EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.6.2021

COM(2021) 322 final

2021/0156(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 147 final}

2021/0156 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Hispaania majandusele. 2019. aastal oli Hispaania sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta (SKP elaniku kohta) 84,8 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Hispaania reaalne SKP 2020. aastal 10,8 % ning peaks 2020. ja 2021. aastal kumulatiivselt vähenema 5,6 %. Keskpika perioodi majandustulemusi mõjutavad pikemaajalised tegurid on muu hulgas kõrge tööpuuduse määr ja ajutiste lepingutega töötajate suur osakaal; suur välis-, era- ja valitsemissektori võlg; struktuuriliselt aeglane tootlikkuse kasv ning puudulikud investeeringud.

(2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Hispaaniale oma soovitused. Täpsemalt soovitas nõukogu riigi rahanduse valdkonnas tagada pensionisüsteemi kestlikkuse, tugevdada eelarve- ja riigihankeraamistikke kõigil valitsemistasanditel, võtta kõik vajalikud meetmed, et pandeemiale tõhusalt reageerida, ning tugevdada tervishoiusüsteemi vastupidavust ja suutlikkust, toetada majandust ja selle taastumist ning kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskmises perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla kestlikkus, suurendades ühtlasi investeeringuid. Tööhõive valdkonnas soovitas nõukogu soodustada üleminekut tähtajatutele töölepingutele, toetada tööhõivet töökohtade säilitamise korra, tõhusate värbamisstiimulite ja oskuste arendamise kaudu ning tugevdada tööturu- ja sotsiaalteenuste suutlikkust ning töötuskaitset, eelkõige seoses ebatüüpiliste töölepingutega töötajatega. Hariduse ja oskuste valdkonnas soovitas nõukogu parandada juurdepääsu digiõppele, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, parandada haridustulemusi ning suurendada haridus- ja ettevõtlussektori vahelist koostööd, et parandada tööturu vajadustele vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõu pakkumist, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Sotsiaalpoliitika valdkonnas soovitas nõukogu parandada perekondade toetamist, tegeleda miinimumsissetuleku tagamise kavade puuduliku katvuse probleemiga ja vähendada riikliku töötusabi killustatust. Investeeringute valdkonnas soovitas nõukogu Hispaanial kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist, edendada erasektori investeeringuid ning keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, energiataristule ja selle sidumisele ülejäänud liiduga, raudtee-kaubaveo taristule, veemajandusele ja jäätmekäitlusele ning säästvale transpordile. Ettevõtluskliima valdkonnas soovitas nõukogu edendada turu ühtsuse seaduse rakendamist ning tagada meetmete tõhus rakendamine, et pakkuda likviidsust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, sealhulgas maksetega viivitamist vältides. Avaliku halduse valdkonnas soovitas nõukogu Hispaanial parandada eri valitsemistasandite vahelist koordineerimist. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et seoses soovitustega võtta kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausliga kõik vajalikud meetmed eesmärgiga pandeemiale tõhusalt reageerida ning majandust ja selle taastumist toetada, on tehtud olulisi edusamme.

(3)2. juunil 2021 avaldas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 2 artikli 5 alusel Hispaania kohta põhjaliku analüüsi. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Hispaanias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, eelkõige seoses nii valitsemis- kui ka erasektori suure välis- ja sisevõlaga kaasneva haavatavusega kõrge tööpuuduse määra kontekstis, ning et sellel on piiriülene tähtsus.

(4)[Euroala majanduspoliitikat käsitlevas nõukogu soovituses soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas nende taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline kurss, ning veelgi parandada lähenemist, vastupanuvõimet ning jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Lisaks soovitas nõukogu tugevdada riiklikke institutsionaalseid raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist rolli.] [Kui nõukogu soovitust pole CID vastuvõtmise ajaks vastu võetud, palume põhjenduse eemaldada]. 

(5)30. aprillil 2021 esitas Hispaania määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 1 kohaselt komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Taaste- ja vastupidavuskavade riiklik omalus on aluseks nende edukale rakendamisele ja kestvale mõjule riiklikul tasandil ning usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ning sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.

(6)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 3 COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks loodud ELi taasterahastu üldeesmärke. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.

(7)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine on kogu ELi hõlmav investeeringuprojektide ja reformide elluviimise kooskõlastatud jõupingutus. Tänu nende reformide ja investeeringute kooskõlastatud ja üheaegsele rakendamisele ning piiriüleste projektide rakendamisele tugevdavad need reformid ja investeeringud üksteist vastastikku ning tagavad positiivseid ülekanduvaid mõjusid kogu liidus. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide kasvule ja töökohtade loomisele teiste liikmesriikide tegevuste ülekandemõjust.

Kuue samba rakendamist hõlbustavad tasakaalustatud lahendused

(8)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punkti a ja V lisa punkti 2.1 kohaselt sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis asjakohasel moel hõlbustavad kõigi kuue määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud samba rakendamist, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

(9)Rohe- ja digipööre koos sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning soolise tasakaaluga on kava peamised valdkondadevahelised tegevussuunad ning neid toetavad asjakohased reformid ja investeeringud. Kava keskkonnasäästlikkust käsitlevad komponendid hõlmavad muu hulgas asjakohaseid meetmeid, millega toetatakse säästvat liikuvust, hoonete renoveerimist, elurikkust (sealhulgas põllumajandusliku toidutööstuse ja kalandussüsteemide ümberkorraldamist ning ökosüsteemide kaitset, mille puhul integreeritakse kliimamuutustega kohanemine), ringmajandust, veemajandust ja jäätmekäitlust, energia- ja transporditaristuid ning taastuvenergia, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamist. Rohepöördele pööratakse tähelepanu kogu kava ulatuses alates sellistest valdkondadest nagu maksusüsteemi ajakohastamine (mis hõlmab keskkonnahoidliku maksustamise meetmeid) kuni meetmeteni, millega toetatakse rohepöördeks vajalike oskuste ja töökohtade loomist. Kui vaadelda digisammast, siis hõlmab taaste- ja vastupidavuskava mitut komponenti, mis peaksid otseselt kaasa aitama riigi digipöördele ning millel on kestev mõju. Olulised investeeringud peaksid toetama digitaristuid (sealhulgas ühenduvus, küberturvalisus ja 5G), tööstussektori (sealhulgas VKEde) digiteerimis- ja ajakohastamisprotsessi, avaliku halduse, sealhulgas õigus- ja tervishoiusüsteemide digiteerimist ning digioskuste omandamist (sealhulgas formaalhariduse, kutsehariduse ja -õppe ning elukestva õppe tasandil).

(10)Enamik kava komponente toetab eelduste kohaselt aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu sammast, rakendades mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja tootlikkust ning edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu valdkonnas hõlmavad asjakohased komponendid tööstuspoliitikat, VKEde toetamist, turismisektori toetamist ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist. Kava 30 komponendist 18 toetavad eelduste kohaselt konkreetselt sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse sammast, rakendades meetmeid, millega edendatakse piirkondadevahelist säästvat liikuvust, haridusvõimalusi maapiirkondades digivahendite abil, investeeringuid sotsiaalelamumajandusse, ajakohastatakse ja tugevdatakse sotsiaalteenuste ja kaasamise poliitikat ning ajakohastatakse aktiivset tööturupoliitikat. Meetmed, mille eesmärk on laiendada tähtajatute lepingute kasutamist tööturul või saavutada õiglasem maksustamine, avaldavad eeldatavasti positiivset mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Selleks et tugineda määruse artiklis 3 osutatud territoriaalse ühtekuuluvuse sambale, tuleks rahastu rakendamisel taotleda eri piirkondade arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Taaste- ja vastupidavusrahastust Kanaari saarte arengusse panustamine nõuab eritähelepanu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349, kuna tegemist on ELi äärepoolseima piirkonnaga, mille suhtes kohaldatakse püsivaid piiranguid ja erimeetmeid.

(11)Mitu kava komponenti peaksid toetama tervishoiu, majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupidavuse sammast. Näiteks on tervishoiusüsteemi tugevdamise ja avaliku halduse ajakohastamise komponentide eesmärk tugevdada nende kahe valdkonna vastupidavust, maksusüsteemi ajakohastamise reformidega aga püütakse parandada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust, muu hulgas tõhusama maksupettuste ennetamise ja tulemuslikuma kulude juhtimise kaudu. Muude meetmete abil suurendatakse riigi suutlikkust säilitada oma looduskapitali ja reageerida loodusõnnetustele. Järgmise põlvkonna poliitika sammast toetatakse, rakendades meetmeid haridussüsteemi (nt alushariduse ja lapsehoiu ning kutsehariduse ja -õppega seotud võimaluste pakkumise laiendamine), digioskuste (näiteks meetmed, mille eesmärk on vähendada digilõhet, keskendudes haavatavatele õpilastele) ja tööturu (näiteks uus noorte töötuse vastu võitlemise tegevuskava) valdkonnas. Samuti nähakse sellega ette perekonna mitmekesisust käsitleva seaduse heakskiitmine, mis hõlmab peretoetuste läbivaatamist laste vaesuse vähendamise eesmärgil.

Riigipõhistes soovitustes määratletud kõigi probleemide või nendest suure osa lahendamine

(12)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks määratud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt Hispaaniale esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(13)Soovitusi, mis on seotud pandeemiale eelarvepoliitika meetmetega viivitamata reageerimisega, võib pidada Hispaania kava kohaldamisalast välja jäävaks, olenemata asjaolust, et liikmesriik reageeris üldiselt asjakohaselt ja piisavalt vajadusele toetada viivitamata majandust eelarvevahenditega aastatel 2020 ja 2021 kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega. Lisaks ei ole soovitus teha piisavalt edusamme keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisel 2020. aastal enam asjakohane, seda nii vastava eelarveperioodi lõppemise kui ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise tõttu 2020. aasta märtsis pandeemiakriisi kontekstis.

(14)Kava sisaldab ulatuslikku komplekti üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad täielikult või märkimisväärselt lahendada Euroopa poolaasta raames Hispaaniale esitatud 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes nõukogu soovitustes kirjeldatud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, eelkõige tööhõivevaldkonnas seoses tööturu killustatuse, aktiivse tööturupoliitika ja riiklike tööturuasutuste suutlikkusega; hariduse ja oskuste valdkonnas seoses varajase haridussüsteemist lahkumise ja tööturul vajalike oskuste, sealhulgas digioskuste tagamisega; sotsiaalpoliitika valdkonnas seoses miinimumsissetuleku tagamise kavade, töötusabi ja peretoetustega; investeeringute valdkonnas seoses rohe- ja digipöörde, strateegiliste sektorite ning teadusuuringute ja innovatsiooniga; ettevõtluskliima valdkonnas seoses turu ühtsuse seaduse, maksetega viivitamise küsimuse ja maksejõuetusraamistikuga; avaliku halduse ja riigihangete valdkonnas.

(15)Kava hõlmab õigusreforme, mille eesmärk on vähendada ajutiste lepingute kasutamist era- ja avalikus sektoris, muu hulgas lihtsustades lepinguvalikut ning muutes tähtajatud lepingud üldkasutatavaks. Aktiivse tööturupoliitika valdkonna reformid ja investeeringud peaksid seadma esikohale haavatavad rühmad, eelkõige noorte töötuse vastu võitlemise tegevuskava ja värbamisstiimulite ratsionaliseerimise kaudu. Neid meetmeid tuleks toetada riiklike tööturuasutuste digiteerimisega, et pakkuda tööotsijatele ja üleminekuetapis olevatele töötajatele tõhusamat tuge.

(16)Lühendatud tööaja kavadega saadud kogemustele tuginedes püütakse kavaga luua ka uus paindlikkus- ja stabiilsusmehhanism, et tagada ettevõtetele sisemine paindlikkus ning töötajatele stabiilsus tsükliliste või struktuursete šokkide tingimustes, pöörates eritähelepanu koolitusele. Mehhanism peaks tagama töötajate tõhusa täiendus- ja ümberõppe ning hõlbustama töötajate vabatahtlikku liikuvust äriühingute sees ja nende vahel, et täita riigipõhist soovitust säilitada tööhõive.

(17)Mitmed kavaga ette nähtud tööturureformid sõltuvad veel sotsiaaldialoogi tulemustest ja nende lõplik ülesehitus tuleb seega alles kindlaks määrata. Need reformid peaksid olema osa terviklikust paketist, mis toetab töökohtade loomist ja ümberjaotamist ning püüab lahendada tööturu segmenteerimise probleemi. Eesmärkides peaks märkima, et neid reforme tuleks juhtida, võttes arvesse sotsiaaldialoogi ja kohaldades terviklikku lähenemisviisi, millega püütakse leida tasakaal tööturul vajaliku paindlikkuse ja turvalisuse vahel. See kehtib eelkõige uue paindlikkus- ja stabiilsusmehhanismi ning kollektiivläbirääkimiste reformi kohta.

(18)Oskuste valdkonna investeeringute ja reformide raames 135 000 uue kutsehariduse ja -õppe pakkumise koha loomise ning töökogemuse ja mitteformaalse koolituse kaudu omandatud kutseoskuste ametliku akrediteerimisega püütakse aidata kaasa tööturu vajadustele vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga töötajate pakkumisele, mis peaks kaasnema riigi rohe- ja digipöördega. Hariduse valdkonnas luuakse 1 000 teenuseüksust haavatavate õpilaste toetamiseks ning rakendatakse alasooritusega õpilaste toetamise ja juhendamise programm eesmärgiga ennetada õpilaste varajast haridussüsteemist lahkumist. Lisaks parandatakse eelduste kohaselt oluliselt digiõppe kättesaadavust seadmetesse ja oskustesse tehtavate investeeringute ning veebipõhiste kursuste arendamise kaudu.

(19)Kava hõlmab reformi, mille abil soovitakse veelgi parandada üleriigilise miinimumsissetuleku tagamise kava ülesehitust, ning näeb ette investeerimise katseprojektidesse, et toetada kavast kasusaajate sotsiaalset ja tööturule integreerumist aktiveerimismeetmete kaudu. Mõlema meetme abil püütakse täita asjaomast riigipõhist soovitust. Muud reformid, nagu uus perekonnaseadus, sotsiaalteenuste ajakohastamine ning töötusabi lihtsustamine ja parandamine, toetavad eelduste kohaselt riigipõhiste pika perspektiivi soovituste täitmist sotsiaalpoliitika valdkonnas.

(20)Kava raames tehtavate avaliku sektori investeeringutega mobiliseeritakse mitmes sektoris erasektori investeeringud, sealhulgas säästva ja puhta energia ja transpordi, hoonete renoveerimise, põllumajandusliku toidutööstuse ja kalanduse, tervishoiu ja peamiste digitehnoloogiate valdkonnas, aidates seega täita investeeringuid käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi. Ettevõtluskliimat parandavad eeldatavasti sellised reformid nagu ettevõtete asutamist ja kasvu käsitlev seadus, mis peaks edendama õigeaegsete maksete kultuuri ning kõrvaldama tarbetud ja ebaproportsionaalsed regulatiivsed tõkked. Riikliku riigihangete strateegia vastuvõtmisega aga püütakse tõhustada riigihankeid. Samuti aidatakse kavaga eelduste järgi suurendada teadus- ja innovatsioonipoliitika tõhusust, rakendades muu hulgas meetmeid, mille eesmärk on tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni juhtimist kõikidel tasanditel ning korraldada ümber riiklike teadusuuringute tegemine ülikoolide süsteemis ja riiklikes teadusasutustes. Meetmetega püütakse ka tugevdada koordineerimist eri valitsustasandite vahel, sealhulgas keskvalitsuse ja piirkondlike valitsuste IT-platvormide vahelise koostalitlusvõime tagamise kaudu.

(21)Selleks et lahendada probleeme riigi rahanduse valdkonnas, hõlmab kava meetmeid, mille eesmärk on tugevdada kulude läbivaatamise süsteemi juhtimist, ning sellega nähakse ette varasematest kulude läbivaatamistest tulenevate reformide ja maksusüsteemi reformi elluviimine. Viimane peaks läbi viidama pärast seda, kui maksuekspertide komitee on andnud soovitused, kuidas parandada riigi rahanduse kestlikkust ja tõhusust. Selles kontekstis tuleks läbi vaadata peretoetuste süsteem, et parandada selle tõhusust. Lisaks hõlmab kava olulisi tervishoiuvaldkonna meetmeid, sealhulgas investeeringuid kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse, et aidata täita tervishoiusüsteemi vastupidavust ja suutlikkust käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi.

(22)Viimaks hõlmab kava pensionisüsteemi reformimist eesmärgiga säilitada selle piisavus ja pikaajaline kestlikkus. Sotsiaaldialoogi raames tuleks arutada mõningaid meetmeid, nagu indekseerimissüsteemi läbivaatamine, pensionile jäämise edasilükkamise stiimulid ja enne tähtaega pensionile jäämisega seotud regulatiivsed muudatused. See ja sotsiaalpartneritega arutatavad muud reformid, näiteks uus tööturu paindlikkuse ja stabiilsuse mehhanism, peaksid oma lõplikul kujul toetama riigi rahanduse kestlikkust keskpikas kuni pikas perioodis.

(23)Eespool nimetatud probleemide lahendamise kaudu peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama ka korrigeerida Hispaanias esinevat tasakaalustamatust, 4 eelkõige seoses nii valitsemis- kui ka erasektori suure välis- ja sisevõlaga suure tööpuuduse tingimustes.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse

(24)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsioonilist vastupidavust, mis aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(25)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et kava abil on võimalik suurendada Hispaania SKPd 2024. aastaks 1,8–2,5 % 5 . Hispaania esitatud investeeringute ja reformide kogumi abil püütakse ergutada majanduskasvu mitme kanali kaudu, sealhulgas kasvatades tootmistegurite kogutootlikkust, suurendades kaubanduslikku suutlikkust ja oskusi, kõrvaldades investeerimistõkked ning tõhustades tööturgu. Eelkõige aitavad eelduste kohaselt majanduskasvule ja töökohtade loomisele enim kaasa reformid ja investeeringud hariduse ja oskuste, digiteerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

(26)Kavas kirjeldatud reformide ja investeeringutega võidakse vähendada Hispaania majanduse olulisi välissektoriga seotud nõrku kohti. Näiteks investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tööjõu ümber- ja täiendusõppesse ning VKEde rahvusvahelistumise toetamisse võivad suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet. Lisaks võivad investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse vähendada energiaimporti. Kava aitab osaliselt kaasa riigi praeguse haavatavuse vähendamisele eelarve aspektist. Kavandatud poliitika, mille eesmärk on võidelda maksupettuste vastu ja neid ennetada ning tagada tõhusam avaliku sektori kulude juhtimine, muu hulgas riigihangete ja maksustamise valdkonna reformide kaudu, peaks panema aluse eelarve- ja riigihankeraamistiku tugevdamisele. Samuti eeldatakse, et kava abil vähendatakse tõhusalt territoriaalseid erinevusi reformide ja investeeringute kaudu, mille eesmärk on lahendada demograafilisi probleeme maapiirkondades ja väikestes omavalitsustes – näiteks sihtotstarbelised investeeringud energiatõhususe parandamiseks alla 5 000 elanikuga omavalitsustes, ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt, ettevõtluse edendamine maapiirkondades ja õiglase ülemineku toetamine piirkondades, kus esineb kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessidega seoses probleeme.

(27)Hispaania esitatud taaste- ja vastupidavuskava hõlmab meetmeid, mille eesmärk on käsitleda varasemates riigiaruannetes ja Hispaaniale esitatud riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud sotsiaalse ühtekuuluvuse probleeme, mida jälgitakse sotsiaalvaldkonna tulemustabeli kaudu. Konkreetsete meetmetega käsitletakse sotsiaalkaitsesüsteemi nõrkade kohtadega tegelemist, näiteks töötusabi lihtsustamist ja parandamist, mitteosamakseliste hüvitiste süsteemi ühtlustamist ja peretoetuste süsteemi läbivaatamist laste vaesuse vähendamiseks. 2020. aasta juunis vastu võetud riikliku miinimumsissetuleku tagamise kava täielikku rakendamist tuleks toetada katseprojektide kaudu, et aidata kaasa kavast kasusaajate sotsiaal-majanduslikule kaasamisele. Lisaks soovitakse kava abil tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalkaitsesüsteemi, püüdes säilitada pensionäride ostujõu läbi aja kooskõlas teiste liikmesriikide tavadega.

(28)Kavas on esitatud mitu reformi ja investeeringut, mis võivad aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja 7. mai 2021. aasta Porto tippkohtumisel (Porto Summit) kinnitatud tegevuskava. Need hõlmavad konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet, vähendada haridussüsteemist varakult lahkujate arvu ning veelgi suurendada alusharidusest ja lapsehoiuteenusest osa saavate laste arvu, ning meetmeid, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalkaitset, nagu eespool kirjeldatud. Aktiivse tööturupoliitika valdkonnas kavandatud reformid hõlmavad värbamisstiimulite läbivaatamist, täiskasvanuhariduse tugevdamist ning riiklike tööturuasutuste reformimist ja digiteerimist. Neid täiendavad kutsehariduse ja -õppe ning digioskuste valdkonna reformid, mis peaksid parandama töötajate tööalast konkurentsivõimet ning seega suurendama tööhõive määra ja vähendama töötuse määra. Hispaania eeldab, et kava aitab keskpikas perspektiivis oluliselt vähendada sissetulekute ebavõrdsust tänu töökohtade loomisele ja töökvaliteedi parandamisele, õiglasemale maksustamisele ja tõhusamale sotsiaalkaitsele ning tänu alusharidusse ja lapsehoiuteenusesse ning pikaajalisse hooldusse, sotsiaalteenustesse ja sotsiaalelamumajandusse tehtavatele märkimisväärsetele investeeringutele.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine

(29)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 tagatakse taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (hinne A) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 6 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). Kooskõlas määrusega (EL) 2021/241 ja Euroopa Komisjoni tehnilise suunisega, mis käsitleb põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist, 7 on Hispaania esitanud täieliku hinnangu selle kohta, et ükski kavas hõlmatud reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meede ei kahjusta eelduste kohaselt oluliselt keskkonnaeesmärkide täitmist.

(30)Kui valida meetmed, mis aitavad oluliselt kaasa keskkonnaeesmärgi saavutamisele või mille prognoositav mõju keskkonnaeesmärkidele on olematu või väheoluline, võib eeldada, et paljud kava meetmed (näiteks hariduse ja koolituse, tööturu, avaliku halduse ning kultuuri ja spordi puhul) juba olemuslikult keskkonnaeesmärke ei kahjusta. Teiste meetmete kohta esitatud hindamistulemustest nähtub, et need on kavandatud eesmärgiga tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine. Need meetmed hõlmavad laiaulatuslikke toetuskavu, mis hõlmavad eri sektoreid ja tegevusalasid, nagu teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon ning tööstuse ja VKEde toetamine. Hispaania on esitanud tõendeid ja kinnitusi selle kohta, et meetmed ei tohiks oluliselt kahjustada ühegi järgmise kuue keskkonnaeesmärgi täitmist: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Seal, kus vajalik, on Hispaania teinud ettepaneku rakendada leevendusmeetmeid või hõlmanud olulise kahju tekitamise vältimiseks meetmete ülesehitusse kindlad elemendid, mis peaks tagatama asjakohaste eesmärkide ja sihtide seadmise kaudu. Seda eelkõige meetmete puhul, millega toetatakse strateegilisi projekte, mis hõlmavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud rajatisi, konkreetseid jäätmekäitlustoiminguid, põllumajandustootmise niisutussüsteeme ning eri sektoreid ja tegevusalasid hõlmavaid ulatuslikke toetuskavasid.

Panus rohepöördesse, sealhulgas elurikkuse toetamisse

(31)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellega kaasnevate probleemide lahendamisele. Hispaania taaste- ja vastupidavuskava hõlmab kliimaeesmärke toetavaid meetmeid summas, mis moodustab 39,7 % kava kogueraldisest ning mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on riiklik taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas 2021–2030 8 (NECP) sisalduva teabega.

(32)Taastumis- ja vastupidavuskava hõlmab rohepöördega seotud reforme ja investeeringuid, mis annavad iseäranis suure panuse selliste kliimaeesmärkide saavutamisse, mis tulenevad elamute ja linnapiirkondade energiatõhusust parandavate renoveerimistööde, säästva liikuvuse ja taastuvenergiaga seotud komponentidest.  Seejuures võimaldab Hispaaniale antav rahaline toetus kiirendada investeeringuid, mis on vajalikud selleks, et saavutada ELi kõrgemale seatud kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga, et saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu kliimaseaduse 9 raamistikus esialgu kokku leppisid.  Mis puudutab energiatõhusust, siis panustab Hispaania ELi tasandi eesmärgi saavutamisse integreeritud riikliku energia- ja kliimakava 2021–2030 kaudu, mille eesmärk on vähendada primaarenergia tarbimist 39,5 %. Taaste- ja vastupidavuskavas seatakse eesmärgiks renoveerida 31. augustiks 2026 vähemalt 510 000 renoveerimisprojekti raames vähemalt 355 000 ainulaadset elamut, vähemalt 600 hektari ulatuses linnapiirkonda, vähemalt 40 000 eluhoonet ja 690 000 m2 ulatuses mitteeluhooneid, vähemalt 26 000 eluhoonet omavalitsustes ja alla 5 000 elanikuga linnapiirkondades ning vähemalt 1 230 000 m2 ulatuses üldkasutatavaid hooneid. Kava kohaselt elamute energiatõhusust parandavatesse renoveerimistöödesse tehtavate investeeringute peale läheb oluline osa avaliku sektori toetusest, mis on riikliku energia- ja kliimakavaga selles valdkonnas ette nähtud. Need aitavad saavutada 2030. aastaks seatud energiasäästu eesmärki ning riiklikus energia- ja kliimakavas seatud renoveeritavate eluruumide arvu eesmärki. Siiski on vaja täiendavat riiklikku rahastamist, et kaasata investeeringuid kogumahus, mis on vajalik riiklikus energia- ja kliimakavas 2030. aastaks seatud eesmärgi saavutamiseks, ning et tagada erasektori investeeringute ligimeelitamiseks vajalik suhteliselt suurem võimendustegur. Taastuvenergiaga seotud reformid ja investeeringud peaksid oluliselt suurendama taastuvate energiaallikate arendamist ja kasutuselevõttu Hispaanias ning aitama saavutada riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärki, mille kohaselt peab taastuvenergia osakaal 2030. aastaks olema 42 %. Kava hõlmab toetust uuenduslike taastuvate energiaallikate kasutamisele tööstuses ja hoonetes (ligi 4 GW) ning taastuvenergia kasutamisele saartel. Elektritaristuga seotud meetmete eesmärk on edendada arukaid võrke ning võtta kasutusele paindlikkusmeetmed ja salvestuslahendused. Selleks nähakse reformidega ette tugiraamistiku loomine, et hõlbustada taastuvate energiaallikate integreerimist energiasüsteemi, energia salvestamise lahenduste kasutuselevõttu ning nõudluse juhtimist ja paindlikkusteenuste osutamist. Kava kohaselt investeeritakse ka taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamisse ning aidatakse saavutada Hispaania üldist eesmärki paigaldada 2030. aastaks 4 GW tootmisvõimekuse tagamiseks vajalikul hulgal vesiniku elektrolüüsi seadmeid saastevaba vesiniku genereerimiseks ja rajada kuni 200 vesinikutanklat. See peaks aitama vähendada süsinikdioksiidiheidet sektorites, kus heidet on raske vähendada, näiteks tööstus- ja transpordisektor.

(33)Kava meetmed aitavad Hispaanial saavutada riigi praegust eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 2005. aastaga võrreldes 26 % jõupingutuste jagamise määrusega (EL) 2018/842 10 hõlmatud sektorites, sealhulgas transpordi-, põllumajandus-, jäätme- ja ehitussektoris. Säästvasse liikuvusse tehtavate investeeringute eesmärk on vähendada heidet transpordisektoris, kus kasvuhoonegaaside heide endiselt kõige enam kasvab. Kava aitab kaasa Hispaania üldisele eesmärgile, mille kohaselt on 2023. aastaks paigaldatud 80 000 – 110 000 laadimispunkti ja pistikühendusega elektrisõidukite pargis vähemalt 250 000 autot. Samuti ergutatakse selle abil eraettevõtjaid asendama oma reisijate- ja kaubaveosõidukite pargis olevaid sõidukeid keskkonnasäästlikumate sõidukitega. Lisaks luuakse kava kohaselt omavalitsustes vähese heitega piirkonnad ning soodustatakse aktiivse liikumise võimaluste, näiteks jalgrattasõidu ja kõndimise võimaluse kasutamist ning parandatakse ja edendatakse linnade ühistranspordi, sealhulgas raudteetranspordi kasutamist, et vähendada erasõidukite liiklust 2030. aastaks 35 % ja õhusaastet. Kava hõlmab ka investeeringuid, mille eesmärk on suunata kaubavedu maanteelt raudteele ümber, sealhulgas ehitada lõpuni 1 400 kilomeetrit Atlandi ookeani ja Vahemere TEN-T koridore, samuti investeeringuid vesinikule või elektrienergiale üleminekuks vajalikesse raudteeveduriseadmetesse ning mitut transpordiliiki ühendavate keskuste arendamisse ja raudteede ja sadamate parema ühendatuse tagamisse.

(34)Mis puudutab elurikkust, siis hõlmab kava ELi uue elurikkuse strateegiaga kooskõlas olevaid meetmeid, mille eesmärk on näiteks säilitada väärtuslikke metsadest süsiniku sidujaid tulekahjude ennetamise ja tuletõrje tugevdamise kaudu ning suurendades CO2 sidumise võimet tõhusamate säästva metsamajandamise meetmete rakendamise abil. Investeeringud elurikkuse säilitamisse, mille puhul on seatud eesmärgiks 50 000 hektarit 30. juuniks 2026 (sealhulgas märgalad), ja ökosüsteemide taastamisse, mille puhul on seatud eesmärgiks 30 000 hektarit 31. detsembriks 2024, peaksid samuti aitama kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda. Meetmed on seotud ka vee- ja maismaaökosüsteemide ning nende elurikkuse kaitse, säilitamise ja taastamisega. Lisaks toetab kava ökoloogilist ühendatust ja edendab rohelist taristut, sealhulgas linnapiirkondades.

(35)Samuti hõlmab taaste- ja vastupidavuskava jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täiustamise meetmeid ning sellega kaasnevad ringmajandust edendavad investeeringud. Meetmetega püütakse ka parandada veemajandust reoveelekke vähendamise ja vee taaskasutuse suurendamise kaudu. Veel nähakse kavaga ette investeeringud üleujutusriski maandamisse ja rannikualade kohandamisse, põhjavee ja põhjaveekihtide olukorra taastamisse ja parandamisse, veekasutuse tõhustamisse põllumajanduses ning nitraadireostuse vähendamisse.

Panus digipöördesse

(36)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses tõhusalt kaasa (hinne A) digipöördele või sellega kaasnevate probleemide lahendamisele. Nende meetmetega panustatakse digivaldkonna eesmärkide saavutamisse summas, mis moodustab 28,2 % kava kogueraldisest ja mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodikale.

(37)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab investeeringuid ja reforme, millel on eeldatavasti pikaajaline mõju digipöördele majandus- ja sotsiaalsektoris ning mis aitavad märkimisväärselt lahendada digipöördega kaasnevaid probleeme. Eelduste kohaselt investeerib Hispaania eelkõige sellistesse valdkondadesse nagu digioskused, ettevõtluse digiteerimine ja kõrgtehnoloogia integreerimine ettevõtlussektorisse. Horisontaalseid meetmeid, mis toovad kasu kogu majandusele ja tervele elanikkonnale (nt paremal tasemel ühendatus), täiendavad sihipärased meetmed, mis on suunatud konkreetsetele sektoritele (nt turism, VKEd, kultuur ja meedia) või konkreetsetele elanikkonnarühmadele (nt üliõpilased, riigiteenistujad ja töötud).  Kava hõlmab järgmise seitsme strateegilise kava rakendamist Hispaania 2025. aasta digiarengu tegevuskava raames: ühendatuse kava, 5G edendamise strateegia, riiklik tehisintellekti strateegia, riiklik digioskuste kava, avaliku halduse digiteerimise kava, VKEde digipöörde kava ja Hispaania audiovisuaalkeskuse kava. Kavandatud digivaldkonna meetmete puhul võetakse arvesse ELi digistrateegiat, Euroopa tööstusstrateegiat, ELi oskuste tegevuskava, Euroopa sotsiaalõiguste sammast, Euroopa haridusruumi ja digiõppe tegevuskava.

(38)Kava hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on kaotada digilõhe linna- ja maapiirkondade vahel ning võimaldada 5G-ühenduvuse potentsiaali täielikku kasutamist.  Ette on nähtud investeeringud ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtuks teatavates piirkondades, kus vajalikku taristut selleks veel ei ole, näiteks maapiirkondades või ajaloolistes linnakeskustes. 5G-võrk võetakse eeldatavasti kasutusele Prantsusmaa ja Portugaliga jagatavate piiriüleste lõikude teatavates osades, peamiste riiklike transpordikoridoride teatavates osades, mobiilsideoperaatorite teenusepiirkonnast välja jäävates piirkondades ning teatavates tähtsates kesksetes kohtades, nagu ettevõtluspargid, tööstuspiirkonnad ja kesksete avalike teenuste osutamise kohad. Toetatakse haavatavatele rühmadele ja VKEdele ühendusteenuste osutamist, et suurendada internetiga ühendatud inimeste ja ettevõtjate osakaalu. Kava hõlmab meetmeid elanikkonna digioskuste taseme tõstmiseks, sihipäraseid meetmeid haridussüsteemi jaoks (nt hariduse, õpetajakoolituse ja kutsehariduse digiteerimist), investeeringuid töötajate ja tööotsijate ümber- ja täiendusõppeks. Lisaks hõlmab kava toetust ettevõtluse digiteerimiseks ja kõrgtehnoloogia integreerimiseks, kusjuures VKEdele pakutakse eritoetust digitööriistakomplekti ulatusliku juurutamise kaudu. Veel hõlmab kava reforme ja investeeringuid kõrgema taseme digioskuste arendamiseks (sealhulgas tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonnas), mis eeldatavasti suurendavad usaldust digiteenuste ja -tehnoloogia vastu ning aitavad neid kõrgetasemelisi digitehnoloogiaid püsivalt kasutusele võtta. Samuti hõlmab kava terviklikku paketti reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada avaliku halduse digiteerimist kõigil tasanditel, pöörates eritähelepanu vastastikusele sidumisele ja koostalitlusvõimele. Nendega on hõlmatud kohtusüsteem, maksuhaldus, avalikud tööturuasutused, digitaalsed riigihanked, rahvatervis, transpordisektor, ökosüsteemide ja elurikkuse kaitse, rannikualade säilitamine ja veemajandus ning elektrivõrgud.

Püsiv mõju

(39)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Hispaaniale eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

(40)Kavas kirjeldatud reformid peaksid kaasa tooma struktuurse muutuse asjaomastes poliitikavaldkondades ja halduses, eelkõige tööturu tugevdamise ja sotsiaalkaitse ajakohastamise ning halduse toimimise tõhustamise teel, sealhulgas viimase digiteerimise kaudu. Mis puudutab tööturgu, siis on kavas esitatud mitmesugused reformid, mille eesmärk on vähendada töötust ja tööturu killustatust, sealhulgas avaliku halduse valdkonnas. Need meetmed avaldavad eelduste kohaselt püsivat mõju, eelkõige edendades kvaliteetsete töökohtade loomist ja aidates vähendada pikaajalist kõrget tööpuuduse määra, panustades samas kestlikul viisil sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse. Kava hõlmab ka asjakohaseid reforme oskuste, eriti digioskuste valdkonnas, keskendudes eelkõige kehva kvalifikatsiooniga töötajate täiendusõppele ja tööjõu ümberõppele kooskõlas tööturu vajadustega. Sotsiaalkaitse ajakohastamisel ja tõhustamisel võib olla püsiv mõju, mis aitab saavutada suuremat tööturul osalemist, stabiliseerida sissetulekut majandustsükli vältel, edendada kõigi sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni ning vähendada ebavõrdsust. Avaliku halduse digiteerimisega peaksid kaasnema meetmed, millega tagatakse, et avaliku sektori poliitika kohta tehakse mõjuhinnangud ja hindamised, sealhulgas nende kulude kohta. Lisaks peaksid kavandatud riigihankesüsteemi ja maksejõuetusraamistiku reformid toetama vahendite ja varade tõhusamat jaotamist riigis. 

(41)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab arvukalt investeeringuid, millega toetatakse innovatsiooni ning edendatakse valdkonna ajakohastamist ja konkurentsivõimet (eriti VKEde puhul), et saavutada pikaajaline mõju. Meetmed peaksid aitama Hispaanial kiiremini rakendada kestlikkuse ja digiteerimise põhimõtteid. Nendes valdkondades ette nähtud investeeringuprojektide täielik elluviimine võib anda Hispaania ettevõtetele paremad võimalused konkureerida digi- ja rohepöörde tulemusena tekkivatel turgudel, vähendada traditsioonilise tööstuse CO2 heidet ning edendada uut, tõhusat ja jätkusuutlikku majandust. Taaste- ja vastupidavuskava raames investeeritakse Hispaania hoonete energiatõhusust parandavatesse renoveerimistöödesse. Lisaks püütakse kavaga aidata saavutada rahvusvaheliselt kokku lepitud CO2 heite vähendamise ja õhukvaliteedi parandamise eesmärke linnakeskkonna ümberkujundamise meetmete kaudu. Eelduste kohaselt toetavad kõik need meetmed Hispaania energiasüsteemi ümberkujundamist ning vähendavad keskpikas perspektiivis sõltuvust energiaimpordist, kaitstes ühtlasi looduskapitali ja ökosüsteeme. Kava püsivat mõju saab suurendada ka kava ja muude ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate programmide vahelise koostoime tõhustamise kaudu, tegeledes põhjalikult eelkõige sügavalt juurdunud piirkondlike probleemidega ja soodustades tasakaalustatud arengut.

Seire ja rakendamine

(42)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.

(43)Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise riiklik kord on sätestatud 30. detsembri kuninglikus dekreetseaduses nr 36/2020, millega kiidetakse heaks kiireloomulised meetmed avaliku halduse ajakohastamiseks ja taastekava rakendamiseks. Taastamise, ümberkujundamise ja vastupidavuse komisjon, kuhu kuuluvad kõik kava eest vastutavad ministrid, vastutab poliitikasuuniste eest ning seda peaks juhtima valitsusjuht. Taastamiskava eest vastutav asutus on rahandusministeeriumi juurde kuuluv uus Euroopa fondide peasekretariaat. Kõnealune asutus peaks koostama komisjonile maksetaotlused pärast seda, kui asjaomaste sihtide ja eesmärkide saavutamise eest vastutavad asutused on teatanud, et need on täidetud, ning keskvalitsuse peakontrolör (IGAE) nende saavutamist piisaval moel kinnitab. Üldiselt on eesmärgid ja sihid selged ja realistlikud ning nende saavutamise hindamiseks kavandatud näitajad asjakohased, aktsepteeritavad ja usaldusväärsed. Lisaks on eesmärkide ja sihtide järjestus piisavalt selge, et võimaldada makseid ja edusammude jälgimist, ning kajastab meetmete rakendamise jõulist kiirendamist, kuna enamik eesmärke ja sihte on koondatud ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023. Eesmärgid ja sihid on asjakohased ka juba lõpuleviidud meetmete puhul, mis on abikõlblikud vastavalt määruse artikli 17 lõikele 2. Väljamaksetaotluse põhjendamiseks on vaja need eesmärgid ja sihid saavutada õigeks ajaks rahuldaval tasemel. Tuleks luua integreeritud infosüsteem, mida kasutavad ühiselt kõik asjaomased haldusasutused.

(44)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastust antavast rahalisest toetusest teavitatakse ja seda tunnustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikliga 34. Tehnilise toetuse vahendi raames võib liikmesriikide kava rakendamiseks taotleda tehnilist abi.

Kulud

(45)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(46)Hispaania on esitanud iga taaste- ja vastupidavuskavas hõlmatud investeeringu ja reformi kohta eraldi kuluprognoosid, tuginedes kulude põhjendamisel mitmele allikale. Need hõlmavad muu hulgas konkreetselt kava jaoks korraldatud osalemiskutseid, rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud välismaterjale ja hankelepinguid, milles osutatakse sarnastele teenustele või samalaadsetele varasematele investeeringutele. Seega peetakse enamiku kavas hõlmatud meetmete kuluprognoose mõistlikuks. Hispaania on kasutanud lihtsustatud kuluvõimalusi nii kindla määraga maksete kui ka ühikuhindade puhul. Keskvalitsuse peakontrolör (IGAE) on esitanud sõltumatu kinnituse selle kohta, et kava kuluprognoosid on suuresti põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga. Seega peetakse enamiku kavas hõlmatud meetmete kuluprognoose realistlikuks. Hispaania on esitanud piisavalt teavet ja tõendeid selle kohta, et hinnangulised kogukulud ei ole kaetud liidu olemasoleva või kavandatava rahastamisega. Viimaks on taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Finantshuvide kaitse

(47)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning need peaksid eeldatavasti aitama tulemuslikult vältida topeltrahastamist kõnealuse määruse ja muude liidu programmide alusel. See ei piira muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse ja jõustatakse ELi õiguse järgimist, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks ja korrigeerimiseks, ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092.

(48)Taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud sisekontrollisüsteem põhineb töökindlatel protsessidel ja struktuuridel, mis arendati eelnevalt välja struktuurifondide jälgimiseks. Selles on selgelt määratletud osalejad ning nende rollid ja kohustused sisekontrolliülesannete täitmisel. Auditeerimisasutuse ülesannetes on Hispaania keskvalitsuse peakontrolör (IGAE), kes koordineerib ka piirkondlike asutuste tööd. IGAE koos eri ametiasutuste sisekontrolliüksustega on peamised kava kontrollimise ja auditeerimise eest vastutavad osalejad. Kokkuvõttes on kontrollisüsteem ja muu asjakohane korraga seonduv, sealhulgas lõplike abisaajate kohta andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine määruse (EL) 2021/241 kohaste vahendite kasutamisel piisavad korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning selleks, et vältida topeltrahastamist kõnealuse määruse ja muude liidu programmide alusel. Lisada tuleks konkreetne eesmärk, et tagada integreeritud teabesüsteemi juurutamine, sealhulgas lõplike abisaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete kogumise ja säilitamise kohustuse täitmine kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 22.

(49)Hispaania on märkinud, et kavas kirjeldatud kindlate haldus- ja aruandlusnõuete täitmise eesmärgil töötatakse välja integreeritud süsteem eesmärkide ja sihtide haldamiseks ning nendega seotud aruandluse tagamiseks. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 5 punktile e peaks Hispaania rakendama kõnealust meedet, et tagada kooskõla kõnealuse määruse artikliga 22, ja kinnitama selle rakendamise olekut esimese maksetaotlusega, kasutades selleks ette nähtud auditiaruannet. Aruandes tuleks analüüsida kõiki seonduvaid tuvastatud nõrku kohti ja võetud või kavandatud parandusmeetmeid.

(50)Lisaks tuleks konkreetse eesmärgina (mis tuleb täita hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks) kehtestada kord ja vorming, mille alusel peavad riigi, autonoomsete piirkondade ja kohalikud avaliku sektori üksused esitama teavet, et võimaldada kava alusel rahastatavate projektide järelevalvet ja kuluarvestust. 

Kava sidusus

(51)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamise meetmeid, millega tagatakse tegevuste sidusus.

(52)Taaste- ja vastupidavuskavaga on esitatud terviklik ja tasakaalustatud reformide ja investeeringute pakett. Komponentide raames võetavad meetmed tugevdavad üksteist, kuna kõik komponendid hõlmavad tasakaalustatud reforme ja investeeringuid. Lisaks on eri komponentide raames võetavad meetmed ka vastastikku toetavad ja täiendavad. Veel pakutakse kavas suur hulk reforme, mis peaksid üldiselt hõlbustama kõigi kavaga hõlmatud meetmete rakendamist, parandades valdkondlikku reguleerimist ja ettevõtluskliimat. Avaliku sektori institutsioonide tugevdamine reformidega, mille eesmärk on parandada avaliku halduse toimimist ja koostalitlusvõimet, hõlbustab eelduste kohaselt reformide ja investeeringuprojektide tulemuslikku elluviimist ning suurendab aruandekohustust kodanikuühiskonna vastu. Meetmed, mille eesmärk on aidata tugevdada avaliku sektori institutsioone ja süsteeme, peaksid ühtlasi aitama kaasa eelarveseisundi parandamisele ning kestlikkuse tagamisele. Asjaolu, et paljud reformid tehtaks kiiresti kava kahe esimese aasta jooksul (1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022), peaks võimaldama investeeringud tõhusalt ellu viia.

Võrdõiguslikkus

(53)Hispaania on esitanud hulgaliselt teavet selle kohta, kuidas aitab kava eelduste kohaselt tagada soolist võrdõiguslikkust ja kõigile võrdseid võimalusi ning neid eesmärke peavoolustada. Taaste- ja vastupidavuskavas pööratakse suurt tähelepanu soolisele tasakaalule, mis on kava üks neljast valdkonnaülesest tegevussuunast. Kavas on hulk meetmeid, mis aitavad otseselt vähendada soolist ebavõrdsust, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna spetsialistide elukutsete propageerimine naiste seas, meetmed palkade läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamise edendamiseks ettevõtetes, alusharidus- ja lapsehoiuteenuse pakkumise suurendamine, investeeringud, millega toetatakse naiste osalemist ettevõtluses ning haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste sotsiaalset ja tööalast integreerimist.

Julgeolekualane enesehindamine

(54)Hispaania on esitanud digivõimekusse ja -ühendatusesse tehtavate investeeringute jaoks määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkti g kohase julgeolekualase enesehindamise hinnangu. Kava komponendis nr 15 (digiühenduvus) on Hispaania selgitanud, et komponendi all kavandatud kahe reformi ühe osana rakendab ta ühenduvust käsitlevat Euroopa Komisjoni soovitust 11 ning seadust, mis käsitleb 5G elektroonilise side võrkude ja teenuste turvalisuse tagamise nõudeid ning et see seadus võtab arvesse Euroopa Komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatises „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“ 12 esitatud peamisi soovitusi.

Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid

(55)Hispaania taaste- ja vastupidavuskava hõlmab meetmeid, mis peaksid võimaldama edendada olemasolevaid piiriüleseid või mitut riiki hõlmavaid projekte transpordi (TEN-T: Vahemere ja Atlandi koridoride ning Kesk-Püreneede raudteeühendused) ja digiühenduvuse (veealuste kaablite kasutamine) valdkonnas. Kava hõlmab ka meetmeid, mis eelduste kohaselt hõlbustavad Hispaania ettevõtjate osalemist võimalikes piiriülestes või mitut riiki hõlmavates projektides, sealhulgas potentsiaalselt üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides sellistes valdkondades nagu mikroprotsessorid, saastevaba vesinik, turvaline satelliitside ning järgmise põlvkonna pilv- ja servandmetöötlus.

Konsultatsiooniprotsess

(56)Nagu on nõutud määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punktis q, sisaldab Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle ettevalmistamiseks ja rakendamiseks läbi viidud konsultatsiooniprotsessi kokkuvõtet. Kava ettevalmistamise etapis pidas Hispaania sihipäraseid konsultatsioone sotsiaalpartnerite, sidusrühmade ja nõuandekomisjonidega. Hispaania korraldas ka osalemiskutseid, et innustada ettevõtjaid osalema investeeringute kavandamises. Nende osalemiskutsete abil kogusid ametiasutused hulgaliselt ettepanekuid, millele tuleks kavaga toetatavate strateegiliste projektide puhul tugineda.

(57)Selleks et tagada asjaomaste osalejate omalus, on väga oluline kaasata kavaga hõlmatud investeeringuprojektide ja reformide elluviimisse kõik asjaomased piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid. Kava rakendamisse laiema omanike ringi kaasamine aitaks suurendada selle tõhusust ja oodatavat pikaajalist mõju. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses tunnistatakse, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on reformide ja investeeringute elluviimisel olulised partnerid. Kava rakendamiseks on Hispaania käivitanud uue valdkondliku taastamise, ümberkujundamise ja vastupidavuse konverentsi, et koordineerida piirkondlike ja kohalike üksuste ning keskvalitsuse tegevust. Lisaks peaksid varem algatatud eri poliitikavaldkondade valdkondlikud konverentsid toetama nende pädevusvaldkonda kuuluvate erimeetmete rakendamist. Kavas rõhutatakse, et kavaga esitletud mitmete asjakohaste meetmete, näiteks tööturu- ja pensionisüsteemi reformide lõplikul kavandamisel konsulteeritakse sotsiaalpartneritega.

Positiivne hinnang

(58)Pärast seda, kui komisjon on andnud Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ning leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga, tuleks käesolevas otsuses sätestada kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit on kava rakendamiseks mittetagastatava rahalise toetuse vormis kättesaadavaks teinud.

Rahaline toetus

(59)Hispaania taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 69 528 050 000 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Hispaania jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Hispaania taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Hispaaniale kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.

(60)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Hispaania maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 peaks Hispaania jaoks ette nähtud summa olema võimalik siduda juriidiliste kohustustega 31. detsembriks 2022. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

(61)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 13 artikli 5 alusel. Toetus makstaks osamaksetena välja siis, kui Hispaania on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid.

(62)Hispaania on taotlenud eelmakset, mis moodustab rahalisest toetusest 13 %. Summa tuleks teha Hispaaniale kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas.

(63)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2
Rahaline toetus

1.Liit teeb Hispaaniale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 69 512 589 611 eurot 14 . 46 592 869 727 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Olenevalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisest, mille raames arvutatakse Hispaania puhul summa, mis on eespool nimetatud summaga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega lisaks 22 919 719 884 eurot.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Hispaaniale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt lisas sätestatule. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 9 036 636 649 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Hispaania on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 3
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel,

(1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(3)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(4)    Need makromajandusliku tasakaalustamatuse aspektid vastavad määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt antud 2019. ja 2020. aasta soovitustele.

(5)    Sellised simulatsioonid võtavad arvesse NGEU üldist mõju, sealhulgas ReactEU rahastamist ning programmi „Horisont“, InvestEU, õiglase ülemineku fondi, maaelu arengu ja RescEU suuremat rahastamist. Sellised simulatsioonid ei võta arvesse struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(7)    Komisjoni teatis „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (COM (2021) C58/01).

(8)    https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/es_final_necp_main_en.pdf.

(9)    Põhineb komisjoni muudetud ettepanekul võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus), (COM(2020)563 final).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(11)    C (2020) 6270.

(12)    COM/2020/50.

(13)    ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(14)    See summa vastab rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest Hispaania proportsionaalse osa mahaarvamist ning mis arvutatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodikale.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.6.2021

COM(2021) 322 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu rakendusotsus

Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 147 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A. KOMPONENT 1: SÄÄSTVA, OHUTU JA ÜHENDATUD LIIKUVUSE ŠOKIKAVA LINNA- JA SUURLINNAKESKKONNAS

See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb õhukvaliteediga seotud probleeme, mis mõjutavad peamiselt suurlinnapiirkondi ja põhjustasid 2018. aastal Hispaanias üle 20 000 enneaegse surma. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on liikuda puhta, ohutu ja aruka linnalise liikumiskeskkonna suunas. Selle rahastamisvahendi erieesmärgid on järgmised:

·kiirendada vähese heitega piirkondade rakendamist kõigis omavalitsusüksustes, kus on üle 50 000 elaniku, ja provintside pealinnades, ning elektripõhise liikuvuse hõlvamist;

·edendada aktiivset liikuvust ja muid meetmeid eraautode kasutamise vähendamiseks;

·ühistranspordisektori digitaalne ja kestlik ümberkujundamine kui tõeline alternatiiv erasõidukite kasutamisele;

·lähiraudteeteenuste kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamine, et suurendada nende tõhusat kasutamist suurlinnades erasõiduki kahjuks;

·optimeerida liikluskorraldust ja hõlbustada otsuste tegemist, et edendada puhtamat liikuvust.

See komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi avaliku ja erasektori investeeringute edendamise ja rohelisele majandusele ülemineku soodustamise kohta (riigipõhine soovitus 32020), innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamise kohta (riigipõhine soovitus 3/2019) ning valitsustevahelise koostöö tugevdamise kohta (riigipõhine soovitus 4/2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehnilise juhendiga „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C1.R1) – elektrisõidukite infrastruktuuri laadimise ja hoogustamise kasutuselevõtu kava

Selle meetme eesmärk on tugevdada toimivat ja reguleerivat raamistikku, mis hõlbustab laadimistaristu kasutuselevõttu, et edendada elektrisõidukite kasutamist.

Reform seisneb järgmise reguleeriva raamistiku vastuvõtmises, mille eesmärk on kõrvaldada laadimispunktide levikut praegu takistavad tõkked:

-Kuninglik dekreet, millega reguleeritakse üldkasutatavaid laadimisteenuseid ning tagatakse paigaldatud punktide nõuetekohane ja usaldusväärne toimimine;

-23. juuni 2020. aasta kuninglik dekreetseadus 23/2020, millega aidatakse kiirendada laadimistaristu töötlemist, deklareerides, et üle 250 kW võimsusega laadimisrajatised on avalikes huvides;

-Määrus TMA/178/2020, millega vähendatakse kütusetanklates elektrilaadimisrajatiste heakskiitmise ja kasutuselevõtuga seotud halduskoormust;

-Muudetud tehniline ehitusseadustik, millega suurendatakse elektrisõidukite laadimistaristu minimaalset hulka nii elamu- kui ka teenindusparklates, ületades hoonete energiatõhususe direktiivi miinimumnõudeid; ning

-Madalpinge elektrotehnikat käsitlev muudetud eeskiri, mis sisaldab kohustust laadida taristut parklates, mis ei ole hoonega seotud.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 2 (C1.R2) – Transpordi liikuvuse ja rahastamise seadus

Selle seadusega rakendatava meetme eesmärk on luua õigusraamistik, mis on aluseks Hispaania uuendatud liikuvuspoliitikale, mis põhineb paremal jätkusuutlikkusel ja digitaalsel mõõtmel.

Seadusega nähakse ette vähemalt:

·riigi teede kasutamisemaksemehhanismi loomine, mis võetakse kasutusele alates 2024. aastast põhimõtte „saastaja maksab“ alusel. Sellise meetme eesmärk on võtta arvesse maanteetranspordi väliskulusid, luues seega stiimuleid tõhususe suurendamiseks selles sektoris ja vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

·mitu kohustust ja metoodilist juhendit, mida kohaldatakse teatava suurusega omavalitsuste ja ettevõtete suhtes, et stimuleerida vastavalt säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ja säästva tööalase liikuvuse kavade rakendamist;

·mehhanismi loomine taristu planeerimise rangemaks muutmiseks kooskõlas sõltumatu maksuhalduri (Autoridad Independiente de Responsabilidad Fiscal, AIReF) soovitustega, võttes arvesse jätkusuutlikkusega seotud kaalutlusi ja sotsiaalset kulude-tulude analüüsi;

·riigi omavalitsusüksustes linnatranspordi prognoositava rahastamise süsteemi loomine, mis põhineb riiklike vahendite ühtsetel jaotuskriteeriumidel;

·regulatiivse katsetuskeskkonna kasutuselevõtt, mis hõlbustab uuendusi liikuvus- ja transpordisektoris ning nende turule sisenemist;

·juhtimise parandamine kooskõlas AIReFi soovitustega, kehtestades: i) riiklik liikuvussüsteem, et edendada koordineerimist ja koostööd kolme territoriaalse haldusasutuse vahel, kes vastutavad transpordi ja liikuvuse eest; ii) transpordi ja liikuvuse kõrgem nõukogu kui organ, mis nõustab, arutab ja kaasab tootmissektoreid, akadeemilisi ringkondi ja kodanikuühiskonda transpordi- ja liikuvuspoliitika määratlemisse; ning iii) integreeritud transpordi ja liikuvuse teabeplatvorm, et integreerida erinevatelt haldusasutustelt ja välistelt allikatelt saadud teave transpordi ja liikuvuse kohta. See võimaldab haldusasutustel optimeerida avaliku poliitika kujundamist ja parandada nende suutlikkust reageerida kriisidele ja hädaolukordadele.

Meede avaldatakse ametlikus väljaandes 31. detsembriks 2023.

Investeering 1 (C1.I1) – vähesaastavad piirkonnad ning linna- ja suurlinnatranspordi ümberkujundamine

Selle meetme eesmärk on edendada transporditeenuste kestlikku ja digitaalset ümberkujundamist, et aidata vähendada erasõidukite kasutamist linnakeskkonnas 2030. aastaks 35 % võrra. Meede hõlmab ka stiimuleid transporditeenuseid osutavate ettevõtete üleminekuks puhtamatele reisijate- ja kaubaveolaevastikele. Seda investeeringut rakendavad kohalikud omavalitsused, autonoomsed piirkonnad ning transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava ministeerium (MITMA).

Investeerimisprojektid, mida autonoomsed piirkonnad kavatsevad ellu viia, võivad olla seotud: a) ühistranspordiparkide ümberkujundamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade (LEZ) rakendamine ja haldamine; c) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja selle kättesaadavuse parandamine; meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse, sealhulgas jalgrattataristu ja jalakäijate sõiduradade prioriteediks seadmiseks; e) stimuleerida uute heitevabade tehnoloogiate kasutuselevõttu Hispaanias transpordisektoris; f) heidutavad parkimiskohad, mis asuvad väljaspool neid omavalitsusüksusi ja provintsi pealinnu, et vähendada linnakeskusesse sisenevat liiklust, ning g) raudteetranspordisüsteemi laiendamine või uuendamine (nt metrood või raudteed); h) digiteerimisprojektid, mis täiendavad meetmeid, millega toetatakse säästvat liikuvust, sealhulgas reaalajas teabesüsteemid ühistransporditeenuste kohta, liikuvus kui teenus, projektid, millega parandatakse mitmeliigilist või teenustevahelist piletimüüki, projektid, millega toetatakse liiklust ja liikuvuse haldamist ning teabe analüüsi, et suurendada transpordisüsteemi tõhusust, ning i) mis tahes muud projektid, mis: i. aitavad kaasa õhukvaliteedi parandamisele, eriti linnapiirkondades ii. stimuleerivad eratranspordi kasutamise vähendamist linna- ja suurlinnapiirkondades iii. stimuleerivad ühistranspordi kasutamist või iv. stiimuleid aktiivseks ja tervislikuks liikuvuseks.

Kohalike omavalitsuste projektid hõlmavad näiteks järgmist: a) ühistranspordiparkide ümberkujundamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade (LEZ) rakendamine ja haldamine; c) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja selle kättesaadavuse parandamine; ning d) meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimiseks ja prioriteediks seadmiseks

Kõnealust abi antakse üle 50 000 elanikuga omavalitsustele ja provintside pealinnadele ning teatavatel tingimustel võib seda anda ka 20 000–50 000 elanikuga omavalitsustele.

Investeerimisprojektid, mida MITMA kavatseb ellu viia, on seotud tema vastutusalasse kuuluvate linnateede liikluse inimlikumaks muutmise ja korraldamisega. Investeeringud aitavad edendada jalakäijate ja jalgratturite liikuvust ning muid uusi liikuvuse vorme (elektritõukerattad) või vähendada autoruume ja sõidukite kiirust, et vähendada nii õhusaastet kui ka müra.

Stiimulid transpordiettevõtete reisijate- ja kaubaveolaevastike ümberkujundamiseks hõlmavad järgmisi abimeetmeid: a) saastevabade ja vähese heitega sõiduautode ja kaubaveokite soetamiseks antav abi; b) abi alternatiivkütuseid (elektri-, veeldatud maagaasi, surumaagaasi ja biometaani) kasutavate tarbesõidukite tankimistaristu kasutuselevõtuks; c) abi ettevõtjatele haagiste ja poolhaagiste soetamiseks või kohandamiseks ühendvedudega; ja d) abi ettevõtjatele vanade sõidukite lammutamiseks.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige hõlmab abiliini a toetus üksnes elektribusse ja madala põrandaga vesinikubusse (M2- ja M3-kategooria bussid, tavaliselt linna- ja linnalähiliini bussid); kõrge põrandaga busse, sealhulgas LNG/CNG-, hübriid-, elektri- ja vesinikkütusega bussid (M2- ja M3-kategooria, tavaliselt linnadevahelised bussid), mis vastavad EURO VI-E (M2- ja M3-kategooria, tavaliselt linnadevahelised bussid) nõuetele; ning biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid kasutavad heitevabu, 1 vähese heitega 2 ja veeldatud maagaasil/surumaagaasil töötavaid veoautosid 3 . Abimeetme b puhul peab tarbesõidukite tankimistaristu vastama biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kohaldatavatele tingimustele 4 .

Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 310 000 000 euroga panustatakse kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 2 195 000 000 euroga 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale.

Käesoleva meetme kohased investeeringud tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (C1.I2) – ergutuskava laadimispunktide paigaldamiseks, elektri- ja kütuseelemendiga sõidukite ostmiseks ning innovatsiooniks elektromobiilsuse, laadimise ja keskkonnahoidliku vesiniku valdkonnas

Selle meetme eesmärk on toetada vastavust Hispaania transpordisektori alternatiivse energia riikliku raamistikuga, kiirendada riikliku integreeritud energia- ja kliimakava rakendamist ning toetada territoriaalset ühtekuuluvust liikuvuse elektrifitseerimise kaudu maapiirkondades. Investeering on esitatud eri abikavades, mis stimuleerivad elektrisõidukite ja kütuseelemendiga sõidukite kasutuselevõttu, julgustades samal ajal individuaalseid innovatsiooniprojekte, mis on seotud elektritranspordi, väärtusahela ja sõidukipargi uuendamisega laiemalt, sealhulgas keskkonnahoidliku vesinikutehnoloogia kasutamisega. Investeering hõlmab ka üldkasutatavate laadimisjaamade paigaldamist elamurajoonidesse ja riiklikku teedevõrku. Toetusprogrammide jaotamiseks pakkumiskutsetes kasutatavad valikukriteeriumid hõlmavad järgmist: i) keskkonnamõju vähendamine, ii) tehniline ja majanduslik elujõulisus, iii) tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni tase, iv) korratavus ja skaleeritavus, v) projektiga seotud töökohtade loomine, otsene ja kaudne mõju väärtusahelale ning vi) koostoime muude sektoritega, peamiselt tööstusega.

Investeering tehakse 31. augustiks 2025.

Investeering 3 (C1.I3) – meetmed raudteetransporditeenuste kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks

Selle meetme eesmärk on parandada avaliku lühimaaraudteevõrgu (nn Cercanías) atraktiivsust ja juurdepääsetavust, et sellest saaks linnapiirkondades liikuvuse selgroog ja see asendaks erasõidukite kasutamist suurlinnapiirkondades. Projekte viivad ellu ADIF (raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja) ja RENFE (avaliku teenindamise kohustusega raudteeteenuste osutaja).

ADIF teeb taristuinvesteeringuid Cercaníase raudteedesse, sealhulgas uuendab rööbasteed, uuendab jaamu ning täiustab elektrifitseerimis- ja signalisatsioonisüsteemi. Lisaks vastutab RENFE investeeringute rakendamise eest, et ajakohastada avalikku raudteetransporti. Investeeringud hõlmavad peamiselt viit mõõdet: a) turvasüsteemide digiteerimine jaamades; b) reisijate infosüsteemid; c) juurdepääsukontrolli parandamine; d) isemüügiautomaatide kohandamine uutele tehnoloogiatele; a e) rajatiste sisustamine Cercaníase võrgu jaamades.

Selle meetme alla kuuluvate projektide rakendamine lõpeb 30. juunil 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad   (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad   (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	C1.R1	E	Määrus TMA/178/2020 ja kuninglik dekreetseadus 23/2020	Määrus ja kuninglik dekreetseadus, milles on märgitud nende jõustumine				4. kv	2020	Jõustub i) määrus TMA/178/2020, millega vähendatakse halduskoormust seoses elektrilaadimisrajatiste paigaldamisega tanklatesse ja määratakse kindlaks taristu kõrvaldamiseks vajalik aeg; ii) 23. juuni kuninglik dekreetseadus 23/2020, millega kuulutatakse üldkasutatavaks üle 250 kW võimsusega laadimistaristu, et kiirendada seda tüüpi seadmete kasutuselevõttu.
2	C1.R1	E	Muudatused tehnilises ehituskoodeksis (kinnitamisel), madalpinge elektrotehnika eeskirjas (maksimaalselt) ja kuningliku dekreedi heakskiitmine üldkasutatavate laadimisteenuste reguleerimiseks	Seadustiku, määruse ja kuningliku dekreedi sätted, milles on märgitud nende jõustumine				2. kv	2022	Järgmise jõustumine: I) tehniliste hoonete koodeksi muudatused, millega nähakse ette a) kohustus paigaldada laadimispunktid 100 %-le uutest parkimiskohtadest eluhoonetes ja 20 %-le uutest parkimiskohtadest ärihoonetes ja muudes hoonetes, b) kohustus paigaldada üks laadimispunkt iga 40 uue parkimiskoha kohta (ja üks iga 20 parkimiskoha kohta riigi üldhalduse hoonetes) ning c) kohustus paigaldada varem olemas olnud üle 20 parkimiskohaga parkimiskohad, et kohandada need eespool nimetatud nõuetega (st ühe laadimispunkti paigaldamine iga 40 parkimiskoha kohta) 2023. aastaks; ii) madalpinge elektrotehnika määruse muudatused (maksimaalselt), et lisada kohustused hoonega mitteseotud parklate infrastruktuuri laadimiseks; iii) kuninglik dekreet, millega reguleeritakse riiklikke laadimisteenuseid, sealhulgas teenuse osutamises osalevate isikute (laadimispunktide käitajad, elektromobiilsusteenuse osutajad) suhteid, ning kehtestatakse nende õigused ja kohustused.
3	C1.R2	E	Säästva liikuvuse ja transpordi rahastamise seaduse vastuvõtmine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele				4. kv	2023	Säästvat liikuvust ja transporti käsitleva seaduse vastuvõtmine, millega parandatakse ühistranspordipoliitika kavandamist, koordineerimist ja tõhusust, toetatakse transpordi digiteerimist ja ühistranspordi kasutamist ning luuakse rahastamissüsteem keskkonnakulusid arvestavate avalike infrastruktuuride säilitamiseks ja hooldamiseks
4	C1.I1	S	Eelarve, mille omavalitsused kulutavad säästva liikuvuse edendamisele suunatud ostudele või mille nad on eraldanud		Miljonit eurot	0	400	4. kv	2022	Projekti või toetuste andmise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või riigihangete platvormil või omavalitsuste ostudega seotud kulutuste tegemine, mis aitab edendada säästvat liikuvust provintsis üle 50 000 elanikuga omavalitsustes ja pealinnades ning mida võib teatavatel tingimustel eraldada ka 20 000–50 000 elanikuga omavalitsustele. Projektidega toetatakse järgmisi juhtumeid: a) ühistranspordiparkide ümberkujundamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade (LEZ) rakendamine ja haldamine; a) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja selle kättesaadavuse parandamine; Valikukriteeriumid peavad tagama, et 1500000000 euro suurusest lõplikust kogueelarvest aitab vähemalt 310 000 000 eurot kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 1 190 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
5	C1.I1	S	Eelarve, mille autonoomsed piirkonnad kulutavad ostudele või mille nad on eraldanud vähemalt 900 miljoni euro ulatuses ja mille eesmärk on edendada säästvat liikuvust		Miljonit eurot	0	900	4. kv	2023	Projekti või toetuste andmise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või riigihangete platvormil või autonoomsete piirkondade ostudega seotud kulude kandmine. Autonoomsete piirkondade antud projektid ja toetused ning ostud: 1) aitavad edendada säästvat liikuvust, andes eraettevõtetele toetusi a) vanade raskeveokite lammutamiseks, b) oma raskete reisijate- ja kaubaveokite uuendamiseks keskkonnasõbralikumate sõidukitega, c) oma haagiste või poolhaagiste ostmiseks või kohandamiseks ühendvedude jaoks või d) laadimispunktide ja tanklate paigaldamiseks alternatiivkütustega (elektri-, veeldatud maagaasi, surumaagaasi ja biometaaniga); Toetusi tuleks anda vastavalt tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); või 2) aitavad edendada säästvat liikuvust provintsis üle 50 000 elanikuga omavalitsustes ja pealinnades, toetades näiteks a) ühistranspordiparkide ümberkujundamist, et saavutada keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärgid, ning järgides tehnilisi suuniseid „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade (LEZ) rakendamine ja haldamine; c) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja selle kättesaadavuse parandamine; meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse, sealhulgas jalgrattataristu ja jalakäijate sõiduradade prioriteediks seadmiseks; e) stimuleerida uute heitevabade tehnoloogiate kasutuselevõttu Hispaanias transpordisektoris; f) parkimine heidutuseesmärgil väljaspool neid omavalitsusüksusi ja provintsi pealinnu, et vähendada linnakeskusesse saabuvat liiklust; g) raudteetranspordisüsteemi, näiteks metroode või raudteede laiendamine või ajakohastamine; h) digiteerimisprojektid, mis täiendavad jätkusuutliku liikuvuse toetamise meetmeid, sealhulgas reaalajas teabesüsteemid ühistransporditeenuste kohta, liikuvus kui teenus, projektid ühendvedude või teenustevahelise piletimüügi parandamiseks, liiklust ja liikuvuse haldamist toetavad projektid ning teabeanalüüs, et suurendada transpordisüsteemi tõhusust, ja i) muud projektid, mis: i. aidata kaasa õhukvaliteedi parandamisele, eriti linnapiirkondades ii. stimuleerida eratranspordi kasutamise vähendamist linna- ja suurlinnapiirkondades iii. Stimuleerida ühistranspordi või iv kasutamist. Stiimulid aktiivseks ja tervislikuks liikuvuseks. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 900 000 000 eurot aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
6	C1.I1	S	Lõpuleviidud projektid säästva liikuvuse edendamiseks, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades		Arv	0	25	4. kv	2023	Lõpetatud on vähemalt 25 projekti säästva liikuvuse edendamiseks 150 linna- ja suurlinnapiirkonnas, kus elab üle 50 000 elaniku, ning teatavatel tingimustel 20 000–50 000 elanikuga linnapiirkondades. Säästvat liikuvust edendavad projektid on järgmised: Projektidega toetatakse järgmisi juhtumeid: a) ühistranspordiparkide ümberkujundamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas tehniliste suunistega „ära tekita olulist kahju“ (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade (LEZ) rakendamine ja haldamine; c) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja selle kättesaadavuse parandamine; meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimiseks ja prioriteediks seadmiseks. Projekt on kindlaksmääratud, omavahel seotud ja kooskõlastatud tegevuste kogum, mida viiakse ellu ühise eesmärgiga teatava aja ja eelarve piires ning mille jaoks taotletakse toetust. Üks omavalitsus võib välja töötada rohkem kui ühe projekti. Säästva liikuvuse edendamise projektid linna- ja suurlinnapiirkondades, mille on välja töötanud autonoomsed piirkonnad. See hõlmab investeeringus C1.I1 täpsustatud tüpoloogiaid a–i. Linna- ja suurlinnapiirkonnad on üle 50 000 elanikuga vallad, provintside pealinnad ja teatavatel tingimustel üle 20 000 elanikuga vallad. Iga autonoomne piirkond võib välja töötada rohkem kui ühe projekti. Projektid, millega toetatakse eraettevõtteid a) vanade raskeveokite lammutamisel, b) raskete reisi- ja kaubaveokite uuendamisel keskkonnasõbralikumate sõidukitega, c) oma haagiste või poolhaagiste ostmisel või kohandamisel ühendvedudeks või d) tanklate paigaldamisel alternatiivkütustega (elektri-, veeldatud maagaasi, surumaagaasi ja biometaaniga). Vähemalt 8500 raskesõidukit või tanklat tuleb subsideerida, et leida, et üks säästvat liikuvust edendav projekt on lõpule viidud. Toetusi tuleks anda vastavalt tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
7	C1.I1	S	Eelarve, mille omavalitsused kulutavad säästva liikuvuse edendamisele suunatud ostudele või mille nad on eraldanud		Miljonit eurot	400	1 500	4. kv	2024	Projekti või toetuste andmise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas või riigihangete platvormil või omavalitsuste ostudega seotud kulutuste tegemine, mis aitab edendada säästvat liikuvust provintsis üle 50 000 elanikuga omavalitsustes ja pealinnades ning mida võib teatavatel tingimustel eraldada ka 20 000–50 000 elanikuga omavalitsustele. Projektidega toetatakse järgmisi juhtumeid: a) ühistranspordiparkide ümberkujundamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade (LEZ) rakendamine ja haldamine; c) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja selle kättesaadavuse parandamine; d) kollektiivse transpordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimise ja prioriseerimise meetmed Valikukriteeriumid peavad tagama, et vähemalt 310 000 000 eurot aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 1 190 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale. (Lähtetase: 31. detsember 2022)
8	C1.I1	S	Auhind projektide eest, millega parandatakse uusi liikuvuse vorme riigiteedel		Miljonit eurot	0	105	4. kv	2024	Transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava ministeeriumi poolt Euroopa Liidu Teatajas või riigihangete platvormil vähemalt 105 miljoni euro suuruse auhinna andmine projektidele, millega parandatakse riigimaanteid linnapiirkondades. Projektid hõlmavad uute jalgrattateede ehitamist, jalakäijate alade laiendamist, parkimisalade vähendamist või raudteeületuskohtade ohutuse parandamist.
9	C1.I1	S	Lõpuleviidud projektid säästva liikuvuse edendamiseks, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades		Arv	25	280	4. kv	2025	Ellu on viidud vähemalt 280 projekti, et edendada säästvat liikuvust, sealhulgas linna- ja suurlinnapiirkondades, et aidata kaasa säästvale liikuvusele 150 linnapiirkonnas, kus elab üle 50 000 elaniku, ja teatavatel tingimustel 20 000–50 000 elanikuga linnapiirkondades. Säästvat liikuvust edendavad projektid on järgmised: Projektidega toetatakse järgmisi juhtumeid: a) ühistranspordiparkide ümberkujundamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas tehniliste suunistega „ära tekita olulist kahju“ (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade (LEZ) rakendamine ja haldamine; c) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja selle kättesaadavuse parandamine; meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimiseks ja prioriteediks seadmiseks. Projekt on kindlaksmääratud, omavahel seotud ja kooskõlastatud tegevuste kogum, mida viiakse ellu ühise eesmärgiga teatava aja ja eelarve piires ning mille jaoks taotletakse toetust. Üks omavalitsus võib välja töötada rohkem kui ühe projekti. Säästva liikuvuse edendamise projektid linna- ja suurlinnapiirkondades, mille on välja töötanud autonoomsed piirkonnad. See hõlmab investeeringus C1.I1 täpsustatud tüpoloogiaid a–i. Linna- ja suurlinnapiirkonnad on määratletud kui üle 50 000 elanikuga vallad, provintsi pealinnad ja teatavatel tingimustel üle 20 000 elanikuga vallad. Iga autonoomne piirkond võib välja töötada rohkem kui ühe projekti. Projektid, millega toetatakse eraettevõtteid a) vanade raskeveokite lammutamisel, b) raskete reisi- ja kaubaveokite uuendamisel keskkonnasõbralikumate sõidukitega, c) oma haagiste või poolhaagiste ostmisel või kohandamisel ühendvedudeks või d) tanklate paigaldamisel alternatiivkütustega (elektri-, veeldatud maagaasi, surumaagaasi ja biometaaniga). Vähemalt 3000 raskesõidukit või tanklat või laadimispunkti või tanklat tuleb subsideerida, et leida, et üks säästvat liikuvust edendav projekt on lõpule viidud. Toetusi tuleks anda vastavalt tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
10	C1.I1	S	Riigimaanteed linnapiirkondades on paranenud, et edendada uusi liikuvusvorme		Arv	0	34	4. kv	2025	Vähemalt 34 linnapiirkonnas asuvat riiklikku teed, mida on parandatud uute jalgrattateede ehitamise, jalakäijate alade laiendamise, parkimisalade vähendamise või piiriületuste ohutuse parandamisega. (Lähtetase: 31. detsember 2023)
11	C1.I2	S	Elektritransporti edendavate uuenduslike projektide auhind		Miljonit eurot	0	250	2. kv	2023	Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse vähemalt 250 miljoni euro suurune preemia projektikonkurssidele, millega toetatakse elektritransporti edendavaid uuenduslikke projekte. Toetusprogrammide jaotamiseks pakkumiskutsetes kasutatavad valikukriteeriumid hõlmavad järgmist: i) keskkonnamõju vähendamine, ii) tehniline ja majanduslik elujõulisus, iii) tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni tase, iv) korratavus ja skaleeritavus, v) projektiga seotud töökohtade loomine, otsene ja kaudne mõju väärtusahelale ning vi) koostoime muude sektoritega, peamiselt tööstusega.
12	C1.I2	S	Kasutusele võetud elektrisõidukid ja laadimispunktid		Arv	0	238 000	4. kv	2023	Toetatud on vähemalt 238 000 elektrisõidukit (BEV, REEV, PHEV, FCEV) ja laadimispunkte
13	C1.I2	S	Elektritransporti edendavate uuenduslike projektide lõpuleviimine		Arv	0	85	4. kv	2025	Vähemalt 85 elektromobiilsust käsitlevate innovatsiooniprojektide toetusprogrammi (MOVES Singulares) raames rakendatud projekti lõpuleviimine.
14	C1.I3	S	Lühikesed raudteeliinid (Cercanías)		Arv (km)	0	200	4. kv	2023	Vähemalt 200 km lühimaa raudteeliine, mis on ümber ehitatud mis tahes allsüsteemi: Ümberehitatavate lühikeste raudteeliinide pikkust tuleks tõlgendada linna- või suurlinnapiirkondades, kus on rakendatud olulist sekkumist, mis ei ole vajalik, kuid mida ei ole vaja teha või parandada. Sekkumised võiksid hõlmata elektrifitseerimist, rööbastee uuendamist, signaalimis- ja ohutussüsteemide täiustamist ning jaamade täiustamist, mis lähevad kaugemale hooldusest ja remondist ning mida rakendatakse riigi territooriumil kõigis elanikkonnakeskustes, kus Cercanías Ferroviarias osutab teenuseid.
15	C1.I3	S	Jaamad on digiüleminekuga paranenud		Arv	0	420	4. kv	2023	Vähemalt 420 jaama on täiustatud kõigi või osade projektidega, mille RENFE on SPO käitajana välja töötanud ja mis on loetletud allpool: • turvasüsteemide digiteerimine jaamades (nt arukas videoanalüüs, küberjulgeolek ja pettuste kontroll) • reisijate infosüsteemid • jaamadele juurdepääsu kontrolli parandamine • piletimüügiautomaatide projektid • rajatiste kohandamine
16	C1.I3	S	Täiustatud „Cercanías“ jaamad		Arv	0	20	4. kv	2023	ADIF parandas vähemalt 20 Cercaníase jaama peamiselt juurdepääsetavuse ja uute või renoveeritud raudteede osas
17	C1.I3	S	Lühimaaraudteeliinide investeeringuteks eraldatud kumulatiivne eelarve		Miljonites eurodes	0	1 619	4. kv	2024	Lähiraudteeliinide investeeringuteks eraldatud koondeelarve avaldamine ELTs: vähemalt: 1 619 000 000 EUROT.
18	C1.I3	S	Ümberehitatud lühikesed raudteeliinid (Cercanías)		Arv (km)	200	700	2. kv	2026	Vähemalt 700 km lühimaa raudteeliine, mis on ümber ehitatud mis tahes allsüsteemi: Ümberehitatavate lühikeste raudteeliinide pikkust tuleks tõlgendada linna- või suurlinnapiirkondades, kus on rakendatud olulist sekkumist, mis ei ole vajalik, kuid mida ei ole vaja teha või parandada. Sekkumine võiks hõlmata elektrifitseerimist, rööbastee uuendamist, signaalimis- ja ohutussüsteemide ning jaamaparanduste täiustamist, mis lähevad hooldusest ja remondist kaugemale ning mida rakendatakse riigi territooriumil kõigis elanikkonnakeskustes, kus Cercanías Ferroviarias osutab teenuseid. (Lähtetase: 31. detsember 2023)
19	C1.I3	S	Jaamad on digiüleminekuga paranenud		Arv	420	850	2. kv	2026	Vähemalt 850 jaama on täiustatud kõigi või osade projektidega, mille RENFE on SPO käitajana välja töötanud ja mis on loetletud allpool: • turvasüsteemide digiteerimine jaamades (nt arukas videoanalüüs, küberjulgeolek ja pettuste kontroll) • reisijate infosüsteemid • jaamadele juurdepääsu kontrolli parandamine • piletimüügiautomaatide projektid • rajatiste kohandamine (Lähtetase: 31. detsember 2023)
20	C1.I3	S	Täiustatud „Cercanías“ jaamad		Arv	20	70	2. kv	2026	ADIF parandas vähemalt 70 Cercaníase jaama peamiselt juurdepääsetavuse ja uute või renoveeritud raudteede osas (Lähtetase: 31. detsember 2023)

B. KOMPONENT 2: Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: Linnade taaselustamise ja taastootmise kava

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse hoonete energiakasutust, nende CO2 heite vähendamist ning nende kvaliteedi ja mugavuse parandamist. Samuti käsitletakse selles sotsiaaleluasemeid, suurendatakse nende varu ning tagatakse õiglasem ja kaasavam taastumine. Lisaks püütakse selle komponendiga lahendada kütteostuvõimetusega seotud probleeme, toetades sotsiaalseid või taskukohaseid üürieluasemeid. Siia kuuluvad ka digiteerimisega seotud tegevused. Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle osaga toetatakse Hispaania riikliku energia- ja kliimakava rakendamist, milles nähakse 2030. aastaks ette 1 200 000 elamu renoveerimine ning aastas keskmiselt 300 000 elamu kütte- ja jahutussüsteemide renoveerimine. Sellega seoses teeb Hispaania ettepaneku:

a)töötada välja ja rakendada reformimeetmed, sealhulgas Hispaania linnade tegevuskava, Hispaania pikaajaline renoveerimisstrateegia, eluasemeseadus, arhitektuurimaastiku parandamise seadus ja ühtsete kontaktpunktide loomine hoonete renoveerimiseks;

b)renoveerida 2026. aastaks vähemalt 355 000 ainulaadset elamut vähemalt 510 000 renoveerimismeetme raames, vähemalt 600 hektarit linnapiirkondi, vähemalt 40 000 eluhoonet ja 690000 E² mitteeluhoonet, vähemalt 26 000 eluhoonet vähem kui 5 000 elanikuga omavalitsusüksustes ja linnapiirkondades ning vähemalt 1230000 E² üldkasutatavaid hooneid, saavutades keskmise primaarenergia säästu üle 30 %, sealhulgas renoveerides ja ajakohastades kütte- ja jahutussüsteeme;

c)ehitada vähemalt 20 000 uut eluaset sotsiaalpindade üürimiseks või taskukohaste hindadega, kusjuures primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõuetest; ning

d)rakendada kohalikul tasandil vähemalt 100 katseprojekti, mis toetavad energiatõhusust ja Hispaania linnade tegevuskava rakendamist.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle osaga toetatakse rohelist üleminekut (riigipõhine soovitus 3/2019) ja eelkõige energiatõhususe parandamist (riigipõhine soovitus 3 2020). Samuti toetatakse sellega peresid (riigipõhine soovitus 2-2019, riigipõhine soovitus 2-2020) ning aidatakse kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamist ja edendada erainvesteeringuid, et edendada majanduse elavdamist (riigipõhine soovitus 3-2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C2.R1) – Hispaania linnade tegevuskava rakendamine (ja sellega seotud tegevuskava)

Selle meetme eesmärk on koostada ja heaks kiita Hispaania linnade tegevuskava, mis on strateegiline ja mitteregulatiivne dokument, mis integreerib säästva arengu linnaarengu poliitikasse. Samuti on see töömeetod, mis suunab kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi saavutama oma konkreetses piirkonnas õiglast, õiglast ja säästvat arengut ning teenima kohalikke omavalitsusi, linnu ja külasid, olenemata nende rahvastiku suurusest, strateegilise, integreeritud ja tervikliku perspektiiviga vahendina, nagu on nõutud ELi linnade tegevuskavas ja Leipzigi uues hartas.

Hispaania linnade tegevuskava sisaldab Hispaania linnade ja külade nõrkade külgede ja probleemide analüüsi, et saavutada keskkonnasäästlik, sotsiaalselt sidus ja majanduslikult teostatav linnaarendus. See hõlmab strateegilist raamistikku, mis keskendub järgmisele kümnele strateegilisele väljakutsele: demograafiline; keskkond; majanduslik ja sotsiaalne; praegune olukord seoses hoonetega; haavatavus kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes; (suur) sõltuvus turismist; ning reostusega seotud riskid.

Linnade tegevuskava sisaldab ka konkreetset tegevuskava riiklikule haldusasutusele ja suuniseid, et toetada kohalikke üksusi nende kohalike tegevuskavade ettevalmistamisel vastavalt riigi üldvalitsuse soovitatud metoodikale, võttes kohustuse parandada avalikku ja erasektorit hõlmavat valitsemist. Investeeringud 6 täiendavad seda reformi, toetades vähemalt 100 kohaliku tegevuskava koostamist.

Linnade tegevuskava osana ning selleks, et täita direktiivi (EL) 2018/844 hoonete energiatõhususe ja energiatõhususe kohta, kehtestab Hispaania pikaajalise renoveerimisstrateegia, et toetada riigi elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimist. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori hooneid ning selle abil saavutatakse 2050. aastaks väga energiatõhusad ja vähese CO2 heitega hooned, hõlbustades olemasolevate hoonete kulutõhusat ümberehitamist liginullenergiahooneteks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2020.

Reform 2 (C2. R2) – Hispaania pikaajalise renoveerimisstrateegia ja sellega seotud tegevuskava ajakohastamine 2020. aastal

Selle meetme eesmärk on pikaajalise renoveerimisstrateegia (ERESEE) rakendamine. See hõlmab meetmeid pikaajaliste renoveerimisstrateegiate tegevuskava strateegilise dokumendi ettevalmistamiseks, arutamiseks spetsiaalsetes töörühmades, heakskiitmiseks ja levitamiseks. Tegevuskava on kooskõlas ERESEEs sisalduvate meetmetega. ERESEE rakendamiseks luuakse mitu töörühma, et töötada välja selged soovitused linnade taastamise ja taaselustamise tegevuskava rakendamiseks. Töörühmade aruanded koos soovitustega avaldatakse.

ERESEE III osas „Rakendamine“ sisaldab ERESEE meetmeid, mille hulgas on reformide kogum, mis on esitatud osana tegevuskavast, millega edendatakse linnade taastamist ja taaselustamist ning edendatakse rohe- ja digipööret. Tegevuskava on üles ehitatud üheteistkümnele teljele ja meetmele, mille eesmärk on parandada juhtimist, reguleerimist ja rahastamist. See tegevuskava lisatakse strateegiadokumenti kui peamine samm ERESEE rakendamise suunas. Kõige olulisemad meetmed on järgmised:

·renoveerida avaliku halduse hooneid (kooskõlas Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendiga 11);

·parandamist vajavad fondivaldkonnad, sealhulgas renoveerimist soodustavad uued maksud nii elamu- kui ka teenindussektoris;

·edendada ja mobiliseerida erasektori rahalisi vahendeid;

·võidelda energiaostuvõimetuse vastu;

·võtta ehitussektoris kasutusele uus energiamudel, et ergutada taastuvenergia tarbimist hoonetes;

·aktiveerida ja koondada rehabilitatsiooninõudlus;

·parandada pakkumisepoolseid tingimusi, hoogustades rehabilitatsioonisektori moderniseerimist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, digiteerimise ning seire, oskuste ja koolituste tugevdamise kaudu;

·levitada teavet kodanikele ja ettevõtjatele ning vahetada häid tavasid haldusasutuste vahel; ning

·töötada välja statistika ja näitajad riiklikult rahastatavate meetmete jälgimiseks, et avaliku sektori poliitikat oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata.

See strateegiadokument võimaldab rakendada ERESEEt Hispaania linnade tegevuskava raames, integreerides eri haldusasutused (kesk-, piirkondlikud ja kohalikud).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 2 (C2.R3) – Eluasemeseadus

Selle meetme eesmärk on rakendada eluasemeseadusega esimest laadi määrust Hispaanias, et käsitleda erinevaid avaliku sektori planeerimis-, kavandamis- ja koostöövahendeid, mis on juba olemas, et toetada õigust inimväärsele ja sobivale eluasemele. Selles käsitletakse nii avaliku kui ka erasektori olemasolevate elamute taastamist ja parandamist ning nende elukeskkondade taaselustamist ja uuendamist, kus need asuvad, et parandada elukvaliteeti. Seaduses käsitletakse üüripindade piisava, taskukohaste hindadega kättesaadavuse saavutamist.

Õigusaktides käsitletakse erinevaid planeerimis-, kavandamis- ja koostöövahendeid, et tagada õigus inimväärsele ja piisavale eluasemele, sealhulgas ühe prioriteedina olemasolevate elamute taastamist ja parandamist ning nende elukeskkondade taaselustamist ja renoveerimist, kus need asuvad.

Lisaks soodustatakse seadusega taskukohaste ja sotsiaaleluruumide pakkumise suurendamist, tagades vastavuse nõuetele, mis on praegu kehtestatud liginullenergiahoonetele vastavalt tehnilise ehitusseadustiku (CTE) energia säästmise põhidokumendile (DB-HE), ning välditakse meetmeid, mis võiksid keskpikas perspektiivis eluasemete pakkumist takistada.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform nr 3 (C2.R4) – Arhitektuuri ja ehituskeskkonna kvaliteedi seadus ning uus riiklik arhitektuuristrateegia

Seaduse eesmärk on kuulutada arhitektuuri ja hoonete kvaliteet avalikuks hüveks, parandada elukvaliteeti, edendada arhitektuuri sotsiaalseid juuri, edendada linnapiirkondade ja keskuste säästvat arengut, aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning kaitsta ja kaitsta kultuuri- ja looduspärandit.

Selleks käsitletakse seaduses mitmesuguseid algatusi ja meetmeid, mis on tihedalt seotud taastamis- ja taaselustamisprogrammidega Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles osas. Seadusega reguleeritakse eelkõige järgmist: i) asutustevahelised koostöömeetmed arhitektuuri-, inseneri- ja linnaplaneerimisprojektide ja -tööde hangete valdkonnas; ii) heade tavade levitamise ja toetamise, koolituse ning avaliku ja erasektori partnerluse vahendid; ning iii) rehabilitatsiooni edendamine terviklikust perspektiivist, nagu eespool kirjeldatud.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform nr 4 (C2.R5) – Renoveerimisbürood (universaalteenistus)

Selle meetme eesmärk on julgustada ja laiendada mõnes omavalitsusüksuses loodud kohalikke renoveerimisbüroosid, et aidata kodumajapidamisi ja omanike kogukondi väga keerukate elamute renoveerimise ülesannete täitmisel.

Sel eesmärgil soodustatakse ja laiendatakse seda lähenemisviisi veelgi, luues protsessi, mis tagab tõhusa koostöö kesk-, piirkondlike ja/või kohalike omavalitsuste vahel. See hõlmab kogu avaliku sektori toetuse koordineerimise tugevdamist (kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil). Renoveerimismeetmete tõhususe maksimeerimiseks kaasatakse neisse ühtsetesse kontaktpunktidesse kõik valitsustasandid.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2021.

Reform nr 5 (C2.R5) – Renoveerimismeetmete parem rahastamine

Meetme eesmärk on tegeleda renoveerimistegevuse alustamise ühe peamise takistusega, nimelt juurdepääsuga rahastamisele soodsatel tingimustel. Selleks et renoveerimislaen heaks kiidetaks, on aeg-ajalt vaja anda individuaalne isiklik laen igale üksikomanikule hoones. See on takistanud hoonete täielikku ja integreeritud renoveerimist.

Selle probleemi lahendamiseks tehakse meetmega järgmist:

·luuakse uus Instituto de Crédito Oficial (ICO) tagatisliin, et osaliselt katta eraõiguslike finantseerimisasutuste poolt elamute renoveerimiseks antud laenude riski;

·edendatakse konkreetsete regulatiivsete sätete vastuvõtmist, sealhulgas horisontaalse omandiseaduse reformimist, et parandada omanike kogukondade juurdepääsu rahastamisele; ning

·julgustatakse finantsasutusi kasutama keskkonnahoidlikku rahastamist.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Investeering 1 (C2.I1) – Rehabiliteerimisprogramm majanduslikuks ja sotsiaalseks taastumiseks elamurajoonides

Meetme eesmärk on toetada elamute ja linnaosade energiatõhusat renoveerimist. Selle meetme raames võetavate meetmetega rakendatakse vähemalt 510 000 renoveerimismeedet vähemalt 355 000 üksikus elamus, saavutades keskmiselt primaarenergia nõudluse vähenemise vähemalt 30 %, mida tõendab energiamärgis. Toetatakse järgmisi meetmeid:

a)Programm, millega toetatakse energia renoveerimist naabruskonna tasandil, pakkudes toetusi ja muud toetust keskmiselt 20 000 eurot eluaseme kohta. Programmiga renoveeritakse vähemalt 600 hektarit linnapiirkondi, saavutades keskmiselt primaarenergia nõudluse vähenemise vähemalt 30 %, mida tõendavad energiamärgised. Meetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist, elektritranspordi taristu kasutuselevõttu, ehitistele juurdepääsu parandamist ja ohtlike ainete kõrvaldamist. Maksimaalselt 15 % meetmest eraldatakse linnaosade tasandil tehtavatele täiustustele, nagu välisvalgustuse, jalgrattateede, rohelise taristu ja äravoolusüsteemide parandamine, võttes arvesse naabruskonna sotsiaal-majanduslikke omadusi.

b)Programm elamute energiatõhusamaks renoveerimise toetamiseks, andes toetusi keskmiselt 15 000 eurot eluaseme kohta. Toetuse tase on kõrgem meetmete puhul, mille primaarenergianõudlus väheneb rohkem, ja väikese sissetulekuga majapidamiste puhul. Meetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist, elektritranspordi taristu kasutuselevõttu, ehitistele juurdepääsu parandamist ja ohtlike ainete kõrvaldamist.

c)Terves reas tegevustes käsitletakse energiatõhusa renoveerimise stiimuleid. See hõlmab muu hulgas i) võimalust arvata renoveerimistööd üksikisiku tulumaksust maha, kui saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine vähemalt 30 % võrra, ning ii) rahastamisraamistiku parandamist avaliku ja erasektori partnerluse soodustamise kaudu.

Kuningliku dekreediga kehtestatakse tehnilised nõuded, et tagada vastavus primaarenergia nõudluse 30 % keskmisele vähenemisele. Üksikisiku tulumaksu muudatused kiidetakse heaks kuningliku dekreetseadusega ja nende eesmärk on määrata kindlaks maksusoodustused hoonete uuendamiseks, et saavutada energiatõhususe paranemine.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (C2.I2) – programm sotsiaalkorterite ehitamiseks energiatõhusatesse hoonetesse

Meetme eesmärk on ehitada vähemalt 20 000 uut eluaset sotsiaalse üürimise eesmärgil või taskukohase hinnaga, mis vastab energiatõhususe kriteeriumidele. Need ehitatakse eelkõige piirkondades, kus sotsiaalelamud on praegu ebapiisavad, ja riigi omandis olevale maale.

Sotsiaalkorterite primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõuetest. Selleks kehtestatakse kuningliku dekreediga tehnilised nõuded primaarenergia nõudluse piiramiseks 80 %ni tehnilise ehitusseadustiku (CTE) energia säästmise alusdokumendi (DB-HE) jaotises HE 0 sätestatud piirmäärast.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeeringud 3 (C2.I3) – Hoonete energiaga rehabiliteerimise programm

Meetme eesmärk on toetada vähemalt 40 000 eluhoone ja 690000 E² mitteeluhoonete energiatõhusamaks renoveerimist ning suurendada energiatõhusust ja integreerida taastuvenergiat. Programmiga toetatakse ainult taastuvenergiat, välja arvatud fossiilkütuseid, suurendatakse energiakogukondadele antava abi osatähtsust ja võimaldatakse renoveerimismeetmete eelrahastamist. Erimeetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist soojusisolatsiooni abil, taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides ning valgustussüsteemi parandamist. Ette on nähtud abikõlblikkuskriteerium, mille kohaselt saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine energiatõhususe sertifikaatidega keskmiselt vähemalt 30 % võrra.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 4 (C2.I4) – Regenereerimisprogramm ja demograafilised probleemid

Meetme eesmärk on toetada hoonete renoveerimist vähem kui 5000 elanikuga omavalitsustes ja linnapiirkondades. Meetmed hõlmavad hoonete energiatõhususe, üldkasutatavate seadmete ja taristu, taastuvenergia tootmise ja tarbimise, omatarbimise ja omanike kohalike energiakogukondade ning säästva liikuvuse (nt elektrisõidukite laadimisjaamad) parandamist. Võetakse kahte liiki meetmeid:

a)Energiatõhususe puhul renoveeritakse elamuid vähemalt 26 000 korda, et saavutada primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %, mida tõendavad energiamärgised.

b)Vähemalt 250 ainulaadset puhta energia projekti viiakse ellu võistupakkumiste või kohalike omavalitsuste investeeringute kaudu järgmistes valdkondades: i) taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- ja jahutusenergia paigaldamine üldkasutatavatesse hoonetesse või taristusse (sealhulgas vähemalt 80 % omatarbeks toodetud energia tarbimine); ii) üldkasutatavate hoonete või taristute energiatõhusamaks renoveerimine (säästudes vähemalt 30 % primaarenergiast, mida tõendavad energiamärgised); iii) säästev liikuvus (ümbersuunamis- või elektritranspordi projektid); iv) valgustussaaste vähendamine tänavavalgustuse parandamise kaudu; ning v) kohalikud energiakogukonnad või muud kogukonna juhitud projektid nendes omavalitsusüksustes.

Selleks avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kohalikele omavalitsustele laienevad õiguslikud alused ja investeerimisabi taotlusvoor.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 5 (C2.I5) – avalike hoonete rehabiliteerimise programm

Meetme eesmärk on toetada avaliku sektori hoonete, sealhulgas avaliku halduse, haridus-, sotsiaalhoolekande-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- või avalike teenuste energiatõhusamaks muutmist. Renoveeritakse vähemalt 1 230 000 E² üldkasutatavaid hooneid, saavutades primaarenergia nõudluse vähenemise keskmiselt vähemalt 30 %, mida tõendab energiamärgis. Meetmega toetatakse: i) vee, materjalide, jäätmekäitluse ja kliimamuutustega kohanemise parem kasutamine; ii) hoonete ligipääsetavuse parandamine; iii) ohtlike ainete eemaldamine ja siseõhu kvaliteedi parandamine; ning iv) hoonete säilitamine.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeeringud 6 (C2.I6) – Hispaania linnade tegevuskava kohalike tegevuskavade katseprojektide arendamise toetusprogramm

Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi Hispaania linnade tegevuskava kümne strateegilise eesmärgi rakendamisel, kiites heaks vähemalt 100 kohalikku tegevuskava. Hispaania linnade tegevuskava kümme strateegilist eesmärki on järgmised: i) maakasutuse planeerimine ja ratsionaalsem kasutamine, selle säilitamine ja kaitsmine; ii) valglinnastumise vältimine ja olemasolevate linnade taaselustamine; iii) ennetada ja vähendada kliimamuutuste mõju ja vastupanuvõimet; iv) ressursside säästev kasutamine ja ringmajanduse edendamine; v) läheduse ja säästva liikuvuse edendamine; vi) sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja võrdõiguslikkuse poole püüdlemine; vii) linnamajanduse edendamine ja soodustamine; viii) eluasemele juurdepääsu tagamine; ix) digitaalse innovatsiooni juhtimine ja edendamine; ning x) parandada osalus- ja juhtimisvahendeid.

Meede on i) teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks ja juhiseks oma tegevuskavade väljatöötamisel; ii) rakendada Hispaania linnade tegevuskava kohaliku tasandi tegevuskavadega; ning iii) rakendada konkreetseid projekte osana kohalikest tegevuskavadest, et rõhutada Hispaania linnade tegevuskava potentsiaali. Toetust antakse võistupakkumise kaudu ning see hõlmab eelkõige strateegilise visiooniga läbivaid ja integreeritud projekte ning juhtimismudelit, mis tagab võimalikult laialdase osalemise.

Selle meetme kohased investeeringud peavad olema lõpule viidud 31. detsembriks 2022.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise    vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

C. KOMPONENT 03: Põllumajandusliku toidutööstuse ja kalanduse süsteemi keskkonnaalane ja digitaalne ümberkujundamine

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga parandatakse põllumajandusliku toidutööstuse ja kalandussektori jätkusuutlikkust, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet nii majanduslikult, keskkonnaalaselt kui ka sotsiaalselt. Selle eesmärgi saavutamiseks keskenduvad Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis sisalduvad investeeringud ja reformid järgmistele elementidele:

a)Niisutuse tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamine;

b)põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine;

c)strateegia kehtestamine, et edendada digiüleminekut põllumajanduslikus toidutööstuses ja maapiirkondades tervikuna; ning

d)kalandussektori jätkusuutlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise edendamine.

See komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni ja energiatõhususse tehtavate investeeringute edendamise kohta (3. riigipõhine soovitus 2019), digiõppele juurdepääsu parandamise kohta (2. riigipõhine soovitus 2020) ning avaliku ja erasektori investeeringute edendamise ja rohelisele majandusele ülemineku soodustamise kohta (3. riigipõhine soovitus 2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C3.R1) – Toiduahela kaubandussuhteid reguleerivate eeskirjade muutmine, sealhulgas 2. augusti 2007. aasta seaduse 12/2013 (toiduahela toimimise tõhustamise meetmete kohta) muutmine

Selle meetme eesmärk on parandada toiduahela toimimist, muutes toidutarneahela kaubandussuhteid reguleerivaid siseriiklikke õigusakte (seadus 12/2013), sealhulgas direktiivi (EL) 2019/633 ülevõtmist, kuid minnes sellest kaugemale. Meede hõlmab vähemalt järgmist:

a)Laiendada seaduse kohaldamisala, lisades i) kaubandussuhted nii liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele, kui ettevõtja asub Hispaanias, ning ii) Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toorained ja muud tooted;

b)toidulepingute minimaalse sisu laiendamine, lisades i) leppetrahvid, ii) vääramatust jõust tulenevad erandid ja iii) viite vahendustaotlusele, mille asjaomased pooled on esitanud kokkuleppeta juhtumite käsitlemiseks;

c)ebaausate kaubandustavade loetelu laiendamine, näiteks lepingute ühepoolne muutmine seoses koguse või müümata toodete tagastamisega; ning

d)tunnustades toidualase teabe ja kontrolli ametit kui asutust, kes vastutab riigi tasandil õigusaktide järgimise kontrollimiseks vajaliku kontrollisüsteemi loomise ja arendamise eest, ning kontaktpunktina koostöö tegemiseks täitevasutuste vahel ning Euroopa Komisjoni ja autonoomsete piirkondadega nende vastavates piirkondades;    

Meede täiendab i) 25. veebruari 2020. aasta kuninglikku dekreetseadust 5/2020, millega võeti kiireloomulisi meetmeid seoses põllumajanduse ja toiduga, ning ii) seadust 8/2020, millega muudetakse seadust 12/2013 kiireloomuliste meetmete kohta toiduahela toimimise parandamiseks.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 2 (C3.R2) – loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust käsitleva õigusraamistiku väljatöötamine ja läbivaatamine

Selle reformiga parandatakse loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust, arendades ja muutes õigusraamistikku järgmiselt:

a)Töötada välja parim võimalik tehnika (PVT) üldregister, et hõlbustada saastavate ja kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist sea- ja linnukasvatusettevõtetes ning muude keskkonnaandmete hõlmamist. See annab parema hinnangu selle kohta, kuidas loomakasvatajad täidavad kasvuhoonegaaside ja saasteainete heite kohustusi.

b)Vaadata järk-järgult läbi loomakasvatussektori planeerimist käsitlevad õigusaktid, milles sätestatakse nõuded asukoha, kauguse, suuruse, tervishoiutingimuste, bioturvalisuse ning keskkonna- ja loomade heaolu taristu kohta põllumajandusettevõtetes sektorites, kus see on juba olemas (seakasvatus), ning kehtestada uus reguleeriv raamistik sektorites (kodulinnukasvatus), mida ei ole veel reguleeritud. Komisjon kehtestab proportsionaalsuse põhimõtet kohaldades individuaalsed sektoripõhised heitkoguste vähendamise kohustused, sätestades nõuded vastavalt nende panusele saasteainetekkesse.

Meede hõlmab mõlemat õigusakti, mis avaldatakse 2022. aasta lõpuks. Samuti eeldatakse, et sea- ja linnukasvatusettevõtetes hakatakse parima võimaliku tehnika üldregistrit rakendama 31. detsembriks 2023. Läbivaadatud planeerimisalaste õigusaktide kohaldamine toimub järk-järgult umbes kahe aasta jooksul alates nende avaldamisest.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform nr 3 (C3.R3) – põllumajandusmaa jätkusuutlikku toitumist käsitlev õigusraamistik ja põllumajandusest lähtuvat saastet käsitlevad õigusaktid

Selle meetme eesmärk on reguleerida põllumajanduslikku väetamist, et käsitleda põllumajandusmaale toitainete lisamise eri allikaid ühtsel viisil. Lisaks annab ta põllumajandustootjatele tehnilist nõu, et aidata neil täita õigusnõudeid ja ratsionaliseerida väetamist. Tegevuskava abil: i) tegeleda kliimamuutuste kahjulike mõjudega; ii) vähendada põllumajandusest pärinevatest nitraatidest ja fosfaatidest tulenevat veereostust; ning iii) parandada õhu kvaliteeti.

Kavandatav õigusraamistik on seotud teise õigusaktiga: kuningliku dekreedi eelnõu veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (mis asendab 16. veebruari kuninglikku dekreeti 261/1996). Samuti on see seotud tegevuskava koostamisega, et vältida, korrigeerida ja vähendada eelkõige põllumajandusest lähtuvat nitraadireostust. Selle meetmega kehtestatakse kuninglik dekreet, millega võetakse üle 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, seatakse ambitsioonikamad eesmärgid kui nitraadidirektiiv ning suurendatakse lähenemist veepoliitika raamdirektiivi kohastele veeplaneerimise eesmärkidele.

Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform nr 4 (C3.R4) – Hispaania niisutuse juhtimise ja säästva majandamise edendamine

Selle meetme eesmärk on luua riiklikul tasandil juhtimismehhanism, mis võimaldaks asjaomastel avaliku sektori asutustel ja kõigil sektoritel niisutamise valdkonnas koostööd teha. See hõlmab keskkonnasäästlikkust, rakenduskriteeriume ja kohaldatavate õigusaktidega seotud aspekte. Meetmega luuakse Hispaanias niisutamise jätkusuutlikkuse vaatluskeskus, et saada andmeid niisutamise majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta territooriumil.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform nr 5 (C3.R5) – Põllumajanduslike toiduainete ja maapiirkondade digiteerimise strateegia II tegevuskava rakendamine

Selle meetmega püütakse jätkata Hispaania valitsuse poolt 2019. aasta märtsis vastu võetud põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiteerimise strateegia rakendamist. Meetmega kehtestatakse teine tegevuskava, mis vastab strateegia kolmele põhieesmärgile: i) digitaalse lõhe vähendamine; ii) andmete kasutamise edendamine; ning iii) edendada ettevõtluse arengut ja uusi ärimudeleid.

Meetmega toetatakse jätkuvalt digitaalsete protsesside ja oskuste kasutuselevõttu ja integreerimist maapiirkondade ja nende sotsiaalse struktuuriga seotud majandustegevusse. Meetmega töötatakse välja, töötatakse välja ja rakendatakse põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiteerimisstrateegia teine tegevuskava.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 6 (C3.R6) – Säästva kalanduse reguleerimise riikliku õigusraamistiku läbivaatamine

Meetme eesmärk on: i) soodustada majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse integreerimist kalavarude majandamisse; ii) tagada suurem õiguskindlus kõigile kalandussektoris tegutsejatele; ning iii) tagada kalavarude majandamise suurem läbipaistvus, ajakohastamine ja digiteerimine. Meetme puhul võetakse arvesse ELi poliitikaeesmärke ja väljakutseid, sealhulgas ühise kalanduspoliitika reformi, bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegiat, merestrateegiaid ja kestliku arengu eesmärke.

Nende eesmärkide saavutamiseks peab meede saavutama järgmised eesmärgid:

a)Vaadata läbi kehtiv kalandusseadus, et viia see vastavusse kalanduse uute säästlikkuse kriteeriumide ja uurimisvajadustega;

b)riiklike püügipiirkondade erinevate vahendite, meetodite ja loenduste haldamise ajakohastamine kuningliku dekreediga; ning

c)kalanduse kontrolli-, inspekteerimis- ja karistussüsteemide ajakohastamise seaduse rakendamine.

Kuningliku dekreedi avaldamine riiklike püügipiirkondade erinevate vahendite, meetodite ja kaebuste haldamise ajakohastamise kohta on ette nähtud 30. juuniks 2022.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C3.I1) – Kasutamise tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamise kava

Selle meetme eesmärk on parandada niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust valitud meetmete kaudu. Sellega edendatakse vee säästmist ja energiatõhusust niisutustegevuses. Kõnealuste meetmete hulka kuuluvad:

a)Meetmete ajakohastamine, sealhulgas vähemalt: i) ajakohastamisprotsessi osana meetmed piirkondades, mis asendavad pinna- või põhjavee ebatraditsiooniliste veevarude kasutamisega (näiteks taaskasutusele suunatud vesi kooskõlas määrusega (EL) 2020/741 ja magestatud vesi kooskõlas tehnilise juhendiga 2021/C58/01 „ei kahjusta oluliselt“; ning ii) meetmed, millega suurendatakse vee säästmist või saavutatakse veenõudluse edasine vähenemine või suurem energiasääst;

b)energiamõjuga niisutussüsteemide ajakohastamine, sealhulgas i) selliste meetmete eeliskohtlemine, mis ei vaja käitamiseks elektrit, võrreldes nendega, mis seda vajavad või taastuvenergiat vajavad; ning ii) moderniseerimismeetmed energiasõltumatuse, sealhulgas taastuvenergia kasutamise hõlbustamiseks; ning

c)uute tehnoloogiate edendamine, näiteks: i) meetmed, mis võimaldavad uute tehnoloogiate ja uuenduste suuremat rakendamist, et saavutada tõhusam niisutamine; ning ii) meetmed, millega nähakse ette niisutuse ajakohastamise suurem intensiivsus.

Meedet rakendab riigiettevõte Sociedad Estatal de Infraestructuras Agrarias (SEIASA). Selleks reguleeritakse põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ning SEIASA vahelise lepinguga niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori poolse rahastamise korda, projektide valikukriteeriume, kava rakendamise menetlusi ja rakendatavate meetmete loetelu. Meetmete loetelu sisaldab vähemalt järgmist:

a)Põhjavee või pinnavee asendamine mittekonventsionaalsete veevarude kasutamisega (taaskasutatav vesi või magestatud vesi kooskõlas tehnilise juhendiga „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01));

b)selliste vee reguleerimise süsteemide (veehoidlad) rakendamine, mis võimaldavad raskusjõul niisutamist;

c)avamaa kraavide asendamine maa-aluste torudega;

d)filtreerimis- ja pumpamissüsteemide ehitamine; ning

e)arvestite ja kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige tuleb soolatustatud vett toota parima võimaliku tehnoloogia abil, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Kõik niisutustoimingud viiakse läbi kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga, vajalikud keskkonnamõju hindamised viiakse läbi kooskõlas direktiividega 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ ning rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid, et kaitsta keskkonda.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (C3.I2) – Kava põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks i): Looma- ja taimetervise laborite ajakohastamine

Selle meetmega parandatakse toiduga kindlustatust põllumajandus- ja loomakasvatussektoris, tagades kiire tegutsemise loomataudide, sealhulgas inimeste ja taimekahjurite puhangute korral, ehitades hooneid, mille bioohutuse tase on 3. Eelkõige tagatakse meetmega järgmiste rajatiste töölerakendamine:

a)tasandi bioloogilise ohutuse laboratoorium (LSCA-Santa Fe);

b)tasandi bioloogilise ohutuse loomarajatis (LCV-Algete); ning

c)Lugo riiklik taimetervise labor.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

Investeering 3 (C3.I3) – Kava põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ii): Tugevdada puukoolide, puhastus- ja desinfitseerimiskeskuste suutlikkuse suurendamist ja bioturvasüsteeme

Selle meetmega tugevdatakse ennetustegevust ja kaitset selliste loomataudide ja taimekahjurite eest, mille esinemissagedus on kliimamuutuste tõttu suurenenud, parandades puukoolide ning puhastamis- ja desinfitseerimiskeskuste suutlikkust ja bioturvasüsteeme. Sellega tugevdatakse bioturvasüsteeme paljundusmaterjali tootvates rajatistes, millel on oluline roll kahjurivaba materjali hankimisel, vähendades taimekaitsevahendite kasutamist.

Toetust antakse investeeringutoetusena põllumajandusettevõtetele, kus kasvatatakse taimset paljundusmaterjali, ning elusloomade transpordivahendite puhastamise ja desinfitseerimise keskustele. Konkreetselt on ette nähtud toetused nende rajatiste tehnoloogiliseks täiustamiseks automatiseerimise, robotiseerimise ning uute puhastus- ja desinfitseerimissüsteemide, näiteks termilise desinfitseerimise paigaldamise kaudu.

Meede hõlmab vähemalt 465 puhastus- ja desinfitseerimiskeskuse ning paljundusmaterjali tootvate keskuste tugevdamist koos tõhusamate koolitus- ja bioturvasüsteemidega.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

Investeering 4 (C3.I4) – Kava põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks iii): Investeeringud täppispõllumajandusse, energiatõhususse ja ringmajandusse põllumajandus- ja loomakasvatussektoris

Selle meetmega edendatakse põllumajandus- ja loomakasvatussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet, investeerides: täppispõllumajandus; ii) energiatõhusus; iii) ringmajandus; ning iv) taastuvenergia kasutamine.

Konkreetsemalt on investeeringud seotud järgmisega:

a)Põllumajandusjäätmete, kariloomade heitvee ja nende kõrvalsaaduste käitlemise uute süsteemide rakendamine, sealhulgas struktuurireformid;

b)ajakohastada kasvuhooneid, nii nende rajatisi kui ka seadmeid;

c)biogaaside ja taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine; ning

d)reaalajas andmete kogumine andurite abil, mis võimaldavad põllumajandusettevõtetes täppispõllumajandust ja -tehnoloogiat kasutada, sealhulgas satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) ja geograafilise asukoha kindlaksmääramine loomakasvatuses.

Meedet rakendatakse individuaalsete või kollektiivsete investeeringutena põllumajandusettevõtetesse või põllumajandusteenuseid osutavatesse ettevõtetesse. Vähemalt 5000 põllumajandusettevõttel peavad olema lõpule viidud projektid täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse ja taastuvenergia kasutamise valdkonnas.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 5 (C3.I5) – Põllumajandusliku toidu- ja metsandussektori ning maakeskkonna digiteerimise strateegia: meetmete väljatöötamine, et toetada põllumajandusliku toidutööstuse ja metsandussektori digiteerimist ja ettevõtlust ning maakeskkonda

Selle meetmega nähakse ette meetmed põllumajandusliku toidutööstuse, metsanduse ja maapiirkondade digiteerimise strateegias, mille Hispaania valitsus võttis vastu 2019. aasta märtsis, ning selle teises tegevuskavas aastateks 2021–2023. Meetmed hõlmavad järgmist:

a)Konkreetne rahalise toetuse eelarverida põllumajandusliku toidutööstuse sektori VKEdele, et stimuleerida uuenduslikke ja digitaalseid äriprojekte, mida rakendatakse osaluslaenude andmise kaudu;

b)põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtete digitaalse innovatsiooni keskus, mida rakendatakse ettevõttesisese lepingu ja riigihangete kaudu võistupakkumise teel;

c)põllumajandusliku toidutööstuse digiteerimise vaatluskeskus MAPA ja koostööd tegeva asutuse vahelise partnerluslepingu kaudu; ning

d)põllumajandusalaste teadmiste ja teabe süsteemi (AKIS) nõustajate platvorm, mis toimib vahendina, mille abil edendada teadmiste ja teabe edastamist AKISe osaliste vahel ning mida rakendatakse asutusesisese lepingu ja riigihangete kaudu võistupakkumise teel.

Meetme osana rakendavad vähemalt 60 põllumajandusliku toidutööstuse VKEd innovaatilisi ja digitaalseid äriprojekte, mis vastavad tehnilisele juhendile „Do no substantial damage“ (2021/C58/01) ja mida rahastatakse osaluslaenude kaudu 2023. aasta lõpuks.

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning Empresa Nacional de Innovacióni (ENISA) vahelisele õiguslikule kokkuleppele ja sellele järgnevale rahastamisvahendi investeerimispoliitikale:

I.nõutakse InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jäetakse rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 5 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 6 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 7 ja varad 8 ; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada;

III.nõutakse, et ENISA kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega seotud tegevusi ei toetata.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 6 (C3.I6) – Kava jätkusuutlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamiseks kalandussektoris i): Kalanduse huvialade merekaitsealade võrgustiku ajakohastamine

Meetme eesmärk on ajakohastada kalanduse huvides olevate merekaitsealade võrgustikku järgmiste meetmete abil:

a)Kahe eriotstarbelise abilaeva soetamine, et tagada varudes toimuva tegevuse kontroll ja järelevalve;

b)info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine, mis võimaldab varusid kontrollida ja jälgida, soetades i) vähemalt neli öönägemisvarustust keelatud tegevuse avastamiseks; ning ii) mehitamata õhusõidukid, millel on piisavalt võimsust, et võimaldada kontrolli- ja seiretegevust ning optimeerida olemasolevaid vahendeid;

c)varude võrgustiku laiendamine uue merekaitseala loomise teel; ning

d)Olemasoleva merekaitseala Faro de Alborán ja selle ümbruse ajakohastamine, et hõlbustada juurdepääsu merekaitsealale, parandada selle energiatõhusust ning varustada see piisavate vahenditega (st radari raadioside poolsaarega), et varusid jälgida ja kontrollida.

Kahe eriotstarbelise abilaeva soetamine ning kontrolli ja järelevalvet võimaldava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine toimub riigihankemenetluste kaudu.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peavad kaks eriotstarbelist abilaeva olema parima võimaliku tehnoloogiaga, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Merekaitsealade võrgustiku laiendamisega seotud investeering koosneb uuringust uue merekaitseala loomiseks, mis on kavas läbi viia ettevõttesisese lepingu alusel. Sama kehtib ka Faro de Alboráni reservi ja selle ümbruse ajakohastamiseks kavandatud tööde kohta, mis hõlmavad vajalikku uuringut energia ehitamise ja optimeerimise kohta.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeeringud 7 (C3.I7) – Kava kalandussektori jätkusuutlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise edendamiseks ii): Kalanduse ja vesiviljelusega seotud teadusuuringute edendamine ja koolituse toetamine

See meede parandab kalavarude majandamisega seotud otsuste tegemiseks vajalike teaduslike teadmiste hulka ja kvaliteeti. Algatus näeb ette järgmist: i) vähemalt kahe akustilise proovivõtturi ostmine kahe olemasoleva kalapüügi- ja okeanograafiaalase uurimislaeva varustamiseks, et tagada erinevate pelaagiliste liikide varude teaduslikuks hindamiseks kogutud andmete kvaliteet; ning ii) kalanduse ja vesiviljelusega seotud teadusuuringute edendamine, et tagada ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisega seotud otsuste tegemisel.

Kahe akustilise proovivõtturi soetamine toimub riigihankemenetluse alusel, mille puhul pakkumine tehakse ainuõiguse alusel. Kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamine saavutatakse lepingute sõlmimisega riiklike teadusasutustega ja vajaduse korral omavahendite eraldamisega vaatlejate pardale võtmiseks või pakkumismenetlustega.

Investeering tehakse 30. juuniks 2022.

Investeeringud 8 (C3.I8) – Kava kalandussektori jätkusuutlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise edendamiseks iii): Tehnoloogia areng ja innovatsioon kalanduses ja vesiviljeluses

Meetme eesmärk on luua keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikum kalandus- ja vesiviljelussektor kahe tegevussuuna abil:

a)Avaliku ja erasektori partnerluste loomine sektori meremajanduse kasvu hoogustamiseks, et rakendada projekte, mis toimivad meremajanduse protsesside katalüsaatoritena; ning

b)sektori tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni toetamine.

Meetmega nähakse ette vähemalt 20 teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti lõpuleviimine, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad, mis soodustavad kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

Investeeringud 9 (C3.I9) – Kava jätkusuutlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamiseks kalandussektoris iv): IKT digiteerimine ja kasutamine kalandussektoris

Meetme eesmärk on parandada kalapüügi järelevalvet, et tagada keskkonnasäästlikkus ning kalandussektori elujõulisus keskpikas ja pikas perspektiivis. Meede koosneb kahest tegevussuunast:

a)Abikava kalandus- ja vesiviljelussektori digiteerimiseks, sealhulgas i) abi püügi elektroonilise esitamise seadmetele ning nende asukoha kindlaksmääramine alla 12 meetri pikkustele laevadele; ning ii) abi üle 24 meetri pikkuste laevade järelevalvesüsteemi paigaldamiseks, kasutades kalapüügi kaugseireks ja tagasiheite vastu võitlemiseks kaameraid; ning

b)kaasaegsed IKT-lahendused kalapüügi järelevalveks, sealhulgas i) püügi registreerimise süsteem võimalusega jälgida alla 12 meetri pikkusi laevu; ii) kalapüügi kontrollimiseks ja järelevalveks droonilennuteenuse ning üle 24 meetri pikkuste kalalaevade püügi kaugseiresüsteemi loomine; ning iii) seadmed ja tarkvara (st teise tulemüüri paigaldamine) Hispaania kalanduse infosüsteemi turvalisuse tugevdamiseks.

Hispaania kalandus- ja vesiviljelussektori digiteerimine toimub võistupakkumiste toetuste vormis, samas kui kaasaegsete IKT-lahenduste rakendamine kalapüügi järelevalveks toimub avatud ja tsentraliseeritud hangete kaudu.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering 10 (C3.I10) – Kava kalandussektori jätkusuutlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise hoogustamiseks v): Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse toetamine

Selle meetmega toetatakse võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis on jätkuvalt ohuks mere ökosüsteemidele. Selleks toetatakse meetmega järgmisi investeeringuid:

a)Nelja patrull-laeva soetamine; ning

b)kolme avamere patrull-laeva moderniseerimine, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

Meedet rakendatakse riigihankemenetluse kaudu patrull-laevade ehitamiseks ja Hispaania mereväega avamere patrull-laevade puhul sõlmitud lepingu muutmise kaudu, millega nähakse ette õiguslik kaitse laevatehasele üleandmiseks, hallates eespool nimetatud moderniseerimistöid.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peab laevade soetamine ja moderniseerimine toimuma parima võimaliku tehnoloogia abil, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.

Investeeringud 11 (C3.I11) – Kava jätkusuutlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamiseks kalandussektoris vi): Kalandussektori rahastamise toetamine

Selle meetmega rahastatakse kalandussektori investeerimisprojekte, andes Sociedad Anónima Estatal de Caución Agrariale ( SAECA) laenu. Meetme eesmärk on luua rahaline eelarverida säästva kalapüügiga seotud projektide jaoks, sealhulgas: töö- ja ohutustingimuste parandamine; protsesside ja süsteemide digiteerimine; iii) toodete väärtuse ja jälgitavuse parandamine; iv) uute toodete ja esitlusviiside, sealhulgas pakendite otsimine; ning v) edendada innovatsiooni, energiatõhusust ja -tõhusust ning üleminekut väiksema kliimamõjuga energiale.

Meedet rakendatakse põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vahelise lepingu alusel, millega toetatakse kalandussektori investeerimisprojektide rahastamist. Mehhanism põhineb SAECA-le antud laenul, mille eesmärk on luua eelarverida, mis on ette nähtud säästva kalapüügiga seotud meetmeid hõlmavate projektide uuesti tagamiseks. Leping peab sisaldama tingimust, millega tagatakse, et selle rahastamisega tehtud investeeringud vastavad tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vahelisele õiguslikule kokkuleppele ja sellele järgnevale rahastamisvahendi investeerimispoliitikale,

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 10 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 11 ja varad 12 ; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III.nõuda, et SAECA kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas need, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Investeering tehakse 30. juuniks 2022.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

D. KOMPONENT 04: Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse Hispaania haavatavust kliimamuutuste otsese ja kaudse kahjuliku mõju suhtes, mis tuleneb Hispaania biogeograafiast ja geomorfoloogiast, parandades ökosüsteemide kaitsestaatust vajaduse korral nende ökoloogilise taastamise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tagasipööramise kaudu, tagades loodusvarade säästva kasutamise ning säilitades ja parandades ökosüsteemi teenuseid. See komponent aitab ka kaasa ökosüsteemide kohanemisele kliimamuutuste kahjulike mõjudega, võttes meetmeid nende mõju minimeerimiseks, keskendudes metsatulekahjudele. Täiendavat rõhku pannakse mereökosüsteemide kaitsele, säilitamisele ja taastamisele.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi rakendamisel i) käivitatakse merede ja nende bioloogilise mitmekesisuse parandamiseks sinine tegevuskava; II) suurendada merekaitsealade osakaalu, kaitstes 2025. aasta lõpuks vähemalt 18 % Hispaania territooriumist, kaitstes nii loomastikku kui ka taimestikku; ning iii) võtta Hispaanias esimest korda kasutusele meremajanduse raamistik.

Lisaks säilitatakse ja hallatakse jätkusuutlikult ka maapiirkondi, nende ökosüsteeme, bioloogilist mitmekesisust ja metsamaad. Maapiirkonnad, kus rahvastikukaol on olnud eriti kahjulik mõju, on koduks suurele osale Hispaania rikkalikust looduspärandist ja on seetõttu kohaliku rikkuse allikaks, avades võimalusi rahvastiku vähenemise peatamiseks.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle osaga toetatakse investeeringuid rohe- ja digipöördesse (riigispetsiifiline soovitus 32020). Samuti toetatakse sellega nõuetekohast maakasutust, eelkõige metsa majandamist, looduskaitset ja taastamist, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegia eesmärkidega.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C4. R1) – maismaa ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse

Selle reformiga ajakohastatakse bioloogilist mitmekesisust ja looduspärandit käsitlevaid õigusakte, et toetada bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ja hiljuti vastu võetud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiast 2030 tulenevate kohustuste täitmist.

Kõnealuse reformi peamine meede on looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava koostamine, heakskiitmine ja rakendamine (nagu on sätestatud seaduses 42/2007 looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kohta), et avaldada pikaajalist mõju kõigi Hispaania looduslike süsteemide kaitsele ja majandamisele ning ühiskonnale pakutavatele teenustele. Kõnealune reform hõlmab ka järgmisi käesoleva meetme kohaseid meetmeid:

a)Bioloogilise mitmekesisuse, teaduse ja teadmiste strateegia vastuvõtmine, milles määratakse kindlaks peamised teaduslüngad ja määratakse kindlaks konkreetsed valdkonnad, kus bioloogilise mitmekesisuse uuringud on vajalikud.

b)Kuningliku dekreedi vastuvõtmine, millega kiidetakse heaks merekaitsealade võrgustiku kava, millega edendatakse ökoloogiliselt sidusat võrgustikku, mis aitab kaasa looduspärandi ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, edendades merekaitsealade kavandatud, tõhusat ja sidusat majandamist.

c)Tolmeldajate kaitse riiklikus strateegias nähakse ette tolmeldajate olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Strateegias keskendutakse eelkõige i) tolmeldajatele soodsate alade edendamisele; ii) kahjulike liikidega seotud riskide juhtimise ja vähendamise parandamine; iii) fütosanitaartooted; ning iv) tolmeldajate kaitset käsitlevate teadusuuringute edendamine ja sellega seotud uurimistulemuste levitamine selles valdkonnas.

d)Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) alusel haldus- ja teadusasutuste ajakohastamist käsitleva määruse vastuvõtmine, millega tagatakse CITESist tulenevate meetmete rakendamine ning tagatakse, et kauplemine ei kahjusta liikide kaitsestaatust ega nende pikaajalist säilimist.

e)Märgalade kaitse- ja taastamiskava, millega tagatakse märgalade ratsionaalne kasutamine.

Nende meetmete arendamist käesoleva meetme raames toetatakse otseselt Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi investeeringutega 1 ja 2 (kirjeldatud allpool). Samuti täiendab see kahte ülejäänud reformi ja investeeringut, mida on kirjeldatud Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles osas.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 2 (C4.R2) – ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine

Selle reformi eesmärk on rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise riikliku strateegia väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga taastada kahjustatud ökosüsteemid ning tugevdada täielikult toimivate maismaa- ja merealade looduslike ja poollooduslike alade võrgustikku, mis on Hispaanias ühendatud 2050. aastaks.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.

Reform 2 (C4. R2) – ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine

Selle reformi eesmärk on töötada välja ja rakendada keskvalitsuse strateegia rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise kohta, taastada kahjustatud ökosüsteemid ning tugevdada täielikult toimivate maismaa- ja merealade looduslike ja poollooduslike alade võrgustikku, mis on Hispaanias ühendatud 2050. aastaks.

See reform hõlmab seitset tegevussuunda, mille eesmärk on: i) vähendada killustatuse ja ökoloogilise ühenduvuse kadumise mõju; ii) taastada elupaigad ja ökosüsteemid olulistel aladel; iii) säilitada ja parandada ökosüsteemiteenuste osutamist rohelise taristu elementidele; iv) parandada rohelise taristuga seotud elementide vastupanuvõimet; v) tagada territoriaalne sidusus; vi) hõlmama tõhusat rohelist taristut; ning vii) tagada asjakohane teabevahetus, haridus ning huvirühmade ja ühiskonna osalemine rohelise taristu arendamisel.

Seda reformi toetab ka Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi 3. investeering, milles käsitletakse eelkõige ELi bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegia soovitusi ökoloogiliste koridoride lisamise, puude suuremahulise istutamise, saastatud maa taastamisel tehtud märkimisväärsete edusammude ning eesmärgi kohta tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel oleks ambitsioonikas linnade keskkonnasäästlikumaks muutmise kava. See on seotud ka Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi reformiga nr 1 ja investeeringuga nr 1.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021..

Reform nr 3 (C4.R3) – Metsa säästev majandamine

Selle reformiga ajakohastatakse Hispaania 1999. aasta metsastrateegiat ja Hispaania metsakava 2002–2032, töötades välja metsandussektori elavdamise meetmete paketi, mis hõlmab Hispaania metsa tervikuna: liikide ja alade kaitse, tulekahjud, omandisuhted, areng, metsaalade ja ressursside praegune olukord ja suundumused. Reformi käigus tegeletakse suurte maapiirkondade majandusliku ja sotsiaalse taaselustamisega, kus esineb tõsiseid rahvastikukao probleeme, ning see viiakse hästi kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega.

Hispaania metsandusstrateegial on viis strateegilist prioriteeti:

1)Looduspärandi, bioloogilise mitmekesisuse ja ühenduvuse säilitamine ja edendamine.

2)Kaitse, tervisekaitse ja ennetustöö ning looduslike ja keskkonnariskidega kohanemine.

3)Metsa biomajandus: roheline majandus ja töökohad, metsaressursside mobiliseerimine ja metsandussektori jätkusuutlik sotsiaal-majanduslik areng.

4)Teadmiste ja metsanduskultuuri arendamine ja parandamine.

5)Metsade majandamise mudel: Hispaania metsanduspoliitika regulatiivne, haldus- ja abistav raamistik.

Hispaania metsastrateegias on kaks peamist vahendit, mis on vajalikud metsandussektori kui terviku reformimiseks. Esimene neist on metsa säästva majandamise suuniste vastuvõtmine. Need suunised hõlmavad selliseid küsimusi nagu bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja ringbiomajandus. Teiseks, strateegilised suunised metsatulekahjude ohjamiseks Hispaanias, milles määratakse kindlaks järgitavad eesmärgid, määratletakse peamised töösuunad ja määratakse kindlaks teatava vastutuse tasemega ühiskonnarühmad. Need strateegilised suunised on metsatulekahjude ohjamiseks ja metsandussektori strateegilise positsiooni suurendamiseks ökoloogilise ülemineku kontekstis üliolulised.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering 1 (C4.I1) – digiteerimine ja looduspärandi tundmine

Investeeringuga luuakse süsteem looduspärandi haldamise, kontrolli ja seire digiteerimiseks, hõlmates nii maismaa- kui ka merealasid. Selle investeeringuga püütakse oluliselt parandada teadmisi liikidest ja elupaikadest ning kaardistada teavet ja looduspärandit, sealhulgas geoloogiat. Investeering keskendub teabe hankimisele ja haldamisele, sealhulgas:

1)Programm bioloogilise mitmekesisuse ja looduspärandi haldamise alaste teadmiste parandamiseks ja digiteerimiseks riiklikul tasandil, arendades seirevõrgustikke, juurutades andureid ning kasutades paikseid ja mobiilseid digitaalseid teabe saamise süsteeme.

2)Täiendava analüüsi- ja levitamisvõimega teabehaldussüsteemide või -platvormide arendamine riiklikul tasandil.

Ajakohastatakse kahepaiksete õhusõidukite avioonikasüsteemi. See investeering parandab tuletõrjeseadme toimimist, võttes kasutusele tehnoloogilised uuendused, näiteks paremad tulekahjude koordineerimise kaamerad ja sensorid, mis muudavad õhusõidukid tuletõrjes ohutumaks ja tõhusamaks.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige lisatakse kahepaiksete õhusõidukite lennukipargi avioonikasüsteemi parandamine üksnes olemasolevatele õhusõidukitele ning see ei suurenda nende õhusõidukite eluiga ega võimsust. See tagab ohutus- ja lennutingimused üksnes siis, kui neid kasutatakse metsatulekahjude kustutamiseks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (C4.I2) – maismaa ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse

Need investeeringud koosnevad otseinvesteeringutest ja toetusliinidest, mille eesmärk on kaitsta nii maismaa kui ka mere bioloogilist mitmekesisust. See sisaldab viit tegevussuunda, mis viiakse kooskõlla reformiga 1:

1)Maismaa bioloogilise mitmekesisuse kaitse, liikide ja elupaikade kaitsestaatuse parandamine, ohtude ja suremuse ennetamine ning meetmed invasiivsete võõrliikide tõrjeks ja likvideerimiseks.

2)Infrastruktuuride parandamine, mis hõlmab selliseid meetmeid nagu looduspärandi haldamisega seotud rajatiste ja taristute rajamine, remont ja ajakohastamine ning teadlikkuse suurendamine, samuti bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tähtsuse rõhutamine ja levitamine inimeste tervise ja heaolu seisukohast.

3)Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse, millega kehtestatakse 2030. aastaks 30 % mereala kaitse kava. Selle investeeringuga kaitstakse 2025. aastaks vähemalt 18 % Hispaania merealast.

4)Märgalade taastamine märgalade säilitamise, parandamise ja taastamise meetmete abil, eelkõige need, mis on seotud reformi nr 2 raames esitatud märgalade kaitse- ja taastamiskavaga.

5)Rahvusvahelise kaubanduse kontroll, et parandada ja tugevdada CITESi päästekeskuste võrgustikku ning tugevdada ebaseadusliku kaubanduse vastast tegevuskava.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige eriotstarbeliste laevade ostmisel tagatakse investeeringu valikukriteeriumidega, et valitakse ainult parimad olemasolevad tehnoloogiad, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (C4.I3) – ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine

See investeering sisaldab meetmete kogumit, millega toetatakse reformi nr 2 rakendamist. Eesmärk on taastada looduslikud ökosüsteemid ja kaevandustegevuse tõttu kahjustunud alad, samuti muud linnakeskkonna algatused, mille eesmärk on edendada linnaühendust ja ümberpööramist.

Investeeringuga seatakse eesmärgiks taastada vähemalt 30 000 hektarit loodusökosüsteeme. Taastamismeetmed keskenduvad kahjustatud territooriumidele või ökosüsteemidele tehiselementide kõrvaldamise, mulla ja morfoloogia parandamise ning taastaimestamise ja naturalisatsiooni teel. Seoses kaevandamisega taastatakse investeeringuga vähemalt 30 endist kaevanduskohta. Endiste kaevandusplatside taastamine hõlmab pinnase saastatusest puhastamist, morfoloogia taastamist ning selliste endiste kaevandusplatside taastaimestamist ja naturaliseerimist, mis enam ei tööta.

Investeeringuga edendatakse rohelist taristut, mis katab kohalike omavalitsuste vajadused, sealhulgas: i) linnaplaneerimis- ja taaselustamisstrateegiad, mille eesmärk on luua ja uuendada rohelist ja sinist taristut ning vabastada linnaruum, et suurendada linnades bioloogilist mitmekesisust, pinnase läbilaskvust ja looduslikku ühenduvust; ii) meetmed ja projektid, mis hõlmavad juhtimis- ja osalusprotsesse, roheliste ja siniste alade haldamist ning bioloogilise mitmekesisusega seotud linnade ainevahetusprojekte; ning iii) linnaplaneerimise seadmete ja taristuprojektide toetamine.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

C4.I4 Metsa säästev majandamine

Need investeeringud hõlmavad investeeringuid metsade säästvasse majandamisse:

1)Meetmed, millega parandatakse metsamajandamist, et võidelda metsatulekahjude vastu ja võtta muid metsamajandamismeetmeid; tehniline abi metsaomanikele ja haldusasutustele avaliku omandi tugevdamiseks; metsamajandamiskavad bioloogilise mitmekesisuse ja metsade säästva kasutamise edendamiseks.

2)Meetmed, millega kaitstakse kliimamuutusi ja millega nendega kohanetakse, sealhulgas vähemalt 100 eriotstarbelise tuletõrjevara ja tuletõrjebrigaadide uuendamine ning edusammud metsade parandamise meetmete rakendamisel.

3)Meetmetega toetatakse metsandussektorit kui peamist ressurssi demograafiliste probleemide lahendamisel, pöörates erilist tähelepanu keskkonnahoidlikule ettevõtlusele ja kohalikule biomajandusele. See osa investeeringust hõlmab toetusi kohalikele omavalitsustele ning muudele avaliku ja erasektori osalejatele, et edendada metsandussektori ja selle tööstuse konkurentsivõimet, ettevõtlust ja jätkusuutlikkust. Need meetmed keskenduvad eelkõige keskkonnasäästlike töökohtade loomisele, toetades eelkõige naiste ja noorte osalemist metsandussektoris ja keskkonnasäästlikku ettevõtlust.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peab meede sõnaselgelt ennetama ja välistama monokultuuride, eelkõige eukalüpti, toetamist, et minimeerida veepuudust ja tulekahjuohtu. Lennuvahendite (lennukid või helikopterid) soetamiseks ja uute maapealsete tuletõrjeseadmete ostmiseks toetatakse üksnes parimaid olemasolevaid tehnoloogiaid, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise    vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

E. KOMPONENT 05: Rannik ja veevarud

Selle komponendi eesmärk on parandada veevarude majandamist, rakendada rannikualade kohanemispoliitikat, et tegeleda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, ning tugevdada merestrateegiate ja mereruumi planeeringute rakendamist.

Et parandada veevarude majandamist, peab Hispaania tegelema erinevate probleemidega, nagu uute saasteainete (nt mikroplast) kindlakstegemine, praegune investeeringute puudujääk planeerimisel, ranniku kohanemisel kliimamuutustega, avaliku hüdraulika domeeni, mere- ja maismaaomandi ning veepuhastuse kontrollimine ja haldamine ning veemajanduses uute tehnoloogiate ja IKT-tehnoloogiate kasutuselevõtuga viivitamine. Selleks parandab Hispaania sektori tõhusust. Samuti püüab Hispaania viia oma veevarude majandamise paremini kooskõlla keskkonnaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2030 ja ELi nullsaaste tegevuskavas. Selleks kasutatakse erinevaid strateegiaid, nagu avaliku halduse digiteerimine, et saada juurdepääs teabele, sealhulgas vee kvaliteedile ja ökoloogilise vooluhulga nõuetele vastavusele, keskkonnataristu tagamine ja parandamine, taristu ohutus või põhjavee seisundi parandamine ja põhjaveevarude taastamine.

Erosiooni ja üleujutuste mõju rannikule on süvendanud kliimamuutused. Seepärast rakendatakse Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle osaga ka poliitikat, mille kohaselt kohandatakse Hispaania rannikut kliimamuutuste kahjulike mõjudega. Erosiooni vastu võitlemiseks ja üleujutuste ohu vähendamiseks võetakse mitmeid kohanemismeetmeid, nagu keskkonna taastamine kahjustatud aladel, korrakohase ja nõuetekohase juurdepääsu parandamine avalikule maismaal asuvale merealale või muu hulgas looduspõhiste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine. Selle tegevussuunaga luuakse kliimamuutuste mõjule vastupidavam rannajoon ning valmistatakse paremini ette turismisektorit ja muid rannikupiirkondade seisundist sõltuvaid sektoreid. Lisaks tugevdab see veelgi Copernicuse programmi rolli, mis on äärmiselt oluline äärmuslike ilmastikunähtuste tekitatud kahju ja mõju ennetamiseks ja hindamiseks.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi osana edendab Hispaania merendussektorite optimaalset säästvat arengut ning kaitseb merekeskkonda, et saavutada selle hea keskkonnaseisund, võttes vastu seaduse, võttes üle merestrateegia raamdirektiivi ja tugevdades selle rakendamist.

See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab suunata investeeringutega seotud majanduspoliitika energiatõhususe ja ressursikasutuse edendamisele (riigispetsiifiline soovitus 3/2019). Samuti keskendutakse investeeringute tegemisel rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale üleminekule, eelkõige edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni, puhast ja tõhusat energiaallikate tootmist ja kasutamist, energiataristut, vee- ja jäätmekäitlust ning säästvat transporti (riigipõhine soovitus 3-2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C5.R1) – Veekavad ja -strateegiad ning regulatiivsed muudatused

Reformi käigus vaadatakse läbi ja ajakohastatakse veeseadust, selle määrusi ja muid teiseseid õigusakte, et tagada investeeringute soodustamiseks soodne õigusraamistik. Reform hõlmab selliste kavade ja strateegiate vastuvõtmist ja läbivaatamist, mis on investeeringute ja veemajanduse aluseks ning mis tugevdavad ja suurendavad investeeringuid. Need regulatiivsed muudatused viiakse kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega.

Reformi käigus käsitletakse mitmeid küsimusi, mis on seotud igat liiki veega, näiteks reovee korduskasutamise parandatud finantsraamistik, ökoloogilise ülemineku veestrateegia, tammide ja nende veehoidlate ohutust käsitlevate tehniliste standardite vastuvõtmine, vee puhastamise, puhastamise, tõhususe, säästmise ja taaskasutamise riikliku kava vastuvõtmine (puhastuse, kanalisatsiooni, tõhususe, säästmise, korduskasutamise ja infrastruktuuri ohutuse rakendamine), vesikonna majandamiskavade kolmas tsükkel ja üleujutusriski maandamise teise tsükli ülevaade.

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (C5.I1) – käitluse, kanalisatsiooni, tõhususe, säästmise, korduskasutamise ja infrastruktuuri ohutuse (DESEAR) meetmete rakendamine

Selle investeeringuga tehakse järgmised toimingud:

1)Puhastus-, sanitaar- ja vee taaskasutusmeetmete rakendamine. Selle tegevussuuna eesmärk on parandada asulareovee kogumist ja puhastamist. Mõnel juhul tuleb meetmetega taaskasutada asulareovett, vähendades seega praegust veevõtusurvet. Uute puhastusmeetmetega saavutatakse täieliku reoveepuhastussüsteemi energia netotarbimine null. Taristuid kaalutakse vähemalt uute või ajakohastatud reoveepuhastustaristute puhul, mis pakuvad reovee puhastamiseks lisavõimsust. Puhastamine määratakse uuesti või seda suurendatakse tasemeni, mis vastab vähemalt asulareovee puhastamise direktiivile (direktiiv 91/271/EMÜ). Olemasoleva taristu täiustamise ja uuendamise tulemusel väheneb keskmine energiatarbimine vähemalt 10 %. See sääst saavutatakse energiatõhususe meetmete (koostootmine, energia ja soojuse taaskasutamine, fotogalvaanilised paneelid, LED-valgustid jne) rakendamisega projektide koostamisel ning energiatõhususe klauslite ja kriteeriumide kehtestamisega projektikonkurssides ja töödes.

2)Meetmed tõhususe suurendamiseks ja veekadude vähendamiseks. Meetmetega rakendatakse toetuskava keskmise suurusega ja väikeste omavalitsuste tarnevõrkude tõhustamiseks, võimaldades veevarustuse eest vastutavatel omavalitsustel või avalik-õiguslikel asutustel seda parandada, vähendades jaotusvõrgu kadusid ning meetmeid veehoidlate ning keskmise suurusega ja väikeste omavalitsuste rajatiste parandamiseks ja täiustamiseks. Nende infrastruktuuride teenindatavad elanikud peavad vastama veejaotusvõrgu teenindatavatele elanikele.

3)Investeeringud tammide ja reservuaaride ohutuse parandamiseks. Need meetmed tagavad olemasolevate suurte riigi omandis olevate tammide ohutuse, rakendades vastavaid hädaolukorra lahendamise kavasid ja muid täiendavaid meetmeid. See ei tohi kaasa tuua uute tammide ehitamist ega olemasolevate tammide laiendamist.

Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2023.

Investeering 2 (C5.I2) – jõe ökosüsteemide seire ja taastamine, põhjaveekihi taastamine ja üleujutusriski maandamine

Selle investeeringu eesmärgid on järgmised:

1)Jõgede ökosüsteemide ja jõgede looduslike varude seire ja taastamine. See eelarverida hõlmab mitmeid konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on jõeruumi taastamine, seirevõrgustike laiendamine ja seda ohustavate hüdromorfoloogiliste survetegurite seire parandamine.

2)Kehtestada meetmed üleujutusriski leevendamiseks. See tegevussuund hõlmab juba olemasolevaid üleujutusriski maandamise kavasid, sealhulgas ruumilise ja linnaplaneerimise ennetusmeetmeid, tehniliste suuniste väljatöötamist üleujutusalade haavatavuse vähendamiseks ja eri majandussektorite üleujutusriskiga kohanemise edendamiseks. Lisaks sellele tegelevad omavalitsused jõgede taastamise meetmete rakendamisega linnakeskkonnas, võtavad kasutusele säästvad äravoolusüsteemid ning parandavad linnakeskkonna läbilaskvust ja selle seotust linnapiirkondade jõgede keskkonnaväärtusega, töötades välja tehnilised suunised ja veeplaneerimise eesmärgid.

3)Võtta meetmeid põhjaveevõtu vähendamiseks, kasutades alternatiivseid ressursse (põhjaveekogude taastamine). Need meetmed vähendavad mõnede põhjaveekogumite, eelkõige Doñana piirkonda ja teatavaid põhjaveekihte Hispaania kaguosas ohustavate põhjaveekogumite veevõttu ning laiendavad piesomeetrilisi seirevõrke.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering 3 (C5.I3) – Digitaalne üleminek veesektoris (digitaalne keskkonnaalane jõustamine)

Digiüleminekul võib olla oluline roll veesektori tõhususe parandamisel. Selleks et parandada veemajanduse digiteerimist, on sellel investeeringul kolm tegevussuunda:

1)Parandada teadmisi veevarudest ja nende kasutamist, järgides selliseid meetmeid nagu digitaalsete veeseiresüsteemide täiustamine, üldkasutatavate veeressursside ja taristu seire ja kontrolli tugevdamine ning üleujutuste mõju vähendamiseks tõhusate prognoosimis- ja hoiatussüsteemide rakendamine.

2)Meetmed sademete seireks vesikondades ja rannikualadel. See tegevussuund edendab meteoroloogiliste radarite võrgustiku uuendamist ja täiendamist uute lähialarajatistega, nagu radari reaalajas kalibreerimiseks kasutatavate automaatsete meteoroloogiajaamade uuendamine ja täiustamine ning riikliku radarikeskuse kavandamine, arendamine ja rakendamine.

3)Täiustatud meteoroloogiline vaatlus ning kliimariskide seire ja ennetamine. See hõlmab uut integreeritud meteoroloogia abisüsteemi, varajase hoiatamise meteoroloogilise vaatluse vahendeid, sealhulgas integreeritud ülemaailmse vaatlussüsteemi rakendamist, allhanke loomist, meteoroloogiliste andmete automaatset kvaliteedikontrolli ja märgistamist tehisintellekti meetodite kasutamise kaudu, NoSQLi andmete põhjalikkust suurte andmemahtude töötlemisel põhinevate andmete tõhusaks rakendamiseks.

Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele 26 vahendit või uuendatud taristu, et parandada teadmisi veevarudest ja nende kasutamist ning jälgida vihmasadusid ja muid meteoroloogilisi andmeid, et vältida kliimariske.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering 4 (C5.I4) – rannikualade kohandamine kliimamuutustega ning merestrateegiate ja mereala ruumilise planeerimise kavade rakendamine

Kliimamuutustel on ja eeldatavasti on Hispaania rannikule tugev kahjulik mõju. Selle investeeringuga rakendatakse ranniku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegiat, et suurendada Hispaania ranniku vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kliima muutlikkusele ning integreerida kliimamuutustega kohanemine Hispaania ranniku planeerimisse ja haldamisse. See hõlmab saatjate, tehisrandade, ujuvate pindade, setete haldamise, looduspõhiste lahenduste, ranna- ja luitesüsteemi taastamise, rannikukaitse infrastruktuuri, arukate võrkude kasutuselevõttu rannikuerosiooni kaugseireks või samalaadse mõjuga meetmeid.

Selle investeeringuga kaitstakse ja taastatakse rannikuökosüsteeme või kahjustatud piirkondi. See saavutatakse erinevate meetmete abil, nagu: i) tagasilangusest mõjutatud käitiste ümberpaigutamist; ii) riigi omandis oleva maismaa merendusvaldkonna piiritlemine; iii) ebakorrektselt okupeeritud riigi omandis oleva meremaa tagasinõudmine; iv) riskihindamine ja -juhtimine või samalaadsed meetmed; v) rikutud rannikualade ja ökosüsteemide keskkonnaseisundi taastamine, rannajoone kaitse ja majandamine; ning vi) sarnase mõjuga meetmed.

Meetmega parandatakse ka korrapärast ja korrektset juurdepääsu üldkasutatavale maismaal asuvale merealale, taastades maa, et võimaldada juurdepääsu üldkasutatavale alale, planeerides, hallates ja taastades juurdepääsu või võttes samasuguse mõjuga meetmeid. Investeeringu eesmärk on strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamine. Seda rakendatakse mereala ruumilise planeerimise, merestrateegiate, ookeanide ja kliimaga seotud teaduslike nõuannete ning merekasutajate jaoks georefereeritud veebirakenduse arendamise kaudu.

Kõnealune investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

F. KOMPONENT 06: Säästev liikuvus (pikamaavedu)

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse järgmisi probleeme: 1) üleminek säästvamatele transpordiliikidele; 2) transpordisektori heitkoguste vähendamine; 3) muuta transpordisektor ohutumaks, kättesaadavamaks, säästvamaks ja kaasavamaks.

Rahastamisvahendi eesmärgid on järgmised: Hispaania raudteevõrgu arendamine (eelkõige TEN-S põhikoridorid ja TEN-S mittepõhivõrk); luua koostalitlusvõimelisem transpordivõrk (raudtee, maantee, sadamad), et vähendada selle CO2-jalajälge; piiriüleste ühenduste parandamine Prantsusmaa ja Portugaliga; transpordisektori moderniseerimine, võttes kasutusele täiustatud digitehnoloogia.

See komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi investeeringute edendamise kohta energiatõhususe ja ressursikasutuse valdkonnas ning raudtee-kaubaveotaristu edendamise kohta (riigipõhine soovitus 3 - 2019) ning rohelisele ja digitaalsele majandusele üleminekusse ja säästvasse transporti investeerimise kohta (riigipõhine soovitus 3 - 2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C6.R1) – ohutu, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegia

Meetme eesmärgid on järgmised:

a)Suurendada liikuvusvõrgustiku turvalisust, tagades inimeste ja kaupade parema kaitse, parandades standardeid ja vähendades õnnetusi.

b)Suurendada kestlikkust, seades esikohale igapäevase liikuvuse, majandusliku ja sotsiaalse võrdsuse, energiatõhususe ja kliimamuutuste vastase võitluse.

c)Parandada ühenduvust digiteerimise, tehnoloogia arengu ja mitmeliigilise ühenduvusega.

Strateegias käsitletakse konkreetseid meetmeid järgmises üheksas valdkonnas:

I.Liikuvus kõigile (üldsusele mõistliku hinnaga juurdepääsu tagamine);

II.Uus investeerimispoliitika (et tagada transporditaristute ja -teenuste piisav rahastamine);

III.Turvaline liikuvus (prioriteetsed investeeringud seiresse, hooldusse ja küberturvalisusse);

IV.Vähese heitega liikuvus (suurendada tõhusust, vähendada energiatarbimist);

V.Arukas liikuvus (suurim teadus- ja arendustegevuse ning liikuvusinnovatsioon, aruka taristu ehitamine ja haldamine);

VI.Arukad intermodaalsed logistikaahelad (avaliku ja erasektori tegevuskavas peetakse esmatähtsaks kaupade raudteevedu);

VII.Euroopa ühendamine maailmaga (sadamate ühendamine ühendvedude logistikaterminalidega ja koostöö intensiivistamine naaberriikidega, et koordineerida piiriüleste infrastruktuuride ehitamist ja/või parandamist);

VIII.Sotsiaalsed ja tööalased aspektid (sooline tasakaal ning transporditöötajate ümber- ja täiendõppe meetmed); ning

IX.Transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava digiteerimine, et võtta arvesse digiüleminekut ning muuta see avatumaks ja innovaatilisemaks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 2 (C6.R2) – Soovituslik raudteestrateegia

Reformi eesmärk on luua vahendid, millega tagatakse, et raudteevõrk vastab sidusalt ja tõhusalt tuleviku liikuvusvajadustele. Strateegias nähakse raudteetranspordiliigi jaoks ette selge kavandamisstsenaarium ning see võimaldab viia investeerimisprioriteedid kooskõlla ohutu, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegiaga (R1).

Reform koosneb mitmest meetmest, sealhulgas:

a)raudteesektori meetmete selgem kavandamine, keskendudes eelkõige igapäevasele liikuvusele;

b)võrguhoolduse parandamine;

c)raudteevõrgu majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine;

d)seada esikohale ressursitõhusus koos investeerimisprojektide eel- ja järelhindamisega;

e)võrgu koostalitlusvõime suurendamine, eelkõige üleeuroopalistes võrgukoridorides, ja võrgu ühendvedude suurendamine;

f)raudteekaubaveo edendamine;

g)raudteetranspordi ohutuse suurendamine ja

h)edendada transpordi ja innovatsiooni digiteerimist, et tagada ühendatud liikuvus.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C6.I1) – riiklik ülekandevõrk: Euroopa koridorid

Meetme eesmärk on ehitada Euroopa TEN-S põhikoridoridesse uus raudteetaristu ning moderniseerida ja ajakohastada olemasolevaid koridore.

Investeering koosneb meetmetest, mille peamised mõõtmed on järgmised:

a)Platvorm: Projektid, mis võimaldavad rajada rööbasteid toetava infrastruktuuri, mis hõlmab tammisid, puhastamist, viaduktiive, tunneleid jne. Need on peamiselt uue infrastruktuuri ehitamine;

b)Teenuste asendamine: Meetmed, millega taastatakse olemasolevad teenused (kerge, niisutus, vesi jne), mida mõjutab raudteetööde teostamine;

c)Rööbasteed: Uutel raudteelõikudel rööbastee materjalide (liitmik, liiprid, rööpad, lülitid ja laiendusseadmed) monteerimise ja tarnimise meetmed, samuti olemasolevate rööbasteede uuendamine;

d)Elektrienergia: Meetmed, mis on seotud liinide elektrifitseerimisega, sealhulgas: kontaktõhuliin, veoalajaamad, transformatsioonikeskused, elektri kaugjuhtimine, kõrgepingeliinid;

e)Liikluskorraldus ja -juhtimine: Projektid, mis käsitlevad uute signaalimis- ja liikluskorraldussüsteemide rakendamist;

f)Telekommunikatsioon: Projektid, mis käsitlevad püsi- ja mobiilsidet raudteeliinidel.

g)Jaamad: Olemasolevate jaamade ajakohastamine ja taastamine ning uute jaamade ehitamine.

Tööd tuleb lõpule viia vähemalt 1400 kilomeetri pikkuses Atlandi ja Vahemere koridoridesse kuuluvas võrgus, sealhulgas meetmed olemasolevate lõikude täiustamiseks ja investeeringud uute lõikude ehitamiseks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (C6.I2) – Üleeuroopalise transpordivõrgu programm, muud tööd

Meetme eesmärk on parandada riiklikku transpordivõrku, mis hõlmab kõiki transpordiliike (raudtee-, maantee- ja õhutransport), et muuta see usaldusväärsemaks, säästvamaks, turvalisemaks ja vastupidavamaks.

Investeering koosneb järgmistest meetmetest:

a)Raudteevõrgu uuendamine seoses TEN-S mittepõhivõrguga, töid tehakse vähemalt 900 kilomeetril;

b)Muuta teedevõrk ohutumaks kooskõlas riiklike ja Euroopa õigusaktidega.

c)Ühtse Euroopa taeva arendamise hoogustamine (20 projekti);

d)Transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava ministeeriumi digiülemineku toetamine.

Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 1 010 000 000 eurot panustab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 301 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (C6.I3) – Intermodaalsus ja logistika

Meetme eesmärk on rakendada turvalise, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegia (R1) 6. telg arukate ühendvedude logistikaahelate kohta.

Investeering koosneb kolmest tegevussuunast:

a)üheksa strateegilise ühendveo- ja logistikaterminali arendamine või ajakohastamine, et mõnel juhul ühendada ühendveoterminalid logistikapiirkonnaga ja igal juhul hoogustada kaubaveo ümbersuunamist maanteelt raudteele.

b)parandada raudtee ja maanteede juurdepääsu Hispaania sadamatele, et edendada raudteekaubavedu, parandades sadamate ühendust raudteega (2 sadamat) ja teedevõrguga (üks sadam);

c)parem juurdepääsetavus (19 projekti) ja jätkusuutlikkus sadamates (25 sadamaasutuse projekti).

Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 584 000 000 eurot panustab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 217 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 4 (C6.I4) – Säästva ja digitaalse transpordi toetusprogramm

Meetme eesmärk on parandada transpordisüsteemi tõhusust, digiteerides ja juurutades selles sektoris uusi tehnoloogiaid ning toetades kõige säästvamaid transpordivahendeid, eelkõige raudteed. See investeering on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammi algatustega ja kutsub üles arendama üleeuroopalist transpordivõrku.

Investeering koosneb 15 meetme paketist järgmistes valdkondades:

Tegevussuunis 1. Raudtee-kaubaveo koostalitlusvõime

1. Rongisisesed Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemid (ERTMS);

2. Meetmed raudtee koostalitlusvõimet takistavate tegurite kõrvaldamiseks;

3. Vedurite muudetava rööpmelaiusega telje uuendamine ja arendamine;

Tegevussuunis 2. Transpordi ühendvedude edendamine

4. Veoste ja ühendvedude raudtee-maanteeterminalide ning nende maismaaühenduste ehitamine, kohandamine või ajakohastamine;

5. Säästva kaubaveo (raudtee- ja meretransport) toetamine vastavalt ECO-INCENTIVES pakkumisele ja nõudlusele;

Tegevussuunis 3. Raudtee-kaubaveoseadmete moderniseerimine

6. Meetmed, millega toetatakse raudtee-kaubaveoks kasutatavate vagunite remontimist või ajakohastamist, sealhulgas raudtee-maanteeteenuste loomist;

7. Meetmed, millega toetatakse raudteeseadmete remonti või kohandamist muu materjaliga, milles kasutatakse alternatiivkütuseid vesiniku või elektrina;

Tegevussuunis 4. Ohutu, säästev ja ühendatud maanteetransport

8. Tarbesõidukite turvaliste parkimisalade ehitamine ja ajakohastamine ning teabeteenuste osutamine;

9. Intelligentsed transporditeenused maanteesektorile tasuliste kiirteede kontsessioonide ning muude liiklusohutus- ja -hoiuteenuste puhul;

10. Meetmed, millega toetatakse raskeveokite alternatiivse tankimistaristu kasutuselevõttu teedevõrgus. Käesoleva meetme rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid peavad tagama vastavuse tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), sätestades tingimuse, mille kohaselt peab taastuvate ja vähese CO2-heitega gaaside transpordiks ehitamise ajal olema võimalik kasutada gaasiliste kütuste ülemineku- ja jaotustaristut;

11. Meetmed, millega toetatakse selliste masinate remontimist või kohandamist, mis on ette nähtud teekatte säästvaks kujundamiseks, süsiniku jalajälje vähendamiseks ja müra vähendamiseks;

Tegevussuunis 5. Mere- ja lennutranspordi jätkusuutlikkus

12. Toetus alternatiivkütuste kasutuselevõtuks sadamates ja lennujaamades. Käesoleva meetme rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid peavad tagama vastavuse tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), sätestades tingimuse, mille kohaselt peab taastuvate ja vähese CO2-heitega gaaside transpordiks ehitamise ajal olema võimalik kasutada gaasiliste kütuste ülemineku- ja jaotustaristut;

13. Alternatiivsete energiatehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine merendussektoris;

Tegevussuunis 6. Transpordi digiteerimine

14. Projektid reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimiseks riiklikul tasandil;

Üleminek autonoomsetesse piirkondadesse

15. Projektid reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 63 500 000 eurot panustab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 210 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise    vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad   (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad   (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
82	C6.R1	E	Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (avalik konsultatsioon)	Konsultatsiooni lõppemise teade				4. kv	2020	Strateegia avaliku konsultatsiooni lõpp, milles käsitletakse meetmeid järgmises üheksas valdkonnas: 1) liikuvus kõigile (tagada üldine juurdepääsetavus mõistlike kuludega); 2) uus investeerimispoliitika (et tagada transporditaristute ja -teenuste piisav rahastamine); 3) turvaline liikuvus (prioriteetsed investeeringud seiresse, hooldusse ja küberturvalisusse); 4) vähese heitega liikuvus (suurendada tõhusust, vähendada energiatarbimist); 5) arukas liikuvus (suurem teadus- ja arendustegevuse ning liikuvusinnovatsioon, aruka taristu ehitamine ja haldamine); 6) arukad ühendvedude logistikaahelad (et seada prioriteediks kaupade raudteevedu); 7) Euroopa ühendamine ja ühendatud maailmaga (sadamate ühendamine ühendvedude logistikaterminalidega ja koostöö intensiivistamine naaberriikidega, et koordineerida piiriüleste infrastruktuuride ehitamist ja/või parandamist); 8) sotsiaalsed ja tööalased aspektid (sooline tasakaal ning transporditöötajate ümber- ja täiendõppe meetmed); 9) transpordiministeeriumi digiteerimine (MITMA).
83	C6.R1	E	Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (heakskiitmine)	Ministrite nõukogu heakskiit				4. kv	2021	Ministrite nõukogu kiidab heaks strateegia, mis käsitleb meetmeid järgmises üheksas valdkonnas: 1) liikuvus kõigile (eesmärgiga tagada üldine juurdepääsetavus mõistlike kuludega); 2) uus investeerimispoliitika (et tagada transporditaristute ja -teenuste piisav rahastamine); 3) turvaline liikuvus (prioriteetsed investeeringud seiresse, hooldusse ja küberturvalisusse); 4) vähese heitega liikuvus (suurendada tõhusust, vähendada energiatarbimist); 5) arukas liikuvus (suurem teadus- ja arendustegevuse ning liikuvusinnovatsioon, aruka taristu ehitamine ja haldamine); 6) arukad intermodaalsed logistikaahelad (avaliku ja erasektori tegevuskavas peetakse esmatähtsaks kaupade raudteevedu); 7) Euroopa ühendamine ja ühendatud maailmaga (sadamate ühendamine ühendvedude logistikaterminalidega ja koostöö intensiivistamine naaberriikidega, et koordineerida piiriüleste infrastruktuuride ehitamist ja/või parandamist); 8) sotsiaalsed ja tööalased aspektid (sooline tasakaal ning transporditöötajate ümber- ja täiendõppe meetmed); 9) transpordiministeeriumi digiteerimine.
84	C6.R2	E	Soovituslik raudteestrateegia	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				4. kv	2022	Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse soovituslikku raudteestrateegiat käsitlev heakskiitev resolutsioon, mis sisaldab järgmisi meetmeid: a) raudteesektori meetmete selgem kavandamine, eelkõige seoses igapäevase liikuvusega; b) võrguhoolduse parandamine; c) tagada raudteevõrgu majanduslik jätkusuutlikkus; ressursitõhususe esikohale seadmine koos investeerimisprojektide eel- ja järelhindamisega; e) võrgu koostalitlusvõime suurendamine, eelkõige üleeuroopalistes võrgukoridorides, ja võrgu ühendvedude suurendamine; f) suurendada raudteekaubavedu; raudteetranspordi ohutuse suurendamine; h) edendada transpordi ja innovatsiooni digiteerimist, et tagada ühendatud liikuvus. Kõigi „Indikatiivses raudteestrateegias“ sisalduvate meetmete puhul tagada keskkonnamõju hindamist käsitleva seaduse 21/2013 ja 5. detsembri 2018. aasta seaduse 9/2018 (millega muudetakse seadust 21/2013) sätete täitmine ning rakendada keskkonnamõju hindamise raames vajalikud leevendusmeetmed keskkonna kaitsmiseks.
85	C6.I1	E	TEN-S põhivõrk: projektide määramine	Ametlik teade projekti andmise kohta –				4. kv	2022	Vähemalt 1 400 000 000 eurot eraldatakse TEN-S põhivõrgule järgmistes koridorides: ATLANDI KORIDOR • Ja Vasca: Vitoria-Bilbao-San Sebastian/Astigarraga-Irun • Valladolid-Palencia-León • León-La Robla-Pola de Lena • Castejón-Pamplona • Ourense-Monforte • Talayuela-Plasencia-Cáceres-Mérida-Badajoz VAHEMERE KORIDOR: • Frontera francesa-Barcelona/Tarragona-Vandellós • Sagunto-Teruel – Zaragoza • Zaragoza-Tarragona • Castellón-Valencia-La Encina-Alicante • Murcia-Cartagena • Murcia-Almería MÕLEMA KORIDORI ÜHINE • HSL Barcelona – HSL Levante ühendamine • Alcázar de San Juan-Manzanares • Madrid-Sevilla Tööd hõlmavad järgmist liiki meetmeid: • Platvorm. See hõlmab projekte, mis võimaldavad rajada rööbasteesid toetava infrastruktuuri, mis hõlmab tammisid, puhastamist, viaduktiive, tunneleid jne. Need on peamiselt uue infrastruktuuri ehitamine. • Teenuste asendamine. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on taastada olemasolevad teenused (kerge, niisutus, vesi jne), mida mõjutab raudteetööde teostamine. • Rööbasteed. See hõlmab meetmeid rööbastee materjalide (liiteseadis, liiprid, rööpad, lülitid ja laiendusseadmed) monteerimiseks ja tarnimiseks uutele raudteelõikudele ning olemasolevate rööbasteede uuendamist. • Elekter. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on liinide elektrifitseerimine, sealhulgas: Kontaktõhuliin, veoalajaamad, transformatsioonikeskused, kaugjuhtimisseadmed, kõrgepingeliinid jne. • Liiklussignaalid ja -juhtimine. See hõlmab projekte, mille eesmärk on rakendada uusi signaalimis- ja liikluskorraldussüsteeme (ERTMS jne). • Telekommunikatsioon. Hõlmab projekte, mis on seotud tava- ja mobiilsidega raudteeliinidel (näiteks kiudoptiline, GSM-R) • Jaamad. See hõlmab olemasolevate jaamade ajakohastamist ja taastamist ning uute jaamade ehitamist..
86	C6.I1	S	TEN-S põhivõrk: tööde edenemine	–	Arv (km)	0	335	4. kv	2024	Vähemalt 335 km lõpetatud TEN-S põhivõrgu töid koridorides, mille omadused on kindlaks määratud 2022. aasta IV kvartali eesmärgis nr 85
87	C6.I1	S	TEN-S põhivõrk: tööde lõpetamine	–	Arv (km)	335	1 400	2. kv	2026	Vähemalt 1400 kilomeetri ulatuses lõpuleviidud töid TEN-S põhivõrgus koridorides, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali projektikonkursside valikukriteeriumides. (Lähtetase: 31. detsember 2024).
88	C6.I2	E	TEN-S võrgu eri transpordiliikide (raudtee- ja maanteetransport): osaline eelarvetoetus	Ametlik teade projekti andmise kohta –				4. kv	2022	TEN-S põhivõrku mittekuuluvatesse transpordiliikidesse (raudtee- ja maanteetransport) sekkumiseks eraldatud kumulatiivne eelarve vähemalt 1 000 000 000 eurot (kogueelarve 1 717 000 000 eurot). Projektid valitakse järgmiste valikukriteeriumide alusel: a) muuta raudteevõrk koostalitlusvõimelisemaks, peamiselt seoses TEN-Tga, kus tööd toimuvad vähemalt 900 km pikkuses võrgus (1 010 000 000 eurot). See hõlmab järgmisi sekkumisi: • Raudteeliikluse korraldamise tehnoloogilise infrastruktuuri parandamine • Turvalisus (nt küberturvalisus, kokkupõrkedetektorite paigaldamine) • Akustilised kaitsevahendid/mürakaardid • ERTMSi raudteesignalisatsioonis kasutatava satelliittehnoloogia arendamine • Sektsioonide (nt Monforte-Lugo) elektrifitseerimine • Rööbastee uuendamine (näiteks Soria-Torralba, Xátiva-Ontinyent ja Monforte-Lugo) • Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi (nagu Soria-Torralba ja Ávila-Salamanca) täiustamine • Uute sektsioonide või variantide loomine (näiteks Palencia-Santander, Rincón de Soto variant ja Ourense Variant) Teedevõrgu ohutumaks muutmine vastavalt riiklikele ja Euroopa õigusaktidele (707 000 000 eurot). • Liiklusohutuse parandamine (sealhulgas liiklusohutus vähemalt 80 tunnelis) ning vähem kaitstud looduslike liikide ja kasutajate kaitse (357 000 000 eurot) • Säästlikkuse ning energiatõhususe ja müra vähendamise meetmed (302 000 000 eurot) • Digiteerimine: Sildade, tunnelite seiresüsteemide rakendamine suurandmete analüüsi ja asjade interneti abil; Teede digiteerimine järelevalveks ja hoolduseks (35 000 000 eurot). • Intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine bussi-VAO liinidel (13 000 000 eurot) • Gibraltari väina püsiühenduse esmase esialgse projekti ajakohastamine (2 300 000 eurot) Valikukriteeriumidega tagatakse, et 2026. aasta teises kvartalis aitab vähemalt 1 010 000 000 eurot kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 301 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
89	C6.I2	S	TEN-S mittepõhivõrk: raudteetööde edenemine	–	Arv (km)	0	347	4. kv	2024	Vähemalt 347 kilomeetrit lõpetatud töid, mille eesmärk on muuta raudteevõrk koostalitlusvõimelisemaks, peamiselt seoses TEN-Tga, mille lõppeesmärk on teha üldtöid vähemalt 900 kilomeetril võrgust. Tööd toimuvad piirkondades, mis on kindlaks määratud 2022. a neljanda kvartali punktis a nimetatud projektide valikukriteeriumides (Eesmärk 88).
90	C6.I2	S	Ühtne Euroopa taevas: auhinnatud projektid ja projektide elluviimisel tehtud edusammud	–	Arv	0	15	4. kv	2024	Kokku vähemalt 15 lõpetatud projekti (lõppeesmärk 20 projekti) digiteerimise ja turvalisuse valdkonnas ühtse Euroopa taeva arendamiseks järgmiste valikukriteeriumide alusel: Kokku vähemalt 15 lõpetatud projekti (lõppeesmärk 20 projekti) digiteerimise ja turvalisuse valdkonnas ühtse Euroopa taeva arendamiseks järgmiste valikukriteeriumide alusel: • Otseinvesteeringud ENAIRE (lennunduse juht Hispaanias) kaudu ühtse Euroopa taeva arendamiseks, mis on seotud lennuliikluse juhtimis- ja seiresüsteemide ajakohastamise, infosüsteemide digitaliseerimise ja sidesüsteemide arenguga. • Kasutajatele lendude käitamiseks kättesaadavate aeronavigatsiooniliste dokumentide (andmed ja kaardistamine) digiteerimine • Maa/õhu kaetuse laiendamine ja hääle digiteerimine piloot-kontrollsides. Parandada piiratud leviala teatavates õhuruumipiirkondades, ajakohastades maapealse side infrastruktuuri • Kõnesidesüsteemi areng lennujuhtimiskeskustes digitaliseerimise ja täiustatud tehnoloogia abil, tagades parema kvaliteedi, suurema ohutuse, teabe kättesaadavuse ja suurema ettenägematuteks juhtudeks valmisoleku suutlikkuse • Primaarradarite võrgu tehnoloogiline moderniseerimine, jõudluse parandamine ja süsteemide suunamine primaarradarite täielikule digiteerimisele, kasutades kõiki olemasolevaid tehnoloogilisi edusamme, et suurendada tegevuse tõhusust • Radarisüsteemide arendamine teisejärguliselt Modo S. tehnoloogiale, mis annab teavet lennuliikluse juhtimissüsteemile • Erinevate ENAIRE süsteemide riistvara asendamine • Erinevate juhtimis- ja tegevusrakenduste väljatöötamine ENAIRE haldamiseks • Laevandussüsteemide tehnoloogiline moderniseerimine, seades esikohale nende täieliku digiteerimise ning süsteemide seire- ja kaugjuhtimislahenduste rakendamise. • Infrastruktuuri loomine uute lennujuhtimissüsteemide rakendamiseks. Oluline selleks, et tagada uute tegevuskontseptsioonide rakendamine Hispaanias. Lisaks sellele ajakohastatakse ka käitisi, et tagada vastupidavus tõrgete korral. • Käitamise tehnilise juhtimise digiteerimine ja automatiseerimine, et parandada integreeritud viisil kaugsüsteemide seirevahendeid • Lennujuhtimissüsteemi ajakohastamine, et tagada vastavus regulatiivsetele kriteeriumidele, hõlmates suutlikkuse, ohutuse, küberturvalisuse ja digitaliseerimise kontseptsioonide parandamist, mis kõik tulenevad ühtsest Euroopa taevast.
91	C6.I2	E	Transpordi-, liikuvus- ja linnade tegevuskava digiteerimine	Ametlik teade tööde lõpetamise kohta				4. kv	2024	Järgmiste projektide lõpuleviimine: • teabe modelleerimine (Building Information Modeling, BIM), millega käivitatakse koostööplatvorm digitaalse teabe ja mudelite haldamiseks. • Liikuvuse edendamine teenusena, pakkudes avatud andmeid ning kasutades uusi tehnoloogiaid liikuvuse analüüsimiseks ja optimeerimiseks. • Analüüsi-, seire-, järelevalve-, vajaduste kontrolli-, teenuste rakendamise ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja rakendamise süsteemi rakendamine maismaatranspordis. • Teede peadirektoraadi digiteerimiskava. • Uute teenuste arendamine ja parem juhtimine muu hulgas õhu-, mere- ja geograafilise teabe valdkonnas.
92	C6.I2	S	Uus või ajakohastatud TEN-S võrk, muud tööd	–	Arv (km)	347	900	2. kv	2026	Vähemalt 900 kilomeetrit lõpetatud töid, mille eesmärk on muuta raudteevõrk koostalitlusvõimelisemaks peamiselt seoses TEN-S ehitustöödega. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali punktis a nimetatud projektide valikukriteeriumides (Eesmärk 88) .( lähtetase: 31. detsember 2024).
93	C6.I2	S	Ühtne Euroopa taevas: projekti lõpuleviimine	–	Arv	15	20	2. kv	2026	Digiülemineku ja ühtse Euroopa taeva arendamise turvalisuse valdkonnas on lõpule viidud vähemalt 20 projekti, mille projektid on valitud vastavalt projekti valikukriteeriumidele (Eesmärk 90) (lähtetase: 31. detsember 2024).
94	C6.I2	E	Riiklike maanteede võrgustik, mis on kohandatud kehtivale määrusele	Projekti lõpuleviimine				2. kv	2026	Riikliku teedevõrgu ohutumaks muutmise tööde lõpuleviimine kooskõlas riiklike ja Euroopa õigusnormidega. Tööd toimuvad valdkondades, mis on kindlaks määratud projektide valikukriteeriumides (2022. aasta IV kv punkt b) (eesmärk 88) ning hõlmavad tööd vähemalt 80 tunnelis, aedade ja märgiste täiustamist, et vähendada looduslike liikide ohtu, meetmete rakendamist kõige haavatavamate liiklejate, näiteks jalakäijate ja jalgratturite ohutustingimuste parandamiseks (lainerajad, jalgrattateed), müra vähendavaid meetmeid, digiteerimist (sildade kasutamine); teede digiteerimine järelevalveks ja hoolduseks), intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine bussiradadel.
95	C6.I3	E	Ühendveod ja logistilised infrastruktuurid: osaline eelarvetoetus	Ametlik teade projekti andmise kohta –				4. kv	2022	Eraldatud kumulatiivne eelarve vähemalt 330 000 0000 eurot (sihteelarve kokku 974 000 000 eurot) intermodaalsete ja logistiliste infrastruktuuride parandamiseks ette nähtud sekkumisteks Projektid määratakse vastavalt järgmistele valikukriteeriumidele: a) üheksa strateegilise ühendveo- ja logistikaterminali (TILOS 217 000 000 eurot) arendamine ja ajakohastamine, et ühendada ühendveoterminal mõnel juhul logistikapiirkonnaga ning soodustada kaubaveo ümbersuunamist maanteelt raudteele kõikidel juhtudel. Need terminalid ja logistikarajatised on: • Vicálvaro Madridis; • Llagosta Barcelonas • San Luis Valencias • Júndiz Álavas. • Can Tunis’ (Barcelona) logistikarajatis • Orduña terminal (Bizkaia) • Logistikarajatis Lezos (Gipuzkoa) • Muriedas (Santander) • Escombrerasi terminal (Murcia) b) raudteele juurdepääsu parandamine kahele Hispaania sadamale (407 700 000 eurot) ja maanteele juurdepääsu parandamine ühele sadamale (43 000 000 eurot), sealhulgas: • Juurdepääs A Coruña sadamale • Raudteeühendus Castellóni sadamaga • Juurdepääs Algecirase sadamale • 750 meetri pikkuste manöövriteede ehitamine. c) parem juurdepääsetavus (19 projekti) ja jätkusuutlikkus (25 projekti) sadamates (306 000 000 eurot), sealhulgas: • Juurdepääsetavus (176 000 000 eurot): Raudteele juurdepääsuga seotud tööd, sealhulgas remondi- ja ajakohastamistööd, samuti uus juurdepääs ja sisemise liikluse parandamine sadamates, kohandades infrastruktuuri, mis jätkab välismaist juurdepääsu. • Jätkusuutlikkus: Sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide piisavus; Õhukvaliteedi parandamise kavad; Tõhusamate energiavõrkude paigaldamine; Fotogalvaanilised päikeseenergiaseadmed; Valgustusvõrkude renoveerimine ja LED-tehnoloogia paigaldamine; Elektritarbimise juhtimissüsteemid; Töötlemissüsteemide uuendamine Meetmete eesmärk on rakendada turvalise, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegia (R1) ala 6 „Arukad mitmeliigilised logistikaahelad“. Valikukriteeriumidega tagatakse, et 974000000 euro suurusest sihteelarvest aitab vähemalt 584 000 000 eurot kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 217 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
96	C6.I3	E	Mitmeliigilise transpordi ja logistika infrastruktuuri eelarve täitmine	Ametlik teade eelarve täitmise kohta				4. kv	2024	Ühendvedude ja logistika infrastruktuuri struktuuride jaoks vähemalt 590000000 euro ulatuses täidetud kumulatiivne eelarve. Tööd on 2022. aasta IV kvartali projektide valikukriteeriumide punktides a, b ja c määratletud valdkondades. (Eesmärk 95)
97	C6.I3	S	Intermodaalne ja logistiline infrastruktuur	–	Arv	0	12	2. kv	2026	Tööde lõpuleviimine üheksas strateegilises ühendveo- ja logistikaterminalis (Tilos) ning kolmes uues või uuendatud sadamas, et edendada raudteekaubavedu. Tööd tehakse 2022. aasta neljanda kvartali projektide valikukriteeriumide punktides a ja b määratletud valdkondades. (Eesmärk 95)
98	C6.I3	S	Raudteele juurdepääsu ja sadamate säästvuse projektide lõpuleviimine	–	Arv	0	44	2. kv	2026	44 meetme (19+ 25) lõpuleviimine: vähemalt 19 raudteele juurdepääsu projekti ja säästlikkuse projektide lõpuleviimine eri 25 sadamavaldaja sadamates. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali projektide valikukriteeriumide punktis c. (Eesmärk 95)
99	C6.I4	E	Säästva ja digitaalse transpordi programmi toetamine.	Euroopa Liidu Teataja avaldamine				4. kv	2022	Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse säästva ja digitaalse transpordi programmi raames antud 800000000 euro suurune toetus. Projekte rahastatakse järgmisest 15 meetmest. Tegevussuunis 1. Raudtee-kaubaveo koostalitlusvõime – 45 000 000 eurot 1. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) 2. Meetmed raudtee koostalitluse takistuste kõrvaldamiseks kooskõlas KTKdega. Veeremi mürasummutussüsteemid Vedurite kohandamine erinevate tööpingetega Muudetava rööpmelaiusega telgede paigaldamine kaubavagunitele 3. Vedurite muudetava rööpmelaiusega telje uuendamine ja arendamine. Tegevussuunis 2. Transpordi ühendvedude edendamine 195 000 000 eurot 4. Veoste ning raudtee-/maantee ühendterminalide ja nende maismaaühenduste ehitamine, kohandamine või ajakohastamine 5. Säästva kaubaveo (raudtee- ja meretransport) toetamine pakkumise ja nõudluse kaudu Tegevussuunis 3. Raudtee-kaubaveoseadmete moderniseerimine 125 000 000 eurot 6. Meetmed, millega toetatakse raudtee-kaubaveoks kasutatavate vagunite remontimist või ajakohastamist, sealhulgas raudtee-maanteeteenuste loomist. 7. Meetmed, millega toetatakse raudteetraktorite seadmete remonti või kohandamist alternatiivkütuseid (vesinik või elekter) kasutavate materjalidega. Tegevussuunis 4. Ohutu, säästev ja ühendatud maanteetransport 56 500 000 eurot 8. Kommertsveokite turvaliste parkimisalade ehitamine ja ajakohastamine ning teabeteenuste osutamine (delegeeritud määrus (EL) nr 885/2013). 9. Intelligentsed transporditeenused maanteesektorile tasuliste kiirteede kontsessioonide ning muude liiklusohutus- ja -hoiuteenuste valdkonnas. 10. Meetmed, millega toetatakse raskeveokite jaoks alternatiivkütuste tankimise taristu kasutuselevõttu teedevõrgus 11. Meetmed, millega toetatakse vahendite ja masinate remontimist või kohandamist, et saavutada säästev kõnnitee: Vähendatud CO2-jalajälg ja müravähendajad Tegevussuunis 5. Mere- ja lennutranspordi jätkusuutlikkus 111 000 000 eurot 12. Toetus alternatiivkütuste kasutuselevõtuks sadamates ja lennujaamades. 13. Tootlike alternatiivsete energiatehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine merendussektoris. Tegevussuunis 6. Transpordi digiteerimine 47 500 000 eurot 14. Projektid reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimiseks riiklikul tasandil. Ümberpaigutamine autonoomsetesse piirkondadesse 220 000 000 eurot 15. Projektid reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Ja 12. meetme puhul peavad valikukriteeriumid vastama tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), millega tagatakse, et taristu on ehitamise ajal taastuvate ja vähese süsihappegaasiheitega gaaside transportimiseks aktiveeritud. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 63 500 000 eurot panustab kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse 100 %-lise kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 210 000 000 eurot 40 %-lise kliimakoefitsiendiga vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
100	C6.I4	E	Säästev ja digitaalne transport: projekti käivitamine	Ametlik teade tööde alustamise kohta				4. kv	2024	Tööde alustamine kõigis projektides, mis anti välja 2022. aasta neljandas kvartalis (Eesmärk 99), et edendada kestlikku ja digitaalset transporti. Tööd tehakse 2022. aasta neljanda kvartali projektide valikukriteeriumides määratletud valdkondades (Eesmärk 99).
101	C6.I4	E	Säästev ja digitaalne transport: tööde lõpetamine	Ametlik teade tööde lõpetamise kohta				2. kv	2026	Kõigi 2022. aasta neljandas kvartalis (Eesmärk 99) säästva ja digitaalse transpordi edendamiseks välja antud projektide lõpuleviimine. Tööd tehakse valdkondades, mis on kindlaks määratud 2022. aasta neljanda kvartali projektide valikukriteeriumides. Meetmete 10 ja 12 puhul peavad valikukriteeriumid vastama tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), millega tagatakse, et taristu on ehitamise ajal võimalik transportida taastuvaid ja vähese CO2-heitega gaase.

G. KOMPONENT 07: Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ja integreerimine

Hispaania riiklikus energia- ja kliimakavas aastateks 2021–2030 prognoositakse taastuvenergia osakaalu märkimisväärset kasvu Hispaanias, ulatudes 2030. aastal 74 %-ni elektrisektoris ja 42 %-ni lõppkasutuses. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk suurendada taastuvenergia kasutamist järgmiste elementide kaudu:

a)töötada välja selge ja prognoositav reguleeriv raamistik, mis soodustab investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse;

b)tööstuse väärtusahela loomine ja konsolideerimine taastuvate energiaallikate valdkonnas;

c)taastuvate energiaallikate innovatiivsete tootmistehnoloogiate toetamine, sealhulgas nende integreerimine lõppkasutusse; ning

d)keskkonnasäästlike oskuste arendamine.

Lisaks püütakse selle komponendiga konkreetselt edendada taastuvenergia kasutuselevõttu Hispaania saartel ning kodanike osalemist taastuvenergiakogukondade kaudu.

Komponent on seotud innovatsiooni ja energiatõhususse tehtavate investeeringute edendamisega (riigispetsiifiline soovitus 3/2019). Samuti edendatakse sellega avaliku ja erasektori investeeringuid ning keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut (riigispetsiifiline soovitus 3-2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C7.R1) – reguleeriv raamistik taastuvenergia tootmise edendamiseks

Meetme eesmärk on tugevdada taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistikku, et suurendada kindlust ja ergutada erainvesteeringuid taastuvenergiasse, kõrvaldada takistused taastuvate energiaallikate kasutuselevõtult ning parandada nende integreerimist keskkonda, elektrisüsteemi ja eri sektoritesse.

Meede hõlmab mitut seadusandlikku ja regulatiivset etappi, sealhulgas:

-2020. aasta juunis võeti vastu kuninglik dekreetseadus 23/2020, millega luuakse uus enampakkumise süsteem taastuvenergia tootmiseks ja parandatakse mehhanismi taastuvenergia tootmise juurdepääsuks elektrivõrgule;

-kuningliku dekreedi 960/2020 vastuvõtmine 2020. aasta novembris, millega suurendatakse taastuvenergiast saadava tulu prognoositavust uutel enampakkumistel;

-Kuninglik dekreet 1183/2020 2020. aasta detsembris, millega reguleeritakse taastuvenergiale juurdepääsu ja sellega liitumise tingimusi kooskõlas kuningliku dekreet-seaduse 23/2020 sätetega; ning

-2021. aasta esimesel poolel on kavas vastu võtta kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seadus, millega kehtestatakse 2030. aastaks taastuvenergia eesmärgid ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk (sealhulgas 100 % taastuvelektrisüsteem). See seadus sisaldab ka elemente, mis on olulised kava teiste osade jaoks (nt haldustõkete vähendamine ja nõuded üldkasutatavate laadimispunktide paigaldamisele).

Meetme kohaldamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2 (C7.R2) – riiklik omatarbimise strateegia

Selle meetme eesmärk on suurendada omatarbeks toodetud energia tarbimist kui alternatiivset taastuvenergia tootmise viisi, seada selles valdkonnas aastateks 2021–2030 eesmärgid ning määrata kindlaks ja töötada välja meetmed nende kasutuselevõttu takistavate peamiste tegurite leevendamiseks. Omatarbimine aitab kaasa taastuvenergia tootmise integreerimisele hoonetesse ja linnakeskkonda ning suurendab kohalikku tööhõivet.

Meede hõlmab riikliku omatarbimise strateegia vastuvõtmist Hispaania valitsuse poolt 2021. aasta teisel poolel, et vähendada omatarbimise haldustõkkeid. Strateegias analüüsitakse praegust ja võimalikku olukorda Hispaanias ning määratakse kindlaks meetmed, mille eesmärk on: a) parem kooskõlastamine haldusasutuste vahel; b) tarbijatele teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine; c) teha kindlaks olemasolevad asjakohased oskused ning omatarbeks toodetud energia tarbimisega seotud täiendavad koolitusvõimalused.

Meede käsitleb riikliku enesetarbimise strateegia põhielementide rakendamist, sealhulgas suuniste avaldamist selle kohta, kuidas edendada omatarbimist, ning vajalike oskuste parandamiseks mõeldud koolituste läbimist.

Meetme kohaldamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform nr 3 (C7.R3) – Energiakogukondade arendamine

Selle meetme eesmärk on arendada energiakogukondi, et suurendada kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade kaudu. Meetmega toetatakse koolitus-, osalus- ja kogukonna loomise protsesse ning konkreetseid projekte.

Meetme raames sõlmitakse konkurentsipõhise pakkumismenetluse alusel esimene katseprojekt energiakogukondade jaoks, et näidata selle mudeli elujõulisust.2023. aasta lõpuks rakendab ta kohaliku kogukonna osalusel 37 katseprojekti koos ellu viidud meetmete tegevuskavaga ja asjakohaste edasiste sammude kindlaksmääramisega. Need projektid põhinevad taastuvenergial.

Meetme kohaldamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform nr 4 (C7.R4) – Taastuvenergia innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse raamistik

See meede tugevdab mitmete taastuvate energiaallikate innovatsiooni- ja tehnoloogiaarenduse raamistikku ning aitab saavutada eesmärki, et energianõudlus hõlmaks 100 % taastuvatest energiaallikatest. Selle meetmega hõlmatud taastuvad energiaallikad hõlmavad avamere tuuleenergiat ja biogaasi. Meetme eesmärk on ka edendada teadus- ja arendustegevust taastuvenergia tehnoloogiate valdkonnas.

Meede hõlmab avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava avaldamist. Käesoleva tegevuskava eesmärk on vähendada selle taastuva energiaallika arendamist takistavaid haldustõkkeid. Tegevuskava eesmärk on eelkõige: a) edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni paindlikuma õigusraamistiku kaudu ning tugevdades tehnoloogiakeskusi ja katseplatvorme uute prototüüpide jaoks; b) teha kindlaks võimalused ja koostoime peamiste tööstussektoritega; c) töötada välja asjakohane reguleeriv raamistik, et võtta Hispaanias kasutusele (eelkõige ujuvtehnoloogia); ning d) määrata kindlaks meetmed keskkonnamõju minimeerimiseks (püüdes samal ajal lihtsustada haldusmenetlusi). Meetmega rakendatakse tegevuskavas kindlaks määratud peamisi reguleerivaid meetmeid, et edendada avamere tuuleparke, edendada teadus- ja arendustegevust ning toetada ujuvtehnoloogiate kasutuselevõttu.

Selle meetme teine element on biogaasi tegevuskava avaldamine, milles analüüsitakse biogaasi edendamiseks asjakohaseid regulatiivseid ja valdkondlikke vahendeid, keskendudes selle energiaallika tõhusale kasutamisele (näiteks agrotööstusrakendustes ja raskeveokite puhul, kus elektrifitseerimine ei ole veel alternatiiv). Reformi selles osas käsitletakse biogaasi tegevuskava põhimeetmete rakendamist, sealhulgas: a) taastuvate gaaside päritolutagatiste süsteemi loomine, mille eesmärk on soodustada investeeringuid biogaasi ja süsinikdioksiidiheite vähendamisse sellistes sektorites nagu tööstus ja transport; b) töötada välja vahend, mille abil arvutada biogaasi panust CO2-heite vähendamisse; ning c) teostatavuse eeluuringud biogaasi tootmisrajatiste rakendamise edendamiseks.

Meetme kohaldamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering 1 (C7.I1) – innovaatilise taastuvenergia arendamine, mis on integreeritud hoonetesse ja tootmisprotsessidesse

Selle meetme eesmärk on edendada uuenduslike taastuvate energiaallikate ning hoonetesse ja tootmisprotsessidesse integreeritavate taastuvate energiaallikate arendamist. Sellega toetatakse omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja tehnoloogiaid, mis ei ole veel täielikult konkurentsivõimelised, sealhulgas põllumajandussektori elektri- ja soojusallikaid, eluaseme- ja teenindussektori jahutus- ja küttevajadustele suunatud taastuvaid energiaallikaid, taastuvatest energiaallikatest tööstusprotsesside jaoks toodetud soojusenergiat, bioenergiat ja mere taastuvenergiat. Toetust antakse investeerimisabina, mida antakse kulutõhusat tulemust tagavate pakkumismenetluste kaudu, või taastuvenergiaprojektidele antava otsese omakapitalitoetusena. Investeeringuga toetataks ka ümberõpet ja oskuste täiendamist taastuvenergia tootmise valdkonnas.

Selle investeeringu raames paigaldatakse 2026. aasta esimeseks pooleks vähemalt 3800 MW taastuvenergia uuenduslikku või lisandväärtusega tootmist.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (C7.I2) – Säästev energia saartel

Selle investeeringuga toetatakse säästvat energiat Hispaania saartel (Kanaari ja Baleaari saared) osana laiemast strateegiast, mille eesmärk on toetada energiasüsteemi ümberkujundamist saartel, eelkõige toetades projekte, mille eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtt ja integreerimine saartele ja mandrisüsteemidesse. See on kooskõlas Hispaania riikliku energia- ja kliimakavaga, mis hõlmab meetmeid saarte dekarboniseerimiseks ja nende sõltuvuse vähendamiseks naftast.

Konkreetsed toetatavad investeeringud hõlmavad taastuvaid energiaallikaid, salvestuslahendusi ja arukaid projekte (osana programmist „Arukad saared“). Komponendi selle investeeringu alla kuuluvatest tegevustest toetub programmi „Puhas energia ELi saarte jaoks“ kaudu saadud teadmistele.

Selle investeeringu raames paigaldatakse vähemalt 200 MW taastuvenergia uuenduslikku tootmist, ligikaudu 200 sekkumist programmide „Arukad saared“ ja „Puhas energia ELi saartele“ raames ning ligikaudu 400 salvestusprojekti.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

H. KOMPONENT 08: Elektritaristu, arukad võrgud ning paindlikkus ja salvestamine

Hispaania riikliku energia- ja kliimakava eesmärk on saavutada 2030. aastaks taastuvenergia 42 % osakaal energia lõpptarbimises. Üha suurema hulga taastuvelektri tootmise integreerimine (mis peaks 2030. aastaks jõudma 74 %-ni nõudlusest ja 2050. aastaks 100 %-ni nõudlusest) nõuab mitmeid täiendavaid investeeringuid võrgu digitaliseerimisse, salvestamisse ja nõudluse haldamisse. Taastuvenergia tehnoloogiate vahelduvus ja osaline prognoositavus tähendab eelkõige seda, et energia salvestamisel on oluline roll, et tagada süsteemi paindlikkus ja võrgu stabiilsus.

Sellega seoses on sellel Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendil järgmised eesmärgid:

a)Arendada välja paindlikum, detsentraliseeritum ja dünaamilisem energiasüsteem, mis suudaks tõhusalt ja ohutult vastu võtta taastuvenergia tootmise kõrgema taseme;

b)Uute innovatiivsete ärimudelite väljatöötamine; ning

c)Uute osalejate (tootjad, tarnijad ja tarbijad lisaks hoidlate käitajatele ja agregaatoritele) kaasamine elektrisüsteemi ning paindlikum regulatiivne raamistik, mis on võimeline kohanduma uute vajadustega regulatiivsete katsetuskeskkondade kaudu.

Komponendiga edendatakse investeeringuid innovatsiooni ja energiatõhususse ning julgustatakse võtma vastu tõhusaid poliitikameetmeid innovatsiooni edendamiseks (riigipõhine soovitus 3/2019). Samuti edendatakse sellega avaliku ja erasektori investeeringuid ning keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut (riigispetsiifiline soovitus 3 2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C8.R1) – Taastuvate energiaallikate energiasüsteemi integreerimise raamistik: võrgud, salvestamine ja infrastruktuur

Meetme eesmärk on tagada läbipaistev ja stabiilne õigusraamistik, mis loob kindluse ja võimaldab taastuvate energiaallikate suuremat integreerimist energiasüsteemi võrkudesse, salvestamisse ja taristusse tehtavate investeeringute kaudu.

Reformiga kehtestatakse pikaajaline CO2-heite vähendamise strateegia aastani 2050 (edaspidi „ELP 2050“). Kõnealuse strateegia eesmärk on luua alus strateegilisele ja reguleerivale raamistikule taastuvenergia tõhusaks integreerimiseks paindlikku ja arukasse energiasüsteemi. ELP 2050 eesmärgid on muu hulgas järgmised: a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 90 % võrreldes 1990. aastaga (kliimaneutraalsus); b) saavutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia lõpptarbimises 97 %; ning c) 100 % taastuvelektrisüsteem.

Meetme rakendamine viidi lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 2 (C8.R2) – Energia salvestamise strateegia ja reguleeriva raamistiku kohandamine energia salvestamise kasutuselevõtuks

Selle meetme eesmärk on töötada välja, kiita heaks ja võtta kasutusele reguleeriv ja strateegiline raamistik energia salvestamise edendamiseks. Reformiga luuakse vajalik raamistik punktides C8.I1 ja C8.I3 kavandatud investeeringute jaoks, mis on seotud vastavalt energia salvestamise ja uute ärimudelite kasutuselevõtuga energiasüsteemi ümberkujundamisel.

Reform hõlmab energia salvestamise strateegia heakskiitmist Hispaania valitsuse poolt. Selle strateegia eesmärk on tagada 2030. aastaks 20 GW energiasalvestust ja 2050. aastaks 30 GW energiasalvestust.

Reform hõlmab kolme seadusandlikku ja reguleerivat akti: i) kuninglik dekreet 1183/2020, millega reguleeritakse hoidlate juurdepääsu võrgule; ii) Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ringkiri 1/2021, et kehtestada elektritootmisrajatiste ülekande- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu ja nendega ühendamise metoodika ja tingimused; iii) Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia 10. detsembri 2020. aasta resolutsioon, millega reguleeritakse energiasalvestusrajatiste osalemist kõrvalteenuste osutamises.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform nr 3 (C8.R3) – Agregeerimise, nõudluse juhtimise ja paindlikkusteenuste õigusraamistiku väljatöötamine

Selle meetme eesmärk on töötada välja aruka ja dünaamilise energiasüsteemi väljaarendamiseks vajalik õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: i) nõudluse juhtimise ja paindlikkusteenuste reguleerimine riiklikus õigusraamistikus, (ii) reguleeriva raamistiku väljatöötamine erinevate paindlikkusteenuste hõlmamiseks ja (iii) raamistiku väljatöötamine, et tagada tarbijate juurdepääs oma energiatarbimist käsitlevatele andmetele.

Reform on kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, milles tunnistatakse selgesõnaliselt vajadust määrata kindlaks tehnilised nõuded taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat pakkuvate osalejate, energia salvestamisega tegelevate ettevõtjate ja tarbimiskajateenuseid osutavate ettevõtjate osalemiseks olemasolevatel ja arenevatel turgudel.

Riiklikus energia- ja kliimakavas rõhutatakse ka vajadust arendada agregaatorite, eelkõige sõltumatute agregaatorite staatust, et hõlbustada nende osalemist turul. Selleks nähakse reformiga ette sõltumatu nõudluse koondaja staatuse loomine kuningliku dekreetseadusega 23/2020, et võimaldada uute osalejate sisenemist jaemüügiturule.

Lisaks riikliku energia- ja kliimakava toetamisele on reformi eesmärk võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta, milles sätestatakse kohustus tagada tarbijate osalemine turgudel, sealhulgas tarbimiskaja kaudu, edendada tarbijate osalemist individuaalselt või koondtasandil või sõltumatute agregaatorite kaudu ning võimaldada jaotusvõrkude paindlikkust.

Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform nr 4 (C8.R4) – Regulatiivsed liivakastid või katsestendid

Selle meetme eesmärk on töötada riiklikus õigusraamistikus välja regulatiivsed katsestendid (liivakastid), mis võimaldavad võtta kasutusele uusi tooteid või tehnoloogilisi lahendusi, erandeid või regulatiivseid kaitsemeetmeid, et hõlbustada teadusuuringuid ja innovatsiooni energiasektoris. Reform on otseselt seotud reformidega C8.R3 ja investeeringutega C8.I3.

Regulatiivsed liivakastid võimaldavad tööstusel katsetada uusi tehnoloogialahendusi, süsteeme ja teenuseid, mis on seotud paindlikkuse, tarbimiskaja ja energia salvestamisega turvalises keskkonnas, kus huvitatud isikud võivad kogeda uuenduslikke lahendusi, ilma et nende suhtes kohaldataks regulatiivseid nõudeid. Lisaks nähakse liivakastides ette kahesuunaline regulatiivne dialoog administratsiooni ja reguleeriva asutuse vahel, mis kiirendab ja hõlbustab kehtivate eeskirjade läbivaatamist ning kohandab neid vastavalt uute mõjurite turuletulekule. See peaks hõlbustama tehnoloogiliste idufirmade loomist, andes neile võimaluse katsetada oma ärimudeleid.

Reform hõlmab kuningliku dekreedi vastuvõtmist regulatiivsete katsetuskeskkondade arendamise kohta, et võimaldada uute katseprojektide väljatöötamist eesmärgiga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (C8.I1) – Energiasalvestuse kasutuselevõtt

Selle meetme eesmärk on võtta kasutusele energia salvestamine, käivitades toetus- ja investeerimisalgatusi kolmes peamises valdkonnas:

a)Suuremahulise ladustamise arendamine. Suurema hulga taastuvenergia tootmise integreerimiseks ja süsteemile teenuste osutamiseks alates sageduse reguleerimisest, perroonitoest (paindlikkus) või isekäivitusest on vaja ulatuslikku salvestamist;

b)Arvesti taga asuva ja sektori tasandil integreeritud säilitamise edendamine. Arvesti aluseks olevad tehnoloogiad võivad hõlmata oma tarbeks kasutatavaid seadmeid, liitiumakusid ja soojuse salvestamise süsteeme; ning

c)Avalik algatus, mille eesmärk on luua avatud keskkonnahoidlik klaster energia salvestamise tehnoloogiliseks ja tööstuslikuks arendamiseks Hispaanias, et mobiliseerida ja integreerida energia- ja muude tööstussektorite ettevõtteid energia salvestamise ümber, suurendades riigi tööstuslikku ja tehnoloogilist suutlikkust.

Kavandatavat investeeringut toetatakse raamistikus, mis on kindlaks määratud selle komponendi reformidega, eelkõige reformidega C8.R1 ja C8.R2, mis annavad õigusliku ja strateegilise aluse energia salvestamise tõhusaks kasutuselevõtuks.

Meedet rakendatakse uuenduslike salvestusprojektide kaudu, mis aitavad kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele, eelkõige selleks, et tagada energiasektorile uus paindlikkus, sealhulgas taastuvate energiaallikate integreerimine. Töös peab olema vähemalt viis innovatiivset salvestusprojekti või paigaldatakse vähemalt 600 MW koguvõimsus (või samaväärne koguenergiavarustus (MWh)).

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (C8.I2) – võrkude digiteerimine

Selle meetmega toetatakse investeeringuid, mis on seotud jaotusvõrkude digiteerimisega, et viia need kooskõlla nõuetega, mis on vajalikud energiasüsteemi ümberkujundamiseks. Elektrivõrkude digiteerimise vajadus on osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivist (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta, milles on sätestatud, et liikmesriigid peaksid soodustama võrkude ajakohastamist, näiteks arukate võrkude kasutuselevõtu kaudu. Võrkude digiteerimine on vajalik selleks, et edendada energiasüsteemi ümberkujundamist taastuvenergia suurema osakaaluga, et luua turvaline ja vastupidav elektrisüsteem. See on eriti oluline mittepoolsaartel, mida iseloomustab suurem haavatavus ja energiasõltuvus.

Meetme üldeesmärk on suurendada elektri konkurentsivõimet, kiirendades majanduse elektrifitseerimist. Selleks nähakse meetmega ette esialgne toetusmehhanism, et maksimeerida võrkude digiteerimise pakutavat potentsiaali, i) vähendades taastuvenergia tootmise kadusid ja leket, ii) soodustades nõudluse osalemist elektrisüsteemi juhtimises ja iii) optimeerides võrgu konfiguratsiooni.

Meetmega hõlmab vähemalt 35 uuendusliku digiteerimisprojekti (aruka elektrijaotuse jaoks) sõlmimist jaotusettevõtetega.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

Investeering 3 (C8.I3) – Uued ärimudelid energiasüsteemi ümberkujundamisel

See meede koosneb investeeringutest ja toetusmehhanismidest, mille eesmärk on edendada uusi ärimudeleid energia salvestamise kasutuselevõtuga seotud üleminekuks ning selle teisejärguliseks haldamiseks ja ringlussevõtuks, nõudluse juhtimiseks, agregaatorite, paindlikkusteenuste, andmetele juurdepääsu ja liivakastide jaoks. Eelkõige hõlmab meede järgmist:

a)Toetus agregaatorite kasutuselevõtuks riigi elektriturul, pöörates erilist tähelepanu sõltumatutele agregaatoritele reaalajaliste mõõteseadmete (sub-metering) ning juhtimis- ja sidekeskuste paigaldamise ning agregeerimisplatvormide edendamise kaudu;

b)Hoidlate kasutuselevõtt kogu väärtusahela ulatuses;

c)Toetus nõudluse juhtimise projektidele eri tarbijaprofiilides (suurtööstus, VKEd, taastuvenergiakogukonnad/kodaniku energiakogukonnad, agregaatorid jne);

d)Nõuab, et taotluste esitamisel viidaks läbi regulatiivsed katsestendid otsese, konkurentsipõhise abi või koostöölepingute vormis; ning

e)Energiavaldkonna idufirmade või innovatiivsete algatuste toetamine.

Investeering on tihedalt seotud reformiga C8.R4, mille eesmärk on töötada välja regulatiivsed katsekeskkonnad uuenduslike projektide jaoks. Samuti tugineb see strateegilisele ja regulatiivsele raamistikule, mis on määratletud teistes reformides, eelkõige reformis C8.R3.

Eeldatakse, et ligikaudu 20 projekti eraldatakse energiasüsteemi ümberkujundamise uute ärimudelite edendamiseks, sealhulgas arukad arvestid, salvestamine, tarbimiskaja, paindlikkusteenused ja andmed.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise    vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad   (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad   (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
121	C8.R1	E	CO2-heite vähendamise pikaajalise strateegia heakskiitmine (ELP2050).	Ministrite nõukogu heakskiit				1. kv	2021	CO2-heite vähendamise pikaajalise strateegia heakskiitmine (ELP2050). ELP50 alusel määratletakse strateegiline ja reguleeriv raamistik taastuvenergia tõhusaks integreerimiseks paindlikku ja arukasse energiasüsteemi, mida tuleb vaadelda riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud laiema lähenemisviisi kontekstis.
122	C8.R2	E	Energia salvestamise lahenduse väljatöötamist edendavate planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide jõustumine.	Jõustumisel kohaldatavate õigus- ja haldusnormide sätted				2. kv	2021	Järgmiste planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide vastuvõtmine ja jõustumine, et edendada energia salvestamise lahenduste väljatöötamist: a) energia salvestamise strateegia heakskiitmine ministrite nõukogus eesmärgiga edendada energia salvestamise kasutuselevõttu 66 konkreetse meetme kaudu, mis on rühmitatud strateegia kümne tegevussuuna alla. Eesmärk on tagada 2030. aastaks 20 GW energiasalvestust ja 2050. aastaks 30 GW energiasalvestust; b) Kuningliku dekreedi 1183/2020 avaldamine Euroopa Liidu Teatajas, et reguleerida hoidlate juurdepääsu võrgule; c) Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ringkirja 1/2021 avaldamine Euroopa Liidu Teatajas, et kehtestada elektritootmisrajatiste ülekande- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu ja nendega ühendamise metoodika ja tingimused; d) 10. detsembri 2020. aasta resolutsiooni (millega reguleeritakse energiasalvestusrajatiste osalemist abiteenuste osutamises) avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.
123	C8.R3	E	Reguleerivate meetmete jõustumine paindlikkuse ja tarbimiskaja integreerimiseks.	Jõustumisel kohaldatavate õigus- ja haldusnormide sätted				4. kv	2023	Reguleeriva raamistiku väljatöötamine paindlikkuse ja tarbimiskaja integreerimiseks järgmiste meetmete abil: a) 10. detsembri 2020. aasta resolutsiooni avaldamine Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia poolt, millega kohandatakse teatavaid töömenetlusi tasakaalustamisteenustes osalemiseks; b) selliste õigusaktide vastuvõtmine, millega võetakse täielikult üle direktiiv 2019/944 c) RDL23/2020 vastuvõtmine sõltumatu agregaatori staatuse loomiseks
124	C8.R4	E	Reguleerivate katsetuskeskkondade edendamise meetmete jõustumine, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris.	Kuninga dekreedi jõustumisega seotud sätted				2. kv	2022	Kuningliku dekreedi (regulatiivsete katsetuskeskkondade arendamise kohta) avaldamine ja jõustumine, et võimaldada uute katseprojektide väljatöötamist eesmärgiga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris. Õigusaktid võimaldavad tööstusel katsetada uusi tehnoloogiaid, süsteeme ja teenuseid, mis on seotud paindlikkuse, tarbimiskaja ja energia salvestamisega, turvalises ja soodsas ruumis, kus huvitatud isikud saavad uuenduslike lahendustega tutvuda, ilma et nende suhtes kohaldataks kehtivaid regulatiivseid nõudeid. Lisaks võimaldab see kahepoolset regulatiivset dialoogi administratsiooni ja reguleeriva asutuse vahel, mis kiirendab ja hõlbustab kehtivate eeskirjade läbivaatamist ning on piisav uute agentide turule sisenemiseks, soodustades tehnoloogiliste idufirmade loomist, andes neile võimaluse katsetada oma ärimudeleid.
125	C8.I1	S	Auhinnatud uuenduslikud salvestusprojektid	–	Arv	0	5	4. kv	2023	Vähemalt viis toetust saanud innovatiivset salvestusprojekti, mis vastavad installeeritud koguvõimsusele vähemalt 600 MW või samaväärsele koguenergiavarustusele (MWh).
126	C8.I1	S	Uuenduslikud salvestusprojektid toimivad	–	Arv	0	5	2. kv	2026	Kasutusel on vähemalt viis innovatiivset salvestusprojekti, mis vastavad installeeritud koguvõimsusele vähemalt 600 MW või samaväärsele koguenergiavarustusele (MWh).
127	C8.I2	S	Uuenduslikud digiteerimisprojektid elektrienergia jaotamiseks	–	Arv	0	35	4. kv	2023	Vähemalt 35 uuenduslikku digiteerimisprojekti (sealhulgas võrgu automatiseerimine), mis antakse jaotusettevõtetele kooskõlas Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ringkirjas 6/2019 sätestatud omaduste ja määratlustega.
128	C8.I3	S	Projektid uute ärimudelite edendamiseks energiasüsteemi ümberkujundamisel	–	Arv	0	18	4. kv	2023	Vähemalt 18 auhinnatud projekti, millega edendatakse energiasüsteemi ümberkujundamise uusi ärimudeleid, sealhulgas arukat mõõtmist, salvestamist, tarbimiskaja, paindlikkusteenuseid ja andmeid.

I. KOMPONENT 09: Taastuv vesinik

Hispaania riikliku energia- ja kliimakava (2021–2030) eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes 23 %. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 9 peamine eesmärk arendada taastuvenergial põhinevaid vesinikutehnoloogiaid:

a.Energia salvestamise vahendina, et tulla toime elektri pakkumise ja nõudluse erinevustega, pakkudes elektrisüsteemile paindlikkust.

b.Edendades nende arendamist ja konsolideerimist kogu tööstuslikus väärtusahelas, arvestades, et need tehnoloogiad ei ole praegu turutingimustel kasutamiseks valmis;

c.Toetades nende integreerimist lõppkasutusse, sealhulgas fossiilkütustel põhineva vesiniku asendamiseks tööstuses; ning

d.Arendades keskkonnasäästlikke oskusi.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, et edendada investeeringuid innovatsiooni ja energiatõhususse (riigipõhine soovitus 3/2019) ja edendada üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele (riigipõhine soovitus 32020).

Komponent on osa taastuvenergia strateegiast, millega toetatakse Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponente nr 1 ja nr 6 (vesiniku kasutamine liikuvuse ja transpordiga seotud eesmärkidel, transport), nr 7 (taastuvenergia tootmine) ning nr 8 (ladustamine ja arukad võrgud).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C9.R1) – vesiniku tegevuskava

Selle meetmega luuakse raamistik taastuvvesiniku arendamiseks Hispaanias (edaspidi „vesiniku tegevuskava“). Selleks määratakse kindlaks 2030. aastaks saavutatavad eesmärgid seoses installeeritud võimsusega sektorite (tööstus ja transport) kaupa. Vesiniku tegevuskava kiitis ministrite nõukogu heaks 2020. aasta oktoobris. Meetmega kehtestatakse ka konkreetsed vahendid tegevuskava rakendamise toetamiseks, tagades vesinikelektrolüüserite varustamise taastuvenergiaga. Seonduvad reguleerivad meetmed hõlmavad järgmist: i) reguleeriva vahendi loomine, mis hõlmab taastuvate gaaside, sealhulgas taastuvvesiniku päritolutagatisi väljastavate riiklike asutuste määramist ja juhtimist; ning ii) reguleerimismehhanism, millega nähakse ette vesiniku taastuva päritolu kontrollimine.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering 1 (C9.I1) – riiklik projekt „Taastuv vesinik“

Selle meetme eesmärk on aidata rakendada vesiniku tegevuskava neljal tegevussuunal.

Esimene eesmärk on edendada Hispaania teadmisi ja uuenduslikku väärtusahelat, pöörates erilist tähelepanu VKEdele. Kõnealuse tehnoloogia varase tehnoloogilise valmisoleku taseme tõttu nähakse selle meetmega ette vajadus toetada vähemalt kümmet VKEd, et tugevdada ja tugevdada olemasolevat Hispaania väärtusahelat, tõhustades ühte või mitut järgmistest tegevustest: tootmisvõimsus, oskused, konkurentsivõime, teadmus- ja tehnosiire ja/või rahvusvaheline mõõde. Meede keskendub ka viiele tehnoloogiaarendusele või prototüübile (nt elektrolüüserid, kompressorid, kogumisanumad, kütuseelemendid ja H2-põhised transpordisüsteemid), sealhulgas „esimesele tüübile“, et toetada vesiniku tootmise, jaotamise logistika või tarbimisega seotud uute täiustatud projektide või prototüüpide valideerimist. Lisaks näeb meede ette vähemalt kümme sekkumist, mille eesmärk on parandada katserajatisi või rakendada vesiniku tarneahelas uusi progressi võimaldava tehnoloogia või süsteemide tootmisliine, nagu elektrolüüserid või kütuseelemendid. Need kas: i) parandada teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni katserajatisi või laboreid ja/või nendega seotud seadmeid; või ii) parandada vesiniku ja kütuseelementidega seotud süsteemide, seadmete või komponentide tootmiseks vajalikke seadmeid ja/või uute seadmete (nt tööpinkide) hankimist.

Teise tegevussuuna eesmärk on luua kaks taastuvvesiniku klastrit, mis ühendavad suuremahulise tootmise, töötlemise ja tarbimise. Vähemalt ühe sellise klastri eesmärk on integreerida suure võimsusega taastuvvesinikelektrolüüser, mis varustab otseselt vesinikku kohalike tööstustarbijatega. Elektrolüüser hangitakse taastuvelektrist. Sellest tulenev toodetud vesinik integreeritakse tööstusprotsessidesse ja ettevõtete tarneahelatesse (sealhulgas ärimudelite kohandamine ja eemaldumine fossiilkütustel põhinevast vesinikutarbimisest), et asendada vähemalt 5 % nende iga-aastasest fossiilkütustel põhineva vesiniku tarbimisest. Kõigi elektrolüüserite koguvõimsus on vähemalt 500 MW.

Kolmanda tegevussuuna puhul eeldatakse vesiniku kasutuselevõtu toetamist paljudes (vähemalt kümnes) muudes teedrajavates projektides, mis on klastrist väiksemad. Need toovad taastuvvesiniku üle ühe tööstussõlme isoleeritud energiasüsteemidesse, mis võimaldavad taastuvvesiniku integreerimist sellistesse valdkondadesse nagu transport. Need sekkumised peaksid hõlmama taastuvvesiniku tootmist, jaotamist ja tarbimist, edendades selle hõlmamist Hispaania eri sektorite ja territooriumi osade vahel.

Meetme eesmärk on edendada vesinikku osana laiemast ELi strateegiast liidu väärtusahela arendamiseks. Selle tulemusena võivad mõned meetme kaudu toetatavad ettevõtted koos teiste liikmesriikide ettevõtetega saada kavandatud vesinikualasesse üleeuroopalisse innovatsioonikavasse kuuluvaks, tuginedes nõuetekohasele raamistikule, et teha liidus koostööd riiklike väärtusahelate integreerimiseks, et suurendada konkurentsivõimet.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Taastuvvesiniku integreerimine edendab eelkõige tööstusprotsesside elektrifitseerimist.

Selle investeeringuga seotud meetmed viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise    vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

J. KOMPONENT 10: Õiglane üleminek

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse majanduslikku ja sotsiaalset mõju geograafilistes piirkondades, mida mõjutab söekaevanduste ja söeküttel töötavate/tuumaelektrijaamade sulgemine, mida on veelgi süvendanud COVIDi pandeemia mõju ja soojuselektrijaamade sulgemine. Lisaeesmärk on muuta tootmismudelit ja suunata muutusi, et toetada piirkondade vastupanuvõimelisemat majanduslikku ja sotsiaalset mudelit tulevikus. Strateegia on kavandatud paralleelselt Hispaania õiglase ülemineku fondi (JTF) territoriaalse kavaga, millel on laiem ulatus, pikem kestus ning strateegilisem fookus ettevõtluse arendamisele ja toetamisele.

Komponent aitab kaasa tööhõive toetamisega seotud riigipõhiste soovituste täitmisele töökohtade säilitamise meetmete ning värbamise ja oskuste arendamise tõhusate stiimulite kaudu (riigispetsiifiline soovitus 2-2020); edendada avaliku ja erasektori investeeringuid, et edendada üleminekut rohelisele majandusele (riigispetsiifiline soovitus 3-2020); ning tugevdada valitsustasandite vahelist koostööd (riigispetsiifiline soovitus 4-2019).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute    kirjeldus

Reform 1 (C10.R1) – Õiglase ülemineku protokollid

2020. aasta veebruaris kiitis valitsus heaks riiklikus energia- ja kliimakavas kajastatud õiglase ülemineku strateegia. Käesoleva strateegia ning Hispaania taaste- ja vastupidavuskava raames kehtestatakse selle reformiga 12 õiglase ülemineku protokolli, mis hõlmavad kõiki söekaevanduste ja söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemisest mõjutatud piirkondi. Kõik õiglase ülemineku fondide protokollid hõlmavad vähemalt piirkonda, mida söeküttel töötava elektrijaama sulgemine mõjutab. Protokollides sätestatakse terviklikud ja üksikasjalikud territoriaalsed tegevuskavad kui vahendid mõjutatud territooriumide keskkonnaalaseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks jätkusuutlikkuseks. Keskendutakse muu hulgas töökohtade säilitamisele ja loomisele, mitmekesistamise ja spetsialiseerumise edendamisele, piirkondade atraktiivsuse suurendamisele, et võidelda rahvastikukao vastu, ning maa keskkonnaseisundi taastamisele. Need protokollid hõlmavad asjaomaste kohalike osalejate (avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud osalejad, sealhulgas ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, haridussektor, valitsusvälised organisatsioonid jne) koostööd.

Reform hõlmab ka õiglase ülemineku instituudi loomist. Instituudi eesmärk on määrata kindlaks ja võtta vastu meetmed, millega tagatakse vähese CO2-heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja territooriumide võrdne kohtlemine, vähendatakse negatiivset mõju nende territooriumide tööhõivele ja elanikkonnale ning optimeeritakse üleminekuprotsessi võimalusi. Instituudi peamised ülesanded on edendada tööstuspoliitika kujundamist, teadus- ja arendustegevust, majandustegevuse edendamist, tööhõivet ja kutseõpet.

Meede hõlmab ka nõuandekomisjoni loomist, mis koosneb ministeeriumide osakondade esindajatest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest, kes annavad nõu ja hindavad õiglase ülemineku poliitika mõju.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (C10.I1) – investeeringud õiglasesse üleminekusse

Õiglase ülemineku protokollidega kaasnevad investeeringud territooriumidel, et:

a)luua töökohti ja toetada lühiajalist tegevust;

b)kiirendada muutusi, keskendudes väiksematele katseprojektidele, mida juhul, kui neid peetakse edukaks, laiendataks õiglase ülemineku fondi raames; ning

c)hoogustada majandusarengut, aidates kaasa sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Projektid on suunatud neljale konkreetsele valdkonnale:

I.Keskkonna taastamise kavad (nt taasmetsastamine või taastaimestamine) suletud või mahajäetud kaevanduskohtade ning soojus- või tuumaelektrijaamade läheduses asuva rikutud maa jaoks, mis hõlmavad vähemalt 2000 hektarit taastatud maad. Nende kavade osana tuleb tehased ja kaevandusrajatised lammutada ning muld tuleb taastada ja läbida taasmetsastamise või taastaimestamise protsessid, taastuvenergiarajatised või ökoalternatiivne majandusareng;

II.Vähemalt 100 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projekti omavalitsusüksustes ja territooriumidel, mis on üleminekul vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale majandusele, kokku vähemalt 91000000 euro suuruse rahalise investeeringuga. Projektid hõlmavad mitut valdkonda, sealhulgas: infrastruktuuri ja üldkasutatavate hoonete taastamine; uuenduslikud projektid kohalike omavalitsuste või eraldatud rahvastikualade vaheliseks teabevahetuseks, mis põhinevad säästva liikuvuse lahendustel ning olemasoleva transporditaristu taastamisel ja alternatiivsel kasutamisel; ringmajandust toetava avaliku taristu, sealhulgas kogukonna koostamisjaamade ja jäätmekäitluskeskuste taastamine; keskkonnaprojektid riigi omandis olevate alade (nt reservalad, jõeteed või kaid ja looduse tõlgendamise alad) taastamiseks ja tõhustamiseks; digitaalne taristu ja teenused ökoloogiliste toodete kooperatiivide või kogukondlike kavade arendamiseks ühisostude ja -müügi jaoks interneti kaudu.

III.Toetus kahele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektile energia salvestamise ja keskkonnahoidliku vesiniku valdkonnas. Projektidega kohandatakse CIUDENi (Ciudad de la Energía) – õiglase ülemineku instituudi juurde kuuluvas Bierzos (León) loodud valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihtasutus, mis sõltub ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste muutuste ministeeriumist – kahe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti puhul, mis käsitlevad keskkonnahoidliku vesiniku tootmist ja energia salvestamist; ning

IV.Toetus vähese CO2-heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja inimeste ümberõppeks ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks, kusjuures vähemalt 4000 inimest saavad personaalset abi töö otsimisel ja ümberõppevõimalusi. Ümberõppetoetus peaks hõlmama vähemalt järgmisi valdkondi: taastuvenergia (tuule ja fotogalvaanilise energia) paigaldamine ja postitamine, taastamine ja keskkonnajuhtimine ja/või elamute integreeritud ja energiaga varustamine.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse järelevalve ja rakendamise    vahe-eesmärgid, eesmärgid, näitajad ning ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.