITAALMAJANDUS

Selles Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendis kasutatakse Horvaatia majanduse mõningate struktuursete nõrkuste käsitlemisel laiaulatuslikku horisontaalset lähenemisviisi. Horvaatia majanduskasvu ja lähenemist ülejäänud liidule pärsivad madal tootlikkus, erasektori suhteliselt madalad investeeringud, kõige innovaatilisemate ettevõtete piiratud juurdepääs rahastamisele ning üldiselt ettevõtluskeskkond, mida iseloomustab suhteliselt suur haldus- ja maksulaadne koormus ning kutsealade ülemäärane reguleerimine. Lisaks on tööstustoodangu osakaal Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide seas väikseim ning ka Horvaatia on teistest riikidest maha jäänud innovatsiooni, kõrgema tehnoloogilise tasemega toodetesse ning rohe- ja digiüleminekutesse tehtavate investeeringute taseme poolest.

Komponendil on kolm eesmärki:

-Ettevõtluskeskkonna parandamine, jätkates reforme haldus- ja maksulaadse koormuse vähendamiseks ning reguleeritud kutsealade edasiseks liberaliseerimiseks.

-Saavutada kapitaliressursside parem jaotus majanduses, muutes õigusraamistikku, et stimuleerida erasektori investeeringuid; ettevõtete tootlike investeeringute toetamine toetuste ja soodusrahastamisvahendite kaudu, eelkõige keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtuks; ning parandada juurdepääsu alternatiivsetele või uuenduslikele rahastamisviisidele.

-Ettevõtete toetamine nende tegevuse kohandamisel uue digitaalse keskkonnaga, pöörates erilist tähelepanu kultuuri- ja loomesektoritele, mida liikumispiirangud, mis piirasid isikuteenuseid, eriti rängalt mõjutasid.

Komponent käsitleb riigipõhist soovitust, pakkudes likviidsust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, vähendades maksutaolisi lõive ja piiranguid kaupade ja teenuste turu reguleerimisel, edendades erainvesteeringuid ning keskendudes investeeringutele keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale üleminekul (riigipõhine soovitus 3, 2020). Samuti aitab see järgida soovitust vähendada kõige koormavamaid maksutaolisi lõive ning toodete ja teenuste turu ülemäärast reguleerimist (riigipõhine soovitus 4, 2019).

Komponent jaguneb kaheks alakomponendiks: C1.1.1 (konkurentsivõime tugevdamine ja majanduse üleminek keskkonnasäästlikule majandusele) ja C.1.1.2 (innovatsiooni edendamine ja majanduse digiteerimine).

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Allkomponent C1.1.1 Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduse üleminek keskkonnasäästlikule majandusele

Selle allkomponendi eesmärk on edendada majandustegevust, konkurentsivõimet ja investeeringuid, vähendades veelgi ettevõtjate haldus- ja maksulaadset koormust, liberaliseerides veelgi reguleeritud kutsealasid, suurendades toetuste, sooduslaenude ja omakapitaliinstrumentide abil juurdepääsu krediidile, meelitades ligi välismaiseid otseinvesteeringuid ning toetades kultuuri- ja loomesektorit digitaaltehnoloogiale üleminekul.

Reform C1.1.1 R1 Ettevõtluskeskkonna reformi jätkamine.

Selle reformi eesmärk on veelgi parandada Horvaatia ettevõtluskeskkonda järgmiste meetmete abil:

-riigi- ja haldusasutuste poolt ettevõtetele pakutavate teenuste digiteerimine ning

-parandada ettevõtjate regulatiivseid tingimusi ning jätkata haldus- ja maksukoormuse vähendamist.

-majandusliku mõju hindamise parandamist käsitleva strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine

Reform hõlmab halduskoormuse vähendamise ning maksutaoliste ja muude lõivude vähendamise 5. tegevuskava vastuvõtmist, IT-süsteemi loomist, et jälgida meetmete rakendamist ning ajakohastada ja digiteerida mittemaksuliste maksude register.

Strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine avalikus halduses kasutatavate majandusliku mõju hindamise menetluste parandamiseks, et paremini toetada innovatsiooni ja uute ärimudelite kasutuselevõttu. Sellega seoses viiakse VKEde mõjuhindamise test üle digitaalsesse platvormi, et hõlbustada avaliku sektori administraatorite koostööd ning toetada veebipõhist koolitust ja teabevahetust. Riigiteenistujate täiendkoolitus konkreetsetes valdkondades on osa investeeringust. Investeeringuga seotud meetmed hõlmavad regulatiivse sanitaarsüsteemi rakendamist, mis võimaldab uute ärimudelite kontrollitud testimist.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform C1.1.1 R2 Reguleeritud kutsealade reformi jätkamine

Reformi eesmärk on suurendada Horvaatia majanduse tootlikkust teenusteturgude jätkuva liberaliseerimise kaudu. Reform hõlmab vähemalt 50 kutsenõude regulatiivse nõude lihtsustamist või täielikku kaotamist, mis põhineb teenusteturgude liberaliseerimist käsitleva teise ja kolmanda tegevuskava, sealhulgas juristide, notarite, maksunõustajate, audiitorite, proviisorite kutsealade rakendamisel. apteekide, füsioterapeutide, arhitektide, inseneride ja turismijuhtide poolt ning võttes arvesse Maailmapanga soovitusi kutsekodade registreerimis- ja liikmiskulude kohta, killustatud ainuõigusi üksikutel kutsealadel (näiteks arhitektide ja inseneride puhul), kraadiõppe kutseeksam (näiteks arhitektidele ja inseneridele) ning maksunõustajate omandi- ja juhtimispiirangud.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform C1.1.1 R3 Erainvesteeringute edendamise strateegilise raamistiku edendamine

Reformi eesmärk on muuta Horvaatia atraktiivseks investeerimisobjektiks välismaiste otseinvesteeringute edendamise ja hõlbustamise strateegilise raamistiku väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu. Reform hõlmab kolme analüütilist uuringut: pakkudes i) ülevaadet institutsionaalsest maastikust, ii) hinnangut välismaiste otseinvesteeringute mõju kohta ja iii) soovitusi regulatiivseteks ja institutsioonilisteks muudatusteks ning maksusoodustuste kavandamiseks; strateegilise raamistiku, sealhulgas tegevuskava vastuvõtmine ja digitaalse platvormi loomine rakendamise hõlbustamiseks. Strateegiline raamistik peaks tagama poliitika sidususe ja koordineerimise eri ministeeriumide ja institutsioonide vahel, kes tegelevad investeeringute edendamise ja hõlbustamisega, maksimeerima investeeringute mõju tootlikkusele, töökohtade loomisele ja regionaalarengule ning toetama Horvaatia üleminekut digitehnoloogiale ja kliimamuutustele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform C1.1.1 R6 „Vastupidava kultuuri- ja loomesektori arendamine“

Reform hõlmab elektroonilise meedia ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seaduse muudatuste jõustumist, millega kehtestatakse internetis leiduva loomingulise, kultuurilise ja meediasisu autorite tõhus õiguskaitse, võttes arvesse vajadust kõrvaldada tõkked, mis takistavad kaitstud sisu edukat turustamist internetis. Uus õigusraamistik peaks motiveerima ettevõtjaid kohandama oma äriprotsesse digitaalse ühtse turu tööstusstandarditega, arendades uusi ja innovaatilisi internetipõhiseid ärimudeleid ning uusi ja innovaatilisi tooteid ja teenuseid.

Reformitud autoriõiguse raamistik peaks edendama kultuuri- ja loomemajandust, pakkudes stabiilset õigusraamistikku veebiplatvormide ja -rakenduste loomiseks, lihtsustades loomingulise, kultuurilise ja meediasisu litsentsimist internetis, edendades seeläbi kultuurilist, keelelist ja meedia mitmekesisust. Meedia ja autoriõiguse õigusraamistiku muutmine peaks hõlbustama tele- ja raadioprogrammide piiriülest levitamist, kehtestades selged eeskirjad nn otsesignaalide ringluse kohta ning avaliku infosisu taaskasutamise kohta uute innovatiivsete toodete ja teenuste loomiseks digitaalsel ühtsel turul. Lisaks tagatakse seadusandliku reformiga läbipaistvus tegelike tulusaajate registriga seotud omandistruktuuride avaldamisel ja selle teabe avaldamisel teenusepakkuja veebisaidil, samuti suurendatakse läbipaistvust seoses teabega rahastamise summade ja allikate kohta.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering C1.1.1 R1-I1 Ettevõtlussektorile pakutavate valitsus- ja avaliku halduse teenuste digiteerimine (G2B)

Investeeringu eesmärk on parandada ettevõtjatele pakutavate avalike teenuste kättesaadavust, läbipaistvust ja tõhusust nende digiteerimise kaudu valitud prioriteetsetes valdkondades, nagu ettevõtete registreerimine ja litsentsimine. See peaks võimaldama Horvaatia turule sisenemist ja investeeringuid käsitleva teabe edasist integreerimist, parandades seeläbi andmete täpsust ja kättesaadavust ning sellest tulenevalt poliitika kujundamist ja rakendamist eri valitsustasanditel. Eesmärk on parandada teabevahetust ja andmete konsolideerimist valitsusasutustes, et rakendada ühekordsuse põhimõtet.

Kõnealune investeering koosneb järgmistest meetmetest:

-Esimene meede hõlmab investeeringuid, mis põhinevad olemasoleval digitaalsel platvormil START piiratud vastutusega äriühingute loomiseks ja mis võimaldavad kasutajatel registreerida uusi äriühinguid internetis. Selle meetmega laiendatakse platvormi START funktsioone, et suurendada teenuste mahtu, parandada süsteemile juurdepääsu ja selle kättesaadavust ning tagada, et kõik uued äriandmed integreeritakse ühte andmebaasi. Selle meetme raames viiakse ellu kolm investeerimisprojekti. Esiteks luuakse, varustatakse ja võetakse kasutusele 20 uut füüsilist juurdepääsupunkti START-platvormile, et suurendada START-platvormi kasutamist ja integreerida paremini digitaalsete ja füüsiliste platvormide kaudu algatatud protsessid. Teiseks lisatakse START-platvormile uued funktsioonid, ajakohastades seda ja ühendades selle äriregistri erinevate andmebaasidega, et võimaldada juurdepääsu haldusmenetlusele digitaalse autentimise kaudu. Kolmandaks luuakse digitaalne litsentsimisplatvorm (START Plus), et suurendada turule sisenemise tingimuste ning ärieeskirjade läbipaistvust.

-Teine meede hõlmab ettevõtete kohustuslike maksete konsolideerimist ning on üks eeltingimus Horvaatia ühinemiseks Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM II) ja pangandusliiduga. Meetmega luuakse ühtne kohustuslik digitaalse tasu platvorm, mis võimaldab ettevõtjatel maksta veebis seitsme kõige sagedasema ja kulumahukama kohustusliku tasu eest, ning aidatakse optimeerida olemasolevat haldusmenetlust, pakkudes järgmisi funktsioone: i) loetleda ettevõtja makstavad tasud, ii) pidada maksegraafikut arveldustähtaegadega, iii) anda võimalus täita ja esitada pädevatele asutustele nõutavad elektroonilised vormid, iv) näha ette võimalus maksta tasusid otse veebis ja v) anda ülevaade makstud tasudest.

-Kolmanda meetmega lihtsustatakse ja digiteeritakse strateegiliste investeerimisprojektide seadusega, investeeringute soodustamise seadusega ning teadus- ja arendusprojektidele riigiabi andmise seadusega seotud menetlusi; ning arendada edasi ja ajakohastada ettevõtete elektroonilist andmebaasi, mis on loodud ettevõtte infrastruktuuri parendamise seaduse alusel. Eespool nimetatud menetluste digiteerimine hõlmab digitaalse platvormi rakendamist taotluste esitamiseks ja neile juurdepääsuks.

Esimene ja kolmas meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024 ja teine meede 30. juuniks 2022.

Investeering C1.1.1 R1-I2 Haldus- ja maksukoormuse jätkuv vähendamine

Need investeeringud moodustavad lahutamatu osa käimasolevast ettevõtluskeskkonna reformist, mille eesmärk on veelgi vähendada ettevõtete haldus- ja maksukoormust, ning hõlmavad meetmeid nelja tegevuskava rakendamiseks, mis eeldatavasti parandavad oluliselt ettevõtluskeskkonda Horvaatias.

See investeering on jagatud kaheks meetmete alarühmaks, mis hõlmavad järgmist:

-2017., 2018., 2019. ja 2020. aasta tegevuskavade rakendamine halduskoormuse vähendamiseks kalanduse, fütosanitaar- ja veterinaarkontrolli, turismi ja majutuse, jäätmekäitluse, sotsiaalhoolekande, teadustegevuse ja kohtumenetluste valdkonnas kõige koormavamate haldusmenetluste optimeerimise ja digiteerimise kaudu. See alainvesteering toetab ka maksutaoliste lõivude vähendamise tegevuskava täielikku rakendamist energeetika, põllumajanduse ja maakatastri valdkonnas.

-Rakendada viiendat tegevuskava halduskoormuse vähendamiseks täiendavalt 265 445 617 eurot (2 000 000 000 Horvaatia kunat), vähendada maksutaolisi ja mittemaksulisi lõive 132 722 808 eurot (1 000 000 000 Horvaatia kunat) ning luua IT-süsteem, et jälgida meetmete rakendamist ning ajakohastada ja digiteerida maksuväliste maksude register.

Esimene osa meetmetest viiakse lõpule 31. detsembriks 2022. Teine osa meetmetest viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.1.1 R4-I1 Ettevõtete toetamine energia- ja ressursitõhusale majandusele üleminekul

Investeeringuga rahastatakse toetuste kaudu väikeste, keskmise suurusega ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate tootlikke investeeringuid keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, mis aitavad kaasa energiamahukate tööstusharude, sealhulgas metalli-, tekstiili-, toidu-, keemia-, ehitus- ja puidutöötlemistööstuse energia- ja ressursitõhusale majandusele. Need energiamahukad tööstusharud annavad tööd paljudele inimestele ja CO2-heite vähendamise protsess nõuab märkimisväärseid investeeringuid. Toetusi antakse eespool nimetatud abikõlblikest sektoritest pärit majanduslikult elujõulistele äriühingutele üksnes juhul, kui nad tõendavad, et kavandatud investeeringud aitavad kaasa ühe või mitme järgmise eesmärgi saavutamisele:

-edendada ringmajandust, võttes toodete tootmistsüklis ja olelusringis kasutusele ressursitõhususe, sealhulgas esmase ja teisese toorme jätkusuutliku tarnimise;

-süsinikdioksiidiheite vähendamine ja heite vähendamine energiamahukates tööstusharudes, sealhulgas uuenduslike vähese heitega tehnoloogiate tutvustamine ja kasutuselevõtt.

Panust eespool nimetatud eesmärkide saavutamisse näidatakse määruse (EL) nr 2021/241 VI ja VII lisas esitatud sekkumisvaldkondade puhul. Kõnealuse meetme kaudu rahastatavate investeeringute eeldatav mõju on kahjulike heitkoguste vähendamine vähemalt 20 % võrreldes investeeringutega, mille eesmärk ei ole energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate kasutamine, ning ringlussevõetavate materjalide ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine tootmise kogu materjalimahus peab olema vähemalt 20 %.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), peavad tulevaste projektikonkursside pädevuses sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid:

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist 1 ; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 2 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 3 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 4 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus ja varad 5 ; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III.nõuda, et kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest, kontrollitaks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.1.1 R4-I2 Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahend

Investeeringu eesmärk on veelgi soodustada investeerimistegevust Horvaatia turul, pakkudes VKEdele soodsamaid rahastamistingimusi kasvu- ja arenguetapis (üksused, kellel on juurdepääs rahastamisele) ning toetades selliste konkreetsete sihtrühmade juurdepääsu rahastamisele, kellel tavaliselt sellist juurdepääsu ei ole (nt mikroettevõtjad, idufirmad, noored ettevõtjad, investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, vähem arenenud piirkondadesse investeerivad ettevõtjad). Selle investeeringu raames eeldatavasti kasutatavad rahastamisvahendid on i) Horvaatia VKEde, innovatsiooni ja investeeringute ameti (HAMAG BICRO) ning Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (HBOR) otselaenud mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel on oma suuruse, äriajaloo puudumise ja üldiselt suuremate rahastamisriskide tõttu tavaliselt raske või puudub juurdepääs pangalaenule; ning ii) intressitoetused mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kasvu- ja arenguetapis, mida annavad HAMAG BICRO ja HBOR oma tavapäraste garantii- ja laenuprogrammide kaudu ning mida rakendatakse koostöös finantsvahendajatega või HBORi otselaenude kaudu.

Kõnealune investeering koosneb järgmistest rahastamisvahenditest:

-HAMAG BICRO annab kuni 100 000 EUR suuruseid mikrolaene otse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel on laenu suuruse ja mahu tõttu tavaliselt raskem juurdepääs rahastamisele kuni kümne aasta jooksul koos soodusintressimäärade ja madalamate laenutagatisnõuetega. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 39 816 843 eurot (300 000 000 Horvaatia krooni). Vähemalt 7 608 756 eurot (57 328 173 kunat) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 6 327 139 eurot (47 671 827 kunat), et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 25 880 948 eurot (195 000 000 kunat) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Seda rahastamisvahendit hallatakse HAMAG BICRO muudest vahenditest eraldi tagamaks, et kasutamata vahendeid või kõnealusest rahastamisvahendist tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse kapitali tagasimaksmise kaudu sarnastel eesmärkidel ja samade abikõlblikkuse tingimustega seoses keskkonnamõjuga.

-HBOR annab otse üle 100 000 EUR suuruseid laene mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel on suurema riski tõttu tavaliselt keerulisem juurdepääs rahastamisele koos soodusintressimäärade ja madalamate laenutagatisnõuetega. Meede peaks peamiselt olema suunatud idufirmade, noorte ettevõtjate, naisettevõtjate projektide rahastamisele, investeeringutele teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning investeeringutele majanduslikult vähem arenenud piirkondades. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 66 361 404 eurot (500 000 000 Horvaatia krooni). Vähemalt 12 681 260 eurot (HRK 95 546 955) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 10 545 231 eurot (HRK 79 453 045) kasutatakse selleks, et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 43 134 913 eurot (325 000 000 HRK) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Seda rahastamisvahendit hallatakse HBORi muudest instrumentidest eraldi tagamaks, et kasutamata vahendeid või kõnealusest rahastamisvahendist tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse kapitali tagasimaksmise kaudu sarnastel eesmärkidel ja samade abikõlblikkuse tingimustega seoses keskkonnamõjuga.

-Intressitoetuse fondi loomine laenutingimuste lihtsustamiseks pangalaenude puhul, mis on antud olemasolevate HAMAG BICRO tagatisskeemide alusel mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 13 272 281 eurot (100 000 000 Horvaatia kunat). Vähemalt 2 536 252 eurot (19 109 391 kunat) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 2 109 046 eurot (15 890 609 kunat), et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 8 626 983 eurot (65 000 000 kunat) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.

-Intressitoetuse fondi loomine, et lihtsustada mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele HBORi olemasolevate krediidiinstrumentide alusel antud pangalaenude laenutingimusi. Selle rahastamisvahendi kaudu rahastatakse eeldatavasti 26 544 562 miljonit eurot (200 000 000 Horvaatia krooni). Vähemalt 5 072 504 eurot (HRK 38 218 782) eraldatakse keskkonnasõbralike tootmisprotsesside toetamiseks ja VKEde ressursitõhususe parandamiseks, 4 218 093 miljonit eurot (HRK 31 781 218) kasutatakse selleks, et aidata VKEdel oma tegevust digitaliseerida, ning ülejäänud 17 253 965 miljonit eurot (HRK 130 000 000) eraldatakse investeeringuteks, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), majandus- ja säästva arengu ministeeriumi ning Horvaatia VKEde, innovatsiooni ja investeeringute ameti (HAMAG BICRO) või Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (HBOR) vahelisele lepingule ning sellele järgnevale rahastamisvahendi investeerimispoliitikale,

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 7 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus ja varad 9 ; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III.nõuda, et HAMAG BICRO, HBOR või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõikide tehingute puhul, sealhulgas need, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.1 R4-I3 Rahastamisvahend keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele

Investeeringu eesmärk on edendada keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate konkurentsivõimet ning rohelist ja digitaalset üleminekut, pakkudes soodsamaid rahastamisallikaid, mis on investeeringute kasvu peamine tingimus lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Selle investeeringu raames eeldatavasti kasutatakse järgmisi rahastamisvahendeid:

-Uus katusfond, mille eesmärk on anda individuaalseid või portfellitagatisi investeerimislaenudele ja käibekapitalilaenudele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele ning mille kavandatav eraldis on 79 633 685 eurot (600 000 000 Horvaatia kuna). Kasutamata vahendeid või kõnealusest rahastamisvahendist kapitali tagasimaksmise kaudu tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse sarnastel eesmärkidel ja samade abikõlblikkustingimustega keskkonnamõju osas;

-Ning intressitoetuse fond keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurtele üksustele antavate laenude rahastamiskulude (nt intressimaksed, tasud ja preemiad) vähendamiseks, mille kavandatav eraldis on 26 544 562 eurot (200 000 000 Horvaatia krooni).

Rahastamisvahendeid kasutatakse investeeringuteks uutesse, ajakohastesse ja kõrgtehnoloogilistesse tehnoloogiatesse (masinad ja seadmed), ettevõtlussuutlikkuse suurendamisse ja tugevdamisse (tootmis- ja teenindusrajatiste ning -võimsuse laiendamine), eelistades taastuvenergia, energiatõhususe, ringmajanduse, keskkonnakaitse, tootmise digitaliseerimise, hanke- ja müügiprotsesside projekte.

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), majandus- ja säästva arengu ministeeriumi ning Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (HBOR) vahelisele lepingule ja sellele järgnevale rahastamisvahendi investeerimispoliitikale, tehakse järgmist:

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 10 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 11 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus ja varad 13 ; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III.nõuda, et HBOR või finantsvahendajad kontrolliksid projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.1 R4–I4 Finantsinstrument avaliku sektori asutustele

Investeeringu eesmärk on anda avaliku sektori asutustele soodustingimustel rahalist toetust majandus-, munitsipaal-, transpordi- ja sotsiaaltaristu projektidele ning tehnoloogiaprojektidele, mis aitavad kaasa avaliku sektori üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, kusjuures kavandatud eraldis on 26 544 562 eurot (200 000 000 Horvaatia kunat). Vähemalt 30 % eelarvest või 7 963 368 eurot (60 000 000 Horvaatia kunat) sellest investeeringust peaks toetama keskkonnasõbralikke tootmisprotsesse ja ressursitõhusust avalikus sektoris.

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), majandus- ja säästva arengu ministeeriumi ning Horvaatia Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (HBOR) vahelisele lepingule ja sellele järgnevale rahastamisvahendi investeerimispoliitikale,

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 15 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus ja varad 17 ; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III.nõuda, et HBOR või finantsvahendajad kontrolliksid projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.1 R5-I1 Investeeringud omakapitali ja kvaasiomakapitali rahastamisvahenditesse

Investeeringu eesmärk on tagada selliste eraettevõtjate kiirem areng, kellel ei ole võimalik saada rahastamist traditsioonilistelt finantsasutustelt ning kellele on kavas eraldada 29 862 632 eurot (225 000 000 Horvaatia krooni). Investeering hõlmab investeerimist või kaasinvesteerimist i) aktiivsetesse või tulevastesse riskikapitalifondidesse ja ii) börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse fondidesse, pöörates erilist tähelepanu uuenduslike ja laienevate VKEde idu- ja kasvuetappide rahastamisele. Selle investeeringu alla kuuluvad fondid hõlmavad kutseliste erainvestorite osalemist vähemalt 30 % ulatuses iga fondi eeldatavast suurusest ning neid arendatakse eeldatavasti koostöös Euroopa Investeerimisfondiga. Fondid rakendavad keskkonna- ja sotsiaaljuhtimissüsteemi, et tagada nende kasutamine üksnes projektide puhul, mis vastavad olulise kahju puudumise põhimõttele. Kasutamata vahendeid või kõnealusest rahastamisvahendist kapitali tagasimaksmise kaudu tagasisaadavaid vahendeid kasutatakse samal eesmärgil ja samade abikõlblikkustingimustega seoses keskkonnamõjuga.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.1 R6-I1 Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime muutmine ja tugevdamine

Investeeringuga antakse toetuste kaudu rahalisi vahendeid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning muude kultuuri- ja loomesektoris (nt arhitektuur, audiovisuaaltegevus, meedia, pärand, disain, lavakunst, raamatud ja kirjastamine, rakendus- ja kujutav kunst) tegutsevate juriidiliste ja füüsiliste isikute suutlikkuse suurendamiseks, et kohaneda digitaalse ühtse turu uue reguleeriva ja õigusraamistikuga.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.1 R6-I2: meedia faktikontrolli ja avalikustamise süsteemi loomine

Investeeringuga toetatakse meedia faktikontrolli süsteemi loomist Elektroonilise Meedia Agentuuri poolt, sealhulgas menetluste ja eeskirjade väljatöötamist, tegelike tulusaajate registri loomist, faktikontrollijate digitaalse pädevuse suutlikkuse suurendamist, tehnoloogiliste programmide, platvormide ja meedia sidesüsteemide arendamist ning andmebaasi loomist. Investeering hõlmab järgmist:

-Toetus Elektroonilise Meedia Agentuurile, et luua süsteem faktikontrollivõime suurendamiseks, sealhulgas menetluste ja eeskirjade, registrite ja andmebaaside väljatöötamiseks faktikontrolli eesmärgil ning tehnoloogiliste programmide, platvormide ja meedia sidesüsteemide arendamiseks, tugevdades faktikontrollijate digitaalse pädevuse suutlikkust.

-Toetus andmebaasi loomiseks ning süsteemi loomiseks konfidentsiaalsete andmete ja rahastamisallikate avaldamiseks.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Allkomponent C.1.1.2 Innovatsiooni edendamine ja majanduse digiteerimine

Selle alakomponendi eesmärk on parandada Horvaatia majanduse positsiooni väärtusahelas, edendades innovatsiooni ja digiteerimist erasektoris. Selle alakomponendi meetmed hõlmavad investeerimissõbralikuma õigusraamistiku vastuvõtmist, noortele ja innovatiivsetele ettevõtjatele haldus- ja rahalise toetuse andmist, et edendada uuenduslike toodete väljatöötamist ja turustamist, ning ettevõtjatele digitaaltehnoloogiale ülemineku toetamist.

Reform C1.1.2 R1 R &D stiimulite süsteemi reform

Reformi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arvu ja investeeringute suurust. Reformi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arvu ja investeeringute suurust; reform koosneb olemasoleva teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kava analüüsist ning teadus- ja arendustegevusse investeerimise õigusraamistiku muutmisest ja täiendamisest; D maksusoodustused, et innustada erasektorit suurendama teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute intensiivsust; D-investeeringud, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute arvu suurendamine; D-maksusoodustused; menetluste lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine, parandades samal ajal läbipaistvust ja juurdepääsetavust. Teadus- ja arendustegevuse projektidele antava riigiabi seaduse muudatused põhinevad kehtiva maksusoodustuste süsteemi asjakohasuse ja tõhususe analüüsil.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.1.2 R2-I2 Investeerimine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juhtimissuutlikkusse

Investeeringu eesmärk on aidata ettevõtetel laiendada oma tegevust, suurendada tootlikkust ja luua töökohti, pakkudes VKEdele ärikonsultatsioonide alast toetust, et suurendada nende juhtimissuutlikkust. Toetus peaks hõlmama i) ärimudeli hindamist ja tegevuskava koostamist, ii) töötajate ja juhtide rühmakoolitust, iii) spetsiaalset nõustamist ning iv) tulemustele suunatud juhendamist ja juhendamist.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.1.2 R2-I3 Starditoetuse rahastamine

Investeeringu eesmärk on stimuleerida idufirmade kasvu kõrgtehnoloogilistes ja teadmistepõhistes sektorites kommertskasutusele eelnevas etapis, toetades tootearendust, suurendades tootmisvõimsust ja investeerimisvalmidust.

Investeeringuga antakse idufirmadele investeerimisvalmiduse toetust projektidele, mis on välja töötatud väljaspool kontseptsiooni tõestamise etappi, kuid mis ei ole veel turuvalmis. See hõlmab ajakohastamist, kavandamist, tulemuslikkuse valideerimist, turu valideerimist, testimist, katseliinide arendamist, intellektuaalomandi kaitset ja välisteenuseid, mille eesmärk on töötada välja innovatiivne idee, samuti koolitusi rahastamisvajaduste leevendamise ja riskihindamise kohta. Rahastatavad tegevused võivad hõlmata ka osa kuludest, mis on seotud juurdepääsuga ülemaailmsetele ärivõrgustikele või klastritele, uute turustusvahendite kasutuselevõtuga ja juurdepääsuga uutele turgudele.

Rahastamiskõlblike toetusesaajate hulka kuuluvad kuni viis aastat pärast registreerimist innovaatilised VKEd, mis ei ole loodud ühinemise tulemusel ja mis kuuluvad üldise grupierandi määruse kohaselt uuendusliku VKE määratluse alla.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeeringud C1.1.2 R2-I4 – Kiirendusmeetmete tugevdamine

Investeeringuga antakse neljaks aastaks rahalist toetust kiirendusprogrammi loomiseks Horvaatias. Kiirendamisprogrammiga nähakse ette kuni 120 idufirmast koosnevate rühmade juhendamine, investeerimisvalmiduse toetamine ja juurdepääs investorite võrgustikele vähemalt kolme kuu jooksul. Investeerimisvalmiduse toetamine peaks hõlmama ärijuhtide ja ettevõtjate juurdepääsu juhendamisele ja nõustamisele, äri- ja tootearendusstrateegiate alast nõustamist, juurdepääsu tehnoloogiaspetsialistidele, intellektuaalomandiõiguste spetsialistidele, tehnoloogia tarnijatele, juurdepääsu võimalikele klientidele, esialgse investeerimistegevuse suuniseid.

Eeldatakse, et investeeringu saajate hulka kuuluvad i) tootearenduse toetust vajavad varajase kasvuetapi idufirmad ja ii) küpsemad idufirmad, mis on investeerimiseks paremini ette valmistatud. Esimese rühma toetusesaajad saavad põhikoolituse investeerimisvalmiduse kohta, keskendudes esmaesitusele ja klientide vajaduste mõistmisele; teise rühma kuuluvad toetusesaajad saavad rohkem täiendkoolitust, mis keskendub näiteks läbirääkimistele ja klientide otsimisele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.2 R2-I5 Innovatsiooniprojektide turustamine

Investeeringu eesmärk on soodustada selliste innovatsiooniprojektide kommertsialiseerimist, mis on seotud turule sisenemisele lähedal olevate küpsete projektidega, ning suurendada uuenduslike toodete, teenuste või tehnoloogiate eksporti VKEde poolt, toetades müügi- ja turustuskanalite loomist välisturgudel ning tugevdades sidemeid teadusasutuste ja tööstuse vahel, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suuremate äriühingute vahel. Investeering peaks andma VKEdele võimaluse suuremas ulatuses väärtusahelasse siseneda.

Investeeringuga toetatakse väljatöötatud toote või teenuse kohandamist ja nende turuletoomiseks ettevalmistamist. Arenenud toote kohandamise tingimustele vastavad tegevused hõlmavad lisakatseid ja katsetulemuste integreerimist lõpptootesse, nõustamisteenuseid, suutlikkuse suurendamist, teostatavusuuringute auditeid, tootedisaini ja intellektuaalomandi õiguste kaitset. Toodete turuletoomise ettevalmistamise tingimustele vastavad tegevused hõlmavad äriplaani või turustamiskava koostamist või läbivaatamist, turu-uuringuid ja -testimist, tootekatseid potentsiaalsete klientidega, tootmise ettevalmistamist ja investeerimist nullseeria toodetesse ning turundustegevust.

Investeeringuga toetatakse küpsete innovatsiooniprojektidega VKEsid, mis on turuletoomisele lähedal ja mille puhul eeldatakse, et nad seavad esikohale ettepanekud, mis aitavad kaasa rohelisele majandusele üleminekule.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.1.2 R3-I1 Strateegiliste dokumentide koostamine majanduse ja tehisintellekti digitaalseks ümberkujundamiseks

Investeeringu eesmärk on aidata Horvaatia ettevõtetel võtta oma tegevuses kasutusele digitaalsed vahendid, arendada digitaalseid ärimudeleid ja omandada digioskusi. Investeeringuga antakse rahalist toetust tehnilise abi hankimiseks Horvaatia majanduse digitaalse ümberkujundamise riikliku kava ja Horvaatia Vabariigi tehisintellekti arendamise riikliku kava koostamiseks.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Investeeringud C1.1.2 R3-I2 digiteerimisvautšerid

Investeeringu eesmärk on toetada VKEsid digitaalse ärimudeli väljatöötamisel, suurendada nende digiteerimisvõimet või parandada nende küberturvalisust vautšerisüsteemi kasutuselevõtu kaudu. Vautšerite süsteem peaks hõlmama koolitust ja teenuseid, mille eesmärk on parandada digioskusi, sealhulgas pilvetehnoloogiaga seotud oskusi, kohandada ärimudeleid digiülemineku, digiturunduse, kübervastupidavusvõime ning keerukate digitoodete ja -teenuste kasutuselevõtuga.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.2 R3-I3 Digiteerimise toetused

Investeeringu eesmärk on toetada Horvaatia ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale, andes rahalist toetust digilahenduste kasutuselevõtuks nende äritegevuses. Selle investeeringuga antakse toetusi digitaalsete vahendite ja seadmete ostmiseks ning digitaaloskuste, sealhulgas pilvetehnoloogiaga seotud oskuste parandamiseks, et töötada välja ja võtta kasutusele uusi tooteid, teenuseid ja protsesse.

Investeeringu tingimustele vastavad tegevused hõlmavad uue ärimudeli kasutuselevõttu või uute tootmisvõimsuste, tarnevõimaluste või äritavade nähtavat paranemist. Toetusi antakse üksnes majanduslikult elujõulistele ettevõtjatele, kes tõendavad, et kavandatud investeeringud vastavad olulise kahju puudumise põhimõttele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.1.2 R4-I1 – Toetus digitaalse innovatsiooni keskustele

Investeeringuga antakse rahalist toetust Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste loomiseks ja toimimiseks. Investeering hõlmab järgmist:

-Horvaatias digitaalse innovatsiooni keskuste süsteemide loomise ja järelevalve riikliku raamistiku väljatöötamiseks antava tehnilise abi rahastamine;

-Vähemalt kolme riikliku Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse loomise ja tegevuse riiklik kaasrahastamine kolme aasta jooksul ning

-Riikliku kontaktpunkti loomine Euroopa innovatsiooni, kõrgtehnoloogia ja oskuste arendamise keskuses ning riikliku digitaalse innovatsiooni keskuse ökosüsteemi arendamise ja järelevalve mehhanismi loomine.

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste tegevus peaks hõlmama investeerimiseelset testimist, oskuste arendamist ja koolitust, juurdepääsu rahastamisele ja innovatsioonivõrgustiku arendamist.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   B. KOMPONENT 1.2. ENERGIASÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE KESTLIKU MAJANDUSE JAOKS

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on hõlbustada energia- ja transpordisektori CO2-heite vähendamist, sealhulgas innovatiivsete tehnoloogiate arendamist, ning aidata saavutada 2030. aastaks Horvaatia riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärk saavutada taastuvate energiaallikate 36,6 % osakaal ning täita Horvaatia panus ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärgi (32,5 %) saavutamisse. Samuti on selle eesmärk aidata suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 14 % võrra. Komponendi reformid koosnevad seadusandlikest algatustest, mille eesmärk on i) kõrvaldada tõkked ja haldusmenetlused, mis takistavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu; ii) viia lõpule gaasi ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimine; ning iii) edendada alternatiivkütuste, sealhulgas vesiniku kasutamist transpordis.

Selle komponendi reformid ja investeeringud aitavad eeldatavasti kaasa rohelisele majandusele üleminekule ja kliimaeesmärgi saavutamisele, vähendades kasvuhoonegaaside heidet energia- ja transpordisektoris kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Horvaatiale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele seoses vajadusega keskendada investeeringutega seotud poliitika energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele (riigipõhine soovitus nr 3, 2019) ning keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C.1.2.R1 Energeetikasektori CO2-heite vähendamine

Reformi eesmärk on hõlbustada energia- ja transpordisektori CO2-heite vähendamist ning toetada liikmesriikide panust liidu taastuvenergia eesmärgi saavutamisse. Reform hõlmab järgmist:

-Elektrituruseaduse ja suure tõhususega koostootmisseaduse seadusandlikud muudatused, et leevendada taastuvenergiaprojektide arendamist takistavaid regulatiivseid ja haldustakistusi, tuginedes olemasoleva kitsaskoha põhjalikule analüüsile ja pärast avalikke konsultatsioone ning võttes kasutusele preemiasüsteemi taastuvatesse energiaallikatesse investeerimise toetamiseks.

-Riigivaraseaduse seaduse muudatused, et viia lõpule ülekandetegevuse eraldamine gaasiturul. Muudatustega eraldatakse riigi omandis oleva gaasi ülekandesüsteemi halduri järelevalve riigi omandis olevast tarne- ja tootmistegevusest, mis on eeltingimus põhivõrguettevõtja sertifitseerimiseks riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse poolt.

-Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva uue seaduse vastuvõtmine, et luua õigusraamistik alternatiivkütuste kasutuselevõtuks transpordisektoris ning edendada täiustatud biokütuste ja vesiniku tootmist ja kasutamist transpordisektoris. Töötatakse välja vesiniku arengustrateegia, milles määratakse kindlaks 2030. aasta eesmärgid keskkonnahoidliku vesiniku tootmiseks Horvaatias.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeeringud C1.2.R1-I1 Energiasüsteemi elavdamine, ehitamine ja digiteerimine ning energiasektori CO2-heite vähendamise taristu toetamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada energiasektori elektrifitseerimist ja dekarboniseerimist, ajakohastades ja digiteerides Horvaatia ülekande- ja jaotusvõrku. Loodetakse, et see võimaldab luua uue taastuvenergia võimsuse, ühendada paremini lõuna-põhja võrgu ning ühendada kuus saart maismaavõrguga, et avada nende potentsiaal taastuvenergia tootmiseks ja tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter saab voolata Lõuna-Horvaatiast, kus on võimalik kasutusele võtta enamik taastuvaid energiaallikaid, põhja suunas, kus tarbitakse suurem osa elektrienergiast. See investeering on ette nähtud selleks, et aidata otseselt kaasa 10-aastase võrgu arengukava rakendamisele põhivõrguettevõtja Hrvatski käitaja Prjenosnog sustava d.o.o. (HOPS) poolt, keskendudes kõige olulisematele elementidele, et tagada süsteemi stabiilsus ja luua eeltingimused taastuvenergia võimsuse arendamiseks. Investeering hõlmab järgmisi tegevusi:

-550 km kõrgepingevõrgu (220/110 kV) ajakohastamine peab võimaldama ühendada võrku 1500 MW taastuvenergia varustusvõimsust.

-Merealuste kaablite ajakohastamine, mis ühendavad mandriga kuut suurt saart (Krk, Cres, Lošinj, Brač, Hvar ja Korčula).

-Jaotussüsteemi ajakohastamine, sealhulgas 40 000 nutiarvesti ostmine ja kasutuselevõtmine ning nutivõrgu arendamine.

-uue energiasalvestuse ehitamine (20 MW).

Neid investeeringuid peavad tegema Horvaatia elektri põhivõrguettevõtja (HOPS) ja elektrijaotusvõrgu haldur (HEP-ODS).

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeeringud C1.2.R1-I2 Energiatõhususe, soojuse ja taastuvenergia edendamine energiasektori CO2-heite vähendamiseks

Investeeringu eesmärk on vähendada kaugküttesüsteemide CO2-heidet ja suurendada tööstuslike tootmisprotsesside energiatõhusust, suurendades taastuvate energiaallikate kasutamist. Kõnealune investeering hõlmab kahte allmeedet:

-Geotermiline energia kaugkütteks – see osameede hõlmab projektidokumentide väljatöötamist ja uurimuslikku puurimist, et kasutada geotermilist energiat kaugkütteks 6 omavalitsuses. Selle meetmega ei nähta ette toetust fossiilseid energiaallikaid kasutavatele kaugküttesüsteemidele ega investeeringuid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaldamisalasse kuuluvatesse käitistesse.

-Toetuskava kehtestamine investeeringutoetuse andmiseks väikestele ja keskmise suurusega ning suurtele ettevõtetele, et suurendada energiamahuka töötleva tööstuse tööstuslike tootmisprotsesside energiatõhusust. Selle raames peaks saama toetust üle 50 äriühingu.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ei hõlma tulevaste projektikonkursside tingimustes sisalduvad kõlblikkuskriteeriumid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) meetmeid, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside prognoositud heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest. Samuti nõutakse pädevuses, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele, keskendudes keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamisele VKEdes (ja suurettevõtetes).

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeeringud C1.2.R1-I3 Vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad

Investeeringu eesmärk on parandada vesiniku ja uute tehnoloogiate kasutamist Horvaatias, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris ja tööstuses.

Kõnealune investeering hõlmab kolme eraldi tegevust:

-Taastuvvesiniku tootmine, ehitades vähemalt 10 MW elektrolüüseri võimsuse. Seda investeeringut rakendab INA-Industrija nafte d.d. ja see peab olema täielikult kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega.

-Taastuvenergia infrastruktuuri kasutuselevõtt transpordisektoris 6 vesiniku laadimisjaama ehitamise kaudu. Seda meedet rakendatakse võistleva pakkumismenetluse kaudu, mis on kavas käivitada 31. detsembriks 2022.

-ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kemikaalide käitises Petrokemija Kutina ehitatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatis, mille salvestusmaht on 190 000 tonni CO2/aastas.

Selle investeeringu tulemusena peaks Petrokemija käitise kasvuhoonegaaside heide vähenema oluliselt alla võrdlusaluse, mis on kehtestatud tema kui HKSiga hõlmatud käitise jaoks. Tehnoloogilised rakendused, rajatised ja seadmed, mis on ette nähtud naftakasutuse tõhustamiseks ja naftatootmise suurendamiseks, puuduvad. Tuleb hoolitseda selle eest, et nafta või gaasi võimalik ammutamine piirduks surve juhtimise ja säilitamiskohtade ohutuse tagamise hädavajalike vajadustega ning et selline ammutamine toimuks ainult juhul, kui see on CO2 ohutu säilitamise tagamiseks hädavajalik. CO2 mis tahes õli või gaasiga, mida võib ekstraheerida, eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.2.R1-I4 Biorafineerimistehased täiustatud biokütuste tootmiseks Sisak

Selle investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu transpordis ja toetada transpordisektori CO2-heite vähendamist täiustatud biokütuste tootmisvõimsuse loomise kaudu.

Naftaettevõtte INA d.d. investeering seisneb biorafineerimistehase ehitamises ja käitamises, mille aastane tootmisvõimsus on 55 000 tonni täiustatud bioetanooli, ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatise ehitamises, mille aastane ladustamisvõimsus on 52 000 tonni CO2.

Tehnoloogilised rakendused, rajatised ja seadmed, mis on ette nähtud naftakasutuse tõhustamiseks ja naftatootmise suurendamiseks, puuduvad. Tuleb hoolitseda selle eest, et nafta või gaasi võimalik ammutamine piirduks surve juhtimise ja säilitamiskohtade ohutuse tagamise hädavajalike vajadustega ning et selline ammutamine toimuks ainult juhul, kui see on CO2 ohutu säilitamise tagamiseks hädavajalik. CO2 mis tahes õli või gaasiga, mida võib ekstraheerida, eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   C. KOMPONENT 1.3. VEEMAJANDUSE JA JÄÄTMEKÄITLUSE PARANDAMINE

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on aidata kaasa keskkonna säilitamisele, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, luues seega tingimused ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime tugevdamiseks.

Komponendi 1.3 raames kavandatud investeeringute eesmärk on vähendada investeeringute puudujääki vee- ja jäätmekäitlussektoris hinnanguliselt peaaegu 7 % Horvaatia 2019. aasta SKPst. Investeeringuid toetatakse reformidega, mille eesmärk on tugevdada veesektorit ja parandada veemajandust kogu Horvaatias. Lisaks võetakse vastu uued jäätmeid käsitlevad õigusaktid ja jäätmekavad, et edendada ringmajandust kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringutega seotud poliitika [...] keskkonnataristule, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3, 2019), ning vajadust keskendada investeeringud üleminekule rohelisele [...], eelkõige keskkonnataristule (riigipõhine soovitus 3, 2020).

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.3 R1 – Veemajandusprogrammi rakendamine

Selle reformi eesmärk on vähendada avaliku sektori veekäitlejate killustatust Horvaatias. Selle eesmärk on tugevdada ja vähendada veekäitlejate arvu, et parandada nende tõhusust ja juhtimist. Selle reformiga kehtestatakse võrdlusanalüüsi süsteem veeteenuste osutajate tegevus- ja finantstulemuste jälgimiseks ja aruandluseks ning aidatakse parandada taristuinvesteeringute pikaajalist jätkusuutlikkust.

Reform viiakse ellu nelja määruse muudatuste jõustumisega:

-teenuste valdkondade määrus,

-vee-ettevõtjate tulemuslikkuse hindamise määrus, sealhulgas võrdlusanalüüsi süsteemi kehtestamine

-määrus veevarustusteenuste hinnakujunduse kindlaksmääramise metoodika kohta ning

-määrus veevarustusteenuste osutamise eritingimuste kohta.

Reform hõlmab mitmeaastase vee- ja reoveetaristu investeerimisprogrammi väljatöötamist, et tagada investeeringute C1.3 R1-I1 ja C1.3 R1-I2 ühtne rakendamine ning vastastikune täiendavus muude ELi vahenditega.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C.1.3 R1- I1 - Reoveepuhastite arendusprogramm

Selle investeeringu eesmärk on renoveerida ja renoveerida 775 km ulatuses üldkasutatavaid kanalisatsioonivõrke; ning 12 reoveepuhasti ehitamine ja kasutuselevõtmine, et tagada asjakohase reoveepuhastuse kättesaadavus veel 12 %-le elanikkonnast.

Investeeringuga rahastatakse kahte järgmist allmeedet:

-Avaliku kanalisatsioonitaristu parandamine, sealhulgas seadmete ostmine, kontrollikorralduse ja geograafiliste teabesüsteemide loomine ning tööde järelevalve. Rahastamine toimub taaste- ja vastupidavusrahastust koos projekti toetusesaajate, raudteeministeeriumi ja riikliku vee-ettevõttega Horvaatia vetes.

-Kanalisatsioonisüsteemi sihtosade ajakohastamine, sealhulgas kanalisatsioonivõrgu osade laiendamine ja rekonstrueerimine. Osa rahastamisest eraldatakse spetsiaalselt selliste maapiirkondade arendamiseks, kus veevarustusteenuste kvaliteet on riigi keskmisest madalam. Rahastamine toimub taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu koos abisaaja ja Horvaatia vetega.

Seda investeeringut tehakse kohalikele omavalitsustele antavate toetuste kaudu, seades esikohale küpsed projektid. Vee- ja reoveetaristu arendamise investeerimiskavaga (reform C1.3 R1) määratakse kindlaks projektide prioriseerimine ja muude, sealhulgas liidu programmidest saadavate rahaliste vahendite kasutamine.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C.1.3 R1-I2 - avaliku veevarustuse arendamise programm

Investeeringu eesmärk on renoveerida ja renoveerida Horvaatias 956 km üldkasutatavaid veevarustusvõrke, et parandada joogiveega varustamist ja vähendada veekadu. Investeering hõlmab 526 veevõtukoha varustamist vajaliku varustusega, et tagada veevarude jälgimine ja ratsionaalne kasutamine. See investeering on ette nähtud selleks, et tagada ligikaudu 45 000 inimese juurdepääs joogiveele täiustatud avalike veevarustussüsteemide kaudu, vähendades samal ajal 25 % võrra veekadu avalikes veevarustussüsteemides, mida RRF toetab. Riiklikul tasandil vähendatakse veekadu 7 % võrra.

See investeering koosneb kahest allmeetmest:

-Mõõteseadmete ostmine ja paigaldamine veevõtuseadmetele. Rahastamine toimub taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist koos Horvaatia vetega.

-Veevarustuse arendamine Horvaatias, sealhulgas veevarustusvõrkude taastamine maa-, mägi- ja demograafiliselt ebasoodsates piirkondades. Rahastamine toimub taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu koos abisaaja ja Horvaatia vetega.

Seda investeeringut rakendatakse omavalitsustele antavate toetuste kaudu. Reformis C1.3 R1 määratletud vee- ja reoveetaristu arendamise investeerimiskavaga määratakse kindlaks projektide prioriseerimine ja muude, sealhulgas liidu programmidest saadavate rahaliste vahendite kasutamine.

Investeering hõlmab joogiveega varustamise süsteemide ehitamist, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide renoveerimist, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % võrra või leket rohkem kui 20 % võrra.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C.1.3 R1- I3 - Katastroofiohu vähendamise programm

Selle investeeringu eesmärk on parandada üleujutuste eest kaitsmise meetmeid 20 000 Horvaatia elaniku jaoks, seades esikohale looduspõhised lahendused, taaselustades vooluveekogusid, ühendades mahajäetud muhve ja luues teiseseid märgalasid ning kõrvaldades invasiivsed liigid.

Kõnealune investeering hõlmab kahte allmeedet:

-Üleujutusohu vähendamise programmis keskendutakse Horvaatia suurimate Doonau vesikonna jõgede üleujutusohu vähendamisele. Üleujutuste eest kaitsvad meetmed hõlmavad kaitsevallisid, millel on vooluveekogude ääres ulatuslikud üleujutusalad, mis on kooskõlas looduspõhiste lahendustega ja põhimõttega „anda jõgedele ruumi“.

-Mageveesüsteemide taaselustamine, sealhulgas Mirna jõe piirkonna, Vransko järve ja Trakoscani järve taaselustamine ja kaitse ning invasiivsete võõrliikide eemaldamine kaitstud Neretva deltas.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform C1.3 R2. Säästva jäätmekäitluse rakendamine.

Reformi eesmärk on luua uus õigusraamistik, et hõlbustada jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu, et kiirendada üleminekut ringmajandusele. Reform hõlmab uue jäätmekäitlusseaduse jõustumist, et vähendada segaolmejäätmete osakaalu ja võtta laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul kasutusele ökomodulatsioonil põhinev lähenemisviis.

Reform hõlmab kahe jäätmekava vastuvõtmist ajavahemikuks 2017-2022 ja 2023-2029.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering C1.3 R2-I1 – Jäätmete kõrvaldamise vähendamise programm

Investeeringu eesmärk on tagada vajalik infrastruktuur prügilasse ladestamise vähendamiseks ja ringlussevõtu edendamiseks, sealhulgas liigiti kogutud olmejäätmete sorteerimisrajatiste ehitamine ja varustamine, liigiti kogutud biojäätmete sorteerimisrajatised, jäätmehoidlad ja ehitusjäätmete ringlussevõtutehased ning korduskasutamiskeskuste loomine. See investeering peaks vähendama prügilatesse saadetavate olmejäätmete osakaalu 30 % võrra 30. juuniks 2026.

See investeering tehakse toetuste kaudu, mida antakse omavalitsustele ja äriühingutele avatud projektikonkursi kaudu, seades esikohale küpsed projektid. Reformis C1.3 R2 määratletud liigiti kogumise ja ringlussevõtu taristu investeerimisprogrammis määratakse kindlaks mis tahes muu rahastamise, sealhulgas liidu programmidest saadava rahastamise kasutamine. 

Konkursikutset haldab majandus- ja säästva arengu ministeerium ning keskkonnakaitse ja energiatõhususe fond ning seda rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust koos toetust saavate omavalitsustega.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C.1.3 R2-I2 - suletud prügilate ja ohtlike jäätmetega saastunud alade tervendamisprogramm

Investeeringu eesmärk on parandada kümme suletud prügilat Istria maakonnas, Lika-Senji maakonnas, Šibenik-Knini maakonnas ja Koprivnica-Križevačka maakonnas, et vältida edasist õhu-, pinnase- ja veereostust. Tervendamisprogramm hõlmab meetmeid jäätmete kõrvaldamiseks ja töötlemiseks ning pinnase tervendamiseks, samuti ohtlike jäätmetega saastunud alade tervendamiseks vastavalt direktiivi 1999/31/EÜ kriteeriumidele,

Seda investeeringut tehakse toetuste kaudu omavalitsustele, kes vastutavad prügilate haldamise ja järelevalve eest avatud konkursi kaudu. Konkursikutset haldab majandus- ja säästva arengu ministeerium ning keskkonnakaitse ja energiatõhususe fond ning seda rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust koos toetust saavate omavalitsustega.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   D. KOMPONENT 1.4. KONKURENTSIVÕIMELISE, ENERGIASÄÄSTLIKU JA TÕHUSA TRANSPORDISÜSTEEMI ARENDAMINE

Transpordisektor on Horvaatia üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, kelle heide moodustas 2018. aastal 27 % koguheitest, millest 71,6 % moodustas reisijate maanteevedu , 24,7 % autokaubavedu, 0,8 % raudteetransport , 2,4 % mere- ja jõetransport ning 0,5 % riigisisene õhutransport. Keskkonnahoidlikesse, tõhusatesse, uuenduslikesse ja konkurentsivõimelistesse transpordiliikidesse tehtavate investeeringute kaudu olemasoleva transporditaristu ajakohastamisel on eeldatavasti keskne roll rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku tulemuslikul rakendamisel.

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on arendada välja ühtne transpordivõrk, mis hõlmab väljaarendatud raudtee- ja ühistransporditaristut ning eri transpordiliikide vahelist ühendvedu, suurendada alternatiivkütustel töötavate sõiduautode osakaalu, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja transpordisektori ökoloogilist jalajälge ning edendada inimeste ja kaupade säästvat liikuvust.

See komponent hõlmab reforme ja investeeringuid kõikide transpordiliikide puhul (raudtee-, maantee-, mere-, õhu-, linna- ja siseveetransport) ning hõlmab kõiki Horvaatia piirkondi.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhist soovitust, milles käsitletakse vajadust keskenduda investeeringutele rohe- ja digipöördesse (3. riigipõhine soovitus, 2020) ning soovitust säästva linna- ja raudteetranspordi kohta (3. riigipõhine soovitus, 2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.4 R1 – Maanteesektori reform

Reformi eesmärk on vähendada ettevõtete tegevuskulusid, viia finantskohustused kooskõlla rahavoogudega, suurendada liiklusohutust ja seega vähendada maanteede suremust. Uue teemaksusüsteemi kasutuselevõtmine peaks vähendama kasvuhoonegaaside heidet, kõrvaldades kitsaskohad ja ohtlikud kohad teedel. Reformi osana ajakohastatakse maanteesektorit reguleerivaid õigusakte maanteeseaduse muudatuse jõustumisega.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R1-I1 – Elektrooniline teemaksusüsteem

Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele uus elektrooniline teemaksusüsteem, et parandada Horvaatia kiirteede Ltd. poolt käitatavate kiirteede teemaksusüsteemi. Kasutajatel lubatakse reisida ilma, et nad peaksid peatuma maksupunktides, millel on eeldatavasti positiivne mõju liiklusummikutele, keskkonnakaitsele ja liiklusohutusele. Investeeringud hõlmavad meetmeid tehniliste probleemide lahendamiseks, mis tulenevad tänase teemaksusüsteemi aegumisest, ning uue teemaksusüsteemi koostalitlusvõimeliseks muutmiseks ELi olemasolevate elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemidega.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R1- I2 –Puuetega inimeste õiguste kasutamise süsteemi parandamine liikuvuse valdkonnas

Investeeringu eesmärk on muuta liikuvuse valdkonnas oma õiguste kasutamine puuetega inimeste jaoks kiiremaks ja lihtsamaks, kehtestades puuetega inimestele ühtse dokumendi, mis võimaldab neil kasutada kõiki liikuvusega seotud õigusi, lihtsustada liikuvuse valdkonnas digitaalsete avalike teenuste lõppkasutajate jaoks halduskeskkonda ning parandada puuetega inimeste juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele. Investeeringu eesmärk on ka parandada kasutajate isikuandmete kaitset ja ühtlustada otsuste tegemise tavasid, mis mõjutavad puuetega inimeste õigusi liikuvuse valdkonnas. Investeering peaks võimaldama riigiasutustel lihtsamalt ja terviklikumalt jälgida omandatud õigusi ja tagada üldsuse tõhus juurdepääs kõigile andmetele. Investeeringuga loodetakse vähendada riiklike ja kohalike teenuste töötajate tööjõukulusid 15-35 %.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C1.4 R1-I3 – riiklik maanteetranspordi elektrooniline salvestus- ja andmevahetussüsteem (NSCP)

Investeeringu eesmärk on luua riiklik maanteetranspordi elektrooniline salvestus- ja andmevahetussüsteem (NSCP) ning rakendada määrust (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (eFTI määrus), mis peaks märkimisväärselt vähendama halduskulusid, parandama pädevate asutuste jõustamissuutlikkust ning suurendama transpordi tõhusust ja jätkusuutlikkust. Kooskõlas eFTI määruse sätetega ajakohastatakse NSCPd pärast eFTI tehniliste kirjelduste vastuvõtmist. Investeering on ette nähtud selleks, et aidata kaasa maanteetranspordi tõhusamale järelevalvele ja vähendada liiklusummikuid, millel on positiivne mõju keskkonnateguritele.

Investeering viiakse lõpule 31. maiks 2026.

Investeering C1.4 R1-I4 – Reisijate ja kauba autovedudest teatamise kontrollisüsteem

Investeeringu eesmärk on suurendada liiklusohutust, luues reisijate- ja kaubaveo jaoks toimiva aruandlussüsteemi. Aruandluse kontrollisüsteem ühendab sõidumeerikute kesksest andmetöötlussüsteemist (SOTAH) saadud andmed ning Horvaatia Vabariigi mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi vastutusel olevad sõidumeerikukaartide riiklikud registrid ja nendega seotud registrid ning aitab kaasa digitaliseerimisele Horvaatia transpordisektoris.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.4 R1-I5 – Ohtlike kaupade autoveo seire ( e -ADR )

Investeeringu eesmärk on luua alus ohtlike kaupade maanteetranspordi süsteemi (e-ADR) täiustamiseks ja arendamiseks selle digitaliseerimise kaudu. Investeering hõlmab IT-lahenduse loomist ohtlike kaupade veo reaalajas jälgimiseks elektrooniliste veolubade ja elektrooniliste saatelehtede kasutuselevõtu ning tuvastus- ja jälgimistehnoloogia kasutamise kaudu. Investeering peab vastama kõigile asjaomaste riiklike ja ELi õigusaktide nõuetele, eelkõige määrusele (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) kohta ning selle rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele, ning integreerima riiklikusse õigusraamistikku õigusliku, organisatsioonilise ja semantilise koostalitlusvõime.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform C1.4 R2 – Raudteesektori reform

Reformi eesmärk on suurendada raudteesektori konkurentsivõimet ja tõhusust, et pakkuda reisijatele ja kaubaveoklientidele paremaid teenuseid ning suurendada Horvaatia majanduslikku konkurentsivõimet. Reformi toetamiseks võtab Horvaatia valitsus 30. juuniks 2021 vastu raudteesektorit käsitleva valdkondliku poliitilise kirja , milles esitatakse edasised sammud raudteesektori reformi ja ajakohastamisega seotud põhivaldkondades ning kehtestatakse valitsuse ja raudtee- ettevõtjate rakenduskavad, sealhulgas üksikasjalikud meetmed ja tegevused seoses järgmisega:

·Sektori juhtimine;

·Raudtee-ettevõtjate juhtimine ja tegevus;

·Valdkondlikud investeeringud ja rahastamiskavad;

·Teadmiste, tehnoloogia ja oskuste arendamine raudteesektoris.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R2-I1 – olemasoleva raudteelõigu Dugo Selo-Novska teise rööbastee ehitamine, Kutina-Novska alalõik (D-etapp)

Investeeringu eesmärk on ajakohastada ja renoveerida olemasolev ja ehitada 22 km pikkune teine rööbastee Dugo Selo – Novska raudteelõigul Kutina – Novska, et ehitada kahe rööbasteega elektrifitseeritud joon kogu endise üleeuroopalise transpordikoridori X (RH1) ulatuses, mis asub ka üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T) põhivõrgus ja Alpide-Lääne-Balkani raudteel. Selle investeeringu rakendamine aitab kaasa Horvaatiat läbiva RH1 koridori kogu lõigu kahekordsele rööbasteele ja elektrifitseerimisele vastavalt TEN-T raudteesüsteemi koostalitluse tehnilistele standarditele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.4 R2-I2 – Raudteeliini M604 Oštarije - Knin - Split moderniseerimine

Investeeringu eesmärk on raudteeliini Oštarije – Knin – Split jaamade rekonstrueerimine ja elektrooniliste signaalseadmete paigaldamine lõiku Knin (välja arvatud) – Split (kaasa arvatud), mis võimaldab luua nn vastastikuse sõltuvuse ja keskse liikluskorralduse, mis omakorda suurendab läbilaskevõimet ja käitamiskiirust. Liin on osa TEN-T üldvõrgust.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R2-I3 – „pudelite“ kõrvaldamine raudteeinfrastruktuurist

Investeeringu eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad Horvaatia raudteevõrgus, mis peaks suurendama käitamiskiirust, suurendama raudteede ohutust ja parandama raudteevõrgustikke. Meede hõlmab sildade, viaduktide, truupide ja pistikute ehitamist, rekonstrueerimist ja renoveerimist Horvaatia raudteevõrgus. See kõrvaldab kitsaskohad, mille moodustavad 50-77aastased rajatised. Enamik kõnealuste investeeringutega seotud liine on osa TEN-T üldvõrgust.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R2-I4 – Zagreb Kustošija – Zagreb ZK – Zagreb GK moderniseerimine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada Zagrebi Kustošija – Zagreb Zapadni kolodvor - Zagreb Glavni kolodvori raudteelõiku, parandada kohaliku ja piirkondliku raudtee-reisijateveo kvaliteeti ja kättesaadavust, integreerida raudteed paremini Zagrebi linna ühistranspordisüsteemi ning suurendada raudtee- ja kohaliku ühistranspordi osakaalu Zagrebi linna laiemas piirkonnas. Projekt aitab saavutada eesmärki viia TEN-T põhivõrk lõpule 31. detsembriks 2030.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R2-I5 – kaubavagunite piduriklotside asendamine müra vähendamiseks

Investeeringu eesmärk on parandada Horvaatia raudteevõrku kasutavate kaubaveoettevõtjate ja vaguniomanike olemasolevat veeremit , et pakkuda lõppkasutajale paremat teenust ja vähendada müra mõju. See peaks aitama kaasa raudteekaubaveo kiiremale arengule ja kaudselt kiiremale üleminekule maanteetranspordilt raudteetranspordile. Investeeringuga nähakse ette müra vähendavate elementide, näiteks moodsate komposiitmaterjalist piduriklotside ostmine ja paigaldamine, paigalduskuludeks ettevalmistamine, sealhulgas vajaduse korral demonteerimis- ja moderniseerimisega seotud halduskulud.

Investeering viiakse lõpule 31. maiks 2026.

Investeering C1.4 R2-I6 – keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutamine raudtee-reisijateveos

Investeeringu eesmärk on hankida kaks prototüüpi rongi (akutoitega elektrirong (BEMV) ja akutoitega mootorrong (BMV)), mis võivad vältida kulukaid investeeringuid liinide elektrifitseerimisse ja kontaktõhuliini hooldamisse. Prototüüpide väljatöötamine võimaldab korraldada raudtee-reisijatevedu mitteelektrilistel liinidel, kasutades nüüdisaegseid elektri jõul töötavaid ronge, vähendades diislikütuse energiakulusid, vähendades müra ja saaste mõju, kaitstes keskkonda, vähendades sõidukite käitamise kulusid ning parandades juurdepääsetavust linnades ja piirkondades.

Investeering hõlmab BEMV- ja BMV-prototüüpide väljatöötamist, tootmist, tüübikatsetamist ja nende käitamiseks loa saamist ning investeeringu lahutamatuks osaks olevates kindlaksmääratud jaamades asuvaid kuut stabiilset akulaadijat. Eeldatakse, et uute akuga reisirongide kasutuselevõtt elektrivabadel liinidel võib järk-järgult asendada 60 diiselrongi, mis on vanemad kui 40 aastat, aidates vähendada kahjulikke heiteid.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering C1.4 R2-I7 – IT- ja müügisüsteemi ajakohastamine ning rongide moderniseerimine IT-süsteemiga

Investeeringu eesmärk on parandada raudteeteenuste kvaliteeti, edendades ja tugevdades internetipõhiseid müügikanaleid, paigaldades rongidele WiFi teenuse, ajakohastades mobiilterminale, ajakohastades HŽi reisijateveoveeremi GPS-süsteemi paigaldamisega , tagades vastavuse IT- ja küberturvalisuse standarditele , ajakohastades müügisüsteemide andmekeskust ning ajakohastades rongi piletisüsteeme ja reisijate teavitamist.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform C1.4 R3 – Mere- ja siseveetranspordi reform

Reformi eesmärk on arendada välja jätkusuutlik ja tõhus mere- ja siseveetransport, mis aitab suurendada laevaliiklusohutust, tagada siseveeteede taaselustamise, parandada saarte transpordiühendust ja sadamataristut, et vähendada transpordisektori negatiivset keskkonnamõju. Reformi osana jõustuvad uus regulaar- ja hooajalise rannikutranspordi seadus, uus merenduse ja meresadamate seadus ning uus siseveeliikluse ja sadamate seadus.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering C1.4 R3-I1 – Ajakohastamiskava avalikule liiklusele avatud sadamate jaoks

Investeeringu eesmärk on ajakohastada sadamataristut, mis parandab avaliku meretranspordi kvaliteeti, laevade vastuvõtusuutlikkust regulaarses rannalähedases meretranspordis, suurendab reisijate ohutust, suurendab liikuvust, parandab üldist elukvaliteeti ja tagab säästva liikuvuse. Investeering tehakse kooskõlas mere-, transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi koostatud riiklike kavadega maa- ja riigisadamate arendamiseks ja moderniseerimiseks ning regulaarse rannalähedase reisijateveo kavaga. Selle investeeringu raames kavandatud projektid on Spliti linnasadama uus reisiterminal ja Bol-Brači sadama ajakohastamine.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R3-I2 – Regulaarseks rannaveoks kasutatavate reisilaevade hankimine/ehitus

Investeeringu eesmärk on osta või ehitada alternatiivseid kütusetoitega reisilaevu, et tagada kvaliteetne ja säästev transport ning parandada saareelanike juurdepääsu ja vähendada negatiivset keskkonnamõju. See investeering hõlmab kokku kuue alternatiivkütusel töötava heitevaba laeva – kolme reisilaeva ja kolme kiirreisilaeva (katamaraani) – hankimist elektri- ja päikeseenergia jõul.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.4 R3-I3 – Pitomača omavalitsuse uue kaablipraami „Križnica“ ehitamine

Investeeringu eesmärk on rajada Pitomača omavalitsuses Drava jões uus kaabliga parvlaev Križnica, et tagada transpordiühendus ja soodustada vähem arenenud piirkondade arengut. Investeering hõlmab uut päikeseenergial töötavat elektrikaabliga parvlaeva, mis suurendab nii transpordivõimsust kui ka aitab kaasa transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmisele.

Investeering viiakse lõpule 30. oktoobriks 2022.

Investeering C1.4 R3-I4 – sadamate varustamine jäätmekäitlustaristuga

Investeeringu eesmärk on suurendada siseveesadamate konkurentsivõimet, rajada rohelised sadamad ja muuta Horvaatia transpordisüsteem keskkonnasäästlikuks, varustades rahvusvahelise tähtsusega siseveesadamad laevade pardal kogutud jäätmete käitlemise rajatistega. Investeering hõlmab jäätmete vastuvõtmise jaamade ehitamist Slavonski Brodi, Osijeki ja Vukovari sadamasse kaubanduslike jäätmete käitlemiseks.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.4 R4-I1 – Kommerts- ja linnalähiliinide tavatranspordis kasutatavate alternatiivkütusega töötavate sõidukite hankimine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada linna- ja linnalähiliinide reisijate regulaarvedu, ostes 70 uut sõidukit (elektri- ja vesinikkütusel töötavad sõidukid) ning paigaldades vajaliku taristu, et edendada heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutamist. Investeering hõlmab sõidukite ostmist regulaarseks linna- ja linnalähiliinide reisijateveoks ning aitab kaasa keskkonnasõbralikumale sõidukipargile (bussid) ja sellega seotud taristule.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R4-I2 – trammipargi ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on moderniseerida trammiparki Osijeki ja Zagrebi linnades, et pakkuda paremaid ja kiiremaid linna ühistransporditeenuseid ning suurendada linnaühistransporti kasutavate reisijate arvu, mis aitab vähendada transpordisektori CO2-heidet. Investeering hõlmab trammitranspordi ajakohastamist, soetades Zagrebi ja Osijeki linnades vähemalt 30 kaasaegset madala või poolmadala põrandaga trammi, mille pikkus on kuni 27 meetrit.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.4 R5-I1 – Zadari lennujaama maapealse teeninduse ja toitesüsteemi elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikumaks muutmine

Investeeringu eesmärk on tagada õhusõidukite maapealse käitluse ja energiavarustuse keskkonnasäästlik süsteem ning edendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kõnealune taotlus koosneb järgmistest elementidest:

·Püsiühenduste rakendamine, et varustada statsionaarseid õhusõidukeid elektriga vajalike projekteerimis- ja ohutusalaste kohandustega (ilma perrooni võimsuse suurendamiseta);

·Diiselmootoriga mobiilsete maapealse teeninduse seadmete asendamine elektritoitega seadmetega ;

·610 kW fotogalvaanilise elektrijaama ehitamine ning selle ühendamine paikse toiteallikaga ja mobiilsete elektritoitega maapealsete käitlusseadmete laadimisjaamadega.

Investeering peaks aitama vähendada kasvuhoonegaase, saastet ja müra ning suurendada tegevuse ohutust ja tõhusust.

Investeering viiakse lõpule 31. oktoobriks 2024.

Investeering C1.4 R5-I2 – Uute liikuvussõidukite teadus-, arendus- ja tootmistegevus ning toetav taristu

Investeeringu eesmärk on töötada välja ja rakendada uus linnalise liikumiskeskkonna ökosüsteemi projekt. Investeeringuga toetatakse projekti teadus- ja arendustegevuse osa, nimelt etappi, mida iseloomustab täisautonoomse elektrisõiduki esialgse prototüübi valmimine ja vastavustõendamise prototüüpide väljatöötamisega seotud töö alustamine. Uus linnalise liikumiskeskkonna ökosüsteem koosneb kolmest põhikomponendist: i) täielikult autonoomsed elektrisõidukid, mis on võimelised täitma kõiki dünaamilisi juhtimisfunktsioone ilma juhi abita tehisintellekti abil, ii) autonoomsetele ja elektrisõidukitele mõeldud spetsiaalse taristu arendamine ja ehitamine, mis on integreeritud ühislinnatranspordiga, ning iii) tarkvaraplatvormi väljatöötamine terviksüsteemi käitamiseks.

Projekti rakendamine Zagrebi linnas suurendab eeldatavasti märkimisväärselt transpordi ohutust, suurendades samal ajal tõhusust ja vähendades ummikuid. Samuti eeldatakse, et projektil on märkimisväärne positiivne keskkonnamõju, vähendades autotööstusest pärinevaid saasteaineid, kasutades teadus- ja innovatsiooniprotsesse, tehnosiiret ja koostööd vähese CO2-heitega majandusega ettevõtjate vahel. Projekt hõlmab ka heitevabade isejuhtivate sõidukite ja laadimistaristu digiteeritud süsteemi loomist. Kokkuleppel Zagrebi linna ja ühistranspordiettevõtjaga antakse 50 000 vautšerit täisautonoomsete sõidukitega reisimiseks puudega inimestele ja/või isikutele, kellel on raskusi muude ühistranspordivahendite kasutamisega.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

Investeering C1.4 R5-I3 – Kaasrahastamisprogramm uute alternatiivkütustel töötavate sõidukite ostmiseks ja alternatiivkütuste taristu arendamiseks maanteetranspordis

Investeeringu eesmärk on suurendada maanteetranspordi energiatõhusust, vähendades sõltuvust fossiilkütustest. Selle investeeringuga seotud tegevuses keskendutakse Horvaatias registreeritud alternatiivkütuseid (elektri- või vesinikkütuseid) kasutavate sõidukite arvu suurendamisele ja alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite elektrisõidukite laadimispunktide võrgu ehitamisele. Need tegevused aitavad vähendada üldist CO2-heidet ja muid kahjulikke gaase, luua alternatiivkütuste taristu tootmisel ja paigaldamisel uusi töökohti ning suurendada Horvaatia majanduse arengut ja konkurentsivõimet. Meede koosneb kahest allmeetmest: i) vähemalt 2 000 uue alternatiivkütusel töötava sõiduki ostmise kaasrahastamine ja ii) alternatiivkütuste taristu arendamine (1 300 laadimisjaama).

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

E. KOMPONENT 1.5. LOODUSVARADE KASUTAMISE PARANDAMINE JA TOIDUAINETE TARNEAHELA TUGEVDAMINE

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on suurendada toiduga kindlustatust ja Horvaatia põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet.

Komponent koosneb järgmisest: i) logistika infrastruktuuri võrgustiku loomine, et tugevdada puu- ja köögiviljasektori tootmisahelat; ii) põllumajandusmaa ümberkorraldamise ja konsolideerimise süsteemi loomine; iii) digitaalsete lahenduste väljatöötamine põllumajandussektoris; ning iv) toidu annetamise süsteemide parandamine.

Komponent aitab järgida riigipõhist soovitust , milles käsitletakse „vajadust võtta kõik vajalikud meetmed ja reageerida pandeemiale tõhusalt, säilitada majandust ja toetada majanduse taastumist“ (riigipõhine soovitus 1, 2020); „Vajaduse kohta suurendada juurdepääsu digitaalteenustele" (riigipõhine soovitus 2 , 2020) ning „avaliku ja võimalik, et ka avaliku ja erasektori investeerimisprojektide rakendamise ja rahastamise prioriteediks seadmine majanduse elavdamise toetamiseks“ (riigipõhine soovitus 3 , 2020).

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C1.5. R1 – logistikataristu võrgustiku loomine, et tugevdada puu- ja köögiviljasektori tootmisahelat

Reformi eesmärk on organiseerida ja ühendada väikeste põllumajandusettevõtete varustamine tootjaorganisatsioonide kaudu, et soodustada koondamist, koostööd, kogemuste ja teadmiste vahetamist. Reform peaks parandama põllumajandustootjate positsiooni tarneahelates, eelkõige puu- ja köögiviljasektoris, ning aitama kaasa suurema lisandväärtusega toodete arendamisele. Reform hõlmab Horvaatia valitsuse poolt puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava vastuvõtmist ajavahemikuks 2021-2026.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C1.5. R1-I1 – Puu- ja köögiviljade logistika- ja jaotuskeskuste ehitamine ja varustamine

Investeeringu eesmärk on parandada sektoris konkurentsi puu- ja köögiviljade logistika- ja turustustaristu ehitamise ja varustamise kaudu. Jaotuskeskuses peab olema vähemalt 3 000 tonni ladustamisruumi ja kohandatud logistikaruumi ning maksimaalselt 12 000 tonni ladustamisruumi ja kohandatud logistikaruumi. Ehitatud logistika jaotuskeskused kasutavad taastuvaid energiaallikaid ning aitavad vähendada toidukadu ja toidujäätmeid.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

investeeringud: C1.5. R1-I2 Tootjate positsiooni ja nähtavuse tugevdamine toiduainete tarneahelas

Investeeringu eesmärk on parandada tootjaorganisatsioonide juhtimist ja rahalist jätkusuutlikkust ning võimaldada tootjatel mängida logistika- ja jaotuskeskuste juhtimis- ja omandistruktuuris tähtsamat rolli. Investeeringud hõlmavad tootjaorganisatsioonide koolitamist ja koolitamist juhtimise ja rahastamise valdkonnas. Investeeringud hõlmavad ka puu- ja köögiviljade märgistamise süsteemi, et tunnustada paremini kohalikke ja piirkondlikke tootjaid ning parandada põllumajanduslike toiduainete kvaliteedi tagamist.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform C1.5. R2 – Põllumajandusmaade ümberkorraldamise ja ümberkorraldamise süsteemide parandamine

Reformi eesmärk on lihtsustada põllumajandusmaa konsolideerimist ja pidevat seiret, mis loob eeldused kaasaegsete põllumajandusmeetodite kohaldamiseks, taristu (nt väliteede võrgustik ja parandamiskanalid) ehitamiseks ja põllumajandusmaaga seotud omandiõiguslike suhetega tegelemiseks. Reformiga aidatakse kaasa põllumajandusmaa tõhusamale kasutamisele põllumajanduses, suurendades põllumajandustootmise tootlikkust ja jätkusuutlikkust, keskendudes keskkonnakaitsele ja maapiirkondade elu parandamisele. Reformi osana jõustub uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

Investeering C1.5. R2-I1 – Põllumajandusmaakorraldus

Investeeringu eesmärk on luua eeldused kaasaegsete põllumajandusmeetodite rakendamiseks põllumajandusmaa konsolideerimise teel, mis võimaldab lihtsamat ja tõhusamat juurdepääsu maale taristu ehitamise kaudu (nt väliteede võrgustik ja parandamiskanalid).

Investeering aitab kaasa paremale veemajandusele ja -kaitsele, mullaerosiooni ja hapestumise ennetamisele, õhukaitsele, maastikukujundusele ja maastikukaitsele ning tööhõive suurendamisele, millel on otsene ja kaudne mõju maapiirkondade taastamisele.

Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

Investeering C1.5. R2-I2 – Põllumajandusmaa seire programm

Investeeringu eesmärk on tagada kohapealse teadustegevuse ja geoinfosüsteemi (GIS) rakendamise kaudu põllumajandusmaa tõhusa kaitse tingimused, mulla seisundi hindamiseks vajalike andmete jätkuv kättesaadavus ja säästva majandamise poliitika rakendamine. Investeering hõlmab põllumajandusmaa seisundi pideva jälgimise programmi loomist ja rakendamist, et toetada selle ressursi süstemaatilist ja kavandatud haldamist. Programmi tulemused võimaldavad ka kindlaks teha kriisipiirkonnad, kus muld on ohustatud, nagu on määratletud komisjoni mullakaitse temaatilises strateegias, ning on aluseks tõhusamale mullakaitsepoliitikale ning säästvale põllumajandusele ja maaelu arengu poliitikale.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform C1.5. R3 – põllumajanduse digiüleminek

Reformi eesmärk on muuta põllumajandussektori avalikud teenused põllumajandustootjatele kättesaadavamaks, digiteerides need teenused, vähendades samal ajal halduskoormust. Reform hõlmab koordineerimisüksuse loomist, mis kavandab ja jälgib kõigi investeeringute rakendamist ning tagab kindlaksmääratud eesmärkide saavutamise: digiteeritud avalikud teenused, aruka põllumajanduse tegevusplatvorm ja üldsusele kättesaadav jälgitavuse infosüsteem.

Reform peaks aitama kaasa põllumajandustootmise suurendamisele, põllumajandustoodete kvaliteedi ja jälgitavuse tagamisele ning kliima ja keskkonna seisukohast pikaajaliselt säästvate põllumajandustavade rakendamise tagamisele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.5. R3-I1 – Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt

Selle investeeringu eesmärk on vähemalt 30 põllumajanduslike avalike teenuste digitaalne ümberkujundamine. Investeering hõlmab muu hulgas digitaalse ümberkujundamise tegevuskava ettevalmistamist, mis on aluseks kõigi digitaliseeritavate põllumajandusteenuste registreerimisele. Vähemalt 30 tegevuskavas registreeritavad avalikud teenused digiteeritakse ja tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks. Investeeringuga vähendatakse vajadust isikuteenuste järele ja aidatakse kaasa digitaalsete avalike teenuste loomisele põllumajandustootjate jaoks.

Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

Investeering C1.5. R3-I2 – Arukas põllumajandus

Investeeringu eesmärk on toetada Horvaatia põllumajandussektori üleminekut digitehnoloogiale põllumajandustootmise juhtimissüsteemi loomise kaudu. Pakkudes ajakohast, struktureeritud ja õigeaegset teavet otse põldudelt ja põllumajandusettevõtetelt ning pakkudes asjakohast eksperdiabi ja kohaldades säästva tootmise põhimõtet, on aruka põllumajanduse platvorm tulevases ühises põllumajanduspoliitikas sätestatud eesmärkide saavutamise vahend. Investeering muudab kasutajate jaoks tegutsemise lihtsamaks ja vastupidavamaks, parandab põllumajandusministeeriumi rakendatavate programmide ja projektide kättesaadavust, nähtavust ja läbipaistvust ning põllumajandusministeeriumi pakutavate avalike teenuste ja professionaalse toe kvaliteeti.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering C1.5. R3-I3 – Jälgitavussüsteem

Investeeringu eesmärk on veelgi edendada säästvat põllumajandust, eelkõige kohalike väiketootjate poolt, ning teavitada tarbijaid jätkusuutlikult saadud toodete tähtsusest ja kättesaadavusest kohalikul tasandil kogu Horvaatias. Investeering peaks avaldama positiivset mõju maaelu arengule mitmes kohalikus kogukonnas ning aitama suurendada tarbijate usaldust kohapeal toodetud ja kestlike toiduainete vastu. Investeering hõlmab sellise riikliku jälgitavusteabesüsteemi loomist, mis on avalikkusele kättesaadav.

Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2023.

Reform C1.5. R4 – Toidu annetamise süsteemide parandamine

Reformi eesmärk on edendada ringmajandust põllumajanduslikus toidutööstuses, vähendada toidu raiskamist ja suurendada toidu annetamise süsteemi parandamise kaudu vaesemate inimeste toiduga kindlustatust. Reform hõlmab toidupanga loomist, toidu annetamise ahela vahendajate infrastruktuuri suutlikkuse suurendamist, toidujäätmete tekke vältimise veebiplatvormi käivitamist , toidu annetamise IT-süsteemi ajakohastamist, toidujäätmete tekke vältimise vabatahtlike lepingute sõlmimist asjaomaste ametiasutuste ja toiduainete tarneahela sidusrühmade, akadeemiliste ringkondade, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning toidujäätmete tekke vältimise ja toidu annetamise alase teabe- ja hariduskampaania rakendamist.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering C1.5. R4-I1 – Toidupanga ja toidutarneahela vahendajate infrastruktuuriseadmed

Investeeringu eesmärk on tugevdada toidu annetamise ahela ja toidupanga vahendajate infrastruktuuri suutlikkust, et luua põhilised eeltingimused annetatud toidukoguste suurendamiseks, aidates seeläbi vähendada toidu raiskamist ja suurendada vaesemate elanikkonnarühmade toiduga kindlustatust. Investeering hõlmab põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud ja Horvaatia valitsuse poolt vastu võetud toetuskavade rakendamist toidupankade ja toidutarneahela vahendajate varustamiseks infrastruktuuriga.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   F. KOMPONENT 1.6. SÄÄSTVA, INNOVATIIVSE JA VASTUPIDAVA TURISMI ARENDAMINE

COVID-19 pandeemial on olnud väga negatiivne mõju turismisektorile nii kogu maailmas kui ka Horvaatias. Horvaatia strateegilise tegevusena moodustab turism 11,4 % otsesest SKPst ja ööbimiste arv vähenes 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes 55 %. Võttes arvesse kriisi mõju ja muutuvaid nõudlusootusi, on Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk muuta ja ajakohastada turismisektorit, suurendades selle konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja vastupanuvõimet, saavutades järgmised üldeesmärgid:

-Suurendada turismisektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust, toetades rohe- ja digipööret.

-Aidata kaasa turismisektori taastumisele COVID-19 kriisist, parandades majutussuutlikkust ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

-Suurendada ringmajandust turismis ja edendada vastutustundlikku tarbimist ning suurendada turismi kaudset mõju seotud tegevustele.

Komponent toetab käsitlemist    Riigipõhine soovitus vähendada kõige koormavamaid maksutaolisi lõive (riigipõhine soovitus nr 4 , 2019 ) , võtta kõik vajalikud meetmed pandeemiaga tõhusaks toimetulekuks (riigipõhine soovitus nr 1, 2020 ) ja kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ning edendada erasektori investeeringuid, et edendada majanduse elavdamist (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

See komponent aitab kaasa ka käesoleva kava teistes alakomponentides, eelkõige C1.5, sätestatud eesmärkide saavutamisele. Loodusvarade kasutamise parandamine ja toiduainete tarneahela tugevdamine ning C2.3. Ühiskonna ja avaliku halduse digiüleminek.

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

C1.6.R1 Turismisektori vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse suurendamine

Reformi eesmärk on luua tõhus organisatsiooniline ja õigusraamistik säästva turismi arengu juhtimiseks, koostades selleks 2027. aastaks turismiseaduse, säästva arengu strateegia aastani 2030, turismi säästva arengu riikliku kava ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Reform hõlmab järgmist:

-Täiendav halduslik ja maksulaadne leevendus turismisektoris;

-Õigusraamistiku edasine muutmine, mis võimaldab turismi arengut paremini juhtida, soodustades samal ajal ettevõtete investeeringuid innovatsiooni;

-Sellise uue turismimudeli väljatöötamine, mis pakub mitmekesisemaid turismitooteid, aitab kaasa turismiettevõtjate üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning tagab ringmajanduse põhimõtete järgimise;

-Vähendada tegevuskorda, mis aitab kaasa turismiettevõtluse lihtsamale, kiiremale ja odavamale käivitamisele.

Turismijuhtimissüsteemi reformi käivitamine on kavandatud ka investeeringutega C.2.3.R3 I15 – Turismirakenduslahenduste loomine eesmärgiga vabastada halduslikult ettevõtjad ja muuta turismimudel säästvamaks. Reform viiakse ellu kooskõlas avaliku konsultatsiooni põhimõttega, kaasates kogu turismi ökosüsteemi mitmesuguseid sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjaid, tööstusliite ja akadeemikuid.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

C1.6.R1-I1 Horvaatia turismi piirkondlik mitmekesistamine ja spetsialiseerumine suure lisandväärtusega turismitoodete arendamisse tehtavate investeeringute kaudu

Need investeeringud hõlmavad rahalist toetust toetuste vormis , et arendada, kohandada ja ajakohastada kogu Horvaatias avaliku sektori turismitaristut eesmärgiga suurendada energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate osakaalu ning toetada rohe- ja digipööret , edendades samal ajal turismitooteid , mis võivad luua suuremat lisaväärtust kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega.

Selle investeeringu lisaeesmärk on vähendada ületurismi kõige arenenumates turismipiirkondades, suurendades vähem arenenud turismisihtkohtade atraktiivsust, parandades sihtkohtade kvaliteeti ja võimaldades pikemaid hooaegu, edendades säästvaid turismivorme ja arendades turismitaristut.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C1.6.R1-I2 Ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamine ning turismisektori rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku edendamine

Selle investeeringu eesmärk on aidata kaasa säästva turismi arendamisele rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku kaudu, rakendades selliseid keskkonnahoidlikke projekte nagu energiatõhususe suurendamine, taastuvate energiaallikate ja ringmajanduse kasutamine, innovatsiooni ja digitehnoloogia kasutuselevõtt ning keskkonnasõbralike turismitoodete ja ressursitõhususe arendamine.

Rahalised vahendid eraldatakse Horvaatia turismi arenguindeksi alusel, nii et investeeringud vähem arenenud turismipiirkondadesse seatakse esikohale. Lisaks peaks see investeering suurendama turismi sotsiaalset jätkusuutlikkust, ergutades erainvesteeringuid, mis aitavad suurendada tööhõivet kohalikes kogukondades.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C1.6.R1-I3 Süsteemi vastupanuvõimelise ja säästva turismi suutlikkuse tugevdamine

Investeeringu eesmärk on tugevdada inimkapitali vastupanuvõimet kogu turismisektoris spetsiaalselt tööturu vajadustele suunatud haridusprogrammide kaudu, keskendudes digitaalsetele, keskkonnasäästlikele ja juhtimisoskustele.

Investeerimise peamised tegevused hõlmavad tööturu vajadustele vastavate haridusprogrammide väljatöötamist, tööandjate erikoolitust, üliõpilaste ja töötute koolitamist ning riigihalduse ja maakondlike turismiametite töötajate koolitamist, et säästva turismiga paremini toime tulla.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

   G. KOMPONENT 2.1. AVALIKU POLIITIKA JA PROJEKTIDE KAVANDAMISE JA RAKENDAMISE SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on parandada avaliku poliitika kujundamise kvaliteeti, suurendada avaliku halduse suutlikkust avaliku poliitika kavandamisel ja rakendamisel ning ületada avaliku halduse killustatus, tõhustades asjaomaste ministeeriumide vahelist koordineerimist ning parandades avaliku poliitika ja projektide rakendamist. Komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on:

-Hõlbustada digitehnoloogia suurema kasutamise kaudu riikliku poliitika ja projektide väljatöötamist ja rakendamist kesk- ja kohalikul tasandil;

-Osutada toetusesaajatele abi rohe- ja digipöörde valdkonna projektide ja tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamisel ning

-Tugevdada riikliku poliitika koordineerimise ja juhtimise mehhanisme.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi , mis käsitlevad haldusasutuste suutlikkuse suurendamist avaliku sektori projektide ja poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel (riigipõhine soovitus 3/2019) , ning tugevdada avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust avaliku sektori projektide ja poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel kesk- ja kohalikul tasandil (riigipõhine soovitus 4/2020).

G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: C2.1.R1. Tugevdada riikliku poliitika integreerimise ja juhtimise mehhanisme, muutes strateegilise planeerimise professionaalsemaks

Reformiga tugevdatakse avaliku poliitika koordineerimise ja integreerimise mehhanisme, ühendatakse praegu eraldiseisvad protsessid ja menetlused, laiendatakse avaliku poliitika ja regulatiivse mõju hindamise protsesside ulatust ja kohaldamist ning muudetakse määruste strateegiline planeerimine ja mõjuhinnangud professionaalsemaks.

Kõnealune reform koosneb järgmistest elementidest:

-Strateegilise planeerimise süsteemi õigusraamistiku muutmine, et parandada strateegilise planeerimise tõhusust ja muuta strateegiliste dokumentide koostamine professionaalsemaks.

-Tegevusprotsesside kaardistamine strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonnas;

-Poliitika strateegilise planeerimise ja juhtimise protsesside ühtlustamine ja standardimine kirjalike juhiste väljatöötamise kaudu;

-Avaliku poliitika strateegilise planeerimise ja juhtimisega seotud ametijuhendite ja pädevuste kataloogi koostamine;

-Ühise koordineerimise sisseseadmine avaliku sektori poliitika pidevaks hindamiseks ja pidevaks täiustamiseks;

-Partnerluse loomine avalik-õiguslike teadusinstituutide ja akadeemiliste institutsioonidega, et viia läbi sõltumatuid avaliku poliitika hindamisprotsesse.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: C2.1.R2. ELi projektide ettevalmistamise ja rakendamise suutlikkuse suurendamine

Selleks et suurendada liidu vahendite kasutamist, suurendatakse selle reformiga liidu vahendite ettevalmistamise ja rakendamise suutlikkust. Lisaks määratakse valitsuse otsuses taaste- ja vastupidavuskavade rakendussüsteemi kuuluvate asutuste kohta kindlaks pädevad asutused ja vastutus rakendamise ülesannete täitmisel, luuakse rahandusministeeriumi all olev keskne koordineeriv asutus riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks ning antakse rakenduskomiteele volitused tagada liidu vahendite kasutamise järjepidevus ja sidusus. Koostatakse töökoormuse analüüs haldussuutlikkuse tugevdamiseks kõigis rakenduskavades. Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi auditeerimise ameti (ARPA) põhikirja kohandatakse, et viia see kooskõlla määrusega (EL) nr 2021/241 ja anda õiguslik volitus riikliku maaelu arengu programmi raames auditite tegemiseks. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks kasutatavat IT-süsteemi ajakohastatakse, et oleks võimalik koguda, säilitada ja jälgida vahe-eesmärke ja eesmärke käsitlevaid andmeid, sealhulgas lõppsaajate tasandil.

Reform viiakse lõpule 31. jaanuariks 2022 ja enne esimese maksetaotluse esitamist komisjonile.

investeeringud: C2.1.R1-I1: Avaliku sektori poliitika strateegilise planeerimise ja mõju hindamise protsesside optimeerimine, standardimine ja digiteerimine

Selle investeeringuga luuakse strateegilise planeerimise infosüsteem, mis võimaldab jälgida strateegiliste dokumentide koostamist, avaliku poliitika rakendamist ja hindamist, digitaliseerida mõju hindamise protsessi ja anda üldsusele läbipaistvat ülevaadet avaliku poliitika rakendamisest.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

investeeringud: C2.1.R1-I2: Strateegilise planeerimise ja parema õigusloome suutlikkuse suurendamine

Selle investeeringuga arendatakse haridusmooduleid ja koolituste korraldamist, et parandada strateegilise planeerimise ülesannete täitmist valitsusasutustes. Investeering hõlmab suutlikkuse pidevat suurendamist koolituste kaudu, mis peaksid võimaldama juhtidel ja ametnikel arendada asjakohaseid teadmisi ja oskusi. Investeering peaks aitama tagada strateegilise planeerimise süsteemi jätkusuutlikkust ning parandama avaliku poliitika ettevalmistamise ja rakendamise kvaliteeti Horvaatias.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

investeeringud: C2.1.R2-I1: Toetusesaajate abistamine tehnilise pakkumismenetluse projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamisel

Selle investeeringuga antakse toetusesaajatele välisekspertide abi, kellel on projekti ja tehnilise dokumentatsiooni koostamiseks vajalikud eriteadmised ja volitused, mida riigi ametiasutused ei saa esitada. Investeeringu tulemusena loodetakse luua rohe- ja digipöörde valdkonna valmisprojektide register. Sel viisil aitab meede abisaajatel õigeaegselt ja täielikult ette valmistada kõik vajalikud rahastamis- ja investeerimistaotlusdokumendid.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Number	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
150	C2.1. R1	Eesmärk	Horvaatia Vabariigi strateegilise planeerimise ja arengu juhtimise süsteemi seaduse ja selle määruste muudatused	Seaduse, millega muudetakse Horvaatia Vabariigi arengu strateegilise planeerimise ja juhtimise süsteemi seadust ja sellega kaasnevaid määrusi, jõustumine				4. kv	2022	Horvaatia Vabariigi strateegilise planeerimise ja arengu juhtimise süsteemi seaduse ja sellele lisatud määruste muudatustega parandatakse strateegilise planeerimise tõhusust ja muudetakse strateegiliste dokumentide koostamine professionaalsemaks. Samuti sisaldab see alust strateegilise planeerimisega seotud riigiteenistujate ametijuhenditele ja pädevusele;
151	C2.1. R1	Eesmärk	Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatused	Regulatiivse mõju hindamise seaduse muutmise seaduse jõustumine				4. kv	2023	Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatustega lihtsustatakse regulatiivse mõju järelhindamise protsesse, sealhulgas metoodikat ja menetlusi, tuginedes projekti tehnilise toetuse vahendi soovitustele, mis on seotud regulatiivse mõju järelhindamisega. Muudatused hõlmavad ka muudatusi riigiteenistujate ametijuhendites ja pädevuses seoses mõjuhinnanguga, et muuta avaliku halduse reguleerimise koordineerimine, koostamine ja järelevalve professionaalsemaks.
152	C2.1. R1	Siht	Kodanikke otseselt mõjutava halduskoormuse vähendamine digitaliseerimise ja menetluste lihtsustamise kaudu		% (protsent)	0	20	4. kv	2025	Vähendada kodanike halduskoormust võrreldes 31. detsembriga 2019 20 %, kasutades standardkulude mudeli (Standard Cost Model – SCM) metoodikat, mis on seotud nende haldusmenetlustega, mis mõjutavad otseselt C1.1.1 R1-I2 kohaselt tehtud analüüsi käigus kindlaks tehtud kodanikke, digitaliseerimise ja/või menetluste lihtsustamise kaudu.
153	C2.1. R1-I1	Siht	Kõigi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonna äriprotsesside kaardistamise digiteerimine		% (protsent)	0	100	4. kv	2025	Kõik strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonna äriprotsessid, mis on kaardistatud avalikus halduses, digiteeritakse ja neid kasutatakse IT-platvormis. Neid rakendatakse selleks, et jälgida strateegiliste dokumentide koostamist, avaliku poliitika rakendamist ja hindamist ning määruste mõju hindamist. IT-süsteem sisaldab ka tulemustabelit, mis annab ülevaate avaliku poliitika rakendamise tulemustest, võimaldades läbipaistvat järelevalvet ja reaalajas suhtlemist üldsusega.
154	C2.1. R1-I2	Siht	Koolitusmoodulid strateegiliseks planeerimiseks ja regulatiivse mõju hindamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil		Number	0	10	4. kv	2024	Töö professionaalsuse tagamiseks töötatakse välja 10 haridus-/koolitusmoodulit strateegiliseks planeerimiseks ja paremaks reguleerimiseks, sealhulgas e-õppe üliõpilased, keda toetab tehniliselt riiklik avaliku halduse kool (National School of Public Administration). Moodulid töötatakse välja 2024. aasta lõpuks.
155	C2.1. R1-I2	Siht	Strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamisega riiklikul ja piirkondlikul tasandil seotud ametnike koolitamine		Number	0	900	4. kv	2025	Riiklikul ja piirkondlikul tasandil strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamise süsteemis osalevat 900 ametnikku koolitatakse välja töötatud koolitusmoodulite alusel.
156	C2.1. R2	Eesmärk	ARPA põhikirja muutmine, et määratleda uuesti selle volitused	ARPA põhikirja muudatuste jõustumine				3. kv	2021	Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi (ARPA) auditeerimise ameti põhikirja muudatustes määratakse kindlaks ARPA volitused riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga seotud süsteemiauditite ja kontrollide koostamiseks ja teostamiseks.
157	C2.1. R2	Eesmärk	RRP rakendus-, auditeerimis- ja kontrollisüsteemi kehtestamine	Jõustub Horvaatia valitsuse otsus riikliku reformikava rakendamise süsteemi kuuluvate asutuste kohta, rahandusministeeriumi alluvuses oleva koordineeriva asutuse loomine ja rakendusasutuste kasutatavate menetluste ajakohastamine.				4. kv	2021	Otsuses piirkondlike reformikavade süsteemi kuuluvate asutuste kohta määratakse kindlaks pädevad asutused ja vastutus piirkondlike reformikavade rakendamisega seotud ülesannete täitmise eest, sealhulgas rahandusministeeriumi alluvusse kuuluv keskne koordineeriv asutus, et tagada piirkondlike kriisilahendusfondide meetmete, sealhulgas reformide rakendamine ja järelevalve, samas kui rakenduskomitee tagab järjepidevuse ja sidususe ELi vahendite kasutamisel. Maaelu arengu programmi koordineeriv organ luuakse rahandusministeeriumi raames ja see toimib täielikult. Kõiki menetlusi, mida rakendusasutused kasutavad piirkondlikus reformikavas, ajakohastatakse ja need kehtestatakse.
158	C2.1. R2	Eesmärk	ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva akti vastuvõtmine	ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva seaduse jõustumine				4. kv	2021	Lisaks seaduses sätestatud institutsioonilise raamistiku ja määramisasutuste loomisele nähakse seadusega ette ka raamistik suutlikkuse suurendamise meetmete kehtestamiseks, mida eeldatavasti arendatakse edasi haldussuutlikkuse suurendamise tegevuskava kaudu. Käesolevat tegevuskava arendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö raames. Seaduses tunnistatakse vajadust veelgi tugevdada toetusesaajate suutlikkust valmistada ette, kohaldada ja rakendada projekte, mida rakendatakse ELi rahastatavate (rakendus)programmide kaudu.
159	C2.1. R2	Eesmärk	Haldussuutlikkuse hindamine	Töökoormuse analüüs avaldatakse				4. kv	2021	Vastavates juhtimis- ja kontrollisüsteemides osalevate institutsioonide töökoormust analüüsitakse, võttes arvesse ka taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist tulenevat koormust. Analüüs annab piisavat teavet haldussuutlikkuse vajaduste kohta, et need õigeaegselt saavutada, sealhulgas töötades vajaduse korral välja soovitused ebapiisava suutlikkusega tegelemiseks. Analüüsi ja soovituste põhjal eraldatakse vajalikud vahendid asjaomastele institutsioonidele.
160	C2.1. R2	Eesmärk	EFondovi IT-süsteemi ajakohastamine: Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: RRFi rakendamise järelevalveks vajalik teave	Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone				1. kv	2022	RRFi rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: andmete kogumine ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; (b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs RRF määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele.
161	C2.1. R2-I1	Siht	Projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku projektide jaoks		Number (summa)	0	6 370 695	4. kv	2022	6 370 695 eurot eraldatakse ministeeriumide, riiklike asutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku toetamiseks koostatud projekti tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise rahastamise otsuste kaudu.
162	C2.1. R2-I1	Siht	Projekti tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku projektide jaoks		Number	0	100	4. kv	2025	Vähemalt [100] projekti, mille ministeeriumid , riiklikud bürood ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ette valmistanud rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku toetamiseks, toetatakse projekti tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamisel.

H. KOMPONENT 2.2. AVALIKU HALDUSE TÕHUSUSE EDASINE PARANDAMINE

Selle komponendi eesmärk on ajakohastada Horvaatia avalikku haldust ja muuta see kasutajakesksemaks, stimuleerides kohalike omavalitsuste üksuste tegelikku ja funktsionaalset ühinemist, suurendades digiüleminekut, koostalitlusvõimet, ressursside jaotamise tõhusust kohalikul tasandil ning reformides tasustamissüsteemi ja personalijuhtimist.

Üldeesmärk on parandada suutlikkust meelitada ligi ja hoida töös kvaliteetseid ja andekaid avaliku halduse töötajaid ning parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avalike teenuste kvaliteeti, mida takistavad haldus- ja fiskaalvõimekuse nõrkus ning läbipaistvuse puudumine.

Komponent hõlmab olulisi reforme ja seonduvaid investeeringuid:

-Parandada värbamisprotsessi avalikus teenistuses, tugevdades avaliku teenistuse vastuvõtusüsteemi ja parandades veelgi riigiteenistujate pädevust;

-Võtta avalikus teenistuses kasutusele uued palga- ja töömudelid, sealhulgas reformida avaliku sektori palgasüsteemi, ajakohastada personalijuhtimise süsteemi ning edendada vertikaalset ja horisontaalset liikuvust;

-Säilitusbaaside ja arhiividokumentide digitaalne ümberkujundamine,

-Funktsionaalse ja jätkusuutliku kohaliku omavalitsuse tagamine kohalike omavalitsusüksuste edasise optimeerimise ja detsentraliseerimise kaudu funktsionaalsete ja tegelike ühinemiste stimuleeritud toetamise kaudu.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta suurendada avaliku halduse tõhusust (riigispetsiifiline soovitus 1, 2019) ning parandada teenuste osutamist ja kvaliteeti väiksemates kohalikes omavalitsusüksustes (riigispetsiifiline soovitus 4, 2020).

Komponent hõlmab nelja reformi ja seitset investeeringut.

H.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C2.2 R1 – Avalikus teenistuses töölevõtmise parandamine

Reformi eesmärk on parandada avaliku teenistuse värbamissüsteemi, et tagada kõrgelt pädevate ametnike töölevõtmine, kes aitavad parandada avaliku halduse tõhusust ja võimaldavad avaliku halduse keskendamist kodanike vajadustele. Reform hõlmab õigusraamistiku muudatusi. Lisaks reformile kavatsevad ametiasutused välja töötada infotehnoloogilised vahendid, metoodika ja vajaliku sisu pädevuse kontrollimiseks ning suutlikkuse suurendamise meetmed.

Riigiteenistujate jaoks võetakse kasutusele tsentraliseeritud valikusüsteem, mis põhineb eelnevalt koostatud kavadel, töökoormuse analüüsil ja riigiasutuste tegelikel vajadustel, et värvata ametisse konkreetne ametnike profiil. Värbamisprotsessis testitakse kandidaate veebipõhiselt, tagades läbipaistva ja objektiivsema kandidaatide valiku.