Määrus (EL) 1025/2012 9

Määrusega (EL) nr 1025/2012 on loodud õiguslik alus Euroopa standardite kasutamiseks toodete ja teenuste puhul, IKT tehniliste spetsifikatsioonide kindlaksmääramiseks ja Euroopa standardimisprotsessi rahastamiseks. Samuti kehtestatakse sellega Euroopa standardiorganisatsioonidele (CEN, CENELEC, ETSI) ja liikmesriikide standardiorganisatsioonidele läbipaistvuse ja sidusrühmade osalemise kohustus.

Selleks et tagada kooskõla määruses (EL) nr 1025/2012 sätestatud üldise standardimiskorraga, nähakse käesoleva ettepanekuga ette määruse (EL) nr 1025/2012 mitu muudatust, et kohandada seda kavandatava määruse erijoontega, eelkõige asjaoluga, et käesoleva määrusega nõutakse eriohutusnõuete vastuvõtmist, ning asjaoluga, et määruse alusel vastu võetud standardeid ei saa samastada harmoneeritud standarditega ja seetõttu nimetatakse neid Euroopa standarditeks.

Direktiiv (EL) 2019/771 10

Direktiiviga (EL) 2019/771 kehtestatakse kaupade nõuetelevastavuse normid, õiguskaitsevahendid mittevastavuse korral ja nende õiguskaitsevahendite kasutamise normid.

Ettepanekuga nähakse konkreetselt ette õiguskaitsevahendid, mida kohaldatakse turult tagasi nõutud ohtlike toodete puhul. See konkreetne olukord õigustab osaliselt erinevate ja hõlpsamini rakendatavate normide kehtestamist, eelkõige seetõttu, et tarbija ei pea tõendama toote mittevastavust. Neid norme kohaldatakse ainult toodete tagasinõudmise korral. Seega ei muuda need direktiivi (EL) 2019/771, vaid üksnes lisavad täiendava kaitse tagasinõudmise korral.

Määrus (EL) 2019/881 11

Küberturvalisuse määruses kehtestatakse IKT toodete, teenuste ja protsesside jaoks Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik. See ei sätesta aga IKT-toodete minimaalseid küberturvalisusealaseid õigusnõudeid. Ettepanekus selgitatakse, et tarbijate ohutust mõjutavad küberturvalisuse riskid on hõlmatud kavandatava määruse kohase ohutuskontseptsiooniga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Tooteohutuse seisukohast on olulised järgmised käimasolevad või kavandatavad ELi tasandi algatused:

Komisjoni poolt 15. detsembril 2020 12 vastu võetud digiteenuste õigusakti eesmärk on reguleerida veebipõhiste vahendusteenuste osutajate, sealhulgas selliste veebiplatvormide nagu sotsiaalmeedia ja internetipõhiste kauplemiskohtade kohustusi seoses nende kasutajate pakutava ebaseadusliku sisu, kaupade või teenustega. Ettepanekus on sätestatud kavandatava määruse seisukohast olulised veebiplatvormide hoolsuskohustused, sealhulgas kauplejate jälgitavuse põhimõtte kehtestamine ja kohustus võtta liidese struktureerimisel arvesse tooteohutust käsitlevaid õigusakte (artikkel 22). Digiteenuste õigusakt hõlmab igat liiki ebaseaduslikku sisu, mis on määratletud liikmesriigi või ELi õiguses, sealhulgas ohtlike toodete müüki internetis. Kuna digiteenuste õigusakt on üldkohaldatav õigusakt, ei sisalda see erisätteid sellist liiki sisu kohta. Digiteenuste õigusaktiga on kehtestatud ka teavitamise ja meetmete võtmise menetluse raamistik (artikkel 14). Kavandatavas määruses täpsustatakse teatavad kohustused, mida internetipõhised kauplemiskohad peavad tooteohutuse valdkonnas täitma.

Tehisintellekti käsitleva seadusandliku ettepanekuga nähakse ette ühtlustatud õigusnormid tehisintellekti süsteemide ELis turule laskmise, kasutuselevõtu ja kasutamise kohta. Normidega tuleb tagada avaliku huvi, eelkõige tervise ja ohutuse, ning inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kõrgetasemeline kaitse. Selles sätestatakse konkreetsed nõuded, millele kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid peavad vastama, ning kehtestatakse kohustused selliste süsteemide pakkujatele ja kasutajatele.

Käesolevas ettepanekus võetakse neid sätteid arvesse ja luuakse turvavõrk selliste toodete ning tarbijate tervisele ja ohutusele avalduvate riskide suhtes, mis ei kuulu tehisintellekti käsitleva ettepaneku kohaldamisalasse.

2020. aasta oktoobris vastu võetud kemikaalistrateegias 13 juhitakse tähelepanu asjaolule, et praegugi laialdaselt kasutusel olevaid kemikaale hakatakse kasutama veelgi rohkem, sealhulgas tarbijale mõeldud toodetes, ning et toodete ohutuse tagamiseks on vaja keelustada kõige kahjulikumad kemikaalid tarbijale mõeldud toodetes. Kemikaalimäärusega REACH 14 on kehtestatud tööstusele kohustus hinnata ja hallata kemikaalidest tulenevaid riske ning anda kasutajatele asjakohast ohutusteavet. Samuti nähakse sellega ette piirangud inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks kemikaalidega seotud lubamatute riskide eest. Käesoleva ettepanekuga säilitatakse eriõigusaktidega hõlmamata toodete keemiliste riskide turvavõrk.

2020. aasta märtsis vastu võetud ringmajanduse tegevuskava 15 eesmärk on vähendada jäätmeid korduskasutamise, parandamise, ümbertöötlemise ja kvaliteetse ringlussevõtu kaudu, eelkõige seoses sellise ringlussevõetud toorainega, mille puhul võivad ohtlikud ained alles jääda, ning selles märgitakse, et esmase eesmärgina tuleb arvesse võtta toodete ohutust. Käesolevas ettepanekus tunnistatakse, et kui ettevõtjal või ametiasutusel tuleb valida mitme parandusmeetme vahel, tuleks eelistada kõige kestlikumat meedet (st meedet, millel on kõige väiksem keskkonnamõju), tingimusel et sellega ohutustase ei lange.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatava määruse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 169 16 . Selle eesmärk on tagada tooteohutus ja parandada siseturu toimimist. Samal ajal on selle eesmärk tagada tarbijakaitse kõrge tase, aidates kaitsta Euroopa tarbijate tervist ja ohutust ning edendades nende õigust teabele 17 .

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanekuga ühtlustatakse üldise tooteohutuse nõuet ELis. Liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes piisaval määral tagada toodete ohutust ühtsel turul järgmistel põhjustel:

–tooted ringlevad ühtsel turul vabalt. Kui mõnes liikmesriigis tuvastatakse ohtlik toode, on väga tõenäoline, et sama toodet võib leida ka teistes liikmesriikides, eelkõige internetimüügi hüppelise kasvu tõttu;

–erinevad tooteohutuse normid riiklikul tasandil võivad põhjustada ettevõtjatele tooteohutust käsitlevate õigusaktide täitmisel ebaühtlasi kulusid ning seetõttu moonutada võrdseid tingimusi siseturul;

–kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks peab EL aitama kaasa tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmisele. Kui eri riikides kehtivad erinevad normid, ei ole tarbijad kogu ELis ohtlike toodete eest samal viisil kaitstud;

–selleks et turujärelevalve oleks tulemuslik, peab see olema ühtne kogu ELis. Kui turujärelevalve on mõnes ELi osas leebem, tekivad nõrgad kohad. Need ohustavad avalikku huvi, loovad ebaausaid kaubandustingimusi ja soodustavad meelepärase kohtualluvuse valimist 18 .

Ühtlustamata toodete ohutuse alastel ELi tasandi meetmetel on järgmine lisaväärtus:

–ELi tasandi ühised tooteohutusnormid ja -standardid tähendavad seda, et ettevõtjad ei pea enam järgima erinevaid riigisiseseid norme. Sellest tulenev kasu väljendub kulude kokkuhoius, väiksemas halduskoormuses ja ettevõtjate jaoks vähem keerukas õiguskorras. See võimaldab ka kaupade vaba ringlust ELis ja tihedamat koostööd liikmesriikide vahel;

–ühised ELi normid võimaldavad turujärelevalves mastaabisäästu, mis on eriti oluline seoses internetimüügi hüppelise kasvuga, mis intensiivistab piiriülest müüki ja otseimporti väljastpoolt ELi. Turujärelevalve kulusid aitavad jagada ka ühised turujärelevalvemeetmed ja ELi liikmesriikide vaheline teabevahetus;

–ELi tasandi meetmed parandavad ühtse turu toimimist. Ühised tooteohutus- ja turujärelevalvenormid kogu ELis tagavad ettevõtjate võrdsema kohtlemise ning seetõttu on vähem tõenäoline, et need moonutavad võrdseid tingimusi ELi ühtsel turul;

–ELi meetmed võimaldavad teavet levitada kiiremini ja tõhusamalt, eelkõige süsteemi Safety Gate / RAPEX kaudu, tänu millele saab ohtlike toodete suhtes võtta meetmeid kiiresti kogu ELis ja tagada võrdsed võimalused;

–rahvusvahelisel tasandil on üldise tooteohutuse direktiivi alusel kehtestatud ühised sätted võimaldanud ELil ka jõulisemalt edendada kõrget ohutustaset nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt, aidates seega lahendada probleeme, mis kaasnevad kolmandatest riikidest pärit kaupade üha suurema ringlusega internetimüügi kaudu.

•Proportsionaalsus

Käesoleva ettepanekuga tasakaalustatakse hoolikalt ühelt poolt ELi liikmesriikide regulatiivne autonoomia vajalikuks peetava tarbijakaitse ja turujärelevalve taseme kehtestamisel ning teiselt poolt vajadus tegeleda selliste tooteohutuse küsimustega, millega tuleb tegeleda tsentraalselt. Nagu on rõhutatud mõjuhinnangu 7. peatükis, on probleemid endiselt märkimisväärsed ning ELi turul on palju ohtlikke tarbijale mõeldud tooteid. Käesoleva ettepanekuga seotud kulusid ja regulatiivset koormust on hoitud võimalikult väiksena. Käesoleva määruse rakendamise esimesel aastal on kogukulu EL 27 ettevõtjate jaoks hinnanguliselt 0,02 % ELi äriühingute ühtlustamata toodete tootmise, hulgi- ja jaemüügi käibest. Ettepanekuga kirjeldatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide lahendamiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide prognoositavaid kulusid peetakse vastuvõetavaks ning neid tasakaalustab ettevõtjate kulude kokkuhoid ning ettevõtjatele, tarbijatele ja liikmesriikidele kaasnev kasu.

•Vahendi valik

Määrus on ainus sobiv vahend, et saavutada eesmärk parandada tooteohutust käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tagamist ja järgimist, tagades õigusraamistiku ühtse rakendamise. Direktiiviga ei saavutataks eesmärke piisavalt, kuna pärast direktiivi ülevõtmist säiliksid jurisdiktsioonide piirid ja võimalikud jurisdiktsioonikonfliktid. Samuti võimaldab direktiivi asemel määruse kasuks otsustamine saavutada paremini eesmärki tagada kooskõla ühtlustatud toodete turujärelevalve õigusraamistikuga, kuna selles valdkonnas kohaldatav õigusakt on samuti määrus (määrus (EL) 2019/1020). Tooteohutusnormide ühtse kohaldamise kaudu kogu ELis vähendab selline valik regulatiivset koormust veelgi.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolev määruse ettepanek tugineb üldise tooteohutuse direktiivi hindamisele, mis viidi läbi koos ettepanekule lisatud mõjuhinnanguga. Üldise tooteohutuse direktiivil on kaks eesmärki. Selle eesmärk on parandada ühtse turu toimimist ühise õigusraamistiku kehtestamisega, et vältida liikmesriikidevahelisi erinevusi, mis võinuksid tekkida ELi õiguse puudumisel. Samal ajal on üldise tooteohutuse direktiivi eesmärk saavutada tarbijakaitse kõrge tase, kehtestades üldise tooteohutuse nõude ja muud meetmed. Eesmärgid on omavahel seotud: üldise tooteohutuse direktiiv näeb ette tarbijale mõeldud toodete ühtlustatud ohutusnõude, millega välditakse erinevusi, mis tooksid kaasa kaubandustõkked ja võrdsete võimaluste moonutamise ühtsel turul.

Hindamisel jõuti järeldusele, et üldise tooteohutuse direktiivi roll tarbijaohutuse ja ühtse turu toimimise nurgakivina on väljaspool kahtlust. Selle eesmärgid on endiselt täiesti asjakohased ja selle ELi lisaväärtust ei saa eitada. Direktiivi roll turvavõrguna on tarbijakaitse jaoks jätkuvalt oluline, kuna see annab õigusliku aluse, mille eesmärk on tagada, et ükski ohtlik toode ei satuks tarbija kätte. Ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi loomine üldise tooteohutuse direktiivi alusel on osutunud edukaks. Siiski on hindamisel ilmnenud mitu tegurit, mis panevad küsima, mil määral aitavad mõned tooteohutuse direktiivi sätted endiselt kaasa selle eesmärkide nõuetekohasele saavutamisele.

Esiteks on e-kaubanduse kasv vähendanud üldise tooteohutuse direktiivi tulemuslikkust. Üldist tooteohutuse direktiivi kohaldatakse kõigi tarbijale mõeldud toodete suhtes, olenemata sellest, kas neid müüakse tava- või veebipoes. Siiski on asjaolu, et üldises tooteohutuse direktiivis puuduvad selged sätted, mis käsitleksid internetimüügi eripärasid, eelkõige uute osalejate ilmumist veebipõhisesse tarneahelasse, avaldanud negatiivset mõju ELi tarbijate ohutusele ja nõuetelevastavate ELi ettevõtjate võrdsetele võimalustele.

Ka uute tehnoloogiate kiire areng tekitab küsimusi üldise tooteohutuse direktiivi mõne põhimõiste ulatuse kohta. Mõned uued ohud, mis on seotud ühenduvusega, direktiivi kohaldatavusega tarkvara uuenduste ja allalaadimiste suhtes ning tehisintellektil põhinevate toodete arenevate funktsioonidega, tõstatavad küsimuse, kas üldise tooteohutuse direktiiv on piisavalt selge, et pakkuda ettevõtjatele õiguskindlust ja tarbijakaitset.

Hindamise käigus leiti ka, et ELi õigusraamistikus puudub sisemine sidusus, kuna ühtlustatud ja ühtlustamata toodete puhul on olemas kaks erinevat turujärelevalve normide kogumit.

Lõpuks nähtub hindamisest, et teatavaid sätteid oleks vaja täpsustada, et parandada üldise tooteohutuse direktiivi tulemuslikkust. Eelkõige on vaja seadusandlikke muudatusi või täiendavaid meetmeid, et toodete tagasinõudmine oleks tulemuslikum. Samuti on vaja mehhanismi riskihindamisega seotud vaidluste lahendamiseks liikmesriikide vahel. Direktiivi kohane jälgitavussüsteem ja turujärelevalveasutuste piiratud ressursid raskendavad toodete ohutuse tulemuslikku kontrollimist ning seetõttu tuleb nendega tegeleda, et tagada tarbijate nõuetekohane kaitse ja ühtse turu toimimine. Samuti ei taga liikmesriigid praegu ühtlustatud viisil toiduga sarnanevate toodete direktiivi täitmist ja sellele probleemile on vaja leida lahendus.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel konsulteeris komisjon sidusrühmadega esialgse mõjuhinnangu ja tegevuskava üle peetava konsultatsiooni, avaliku konsultatsiooni, sidusrühmade seminaride ning ad hoc seisukohtade, samuti liikmesriikide ja muude sidusrühmadega peetud sihipäraste konsultatsioonide kaudu. Konsultatsioonide tulemusi on mõjuhinnangus läbivalt arvesse võetud ja need kajastuvad käesolevas ettepanekus. Konsultatsioonide käigus tõstatati järgmised põhiküsimused.

Turvavõrgu säilitamine: kõigi sidusrühmade üldine tagasiside oli, et üldise tooteohutuse direktiiv on kasulik õigusakt ja selle turvavõrgu põhimõte tuleks säilitada. Siiski väitis enamik vastanutest (71 % avaliku konsultatsiooni vastustest), et direktiiviga hõlmatud ELi ohutusnorme, mida kohaldatakse toiduks mittekasutatavate tarbijale mõeldud toodete suhtes, saaks konkreetsetes valdkondades parandada, nii et need kaitseksid tarbijaid paremini.

Uute tehnoloogiatega seotud probleemid: kuigi kõik sidusrühmad tunnistasid, et uute tehnoloogiatega kaasneb palju lahendamist vajavaid küsimusi, pakkusid nad selleks välja erinevaid lähenemisviise. Konsultatsioonide käigus väljendasid tarbijate esindajad ja mitu liikmesriikide ametiasutust toetust mõiste „ohutus“ laiendamisele, nii et see hõlmaks ohutust mõjutavaid (küber)turvalisuse aspekte. Tegevuskava / esialgse mõjuhinnangu üle peetud konsultatsioonil olid tehnoloogiakesksed ettevõtjad uute tehnoloogiate ja nendega seotud uute riskide üldisesse tooteohutuse direktiivi lisamise suhtes siiski tõrksamad. Nad eelistaksid, et üldise tooteohutuse direktiiv jääks tehnoloogiliselt neutraalseks ning et uute tehnoloogiatega seotud riske käsitletaks muudes, spetsiifilisemates õigusaktides. Määruse ettepanek sisaldab siiski selliseid aspekte tagamaks, et uute tehnoloogiatega kaasnevad ohud on turvavõrguga hõlmatud, juhul kui neid spetsiifilisemates ELi õigusaktides ei käsitleta 19 .

Internetis müüdavate toodete ohutusega seotud küsimused: konsultatsioonides mainiti korduvalt probleeme seoses toodetega, mis tulevad otse või veebiplatvormide kaudu väljastpoolt ELi. Ettevõtjad ja nende esindajad rõhutasid võrdsete võimaluste tähtsust ning juhtisid tähelepanu sellele, et paljud ELi jaemüüjad kannatavad praegu kolmandates riikides asuvate ettevõtjate ebaausa konkurentsi tõttu. Liikmesriikide ametiasutused rõhutasid, et kolmandatest riikidest pärit tooteid on raske kontrollida ja võtta väljaspool ELi asuvate ettevõtjate suhtes sunnimeetmeid. Osalejate seisukohad seoses internetipõhiste kauplemiskohtade kohustustega lahknesid:

–tegevuskava kohta tagasisidet andvad internetipõhised kauplemiskohad märkisid, et nad nõustuksid mõne praeguse vabatahtliku tooteohutuse deklaratsiooni kohustuse siduvaks muutmisega, kuid ei pooldaks täiendavaid kohustusi 20 . Jaemüüjad väitsid, et internetipõhistel kauplemiskohtadel on tarneahelas keskne roll ja seetõttu peaksid neil olema vastavad kohustused;

–tarbijate esindajad ja liikmesriikide ametiasutused pooldasid vastutuse suurendamist kogu tarneahelas.

Turujärelevalve normide ja täitmise tagamise tõhustamine: turujärelevalve ja täitmise tagamise küsimustes pooldasid kõigi kategooriate sidusrühmad ühtlustatud ja ühtlustamata toodete turujärelevalve normide lähendamist. Seda on ettepanekus arvesse võetud. Mis puudutab mõiste „vastutav isik“ lisamist muudetud üldise tooteohutuse direktiivi, siis leidis enamik avaliku konsultatsiooni raames vastanutest, et üldise tooteohutuse direktiiviga hõlmatud tooteid tuleks ELi turule lasta ainult juhul, kui ELis on registreeritud ettevõtja, kes vastutab tooteohutuse eest (selle poolt oli 70 % vastanutest).

Standardimisprotsessi läbivaatamine: enamik sidusrühmi pooldas standardimisprotsessi lihtsustamist uute standardite väljatöötamiseks üldise tooteohutuse direktiivi ja nüüd ka käesoleva määruse alusel. Seda on ettepanekus arvesse võetud.

Toiduga sarnanevate toodete lisamine läbivaadatud üldise tooteohutuse direktiivi kohaldamisalasse: enamik sidusrühmi pooldas toiduga sarnanevaid tooteid käsitlevate õigusaktide lisamist üldise tooteohutuse direktiivi läbivaadatud versiooni. Suurem osa avaliku konsultatsiooni käigus vastanutest leidis, et üldist tooteohutust käsitlev õigusakt peaks hõlmama toiduga sarnanevaid tooteid (seda pooldas 69 % vastanutest). Esialgse mõjuhinnangu konsultatsiooni ajal pooldasid vastajad selle elemendi lisamist tooteohutuse riskihindamisse. Seda lähenemisviisi on ettepanekus arvesse võetud. Toiduga sarnanevate toodete täielikule keelustamisele toetust ei avaldatud.

Toodete tagasinõudmise raamistiku parandamine: sidusrühmad rõhutasid korduvalt, kui oluline on võtta tagasinõudmise korral võimalusel ühendust otse asjaomaste tarbijatega, näiteks juhul, kui toode registreeriti, osteti internetist või püsikliendikaardiga. Mitu sidusrühma märkis, et tarbijatel peaks olema võimalik valida (toote registreerimisel või lojaalsusprogrammiga liitumisel) variant, mille puhul tarbijale saadetakse ainult ohutust käsitlevaid teateid. Laialdane üksmeel valitses selles, et mõned peamised elemendid ja põhireeglid, mida kohaldatakse kõigi tagasinõudmise teadete suhtes, tuleks standardida ja muuta kohustuslikuks, mida on määruse ettepanekus ka tehtud. Mitu sidusrühma mainis vajadust muuta tagasinõudmises osalemine tarbijatele atraktiivsemaks ja vähem koormavaks.

Jälgitavuse parandamine tarneahelas: suur osa sidusrühmadest nõustus, et üldise tooteohutuse direktiivis tuleks tugevdada toodete jälgitavuse süsteemi (avaliku konsultatsiooni ajal pooldas seda 82 % vastajatest). Rõhutati ka internetipõhiste kauplemiskohtade rolli toodete jälgitavuse parandamisel, kusjuures vastajad väitsid eelkõige, et kauplemiskohad peaksid enne toote müükipanekut kontrollima, kas jälgitavusteave on kättesaadav.

Võltstoodete probleemiga tegelemine: kaubamärgiomanike organisatsioonid rõhutasid, et üldise tooteohutuse direktiivi tuleks muuta, et võidelda ohtlike võltstoodetega. Seda küsimust võeti nõuetekohaselt arvesse, kuid seda ei lisatud käesolevasse ettepanekusse, sest võltstooteid on ELi õigusaktides juba käsitletud ning ohtlikud tooted on üldise tooteohutuse direktiivi ja käesoleva ettepanekuga niigi hõlmatud, olenemata nende ehtsusest. Kuigi võltstooted võivad kujutada endast tooteohutuse riski, tuleb konkreetse toote ohutust analüüsida riskihindamise alusel.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku ettevalmistavad toimingud põhinevad ekspertide nõuannetel ja mitmel uuringul. Need hõlmavad uuringuid, mille seas on nii neid, milles keskendutakse üldise tooteohutuse direktiivi rakendamisele, et toetada hindamist ja mõjuhindamist, kui ka neid, mis käsitlevad toodete tagasinõudmise tulemuslikkust.

Komisjon kogus eksperditeadmisi ja seisukohti ka sihtotstarbeliste konsultatsioonide ja kaasamistegevuste kaudu, mis hõlmasid mitmeid seminare, konverentse ning intervjuusid ekspertide ja ametiasutustega, samuti võeti arvesse tarbijaohutuse võrgustiku tehisintellekti, seotud toodete ja muude tooteohutusega seotud uute ülesannetega tegeleva alarühma arvamust. Komisjon pidas arvukaid kahepoolseid kohtumisi ja analüüsis tarbijaorganisatsioonide, tööstusharu esindajate ja akadeemiliste ringkondade ad hoc seisukohti.

•Mõjuhinnang

Ettepanekut toetab mõjuhinnang (SWD(2021) 169, SWD(2021) 168). Õiguskontrollikomitee analüüsis mõjuhinnangut ja andis selle kohta positiivse arvamuse (SEC 280 (avis du RSB)).

Käesoleva algatuse raames uuris komisjon mitut mõjuhinnangus esitatud poliitikavarianti. Analüüsitud poliitikavariantide seas oli nii seadusandlikke kui ka muid meetmeid järgmiste mõjuhinnangus kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks: i) tagada, et ELi õigusraamistikuga nähakse ette üldise ohutuse normid kõigi tarbijale mõeldud toodete ja riskide, sealhulgas uute tehnoloogiatega seotud toodete ja riskide suhtes; ii) lahendada tooteohutuse probleeme internetimüügikanalites; iii) muuta toodete tagasinõudmine tõhusamaks ja tulemuslikumaks, et kaitsta tarbijaid ohtlike toodete eest; iv) tõhustada turujärelevalvet ning tagada ühtlustatud ja ühtlustamata tarbijale mõeldud toodete suhtes kohaldatavate normide parem vastavusse viimine ning v) tegeleda toiduga sarnanevate toodetega seotud ohutusküsimustega.

Hinnati mitut varianti. Esiteks kaalus komisjon, kuidas saaks konkreetseid eesmärke saavutada üldise tooteohutuse direktiivi läbi vaatamata (1. variant). Kaaluti mitut mitteseadusandlikku meedet, täpsemalt: i) juhenddokumentide koostamine üldise tooteohutuse direktiivi kohaldamise kohta uute tehnoloogiate ja tagasinõudmise suhtes ning ii) internetimüügi tooteohutuse deklaratsiooni vabatahtlike meetmete laiendamise kaalumine. Konsultatsioonid näitasid siiski, et sellised õiguslikult mittesiduvad meetmed ei lahendaks tuvastatud puudusi.

Komisjon kaalus konkreetsete eesmärkide saavutamiseks mitut seadusandlikku võimalust: üldise tooteohutuse direktiivi sihipärane seadusandlik läbivaatamine (2. variant), keskendudes piiratud arvule muudatustele, ja üldise tooteohutuse direktiivi täielik läbivaatamine, pakkudes välja terviklikud meetmed kõigi eesmärkide saavutamiseks (3. variant). Mõjuhinnangust nähtub, et 3. variant, mis on 2. variandist ambitsioonikam, tegeleb tuvastatud puudustega paremini ja aitab paremini saavutada konkreetseid eesmärke, hoides majandusliku mõju siiski piiratuna. 4. variandina kaaluti 2013. aasta tooteohutuse ja turujärelevalve paketis kavandatud turujärelevalve vahendite täielikku integreerimist, et analüüsida, kas see variant sobiks ka pärast määruse (EL) 2019/1020 hiljutist vastuvõtmist. Mõjuhinnang näitas, et kuigi 4. variant on sisuliselt sarnane 3. variandiga, võib see põhjustada ELi ettevõtjatele suuremaid kulusid. Seepärast valis komisjon käesoleva ettepaneku jaoks parimaks poliitikavalikuks 3. variandi (üldise tooteohutuse direktiivi täielik läbivaatamine, sealhulgas määruseks muutmine), kuna see vastab kõige paremini poliitikaeesmärkidele, piirates samal ajal ettevõtjate ja turujärelevalveasutuste kulusid.

Samuti on kaalutud erinevaid võimalusi seoses toiduga sarnanevate toodete ohutusega. Need võimalused olid järgmised: i) säilitada nende toodete suhtes erikord eraldi direktiivi alusel (millega muudetakse direktiivi 87/357/EMÜ); ii) lõimida kehtiva direktiivi 87/357/EMÜ erisätted uude üldise tooteohutuse direktiivi koos eriõiguskorraga; iii) loobuda toiduga sarnanevaid tooteid käsitlevatest erisätetest ja kasutada selliste toodete ohutuse tagamiseks selle asemel üldsätteid, tuginedes juhtumipõhisele riskihindamisele. Esimese kahe võimaluse puhul kaalus komisjon ka suuniste väljatöötamist, et vältida probleeme, mis tulenevad liikmesriikidepoolsest erinevast tõlgendamisest; liikmesriikidega konsulteerimine näitas siiski, et toiduga sarnanevate toodete direktiivi tõlgendamisel olid erinevused nii suured, et direktiivi ühetaoliseks kohaldamiseks oli vaja normid õiguslikult läbi vaadata. Komisjon valis parimaks poliitikavõimaluseks lõpetada toiduga sarnanevate toodete suhtes erikorra kohaldamine ja hinnata nende ohutust samade riskihindamispõhimõtete alusel nagu muude ühtlustamata tarbijale mõeldud toodete puhul (toiduga sarnanemise aspekti võetakse arvesse asjaomase toote riskihindamisel).

Eelistatud variandil, mis hõlmab järgmist: a) selgitus selle kohta, kuidas neid õigusakte kohaldatakse uute tehnoloogiate ja internetimüügiga kaasnevate riskide suhtes, b) sätted, mis suurendavad toodete tagasinõudmise tulemuslikkust, c) vastavusse viimine ühtlustatud turujärelevalve normidega ning ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade tooteohutusega seotud paremate kohustuste tagamine, d) standardimismenetluste lihtsustamine ja e) toiduga sarnanevate toodete direktiivi sätete integreerimine, on eeldatavasti järgmine mõju:

majandusliku mõjuna eeldatakse, et eelistatud variant toob suurt kasu tarbijatele ja ühiskonnale. Hinnanguline tarbijakahju peaks eelistatud variandi rakendamise esimesel aastal vähenema ligikaudu 1,0 miljardi euro võrra ja järgmisel kümnendil ligikaudu 5,5 miljardi euro võrra. See võimalus peaks vähendama ka ebatõhusast tagasinõudmisest tulenevat tarbijakahju rohkem kui 400 miljoni euro võrra aastas. Lisaks peaksid kavandatud meetmed ohtlike toodete arvu vähendamisega vähendama ka kahju, mida ELi tarbijad ja ühiskond praegu kannavad toodetest põhjustatud õnnetuste tõttu, mida on võimalik ära hoida (praegu hinnanguliselt 11,5 miljardit eurot aastas) ja toodetest põhjustatud vigastustega seotud tervishoiukulude tõttu (praegu hinnanguliselt 6,7 miljardit eurot aastas). Täpset mõju ei olnud võimalik mõõta, sest suundumuste hindamiseks puudusid andmed kahju kohta. Riikliku rakendamise erinevuste ja õigusliku killustatuse vähenemisest tulenev hinnanguline kulude kokkuhoid on ettevõtjatele 59 miljonit eurot aastas ja turujärelevalveasutustele 0,7 miljonit eurot aastas.

ELi ettevõtjate (kes tegelevad ühtlustamata toodete tootmise, hulgi- ja jaemüügiga) kogukulud on esimesel rakendusaastal hinnanguliselt 196,6 miljonit eurot, mis moodustab 0,02 % nende käibest. Järgnevatel aastatel ulatuvad ELi ettevõtjate püsikulud 177,8 miljoni euroni. Need kulud on seotud ettevõtjate suurenenud kohustustega, mis on seotud peamiselt internetimüügi, uue tehnoloogia toodete müügi ja ohtlike toodete tagasinõudmisega, ning turujärelevalve normide vastavusse viimisega ühtlustatud toodete suhtes kohaldatavate normidega. Käesoleva ettepanekuga kaasneksid liikmesriikide turujärelevalveasutustele täiendavad püsikulud ligikaudu 6,7 miljonit eurot aastas, mis on tingitud nende suurematest volitustest ohtlike toodete turujärelevalves ning ühekordsetest kohandamis- ja rakendamiskulude üksnes suhteliselt mõõdukast tasemest.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette kahe olemasoleva õigusakti läbivaatamine: üldise tooteohutuse direktiiv ja toiduga sarnanevate toodete direktiiv. Õigusaktide lihtsustamiseks teeb komisjon ettepaneku tunnistada toiduga sarnanevate toodete direktiiv kehtetuks ja hinnata toiduga sarnanevate toodete ohutust käesoleva uue üldise tooteohutuse määruse ettepaneku alusel.

Komisjon tegi kindlaks ka mitu valdkonda, kus oleks võimalik vähendada halduskoormust ja sellega seotud kulusid.

Esiteks vähendaks käesolev ettepanek ettevõtjate regulatiivseid kulusid ja koormust, kuna õiguslikult siduvad täpsustused ja määruse kui vahendi valik vähendaksid regulatiivset ebakindlust ja tagaksid tooteohutuse õigusaktide ühtlasema rakendamise võrreldes praeguse üldise tooteohutuse direktiiviga. Ühtlustatud ja ühtlustamata toodete üldiste turujärelevalve- ja ohutusnõuete vastavusse viimine vähendab erinevusi rakendamisel ja parandab tarneahela jälgitavust. Kulud vähenevad kõigi ettevõtjate ja eelkõige nende 42 % ettevõtjate jaoks, kes teatasid üldise tooteohutuse direktiivi ebaühtlase rakendamisega seotud lisakuludest. Ettevõtjate kulude kokkuhoid tänu ühtlustatumale rakendamisele on hinnanguliselt 59 miljonit eurot aastas (millest 34 miljonit eurot säästavad ELi VKEd ja 26 miljonit eurot ELi suurettevõtjad).

Teiseks parandab käesolev ettepanek liikmesriikide tõhusust turujärelevalve ja täitmise tagamise valdkonnas. See on tingitud ühtlustatud ja ühtlustamata toodete turujärelevalve sätete vastavusse viimisest, ühtlasematest täitmise tagamise volitustest, suuremast hoiatavast mõjust ja uuest vahekohtumehhanismist. Seetõttu vähendatakse käesoleva ettepanekuga liikmesriikide kõigi turujärelevalveasutuste kulusid ning seda eelkõige nende 16 % puhul, kes teatasid lisakuludest, mis tulenevad ühtlustatud ja ühtlustamata toodete erinevatest õigusraamistikest. Liikmesriikide kulude kokkuhoid on hinnanguliselt 0,7 miljonit eurot aastas kogu ELis.

Samuti vähendab standardimisprotsessi kavandatud lihtsustamine liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust. ELi standardimisprotsessi selline ühtlustamine kiirendab standardimist ja suurendab seega õiguskindlust ning aitab äriühingutel järgida üldist tooteohutuse nõuet.

Käesoleva ettepanekuga ei vabastata mikroettevõtjaid ega VKEsid ühestki kohustusest. ELi tooteohutusalased õigusaktid ei võimalda VKEdele lihtsamat korda, kuna kõik tarbijale mõeldud tooted peavad tarneahela omadustest sõltumata olema ohutud, et saavutada tooteohutuse ja tarbijakaitse üldeesmärk. Komisjoni hinnangul on käesoleva ettepaneku nõuete täitmisega seotud kogukulud ELi VKEde jaoks esimesel rakendusaastal 111,1 miljonit eurot (ühekordsed ja püsikulud kokku). Järgnevatel aastatel ulatuvad ELi VKEde püsikulud ligikaudu 100 miljoni euroni. Hinnanguliselt säästaksid ELi VKEd 34 miljonit eurot, mis tuleneb liikmesriikide rakendamise erinevuste ja õigusliku killustatuse vähenemisest.

Ettepanekul on praktiline mõju nii üldise tooteohutuse direktiiviga hõlmatud tooteid käitlevatele ettevõtjatele kui ka liikmesriikide turujärelevalveasutustele.

Ettevõtjad peavad täitma jälgitavuse ja läbipaistvusega seotud lisanõudeid. Tagasinõudmist käsitlevaid lisanõudeid kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes on tegelikult toonud turule ohtlikke tooteid. Ka internetipõhised kauplemiskohad peavad tagama, et nad loovad sisemehhanismid oma uute tooteohutusega seotud kohustuste täitmiseks. Lisaks peavad ELi-välised ettevõtjad, kes müüvad oma kaupa ühtsel turul, kehtestama korra, millega tagatakse, et ELis müüdavatele toodetele on määratud vastutav ettevõtja.

Liikmesriikide turujärelevalveasutused võivad vajada lisavahendeid, et tulla toime turujärelevalve kohustuste laienemisega ja neile antavate uute pädevustega. Näiteks laiendavad uued veebipõhise turujärelevalve vahendid riiklike ametiasutuste võimalusi ning nende kasutamiseks võib olla vaja lisaressursse ja -oskusi. Kuna need uued volitused on siiski suures osas kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 kohaste ühtlustatud toodete suhtes kohaldatavate turujärelevalve sätetega, on turujärelevalveasutused nendega sageli tuttavad, eelkõige nendes liikmesriikides, kus samad riiklikud turujärelevalveasutused juba tegelevad nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata toodetega. Praktiline mõju liikmesriikidele seisneb seega pigem paremas sünergias ning olemasolevate struktuuride ja ressursside paremas kasutamises kui uutes täiendavates vajadustes. Uutest tehnoloogiatest tulenevate riskide (nt ohutust mõjutavad küberturvalisuse riskid) laiem hõlmatus suurendab eeldatavasti liikmesriikides vajadust spetsialistide ja välisekspertide järele, et kontrollida uute tehnoloogiatega seotud toodete ohutust.

Kõige enam mõjutatud ettevõtlussektorid oleksid internetimüük ja tootjad mõnes uue tehnoloogia sektoris. Tänu ELi ühtlustatud nõuetele ei tohiks see aga oluliselt mõjutada nende konkurentsivõimet.

Käesolevat ettepanekut saab tõhusalt kohaldada nii digitaalses kui ka füüsilises maailmas ning selles võetakse arvesse digiarengut, eelkõige internetimüügi ja uue tehnoloogia toodete arengut. Käesoleva ettepaneku üks põhieesmärke on tooteohutusega seotud digitaalsete väljakutsete lahendamine. Sellega parandatakse internetimüügi turujärelevalve norme ning kehtestatakse internetipõhistele kauplemiskohtadele ja jaemüüjatele tooteohutusega seotud kohustused, et suurendada internetis müüdavate toodete ohutust. Käesolevas ettepanekus käsitletakse ka uutest tehnoloogiatest tulenevaid uusi ohutusriske ja täpsustatakse tooteohutusnormide kohaldamist tarkvara suhtes. Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi kehtiva digitaalpoliitika ja eelkõige digiteenuste õigusakti ettepanekuga ning tehisintellekti ja asjade internetti käsitleva seadusandlusega. Seda algatust toetavad olemasolevad IKT-lahendused, nimelt ELi ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“ ja sellega seotud ohtlikest toodetest teatamise portaal ettevõtjatele.

•Põhiõigused

Ettepaneku eesmärk on tugevdada Euroopa tarbijate tervise ja ohutuse kaitset ning edendada nende õigust teabele. Tänu selgematele kohustustele ja paremale tooteohutusnormide täitmise tagamisele peaks ettepanekul olema positiivne mõju tarbija- ja keskkonnakaitsele ning see peaks tagama tarbija- ja keskkonnakaitse kõrgema taseme kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 37 ja 38.

Ettepanekuga kehtestatakse ettevõtjatele täiendavad nõuded, mis on vajalikud ELi üldise huvi teenimiseks, mis seisneb tarbijakaitse suurendamises. Sellest tulenevad nõuete täitmisega seotud kulud on hinnanguliselt suhteliselt väikesed võrreldes ettevõtete käibega. Sellisena ei mõjuta need nõuded harta artikli 52 kohast ettevõtlusvabadust ega proportsionaalsuse põhimõtet.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatava määrusega nõutakse, et komisjon toetaks ja hõlbustaks turujärelevalveasutuste koostööd, sealhulgas koordineeritud turujärelevalvetoiminguid, uut vahekohtumehhanismi ja vastastikuseid eksperdihinnanguid. Lisaks võimaldab ettepanek tõhustatud koostööd ja teabevahetust ELi rahvusvaheliste partneritega tooteohutuse valdkonnas. Lõpuks nähakse käesoleva ettepanekuga ette rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine (seoses jälgitavuse ja tagasinõudmisega) ning võimalik suurem standardimistegevus lihtsustatud standardimismenetluse kaudu. See suurendab komisjoni töökoormust: hinnanguliselt on vaja juurde nelja täiskohaga ametnikku (kolm administraatorit ja üks assistent). See ressurss saadakse olemasolevate töötajate ülesannete ümberjagamise ja -korraldamisega.

Komisjon rahastab ka elektroonilisi liideseid ehk Safety Gate’i veebilehte ja portaali (mis sisaldab teateid ohtlike toodete kohta) ja ettevõtjate jaoks mõeldud ohtlikest toodetest teatamise portaali, kuhu kogutakse ettevõtjatelt turujärelevalveasutustele esitatavaid teateid.

Sellise koordineerimistegevuse ja elektrooniliste liideste lisakulud võib katta praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ühtse turu programmi raames. Sarnaseid rahastamisvõimalusi võib lisada ka jätkuprogrammidesse tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes. Üksikasju selgitatakse käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepaneku rakendamisega kaasneb järelevalve, mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud täitmise tagamise põhinäitajatel. Komisjon viib läbi uuringu, mille eesmärk on määrata tooteohutuse valdkonnas kindlaks ühised praktilised ja asjakohased täitmise tagamise näitajad, mis lepitakse kokku liikmesriikidega.

Lisaks korrapärasele järelevalvele ja aruandlusele tehakse ettepanek hinnata kõnealuse seadusandliku sekkumise tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust pärast seda, kui liikmesriigid on seda viis aastat rakendanud.

Komisjon toetab ettepaneku rakendamist koordineerimismeetmetega nii tarbijaohutuse võrgustiku (rakendamise järelevalve, parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel jne) kui ka turujärelevalve koordineeritud meetmete raames.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanek koosneb 11 peatükist, mis sisaldavad 47 artiklit.

I peatükk – Üldsätted

Selles peatükis sätestatakse kavandatud määruse kohaldamisala ja põhimõisted. Sellega nähakse kõigile määruse kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele ette n-ö turvavõrk, kehtestades nõuded tarbijale mõeldud toodete ohutuse ja seega ka tarbijate ohutuse tagamiseks. Selles sätestatakse normid käesoleva määruse kohaldamise kohta ühtlustamata õigusaktide suhtes. Sellega ajakohastatakse direktiivis 2001/95/EÜ kasutatud mõisteid, eelkõige selleks, et võtta arvesse toote määratluse erinevat ulatust, ning võetakse kasutusele erimõiste „internetipõhine kauplemiskoht“.

II peatükk – Ohutusnõuded

Sellega kehtestatakse üldine ohutusnõue, kinnitatakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardite tähtsust ohutuse eeldusena ja ajakohastatakse tooteohutuse hindamise aspekte, et võtta pärast direktiivi 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistamist riski hindamisel arvesse toiduga sarnanevaid tooteid. Tooteohutuse hindamise uued aspektid hõlmavad ka uutel tehnoloogiatel põhinevate toodetega seotud võimalikke riske.

III peatükk. Ettevõtjate kohustused

1. jagu

Selles jaos sätestatakse kohustused ettevõtjate jaoks, v.a nende ettevõtjate jaoks, kes kuuluvad määruse (EL) 2019/1020 kohaldamisalasse. Selle eesmärk on vältida, et käesolevas peatükis sisalduvad kohustused satuvad vastuollu ühtlustatud õigusaktides sisalduvate sarnaste kohustustega. Lisaks ettevõtjate üldisematele tooteohutuse tagamise kohustustele võetakse kasutusele olulise muudatuse mõiste, mille puhul vastutus toote ohutuse eest läheb üle muudatuse teinud isikule. Lisaks laiendatakse sellega määruse (EL) 2019/1020 artiklis 4 sätestatud vastutava isiku mõistet ühtlustamata toodetele. See on vajalik tingimus toodete turul kättesaadavaks tegemiseks, et lahendada kolmandatest riikidest tuleva otseimpordiga seotud probleemid. See peatükk sisaldab ka jälgitavust käsitlevaid põhisätteid, mis on enamasti üle võetud otsusest 768/2008/EÜ, ning võimalust võtta toodete puhul, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele ja ohutusele, vastu rangem jälgitavussüsteem, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga.

2. jagu

See jagu sisaldab ettevõtjate kohustusi, mida kohaldatakse ka määruse (EL) 2019/1020 kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate suhtes. Need on kohustused, millel puuduvad vasted ühtlustatud valdkondades, mistõttu nende kohaldatavus ka selles valdkonnas ei tekitaks vastuolu. See puudutab ettevõtjate kohustusi kaugmüügi ja tootega seotud õnnetuste korral.

IV peatükk – Internetipõhised kauplemiskohad

Käesolevas peatükis uuritakse internetipõhiste kauplemiskohtade rolli ja sätestatakse nende suhtes kohaldatavad erikohustused.

V peatükk – Turujärelevalve ja rakendamine

Selle peatükiga võetakse üle ja kohandatakse turujärelevalvet käsitleva määruse (EL) 2019/1020 IV, V ja VI peatükki täies ulatuses. Eesmärk on luua võimalikult ühtne kord nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata toodete jaoks.

VI peatükk – Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“

Selles peatükis sätestatakse ohtliku toote kohta teabe vahetamise põhimõte ja muudetakse RAPEXi süsteemi nimi Safety Gate’iks, säilitades samas süsteemi omadused. Ettepanekuga lisatakse konkreetsemad tähtajad. Muudetakse selgemaks seos Safety Gate’i ning turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) vahel; peatükis selgitatakse ka, et liikmesriikide ametiasutused võivad otsustada usaldada ühtse kontaktametniku ülesande Safety Gate’i riiklikule kontaktpunktile.

VII peatükk – Komisjoni roll ja täitmise tagamise koordineerimine

Selles peatükis nähakse komisjonile ette võimalus võtta rakendusaktidega vastu meetmeid tõsise riski korral, mida ei saa rahuldavalt ohjata asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) võetud meetmete või mis tahes muu ELi õigusaktide kohase menetluse abil. See võimalus on üldise tooteohutuse direktiivis juba olemas: määruse ettepanekuga täpsustatakse selle kohaldamisala. V peatükis kehtestatakse ka vabatahtlik vahekohtumehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid esitada komisjonile küsimusi tootega seotud riski kindlakstegemise või selle taseme kohta, kui riskihinnangud on erinevad. See võimaldab võtta ELi tasandil ühtsemaid meetmeid ohtlike toodete vastu.

VIII peatükk – Õigus teabele ja õiguskaitsevahenditele

Selles peatükis nähakse ette sätted tarbijate teavitamise kohta. Selles kinnitatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustust teha tarbijatele kättesaadavaks teave toodetest tulenevate tervise- ja ohutusriskide kohta. Samuti kehtestatakse sellega liikmesriikidele kohustus anda tarbijatele võimalus esitada liikmesriikide pädevatele asutustele kaebusi. Sellega kinnitatakse ja laiendatakse juba olemasoleva veebiportaali Safety Gate kohaldamisala, lisades uue osa, kus tarbijad saavad tutvuda ettevõtjate poolt otse väljastatud hoiatuste ja tagasinõudmistega. Uute sätetega püütakse suurendada tagasinõudmise tulemuslikkust, tagades seeläbi tarbijatele täielikuma ja laiaulatuslikuma teabe esitamise ning tõhusama tarbijatele kättesaadavate õiguskaitsevahendite süsteemi.

IX peatükk – Rahvusvaheline koostöö

Käesolevas peatükis sätestatakse õiguslik alus, mille põhjal komisjon loob koostöövormid tooteohutuse parandamiseks. Need hõlmavad ühiseid täitmise tagamise meetmeid, tehnilist tuge, ametnike vahetust ning teabevahetust ohtlike toodete ja eelkõige Safety Gate’is sisalduva teabe kohta. Sellega seoses võimaldab säte kas täiemahulist osalemist Safety Gate’is või valitud teabe vahetamist.

X peatükk – Finantssätted

Kavandatava määrusega nähakse ette, et komisjon rahastab tegevust kõigis määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.

Kavandatav määrus sisaldab üldklausleid ELi finantshuvide kaitse kohta.

XI peatükk - Lõppsätted

Selles peatükis sätestatakse eelkõige karistuste süsteem: ehkki peatükis tunnistatakse, et karistuste kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse, sätestatakse selles karistuste määramise juhtpõhimõte, eelkõige karistuste määramise kriteeriumid, karistatavate rikkumiste liigid, ülemmäärade kehtestamise kriteeriumid ning võimalus määrata perioodilisi karistusmakseid.

2021/0170 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 21 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ 22 on sätestatud nõue, et tarbijale mõeldud tooted peavad olema ohutud ning et liikmesriikide turujärelevalveasutused peavad võtma meetmeid ohtlike toodete vastu ja vahetama võetud meetmete kohta teavet liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX kaudu.

(2)Direktiiv 2001/95/EÜ tuleb uue tehnoloogia ja internetimüügi arengut silmas pidades läbi vaadata ja seda tuleb ajakohastada, et tagada kooskõla liidu ühtlustamis- ja standardimisõigusaktide arenguga ning kindlustada paremini toimiv toodete tagasinõudmine ja selgem raamistik toiduga sarnanevate toodete jaoks, mida on seni reguleeritud nõukogu direktiiviga 87/357/EMÜ 23 . Selguse huvides tuleks direktiivid 2001/95/EÜ ja 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistada ning käesoleva määrusega asendada.

(3)Määrus on asjakohane õiguslik vahend, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud normid ega anta liikmesriikidele võimalust neid eri viisil üle võtta. Direktiivi asemel määruse valimine võimaldab ka paremini saavutada eesmärki tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga selliste toodete puhul, mis kuuluvad määruses (EL) 2019/1020 osutatud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, kui kohaldatav õigusakt on samuti sama liiki, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 24 . Lisaks aitab selline valik tooteohutuseeskirjade järjepideva liiduülese kohaldamise kaudu regulatiivset koormust veelgi vähendada.

(4)Käesoleva õigusakti eesmärk on aidata saavutada aluslepingu artiklis 169 osutatud eesmärgid. Eelkõige peaks see aitama tagada tarbijate tervise ja ohutuse ning siseturu toimimise tarbijatele mõeldud toodete puhul.

(5)Käesoleva määruse eesmärk peaks olema kaitsta tarbijaid ja nende ohutust kui üht ELi õigusraamistiku aluspõhimõtet, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas. Ohtlikel toodetel võivad olla tarbijatele ja kodanikele väga negatiivsed tagajärjed. Kõigil tarbijatel, sealhulgas kõige haavatavamatel, nagu lastel, eakatel või puuetega inimestel, on õigus ohututele toodetele. Tarbijate käsutuses peaks olema piisavalt vahendeid selle õiguse maksma panemiseks ning liikmesriikide käsutuses peaks olema piisavalt vahendeid ja meetmeid käesoleva määruse täitmise tagamiseks.

(6)Liidus on küll koostatud valdkondlikke ühtlustamisõigusakte, milles käsitletakse konkreetsete toodete või tootekategooriate ohutusaspekte, kuid peaaegu võimatu on võtta vastu liidu õigusakt, mis käsitleks kõiki tarbijate jaoks mõeldud tooteid, mis on juba olemas või mis võidakse veel välja töötada. Seetõttu on endiselt tarvis horisontaalset õigusraamistikku, mis täidaks olemasolevad lüngad ja tagaks muul moel tagamata tarbijakaitse, eelkõige selleks, et saavutada tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase, nagu on nõutud aluslepingu artiklites 114 ja 169.

(7)Sätete kattumise ja õigusraamistiku ebamäärasuse vältimiseks tuleks samal ajal selgelt sätestada käesoleva määruse eri osade kohaldamisala nende toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu valdkondlikke ühtlustamisõigusakte.

(8)Teatavaid sätteid, mis käsitlevad enamikku ettevõtjate kohustustest, ei tuleks liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes kohaldada, sest need tooted on juba selliste õigusaktidega hõlmatud, ent liidu ühtlustamisõigusaktide täiendamiseks tuleks kohaldada teatavaid muid sätteid. Eelkõige tuleks üldist tooteohutuse nõuet ja sellega seotud sätteid kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tarbijale mõeldud toodete suhtes juhul, kui neis õigusaktides ei käsitleta teatavat liiki ohte. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad internetipõhiste kauplemiskohtade kohustusi, ettevõtjate kohustusi õnnetusjuhtumite korral, tarbijate õigust saada teavet ning tarbijale mõeldud toodete tagasinõudmist, tuleks kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes juhul, kui sellistes õigusaktides ei ole sama eesmärgiga erisätteid. Liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisel juba kasutatakse kiiret teabevahetuse süsteemi RAPEX, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 25 artiklis 20, mistõttu tuleks liidu ühtlustamisõigusaktide suhtes kohaldada käesoleva määruse sätteid, millega reguleeritakse kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ ja selle toimimist.

(9)Käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse juba vahetult määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki, millega on kehtestatud liidu turule tulevate toodete kontrollimise normid, ning käesoleva määrusega ei ole kavas neid norme muuta. Nimetatud normide stabiilsus on eriti oluline, võttes arvesse asjaolu, et kontrollimise eest vastutavad ametiasutused (mis on peaaegu kõigis liikmesriikides tolliasutused) teevad kontrolle määruse (EL) nr 952/2013 (liidu tolliseadustik) artiklites 46 ja 47 osutatud riskianalüüsi, rakendusaktide ja vastavate suuniste alusel. Selline riskipõhine käsitus on tollikontrolli jaoks määrava tähtsusega, pidades silmas tolliterritooriumile sisenevate ja sealt väljuvate kaupade suurt hulka, ning tänu sellele käsitusele kohaldatakse konkreetseid kontrollimeetmeid vastavalt kindlaksmääratud prioriteetidele. Asjaolu, et määrusega ei muudeta mingil viisil määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki, milles viidatakse otse tollialastes õigusaktides sätestatud riskipõhisele käsitusele, tähendab praktikas seda, et liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutavad asutused (sealhulgas tolliasutused) peaksid sõltuvalt riski tõenäosusest ja mõjust piirama oma kontrolli kõige riskantsemate toodetega, tagades seeläbi oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe ning kaitstes oma suutlikkust selliseid kontrolle teha.

(10)Tooteohutuse ja tarbijate ohutuse tagamise aluspõhimõtteks on ettevaatuspõhimõte, mida peaksid nõuetekohaselt arvesse võtma kõik käesoleva määruse kohaldamises osalejad.

(11)Pidades silmas tervise mõiste laia käsitust, 26 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel arvestada ka konkreetsest tootest tulenevat keskkonnaohtu, sest see võib lõppkokkuvõttes mõjutada tarbijate tervist ja ohutust.

(12)Käesolevat määrust tuleks samuti kohaldada eranditult kutsealaseks kasutamiseks kavandatud, kuid seejärel laiatarbeturule liikunud toodete suhtes, sest need võivad mõistlikult eeldatavates tingimustes kasutatuna osutuda ohtlikuks tarbijate tervisele ja ohutusele.

(13)Toitu, sööta ja seotud valdkondi käsitlevate liidu õigusaktidega on kehtestatud konkreetne süsteem nende aktidega hõlmatud toodete ohutuse tagamiseks. Seepärast tuleks toit ja sööt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, tehes siiski erandi toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele ja esemele, sest nendega seoses võib esineda ohte, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1935/2004 27 või mõne muu toidualase õigusaktiga, mis sisaldab üksnes keemilisi ja bioloogilisi toiduga seotud ohte.

(14)Ravimitele tehakse turustuseelne hindamine, sealhulgas spetsiaalne riski ja kasulikkuse analüüs. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(15)Määruse (EL) 2018/1139 28 artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud õhusõidukite suhtes kohaldatakse liikmesriikide regulatiivset kontrolli, võttes arvesse piiratud riski, mida need õhusõidukid tsiviillennunduse ohutusele kujutavad. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(16)Käesolevas määruses sätestatud nõudeid tuleks kohaldada kasutatud toodete või parandatud, uuendatud või ringlusse võetud toodete suhtes, mis viiakse kaubandustegevuse käigus uuesti tarneahelasse, välja arvatud tooted, mille puhul tarbija ei saa mõistlikult eeldada, et need vastavad ajakohastele ohutusstandarditele, nagu antiikesemed või tooted, mida esitletakse parandamist või uuendamist vajavana.

(17)Direktiiv 87/357/EMÜ selliste tarbijale mõeldud toodete kohta, mis ei ole toiduained, kuid mis sarnanevad toiduainetele ja mida võidakse ekslikult toiduaineks pidada, nii et tarbijad, eriti lapsed, võivad neid suhu panna, imeda või alla neelata, mille tagajärjel võib tekkida näiteks lämbumine, mürgistus, seedekulgla perforatsioon või ummistus, on andnud alust vastuolulisteks tõlgendusteks. Lisaks võeti see vastu ajal, mil tarbijale mõeldud toodete ohutuse õigusraamistiku kohaldamisala oli väga piiratud. Seepärast tuleks direktiiv 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistada.

(18)Käesolev määrus ei peaks hõlmama teenuseid. Tarbijate tervise ja ohutuse kaitse tagamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisalaga aga siiski hõlmata tooted, mida tarnitakse või mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks teenuste osutamise käigus, sealhulgas tooted, millega tarbijad teenuste osutamise käigus vahetult kokku puutuvad. Määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta teenuseosutaja juhitavad vahendid, millega tarbijad sõidavad või reisivad, sest neid tuleb käsitleda osutatava teenuse ohutuse kontekstis.

(19)Esemed, mis on ühendatud teiste esemetega, või integreerimata esemed, mis mõjutavad muude esemete toimimist, võivad kujutada endast riski toote ohutusele. Seda aspekti tuleks võimaliku ohuna nõuetekohaselt arvesse võtta. Ühendused ja seosed, mis esemel võivad olla väliste esemetega, ei tohi selle ohutust vähendada.

(20)Uue tehnoloogiaga kaasnevad tarbijate tervisele ja ohutusele uued riskid või siis muudab uus tehnoloogia olemasolevate ohtude avaldumise viisi, näiteks võidakse toodet välise sekkumisega häkkida või selle omadusi muuta.

(21)Maailma Terviseorganisatsioon määratleb tervist täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte üksnes haiguse või puude puudumisena. Selle määratlusega toetatakse asjaolu, et uue tehnoloogia arendamine võib tarbijatele kaasa tuua uued terviseriskid, näiteks psüühikahäirete, arengu-, eelkõige laste arengu häirete, vaimsete häirete, depressiooni, unehäirete või ajufunktsiooni muutumise risk.

(22)Konkreetseid tarbijate ning protokollide ja sertifikaatide ohutust mõjutavaid küberturvalisuse riske saab käsitleda valdkondlikes õigusaktides. Valdkondlikes õigusaktides esinevate lünkade korral tuleks siiski tagada, et asjaomased ettevõtjad võtaksid uue tehnoloogiaga kaasneda võivaid ohte arvesse toodete projekteerimisel ja riigiasutused toodete hindamisel kindlustamaks, et toodetes tehtavad muudatused ei vähenda nende ohutust.

(23)Tooteohutuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid aspekte, eelkõige toodete omadusi ja esitlusviisi, samuti neid tooteid tõenäoliselt kasutavate tarbijarühmade, eelkõige laste, eakate ja puuetega inimeste erivajadusi ja riske. Juhul kui tooteohutuse tagamiseks teatavate isikute kategooria jaoks on tarvis eriteavet, tuleks tooteohutuse hindamisel arvesse võtta ka sellise teabe olemasolu ja kättesaadavust. Tooteohutuse hindamisel tuleks silmas pidada vajadust tagada toote ohutus kogu kasutusea jooksul.

(24)Tarbijate tervise ja ohutuse kõrgetasemeliseks kaitseks peaks ettevõtjatel olema tooteohutuse tagamise kohustused vastavalt nende rollile turustusahelas. Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid eesmärgiga teha turul kättesaadavaks ainult ohutuid ja käesoleva määrusega vastavuses olevaid tooteid. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

(25)Käesoleva määruse kohaldamisala peaks hõlmama ka kaug-, sealhulgas internetimüüki. Internetimüük on pidevalt ja kindlalt suurenenud ning toonud kaasa uued ärimudelid ja turuosalised, näiteks internetipõhised kauplemiskohad.

(26)Internetipõhistel kauplemiskohtadel on tarneahelas oluline roll, sest need võimaldavad ettevõtjatel jõuda piiramatu arvu tarbijateni, ning seega on neil oluline roll ka tooteohutuse süsteemis.

(27)Arvestades internetipõhiste kauplemiskohtade olulist rolli kauplejate ja tarbijate vaheliste müügitehingute vahendamisel, tuleks neile panna ohtlike toodete internetimüügi kontekstis suurem vastutus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ 29 on ette nähtud üldine raamistik elektroonilise kaubanduse jaoks ja selles on sätestatud teatavad kohustused digiplatvormide jaoks. Määrusega [.../...], mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, 30 reguleeritakse internetipõhiste vahendusteenuste osutajate vastutust ja aruandekohustust seoses ebaseadusliku sisu, sealhulgas ohtlike toodetega. Kõnealuse määruse kohaldamine ei piira tarbijakaitset ega tooteohutust käsitleva liidu õiguse kohaldamist. Seega tuleks kõnealuses määruses sätestatud horisontaalsele õigusraamistikule tuginedes kehtestada konkreetsed nõuded, mis on vajalikud selleks, et tulemuslikult tõkestada ohtlike toodete internetimüüki, kooskõlas kõnealuse määruse artikli [1 lõike 5 punktiga h].

(28)Tooteohutuse deklaratsiooniga, millele kirjutati alla 2018. aastal ja millega on sellest saadik ühinenud hulk kauplemiskohti, on ette nähtud mitmesugused vabatahtlikud tooteohutusalased kohustused. Tooteohutuse deklaratsioon on täitnud oma otstarvet ja aidanud tugevdada tarbijate kaitset internetis müüdavate ohtlike toodete eest. Paraku pärsib selle tõhusust asjaolu, et see on vabatahtlik ja seda järgib omal soovil vaid piiratud arv internetipõhiseid kauplemiskohti, mistõttu ei suudeta sellega tagada võrdseid tingimusi.

(29)Internetipõhised kauplemiskohad peaksid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erikohustustega rakendama oma veebiliideses hoitava tooteohutust puudutava sisu suhtes nõuetekohast hoolsust. Seega tuleks kõigi internetipõhiste kauplemiskohtade suhtes kehtestada hoolsuskohustus seoses nende veebiliideses hoitava tooteohutust puudutava sisuga.

(30)Lisaks sellele peaksid internetipõhised kauplemiskohad tõhusa turujärelevalve eesmärgil registreeruma Safety Gate’i portaalis ja sisestama sinna teabe oma ühtsete kontaktpunktide kohta, et hõlbustada teabe edastamist tooteohutuse küsimustes. Ühtne kontaktpunkt käesoleva määruse tähenduses võib olla sama kontaktpunkt, mis on kindlaks määratud määruse (EL) .../... [digiteenuste õigusakt] [artikli 10] alusel, ilma et see ohustaks eesmärki käsitleda tooteohutusega seotud küsimusi kiiresti ja sihipäraselt.

(31)Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust täita õigeaegselt ja tulemuslikult ametiasutuste korraldused, töödelda muude kolmandate isikute teateid ja teha turujärelevalveasutustega nende taotluse korral koostööd parandusmeetmete võtmiseks, peaks internetipõhistel kauplemiskohtadel olema sisemehhanism tooteohutusküsimuste käsitlemiseks.

(32)Internetipõhistele kauplemiskohtadele käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei tohiks endast kujutada üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega otsida aktiivselt fakte või asjaolusid, mis viitavad ebaseaduslikule tegevusele, näiteks ohtlike toodete müügile internetis. Internetipõhised kauplemiskohad peaksid ohtlikele toodetele viitava sisu oma veebiliidesest siiski kiiresti eemaldama ebaseaduslikust sisust teada saades, või kahju hüvitamise nõude korral, ebaseaduslikust sisust teadlikuks saades, eelkõige juhul, kui internetipõhisele kauplemiskohale on teatavaks tehtud faktid või asjaolud, mille alusel hoolikas ettevõtja oleks pidanud kõnealuse ebaseaduslikkuse tuvastama, et kasutada elektroonilise kaubanduse direktiivi ja [digiteenuste õigusaktiga] veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastuse saamise võimalust. Internetipõhised kauplemiskohad peaksid töötlema ohtlikele toodetele viitavat sisu käsitlevaid teateid, mis on saadud kooskõlas määruse (EL) .../... [digiteenuste õigusakt] [artikliga 14], käesolevas määruses sätestatud lisatähtaegade jooksul.

(33)Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikes 4 on sätestatud, et kui suure ohu kõrvaldamiseks muid tõhusaid vahendeid ei ole, on turujärelevalveasutustel õigus nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikega 4 turujärelevalveasutustele antud õigusi tuleks kohaldada ka käesoleva määruse suhtes. Tõhusa turujärelevalve tagamiseks käesoleva määruse alusel ja selleks, et vältida ohtlike toodete sattumist liidu turule, tuleks eespool osutatud õigust kohaldada kõigil juhtudel, kui see on vajalik ja proportsionaalne, ning ka selliste toodete suhtes, millest lähtuv oht on tõsisest ohust väiksem. On oluline, et internetipõhised kauplemiskohad täidaksid korraldusi võimalikult kiiresti. Seetõttu kehtestatakse käesoleva määrusega siduvad tähtajad, ilma et see piiraks võimalust kehtestada korralduse endaga lühem tähtaeg. Seda õigust tuleks kasutada kooskõlas digiteenuste õigusakti [artikliga 8].

(34)Kui Safety Gate’i portaalis sisalduv teave ei sisalda konkreetset ühtset ressursilokaatorit (URL) ega seal, kus vaja, täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid asjaomast ebaseaduslikku sisu kindlaks teha, peaksid internetipõhised kauplemiskohad võtma edastatud teavet, näiteks võimaluse korral tootetähiseid ja muud jälgitavat teavet siiski arvesse, kui nad võtavad omal algatusel meetmeid, mille eesmärk on avastada, tuvastada, kõrvaldada või tõkestada juurdepääs nende kauplemiskohtade kaudu pakutavatele ohtlikele toodetele.

(35)Määruse (EL) .../... [digiteenuste õigusakt] [artikli 19] kohaldamisel ja internetis müüdavate toodete ohutust silmas pidades peaks digiteenuste koordinaator käsitama usaldusväärsete teavitajatena eelkõige tarbijaorganisatsioone ja tarbijate huve esindavaid ühendusi nende enda taotluse korral, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

(36)Ohtlike toodete ja parandusmeetmete tulemusliku turujärelevalve aluseks on toodete jälgitavus. Tarbijaid tuleks ohtlike toodete eest samal viisil kaitsta nii internetivälistes kui ka internetipõhistes müügikanalites, sealhulgas juhul, kui nad ostavad tooteid internetipõhistest kauplemiskohtadest. Tuginedes määruse (EL) .../... [digiteenuste õigusakt] ettevõtjate tegevuse jälgitavust käsitlevatele sätetele, peaksid internetipõhised kauplemiskohad lubama avaldada oma platvormidel toodete loetelusid ainult juhul, kui kaupleja on esitanud kogu käesolevas määruses osutatud teabe toodete ohutuse ja jälgitavuse kohta. Selline teave tuleks esitada koos toodete loeteluga, et tarbijatel oleks võimalik tutvuda sama teabega nii internetis kui ka mujal. Internetipõhised kauplemiskohad ei peaks aga vastutama selle teabe täielikkuse, õigsuse ega täpsuse kontrollimise eest, sest toodete jälgitavuse tagamine on kaupleja ülesanne.

(37)On ka oluline, et internetipõhised kauplemiskohad teeksid tooteohutuse asjus tihedat koostööd turujärelevalveasutuste, õiguskaitseasutuste ja asjaomaste ettevõtjatega. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 7 lõikega 2 on infoühiskonna teenuse osutajatele kehtestatud turujärelevalveasutustega koostöö tegemise kohustus kõnealuse määrusega hõlmatud toodete ulatuses ning seega tuleks seda kohustust laiendada kõigile tarbijale mõeldud toodetele. Turujärelevalveasutused täiustavad näiteks pidevalt veebipõhiseks turujärelevalveks kasutatavaid tehnoloogilisi vahendeid, mida on tarvis internetis müüdavate ohtlike toodete tuvastamiseks. Selleks et need vahendid toimiksid, peaksid internetipõhised kauplemiskohad võimaldama juurdepääsu oma liidestele. Lisaks võib turujärelevalveasutustel olla tarvis teha tooteohutuse eesmärgil internetipõhiste kauplemiskohtade portaalides andmekaevet.

(38)Turujärelevalveasutuste tööd ohtlike toodete leviku tõkestamiseks liidus takistab otsemüük, mida teevad veebikanalite kaudu väljaspool liitu asuvad ettevõtjad, sest paljudel juhtudel ei pruugi sellised ettevõtjad asuda liidus ning neil ei pruugi olla liidus esindajat. Seetõttu on vaja tagada turujärelevalveasutustele piisavad õigused ja vahendid ohtlike toodete internetimüügi edukaks tõkestamiseks. Käesoleva määruse tulemuslikuks jõustamiseks tuleks määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustust laiendada ka toodetele, mis ei kuulu liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, et tagada liidus asutatud vastutava ettevõtja olemasolu, kellele usaldatakse selliste toodetega seotud ülesanded ning kes on turujärelevalveasutuste koostööpartner ja täidab õigeaegselt konkreetseid ülesandeid.

(39)Liidus asutatud, käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate toodete eest vastutava ettevõtja kontaktandmed tuleks esitada koos tootega, et lihtsustada kontrollimist kogu tarneahelas.

(40)Kui ettevõtjatel või turujärelevalveasutustel on võimalik valida eri parandusmeetmete vahel, tuleks eelistada kõige kestlikumat ja kõige väiksema keskkonnamõjuga meedet, näiteks toote parandamist, tingimusel et toote ohutus selle all ei kannata.

(41)Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võib mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(42)Ettevõtjad peaksid kehtestama ettevõttesisese vastavuskontrolli menetluse, millega tagada oma kohustuse tulemuslik ja kiire täitmine ning ohtliku toote tuvastamise korral sellele aegsasti reageerimise tingimused.

(43)Toodet turul kättesaadavaks tehes peaksid ettevõtjad esitama koos oma pakkumisega toote ohutust ja jälgitavust käsitleva miinimumteabe. See ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL 31 sätestatud teavitamisnõuete kohaldamist, näiteks teavitamist kauba põhiomadustest kommunikatsioonivahendile ning kaubale kohases ulatuses.

(44)Toodete identifitseerimise ja nende jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab kindlaks teha ettevõtjaid ja võtta ohtlike toodete vastu mõjusaid parandusmeetmeid, nagu suunatud tagasinõudmine. Seega tagab toodete identifitseerimine ja jälgitavus, et tarbijad ja ettevõtjad saavad ohtlike toodete kohta täpse teabe, mis suurendab nende usaldust turu vastu ja hoiab ära tarbetuid kaubandushäireid. Toodetele tuleks seetõttu kanda teave, mis võimaldaks neid identifitseerida ning teha kindlaks nende tootja ja vajaduse korral ka importija. Teatavat liiki toodete puhul tuleks selliseid jälgitavuse nõudeid karmimaks muuta. Tootjad peaksid koostama oma toodete kohta ka tehnilise dokumentatsiooni, mis peaks sisaldama nende toote ohutust tõendavat teavet.

(45)Liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud ja määruses (EL) 2019/1020 sätestatud toodete turujärelevalve õigusraamistik ning käesoleva määrusega hõlmatud toodete turujärelevalve õigusraamistik peaksid olema võimalikult sidusad. Seepärast on tarvis kaotada nende kahe õigusakti vaheline lõhe turujärelevalvetegevuse, kohustuste, õiguste, meetmete ja turujärelevalveasutuste koostöö küsimuses. Sel eesmärgil tuleks määruse (EL) 2019/1020 artikleid 10–16, artikleid 18 ja 19 ning artikleid 21–24 kohaldada ka käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes.

(46)Et säilitada turujärelevalve õigusraamistiku sidusus ja tagada samal ajal tulemuslik koostöö käesoleva määrusega loodava liikmesriikide tooteohutuse eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrgustiku (edaspidi „tarbijaohutuse võrgustik“) ning liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku vahel, mis on loodud määrusega (EL) 2019/1020 ja mille eesmärk on edendada struktureeritud kooskõlastamist ja koostööd liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni vahel, on vaja kaasata tarbijaohutuse võrgustik liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku tegevusse määruse (EL) 2019/1020 artiklites 11, 12, 13 ja 21 osutatud juhtudel.

(47)Riikide ametiasutustel peaks olema võimalik täiendada tooteohutusele keskendunud tavapäraseid turujärelevalvetoiminguid selliste turujärelevalvetoimingutega, millega keskendutakse ettevõtetes tooteohutuse tagamiseks kehtestatud vastavuskontrolli menetlustele. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda tootjalt, et ta osutaks, milliste muude sama menetlusega toodetud või samu ohtlikeks peetavaid komponente sisaldavate või samasse tootepartiisse kuuluvate toodetega kaasneb samasugune oht.

(48)Liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleks sisse seada käesoleva määruse rakendamist käsitlev teabevahetus, võttes aluseks väljundnäitajad, mis võimaldavad mõõta ja võrrelda liikmesriikide tulemuslikkust liidu tooteohutusalaste õigusaktide rakendamisel.

(49)Ohtlikke tooteid käsitlev teabevahetus peaks olema tulemuslik, kiire ja täpne.

(50)Liidu kiire teabevahetuse süsteem (RAPEX) on oma tulemuslikkust ja tõhusust juba tõendanud. See võimaldab võtta kogu liidus parandusmeetmeid seoses toodetega, mis kujutavad ohtu suuremal alal kui vaid ühe liikmesriigi territooriumil. Lühendi RAPEX võiks aga suurema selguse huvides ja tarbijate paremaks teavitamiseks asendada nimetusega „Safety Gate“. Safety Gate hõlmab toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete jaoks mõeldud kiirhoiatussüsteemi, mille kaudu saavad liikmesriikide ametiasutused ja komisjon selliste toodete kohta teavet vahetada, veebiportaali (Safety Gate’i portaal) üldsuse teavitamiseks ning liidest, mis võimaldab ettevõtjatel täita oma kohustust teavitada ohtlikest toodetest ametiasutusi ja tarbijaid (ohtlikest toodetest teatamise portaal ettevõtjatele).

(51)Liikmesriigid peaksid Safety Gate’i kaudu teatama nii kohustuslikest kui ka vabatahtlikest parandusmeetmetest, mis takistavad ja piiravad toote võimalikku turustamist või millega kehtestatakse toote võimalikule turustamisele eritingimused toote tõsise ohu tõttu tarbijate tervisele ja ohutusele, või kui tegemist on määrusega (EL) 2019/1020 hõlmatud tootega, siis ka lõppkasutajate muudele asjakohastele avalikele huvidele.

(52)Määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 kohaselt peavad liikmesriikide ametiasutused teatama kõnealuse määrusega hõlmatud, tõsisest ohust väiksemat ohtu kujutavate toodete suhtes võetud meetmetest samas artiklis osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu, ent käesoleva määrusega hõlmatud, tõsisest ohust väiksemat ohtu kujutavate toodete suhtes võetud parandusmeetmetest tuleks teatada Safety Gate’i kaudu. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema üldsusele kättesaadavaks teabe ohtude kohta, mida tooted endast tarbijate tervisele ja ohutusele kujutavad. Tarbijate ja ettevõtjate jaoks on kasulik, kui kogu teave ohtlike toodete suhtes võetud parandusmeetmete kohta sisaldub Safety Gate’is, võimaldades teha ohtlikke tooteid puudutava teabe üldsusele kättesaadavaks Safety Gate’i portaali kaudu. Seetõttu ärgitatakse liikmesriike sisestama süsteemi kõik parandusmeetmed, mis võetakse tarbijate tervist ja ohutust mõjutavate toodete suhtes.

(53)Juhul kui teave tuleb vastavalt määrusele (EL) 2019/1020 esitada info- ja teavitussüsteemis, on võimalik esitada sellised teated otse Safety Gate’is või need luua määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 kohases turujärelevalve info- ja teavitussüsteemis. Selleks peaks komisjon hooldama ja edasi arendama info- ja teavitussüsteemi ning Safety Gate’i vaheliseks teabeedastuseks loodud liidest, et vältida andmete kahekordset sisestamist ja hõlbustada nende edastamist.

(54)Komisjon peaks hooldama ja edasi arendama ettevõtjatele mõeldud portaali ohtlikest toodetest teatamiseks, et ettevõtjatel oleks võimalik täita oma kohustust teavitada turujärelevalveasutusi ja tarbijaid ohtlikest toodetest, mille nad on turule lasknud või turul kättesaadavaks teinud. See vahend peaks võimaldama ettevõtjatel teavitada turujärelevalveasutusi ka õnnetustest, mille on põhjustanud nende poolt turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud tooted. See peaks võimaldama ettevõtjatel ja riikide ametiasutustel vahetada teavet kiiresti ja tõhusalt ning hõlbustama ettevõtjate jaoks tarbijate teavitamist.

(55)Võib esineda juhtumeid, kus tõsise ohuga on tarvis tegeleda liidu tasandil, sest seda ei saa rahuldavalt maandada asjaomase liikmesriigi võetavate meetmete või mis tahes muu liidu õigusaktide kohase menetlusega. Eelkõige võib see olla vajalik uue tekkiva ohu või haavatavaid tarbijaid mõjutava ohu korral. Sel põhjusel võib komisjon võtta meetmeid kas omal algatusel või liikmesriikide taotlusel. Sellised meetmed peaksid vastama olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele. Lisaks on vaja ette näha kohane mehhanism, mille raames komisjon saaks vastu võtta viivitamata kohaldatavaid ajutisi meetmeid.

(56)Tootest lähtuv oht ja selle tase määratakse kindlaks asjaosaliste tehtud riskihinnangu põhjal. Liikmesriigid võivad jõuda riskihinnangut tehes ohu olemasolu või selle taseme osas eri järeldusteni. See võib ohustada ühtse turu nõuetekohast toimimist ning seada ohtu võrdsed tingimused nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks. Seetõttu tuleks teha liikmesriikidele vabatahtlikkuse alusel kättesaadavaks vahekohtumehhanism, mis võimaldaks komisjonil esitada vaidlusaluses küsimuses oma arvamuse.

(57)Liikmesriikide tooteohutusealast koostööd aitab tugevdada tarbijaohutuse võrgustik. Eelkõige aitab see hõlbustada teabevahetust, ühiste turujärelevalvetoimingute korraldamist ning oskusteabe ja parimate tavade vahetamist. Tarbijaohutuse võrgustik peaks olema nõuetekohaselt esindatud ja osalema määrusega (EL) 2019/1020 ette nähtud liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku koordineerimis- ja koostöötegevuses alati, kui mõlema määruse kohaldamisalasse kuuluvat tegevust on vaja selle tulemuslikkuse tagamiseks koordineerida.

(58)Turujärelevalveasutused võivad tegutseda koos teiste, ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate asutuste või organisatsioonidega, et edendada toodete ohutust ja teha kindlaks ohtlikud tooted, muu hulgas internetis müügiks pakutavad tooted. Seda tehes peaksid turujärelevalveasutused ja vajaduse korral komisjon tagama, et toodete ja tootjate ning tegevuste valik ei tekita olukorda, mis võiks moonutada konkurentsi või mõjutada poolte objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust.

(59)Koordineeritud kontrollimeetmed (edaspidi „lauskontrollid“) on konkreetsed normide täitmise tagamise meetmed, mis võivad aidata tooteohutust veelgi parandada. Lauskontrolle tuleks eelkõige teha juhul, kui turusuundumused, tarbijate kaebused või muud andmed viitavad sellele, et teatavad tootekategooriad kujutavad endast sageli tõsist ohtu.

(60)Safety Gate’i avalik liides ehk Safety Gate’i portaal võimaldab teavitada üldsust, sealhulgas tarbijaid, ettevõtjaid ja internetipõhiseid kauplemiskohti liidu turul olevate ohtlike toodete suhtes võetud parandusmeetmetest. Portaali eraldi osas on tarbijatel võimalik teavitada komisjoni turul leiduvatest toodetest, mis kujutavad endast ohtu tervisele ja ohutusele. Vajaduse korral peaks komisjon võtma sobivaid meetmeid, eelkõige edastama sellise teabe asjaomastele riiklikele ametiasutustele.

(61)Üldsusele tooteohutuse kohta teavet andes tuleks aluslepingu artiklis 339 osutatud ametisaladust kaitsta viisil, mis on kooskõlas vajadusega tagada turujärelevalve ja kaitsemeetmete tulemuslikkus.

(62)Kui tarbijatele juba müüdud toode osutub ohtlikuks, võib olla tarvis see liidu tarbijate kaitseks tagasi nõuda. Tarbijad ei pruugi teada, et neil on tagasinõutav toode. Tulemuslikumaks tagasinõudmiseks on seetõttu oluline saada asjaomaste tarbijatega paremini ühendust. Kõige tulemuslikum viis tarbijatele toodete tagasinõudmise kohta teabe edastamiseks ja nende tegutsema õhutamiseks on otsekontakt. See on ka eelistatud suhtluskanal kõigi tarbijarühmade seas. Tarbijate ohutuse tagamiseks on tähtis neid kiiresti ja usaldusväärselt teavitada. Seepärast peaksid ettevõtjad kasutama nende käsutuses olevaid kliendiandmeid, et anda tarbijatele teavet nende ostetud toodete tagasinõudmise ja toodetega seotud ohutushoiatuste kohta. Seega on tarvis kehtestada juriidiline kohustus, mille alusel nõuda ettevõtjatelt nende käsutuses olevate kliendiandmete kasutamist, et teavitada tarbijaid toodete tagasinõudmisest ja toodete kohta esitatud ohutushoiatustest. Sellega seoses peavad ettevõtjad kandma hoolt, et olemasolevatesse kliendilojaalsuse programmidesse ja toodete registreerimise süsteemidesse, mille kaudu palutakse klientidel pärast toote ostmist edastada vabatahtlikkuse alusel tootjale teatavad andmed, nagu oma nimi, kontaktandmed ja toote mudel või seerianumber, lisatakse võimalus võtta klientidega toote tagasinõudmise või kliente mõjutavate ohutushoiatuste korral otse ühendust.

(63)Kolmandik tarbijatest kasutab ohtlikke tooteid edasi ka siis, kui neile on saadetud tagasinõudmise teade, eelkõige seetõttu, et tagasinõudmise teated on keerukalt koostatud või neis on võimalikku ohtu minimeeritud. Tagasinõudmise teade peaks olema arusaadav ja läbipaistev ning selles peaks olema ohtu selgelt kirjeldatud, vältides igasuguseid termineid, väljendeid või muid elemente, mis võivad luua tarbijatele ettekujutuse tegelikust väiksemast ohust. Tarbijatel peaks olema ka võimalik saada vajaduse korral lisateavet tasuta telefoninumbril või mõne muu interaktiivse vahendi kaudu.

(64)Et ärgitada tarbijaid tagasinõudmise teadetele reageerima, on ühtlasi oluline, et tarbijatelt nõutav tegevus oleks võimalikult lihtne ning pakutavad õiguskaitsevahendid oleksid tõhusad, tasuta ja õigeaegsed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/771 32 on ette nähtud lepingulised õiguskaitsevahendid juhuks, kui kaup ei vasta selle üleandmise ajal nõuetele ja kauba mittevastavus tuleb ilmsiks müüja vastutuse tähtaja jooksul. Toote tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja peaks pakkuma tarbijale samalaadseid õiguskaitsevahendeid.

(65)Käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude tulemusliku ja järjekindla kohaldamise hõlbustamiseks on oluline kasutada Euroopa standardeid, mis hõlmavad teatavaid tooteid ja ohtusid, nii et toodet, mis vastab sellisele Euroopa standardile, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse nimetatud nõudele vastavaks.

(66)Kui komisjon teeb kindlaks vajaduse Euroopa standardi järele, millega tagatakse teatavate toodete vastavus käesoleva määruse kohasele üldisele ohutusnõudele, siis peaks ta kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 33 asjakohaseid sätteid, et esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotlus koostada või teha kindlaks standard, mis tagab, et sellise standardiga kooskõlas olevate toodete puhul võib nende ohutust eeldada.

(67)Määruse (EL) nr 1025/2012 teatavaid sätteid tuleks muuta, et võtta arvesse käesoleva määruse eripära ja eelkõige vajadust määrata enne Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse esitamist kindlaks käesoleva määruse kohased konkreetsed ohutusnõuded.

(68)Paralleelselt määruse (EL) nr 1025/2012 kohandamisega tuleks kehtestada erimenetlus konkreetsete ohutusnõuete vastuvõtmiseks käesoleva määrusega ette nähtud erikomitee abiga.

(69)Euroopa standardid, mille viited on avaldatud kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, peaksid endiselt tagama vastavuse eelduse käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele. Komisjoni poolt direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt esitatud standardimistaotlused tuleks lugeda käesoleva määruse kohaselt esitatud standardimistaotlusteks.

(70)Liidul peaks olema võimalik teha koostööd ja vahetada tooteohutust käsitlevat teavet kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega komisjoni ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud lepingute alusel. Sellises koostöös ja teabevahetuses tuleks kinni pidada liidu konfidentsiaalsus- ja isikuandmete kaitse normidest.

(71)Et karistustel oleks ettevõtjatele ja internetipõhistele kauplemiskohtadele märkimisväärne hoiatav mõju, mis ennetaks ohtlike toodete turule laskmist, peaksid karistused olema piisavalt karmid ning sõltuma rikkumise liigist, ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha saadud võimalikust eelisest ja tarbijale tekitatud kahju liigist ja raskusastmest. Lisaks on karistuste ühtne tase oluline selleks, et tagada võrdsed tingimused ja vältida olukorda, kus ettevõtjad või internetipõhised kauplemiskohad koondaksid oma tegevuse piirkondadesse, kus karistused on väiksemad.

(72)Karistust määrates tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta rikkumise laadi, raskusastet ja kestust. Määratud karistus peaks olema proportsionaalne ning kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega, sealhulgas kohaldatavate menetluslike tagatiste ja põhiõiguste harta põhimõtetega.

(73)Karistuste järjekindlama kohaldamise hõlbustamiseks tuleks kasutusele võtta ühised soovituslikud ja mitteammendavad kriteeriumid. Need kriteeriumid peaksid hõlmama rikkumise kestust või ajalist mõju, samuti selle laadi ja raskusastet, eelkõige tarbijale avaldunud ohu taset. Kui sama rikkuja on rikkumise toime pannud mitu korda, on see märk tema kalduvusest selliseid rikkumisi korrata ning osutab selgelt teo tõsidusele ja ühtlasi vajadusele karistust karmistada, et saavutada tõhus hoiatav mõju. Juhul kui vastavad andmed on saadaval, tuleks arvesse võtta rikkumisest saadud rahalist kasu või rikkumisega välditud rahalist kahju. Samuti tuleks arvesse võtta muid juhtumi suhtes kohaldatavaid raskendavaid või kergendavaid asjaolusid.

(74)Suurema järjepidevuse tagamiseks tuleks võtta kasutusele loetelu rikkumiste liikidest, mille suhtes kohaldada karistusi.

(75)Karistuste hoiatavat mõju tuleks tugevdada võimalusega avaldada liikmesriikide määratud karistuste kohta teavet. Kui need karistused on määratud füüsilistele isikutele või sisaldavad isikuandmeid, võib need avaldada viisil, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 35 sätestatud andmekaitsenõuetega. Liikmesriikide määratud karistusi käsitlev aastaaruanne peaks aitama tagada võrdsed tingimused ja hoida ära korduvaid rikkumisi. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Füüsiliste isikute andmeid tuleks avaldada üksnes erandlikel asjaoludel, mis on põhjendatud rikkumise raskusega, näiteks juhul, kui karistus on määratud ettevõtjale, kellel on füüsilise isiku nimi ja kes on korduvalt jätnud täitmata üldise tooteohutuse nõude.

(76)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks võtta vastu konkreetsed ohutusnõuded, määrata kindlaks väljundnäitajad, mille alusel liikmesriigid peavad edastama andmed käesoleva määruse rakendamise kohta, võtta vastu tingimused ja korra, mis käsitlevad teabe vahetamist Safety Gate’i kaudu teatatud meetmete kohta, ning kriteeriumid ohutaseme hindamiseks, võtta meetmeid endast tõsist ohtu kujutavate toodete suhtes, määrata kindlaks korra, mille alusel saavad tarbijad Safety Gate’i portaali teavet saata, kehtestada nõuded toodete registreerimiseks nende tagasinõudmise eesmärgil ning võtta vastu tagasinõudmise teate vormi. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 36 .

(77)Komisjon peaks võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud eriti kiireloomulistel juhtudel, mis on seotud tarbijate tervise ja ohutusega.

(78)Tarbijate tervise ja ohutuse kõrge taseme tagamiseks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu seadusandlikke akte, mis käsitlevad selliste toodete tuvastamist ja jälgitavust, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu tervisele ja ohutusele. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 37 sätestatud põhimõtetega. Selleks et tagada võrdne osalus delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid võivad järjepidevalt osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega seotud küsimusi.

(79)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada tarbijate tervise ja ohutuse järjepidev kõrgetasemeline kaitse, säilitades samal ajal ühtse turu ühtsuse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest kõikide liikmesriikide pädevad asutused peavad selleks tegema väga tihedat koostööd ja tegutsema sidusalt ning lisaks läheb selleks tarvis mehhanismi, mille abil vahetada kiiresti ja tõhusalt teavet liidus leiduvate ohtlike toodete kohta, küll aga saab neid eesmärke probleemi liiduülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(80)Kõik selle määruse kohaldamisel tehtavad isikuandmete töötlemise toimingud peaksid olema kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725. Juhul kui tarbijad teatavad Safety Gate’i portaalis mõnest tootest, salvestatakse ainult need isikuandmed, mis on vajalikud ohtlikust tootest teatamiseks, ning neid hoitakse kuni viis aastat pärast nende kodeerimist. Tootjad ja importijad peaksid pidama tarbijate kaebuste registrit ainult seni, kuni see on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. Füüsilisest isikust tootjad ja importijad peaksid avalikustama oma nime, et tarbija saaks toodet jälgitavuse eesmärgil tuvastada.

(81)Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 42 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XX XXXX 38 ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse põhilised ohutusnormid tarbijale mõeldud toodete jaoks, mis on turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 lõikes 1 määratletud, turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, juhul kui liidu õigusnormid ei sisalda sama eesmärgiga erisätteid asjaomaste toodete ohutuse reguleerimiseks.

Kui toodete suhtes kohaldatakse liidu õigusaktidega kehtestatud eriohutusnõudeid, kohaldatakse käesolevat määrust ainult nende nõuetega reguleerimata aspektide ja ohtude või ohuliikide suhtes.

Artikli 3 punkti 25 kohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud erinõuetega reguleeritud toodete suhtes ei kohaldata eelkõige

(a)II peatükki selles osas, mis hõlmab liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud ohte või ohuliike;

(b)III peatüki 1. jagu ning V, VII ja IX–XI peatükki.

2.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a)inimtervishoius või veterinaarias kasutatavad ravimid;

(b)toit;

(c)sööt;

(d)elustaimed ja -loomad, geneetiliselt muundatud organismid ja suletud keskkonnas kasutatavad geneetiliselt muundatud mikroorganismid, samuti taimedelt ja loomadelt pärit tooted, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega;

(e)loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted;

(f)taimekaitsevahendid;

(g)teenuseosutaja juhitavad vahendid, millega tarbijad neile osutatava teenuse käigus sõidavad või reisivad;

(h)määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud õhusõidukid;

(i)antiikesemed.

3.Käesolevat määrust kohaldatakse turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, olenemata sellest, kas need on uued, kasutatud, parandatud või taastatud. Seda ei kohaldata enne kasutamist kas parandamist või taastamist nõudvate toodete suhtes, kui need tooted on sellisena turul kättesaadavaks tehtud.

4.Käesolev määrus ei piira tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

5.Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ettevaatuspõhimõtet.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„toode“ – ese, mis on või ei ole ühendatud muude esemetega ja mida tarnitakse või mis tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kaubandustegevuse, sealhulgas teenuse osutamise käigus, ning mis on mõeldud tarbijale või mida tarbija võib eeldatavalt mõistlikul viisil kasutada ka siis, kui see ei ole tarbijale mõeldud;

2. „ohutu toode“ – toode, mis tavalistes või mõistlikult eeldatavates kasutustingimustes või väärkasutuse tingimustes, mis hõlmavad tegelikku kasutusaega, ei põhjusta ohtu või põhjustab vastavalt kasutusele minimaalset ohtu, mida peetakse aktsepteeritavaks ning tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrgele tasemele vastavaks;

3.„ohtlik toode“ – toode, mis ei vasta „ohutu toote“ määratlusele;

4.„oht“ – kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme kombinatsioon;

5.„tõsine oht“ – oht, mis nõuab kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme koosmõju riskianalüüsi põhjal ning toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist, sealhulgas siis, kui ohu mõju ei ole otsene;

6.„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasuline või tasuta tarnimine liidu turule majandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

7.„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

8. „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote välja arendada või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

9.„volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse täita tema nimel konkreetseid ülesandeid;

10.„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

11.„levitaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

12.„tellimuste täitmise teenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes pakub oma majandustegevuse raames vähemalt kahte järgmist teenust: toodete ladustamine, pakendamine, adresseerimine ja saatmine, ilma et need tooted talle kuuluksid, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ 39 artikli 2 punktis 1 määratletud postiteenused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/644 40 artikli 2 punktis 2 määratletud postipakkide kättetoimetamise teenused ning kõik muud postiteenused või kaubaveoteenused;

13.„ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja, tellimuste täitmise teenuse osutaja või mõni muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas käesoleva määrusega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmise ja toodete turul kättesaadavaks tegemisega;

14.„internetipõhine kauplemiskoht“ – vahendusteenuse osutaja, kes kasutab kaupleja poolt või tema nimel hallatavat tarkvara, sealhulgas veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mis võimaldab tarbijatel sõlmida teiste kauplejate või tarbijatega kauglepinguid käesoleva määrusega hõlmatud toodete müügiks;

15.„veebiliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele;

16.„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele on toode kättesaadavaks tehtud kui tarbijale väljaspool kaubandus-, majandus-, käsitööndus- või kutsetegevust või kui kutselisele lõppkasutajale tööstusliku või kutsetegevuse raames;

17.„Euroopa standard“ – Euroopa standard, mis on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b;

18.„rahvusvaheline standard“ – rahvusvaheline standard, mis on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis a;

19.„riiklik standard“ – riiklik standard, mis on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis d;

20.„Euroopa standardiorganisatsioon“ – määruse (EL) nr 1025/2012 I lisas loetletud Euroopa standardiorganisatsioon;

21.„turujärelevalve“ – turujärelevalveasutuste tegevus ja meetmed tagamaks, et tooted vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

22.„turujärelevalveasutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 alusel oma territooriumil turujärelevalve korraldamise ja tegemise eest vastutavaks asutuseks;

23.„tagasinõudmine“ – meede, mille eesmärk on nõuda turult tagasi toode, mis on seal juba tarbijale kättesaadavaks tehtud;

24.„turult kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on hoida ära tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine;

25.„liidu ühtlustamisõigusaktid“ – määruse (EL) 2019/1020 I lisas loetletud liidu õigusaktid ja muud liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse nende toodete turustamise tingimusi, mille suhtes nimetatud määrust kohaldatakse.

Artikkel 4

Kaugmüük

1.Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutavad tooted loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui pakkumine on suunatud liidu tarbijatele. Müügipakkumine loetakse liidu tarbijatele suunatuks, kui asjaomane ettevõtja on suunanud oma tegevuse mis tahes viisil ühte või mitmesse liikmesriiki.

2.Selleks et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu tarbijatele, võetakse arvesse järgmisi mitteammendavaid kriteeriume:

(a)liikmesriikide ametliku keele või vääringu kasutamine,

(b)liikmesriigis registreeritud domeeninimi,

(c)geograafilised piirkonnad, kuhu tooteid võib saata.

II PEATÜKK

Ohutusnõuded

Artikkel 5

Üldine ohutusnõue

Ettevõtjad lasevad liidu turule või teevad liidu turul kättesaadavaks ainult ohutuid tooteid.

Artikkel 6

Ohutuse eeldus

1.Käesoleva määruse kohaldamisel eeldatakse, et toode vastab artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele järgmistel juhtudel:

(a)kui see vastab ohtude ja ohukategooriate osas asjaomastele Euroopa standarditele või nende osadele, mille viited on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 7 avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

(b)kui see vastab punktis a osutatud Euroopa standardite puudumise korral tervisekaitse- ja ohutusnõuetega hõlmatud ohtude osas riiklikele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, mille turul toode kättesaadavaks tehakse.

2.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks eriohutusnõuded, mis on vajalikud tagamaks, et Euroopa standarditele vastavad tooted vastavad artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Lõike 1 kohane ohutuse eeldus ei takista aga turujärelevalveasutustel võtta käesoleva määruse kohaseid meetmeid, kui leidub tõendeid, et toode on hoolimata sellisest vastavusest siiski ohtlik.

Artikkel 7

Toote ohutuse hindamise kriteeriumid

1.Juhul kui artiklis 5 sätestatud ohutuse eeldust ei kohaldata, võetakse toote ohutuse hindamisel arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume:

(a)toote omadused, sealhulgas kujundus, tehnilised omadused, koostis, pakend ning kokkupanekujuhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldus- ja hooldusjuhendid;

(b)mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist, sealhulgas toodete omavahelistele ühendustele;

(c)mõju, mida muud tooted võivad avaldada hinnatavale tootele, sealhulgas selliste integreerimata esemete mõju, mille ülesanne on suunata, muuta või täiendada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva muu toote toimimist ja mida tuleb selle muu toote ohutuse hindamisel arvesse võtta;

(d)toote esitlusviis, märgistus, hoiatused ja juhised toote ohutuks kasutamiseks ja hävitamiseks ning toodet käsitlevad muud märkused või muu teave;

(e)toote kasutamisel ohtu sattuda võivate tarbijate kategooriad, eelkõige haavatavad tarbijad, nagu lapsed, eakad ja puuetega inimesed;

(f)toote välimus, eriti juhul, kui toode ei ole toiduaine, aga sarnaneb toiduainega ning seda võib tema kuju, lõhna, värvi, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu ekslikult toiduaineks pidada;

(g)asjaolu, et ehkki toode ei ole kavandatud või ette nähtud lastele kasutamiseks, sarnaneb see oma kujunduse, pakendi ja omaduste tõttu esemega, mida peetakse üldiselt lastele huvipakkuvaks või lastele kasutamiseks ette nähtud esemeks;

(h)asjakohased küberturvalisuse omadused, mis on vajalikud toote kaitsmiseks välismõju, sealhulgas pahatahtlike kolmandate isikute eest, kui selline mõju võib vähendada toote ohutust;

(i)toote arenemis-, õppimis- ja prognoosimisfunktsioonid.

2.Toodet ei või pidada ohtlikuks põhjusel, et seda on võimalik ohutumaks muuta või mõni muu toode on ohutum.

3.Lõike 1 kohaldamisel tuleb toote ohutust hinnates võimaluse korral võtta arvesse eelkõige järgmisi elemente:

(a)muud Euroopa standardid kui need, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 7;

(b)rahvusvahelised standardid;

(c)rahvusvahelised lepingud;

(d)vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid või samalaadsed kolmandate isikute vastavushindamise raamistikud, eelkõige sellised, mis on loodud liidu õigusaktide toetuseks;

(e)komisjoni soovitused või suunised toote ohutuse hindamiseks;

(f)selle liikmesriigi koostatud riiklikud standardid, kus toode on kättesaadavaks tehtud;

(g)tehnika ja tehnoloogia tase, sealhulgas tunnustatud teadusasutuste ja eksperdikomisjonide arvamus;

(h)konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reeglid;

(i)tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes;

(j)kooskõlas artikli 6 lõikega 2 vastu võetud ohutusnõuded.

III PEATÜKK

Ettevõtjate kohustused

1. jagu

Artikkel 8

Tootja kohustused

1.Tootja tagab toodete turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 5 sätestatud üldise ohutusnõudega.

2.Tootja uurib kaebusi, mis on saadud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete kohta, mis on kaebuse esitaja arvates ohtlikud, ning peab selliste kaebuste ja toodete tagasinõudmiste registrit.

Tootja teeb tarbijatele avalikult kättesaadavaks sellised sidekanalid nagu telefoninumber, e-posti aadress või spetsiaalne rubriik tootja veebisaidil, et võimaldada tarbijatel esitada kaebusi ja teavitada tarbijaid kõigist tootega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest.

Kaebuste registris tuleb säilitada ainult selliseid isikuandmeid, mida tootjal on väidetava ohtliku toote kohta esitatud kaebuse uurimiseks tarvis. Neid andmeid säilitatakse ainult seni, kui see on uurimise jaoks vajalik, ent mitte kauem kui viis aastat pärast nende kodeerimist.

3.Tootja teavitab asjaomase toote tarneahelas osalevaid levitajaid, importijaid ja internetipõhiseid kauplemiskohti igast ohutusprobleemist, mille nad on tuvastanud.

4.Tootja koostab toote tehnilise dokumentatsiooni. Tehniline dokumentatsioon peab võimaluse korral sisaldama järgmist:

(a)toote üldine kirjeldus ja toote ohutuse hindamise seisukohast olulised omadused;

(b)tootega seotud võimalike ohtude ja nende ohtude kõrvaldamiseks või leevendamiseks kasutatud lahenduste analüüs, sealhulgas tootja poolt või tema nimel tehtud katsete tulemused;

(c)artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud Euroopa standardite loetelu või artikli 7 lõikes 3 osutatud muud elemendid, mida kohaldatakse artiklis 5 sätestatud üldise ohutusnõude täitmiseks.

Kui mõnda Euroopa standarditest, tervisekaitse- ja ohutusnõuetest või artikli 7 lõikes 3 osutatud elementidest on kohaldatud ainult osaliselt, märgitakse ära, milliseid osi kohaldati.

5.Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni kümme aastat pärast toote turule laskmist ja teeb turujärelevalveasutuste nõudmisel selle neile kättesaadavaks.

6.Tootja tagab, et tema tooted kannavad tarbijale hästi nähtavat ja loetavat tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagab tootja, et nõutud teave on esitatud pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

7.Tootja märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja posti- või e-posti aadressi, millel on võimalik temaga ühendust võtta, kas tootele või kui see ei ole võimalik, siis pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühtsele kontaktpunktile, mille kaudu tootjaga ühendust võtta.

8.Tootja tagab, et tema tootele on lisatud juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse. Seda nõuet ei kohaldata, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite ja ohutusteabeta.

9.Tootja tagab menetlused seeriatoodangu vastavuse säilimiseks artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele.

10.Tootja, kes arvab või kellel on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu, võtab toote nõuetega vastavusse viimiseks kohe vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas kõrvaldab toote vajaduse korral turult või nõuab selle tagasi.

11.Tootja teavitab tarbijaid artiklis 25 osutatud portaali kaudu, mis on mõeldud ettevõtjatele, kes teatavad selle kaudu ohtlikest toodetest, viivitamata ohust, mida tema toode kujutab tarbijate tervisele ja ohutusele, ning teatab sellest ka otsekohe nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus toode on kättesaadavaks tehtud, esitades eeskätt üksikasjad tarbijate tervisele ja ohutusele avalduva mõju ning juba võetud parandusmeetmete kohta.

Artikkel 9

Volitatud esindaja kohustused

1.Tootja võib määrata kirjaliku volitusega volitatud esindaja.

2.Volitatud esindaja täidab tootja antud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitusega tuleb võimaldada volitatud esindajal täita vähemalt järgmisi ülesandeid:

(a)esitada turujärelevalveasutusele viimase põhjendatud nõudmisel kogu toote ohutuse tõendamiseks vajalik teave ja dokumentatsioon kõnealusele asutusele arusaadavas ametlikus keeles;

(b)teavitada tootjat, kui tal on põhjust arvata, et konkreetne toode kujutab endast ohtu;

(c)teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõikide meetmete osas, mida võetakse tema volitusega hõlmatud toodetest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 10

Importija kohustused

1.Enne toote turule laskmist tagab importija, et toode vastab artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ning et tootja on täitnud artikli 8 lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud nõuded.

2.Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et toode ei vasta artiklile 5 ja artikli 8 lõigetele 4, 6 ja 7, ei lase ta toodet turule enne, kui see on kõnealuste sätetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija juhul, kui toode ei ole ohutu, sellest tootjat, ja tagab ühtlasi turujärelevalveasutuste teavitamise.

3.Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja posti- või e-posti aadressi, millel on võimalik temaga ühendust võtta, kas tootele või kui see ei ole võimalik, siis pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Ta tagab, et ükski lisasilt ei varja tootja märgisel esitatud teavet.

4.Importija tagab, et tema imporditavale tootele on lisatud juhendid ja ohutusteave tarbijale kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse, välja arvatud juhul, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite ja ohutusteabeta.

5.Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ega artikli 8 lõigetele 6 ja 7.

6.Importija uurib kaebusi, mis on seotud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega, ning edastab need kaebused ja teabe toodete tagasinõudmise kohta artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus osutatud registrisse või säilitab neid oma registris. Importija hoiab tootjat ja levitajaid tehtud uurimise ja selle tulemustega kursis.

Importija tagab, et tarbijate käsutuses on artikli 8 lõike 2 teises lõigus osutatud sidekanalid, mis võimaldavad neil esitada kaebusi ja teatada kõigist tootega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest. Kui sellised kanalid puuduvad, peab importija need tarbijate jaoks sisse seadma.

Kaebuste registris tuleb säilitada ainult selliseid isikuandmeid, mida importijal on väidetava ohtliku toote kohta esitatud kaebuse uurimiseks tarvis. Neid andmeid säilitatakse ainult seni, kui see on uurimise jaoks vajalik, ent mitte kauem kui viis aastat pärast nende kodeerimist.

7.Importija teeb toote ohutuse tagamiseks koostööd turujärelevalveasutuste ja tootjaga.

8.Importija, kes arvab või kellel on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu, teatab sellest viivitamata tootjale ja tagab, et toote nõuetega vastavusse viimiseks võetakse vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas kõrvaldatakse toode vajaduse korral turult või nõutakse see tagasi. Kui selliseid meetmeid ei ole võetud, võtab need importija. Importija tagab, et tarbijaid hoiatatakse artiklis 25 osutatud portaali kaudu, mis on mõeldud ettevõtjatele, kes teatavad selle kaudu ohtlikest toodetest, vajaduse korral viivitamata ja tulemuslikult võimaliku ohu eest, ning et sellest ohust teatatakse ka otsekohe nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus importija toote kättesaadavaks tegi, esitades eeskätt üksikasjad tarbijate tervisele ja ohutusele avalduva mõju ning juba võetud parandusmeetmete kohta.

9.Importija säilitab artikli 8 lõikes 4 osutatud tehnilist dokumentatsiooni kümme aastat pärast seda, kui ta on toote turule lasknud, ja teeb turujärelevalveasutuste nõudmisel selle neile kättesaadavaks.

Artikkel 11

Levitaja kohustused

1.Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, kas tootja ja importija on täitnud vastavalt kas artikli 8 lõigetes 6, 7 ja 8 või artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded.

2.Levitaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ega vastavalt kas artikli 8 lõigetele 6, 7 ja 8 või artikli 10 lõigetele 3 ja 4.

3.Levitaja, kes arvab või kellel on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal uskuda, et toode ei vasta lõikes 2 osutatud sätetele, ei tee toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Kui toode ei ole ohutu, teatab levitaja sellest viivitamata kas tootjale või importijale ning tagab ka turujärelevalveasutuste teavitamise ettevõtjatele mõeldud ohtlikest toodetest teatamise portaali kaudu, millele on osutatud artiklis 25.

4.Levitaja, kes arvab või kellel on põhjust tema käsutuses oleva teabe põhjal uskuda, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei ole ohutu või ei vasta kas artikli 8 lõigetele 6, 7 ja 8 või artikli 10 lõigetele 3 ja 4, tagab, et toote nõuetega vastavusse viimiseks võetakse vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas kõrvaldatakse toode vajaduse korral turult või nõutakse see tagasi. Kui toode ei ole ohutu, teatab levitaja sellest lisaks viivitamata kas tootjale või importijale ning tagab ka, et artiklis 25 osutatud portaali kaudu, mis on mõeldud ettevõtjatele, kes teatavad selle kaudu ohtlikest toodetest, teavitatakse nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus levitaja toote kättesaadavaks tegi, esitades eeskätt üksikasjad tervisele ja ohutusele avalduva mõju ning võetud parandusmeetmete kohta.

Artikkel 12

Juhud, mil tootja kohustusi kohaldatakse teiste ettevõtjate suhtes

1.Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse tootjana ka füüsilist või juriidilist isikut, kes ei ole tootja, kuid kes toodet oluliselt muudab, ning seega kohaldatakse tema suhtes artiklis 8 sätestatud tootja kohustusi seoses toote selle osaga, mida muudatus mõjutab, või seoses kogu tootega, kui oluline muudatus mõjutab toote ohutust.

2.Muudatus loetakse oluliseks, kui on täidetud kolm järgmist kriteeriumi:

(a)sellega muudetakse toote kavandatud funktsioone, liiki või toimivust viisil, mis ei olnud toote algses riskihindamises ette nähtud;

(b)muudatuse tõttu on muutunud ohu iseloom või tõusnud ohtu tase;

Artikkel 13

Ettevõttesisesed menetlused tooteohutuse tagamiseks

Ettevõtjad kehtestavad tooteohutuse tagamiseks sisemenetlused, mis võimaldavad neil järgida artiklis 5 sätestatud üldist ohutusnõuet.

Artikkel 14

Ettevõtjate koostöö turujärelevalveasutustega

1.Ettevõtja teeb turujärelevalveasutustega koostööd selliste meetmete võtmiseks, mis võivad kõrvaldada või leevendada ohte, mis kaasnevad ettevõtja poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega.

2.Turujärelevalveasutuse nõudmisel esitab ettevõtja kogu vajaliku teabe, eelkõige:

(a)tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse;

(b) ohu kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete kirjelduse.

3.Nõudmisel teeb ettevõtja kindlaks ja edastab järgmise teabe:

(a)ettevõtjad, kes on talle toodet tarninud;

(b)ettevõtjad, kellele tema on toodet tarninud.

4.Ettevõtja peab olema võimeline esitama lõikes 2 osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui toode talle tarniti, ja kümne aasta jooksul alates sellest, kui tema toodet tarnis.

5.Ettevõtja tagab, et võetud parandusmeede on ohtude kõrvaldamiseks või leevendamiseks tulemuslik. Turujärelevalveasutused võivad nõuda, et ettevõtja esitaks korrapäraseid eduaruandeid, ja otsustavad, kas või millal võib lugeda parandusmeetmed rakendatuks.

Artikkel 15

Liidu turule lastud toodete eest vastutav isik

1.Määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud viiteid liidu ühtlustamisõigusaktidele viidetena määrusele [...].

2.Lisaks määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 3 osutatud ülesannete täitmisele katsetab määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtja pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud juhuslikult valitud tooteid. Kui turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes on kohaldatud komisjoni otsust, mis on vastu võetud käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 alusel, katsetab määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtja kogu otsuse kehtivuse ajal vähemalt kord aastas turul kättesaadavaks tehtud toodete esinduslikku valimit, mis on koostatud kas kohtuametniku või selle liikmesriigi määratud kvalifitseeritud isiku kontrolli all, kus ettevõtja asub.

3.Määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas posti- ja e-posti aadress märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile.

Artikkel 16

Ettevõtja teavitamine

Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel saab ettevõtja taotluse korral ja tasuta teavet käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 17

Toodete jälgitavus

1.Teatavate toodete, tootekategooriate või -rühmade puhul, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele, võib komisjon ettevõtjatele mõeldud ohtlikest toodetest teatamise portaalis registreeritud õnnetuste, Safety Gate’i statistika, tooteohutusalase ühistegevuse tulemuste ja muude asjakohaste näitajate või tõendite põhjal nõuda, et ettevõtjad, kes lasevad kõnealused tooted turule ja teevad need turul kättesaadavaks, kehtestaksid jälgitavussüsteemi või liituksid mõne sellise süsteemiga.

2.Jälgitavussüsteem seisneb andmete kogumises ja säilitamises, muu hulgas elektrooniliste vahendite abil, ning võimaldab tuvastada toodet, selle osiseid või tarneahelas osalevaid ettevõtjaid, samuti seisneb see osutatud andmete kuvamises ja neile juurdepääsu võimaldamise meetodites, mille hulka kuulub ka andmekandja paigutamine tootele, selle pakendile või saatedokumentidele.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 41 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et

(a)määrata kindlaks tooted, tootekategooriad või -rühmad või toodete osised, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele, nagu on osutatud lõikes 1. Komisjon märgib asjaomastes delegeeritud õigusaktides, kas ta on kasutanud komisjoni otsuses (EL) 2019/417 41 sätestatud riskihindamismetoodikat, või kui see metoodika ei ole käsitletava toote puhul asjakohane, esitab ta kasutatud metoodika üksikasjaliku kirjelduse;

(b)määrata kindlaks andmed, mida ettevõtjad peavad lõikes 2 nimetatud jälgitavussüsteemi vahendusel koguma ja säilitama;

(c)määrata kindlaks andmete kuvamise ja neile juurdepääsu võimaldamise meetodid, mille hulka kuulub andmekandja paigutamine tootele, selle pakendile või saatedokumentidele, nagu on osutatud lõikes 2.

4.Lõikes 3 nimetatud meetmeid vastu võttes arvestab komisjon

(a)meetmete kulutasuvust ja nende mõju ettevõtjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

(b)meetmete ühilduvust liidu või rahvusvahelisel tasandil kasutatavate jälgitavussüsteemidega.

2. jagu

Artikkel 18

Ettevõtja kohustused kaugmüügi korral

Kui ettevõtja teeb toote turul kättesaadavaks internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu, peab toote pakkumises olema selgelt ja nähtavalt märgitud vähemalt järgmine teave:

(a)tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, samuti ettevõtja posti- või e-posti aadress, millel saab temaga ühendust võtta;

(b)kui tootja asukoht ei ole liidus, siis artikli 15 lõikes 1 osutatud vastutava isiku nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

(c)toodet tuvastada aitav teave, sealhulgas toote tüübi- ja võimaluse korral ka partii- või seerianumber ning mis tahes muu tootetähis;

(d)hoiatused või ohutusteave, mis kinnitatakse tootele või lisatakse sellele kooskõlas käesoleva määruse või kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega keeles, mis on tarbijale kergesti arusaadav.

Artikkel 19

Ettevõtja kohustused toodetega seotud õnnetuste või ohutusprobleemide korral

1.Tootja tagab, et turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest teavitatakse kahe tööpäeva jooksul pärast õnnetusest teadasaamist selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus õnnetus toimus, artiklis 25 osutatud portaali kaudu, mis on mõeldud ettevõtjatele, kes teatavad selle kaudu ohtlikest toodetest. Teade peab sisaldama toote tüübi- ja identifitseerimisnumbrit ning õnnetuse asjaolusid, kui need on teada. Nõudmisel esitab tootja pädevatele ametiasutustele ka muu asjakohase teabe.

2.Importija ja levitaja, kes on teadlikud nende poolt turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest, teavitavad sellest tootjat, kes võib anda importijale või ühele levitajatest korralduse esitada teade.

IV PEATÜKK

Internetipõhised kauplemiskohad

Artikkel 20

Internetipõhiste kauplemiskohtade erikohustused tooteohutuse valdkonnas

1.Internetipõhised kauplemiskohad loovad ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab liikmesriikide turujärelevalveasutustega tooteohutuse küsimustes otse suhelda, eelkõige juhul, kui antakse korraldusi, mis on seotud ohtlike toodete pakkumistega.

Internetipõhised kauplemiskohad registreerivad end Safety Gate’i portaalis ja märgivad sinna teabe oma ühtse kontaktpunkti kohta.

2.Liikmesriigid annavad oma turujärelevalveasutustele kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 14 kõigi käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul õiguse anda internetipõhisele kauplemiskohale korraldus eemaldada oma veebiliidesest ohtlikule tootele viitav konkreetne ebaseaduslik sisu, blokeerida sellele juurdepääs või kuvada sellele sisule juurde pääsevale lõppkasutajale selgesõnaline hoiatus. Selline korraldus peab sisaldama põhjendust ja üht või mitut konkreetset ühtset ressursilokaatorit ning vajaduse korral lisateavet, mis võimaldab asjaomase ebaseadusliku sisu kindlaks teha. Korralduse võib edastada Safety Gate’i portaali kaudu.

Internetipõhised kauplemiskohad võtavad vajalikud meetmed käesoleva lõike kohaste korralduste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks. Nad reageerivad korraldusele selles liikmesriigis, kus nad tegutsevad, põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul pärast korralduse saamist. Nad teavitavad korralduse andnud turujärelevalveasutust korralduse täitmisest, kasutades kontaktandmeid, mille turujärelevalveasutus on Safety Gate’is avaldanud.

3.Internetipõhised kauplemiskohad võtavad arvesse turujärelevalveasutuste poolt kooskõlas artikliga 24 Safety Gate’i portaalis korrapäraselt ohtlike toodete kohta avaldatavat teavet, et kohaldada asjakohasel juhul vabatahtlikke meetmeid, mille eesmärk on avastada, tuvastada, eemaldada või tõkestada juurdepääs oma kauplemiskohas pakutavatele ohtlikele toodetele viitavale ebaseaduslikule sisule. Nad teavitavad Safety Gate’is teate avaldanud asutust igast võetud meetmest, kasutades kontaktandmeid, mille turujärelevalveasutus on Safety Gate’is avaldanud.

4.Internetipõhised kauplemiskohad annavad liikmesriigis, kus nad tegutsevad, põhjendamatu viivituseta ja igal juhul viie tööpäeva jooksul sobiva vastuse tooteohutusküsimuste ja ohtlike toodetega seotud teadetele, mis on saadud kooskõlas määruse (EL) [.../...] (mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ) [artikliga 14].

5.Määruse (EL) [.../...] (mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ) artikli 22 lõike 7 nõuete kohaldamise eesmärgil kavandavad ja korraldavad internetipõhised kauplemiskohad oma veebiliidese viisil, mis võimaldab kauplejal esitada iga pakutava toote kohta järgmist teavet, ja tagavad, et see kuvatakse tarbijatele toodete loetelus või tehakse neile muul viisil kergesti kättesaadavaks:

(a)tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, samuti ettevõtja posti- või e-posti aadress, millel saab temaga ühendust võtta;

(b)kui tootja asukoht ei ole liidus, siis artikli 15 lõikes 1 osutatud vastutava isiku nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

(c)toodet tuvastada aitav teave, sealhulgas toote tüübi- ja võimaluse korral ka partii- või seerianumber ning mis tahes muu tootetähis;

6.Internetipõhised kauplemiskohad teevad turujärelevalveasutuste ja asjaomaste ettevõtjatega koostööd, et toetada meetmeid, mida võetakse nende teenuste abil internetis müüdava või müüdud tootest tuleneva ohu kõrvaldamiseks või kui see ei ole võimalik, siis leevendamiseks. See koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

(a)koostöö eesmärgiga tagada toodete tulemuslik tagasinõudmine, sealhulgas toodete tagasinõudmise takistamisest hoidumine;

(b)turujärelevalveasutuste teavitamine igast võetud meetmest;

(c)koostöö liikmesriikide ja liidu tasandi õiguskaitseasutuste, sealhulgas Euroopa Pettustevastase Ametiga, vahetades korrapäraselt ja struktureeritult teavet selliste pakkumiste kohta, mille internetipõhised kauplemiskohad on käesoleva artikli alusel kõrvaldanud;

(d)selle võimaldamine, et turujärelevalveasutuste kasutatavatel veebipõhistel vahenditel oleks juurdepääs nende liidestele, et teha kindlaks ohtlikud tooted;

(e)kui internetipõhised kauplemiskohad või internetimüüjad on loonud oma veebiliidesest andmete ekstraheerimisele (andmekoorimine) tehnilised takistused, võimaldavad nad turujärelevalveasutuste nõudmisel selliseid andmeid tooteohutuse eesmärgil siiski ekstraheerida, tuginedes taotluse esitanud turujärelevalveasutuste esitatud identifitseerimisparameetritele.

V PEATÜKK

Turujärelevalve ja rakendamine

Artikkel 21

Turujärelevalve

1.Käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artikleid 10–16, 18–19 ja 21–24.

2.Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse määrust (EL) 2019/1020 järgmiselt:

(a)määruse (EL) 2019/1020 artiklites 10–16, 18–19 ja 21–24 sisalduvaid viiteid liidu ühtlustamisõigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele;

(b)määruse (EL) 2019/1020 artikli 11 lõike 1 punktis b sisalduvat viidet kõnealustele õigusaktidele ja käesolevale määrusele käsitatakse viitena määrusele [...];

(c)määruse (EL) 2019/1020 artiklites 10–16, 18–19 ja 21–24 sisalduvaid viiteid võrgustikule käsitatakse viidetena võrgustikule ja käesoleva määruse artiklis 28 osutatud tarbijaohutuse võrgustikule;

(d)määruse (EL) 2019/1020 artiklites 10–16, 18–19 ja 21–24 sisalduvaid viiteid nõuetele mittevastavusele käsitatakse viidetena käesoleva määruse nõuete täitmata jätmisele;

(e)määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõike 4 punktis i sisalduvat viidet artiklile 41 käsitatakse viitena käesoleva määruse artiklile 40;

(f)määruse (EL) 2019/1020 artikli 19 lõikes 1 sisalduvat viidet artiklile 20 käsitatakse viitena käesoleva määruse artiklile 24.

3.Kui on tuvastatud ohtlik toode, märgib tootja turujärelevalveasutuste nõudmisel, milliste muude sama menetlusega toodetud, samu osiseid sisaldavate või samasse tootepartiisse kuuluvate toodetega on seotud samasugune oht.

4.Turujärelevalveasutused võivad luua süsteeme, mille raames keskendutakse ettevõtjate poolt artikli 13 kohaselt kehtestatud tooteohutuse tagamise sisemenetluste kontrollimisele.

Artikkel 22

Rakendamine

1.Liikmesriigid edastavad komisjonile kord aastas andmed käesoleva määruse rakendamise kohta.

2.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks väljundnäitajad, mille liikmesriigid peavad võtma oma andmete edastamisel aluseks. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

VI PEATÜKK

Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“

Artikkel 23

Safety Gate

1.Komisjon haldab ja arendab edasi kiirhoiatussüsteemi ohtlike toodetega seotud parandusmeetmeid käsitleva teabe vahetamiseks (Safety Gate).

2.Safety Gate’ile on juurdepääs komisjonil ja liikmesriikidel. Iga liikmesriik nimetab ühe riikliku kontaktpunkti, mis täidab artikli 24 lõigetega 1–6 ette nähtud ülesandeid.

Artikkel 24

Ohtlikest toodetest teatamine Safety Gate’i kaudu

1.Liikmesriigid peavad Safety Gate’is oma ametiasutuste või ettevõtjate võetud parandusmeetmetest teatama

(a)käesoleva määruse sätete alusel seoses toodetega, mis kujutavad endast ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele;

(b)määruse (EL) 2019/1020 alusel seoses tõsist ohtu kujutavate toodetega kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 20.

2.Liikmesriigid võivad Safety Gate’is oma ametiasutuste või ettevõtjate võetud parandusmeetmetest liidu ühtlustamisõigusaktide ja määruse (EL) 2019/1020 sätete alusel teatada seoses toodetega, mis kujutavad endast tõsisest ohust väiksemat ohtu.

Teade esitatakse Safety Gate’is kahe tööpäeva jooksul alates parandusmeetme võtmisest.

3.Teate saamisel kontrollib komisjon, kas see vastab käesolevale artiklile ja nõuetele, mille ta on lõike 7 alusel seoses Safety Gate’i toimimisega kindlaks määranud, ning edastab selle teistele liikmesriikidele, kui need nõuded on täidetud.

4.Liikmesriigid teatavad Safety Gate’is viivitamata lõikes 1 osutatud parandusmeetmete ajakohastamisest, muutmisest või tühistamisest.

5.Kui liikmesriik on teatanud tõsist ohtu kujutavate toodete suhtes võetud parandusmeetmetest, teatavad teised liikmesriigid Safety Gate’is nende toodete suhtes seejärel võetud muudest meetmetest või tehtud toimingutest kahe tööpäeva jooksul alates nende võtmisest ja esitavad muu asjakohase teabe, sealhulgas tehtud katsete või analüüside tulemused.

6.Kui komisjon tuvastab tooted, mis tõenäoliselt kujutavad endast tõsist ohtu ja mille kohta liikmesriigid ei ole Safety Gate’is teadet esitanud, teavitab ta sellest liikmesriike. Liikmesriigid teevad asjakohased kontrollid ja kui nad võtavad meetmeid, teatavad nad neist Safety Gate’is kooskõlas lõikega 1.

7.Komisjon arendab välja määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ning Safety Gate’i vahelise liidese, et vältida andmete kahekordset sisestamist ja võimaldada luua kõnealusest info- ja teavitussüsteemist Safety Gate’i teate kavand.

8.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli rakendamine, eelkõige süsteemile juurdepääs ja süsteemi toimimine, süsteemi sisestatav teave, teadetele esitatavad nõuded ja ohutaseme hindamise kriteeriumid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Ohtlikest toodetest teatamise portaal ettevõtjatele

1.Komisjon haldab veebiportaali, mis võimaldab ettevõtjatel esitada turujärelevalveasutustele ja tarbijatele artikli 8 lõikes 11, artikli 9 lõike 2 punktis c, artikli 10 lõikes 8, artikli 11 lõigetes 3 ja 4 ning artiklis 19 osutatud teavet.

2.Komisjon koostab suunised ettevõtjatele mõeldud ohtlikest toodetest teatamise portaali praktiliseks rakendamiseks.

VII PEATÜKK

Komisjoni roll ja täitmise tagamise koordineerimine

Artikkel 26

Liidu meetmed endast tõsist ohtu kujutavate toodete vastu

1.Kui komisjon saab teada tootest või konkreetsest tootekategooriast või -rühmast, mis kujutab endast tõsist ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele, võib ta kas omal algatusel või liikmesriikide taotlusel võtta rakendusaktidega asjakohaseid meetmeid, mis on kohandatud olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele, kui samal ajal

(a)selgub eelnevatest konsultatsioonidest liikmesriikidega, et nende kujundatud või kujundatavad lähenemisviisid ohu käsitlemisele lahknevad üksteisest oluliselt, ning

(b)ei saa toote, tootekategooria või -rühma põhjustatavat ohtu selle iseloomu tõttu käsitleda asjaomaste toodete suhtes kohaldatavate liidu eriõigusaktidega ette nähtud muude menetlustega viisil, mis vastab juhtumi tõsidusele ja kiireloomulisusele, ning

(c)saab ohtu tulemuslikult kõrvaldada ainult liidu tasandil kohaldatavate asjakohaste meetmetega, et tagada tarbijate tervise ja ohutuse järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse ning siseturu nõuetekohane toimimine.

Nende meetmete hulgas võivad olla meetmed, millega keelatakse, peatatakse või piiratakse selliste toodete turule laskmine või turul kättesaadavaks tegemine või sätestatakse nende turustamise eritingimused, et tagada tarbijate ohutuse kõrgetasemeline kaitse.

Komisjon sätestab kõnealustes rakendusaktides sobivad kontrollimeetmed, mida liikmesriigid peavad nende aktide tulemusliku rakendamise tagamiseks võtma.

2.Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Rakendusaktis määratakse kindlaks kuupäev, mil selle kohaldamine lõpetatakse.

3.Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tarbijate tervise ja ohutusega, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 42 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavaid rakendusakte.

4.Liidust on keelatud eksportida toodet, mille turulelaskmine või liidu turul kättesaadavaks tegemine on lõike 1 või 3 kohaselt võetud meetmega keelatud, välja arvatud juhul, kui toote eksportimine on meetmega sõnaselgelt lubatud.

5.Iga liikmesriik võib esitada põhjendatud taotluse, et komisjon vaataks lõikes 1 või 3 osutatud meetme võtmise vajaduse läbi.

Artikkel 27

Vahekohtumehhanism

1.Tooteid, mida peab oma otsuse põhjal ohtlikuks ühe liikmesriigi turujärelevalveasutus, peavad käsitama ohtlikuna ka teiste liikmesriikide turujärelevalveasutused.

2.Kui teiste liikmesriikide turujärelevalveasutused jõuavad oma uurimise ja riskihindamise põhjal toote ohtlikkuse ja ohutaseme osas teistsugusele järeldusele, võivad asjaomased liikmesriigid taotleda komisjonilt vahekohtumenetluse algatamist. Sellisel juhul palub komisjon kõigil liikmesriikidel esitada soovituse.

3.Komisjon võtab lõikes 2 osutatud soovitusi arvestades vastu arvamuse asjaomase toote ohtlikkuse või vajaduse korral selle ohutaseme kohta.

4.Liikmesriigid võtavad komisjoni arvamust nõuetekohaselt arvesse.

5.Komisjon koostab suunised käesoleva artikli praktiliseks rakendamiseks.

Artikkel 28

Tarbijaohutuse võrgustik

1.Moodustatakse liikmesriikide tooteohutuse eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrgustik (tarbijaohutuse võrgustik).

2.Komisjon edendab tarbijaohutuse võrgustiku tööd ja võtab sellest osa, eeskätt halduskoostöö vormis.

3.Tarbijaohutuse võrgustiku eesmärk on eelkõige hõlbustada

(a)teabevahetust riskihindamiste, ohtlike toodete, katsemeetodite ja -tulemuste, uute teadussaavutuste ning kontrollitoimingute jaoks asjakohaste muude aspektide kohta;

(b)ühiste seire- ja katseprojektide juurutamist ja läbiviimist;

(c)oskusteabe ja parimate tavade vahetust ning koolituskoostööd;

(d)ohtlike toodete jälgimise, nende turult kõrvaldamise ja tagasinõudmise alase koostöö parandamist ELi tasandil;

(e)liikmesriikide tooteohutuse tagamise valdkonna koostöö tugevdamist ja eriti artiklis 30 osutatud tegevust.

4.Tarbijaohutuse võrgustik koordineerib oma tegevust liidu muu tegevusega.

5.Tarbijaohutuse võrgustik peab olema nõuetekohaselt esindatud ja osalema määruse (EL) 2019/1020 artikli 29 alusel loodud liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku tegevuses ning aitama kaasa selle tooteohutusega seotud tegevusele, et tagada turujärelevalvetoimingute piisav koordineerimine nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata valdkondades.

Artikkel 29

Ühistegevus tooteohutuse valdkonnas

1.Artikli 28 lõike 3 punktis b osutatud tegevuse raames võivad turujärelevalveasutused leppida teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega kokku tegevuses, mille eesmärk on tagada tarbijate tervise kaitse ja ohutus teatavate turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud tootekategooriate puhul, eelkõige selliste tootekategooriate puhul, mida on sageli peetud endast tõsist ohtu kujutavaks.

2.Turujärelevalveasutused ja vajaduse korral komisjon tagavad, et ühistegevuse kokkulepe ei põhjusta ettevõtjate vahelist ebaausat konkurentsi ega vähenda kokkuleppe osaliste objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust.

3.Turujärelevalveasutus võib kasutada oma tooteohutusega seotud uurimiste käigus toimunud tegevuse tulemusena saadud teavet.

4.Turujärelevalveasutus ja vajaduse korral komisjon teevad ühistegevuse kokkuleppe, sealhulgas selle osaliste nimed, üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 30

Lauskontrollid

1.Turujärelevalveasutused võivad otsustada võtta teatavate tootekategooriate suhtes samaaegseid koordineeritud kontrollimeetmeid (teha lauskontrolle), et kontrollida nende vastavust käesolevale määrusele, või avastada määruse rikkumisi.

2.Kui asjaomased turujärelevalveasutused ei ole kokku leppinud teisiti, koordineerib lauskontrolle komisjon. Lauskontrolli koordinaator võib vajaduse korral teha koondtulemused üldsusele kättesaadavaks.

3.Lauskontrolle tehes võivad turujärelevalveasutused kasutada V peatükis sätestatud uurimisõigusi ja kõiki muid neile riigisisese õigusega antud õigusi.

4.Turujärelevalveasutused võivad kutsuda lauskontrollidel osalema komisjoni ametnikke ja teisi komisjoni volitatud isikuid.

VIII PEATÜKK

Õigus teabele ja õiguskaitsevahendile

Artikkel 31

Ametiasutuste ja tarbijate vaheline teabevahetus

1.Liikmesriikide ametiasutuste või komisjoni teave meetmete kohta, mis on võetud seoses tarbijate tervisele ja ohutusele ohtu kujutavate toodetega, tuleb harilikult kooskõlas läbipaistvuse nõuetega ning seire- ja uurimistegevuseks vajalikke piiranguid mõjutamata üldsusele kättesaadavaks teha. Eeskätt peab üldsus saama teavet tuvastatud toote, ohu iseloomu ja võetud meetmete kohta. See teave tuleb esitada ka puuetega inimestele kättesaadaval kujul.

2.Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et nende ametnikud ja esindajad ei avalda käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet, mis kuulub nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, välja arvatud toodete ohutusomadusi käsitlev teave, mis tuleb tarbijate kaitseks avalikustada.

3.Ametisaladuse hoidmise kohustus ei takista jagada liikmesriikide pädevatele ametiasutustele teavet, mis on vajalik turuseire- ja järelevalvetoimingute tulemuslikkuse tagamiseks. Ametisaladuseks loetud teavet saavad ametiasutused tagavad sellise teabe kaitse.

4.Liikmesriigid annavad tarbijatele ja teistele huvitatud pooltele võimaluse esitada pädevatele ametiasutustele kaebusi tooteohutuse ning järelevalve- ja kontrollitegevuse kohta ning neid kaebusi tuleb nõuetekohaselt menetleda.

Artikkel 32

Safety Gate’i portaal

1.Artikli 31 lõike 1 ja artikli 19 kohaldamisel haldab komisjon Safety Gate’i portaali, mis annab üldsusele vaba juurdepääsu valitud teabele, mis on esitatud vastavalt artiklile 24.

2.Safety Gate’i portaali eraldi osas saavad tarbijad teatada komisjonile toodetest, mis kujutavad endast ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele. Komisjon võtab saadud teavet nõuetekohaselt arvesse ja tagab, et vajaduse korral võetakse sobivaid meetmeid.

3.Komisjon võtab rakendusaktiga vastu korra, mille alusel tarbijad esitavad teavet kooskõlas lõikega 2, ning korra, mille alusel see teave edastatakse asjaomastele riiklikele ametiasutustele võimalike meetmete võtmiseks. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 33

Ettevõtjate teave tarbijatele

1.Juhul kui toode nõutakse tagasi või kui toote ohutu kasutamise tagamiseks on tarvis juhtida tarbijate tähelepanu konkreetsele teabele (ohutushoiatus), teavitavad ettevõtjad sellest kooskõlas oma vastavate artiklites 8, 9, 10 ja 11 sätestatud kohustustega otse kõiki mõjutatud tarbijaid, keda neil on võimalik kindlaks teha. Ettevõtjad, kes koguvad oma klientide isikuandmeid, kasutavad seda teavet toodete tagasinõudmiseks ja ohutushoiatuste esitamiseks.

2.Kui ettevõtjad on loonud oma toodete registreerimise süsteemid või kliendilojaalsuse programmid muul eesmärgil kui klientidega ohutusteabe asjus ühenduse võtmiseks, annavad nad oma klientidele võimaluse esitada eraldi kontaktandmed üksnes ohutusprobleemide kohta teabe saamiseks. Sel eesmärgil kogutavad isikuandmed tuleb piirata vajaliku miinimumini ja neid võib kasutada üksnes selleks, et võtta tarbijatega ühendust seoses toote tagasinõudmise või ohutushoiatusega.

3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega toodete või teatavate tootekategooriate registreerimise nõuded. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.Kui kõigi mõjutatud tarbijatega ei ole võimalik otse ühendust võtta, levitavad ettevõtjad kooskõlas oma vastavate kohustustega toote tagasinõudmise teadet või ohutushoiatust muude asjakohaste kanalite kaudu, et tagada võimalikult lai haardeulatus, sealhulgas võimaluse korral oma veebisaidil, sotsiaalmeedias, uudiskirjades ja jaemüügipunktides ning vajaduse korral massimeedias esitatavate teadaannete ja muude sidekanaline kaudu. Teave peab olema kättesaadav ka puuetega tarbijatele.

Artikkel 34

Tagasinõudmise teade

1.Kui tarbijatele antakse kooskõlas artikli 33 lõigetega 1 ja 4 teavet toote tagasinõudmise kohta kirjalikult, tuleb seda teha tagasinõudmise teate vormis.

2.Tagasinõudmise teade peab olema kättesaadav selle (nende) liikmesriigi (liikmesriikide) keeles (keeltes), kus toode on turule lastud, ja sisaldama järgmist:

(a)pealkiri „Toote tagasinõudmine ohutuse kaalutlustel“;

(b)tagasi nõutava toote täpne kirjeldus, sealhulgas

i)toote foto, nimetus ja kaubamärk;

ii)toote identifitseerimisnumbrid, näiteks partii- või seerianumber, ning kui asjakohane, esitades graafiliselt, kust neid tootel leida;

iii)võimaluse korral teave selle kohta, millal ja kus toodet müüdi;

(c)tagasi nõutava tootega seostatava ohu selge kirjeldus, milles välditakse elemente, mis võivad tarbijate ettekujutust ohust pehmendada, sealhulgas sellised sõnu ja väljendeid nagu „vabatahtlik“, „ettevaatusabinõu“, „oma äranägemise järgi“ ja „harvadel/konkreetsetel juhtudel“, ning viiteid sellele, et õnnetusjuhtumitest teatatud ei ole;

(d)tarbijatelt eeldatava käitumise selge kirjeldus, sealhulgas korraldus lõpetada viivitamata tagasi nõutava toote kasutamine;

(e)kui see on asjakohane, selliste õiguskaitsevahendite selge kirjeldus, mida tarbijail on võimalik kasutada;

(f)tasuta telefoninumber või interaktiivne veebiteenus, mille kaudu tarbijad saavad rohkem teavet asjaomas(t)es liidu ametlikus(ametlikes) keel(t)es;

(g)üleskutse toote tagasinõudmist käsitlevat teavet võimaluse korral levitada.

3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega tagasinõudmise teate vormi, võttes arvesse teaduse ja turu arengut. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 35

Õigus õiguskaitsevahendile

1.Toodet tagasi nõudes pakub tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja tarbijale aegsasti tõhusat ja tasuta õiguskaitsevahendit, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2019/771 kohaldamist. Pakutav õiguskaitsevahend hõlmab vähemalt ühte järgmistest võimalustest:

(a)tagasi nõutud toote parandamine;

(b)tagasi nõutud toote asendamine sama liiki ohutu, vähemalt sama väärtuse ja kvaliteediga tootega;

(c)tagasi nõutud toote väärtuse hüvitamine.

2.Kui toote parandab, kõrvaldab või hävitab tarbija, käsitatakse seda tulemusliku vahendina üksnes juhul, kui tarbija saab seda teha lihtsalt ja ohutult. Sellisel juhul annab tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja tarbijale vajalikud juhised ja/või kui tarbija parandab toote ise, siis tasuta varuosad või tarkvarauuendused.

3.Õiguskaitsevahend ei tohi põhjustada tarbijale ebamugavusi. Tarbija ei pea kandma toote saatmise või muul viisil tagastamise kulusid. Kui toode ei ole oma olemuselt kaasaskantav, korraldab selle äraviimise ettevõtja.

IX PEATÜKK

Rahvusvaheline koostöö

Artikkel 36

Rahvusvaheline koostöö

1.Komisjon võib teha käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas koostööd, muu hulgas teabevahetuse vormis, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks seoses järgmisega:

(a)täitmise tagamise ja ohutuse, sealhulgas turujärelevalvega seotud meetmed;

(b)riskihindamismeetodid ja toodete katsetamise;

(c)toodete koordineeritud tagasinõudmised või muud sarnased meetmed;

(d)teaduslikud, tehnilised ja regulatiivsed küsimused, et parandada tooteohutust;

(e)tekkivad tervise ja ohutuse seisukohast olulised küsimused;

(f)standardimisega seotud tegevus;

(g)ametnike vahetused.

2.Komisjon võib anda kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele valitud teavet oma süsteemist „Safety Gate“ ning saada asjakohast teavet tarbijale mõeldud toodete ohutuse ning kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide võetud ennetavate, piiravate ja parandusmeetmete kohta. Komisjon jagab seda teavet vajaduse korral liikmesriikide ametiasutustega.

3.Lõikes 2 osutatud teabevahetus võib toimuda kas

(a)ebakorrapärase teabevahetuse vormis nõuetekohaselt põhjendatud konkreetsetel juhtudel või

(b)korrapärase teabevahetuse vormis halduskokkuleppe alusel, milles on kindlaks määratud vahetatava teabe liik ja teabe vahetamise kord.

4.Taotlejariikidel ja kolmandatel riikidel võib olla võimalik süsteemis „Safety Gate“ täiel määral osaleda, eeldusel et nende õigusaktid on asjakohaste liidu õigusaktidega kooskõlas ja et nad osalevad Euroopa standardimissüsteemis. Sellise osalemisega kaasnevad samasugused kohustused kui need, mis on käesoleva määrusega ette nähtud liikmesriikidele, sealhulgas teatamiskohustus ja järelmeetmete võtmise kohustus. Täielik osalemine Safety Gate’is põhineb liidu ja asjaomaste riikide vahelistel kokkulepetel vastavalt nendes kokkulepetes kindlaks määratud korrale.

5.Kogu käesoleva artikli kohane teabevahetus, niivõrd kui see hõlmab isikuandmeid, toimub kooskõlas liidu andmekaitsenormidega. Isikuandmeid edastatakse ainult sellises mahus, mis on vajalik tarbijate tervise või ohutuse kaitseks.

6.Käesoleva artikli kohaselt vahetatud teavet kasutatakse üksnes tarbijate tervise või ohutuse kaitseks ning selles järgitakse konfidentsiaalsusnõudeid.

X PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel 37

Rahastamine

1.Liit peab käesoleva määruse kohaldamisega seoses rahastama järgmisi meetmeid:

(a)artiklis 28 osutatud tarbijaohutuse võrgustiku ülesannete täitmine;

(b)artiklis 23 osutatud Safety Gate’i arendamine ja toimimine, sealhulgas elektrooniliste koostalitlusvõimealaste lahenduste väljatöötamine järgmiseks:

–andmevahetus Safety Gate’i ja riiklike turujärelevalvesüsteemide vahel;

–andmevahetus Safety Gate’i ja riiklike tollisüsteemide vahel;

–andmevahetus muude asjaomaste piiratud ligipääsuga süsteemidega, mida kasutavad täitmise tagamise eesmärgil turujärelevalveasutused;

(c)artiklis 32 osutatud Safety Gate’i portaali ja artiklis 25 osutatud ettevõtjatele mõeldud ohtlikest toodetest teatamise portaali, sealhulgas platvormide ja kolmandate isikutega andmete vahetamiseks ette nähtud avaliku, ligipääsupiiranguteta tarkvaraliidese arendamine ja hooldamine.

2.Liit võib käesoleva määruse kohaldamisega seoses rahastada järgmisi meetmeid:

(a)artiklis 36 osutatud rahvusvahelise koostöö vahendite väljatöötamine;

(b)turujärelevalve ja tooteohutuse suuniste koostamine ja ajakohastamine;

(c)tehniliste või teaduslike eksperditeadmiste kättesaadavaks tegemine, et abistada komisjoni turujärelevalve halduskoostöö rakendamisel;

(d)eel- või abitegevus seoses käesoleva määruse kohaldamise seisukohast asjakohaste turujärelevalvemeetmete rakendamisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, suunised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, uurimistöö, andmebaaside väljatöötamine ja hooldamine, koolitustegevus, laboritöö, pädevuse kontroll, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö;

(e)liidu turujärelevalvekampaaniad ja seotud tegevus, sealhulgas vahendid ja seadmed, IT-vahendid ja koolitus;

(f)tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ning liidu turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.

3.Käesoleva määruse meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 2018/1046 42 kas otse või kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

4.Eelarvepädevad institutsioonid määravad kehtiva finantsraamistiku piires igal aastal kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

5.Eelarvepädevate institutsioonide poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulud, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaste meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kulud, mis on seotud uuringute, ekspertidega toimuvate kohtumiste ning teabe- ja kommunikatsioonimeetmetega, sealhulgas ettevõtjate teavitamisega liidu poliitilistest prioriteetidest niivõrd, kuivõrd need kulud on seotud turujärelevalvemeetmete üldeesmärkidega, samuti infotehnoloogiavõrgustikega seotud kulud, kui need võrgustikud keskenduvad teabe töötlemisele ja vahetamisele, ning kõik muud tehnilise ja haldusabi kulud, mida komisjon käesoleva määruse kohaste meetmete haldamisel kannab.

Artikkel 38

Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjon võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetusmeetmete, tõhusa kontrolli ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide alusel ja kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ühtse turu programmi ja selle jätkuprogrammi alusel liidu vahendeid 43 .

3.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 44 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 45 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et tuvastada, kas programmi alusel rahastatava toetuslepingu, toetusotsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja juurdlust.

XI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 39

Vastutus

1.Käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused, mis käsitlevad toote turule laskmise piiramist või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasinõudmist, ei mõjuta asjaomaste isikute vastutuse hindamist asjaomase juhtumi suhtes kehtiva riigisisese õiguse alusel.

2.Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu direktiivi 85/374/EMÜ 46 .

Artikkel 40

Karistused

1.Liikmesriigid kehtestavad normid käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest normidest ja meetmetest hiljemalt [lisada kuupäev – kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata kõigist nende normide ja meetmete hilisematest muudatustest.

2.Liikmesriigid võtavad karistuste määramisel võimaluse korral arvesse vähemalt järgmisi soovituslikke kriteeriume:

(a)rikkumise kestus või ajaline mõju, selle laad ja raskusaste, eelkõige tarbijale avaldunud ohu tase;

(b)turul kättesaadavaks tehtud ohtlike toodete arv või mõjutatud tarbijate arv või mõlemad;

(c)ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha roll ja vastutus;

(d)ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha võetud meetmed tarbijate kantud kahju õigeaegseks leevendamiseks või heastamiseks;

(e)kui see on asjakohane, siis kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

(f)ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha varasemad rikkumised;

(g)kui vastavad andmed on saadaval, siis see, missugust rahalist kasu ettevõtja või internetipõhine kauplemiskoht rikkumisest otse või kaudselt sai või missugust rahalist kahju ta sellega otse või kaudselt vältis;

(h)ettevõtja suurus;

(i)ametiasutusega tehtud koostöö ulatus;

(j)millisel viisil sai ametiasutus rikkumisest teada, eelkõige kas ettevõtja või internetipõhine kauplemiskoht teatas rikkumisest aegsasti ja missugusel määral ta seda tegi;

(k)juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad muud raskendavad või kergendavad tegurid.

3.Ettevõtjate või kui see on asjakohane, internetipõhiste kauplemiskohtade toime pandud rikkumiste liigid, mille suhtes kohaldatakse karistusi, on järgmised:

(a)üldise tooteohutuse nõude rikkumine;

(b)ametiasutusele turule lastud ohtlikust tootest õigel ajal teatamata jätmine;

(c)otsuste, korralduste, ajutiste meetmete, ettevõtja kohustuste või muude käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmete täitmata jätmine;

(d)artiklites 8, 9, 10, 11 ning 18 ja 19 osutatud, jälgitavuse ja teavitamisega seotud kohustuste täitmata jätmine;

(e)turujärelevalveasutuste nõudmise peale vale, ebatäpse või eksitava teabe esitamine;

(f)nõutud teabe ettenähtud tähtaja jooksul esitamata jätmine;

(g)kontrollidele allumisest keeldumine;

(h)kontrolli käigus nõutavate dokumentide või toodete esitamata jätmine;

(i)katsetulemuste võltsimine.

4.Rahatrahvi korral on karistuse maksimaalne suurus vähemalt 4 % ettevõtja või kui see on asjakohane, internetipõhise kauplemiskoha aastakäibest asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides.

5.Liikmesriigid võivad määrata ka perioodilisi karistusmakseid, et sundida ettevõtjaid, või kui see on asjakohane, internetipõhiseid kauplemiskohti

(a)lõpetama käesoleva määruse sätete rikkumise;

(b)täitma parandusmeetmete määramise otsust;

(c)andma täielikku ja õiget teavet;

(d)alluma kontrollile;

(e)võimaldama turujärelevalveasutustel oma veebiliidesest andmeid ekstraheerida.

6.Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks käesoleva määruse alusel määratud karistuste liigi ja suuruse ning teevad kindlaks käesoleva määruse tegelikud rikkumised ja ettevõtjad või internetipõhised kauplemiskohad, kellele karistused on määratud.

7.Komisjon koostab ja avaldab igal aastal aruande liikmesriikide kehtestatud karistuste kohta.

8.Lõikes 6 osutatud teavet ei avaldata lõikes 7 osutatud aruandes ühelgi järgmistest juhtudest:

(a)kui on vaja kaitsta juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsust;

(b)kui teabe avaldamine tekitaks ettevõtjale või internetipõhisele kauplemiskohale ebaproportsionaalset kahju;

(c)kui tegemist on füüsilise isikuga, välja arvatud juhul, kui isikuandmete avaldamine on põhjendatud erandlike asjaoludega, muu hulgas rikkumise raskusega.

Artikkel 41

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse volitus võtta käesolevas artiklis sätestatud tingimustel vastu delegeeritud õigusakte.

2.Artikli 17 lõikes 3 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [lisada kuupäev – käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 17 lõikes 3 osutatud volituse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 47 sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi nimetatud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

6.Artikli 17 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui neile on õigusaktist teatatud, esitanud selle suhtes vastuväiteid, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 42

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 43

Hindamine

1.Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt [järgmiseks kuupäevaks: lisada kuupäev viis aastat pärast jõustumist]. Komisjon esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruandes hinnatakse eelkõige, kas käesoleva määrusega on saavutatud eesmärk tugevdada tarbijate kaitset ohtlike toodete eest, võttes arvesse määruse mõju ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

2.Taotluse korral esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse hindamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 44

Määruse (EL) nr 1025/2012 muudatused

1.Määrust (EL) nr 1025/2012 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 10 lisatakse lõige 7:

„7. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../... 48 [käesolev määrus] toetuseks koostatud Euroopa standard vastab kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud üldisele ohutusnõudele ja [kõnealuse määruse artiklis [6]] osutatud eriohutusnõuetele, avaldab komisjon viite sellisele Euroopa standardile viivitamata Euroopa Liidu Teatajas.“

Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmiselt:

„1. Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et harmoneeritud standard või määruse (EL) .../... [käesolev määrus] toetuseks koostatud Euroopa standard ei vasta täielikult nõuetele, mida see peaks eesmärgi kohaselt täitma ja mis on sätestatud asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides või kõnealuses määruses, teatab ta sellest komisjonile ja lisab üksikasjaliku selgituse. Pärast konsulteerimist asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega loodud komiteega (kui see on olemas) või määrusega (EL) .../... [käesolev määrus] loodud komiteega või valdkondlike ekspertidega otsustab komisjon

(a)avaldada viited asjaomasele harmoneeritud standardile või määruse (EL) .../... [käesolev määrus] toetuseks koostatud Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega;

(b)säilitada viited asjaomasele harmoneeritud standardile või määruse (EL) .../... [käesolev määrus] toetuseks koostatud Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, säilitada need piirangutega või need eemaldada.

2.Komisjon avaldab oma veebisaidil teabe harmoneeritud standardite ja määruse (EL) .../... [käesolev määrus] toetuseks koostatud Euroopa standardite kohta, mille kohta on tehtud lõikes 1 osutatud otsus.

3.Komisjon teatab lõikes 1 osutatud otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajaduse korral asjaomaste harmoneeritud standardite või määruse (EL) .../... [käesolev määrus] toetuseks koostatud Euroopa standardite läbivaatamist.“

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

1.Direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ tunnistatakse alates [kohaldamise alguskuupäevast] kehtetuks.

2.Viiteid direktiivile 87/357/EMÜ ja direktiivile 2001/95/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja määrusele (EL) nr 1025/2012 ning loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 46

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei tohi takistada direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritud toodete turul kättesaadavaks tegemist, kui need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ning kui need on turule lastud enne [lisada kuupäev – käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

Artikkel 47

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse üldist tooteohutust ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Nimetus: 03 – Ühtne turg –

Peatükk: 03 02 Ühtse turu programm

Punkt: 03 02 04 Tarbijate ja kodanikuühiskonna võimaluste avardamine ning kõrgetasemelise tarbijakaitse ja tooteohutuse tagamine, sealhulgas lõppkasutajate osalemine finantsteenustealase poliitika kujundamisel

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

◻ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 49

⌧ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Tarbijakaitse, süvendatum ja õiglasem siseturg; digitaalne ühtne turg.

Tagada, et siseturule lastakse ainult ohutuid tooteid, ning garanteerida tarbijate ohutuse ja kaitse kõrge tase ning ettevõtjatele võrdsed tingimused ühtsel turul.

Ettepaneku eesmärk on vaadata läbi direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, et tagada ELi tarbijate kaitse ohtlike toodete eest ja samal ajal ühtse turu nõuetekohane toimimine, eelkõige ettevõtjatele võrdsed võimalused.

Kavandatud eelarvestatud meetmete eesmärk on jätkata ja arendada turujärelevalvega seotud koostöömeetmeid (sealhulgas rahvusvahelisel tasandil) ja andmevahetust võimaldavate ning tarbijaid ja ettevõtjaid ohtlikest toodetest teavitavate elektrooniliste liideste rahastamist ning rakendada uut ettepanekut (rakendus- ja delegeeritud õigusaktide ning ulatuslikuma standardimistegevuse kaudu).

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr.

1. Täitevasutustevaheliste turujärelevalve koostöömenetluste tugevdamine, et vähendada killustatust ja ebatõhusust.

2. Tegevussuutlikkuse suurendamine, tõhususe ja vahendite kättesaadavuse parandamine ettepaneku jõustamise ja rakendamise koordineerimiseks (järelevalve, delegeeritud õigusaktid), standardimismenetluse kasutamise suurendamine.

3. Jõustamisvahendite tõhustamine, mis võimaldaks turujärelevalveasutustel kasutada heidutavamaid, tulemuslikumaid ja tulevikukindlamaid vahendeid.

4. Ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetamise parandamine nii ELis kui ka välispartneritega (sealhulgas IT-vahendite abil). Ettevõtjate ja tarbijate parem teavitamine ohtlikest toodetest IT-vahendite abil.

5. Tarbijale mõeldud ühtlustamata tooteid käsitlevate ELi tooteohutusalaste õigusaktide järgimise edendamine.

Eesmärgid hõlmavad turujärelevalvet ELis ja välispiiridel ning nii digitaalseid kui ka traditsioonilisi tarneahelaid.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Sihtrühm on kõik Euroopa Liidu tarbijad, kes saavad kasu siseturule lastavatest ohutu Tugevam turujärelevalve on kasulik Euroopa tootjatele, sest sellega välditakse ebavõrdseid tingimusi, mille põhjustavad ettevõtjad, kes ei täida oma kohustust kaitsta tarbijate tervist ja ohutust.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Ettepaneku rakendamise järelevalve põhineb järelevalve ja jõustamise eelnevalt kindlaks määratud põhinäitajatel. Komisjon hakkab läbivaadatud üldise tooteohutuse direktiivi rakendamist jälgima pärast algatuse jõustumist.

Mõjuhinnangus määrati kindlaks rühm järelevalvenäitajaid, mida pakuti välja kindlaksmääratud poliitikaeesmärkide saavutamise jälgimiseks (vt mõjuhinnangu punkt 9).

Järelevalvet teeb peamiselt komisjon, tuginedes korrapärastele kogu ELi hõlmavatele tarbijauuringutele, ettevõtjate ja turujärelevalveasutuste esitatud andmetele ning Safety Gate’i andmetele. Järelevalve ja hindamine toimub võimaluse korral olemasolevate andmeallikate alusel.

Ettepanekus sätestatakse liikmesriikide aruandekohustused. Kõnealune aruandlus lähtub täitmise tagamise näitajatest, mis määratakse täpsemalt kindlaks uuringu põhjal. Komisjon viib läbi uuringu, mille eesmärk on määrata tooteohutuse valdkonnas kindlaks ühised praktilised ja asjakohased täitmise tagamise näitajad, mis lepitakse kokku liikmesriikidega.

Komisjon on kaardistanud ka olemasolevad kahjuteabe allikad ja kaalunud võimalust luua ELi tasandi kahjuandmebaas, et aidata rakendada tooteohutust käsitlevaid õigusakte. Praegu hindab komisjon sellise kogu ELi hõlmava kahjuandmebaasi loomise (liikmesriikidega koordineeritud meetmete kaudu) kulusid ja tulusid.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Käesoleva ettepaneku eesmärk on saavutada järgmist:

uue tehnoloogia toodetest tuleneva riski hindamine paraneb pärast ettepaneku vastuvõtmist, mis võimaldab seadusandliku akti paremat toimimist turvavõrguna.

Lühiajalises perspektiivis loodame, et internetis ostetud tarbijale mõeldud toodete ohutus paraneb tänu parematele internetimüügi turujärelevalve normidele ja internetipõhiste kauplemiskohtade rangematele tooteohutusega seotud kohustustele.

Ühtlustamata toodete turujärelevalve normid viiakse vastavusse ühtlustatud toodete turujärelevalve normidega. Lisaks sellele tõhustab kõigi toodete turujärelevalve normide mõningane parandamine käesoleva algatuse raames turujärelevalvet ja tagab keskpikas perspektiivis suurema tooteohutuse.

Praeguse Safety Gate’i / RAPEXi süsteemi kavandatud parandamine muudab teabevahetuse kiiremaks, võimaldades võtta parandusmeetmeid varem.

Toodete tagasinõudmise tulemuslikkus peaks lähiajal tänu tagasinõudmise menetluse ja tarbijate teavitamise paranemisele suurenema.

Ühtlustamata toodete standardimisprotsessi suurem tõhusus komisjoni tasandil hõlbustab kõnealustele toodetele standardite kehtestamist: võime eeldada, et keskpikas perspektiivis suureneb standardite arv. Euroopa standardite laialdasem kasutamine annab tootjatele suurema kindlustunde, et nende tooted vastavad asjakohastele ohutusnõuetele, ning võimaldab ettevõtjatel konkureerida võrdsetel tingimustel, tagades neile võrdsed võimalused.

Ettepanekuga ühtlustatakse toiduga sarnanevate toodete riskihindamine ja tagatakse seeläbi nende võrdne kohtlemine kõigis liikmesriikides.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)

Üldise tooteohutuse direktiivi hindamine ja käesoleva ettepaneku mõjuhinnang näitab, et ELi osalemine ühtlustamata toodete tooteohutuse tagamisel on selgelt kasulik:

– ühised liidu normid võimaldavad turujärelevalves mastaabisäästu, eriti kui silmas pidada internetimüügi hüppelist kasvu, mis suurendab piiriülest müüki ja otseimporti väljastpoolt ELi. Turujärelevalve kulusid aitavad jagada ka ELi liikmesriikide ühised turujärelevalvemeetmed ja teabevahetus;

– ELi meetmed võimaldavad teavet levitada kiiremini ja tõhusamalt, eelkõige süsteemi „Safety Gate“ / RAPEXi kaudu, tagades seega kiire meetmete võtmise ohtlikest toodetest hoidumiseks kogu ELis ja võrdsed võimalused;

– ELi tasandi ühiste tooteohutuse normide positiivne mõju väljendub kulude kokkuhoius ja ettevõtjate halduskoormuse ja keerukate nõuete vähenemises, kuna sellega välditakse olukorda, kus ettevõtjad peavad järgima erinevaid riigisiseseid norme. See võimaldab ka kaupade vaba ringlust ELis ja tihedamat koostööd liikmesriikide vahel;

– liidu ühised normid võimaldavad välja töötada ELi tooteohutusstandardid, mis lihtsustavad kogu ELi hõlmavate ohutuse eelduste kehtestamisega tooteohutusnõuete täitmist ettevõtjate jaoks (ja võivad vähendada sellega seotud kulusid);

– rahvusvahelisel tasandil on üldise tooteohutuse direktiivi alusel kehtestatud ühised sätted võimaldanud ELil ka jõulisemalt edendada kõrget ohutustaset välismaiste tootjate seas, aidates seega lahendada probleeme, mis kaasnevad kolmandatest riikidest pärit kaupade üha suurema ringlusega internetimüügi kaudu.

Oodatav liidu lisaväärtus (ex post)

ELi tasandi meetmetega parandatakse siseturu toimimist, sest ühtsed tooteohutuse ja turujärelevalve normid kogu ELis tagavad ettevõtjate võrdsema kohtlemise ja aitavad seega tõenäoliselt vähendada moonutatud konkurentsi ELi ühtsel turul. Tõhusam turujärelevalve ja parem liikmesriikidevaheline koordineerimine suurendab ohtlike toodete avastamise tõenäosust ning tugevdab seega tarbijakaitset ja usaldust.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Liit võttis esimese üldise tooteohutuse määruse vastu 1992. aastal. Praegu kehtiv üldise tooteohutuse direktiiv võeti vastu 2001. aastal. Kehtiva üldise tooteohutuse direktiivi hindamine ja sidusrühmade seisukohad näitasid, et üldise tooteohutuse direktiiv on endiselt väga asjakohane õigusakt, eelkõige tänu oma turvavõrgu funktsioonile. Üldiselt näib, et see on täitnud oma eesmärke: taganud tarbijate ohutuse kõrge taseme ja samal ajal ka tulemuslikult toimiva kaupade siseturu; näeme siiski, et ikka veel jõuab liiga palju ohtlikke tooteid tarbijateni või jääb nende kätte, mis ongi käesoleva ettepaneku põhjuseks.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepaneku eesmärk on vaadata läbi direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, et tagada ELi tarbijate kaitse ohtlike toodete eest, tagades samal ajal ühtse turu nõuetekohase toimimise, eelkõige võrdsed võimalused ettevõtjatele. Seetõttu sobib see täielikult kokku ühtse turu programmi määruse artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärgiga edendada tarbijate huve ning tagada tarbijakaitse kõrge tase ja tooteohutus.

Finantsmõju tegevusassigneeringutele kaetakse täielikult eraldistest, mis on ette nähtud 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus ühtse turu programmi rahastamispaketi raames.

Ettepanek on üks uue tarbijakaitse tegevuskava õiguslikest algatustest.

Ettepanekuga tagatakse parem kooskõla turujärelevalvet ja toodete nõuetelevastavust käsitleva määruse (EL) 2019/1020 sätetega. Turvavõrguna on ettepanek kooskõlas ühtlustatud õigusaktidega ja täiendab neid kahel viisil. Esiteks kohaldatakse seda tervikuna tarbijale mõeldud toodete suhtes, mis ei kuulu ühtlustatud õigusaktide kohaldamisalasse (nt mööbel, lapsehooldusvahendid, rõivad). Teiseks kohaldatakse seda osaliselt ühtlustatud õigusaktidega hõlmatud tarbijale mõeldud toodete (nt mänguasjad või autod) suhtes, kui ühtlustatud õigusaktid üldise tooteohutuse direktiiviga hõlmatud tooteohutuse aspekte ei käsitle.

Toiduainete ohutust reguleeritakse eraldi üldiste toidualaste õigusnormide määrusega (EÜ) nr 178/2002. Määrusel (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta võib aga olla ettepanekuga ühisosa, kui tegemist on selliseid materjale sisaldavate toodetega (nt korduskasutatavad lõunakarbid), ning see on ettepanekuga kooskõlas. Toiduga kokkupuutuvaid materjale sisaldavate ohtlike toodete kohta võidakse saata ohutushoiatusi mõlemas hoiatussüsteemis (toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem RASFF ja toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteem Safety Gate / RAPEX).

Ettepanek on täielikult kooskõlas ja kokkusobiv muude ELi poliitikavaldkondadega ning hiljutiste ettepanekutega tugevdada täitmise tagamist muudes poliitikavaldkondades, nagu näiteks järgmistega:

– digiteenuste õigusakt: digiteenuste õigusakti ettepaneku eesmärk on kehtestada uued kohustused digivahendajatele, muu hulgas selle kohta, kuidas käituda nende veebisaitidel hoitava ebaseadusliku sisuga, mille alla kuuluvad ka ohtlikud tooted. Digiteenuste õigusakt kehtestab digivahendajatele üldised horisontaalsed kohustused ja jätab ruumi konkreetsematele (nt tooteohutust käsitlevatele) õigusaktidele seoses teatavat liiki ebaseadusliku sisuga. Käesoleva ettepanekuga reguleeritakse ka muid internetimüügi tooteohutuse aspekte, mis ei ole seotud digivahendajate rolliga, nagu müüjate roll ja turujärelevalveasutuste volitused;

– tehisintellekti horisontaalne raamistik: selle eesmärk on keskenduda suure riskiga rakendustele. Sellest tulenevalt toimib see tooteohutuse küsimustes sarnaselt valdkondlike õigusaktidega, kehtestades tehisintellekti rakendustele erinõuded, ning käesolevat ettepanekut kohaldatakse selliste toodete ja aspektide turvavõrguna, mis ei ole hõlmatud muude valdkondlike õigusaktidega, et luua õiguslik alus selliste toodete turult kõrvaldamiseks eesmärgiga tagada tarbijate tulemuslik kaitse;

– küberturvalisuse direktiiv: hiljutises ettepanekus sätestatakse kõigile liikmesriikidele kohustus võtta vastu riiklik võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia, et suurendada küberturvalisust kogu ELis. See ei sisalda siiski küberturvalisuse miinimumnõudeid tarbijale mõeldud toodetele ega anna seega ametiasutustele õiguslikku alust võtta meetmeid selliseid riske kätkevate toodete vastu;

– ringmajandus: vastavalt uuele ringmajanduse tegevuskavale peaksid ELi turule lastavad tooted olema kestlikumad ja seetõttu tuleks need disainida nii, et need kestaksid kauem ning et neid oleks kergem parandada ja uuendada, ringlusse võtta ja uuesti kasutada. On väga oluline, et parandatud, uuendatud, ringlussevõetud või korduskasutatavad tooted vastaksid jätkuvalt tooteohutuse nõuetele. Ökodisaini direktiivi kohaselt tuleb konkreetse disainilahenduse valimisel arvesse võtta mõju ohutusele ja tervisele; lõpptoodetega seotud ohutusküsimusi siiski eraldi ei käsitleta. Kestliku tootepoliitika algatuse (millega asendatakse ökodisaini direktiiv ja laiendatakse selle kohaldamisala) eesmärk on eelkõige parandada asjaolu, et paljusid tooteid ei saa kergesti ja ohutult korduskasutada, parandada või ringlusse võtta. Ringmajanduse toodete teatavate ohutusaspektide puhul, mida ringmajanduse tegevuskava algatustes konkreetselt ei käsitleta, on oluline käesoleva ettepaneku turvavõrgu funktsioon.

Seega ei ole tegemist kattuvusega, vaid need algatused täiendavad üksteist. Tooteohutuse õigusaktidesse oluliste alternatiivsete poliitikavaldkondade aspektide integreerimise eelis on seega tarbijatele tõelise turvavõrgu tagamine, tänu millele saame olla kindlad, et kõik toiduks mittekasutatavad tarbijale mõeldud tooted ELi turul on ohutud.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☒ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 50

☒ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–☒ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–☒rakendusametite kaudu;

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Täitevasutus võiks hallata konkreetsete projektide lepingulisi aspekte vastava peadirektoraadi järelevalve all.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Ettepanek sisaldab hindamiskohustust.

Ettepanekuga tugevdatakse turujärelevalveasutusi ja komisjoni ühendavat IT-süsteemi Safety Gate. Selle IT-süsteemi abil saaks tegevust jälgida pidevalt ja tõhusalt.

Järelevalvet IT-süsteemi kaudu täiendab olemasoleva tarbijaohutuse võrgustiku töö ning liikmesriikide poolt riiklike täitmise tagamise strateegiate raames usaldusväärsema ja põhjalikuma teabe andmine ühtlustamata toodete tooteohutuse ja täitmise tagamise tegevuse kohta.

Erieesmärkide saavutamist jälgitakse eelnevalt kindlaksmääratud näitajate alusel.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt võimaldab hoida otsekontakte liikmesriikide ametiasutuste ja tegevusse kaasatud sidusrühmadega. Eelarve otsese täitmise kaudu saab komisjon paremini kohandada meetmeid poliitika vajadustele, et võimaldada suuremat paindlikkust prioriteetide kohandamisel tekkivate vajaduste korral ja aidata kaasa liidu ühiste eesmärkide saavutamisele.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Tegevusriskid on seotud IT-süsteemiga „Safety Gate“: risk, et IT-süsteem ei suuda tõhusalt toetada turujärelevalveasutuste ja tarbijaohutuse võrgustiku koostööd.

Tegevusriskid on seotud ka liikmesriikides turujärelevalveasutustele eraldatud vahendite suurusega.

Riskide leevendamiseks rakendatakse tulemuslikke IT-juhtimise protsesse, mis kaasavad aktiivselt süsteemide kasutajaid.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Kontrollikulud on IT-süsteemi enda arendamisega seotud assigneeringutega võrreldes tühised.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Komisjoni rakendatavate meetmete suhtes kohaldatakse eel- ja järelkontrolle vastavalt finantsmäärusele. Käesoleva määruse rakendamise rahastamise otsustes ja kokkulepetes antakse komisjonile, sealhulgas OLAFile ja kontrollikojale, sõnaselgelt pädevus teha auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata 51

EFTA riigid 52

kandidaatriigid 53

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

03.020401

Liigendatud

JAH

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Nr: 1
Peadirektoraat: õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat			Aasta 2024 54	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
•Tegevusassigneeringud							Pärast 2027. aastat
Eelarverida 55 03.020401:	Kulukohustused	(1a)	7,000	7,000	7,000	7,000		28,000
	Maksed	(2a)	2,100	7,000	7,000	7,000	4,900	28,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 56
Eelarverida 03010101:		(3)	0,200	0,200	0,200	0,200		0,800
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	7,200	7,200	7,200	7,200		28,800
	Maksed	= 2a + 2b +3	2,300	7,200	7,200	7,200	4,900	28,800

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Peadirektoraat: õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat
•Personalikulud		3,054	3,054	3,054	3,054		12,216
•Muud halduskulud		0,095	0,095	0,095	0,095		0,380
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	3,149	3,149	3,149	3,149		12,596

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

3,149

3,149

3,149

3,149

12,596

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024 57	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	10,349	10,349	10,349	10,349		41,396
	Maksed	5,449	10,349	10,349	10,349	4,900	41,396

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩			Aasta 2024		Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027		Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)						KOKKU
	VÄLJUNDID
	Liik 58	Keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 59			Täitevasutustevaheliste turujärelevalve koostöömenetluste tugevdamine, et vähendada killustatust ja ebatõhusust.
Tooteohutust käsitlev koordineeritud tegevus	tegevused	0,300	10	3,000	10	3,000	10	3,000	10	3,000							40	12,000
Uuringud, vastastikused eksperdihinnangud, riiklike tooteohutusstrateegiate katsetamine	aruanded	0,200	2	0,400	2	0,400	2	0,400	2	0,400							8	1,600
Erieesmärk nr 1 kokku			12	3,400	12	3,400	12	3,400	12	3,400							48	13,600
ERIEESMÄRK nr 2 ...			Tegevussuutlikkuse suurendamine, tõhususe ja vahendite kättesaadavuse parandamine ettepaneku jõustamise ja rakendamise koordineerimiseks (järelevalve, delegeeritud õigusaktid), standardimismenetluse kasutamise suurendamine
Ettepaneku rakendamine (delegeeritud õigusaktid, järelevalve, standardimine)
Erieesmärk nr 2 kokku
ERIEESMÄRK nr 3			Täitmise tagamise vahendite tõhustamine, mis võimaldaks turujärelevalveasutustel kasutada heidutavamaid, tulemuslikumaid ja tulevikukindlamaid vahendeid
Suurandmed ja muud uuenduslikud vahendid internetipõhise turu järelevalve ja tooteohutuse valdkonnas –	andmekogumine IT-vahendid	0,125	2	0,250	2	0,250	2	0,250	2	0,250								1,000
Erieesmärk nr 3 kokku			2	0,250	2	0,250	2	0,250	2	0,250								1,000
ERIEESMÄRK nr 4			Ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetamise parandamine nii ELis kui ka välispartneritega (sealhulgas IT-vahendite abil). Ettevõtjate ja tarbijate parem teavitamine ohtlikest toodetest IT-vahendite abil
Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“	IT-süsteemid	0,166	9	1,500	9	1,500	9	1,500	9	1,500								6,000
Andmevahetus rahvusvaheliste partneritega ja muu rahvusvaheline koostöö	Seos muude süsteemidega	0,35	3	1,050	3	1,050	3	1,050	3	1,050								4,200
Erieesmärk nr 4 kokku			12	2,550	12	2,550	12	2,550	12	2,550								10,200
ERIEESMÄRK nr 5			Tarbijale mõeldud ühtlustamata tooteid käsitlevate ELi tooteohutusalaste õigusaktide järgimise edendamine.
Edendus- ja teabevahetusmeetmed	Konverentsid, ajakirjandus, kampaaniad	0,2	4	0,800	4	0,800	4	0,800	4	0,800								3,200
Erieesmärk nr 5 kokku			4	0,800	4	0,800	4	0,800	4	0,800								3,200
KOKKU				7,000		7,000		7,000		7,000								28,000

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2024 60

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	3,054	3,054	3,054	3,054	12,216
Muud halduskulud	0,095	0,095	0,095	0,095	0,380
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU	3,149	3,149	3,149	3,149	12,596
KOKKU	3,149	3,149	3,149	3,149	12,596

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		18	18	18	18
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 61
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)		5	5	5	5
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz 62	- peakorteris
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		23	23	23	23

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

(Jälgitavuse ja tagasinõudmisega seotud) delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine, uute koostöömeetmete loomine (uus vahekohtumehhanism, vastastikused eksperdihinnangud, koostöö liidu toodete nõuetelevastavuse võrgustikuga), riiklike tooteohutusstrateegiate katsetamine, seoste parandamine muude andmebaasidega (ICSMS, toll), rahvusvaheline koostöö ja määruse rakendamise järelevalve. Standardimistegevuseks rakendusaktide ettevalmistamine.

AD-kategooria töötajad: tooteohutus ja turujärelevalve, tehniline ja õiguslik analüüs, ühismeetmete haldamine, turujärelevalve eriteadmised, projektijuhtimine, Safety Gate’i koordineerimine ja rakendamine, rahvusvaheline koostöö, tarbijaohutuse võrgustiku sekretariaat, teabevahetus- ja edendusmeetmed, IT- ja andmesüsteemide järelevalve ja finantsjuhtimine.

AST-kategooria töötajad: toetavad koosolekute korraldamist ja kõiki haldusülesandeid.

Koosseisuvälised töötajad

Tavapärane IT-hooldus ja konkreetsed arendusprojektid.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–☒ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

Ümberplaneerimist ei ole vaja.

–◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

–◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☒ ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N 63	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 64
		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Uus tarbijakaitse tegevuskava. Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist“ (COM(2020) 696 final).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – „Üheskoos uue majanduskasvu eest”/*“ (KOM(2011) 206 lõplik).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ (COM(2015) 550 final).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(12) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020) 825 final).

(13) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(15) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).

(16) Artikli 169 eesmärkide saavutamiseks osutatakse selles artiklile 114.

(17) Samuti on tooteohutus osa ELi poliitikaga tagatud tarbijakaitse kõrgest tasemest (vt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 38) ja seetõttu üks ELi tarbijakaitsepoliitika tugisambaid.

(18) Kauplejad proovivad erinevaid ELi sissetoomise kohti.

(19) Vt tarbijaohutuse võrgustiku tehisintellekti, seotud toodete ja muude tooteohutusega seotud uute ülesannetega tegeleva alarühma 2020. aasta detsembri arvamus.

(20) Tagasiside tegevuskava kohta: Üldise tooteohutuse direktiiv – ülevaade (europa.eu).

(21) ELT C , , lk .

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(23) Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(26) Euroopa Keskkonnaamet, „Healthy environment, healthy lives: how the environment influences health and well-being in Europe“ („Hea keskkonnaseisund, hea elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas“), Euroopa Keskkonnaameti 8. septembri 2020. aasta aruanne nr 21/2019.

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1–122).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).

(30) Määrus [.../...], mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT L 136, 22. 5. 2019, lk 28).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14. 11. 2012, lk 12).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(37) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(38) …

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/644 postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta (ELT L 112, 2. 5. 2018, lk 19).

(41) Komisjoni 8. novembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2019/417, milles sätestatakse üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja selle teavitamissüsteemi haldamise suunised (ELT L 73, 15.3.2019, lk 121).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(43) EÜT L 292, 14.11.1996, lk 2.

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(45) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(46) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

(47) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../..., milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ (ELT ...).

(49) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(50) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(51) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(52) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(53) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(54) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(55) Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(56) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(57) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(58) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(59) Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid ...“

(60) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(61) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(62) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B...A read).

(63) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(64) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Direktiiv 87/357/EMÜ	Direktiiv 2001/95/EÜ	Määrus (EL) nr 1025/2012	Käesolev määrus
	Artikli 1 lõige 2		Artikli 2 lõiked 1 ja 2
	Artikkel 2, välja arvatud punkti a teine lõik ja punkti b teine lõik		Artikkel 3
	Artikli 2 punkti a teine lõik		Artikli 2 lõige 3
	Artikli 2 punkti b teine lõik		Artikli 7 lõige 2
	Artikli 3 lõige 1		Artikkel 5
	Artikli 3 lõige 2		Artikli 6 lõige 1
	Artikli 3 lõige 3		Artikli 7 lõige 1
	Artikli 3 lõige 4		Artikli 6 lõige 3
	Artikli 4 lõike 1 punkt a		Artikli 6 lõige 2
	Artikli 4 lõike 1 punkt b	Artikli 10 lõige 1
	Artikli 4 lõike 1 punkt c	-	-
	Artikli 4 lõike 1 punkt d	-	-
	Artikli 4 lõike 2 esimene lõik	Artikli 10 lõige 7
	Artikli 4 lõike 2 teine lõik	-	-
	Artikli 4 lõike 2 kolmas ja neljas lõik	Artikli 11 lõike 1 punkt b	-
	Artikli 5 lõike 1 esimene lõik		Artikli 8 lõige 8
	Artikli 5 lõike 1 teine lõik		-
	Artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu punkt a		Artikli 8 lõike 2 esimene lõik, artikli 10 lõike 6 kolmas lause
	Artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu punkt b		Artikli 8 lõige 11 ja artikli 10 lõige 8
	Artikli 5 lõike 1 neljanda lõigu punkt a		Artikli 8 lõiked 6 ja 7, artikli 10 lõige 3
	Artikli 5 lõike 1 neljanda lõigu punkti b esimene lause		Artikli 15 lõike 2 esimene lause
	Artikli 5 lõike 1 neljanda lõigu punkti b teine lause		Artikli 8 lõike 2 esimene lõik ja artikli 10 lõige 6
	Artikli 5 lõike 1 viies lõik		-
	Artikli 5 lõige 2		Artikli 11 lõiked 1 ja 2
	Artikli 5 lõike 3 esimene lõik		Artikli 8 lõige 11, artikli 10 lõige 8 ja artikli 11 lõige 4
	Artikli 5 lõike 3 teine lõik		-
	Artikli 5 lõige 4		Artikkel 14
	Artiklid 6–9		Artikkel 21
	Artikli 10 lõige 1		Artikkel 28
	Artikli 10 lõige 2		Artikkel 29
	Artikli 11 lõike 1 esimene lõik		Artikli 24 lõige 1
	Artikli 11 lõike 1 teine lõik		-
	Artikli 11 lõike 1 kolmas lõik		Artikli 24 lõige 8
	Artikli 11 lõige 2		Artikli 24 lõige 3
	Artikli 12 lõike 1 esimene ja neljas lõik		Artikli 24 lõige 1
	Artikli 12 lõike 1 teine lõik		-
	Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik		-
	Artikli 12 lõige 2		Artikli 24 lõige 3
	Artikli 12 lõige 3		Artikli 24 lõige 8
	Artikli 12 lõige 4		Artikli 36 lõiked 2, 3, 4, 5 ja 6
	Artikkel 13		Artikkel 26
	Artikkel 14		-
	Artikkel 15		Artikkel 42
	Artikli 16 lõike 1 esimene lõik		Artikli 31 lõige 1
	Artikli 16 lõike 1 teine lõik		Artikli 31 lõige 2
	Artikli 16 lõige 2		Artikli 31 lõige 3
	Artikkel 17		Artikli 39 lõige 2
	Artikli 18 lõiked 1 ja 2		Artikkel 21
	Artikli 18 lõige 3		Artikli 39 lõige 1
	Artikli 19 lõige 1		-
	Artikli 19 lõige 2		Artikkel 43
	Artikkel 20		-
	I lisa punkt 1		Artikli 8 lõige 11, artikli 10 lõige 8 ning artikli 11 lõiked 4 ja 5
	I lisa punktid 2 ja 3		Artikkel 26
	III lisa		-
	IV lisa		Lisa
Artikkel 1			-
Artikkel 2			Artikli 6 lõike 1 esimene lõik ja artikli 6 lõike 1 punkt f
Artiklid 3–7			-