EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.6.2021

COM(2021) 321 final

2021/0154(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Portugali taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 146 final}

2021/0154 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Portugali taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Portugali majandusele. 2019. aastal oli Portugali sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta (SKP elaniku kohta) 67 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Portugali reaalne SKP 2020. aastal 7,6 % ning peaks 2020. ja 2021. aastal kumulatiivselt vähenema 3,9 %. Keskpika perioodi majandustulemusi mõjutavad pikemaajalised tegurid hõlmavad suurt välis-, era- ja valitsemissektori võlga ning aeglast tootlikkuse kasvu; lisaks muudavad rohe- ja digipöördega avanevatest võimalustest osasaamise ja nende täieliku ärakasutamise keerulisemaks puudujäägid investeeringutes.

(2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Portugalile oma soovitused. Täpsemalt soovitas nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed, et pandeemiale tulemuslikult reageerida, parandada riigi rahanduse kvaliteeti, seades prioriteediks majanduskasvu soodustavad kulutused, tugevdada tervishoiusüsteemi vastupidavust ning tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenusele. Samuti soovitas nõukogu parandada elanikkonna oskuste üldist taset (keskendudes digioskustele ja suurendades koolilõpetajate arvu loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud valdkondades), aidata kaasa kvaliteetse tööhõive tagamisele ja vähendada tööturu killustatust. Nõukogu soovitas Portugalil parandada ka sotsiaalsete turvavõrkude tõhusust ja asjakohasust ning tagada piisav ja tõhus sotsiaalkaitse ja sissetulekutoetus. Ta soovitas keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige innovatsioonile, raudteetranspordile ja sadamataristule, CO2 heite vähendamisele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele ning energiaühenduste laiendamisele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Lisaks soovitas nõukogu rakendada meetmeid, et tagada äriühingute juurdepääs likviidsusvahenditele pandeemia kontekstis, kiirendada avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et soodustada majanduse taastumist. Veel soovitas ta viia läbi reformid ettevõtluskeskkonna parandamiseks, eelkõige selleks, et vähendada litsentsimisest tulenevaid regulatiivseid ja haldustõkkeid ning regulatiivseid piiranguid reguleeritud kutsealade puhul ning suurendada haldus- ja maksukohtute ning maksejõuetus- ja sissenõudmismenetluste tõhusust. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et soovitus võtta kooskõlas üldise vabastusklausliga kõik vajalikud meetmed pandeemiale tõhusalt reageerimiseks ning majanduse ja selle taastumise toetamiseks on täielikult täidetud. Olulisi edusamme on tehtud seoses soovitusega rakendada ajutisi meetmeid, mille eesmärk on tagada äriühingute, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääs likviidsusvahenditele.

(3)2. juunil 2021 avaldas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 2 artikli 5 alusel Portugali kohta põhjaliku analüüsi. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Portugalis esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis on seotud netoväliskohustuste suure mahu, era- ja valitsemissektori suure võla ning viivislaenude osakaaluga, mis on tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes endiselt suur.

(4)[Euroala majanduspoliitikat käsitlevas nõukogu soovituses soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas nende taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline kurss, ning veelgi parandada lähenemist, vastupanuvõimet ning jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Lisaks soovitas nõukogu tugevdada riiklikke institutsionaalseid raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist rolli.] [Kui nõukogu soovitust pole CID vastuvõtmise ajaks vastu võetud, palume põhjenduse eemaldada].

(5)22. aprillil 2021 esitas Portugal määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 1 kohaselt komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Taaste- ja vastupidavuskavade riiklik omalus on aluseks nende edukale rakendamisele ja kestvale mõjule riiklikul tasandil ning usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.

(6)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 3 COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks loodud ELi taasterahastu üldeesmärke. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.

(7)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine on kogu ELi hõlmav investeeringuprojektide ja reformide elluviimise kooskõlastatud jõupingutus. Tänu nende reformide ja investeeringute kooskõlastatud ja üheaegsele rakendamisele ning piiriüleste projektide rakendamisele tugevdavad need reformid ja investeeringud üksteist vastastikku ning tagavad positiivseid ülekanduvaid mõjusid kogu liidus. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide kasvule ja töökohtade loomisele teiste liikmesriikide tegevuste ülekandemõjust.

Kuue samba rakendamist hõlbustavad tasakaalustatud lahendused

(8)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa punktile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust ning taotletud laenutoetust.

(9)Kava hõlmab meetmeid, mis toetavad kõiki kuut sammast, kusjuures märkimisväärne hulk kava komponente toetab mitut sammast. Selline lähenemisviis aitab tagada, et iga sammast käsitletakse terviklikult ja sidusalt. Portugalile iseloomulikke probleeme arvesse võttes loetakse suurema tähelepanu pööramine aruka, kestliku ja kaasava kasvu tagamisele ning ka üldine rõhuasetus sammaste kaupa piisavalt tasakaalustatuks.

(10)Kavas nähakse ette mitmesuguste kliimameetmete võtmine ja ligikaudu kolm neljandikku kõigist komponentidest aitavad kaasa rohepöördele. Need hõlmavad hoonete energiatõhususe suurendamise, tööstuse CO2 heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmeid. Kavaga püütakse lahendada digipöördega seotud probleeme mitmes valdkonnas ja sellele aitavad kaasa ligikaudu pooled kõigist komponentidest, muu hulgas toetatakse avalike teenuste digiteerimist ja digitehnoloogia kasutuselevõttu ettevõtluse edendamiseks ning ettevõtete kasvu tootmisstruktuuri digipöörde hoogustamise eesmärgil. Puudulike digioskustega seotud probleemide lahendamiseks hõlmab kava meetmeid haridus- ning kutseharidus- ja -koolitussüsteemide ajakohastamiseks, muu hulgas selleks, et pakkuda turu vajadustele vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu, suurendada täiskasvanuhariduse asjakohasust ning kasvatada koolilõpetajate arvu loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika (STEAM) erialal ning eelkõige IT-alal.

(11)Kavaga on ulatuslikult kaetud kolmas, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu sammas, ning kolmandik komponentidest panustab sellesse otseselt. Majanduslik ühtekuuluvus, tootlikkus ja konkurentsivõime on otseselt hõlmatud peaaegu kõigi kava komponentidega, millega püütakse lahendada mitmesuguseid omavahel seotud probleeme, näiteks toetades kestlikku majanduskasvu ja kliimamuutustega kohanemist, sotsiaalteenuste üldist tagamist, innovatsiooni, uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu ja CO2 heite vähendamist, avalike teenuste dematerialiseerimist ning äriühingute rahastamist ja kapitaliturgude arengut. Sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse mõõde on omavahel tihedalt seotud, seda eelkõige Portugali vähem arenenud piirkondades. Piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles etendama keskset rolli mitmesuguste kogukonnapõhiste teenuste osutamisel, et tagada ulatuslik territoriaalne kaetus sellistes valdkondades sotsiaaleluasemed, lasteaiad ja lastehoid ning haridus, tervishoiuteenuste osutamine, pikaajalise hoolduse teenused ja sotsiaalhoolekande päevakeskused eakatele ning puuetega inimestele kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(12)Ligikaudu pooled kõigist komponentidest aitavad kaasa tervishoiualase, majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupidavuse suurendamisele selliste meetmete kaudu nagu esmatasandi tervishoiusüsteemi riiklike võrgustike tugevdamine, pideva ja palliatiivse hoolduse teenuse tagamine, sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete pakkumine ning uuenduslikud integreeritud sotsiaalteenused Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondades. Digitehnoloogia ja koostalitlusvõimega seotud lahenduste kasutuselevõtt tugevdab avaliku halduse institutsioonilist suutlikkust ja vastupidavust. Järgmise põlvkonna poliitika on hõlmatud mitme meetmega ning peaaegu kolmandik kõigist komponentidest on sellega otseselt seotud, avaldades lastele ja noortele otsest mõju, näiteks lastehoiuasutuste, kutsehariduse ja -koolituse ning kolmanda taseme hariduse, sealhulgas STEAMi erialade õppega seotud suutlikkuse suurendamisega, noorte karjääri ja sissetulekuga seotud väljavaadete parandamisega ning üliõpilaste majutusvõimaluste laiendamisega. Sellele lisandub hariduse digiteerimise ja õpilastele isiklike IT-seadmete tagamise meede.

Riigipõhistes soovitustes määratletud kõigi probleemide või nendest suure osa lahendamine

(13)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõik probleemid või suure osa neist (hinne A), mis on kindlaks määratud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt Portugalile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(14)Soovitusi, mis on seotud pandeemiale viivitamata eelarvepoliitika meetmetega reageerimisega, võib pidada Portugali taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalast välja jäävaks, olenemata asjaolust, et Portugal reageeris üldiselt asjakohaselt ja piisavalt vajadusele toetada viivitamata majandust eelarvevahenditega aastatel 2020 ja 2021 kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega. Lisaks ei ole soovitus „saavutada 2020. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärk, võttes arvesse erakorraliste sündmuste tõttu lubatud ajutist kõrvalekaldumist“ enam asjakohane, seda nii vastava eelarveperioodi lõppemise kui ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise tõttu 2020. aasta märtsis pandeemiakriisi kontekstis.

(15)Kava sisaldab ulatuslikku komplekti üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada suure osa Euroopa poolaasta raames Portugalile esitatud 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes nõukogu soovitustes kirjeldatud majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, seda eelkõige sellistes valdkondades nagu riigi rahanduse kvaliteet ja kestlikkus, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi teenuste kättesaadavus ja vastupidavus, tööturg, haridus ja oskused, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, kliima- ja digipööre, ettevõtluskeskkond ja kohtusüsteem.

(16)Kava sisaldab kõikehõlmavat eelarve- ja struktuurireformi, mis peaks märkimisväärselt parandama riigi rahanduse kvaliteeti ja kestlikkust ning tugevdama üldist kulude kontrolli, suurendama kulutõhusust ja soodustama asjakohast eelarvestamist. Selline reform hõlmab järkjärgulisi samme, mis peaksid viima 2015. aasta eelarveraamistiku seaduse täieliku ja tõhusa rakendamiseni, millega muudetakse kulutuste läbivaatamise protsess Portugali iga-aastase eelarvemenetluse struktuurseks osaks, tagatakse tõhususe kasvu järelhindamine ja tugevdatakse tsentraliseeritud hankesüsteemi. See reform peaks tugevdama ka riigiettevõtete rahalist kestlikkust, rakendades uut mudelit nende finantsseisundi ja tulemuste analüüsimiseks ja avalikustamiseks, et võimaldada õigeaegsemat, läbipaistvamat ja põhjalikumat järelevalvet. Samuti nähakse sellega ette kavandamis- ja haldusvahendite kasutuselevõtt vastutuse suurendamise eesmärgil, näiteks uuendatud kujul halduslepingute kasutamine tulemuspõhiste juhtimistavade juurutamiseks. Selle reformiga kaasneb investeering avaliku sektori finantsjuhtimise infosüsteemidesse.

(17)Hõlmatud on ka reformid ja investeeringud, mille eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteemi vastupidavust ning aidata tagada võrdne juurdepääs kvaliteetse tervishoiu ja pikaajalise hoolduse teenusele. Selliste reformide ja investeeringutega nähakse eelkõige ette esmatasandi tervishoiu, vaimse tervise ja pikaajalise hoolduse teenuste reageerimise suutlikkuse suurendamine koos meetmetega, millega parandatakse riikliku tervishoiusüsteemi tõhusust ja koostööd selle eri elementide vahel. Erimeetmete abil püütakse tugevdada Madeira kui äärepoolseima piirkonna piirkondlikku tervishoiusüsteemi ning digiteerida nii Madeira kui ka Assooride tervishoiusüsteeme. Lisaks võetakse riiklike haiglate juhtimismudeli reformi lõpuleviimisel tähelepanu alla riiklike haiglate püsivate võlgade algpõhjused. See reform peaks ühtaegu tagama haiglate suurema sõltumatuse investeerimis- ja värbamisotsuste tegemisel, tõhustatud järelevalve ja suurema vastutuse, aidates seeläbi püsivalt vältida võlgade kuhjumist.

(18)Kavaga püütakse lahendada sotsiaalseid probleeme, aidates märkimisväärselt kaasa sotsiaalsete turvavõrkude tõhususe ja piisavuse parandamisele, eelkõige sotsiaaleluasemetesse ja sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute ja nendega seotud reformide kaudu, keskendudes eakatele, lastele, haavatavatele puuetega inimeste rühmadele. Selliste reformide ja investeeringutega nähakse ette riikliku elamumajanduskava ja vaesusega võitlemise riikliku strateegia heakskiitmine ning toetusprogramm eluasemele juurdepääsu võimaldamiseks uute hoonete ehitamise või olemasolevate elamute renoveerimise kaudu, kohtade loomine ja renoveerimine sotsiaalrajatistes, kodu- ja kogukonnapõhise hoolduse tugevdamine, sotsiaalse sekkumise rühmade loomine Portugali mandriosa omavalitsusüksustes, integreeritud programmid ebasoodsas olukorras olevate kogukondade toetamiseks mahajäänud suurlinnapiirkondades ning sotsiaalkindlustusteenuste kasutushõlpsuse suurendamine digiteerimise kaudu.

(19)Kava hõlmab reforme ja investeeringuid, mille abil püütakse kõrvaldada ärikeskkonda mõjutavaid pikaajalisi kitsaskohti. Need hõlmavad erinevaid reguleeritud kutsealasid koormavate piirangute vähendamist konkurentsi edendamiseks, ettevõtete litsentseerimise nõuete läbivaatamist ja ühekordsuse põhimõtte rakendamist avaliku haldusega seotud toimingutes halduskulude vähendamiseks ning kohtusüsteemi ajakohastamist ja tõhustamist, kasutades seejuures ära menetluste digiteerimisega seotud tõhususe kasvu.

(20)Märkimisväärseid investeeringuid tehakse teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks, seda eelkõige peamiste sektorite jaoks innovatsioonikavade, sealhulgas rohekavade kaudu, mille eesmärk on edendada sidemeid äriteadusega. Investeeringud on ette nähtud ka teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks säästva põllumajanduse valdkonnas. Kava hõlmab ka investeeringuid äriühingute rekapitaliseerimiseks, näiteks sellise eriotstarbelise ettevõtte loomine, mis peaks seejärel investeerima elujõulistesse Portugali ettevõtetesse omakapitali ja kvaasiomakapitaliga kaudu rahastamise vormis.

(21)Kava aitab märkimisväärselt kaasa kliimapöördega seotud raskuste ületamisele. See hõlmab investeeringuid, mis on suunatud tootmissektorite CO2 heite vähendamisega seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile, ning meetmeid hoonete energiatõhususe suurendamiseks nii era- kui ka avalikus sektoris. Kava peaks muutma linnatranspordi säästvamaks, tugevdades ühistranspordi haldamisega tegelevaid asutusi ja investeerides metroovõrgustike ning kergraudteede ja busside kiirliinisüsteemide laiendamisse Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondades ning ühistranspordiparkidesse heiteta sõidukite ostmisse. Meetmete abil püütakse ka edendada investeeringuid taastuvenergiasse mandril ja äärepoolseimates piirkondades, Madeiral ja Assooridel. Olulised reformid ja investeeringud peaksid kaitsma metsi, et leevendada kliimamuutuste mõju. Maastiku planeerimise ja majandamise programmid peaksid aitama kujundada soovitud maastiku ohustatud territooriumide jaoks, et suurendada nende vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud riskidele, eelkõige metsatulekahjudele ja elurikkuse vähenemisele, ning edendada kestlikku majanduskasvu ja territoriaalset ühtekuuluvust põllumajandusliku omandi keskmise suuruse kasvatamise, maakasutuse muutmise ja uute majandustegevuste kavandamise kaudu.

(22)Kava aitab märkimisväärselt kaasa digipöördega seotud raskuste ületamisele nii mandril kui ka autonoomsetes piirkondades Madeiral ja Assooridel. Kavandatud on mitu olulist ettevõtete digiteerimise valdkonna reformi ja investeeringud digitehnoloogia ja -protsesside kasutuselevõtu toetamiseks. Haridusse ning kutseharidus- ja -koolitussüsteemidesse tehtavad investeeringud ja nende reformid keskenduvad peamiselt õppekavade, õppemeetodite ja ressursside digioskuste pakkumiseks kohandamisele eri rühmade, näiteks õpilaste, õpetajate, tööjõu, ettevõtete ja riigiteenistujate erivajadusi silmas pidades. Muud olulised reformid ja investeeringud on suunatud avaliku halduse digiteerimisele ja nende puhul on ette nähtud meetmed üldise avaliku halduse, kohtusüsteemi ja avaliku sektori finantsjuhtimise jaoks, et muuta avalik haldus tõhusamaks, vastupidavamaks ja kodanikele kättesaadavamaks.

(23)Eespool nimetatud probleemide lahendamisel peaks kava aitama vähendada ka makromajanduslikku tasakaalustamatust, 4 mis on seotud netoväliskohustuste suure mahu ning era- ja valitsemissektori võlaga, arvestades suuri viivislaene ja tootlikkuse väikest kasvu.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse

(24)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsioonilist vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(25)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et kava abil on võimalik suurendada Portugali SKPd 2026. aastaks 1,5–2,4 % 5 . Portugali taaste- ja vastupidavuskava hõlmab ambitsioonikat paketti reforme ja investeeringuid, mille abil soovitakse vähendada riigi haavatavust šokkide suhtes ning tugevdada riigi majanduslikku, institutsioonilist ja sotsiaalset vastupidavust. Reformid, millega kõrvaldatakse institutsioonilised kitsaskohad ja soodustatakse konkurentsi, ning märkimisväärsed investeeringud aktiivsesse tööturupoliitikasse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja digiteerimisse on suunatud tuvastatud probleemide algpõhjustele ning peaksid suurendama riigi konkurentsivõimet ja tootlikkust.

(26)Majanduskasvule ja tööhõivele annavad eelduste kohaselt suurima panuse investeeringud ja reformid, mis on seotud innovatsiooni, hariduse (sh digioskused ja kutseõpe), tööstuse CO2 heite vähendamise, ettevõtete digiteerimise, ettevõtete kapitaliseerimise ning eluasememajandusega. Teised peamised sekkumisvaldkonnad on tervishoid, kultuur, transporditaristu, metsandus ja veemajandus, avaliku halduse kvaliteet ja suutlikkus, sealhulgas avaliku sektori finantsjuhtimine, õigusmõistmise teenused ja avalike teenuste digiteerimine.

(27)Kavas nähakse ette olulised meetmed pikaajaliste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Meetmetel on ka oluline mõju territoriaalsele mõõtmele ning maa- ja linnapiirkondade vahelise lõhele, misläbi edendatakse nendega majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist Portugalis ja liidus. Nendega kaetakse vajadus parandada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste reageerimissuutlikkust ja kättesaadavust kiiret rahvastiku vananemist silmas pidades, ning tagada juurdepääs taskukohastele elamutele ja sotsiaaleluruumidele. Sotsiaalse haavatavuse probleemiga tuleks tegeleda ka mitmesuguste sotsiaalteenuste pakkumise kaudu, keskendudes eakatele, puuetega inimestele, etnilistele vähemustele ja rändajatele, ning integreeritud programmide kaudu, et toetada ebasoodsas olukorras olevaid kogukondi mahajäänud suurlinnapiirkondades. See peaks tugevdama linnapiirkondade ühistranspordivõrke, mis on eriti olulised ebasoodsas olukorras olevate pendelrändajatest töötajate jaoks, ning tugevdama töötajate õigusi, eelkõige digimajandusega seotud ebatüüpiliste töölepingutega töötajate puhul. Nende meetmetega aidatakse ellu viia 7. mai 2021. aasta Porto tippkohtumisel heakskiidetud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ning need peaksid aitama kaasa sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajate taseme parandamisele.

(28)Olulised meetmed on suunatud lastele ja noortele, näiteks meetmed lasteaedade ja lastehoiuteenuste suutlikkuse suurendamiseks ning noorte jaoks püsivate kvaliteetsete töökohtade loomise soodustamiseks. Kava peaks ühtlasi edendama kolmanda taseme hariduses osalemist, eelkõige STEAMi erialadel (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused, kunst ja matemaatikateadused), ning selle alusel peaks loodama kõrgkoolide võrgustik, mis pakub lühiajalisi teise astme kõrghariduse kursusi. Meetmed peaksid toetama ka digitehnoloogia integreerimist alg- ja keskharidussüsteemi, võimaldades digiressursside kasutamist klassiruumides, haridussisu digiteerimist ja selliste laborite loomist, kus kasutatakse haridustehnoloogiat, nagu programmeeritavad robotid.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimine

(29)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 tagatakse taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (hinne A) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 6 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(30)Taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse, et ühegi selle reformi ja investeeringu puhul ei kahjustata oluliselt ühtegi määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 määratletud keskkonnaeesmärki, mis on nimelt kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Portugal esitas sellekohased põhjendused kooskõlas põhimõtet „ei kahjusta olulisel“ käsitlevate Euroopa Komisjoni tehniliste suunistega (2021/C 58/01). Kus vajalik, on Portugal teinud ettepaneku rakendada olulise kahju vältimiseks leevendusmeetmeid, mis peaks tagatama asjakohaste eesmärkide seadmise kaudu.

(31)Erilist tähelepanu on pööratud meetmetele, mille mõju keskkonnaeesmärkidele nõuab hoolikat kontrolli. Komponent 7 (taristud) sisaldab nelja meedet, mis hõlmavad maanteetransporditaristu ehitamist või ajakohastamist (RE-C7-I2, I3, I4 ja I5). Selleks et mitte kahjustada oluliselt kliimamuutuste leevendamise ning saastuse vältimise ja tõrje eesmärke, hõlmab Portugali taaste- ja vastupidavuskava kõrvalmeetmena investeeringut elektrisõidukite laadimisvõrgu laiendamisse (RE-C7-I0). See peaks aitama vähendada maanteetranspordi CO2 heidet, tehes 2025. aastaks kättesaadavaks 15 000 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimisjaama. Samuti peaks Portugal seoses komponendi 9 (veemajandus (TC-C9-I1 ja I2)) veemajandusmeetmetega, mis hõlmavad tammi, vee soolatustamistehase ja niisutussüsteemi ehitamist, ning veevõtumeetmega täiendavalt tagama, et ühegi nende meetmetega seotud keskkonnamõju hindamise tulemuse ja tingimuse rakendamisega ei kahjustata oluliselt keskkonda, tagades seejuures kooskõla ELi keskkonnaõigusega, sealhulgas veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ). Sellega püütakse eelkõige vältida olulist mõju asjaomastele veekogudele, mis seaks ohtu hea seisundi või potentsiaali saavutamise eesmärgi või lükkaks selle täitumist edasi. Samuti on selle eesmärk tagada, et meetmed ei avaldaks negatiivset mõju kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, mis selle veekogu veest otseselt sõltuvad.

Panus rohepöördesse, sealhulgas elurikkuse toetamisse

(32)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellega kaasnevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärke toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 37,9 % kava kogueraldisest ja see on arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikaga. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on riiklik taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas 2030 sisalduva teabega.

(33)Reformid ja investeeringud peaksid aitama märkimisväärselt kaasa riiklikus energia- ja kliimakavas 2030 (NECP 2030) ning CO2-neutraalsuse tegevuskavas (2050) sätestatud Portugali CO2 heite vähendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärkide saavutamisele, aidates seeläbi kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele. 16 komponenti sisaldavad meetmeid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, ja 16 komponenti sisaldavad meetmeid, mis aitavad saavutada keskkonnaeesmärke, sealhulgas elurikkuse eesmärki. Elurikkust suurendatakse eelduste kohaselt eelkõige metsamajandamise parandamisega, võttes tähelepanu alla suured majandamata monokultuuride alad ja suure tulekahjuohuga alad, või kestliku meremajanduse edendamisega. Kavandatud meetmete rakendamine avaldab eeldatavasti kestvat mõju, eelkõige rohepöördele, elurikkuse suurendamisele ja keskkonnakaitsele kaasa aitamise kaudu.

(34)Kliimavaldkonna panusest annavad suure osa energiatõhususega seotud sekkumismeetmed. Muud olulised kliima- või keskkonnapanused tulenevad säästvasse linnatransporti või kliimamuutustega kohanemisse ja nende ennetamisse tehtavatest investeeringutest. Kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele aitavad kaasa ka teadus- ja innovatsiooniprotsessid, mis keskenduvad vähese CO2 heitega majandusele, kliimamuutustele vastupidavuse ja nendega kohanemisele, ning ka metsa- ja veemajandusmeetmed. Reformide eesmärk on edendada tööstuse CO2 heite vähendamist, arendada säästvamaid tootmisprotsesse ja parandada transpordi kavandamist.

Panus digipöördesse

(35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis eelduste kohaselt aitavad suures ulatuses tõhusalt kaasa (hinne A) digipöördele või sellega kaasnevate probleemide lahendamisele. Digivaldkonna eesmärke toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 22,1 % kava kogueraldisest ja see on arvutatud määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodika kohaselt.

(36)Kokku on neliteist komponenti, mis hõlmavad meetmeid, millega aidatakse saavutada digieesmärki laiaulatuslikku ja valdkonnaülest lähenemisviisi rakendades, kusjuures neli komponenti keskenduvad täielikult digipöördele. Kavandatud on mitu olulist ettevõtete digiteerimise valdkonna ja digioskuste tagamise reformi ja investeeringut. Muude tähtsate reformide ja investeeringute eesmärk on avaliku halduse, kohtusüsteemi ja avaliku sektori finantsjuhtimise digiteerimine. Teiste investeeringute abil soovtakse digiteerida konkreetseid sektoreid, nagu alg- ja keskharidus, tervishoid, kultuur ja metsamajandus.

(37)Peale digipöördele kaasa aitamise lahendatakse nende investeeringutega ka probleeme, mis on seotud elanikkonna oskuste tasemega, eelkõige täiskasvanute digikirjaoskuse ja vajadusega kohandada oskusi tööturu muutuvate vajaduste järgi. Investeeringud aitavad lahendada ka probleeme, mis on seotud digitehnoloogiale ning kvaliteetsele haridusele ja koolitusele võrdse juurdepääsu tagamisega.

(38)Taaste- ja vastupidavuskavas hõlmatud digivaldkonna reformid ja investeeringud avaldavad eeldatavasti püsivat mõju, eelkõige riigi avaliku halduse digipöördele, kohtusüsteemile, sotsiaalteenustele, ettevõtlusstruktuurile, elanikkonna oskuste tasemele ning riiklikele ja piirkondlikele tervishoiuteenustele.

Püsiv mõju

(39)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Portugalile eeldatavasti suures ulatuses püsiv mõju (hinne A).

(40)Kava näeb ette struktuursed muudatused avaliku halduse, elamumajanduse, ettevõtete kapitalisatsiooni ja innovatsiooni, kohtusüsteemi, reguleeritud kutsealade ja avaliku halduse digiteerimise vallas. Paljudel juhtudel on kava eri komponentide meetmed kujundatud eesmärgiga tõsta asjaomaste asutuste digiteerimise taset, millel on eeldatavasti kestev mõju teenuste kvaliteedile ja ettevõtluskeskkonnale.

(41)Investeeringute valdkonnas on oodata püsivat struktuurilist muudatust seoses riikliku tugipanga Banco Português de Fomento asutamise, kapitalisatsiooni ja missiooni laiendamisega. Kavandatud pankade kapitalisatsiooni suurendamine peaks lihtsustama juurdepääsu rahastamisvahenditele, eelkõige kriisist mõjutatud VKEde jaoks, ning suurendama pikas perspektiivis konkurentsivõimet ja töökohtade loomist. Muud peamised poliitikaeesmärgid hõlmavad ettevõtjatele teadmuse ja tehnoloogia kättesaadavaks tegemist, toodete ja teenuste mitmekesistamist ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute osakaalu kasvatamist 3 %-le SKPst 2030. aastaks. Tööstuse CO2 heite vähendamise investeeringute ja poliitika eesmärk on parandada energiatõhusust ja vähendada impordi osakaalu Portugali majanduses, suurendades seeläbi riigi konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali ning aidates samal ajal saavutada kliimaeesmärke.

(42)Kava püsivat mõju saab suurendada ka kava ja muude ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate programmide koostoime kaudu, eelkõige leides sisulised lahendused sügavalt juurdunud territoriaalsete probleemide ja edendades tasakaalustatud arengut.

Seire ja rakendamine

(43)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.

(44)Kava peaks jälgima ja rakendama haldusstruktuur „Estrutura de Missão Recuperar Portugal“ (töörühm „Recuperar Portugal“). . Tema ülesanded on selgelt määratletud ja sätestatud siseriiklikes õigusaktides, tänu millele on tagatud usaldusväärne koordineerimis- ja aruandlusmehhanism selle struktuuri koostööks teiste asutustega, kes investeeringute ja reformide elluviimise eest eri komponentide raames vastutavad. Ta on selgelt määratlenud kohustused ja asjakohase struktuuri kava rakendamise, edusammude jälgimise ja aruandluse tagamiseks. Töörühm peaks olema tegev kuni kava rakendamise lõpuni.

(45)Portugali kava eesmärgid ja sihid moodustavad asjakohase süsteemi kava rakendamise järelevalve võimaldamiseks. Need on piisavalt selged ja põhjalikud selleks, et nende täitmist oleks võimalik jälgida ja kontrollida. Portugali ametiasutuste kirjeldatud kontrollimehhanismid, andmete kogumise viisid ja kohustuste jaotus paistavad olevat piisavalt usaldusväärsed, et nende alusel saaks piisavalt põhjendada väljamaksetaotlusi, mis pärast eesmärkide ja sihtide saavutamist esitatakse. Eesmärgid ja sihid on asjakohased ka juba lõpuleviidud meetmete puhul, mis on abikõlblikud vastavalt määruse artikli 17 lõikele 2. Väljamaksetaotluse põhjendamiseks on vaja need eesmärgid ja sihid saavutada õigeks ajaks rahuldaval tasemel.

(46)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu rahalise toetuse saamisest teavitatakse määruse (EL) 2021/241 artikli 34 kohaselt. Tehnilise toetuse vahendi raames võib liikmesriikide kava rakendamiseks taotleda tehnilist abi.

Kulud

(47)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(48)Portugal on esitanud eraldi kuluprognoosid kõigi taaste- ja vastupidavuskavas hõlmatud investeeringute ning reformide ja seotud kulude kohta. Kulude jaotus on üldiselt üksikasjalik ja hästi põhjendatud. Hinnangud põhinevad peamiselt sarnaste teenuste hankelepingute ja samalaadsete varasemate investeeringute kulude kõrvutamisel või turu-uuringutel. Kuluprognooside ja nende juurde kuuluvate dokumentide hindamisest nähtub, et enamik kulusid on mõistlikud ja realistlikud. Asjaolu, et mõnikord ei ole kasutatud metoodikat piisavalt selgitatud ning põhjenduse ja kulu enda vaheline seos ei ole täiesti selge, välistab selle hindamiskriteeriumi puhul hinde A määramise. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Finantshuvide kaitse

(49)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning need peaksid eeldatavasti aitama tulemuslikult vältida topeltrahastamist kõnealuse määruse ja muude liidu programmide alusel. See ei piira muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse ja jõustatakse ELi õiguse järgimist, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks ja korrigeerimiseks, ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092.

(50)Kavas kirjeldatud sisekontrollisüsteem põhineb töökindlatel protsessidel ja struktuuridel ning selles on ette nähtud kindlad osalejad (asutused/üksused) ning nende rollid ja kohustused sisekontrolliülesannete täitmisel. Riiklik haldamine koondatakse kesksele töörühmale „Recuperar Portugal“. Kava rakendamine tellitakse riigiametilt või asutuselt või vahendajatelt, kes vastutavad detsentraliseeritud tasandil. Kontrollisüsteem ja muu asjakohane kord, mida rakendatakse muu hulgas lõplike vahendite saajate kohta andmete kogumiseks, on piisavad.

(51)Taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks, järelevalveks ja kontrolliks kasutab Portugal IT-vahendeid. IT-funktsioone on kavas selgelt kirjeldatud. Portugal on märkinud, et enne Euroopa Komisjonile esimese maksetaotluse (v.a eelmaksete osas) esitamist viib finantsinspektsioon läbi taaste- ja vastupidavuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi esimese auditi.

Kava sidusus

(52)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamise meetmeid, millega tagatakse tegevuste sidusus.

(53)Portugali taaste- ja vastupidavuskaval on strateegiline ja järjepidev visioon, mis hõlmab kogu kava ning millest nähtub komponentide ja üksikute meetmete vaheline sidusus. Komponentide reformid ja investeeringud on järjepidevad ja vastastikku tugevdavad ning täheldatav on komponentide vaheline koostoime ja vastastikune täiendavus. Komponendi raames välja pakutud meetmed ei lähe vastuollu üksteise tõhususega ega õõnesta seda ning eri komponentide vahel ei ole tuvastatud vastuolusid ega vasturääkivusi.

Võrdõiguslikkus

(54)Kava hõlmab mitut meedet, mis peaksid aitama lahendada probleeme soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas. Need hõlmavad reforme, mis on suunatud soolise palgalõhe ja ametialase segregatsiooni vastu võitlemisele, samuti meetmeid noorte naiste STEAMi erialasid õppima innustamiseks. Kava sotsiaalrajatisi käsitleva osa meetmed hõlmavad puuetega inimesi käsitlevat riiklikku strateegiat ja vaesuse vastu võitlemise riiklikku strateegiat.

Julgeolekualane enesehindamine

(55)Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punktiga g on ühenduvusse ja digitaalsesse suutlikkusse tehtavate investeeringutega seoses tehtud julgeolekualane enesehindamine. Enesehindamise puhul esitatakse riskide maatriks ja maandamismeetmed. Kokku on määratletud kaheksateist võimalikku riski, sealhulgas sõltuvus müüjatest, suure riskiga tarnijad, küberturvalisuse probleemid, kriitilise tähtsusega süsteemi häirumine. Maatriksis on määratletud kolmteist maandusmeedet, mida võimalike riskide vältimiseks rakendada tuleb, sealhulgas teenuseosutajate julgeolekukontrolli läbimise nõue, piirangute kohaldamine suure riskiga seostatavate tarnijate suhtes, mitme tarnija kasutamise strateegiad ja kriitilise tähtsusega funktsioonide varusüsteemid.

Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid

(56)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab piiriüleseid investeeringuid õigusvaldkonnas. See kiirendab ja arendab karistusregistrite andmete koostalitlust Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS) ning võimaldab avaldada ja otsida koostalitlusvõimelise süsteemi kohtuotsuseid Euroopa kohtulahendi tunnuse (ECLI) abil. Samuti hõlbustab see õigusasutustevahelist teabevahetust e-CODEXi alusel ning tõhustab koostööd Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS) ning piiriüleste tuvastamisvahendite (nt eIDAS) kasutamisel. Muud piiriülesed algatused puudutavad ettevõtete digiteerimise valdkonda ja nende raames luuakse 16 ühtse kontaktpunktina toimivat digitaalse innovatsiooni keskust, mis aitavad ettevõtetel digitehnoloogia abil äri-/tootmisprotsesse, tooteid või teenuseid parandada. Kavaga hõlmatud keskused peaksid andma oma panuse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku tegevusse. Muid piiriüleseid koostöötegevusi võib ette tulla vesiniku kasutamise valdkonnas. Portugal arendab koostöös teiste ELi liikmesriikidega välja vesinikku käsitlevat võimalikku üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti (IPCEI). Kavas hõlmatud vesinikuprojektid peaksid sellele algatusele otseselt või kaudselt kaasa aitama.

Konsultatsiooniprotsess

(57)Kava üle on toimunud ulatuslik arutelu, ametlikud avalikud konsultatsioonid ja teemakohased seminarid, millest võtsid osa valitsuse liikmed. Samal ajal kõnealuse avaliku konsultatsiooniga pidas valitsus mitut konsultatsiooni institutsiooniliste sidusrühmadega, nagu majandus- ja sotsiaalnõukogu, territoriaalse koordineerimise nõukogu ja riiklik tervishoiunõukogu. Vastusena teise avaliku konsultatsiooni käigus saadud kirjalikele seisukohtadele tegi valitsus kavasse hulga muudatusi, hõlmates sellesse ka kaks uut komponenti: komponent 4 (kultuur) ja komponent 10 (meri).

(58)Kava rakendamiseks asutas Portugal riikliku järelevalvekomisjoni, mis koosneb sotsiaalpartnerite esindajatest ja peamistest kodanikuühiskonna esindajatest, kes võivad teha kava rakendamiseks soovitusi. Lisaks on kava rakendamine läbipaistvuse portaali kaudu avatud ka avalikule kontrollile. Selleks et tagada asjaomaste osalejate omanikutunne, on väga oluline kaasata kavaga hõlmatud investeeringuprojektide ja reformide elluviimisse kõik asjaomased kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid.

Positiivne hinnang

(59)Kui komisjon on andnud Portugali taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit on kava rakendamiseks mittetagastatava rahalise toetuse ja laenutoetuse vormis kättesaadavaks teinud.

Rahaline toetus

(60)Portugali taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 16 643 679 377 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on suurem kui Portugali jaoks ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, peaks Portugali taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Portugali jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.

(61)Vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Portugali maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 peaks Portugali jaoks ette nähtud summa olema võimalik siduda juriidiliste kohustustega 31. detsembriks 2022. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

(62)Lisaks on Portugal lisareformide ja -investeeringute toetamiseks taotlenud laenutoetust. Portugali taotletud laenu maksimaalne maht on alla 6,8 % tema 2019. aasta kogurahvatulust jooksevhindades. Taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa on suurem kui Portugali jaoks eraldatud rahalise toetuse ja taotletud laenutoetuse kogusumma.

(63)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 7 artikli 5 alusel. Toetus makstaks osamaksetena välja siis, kui Portugal on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.

(64)Portugal on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest ja 13 % laenust. Summa peaks tehtama Portugalile kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu ning kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 sätestatud laenulepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas.

(65)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Portugali taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid ning laenu maksmisega seotud lisaeesmärgid ja -sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2
Rahaline toetus

1.Liit teeb Portugalile tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 13 907 294 284 eurot 8 . 9 758 504 454 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Sõltuvalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisest, mille raames arvutatakse Portugali puhul summa, mis on eespool nimetatud summaga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega lisaks 4 148 789 829 eurot.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Portugalile kättesaadavaks osamaksetena kooskõlas käesoleva otsuse lisaga. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 1 807 948 257 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Portugal on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 3
Laenutoetus

1.Liit annab Portugalile laenu kuni 2 699 000 000 eurot.

2.Komisjon teeb laenutoetuse Portugalile kättesaadavaks osamaksetena kooskõlas käesoleva otsuse lisaga. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 350 870 000 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 15 lõike 2 kohase laenulepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

4.Osamaksete tegemine vastavalt laenulepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Portugal on rahuldavalt täitnud laenuga hõlmatud ning taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid. Laenu väljamaksmiseks peavad laenuga hõlmatud lisaeesmärgid ja -sihid olema täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 4
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel,

(1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(3)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(4)    Need makromajandusliku tasakaalustamatuse aspektid vastavad määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt antud 2019. ja 2020. aasta soovitustele.

(5)    Sellised simulatsioonid võtavad arvesse NGEU üldist mõju, sealhulgas ReactEU rahastamist ning programmi „Horisont“, InvestEU, õiglase ülemineku fondi, maaelu arengu ja RescEU suuremat rahastamist. Selline simulatsioon ei võta arvesse struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(7)    ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(8)    See summa vastab rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kuludest Portugali proportsionaalse osa mahaarvamist ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.6.2021

COM(2021) 321 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu rakendusotsus

Portugali taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 146 final}

LISA

1. JAGU: TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus

A. KOMPONENT 1: Riiklik tervishoiuteenistus

Portugali taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse mitut probleemi, millega Portugali tervishoiusüsteem seoses praeguste muutuvate tervishoiuvajaduste ja seonduvate kuludega silmitsi seisab. Esiteks, Portugali negatiivne demograafiline suundumus, mida iseloomustab rahvastiku kiirenev vananemine ja sellest tulenev pikaajalise hoolduse vajadus, langeb kokku haiguste esinemisprofiili muutumisega, krooniliste ja degeneratiivsete haiguste põhjustatud koormus kasvab ning järk-järgult suureneb hulgihaigestumus. Teiseks on Portugalis välditav suremus ikka veel märkimisväärne ja 65-aastaste tervena elatud aastate arv suhteliselt väike. Kolmandaks tuleks pöörata suuremat tähelepanu tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele ning tegeleda puudustega, mis on seotud tervishoiuteenuste killustatuse ja kättesaadavusega. Neljandaks on Portugalis omaosalus tervishoius üks kõrgemaid ELis ja tervishoiusektori rahaline koormus on suhteliselt suur. Portugali riiklik tervishoiuteenistus on juba mitu aastat seisnud silmitsi keerulise finantsolukorraga. Portugalis on valitsus korduvalt päästnud avalik-õiguslikke haiglaid, kes on sattunud süsteemsesse võlatsüklisse, mis mõjutab kogu tarneahelat.

Komponendi peamine eesmärk on tugevdada Portugali riikliku tervishoiuteenistuse võimet reageerida demograafilistele ja epidemioloogilistele muutustele riigis, ravialasele ja tehnoloogilisele innovatsioonile ning suurenevale nõudlusele tervishoiuteenuste järele ja sellega seotud kuludele. Ühtlasi on komponendi eesmärk tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuste keskset rolli riikliku tervishoiuteenistuse üldises ülesehituses, laiendada pikaajalise hoolduse ja vaimse tervise teenuseid ning suurendada nende tõhusust, viies lõpule riiklike haiglate juhtimismudeli reformi ja edendades tervishoiuteenuste digiteerimist.

Komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse rakendamist, milles käsitletakse üldise kulude kontrolli tugevdamist, kulutõhusust ja adekvaatset eelarvestamist, keskendudes haiglate võlgnevuste püsivale vähendamisele (riigipõhine soovitus 1/2019), ning riigipõhist soovitust, milles käsitletakse tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamist ning võrdse juurdepääsu tagamist kvaliteetsele tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele (riigipõhine soovitus 12020). See komponent aitab täita ka riigipõhist soovitust keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele (riigipõhine soovitus 3-2020).

Võttes arvesse kavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

A. 1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform RE-r01 – Esmatasandi tervishoiu reform

Reformi üldeesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuste keskset rolli elanikkonna tervishoiuvajaduste rahuldamisel riikliku tervishoiuteenistuse üldises struktuuris. Selleks on reformi eesmärk käsitleda kuut prioriteeti: i) suurendada sõeluuringute ja varajase diagnoosimise suutlikkust, eelkõige kõige sagedasemate haiguste puhul; ii) tugevdada esmatasandi arstiabi reageerimisvõimet, luues rohkem ennetusega tegelevaid tervisekeskusi, millel on laiem teenuseportfell ja rohkem sekkumisvaldkondi ning mis on paremini integreeritud muude ravitasanditega, ning kohandades protsesse vastavalt iga kasutaja individuaalsetele vajadustele ja eluviisile, vähendades kliiniliste tavade suurt varieeruvust (sealhulgas ambulatoorsete ravimite väljakirjutamise osas), parandades kliinilise suunamise võimalusi eri tervishoiutasandite vahel ning püüdes suurendada tõhusust, piirates teenuste dubleerimist või ebaefektiivse, ebasobiva või vähese tulemuslikkusega ravi pakkumist; iii) vähendada piirkondlikku ja kohalikku ebavõrdsust esmatasandi tervishoiuteenuste vahendite ja varustuse osas; iv) edendada ambulatoorset ravi ning patsiente ja nende perekondi toetavate programmide loomist, kaasates paremini kodanikke ja kogukondi, sealhulgas viies lõpule tervishoiualaste kohustuste üleandmise keskvalitsuselt kohalikele omavalitsustele; v) parandada tervishoiutöötajate oskusi, tugevdada valdkonnaülest meeskonnatööd ja suurendada töötajate, eelkõige spetsialistide arvu; vi) teostada riiklikus tervishoiuteenistuses digipööre ja kasutada ära selle potentsiaal, et ajakohastada ja lihtsustada tervishoiuteenuste kasutamist. Selleks nähakse kõnealuse reformiga ette olulised raamtingimused, et investeerida esmatasandi tervishoiuteenustesse.

Reform hõlmab mitme õigus- ja regulatiivmeetme rakendamist, mille eesmärk on: i) laiendada tervisekeskuste kohustusi ja sekkumisulatust ning nende funktsionaalsete üksuste liigitust; ii) vaadata läbi funktsionaalsete üksuste ülesehituse ja toimimise õiguslik kord ning üksuste toetusstiimulite süsteem; iii) töötada välja riskistratifitseerimisvahend, et toetada tervisekeskuste funktsionaalsete üksuste juhtimist; iv) viia lõpule tervishoiuvaldkonna ülesannete üleandmine keskvalitsuselt kohalikele omavalitsustele.

Reformi rakendamise eesmärgid on kavas saavutada 31. detsembriks 2023.

Reform RE-r02 – Vaimse tervise teenuste valdkonna reform

Reformi üldine eesmärk on parandada vaimse tervise teenuste osutamist Portugalis. Selleks on reformiga ette nähtud viis sekkumissuunda: i) deinstitutsionaliseerida psühhiaatriahaiglas viibivad või sotsiaalasutustes elavad patsiendid; ii) tagada kogu riigis vaimse tervise statsionaarse ja ambulatoorse ravi osutamine kohapeal; iii) laiendada integreeritud pikaajalise ravi riiklikku võrgustikku, keskendudes vaimsele tervisele; iv) muuta kohtupsühhiaatriateenuste korraldust; v) rakendada dementsust käsitlevaid piirkondlikke tervisekavasid.

Konkreetselt koosneb reform järgmisest: vaadatakse läbi kehtiv vaimse tervise seadus, millega on kehtestatud Portugali vaimse tervise poliitika üldpõhimõtted ja reguleeritakse psüühikahäiretega inimeste kohustuslikku interneerimist, ning vaadatakse läbi vaimse tervise dekreetseadus, millega on määratud kindlaks vaimse tervise teenuste korraldamise, haldamise ja hindamise juhtpõhimõtted. Muu hulgas tehakse neis õigussätetes järgmised muudatused: i) õigusaktidesse inkorporeeritakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted; ii) suurendatakse vaimse tervise teenuste sõltumatut ja usaldusväärset haldamist kohalikul tasandil, luues integreeritud vastutuskeskused. Seda tehes nähakse kõnealuse reformiga ette olulised raamtingimused seonduvate investeeringute tegemiseks vaimse tervise teenuste edendamiseks.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid on kavas saavutada 31. märtsiks 2023.

Reform RE-r03 – Riiklike haiglate juhtimismudeli reformi lõpuleviimine

Reformi üldeesmärk on suurendada riikliku tervishoiuteenistuse haiglate tõhusust. Eesmärgi saavutamiseks on kavas: i) reformida avalik-õiguslike haiglate struktuuri ja sisemist töökorraldust; ii) kujundada haiglavõrk ümber vastavalt kavandatud suutlikkusele, võttes arvesse nõudlust teenuse järele ning inimressursse ja taristut; iii) parandada suhtlust riikliku tervishoiuteenistuse muude üksustega, nagu esmatasandi ja vaimse tervise teenuste pakkujatega ning palliatiivse ja integreeritud pikaajalise ravi võrgustikega; iv) kaasata tervishoiutöötajad ja vahendusfirmad riiklike haiglate juhtimisse; v) keskenduda kodanike tegelikele tervise- ja heaoluvajadustele.

Halduslepingutesse lisatakse objektiivsed näitajad haiglajuhtide töötulemuste hindamiseks, hinnates nii teenuse kvaliteeti kui ka avalik-õiguslike haiglate finantsseisundit. See aitab tagada kooskõla valitsuse tervishoiupoliitika prioriteetidega ja haiglaressursse prognoositavamalt hallata, kusjuures haiglate autonoomiat kombineeritakse tõhustatud järelevalve ja vastutusega. Uuendatud halduslepinguid rakendatakse järk-järgult ja need seatakse tähtsuse järjekorda vastavalt riiklike haiglate tähtsusele, suurusele ja geograafilisele paiknemisele. Samuti tugevdatakse nii tervishoiu- kui ka rahandusministeeriumi järelevalverolli ning kohaldatakse integreeritud ja sidusat lähenemisviisi, et hinnata haiglate tulemuslikkust ja heakskiidetud eelarvest kõrvalekaldumisi õigeaegselt korrigeerida.

Võttes arvesse hiljutise sõltumatu hindamise soovitusi laiendatakse tsentraliseeritud hankeid, et suurendada nende tõhusust. Eelkõige tuleb laiendada tsentraliseeritud hankeid meditsiiniseadmetele ja -seadmetele. Lisaks on kavas parandada riiklike haiglate sisejuhtimist, eelkõige integreeritud vastutuskeskuste loomise kaudu ja selliste keskustega seotud üksuste suhtes kohaldatava tulemuspõhise tasustamiskorra rakendamise kaudu. Seega jõustub riikliku tervishoiuteenistuse täielik vastutus tervishoiutöötajate ees.

Lisaks hõlmab meede algatusi haiglavõrgu ümberkujundamiseks, et tagada teenuste parem seotus. Eelkõige on kavas arendada koduse ravi võimalusi, et pakkuda haigla tasemel hooldust patsiendi kodus tihedas koostöös esmatasandi tervishoiuasutustega, integreeritud pikaajalise ravi riikliku võrgustikuga, sotsiaalsektoriga ja kohaliku kogukonnaga. Lisaks tugevdatakse riikliku tervishoiuteenistuse laborisuutlikkust nakkushaiguste diagnoosimisel ja intensiivravisuutlikkust.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C01-i01: Esmatasandi tervishoiuasutuste suutlikkuse suurendamine

Investeeringu eesmärk on laiendada esmatasandi tervishoiuteenuseid ja tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuste keskset rolli elanikkonna tervishoiuvajaduste rahuldamisel riikliku tervishoiuteenistuse üldises struktuuris. Investeering põhineb esmatasandi tervishoiuteenuste reformil.

Investeering hõlmab järgmisi algatusi:

-Esiteks parandatakse osainvesteeringuga esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja tõhusust, aidates seega täiendada sõeluuringuprogrammide riiklikku ulatust ja tugevdada varajase diagnoosimise suutlikkust. Selleks on kavas teha järgmist: i) kaasata kõik tervisekeskused vähktõve, sealhulgas kolorektaal- ja emakakaelavähi sõeluuringutesse; ii) kaasata kõik tervisekeskused diabeetilise retinopaatia sõeluuringutesse; iii) tagada kõikide tervisekeskuste suutlikkus mõõta C-reaktiivset valku; iv) varustada tervisekeskused spiromeetritega astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja suitsetamise varajaseks diagnoosimiseks, seireks ja raviks; v) varustada tervishoiuüksused Holteri seadmetega ja vererõhu ambulatoorse jälgimise seadmetega; vi) tagada kõikide tervisekeskuste võimekus tegeleda nn diabeetilise jala sündroomiga; vii) võtta vastu raskelt haigete ja hulgihaigete patsientide individuaalsed hoolduskavad; viii) määrata kindlaks suunamisprotokollid kõige nõutavamates ravivaldkondades, nimelt oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia ja uroloogia; ix) luua ühtne teabesüsteem, mis hõlbustab patsientide suunamist ühelt tervishoiutasemelt teisele.

-Teiseks laiendatakse osainvesteeringu toel tervisekeskuste sekkumisvaldkondi, seeläbi suurendatakse selle tervishoiutaseme reageerimisvõimet ja eri valdkonna meditsiiniteenuste pakkumist, tugevdades erialast ja meeskonnatööd tervishoiuüksustes. Selleks on kavas teha järgmist: i) luua tervisekeskustesse stomatoloogiaosakonnad; ii) luua tervisekeskustesse integreeritud diagnostikakeskused (sealhulgas vähemalt röntgen- ja kliiniliste analüüside tegemise võimekusega); iii) osutada tervisekeskustes taastusraviteenuseid (tagada vajalike ruumide ning taastusravi, multidistsiplinaarsete ja interdistsiplinaarsete meeskondade olemasolu); iv) varustada kõik tervisekeskused seadmetega (esmaabikott, defibrillaator ja esmatähtsate funktsioonide jälgimise monitor), mis on vajalikud kvaliteetseks reageerimiseks hädaolukordadele (erakorraline abi); v) edendada meetmeid, et vähendada erakorraliste tervishoiuteenuste ebavajalikku ja/või välditavat kasutamist.

-Kolmandaks on kavas toetada osainvesteeringuga tervisekeskuste rajatiste ja seadmete ajakohastamist, energiatõhususe suurendamist, patsientidele ja spetsialistidele juurdepääsutingimuste, kvaliteedi, mugavuse ja ohutuse tagamist ning tervishoiuteenuste osutamise kohandamist uutele mudelitele. Selleks on kavas teha järgmist: i) ehitada 100 uut tervisekeskust; ii) renoveerida või kohandada 326 tervishoiuasutust, et suurendada energiatõhusust, täiustada ruumijaotust ning tagada juurdepääsetavus, sanitaarohutus ja mugavus; iii) ajakohastada meditsiiniseadmeid.

-Neljandaks keskendutakse osainvesteeringu puhul lähedusmeetmete tõhustamisele, eelkõige koduse ja ambulatoorse ravi ja sekkumise võimaldamisele kõige suurema riskiga elanikkonnarühmadel ning deinstitutsionaliseerimise ja ambulatoorse ravi edendamisele. Selleks on kavas teha järgmist: i) varustada tervisekeskused elektrisõidukitega, et toetada kodust ravi; ii) suurendada liikuvate üksuste arvu, et hõlmata hõreda asustusega piirkondi; iii) luua tervisekeskustes tehnilised tingimused, et viia läbi telekonsultatsioone ja krooniliste haiguste, näiteks südamepuudulikkuse telemonitooringut; iv) tugevdada ambulatoorseid hooldusüksusi ja integreeritud pikaajalise ravi meeskondi; v) luua ambulatoorseid üksusi, et toetada palliatiivset ravi tervisekeskustes; vi) koostada psühhosotsiaalsete sekkumismeetmete programmid tavapäraste vaimsete haiguste (depressioon ja ärevus) raviks tervisekeskustes.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering RE-C01-i02: Integreeritud pikaajalise ravi riiklik võrgustik ja palliatiivse ravi riiklik võrgustik

Investeeringu eesmärk on laiendada riiklikke palliatiivse ravi ja integreeritud pikaajalise ravi võrgustikke nii statsionaarse kui ka ambulatoorse ravi ning koduse ravi valdkonnas. Investeeringut toetab puudega inimesi käsitleva riikliku strateegia reform, mis on esitatud komponendis nr 3 sotsiaalsete meetmete kohta, ning see on osa Portugali deinstitutsionaliseerimise strateegiast ja üldisest püüdlusest käsitleda riigi ees seisvaid negatiivseid demograafilisi suundumusi.

Investeering koosneb struktureeritud ja etapiviisilisest programmist, mille eesmärk on anda rahalist toetust avaliku, sotsiaal- või erasektori projektiarendajatele, et i) laiendada riiklikku integreeritud pikaajalise ravi võrgustikku 5 500 voodikoha võrra, ehitades 275 uut 20 voodiga üksust (olemasolevatesse või uutesse üksustesse); ii) luua 20päeva üksused sõltumatu toimetuleku edendamiseks, et jälgida 500 ambulatoorset patsienti; iii) moodustada 50 integreeritud pikaajalise ravi kodumeeskonda, et tegeleda 1000 patsiendiga kodus (sealhulgas seadmed ja elektrisõidukid); iv) laiendada integreeritud vaimse tervise teenuste osutamist 1000 üksuses, 50 elukohas ja sotsiaalüksustes (toetus uute lahenduste väljatöötamiseks või olemasolevate lahenduste laiendamiseks); v) luua 10 vaimse tervise koduse ravi tugirühmades kuni 100 kohta (toetus rühma tegevuseks vajalike materiaalsete vahendite ja elektrisõidukite soetamiseks); vi) laiendada riiklikku palliatiivse ravi võrgustikku 20 vähekeeruka statsionaarse palliatiivse ravi üksusega 400 patsiendi jaoks; ning vii) luua 10 ambulatoorset palliatiivse ravi üksust kuni 100 kohaga (toetus meeskondade tegevuseks vajalike materiaalsete vahendite ja elektrisõidukite soetamiseks).

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C01-i03: Vaimse tervise reformi lõpuleviimine ja dementsuse strateegia rakendamine

Investeeringu eesmärk on toetada vaimse tervise teenuste reformi elluviimist, aidates seeläbi kaasa riikliku tervishoiuteenistuse reageerimissuutlikkuse laiendamisele ja tugevdamisele vaimse tervise valdkonnas.

Investeering koosneb täiendavatest osainvesteeringutest rajatistesse, struktuuridesse ja inimressurssi, nimelt: i) kogukonnas selliste hoolekandeteenuste loomine, mis võimaldavad deinstitutsionaliseerida psühhiaatriahaiglates või sotsiaalsektoris elavaid patsiente, kes ei saa kasutada riikliku integreeritud pikaajalise ravi võrgustiku pakutavaid teenuseid, sealhulgas luua riiklikus integreeritud pikaajalise ravi võrgustikus 500 ravikohta vaimse tervise teenuste osutamiseks; ii) ehitada üldhaiglatesse neli statsionaarset üksust, kõrvaldades akuutse kohtade puuduse psühhiaatriahaiglates; iii) luua 15 integreeritud vastutuskeskust, et võimaldada kodust ravi suurema autonoomia ja vastutusega patsientidele; iv) renoveerida 20 olemasolevat kohalikku vaimse tervise teenuste keskust; v) luua 40 ambulatoorset vaimse tervise meeskonda; vi) kohtupsühhiaatriateenuste ümberkujundamine, laiendamine ja uuendamine; vii) suurendada teadlikkust ja korraldada koolitusi dementsete patsientide raviviisidest.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C01-i04: Seadmed uutele haiglatele Seixalis, Sintras ja Ida-Lissabonis

Investeeringu eesmärk on valmistada ette uued kavandatavad haiglad Seixalis, Sintras ja Ida-Lissabonis, tugevdades seeläbi haiglavõrku ja haiglaravi pakkumist tihedalt asustatud piirkonnas, kus nõudlus tervishoiuteenuste järele on märkimisväärne. Eesmärk on tagada olulisele osale elanikkonnast parem juurdepääs tervishoiuteenustele ning aidata kaasa ebavõrdsuse vähendamisele ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele piirkonnas.

Investeering hõlmab Seixali, Sintra ja Ida-Lissaboni uutesse haiglatesse paigaldatavate järgmiste seadmete ostu: i) kliinilised, meditsiinilised ja kõrgtehnoloogilised seadmed; ii) üldvarustus, sealhulgas erimööbel; iii) arvutiseadmed.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering RE-C01-i05-RAM: Madeira piirkondliku tervishoiuteenistuse tugevdamine

Investeeringu eesmärk on rakendada Madeira autonoomse piirkonna piirkondliku tervishoiusüsteemi strateegilist kava ja vaimse tervise edendamise piirkondlikku strateegiat.

Investeering koosneb kahest osainvesteeringust. Esiteks hõlmab see osainvesteeringuid integreeritud pikaajalise ravi piirkondliku võrgustiku laiendamiseks, arendamiseks ja parandamiseks, sealhulgas suurendades iga tüüpi ravi kohtade arvu kooskõlas deinstitutsionaliseerimise põhimõttega, koostöös era- ja sotsiaalsektoriga ning piirkondades, mida iseloomustab kiirem rahvastiku vananemine ja/või väiksem ravisuutlikkus. Teiseks hõlmab see ka osainvesteeringuid, mille eesmärk on tugevdada reageerimissuutlikkust vaimse tervise probleemide ja vananemisega seotud dementsuse korral, sealhulgas haiglate ja esmatasandi arstiabi rajatiste taristu ja seadmete ajakohastamine, uute ravikohtade loomine koduse ravi ja päevahaigla teenuste osutamiseks ning ambulatoorsete vaimse tervise meeskondade loomine.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering RE-C01-i06: Digipööre tervishoius

Investeeringu eesmärk on tegeleda riikliku tervishoiuteenistuse digipööret takistavate kitsaskohtadega, sealhulgas tervishoiutöötajate käsutuses oleva asjakohase riist- ja tarkvara puudumisega, tugevdada riikliku tervishoiuteenistuse infosüsteemide standardimist ning parandada kasutajakogemust ja andmetele juurdepääsu.

Investeering koosneb neljast osainvesteeringust. Esiteks täiustatakse terviseandmete võrgustikku, et parandada teenuste kvaliteeti ja riikliku tervishoiuteenistuse kasutuses olevate arvutisüsteemide vastupidavust, hõlbustades andmete kasutamist otsuste tegemise tugisüsteemides, tagades eri infosüsteemide koostalitlusvõime ja vastavuse asjakohastele turvapõhimõtetele. Teiseks lihtsustatakse, ühtlustatakse ja digiteeritakse suhtlust kodanike ja tervishoiuüksuste vahel selliste elektrooniliste vahendite abil, nagu kodanikukeskne platvorm ja teletervise vahendid, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust. Kolmandaks tehakse tervishoiutöötajatele kättesaadavaks ajakohastatud ja koostalitlusvõimelised vahendid (nt telemonitooringu- ja telerehabilitatsiooniplatvormid ning süsteemid, mis parandavad andmete ülekantavust esmatasandi arstiabi, haiglaravi ja integreeritud pikaajalist ravi pakkuvate asutuste vahel) ning asjakohane digioskuste alane koolitus. Neljandaks edendatakse kliiniliste andmete digiteerimist, et teostada riikliku tervishoiuteenistuse tegevuse järelevalvet.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering RE-C01-i07-RAM: Madeira piirkondliku tervishoiusüsteemi digiteerimine

Investeeringu eesmärk on edendada Madeira piirkondliku tervishoiuteenuse digiteerimist digitehnoloogia kasutuselevõtu kaudu, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust ning suurendada tervishoiutöötajate ja kodanike mõjuvõimu.

Investeering koosneb mitmest osainvesteeringust, sealhulgas: i) digitehnoloogia rakendamine, et toetada patsientide seiret, tõhustada telefoni teel tervishoiuteenuste osutamist ja kodanike tervisliku seisundi telemonitooringut; ii) digitehnoloogia ja tehisintellekti tugevdamine epidemioloogilise seire eesmärgil; tervise digiteerimise suurendamine ja infosüsteemide koostalitlusvõime parandamine; iv) kodanike juurdepääsu parandamine tervisealasele teabele ja tervishoiuteenustele digitaalsete vahendite abil; v) kodanike ja sidusrühmade koolitamine, et nad kasutaksid tervishoiu valdkonna digivahendeid.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.

Investeering RE-C01-i08-RAA: Digihaigla Assooridel

Investeeringu eesmärk on suurendada tervishoiuteenuste pakkumist ja tagada parem juurdepääs tervishoiuteenustele Assooridel piirkondliku tervishoiuteenuse digitaliseerimise kaudu.

Investeering seisneb elektroonilise terviseloo loomises iga kodaniku jaoks, infosüsteemide koostalitlusvõime suurendamises, et võimaldada kliinilise teabe jagamist tervishoiutöötajate vahel, tervishoiu kättesaadavuse parandamises kõige isoleeritumatel ilma haiglata saartel, korraldades telemeditsiini konsultatsioone, ning vajaliku riist- ja tarkvara ning infosüsteemide loomises.

Investeering tehakse 30. septembriks 2025.

Investeering RE-C01-i09: Üldine aktiivse elu toetamise süsteem

Investeeringu eesmärk on edendada Portugalis füüsilist ja emotsionaalset heaolu, suurendades kehalise aktiivsuse taset riigis ning aidates kaasa haiguste paremale ennetamisele ja mittenakkuslikest haigustest tuleneva koormuse haldamisele.

Investeering koosneb järgmisest: i) riiklik kampaania ja tehnoloogiline platvorm, et edendada kehalist aktiivsust, suurendada kodanike teadmisi regulaarse kehalise aktiivsuse kasulikkusest igas vanuses, kirjutada ette harjutusi vastavalt nende võimetele ning julgustada tervislikumaid eluviise omaks võtma; ii) laiendada koolisporti kogukonnale, toetades aktiivset liikumist alates nooremast east kogu elu jooksul ja koos perega, et õpilased oleksid edukamad ja järgiksid tervislikumat eluviisi; iii) edendada kehalist aktiivsust töökohal, toetades meetmete ja programmide rakendamist ning pakkudes füüsilise aktiivsuse praktiseerimiseks ruume ja seadmeid.

Investeering tehakse 30. septembriks 2025.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
		siht			Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1. 1	Re-C01-r01	M	Esmatasandi tervishoidu käsitlevate õigusaktide jõustumine	Muudetud õigusaktide jõustumine				2. kv	2023	Esmatasandi tervishoidu käsitlevate õigusaktide läbivaatamine, nimelt: i) esmatasandi tervisekeskuste funktsionaalsete üksuste aluseks olevad õigusaktid (sealhulgas dekreetseadus nr 73/2017 näidis B-tüüpi peretervise üksuste kohta, valitsuse määrus nr 1368/2007, näidis B-tüüpi peretervise üksuste eeskirjad ja tasustamismudel ning sellega seotud õigusakt ning muud liiki esmatasandi tervishoiuüksuste toimimist toetavad õigusaktid); ning ii) tervisekeskusi käsitlevad õigusaktid (sealhulgas tervisekeskuste tegevust käsitlevad õigusaktid, nimelt dekreetseadus nr 28/2008).
1. 2	Re-C01-r01	T	Juurdepääsu võimaldamine riskistratifitseerimise vahendile, et toetada kliinilist juhtimist tervisekeskuste funktsionaalsetes üksustes		Arv	0	1 000	4. kv	2023	Tervisekeskuste selliste funktsionaalsete üksuste arv, kes saavad juurdepääsu registreeritud kasutajaid hõlmavale riskistratifitseerimisvahendi teabele. Riskistratifitseerimisvahend võimaldab ennetavat sekkumist suurema kliinilise riski ja sotsiaalse haavatavusega elanikkonnarühmades, tagades kogu riigis rahvastikupõhised sõeluuringud ja varajase diagnoosimise programmid, samuti kõige sagedasemate haiguste (kardiovaskulaarne, diabeet, vähktõbi, hingamisteed, vaimne ja osteoartikulaarne) all kannatavate patsientide õigeaegse ravi ja asjakohased järelmeetmed.
1. 3	Re-C01-r01	T	Tervishoiuvaldkonna vastutuse detsentraliseerimise protsessi lõpuleviimine omavalitsustes		Arv	0	201	4. kv	2022	Selliste uute omavalitsuste arv, kus tervishoiuvaldkonna ülesannete detsentraliseerimise protsess on 30. jaanuari 2019. aasta dekreetseaduse nr 23/2019 kohaselt lõpule viidud, allkirjastades tervishoiuministeeriumi, piirkondlike tervishoiuasutuste ja omavalitsuste poolt üleviimise teate. Vastutuse üleminek hõlmab eelkõige järgmist: i) kohalike omavalitsuste osalemine esmatasandi tervishoiuüksuste ning sõltuvuse ja sõltuvusega seotud käitumisse sekkumise üksuste planeerimis-, juhtimis- ja investeerimisotsustes, eelkõige nende ehitamisel, seadmete paigaldamisel ja hooldamisel; ii) esmatasandi tervishoiuga seotud muude seadmete haldamine, hooldus ja säilitamine; iii) operatiivse abi osutamine riikliku tervishoiuteenistuse tervisekeskuste funktsionaalsete üksuste ning sõltuvuskäitumise ja -sõltuvusega seotud sekkumise üksuste tervishoiutöötajatele; iv) tervisekeskuste logistiliste tugiteenuste haldamine; v) strateegiline partnerlus haiguste ennetamise programmides, pöörates erilist tähelepanu tervislike eluviiside edendamisele ja aktiivsena vananemisele.
1. 4	Re-C01-r02	M	Jõustub uus vaimse tervise dekreetseadus, milles sätestatakse vaimse tervise teenuste korraldamise põhimõtted.	Uue vaimse tervise dekreetseaduse jõustumine				4. kv	2021	Uus dekreetseadus kajastab valitsuse 15. juuni 2020. aasta korraldusega nr 6324/2020 (muudetud valitsuse 20. novembri 2020. aasta korraldusega nr 11485/2020) loodud töörühma muudatusettepanekuid vaimse tervise teenuste korraldamise põhimõtete määratlemiseks.
1. 5	Re-C01-r02	M	Jõustub uus vaimse tervise seadus, milles sätestatakse vaimuhaigusega inimeste õigustega seotud põhimõtted ning reguleeritakse kohustuslikku haiglaravi või ravi.	Uue vaimse tervise seaduse jõustumine				1. kv	2023	Uus vaimse tervise seadus kajastab valitsuse 15. juuni 2020. aasta korraldusega nr 6324/2020 (muudetud valitsuse 20. novembri 2020. aasta korraldusega nr 11485/2020) loodud töörühma muudatusettepanekuid, mille eesmärk on kehtestada vaimuhaigusega inimeste õigustega seotud põhimõtted ja reguleerida kohustuslikku haiglaravi või ravi.
1. 6	Re-C01-r03	M	Uue halduslepingu vormi jõustumine	Uue halduslepingu vormi jõustumine				2. kv	2022	Uue halduslepingu vormi jõustumine tervishoiu- ja rahandusministeeriumite ühisel heakskiidul. Uut vormi peavad järgima kõik tulevased juhtimislepingud, millele kirjutavad alla kõik tervishoiusüsteemi kuuluvate riigiettevõtete avaliku sektori juhid, et tugevdada vastutust ja soodustada tulemuspõhiseid juhtimistavasid.
1. 7	Re-C01-r03	M	Riikliku tervishoiuteenistuse uue juhtkonna raamatupidamiskava jõustumine	Uue juhtkonna raamatupidamisarvestuse kava jõustumine				1. kv	2024	Riikliku tervishoiuteenistuse juhtimisarvestuse kava koostamine, et koguda riiklikul tasandil teavet haiglateenuste kulude, tulude ja tulemuste kohta, parandades seeläbi vahendite eraldamist riiklikus tervishoiuteenistuses, võrdlusuuringuid ja tehes kindlaks valdkonnad, kus tervishoiuasutuste tegevustõhusust tuleks parandada. Tervishoiusüsteemi keskjuhatus levitab uut juhtkonna raamatupidamise kava normatiivse ringkirja kaudu.
1. 8	Re-C01-r03	T	Uute integreeritud vastutuskeskuste loomine riikliku tervishoiuteenistuse haiglates		Arv	0	10	4. kv	2022	Uute integreeritud vastutuskeskuste loomine riikliku tervishoiuteenistuse haiglates, et: i) parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja tõhusust; ii) tugevdada tervishoiuteenuste kliinilist juhtimist, sõltumatust ja vastutust; iii) julgustada tervishoiutöötajaid jätkama töötamist riiklikes haiglates; iv) jagada riske ja kasu tervishoiuteenuste ja haiglate vahel; v) väärtustada iga tervishoiuteenuse ja haigla missiooni riikliku tervishoiuteenistuse piirkondlikus ja riiklikus kontekstis.
1. 9	Re-C01-r03	T	Uute integreeritud vastutuskeskuste loomine riikliku tervishoiuteenistuse haiglates		Arv	10	25	4. kv	2025	Uute integreeritud vastutuskeskuste loomine riikliku tervishoiuteenistuse haiglates, et: i) parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja tõhusust; ii) tugevdada kliiniliste tervishoiuteenuste juhtimist, sõltumatust ja vastutust; iii) julgustada tervishoiutöötajaid jätkama töötamist riiklikes haiglates; iv) jagada riske ja kasu tervishoiuteenuste ja haiglate vahel; v) väärtustada iga tervishoiuteenuse ja haigla missiooni riikliku tervishoiuteenistuse piirkondlikus ja riiklikus kontekstis.
1. 10	Re-C01-r03	T	Koduhaiglatele reageerimise tõhustamine riikliku tervishoiuteenistuse haiglates		Arv	0	5 000	4. kv	2024	Suurendada koduse ravi osutamise võimalusi, võimaldades pakkuda kodus piiratud aja jooksul haigla tasemel keerukaid ja intensiivravi tervishoiuteenuseid tihedalt seotuna esmatasandi tervishoiuteenustega, integreeritud pikaajalise ravi riikliku võrgustikuga, sotsiaalsektoriga ja laiema kogukonnaga, mõõdetuna uute koduse ravi episoodide arvuga (määratletud kui raviteenuste arv, mida osutatakse ajavahemikul, mil patsient on kodusel ravil üksuse alluvuses, katkestamatult alates koduse ravi alguse kuupäevast kuni ravilt lahkumise kuupäevani).
1. 11	Re-C01-r03	M	Ravimite kesksete hankemehhanismide tugevdamise tegevuskava jõustumine	Ravimite kesksete hankemehhanismide tugevdamise tegevuskava jõustumine				2. kv	2024	Jõustatakse tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada ravimite keskseid hankemehhanisme, rakendada soovitused, mis tulenevad ravimite tsentraliseeritud hangete sõltumatust hindamisest Portugalis, mille viis struktuurireformi tugiprogrammi raames läbi Austria riiklik rahvatervise instituut.
1. 12	Re-C01-r03	M	Riikliku tervishoiuteenistuse uue ainuõigusliku töökorra jõustumine	Uue ainuõigusliku töö korra jõustumine				1. kv	2023	Tervishoiutöötajate uus ainuõiguslik töökord riiklikus tervishoiuteenistuses, mis hõlmab asjakohaseid mehhanisme tööaja korraldamiseks ja palgatabelite koostamiseks.
1. 13	Re-C01-i01	M	Esmaabiteenuste puhul kasutatava valge, sinise ja rohelise koodi kasutuselevõtt ka muude tervishoiuteenuste, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenuste puhul	Hädaolukorrale viitamise tingimuste jõustumine				1. kv	2022	Esmaabiteenuste puhul kasutatava valge, sinise ja rohelise koodi, suunamisprotsessi ja halduseeskirjade kasutuselevõtt ka muude tervishoiuteenuste, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenuste puhul
1. 14	Re-C01-i01	T	Uute terviseüksuste ehitamine		Arv	0	20	4. kv L	2023	Amortiseerunud hoonete asendamiseks ehitatud selliste uute tervishoiuüksuste arv, mille puhul on kasutajatele ja tervishoiutöötajatele tagatud ligipääsetavus, kvaliteet, mugavus ja ohutus ning hoone haakub uute tervishoiumudelitega. Amortiseerunud hoonete asendamiseks ehitatud uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
1. 15	Re-C01-i01	T	Uute terviseüksuste ehitamine		Arv	20	100	2. kv	2026	Amortiseerunud hoonete asendamiseks ehitatud selliste uute tervishoiuüksuste arv, mille puhul on kasutajatele ja tervishoiutöötajatele tagatud ligipääsetavus, kvaliteet, mugavus ja ohutus ning hoone haakub uute tervishoiumudelitega. Amortiseerunud hoonete asendamiseks ehitatud uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
1. 16	Re-C01-i01	M	Täiendada esmatasandi tervishoiu sõeluuringute ja varajase diagnoosi programmide riiklikku ulatust	Aruanne esmatasandi arstiabi sõeluuringute ja varajase diagnoosi programmide lõpuleviimise kohta				1. kv	2026	Selle eesmärgi saavutamine hõlmab järgmist: i) tervisekeskuste kaasamine emakakaela sõeluuringutesse; ii) tervisekeskuste kaasamine käärsoole ja pärasoole sõeluuringutesse; iii) 300 tervisekeskuse kaasamine diabeetilise retinopaatia sõeluuringutesse; iv) varustada funktsionaalsed üksused Holteri seadmetega ja vererõhu ambulatoorse jälgimise seadmetega v) astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja suitsetamise (spiromeetrite) diagnoosimis- ja ravivahendite kasutuselevõtt tervisekeskustes; ning vi) tagada kõikide tervisekeskuste suutlikkus mõõta C-reaktiivset valku.
1. 17	Re-C01-i01	M	Suurendada esmatasandi tervisekeskuste reageerimisvõimet ja laiendada nende sekkumisvaldkondi	Aruanne esmatasandi tervisekeskuste reageerimissuutlikkuse suurendamise ja nende sekkumisvaldkondade laiendamise kohta				2. kv	2026	Selle eesmärgi saavutamine hõlmab järgmist: i) tagada kõikide tervisekeskuste võimekus tegeleda nn diabeetilise jala sündroomiga; ii) avada tervisekeskustes hambaarsti vastuvõtt; iii) luua tervisekeskustes integreeritud diagnostikakeskused (väikese keerukusega täiendavad diagnostika- ja ravivahendid, röntgen- ja kliinilised analüüsid); iv) luua tervisekeskustes liikumise ja rehabilitatsiooniga tegelevad üksused; v) tervisekeskuste varustamine seadmetega (esmaabikott, defibrillaator, esmatähtsate funktsioonide monitor), mis on vajalikud kvaliteetseks reageerimiseks hädaolukordadele (erakorraline abi).
1. 18	Re-C01-i01	M	Tervishoiuasutuste ja -seadmete uuendamine, et tagada esmatasandi tervisekeskuste juurdepääsetavus, kvaliteet ja ohutus	Aruanne tervishoiuasutuste ja -seadmete uuendamise kohta				2. kv	2026	Selle eesmärgi saavutamine hõlmab järgmist: i) ehitada 100 tervishoiuasutust, Amortiseerunud hoonete asendamiseks eraldatakse 154 841 862 eurot; uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel; ii) renoveerida või kohandada 326 tervishoiurajatist, et suurendada energiatõhusust, täita hädaolukorra kava ja/või tagada kasutajatele ja tervishoiutöötajatele ligipääsetavus, ohutus ja mugavus, millest 133 509 208 euro suurune toetus on seotud energiatõhusa renoveerimisega ja 11 322 726 euro suurune toetus on seotud energiatõhusa renoveerimisega, et saavutada keskmiselt vähemalt keskmisel tasemel renoveerimine, nagu on määratletud komisjoni soovituses (ELi) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta (hankemenetlustes peavad olema tagatud nõuded hoonete energiatõhususe parandamiseks); ning iii) seadmete ajakohastamine (sealhulgas kliinilised põhiseadmed, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, energiatõhususe seadmed ja ohutusseadmed).
1. 19	Re-C01-i01	MT	Ambulatoorse ravi ning koduse ja ambulatoorse sekkumise tugevdamine	Aruanne ambulatoorse ravi ning koduse ja ambulatoorse sekkumise tugevdamise kohta				2. kv	2026	Selle eesmärgi saavutamine hõlmab järgmist: i) pakkuda vähemalt 770 elektrisõidukit, et toetada koduse ravi osutamist tervisekeskuste poolt; ii) uute mobiilsete üksuste arvu suurendamine vähemalt 34 võrra, et hõlmata väikese tihedusega piirkondi.
1. 20	Re-C01-i02	M	Jõustub määrus, mis käsitleb rahalise toetuse eraldamist piirkondlike tervishoiuasutuste jaoks	Rahalise toetuse eraldamist käsitleva määruse jõustumine				1. kv	2022	Jõustub määrus rahalise toetuse eraldamise kohta piirkondlike tervishoiuasutuste poolt, milles määratakse kindlaks programmi juhtimismudel ja vastavad taotlejate nõuded.
1. 21	Re-C01-i02	T	Statsionaarse ja ambulatoorse integreeritud pikaajalise ravi riikliku võrgustiku ja palliatiivse ravi riikliku võrgustiku reageerimisvõime tugevdamine		Arv	0	7 400	4. kv	2025	Integreeritud pikaajalise ravi ja palliatiivse ravi riiklike võrgustike reageerimisvõime tugevdamine uute statsionaarsete ja ambulatoorsete ravikohtade loomise kaudu: i) 5 500 uut statsionaarset voodikohta integreeritud pikaajalise ravi riiklikus võrgustikus; ii) 500 uut ravikohta päevase taastusravi üksustes integreeritud pikaajalise ravi riiklikus võrgustikus; iii) 1000 uut voodikohta integreeritud vaimse tervise pikaajalise ravi osutamiseks; iv) 400 uut voodikohta riiklikus palliatiivse ravi võrgustikus vähekeeruka statsionaarse ravi teostamiseks. See hõlmab 198 337 500 eurose toetuse kasutamist uue tervishoiutaristu ehitamiseks. Nende uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
1. 22	Re-C01-i02	T	Integreeritud pikaajalise ravi riikliku võrgustiku ja palliatiivse ravi riikliku võrgustiku reageerimisvõime tugevdamine koduhoolduses		Arv	0	1 200	4. kv	2023	Integreeritud pikaajalise ravi ja palliatiivse ravi riiklike võrgustike reageerimisvõime tugevdamine koduse ravi valdkonnas järgmiste uute ravikohtade loomise kaudu: i) 1 000 uut ravikohta integreeritud pikaajalise koduse ravi meeskondades; ii) 100 uut ravikohta vaimse tervise tugirühmades integreeritud pikaajalise ravi riiklikus võrgustikus; iii) 100 uut ravikohta ambulatoorse palliatiivse ravi tugirühmades.
1. 23	Re-C01-i03	T	Kohtupsühhiaatriaüksuste ja -seadmete remont		Arv	0	3	4. kv	2025	Uue kohtupsühhiaatriaüksuse (Sobral Cid) ehitamine ja kahe üksuse (Lissaboni psühhiaatriahaiglakeskus ja Magalhães Lemose haigla) renoveerimine, et tagada tingimused, mis on kooskõlas inimõiguste austamisega, eelkõige eraelu puutumatuse, mugavuse ja ruumide inimlikuks muutmise osas, jätmata tähelepanuta kohtukorralduste täitmisega seotud julgeolekutingimusi, mis takistavad rahvusvahelistel organisatsioonidel teha Portugali Vabariigis edasisi süüdimõistvaid otsuseid (Euroopa piinamisvastane komitee).
1. 24	Re-C01-i03	M	Teadlikkuse suurendamine ja koolituste pakkumine dementsusega patsientide raviviiside kohta	Aruanne uute teadlikkuse suurendamise ja koolitusmeetmete rakendamise ning nende arendamise kohta				4. kv	2022	Teadlikkuse suurendamine ja koolituste pakkumine dementsusega patsientide raviviiside kohta, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reforme, mis on suunatud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste või muude sotsiaal- ja tervishoiupoliitika valdkonnas üldsusega koostööd tegevate üksuste töötajatele ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutajatele.
1. 25	Re-C01-i03	M	Vaimse tervise võrgustiku tugevdamise lõpuleviimine	Aruanne kõigi kirjeldatud vaimse tervise võrgustiku tugevdamise algatuste lõpuleviimise kohta				4. kv	2025	Kõigi vaimse tervise võrgustiku tugevdamiseks määratletud meetmete lõpuleviimine, sealhulgas: i) nelja uue haiglaüksuse loomine üldhaiglates; ii) 15 integreeritud vastutuskeskuse loomine vaimse tervise teenuste valdkonnas; iii) 20 olemasoleva kohaliku vaimse tervise keskuse renoveerimine; iv) 500 ravikoha loomine, mis vastavad selliste institutsionaliseeritud inimeste vajadustele, kellel on krooniline vaimuhaigus; v) kolme kohtupsühhiaatriaasutuse ja nende varustuse ajakohastamine; vi) ehitada kolm ajutist kohtumeditsiiniüksust; vii) koolituste pakkumine dementsusega patsientide raviviiside kohta. Meede hõlmab 58 507 675 euro suurust toetust energiatõhusaks renoveerimiseks, et saavutada keskmiselt vähemalt keskmisel tasemel renoveerimine, nagu on määratletud komisjoni soovituses (ELi) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. Hoonete energiatõhususe parandamise nõuded peavad sisalduma riigihankemenetlustes ja need tuleb tagada vastavalt tehnilisele kirjeldusele.
1. 26	Re-C01-i04	M	Seadmete ostmine Ida-Lissaboni, Seixali ja Sintra haiglatele	Seadmete ostmine Lissaboni-ida, Seixali ja Sintra haiglate jaoks, seotud toetuste kogusumma on 178 740 000 eurot.				2. kv	2026	178 740 000 euro suurune toetus, et osta Lissaboni, Seixali ja Sintra uute haiglate jaoks seadmeid (kõrgtehnoloogilised kliinilised ja meditsiinilised seadmed; üldvarustus, kohandatud ergonoomiline mööbel, mida on lihtne puhastada, arvutiseadmed).
1. 27	Re-C01-i05-RAM	T	Madeira piirkondliku tervishoiusüsteemi koduse ravi kohtade arvu suurenemine		Arv	0	1 500	2. kv	2026	Madeira piirkondliku tervishoiuteenistuse reageerimisvõime tugevdamine, suurendades koduse ravi kohtade arvu, võimaldades pakkuda piiratud aja jooksul kodus haigla tasemel keerukaid ja intensiivravi tervishoiuteenuseid tihedalt seotuina esmatasandi arstiabi ja muude teenustega.
1. 28	Re-C01-i05-RAM	T	Kohalike vaimse tervise meeskondade loomine Madeira piirkondlikus tervishoiuteenistuses		Arv	0	11	2. kv	2026	Madeira piirkondliku tervishoiuteenistuse reageerimisvõime tugevdamine vaimse tervise ja vananemisega seotud dementsuse valdkonnas ambulatoorsete vaimse tervise meeskondade loomise kaudu.
1. 29	Re-C01-i05-RAM	M	Klassifitseerimissüsteemi, funktsionaalse profiili ja kasutajate suunamissüsteemi juurutamine, et tugevdada Integreeritud pikaajalise ravi mudelit Madeira piirkonnas	Aruanne klassifitseerimissüsteemi, funktsionaalse profiili ja kasutajate suunamissüsteemi kasutuselevõtu kohta				4. kv	2021	Võtta kasutusele klassifitseerimissüsteem, funktsionaalne profiil ja kasutajate suunamissüsteem, et tugevdada Madeiral integreeritud pikaajalise ravi piirkondlikku mudelit ning selle koordineerimist ja tehnilist haldamist.
1. 30	Re-C01-i05-RAM	T	Integreeritud pikaajalise ravi kohtade arvu suurenemine Madeira piirkondlikus tervishoiusüsteemis		Arv	0	1 080	4. kv	2025	Madeira piirkondlikus tervishoiusüsteemis integreeritud pikaajalise ravi võrgustikus loodud uute voodikohtade arv, üldised valdkonnad (tervenenute arv keskmise pikkusega ravi ja rehabilitatsiooniüksuste ning pikaajalise ravi ja hoolduse üksuste puhul) ning vaimse tervise ja pediaatriliste teenuste üldarv. Toetust kasutatakse järgmiselt:: i) 44 700 000 eurot uue tervishoiutaristu ehitamiseks; uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel; ii) 23 300 000 eurot energiatõhusaks renoveerimiseks.
1. 31	Re-C01-i05-RAM	T	Madeira piirkondliku tervishoiusüsteemi esmaste tervishoiuteenuste uuendamine		Arv	0	15	2. kv	2026	Madeira piirkondliku tervishoiuteenistuse renoveeritud esmatasandi tervishoiuasutuste arv.
1. 32	Re-C01-i06	T	Kohalike infotehnoloogiavõrkude ajakohastamine		%	0	90	4. kv	2022	Riikliku tervishoiuteenistuse ajakohastatud kohalike infotehnoloogiavõrkude protsent, mida korraldab ja rakendab tervishoiuministeeriumi ühistalituste üksus, mis hakkab seega toimima ühtse side uue mudeli (internetiprotokolli) raames.
1. 33	Re-C01-i06	T	Teletervise- ja telemonitooringufunktsioonide rakendamine		%	0	15	4. kv	2022	Nende kasutajate osakaal, kellel on juurdepääs uutele teletervise ja telemonitooringu funktsioonidele, mis võimaldavad osutada kaugtervishoiuteenuseid, suurendades seeläbi juurdepääsu tervishoiuteenustele ja kodanike osalemist kaugteabe kogumise ja kaugravi protsessis.
1. 34	Re-C01-i06	T	Infotehnoloogia haldusmoodulite, kliiniliste põhimoodulite ja erakorraliste kliiniliste moodulite rakendamine		%	0	15	4. kv	2024	Selliste tervishoiutöötajate osakaal, kellel on juurdepääs integreeritud infotehnoloogia moodulitele, kliinilistele põhimoodulitele ja erakorralistele kliinilistele moodulitele: i) kliinilise teabe salvestamine ja konsulteerimine esmatasandi arstiabi, haiglaravi ja järelravi raames, et tagada terviseteabe kättesaadavus ja integreerimine ning kasutajate ja tervishoiutöötajate suurem ohutus; ii) hädaolukorras, õendusregistris ja tervishoiuteenuste telemonitooringus.
1. 35	Re-C01-i07-RAM	T	Madeira piirkondliku tervishoiusüsteemi uued arvutiseadmed		Arv	0	3 600	4. kv	2024	Uute arvutiseadmete arv Madeira piirkondliku tervishoiuteenistuse jaoks, et jälgida Madeira piirkondliku tervishoiuteenuse kasutajaid ja tagada nende suurem lähedus, vähendada vigade riski, suurendada tõhusust ja võimaldada kiiret juurdepääsu kasutajaandmetele.
1. 36	Re-C01-i08-RAA	T	Parem juurdepääs Assooride piirkondliku tervishoiuteenuse kasutajaportaalile		Arv	0	25 000	3. kv	2025	Assooride piirkondlike tervishoiuteenuste kasutajaportaalile juurdepääsevate täiendavate üksikkasutajate arv aastas tänu digitaalsete tervishoiuteenuste ja seal kättesaadava meditsiinilise teabe laiendamisele.
1. 37	Re-C01-i08-RAA	T	Telemeditsiini konsultatsioonid Assooride piirkondlikus tervishoiuteenistuses		Arv	0	1 000	3. kv	2024	Telemeditsiinialaste kohtumiste arv aastas esmatasandi tervishoiuasutustes ja eriarstidega Assooride piirkondlikus tervishoiuteenistuses.
1. 38	Re-C01-i09	T	Programmide „Koolispordikogukond“ ja „Koolisport ratastel“ rakendamise lõpuleviimine koolides		Arv	0	1 980	3. kv	2025	Selliste teise taseme õppeasutuste arv, kuhu on tarnitud erineva suurusega jalgrattaid, et õpetada õpilastele jalgrattasõitu, ning selliste riiklike koolide arv, kuhu on programmi „School Sports Community“ raames tarnitud täiskasvanute jalgrattaid.
1. 39	Re-C01-i09	M	Üldise aktiivse elu toetamise süsteemi riikliku kampaania ja sellega seotud tehnoloogilise platvormi käivitamine	Uued sidekanalid ja platvorm, mis toimivad aktiivse elu toetamise üldise süsteemi riikliku kampaania jaoks				3. kv	2025	Käivitada riiklik kampaania aktiivse elu toetamise üldise süsteemi ja sellega seotud tehnoloogilise platvormi loomiseks, et suurendada kodanike teadmisi regulaarsest kehalisest tegevusest saadava kasu kohta igas vanuses ja vastavalt nende võimetele, eesmärgiga soodustada tervislikuma eluviisi omaksvõtmist.

B. KOMPONENT 2: Eluase

Portugali taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud nii Portugali mandriosas kui ka Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades haavatavate elanikkonnarühmade jaoks mõeldud alaliste ja ajutiste eluasemete struktuurse puudusega, aidates samal ajal kaudselt kaasa sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisele. Avaliku sektori elamumajandus moodustab Portugali elamufondist vaid 2 % ning seda peetakse ebapiisavaks, et rahuldada enim puudust kannatavate ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste vajadusi.

Komponendi peamised eesmärgid on järgmised: i) suurendada sotsiaal- ja taskukohaste eluasemete pakkumist (sealhulgas tegeleda muude seotud vajadustega, nagu põhitaristu ja seadmete puudumine, ebatervislikud ja ebakindlad elukohad, ebakindlus või lepinguliste suhete puudumine, ülerahvastatus või eluaseme sobimatus puudega või piiratud liikumisvõimega elanike erivajaduste rahuldamiseks); luua riigi tasandil suutlikkus pakkuda erakorralist ja ajutist majutust selliste ootamatute või ettenägematute sündmuste korral, nagu loodusõnnetused, tulekahjud, pandeemiad, ränne, varjupaigataotlused või otsese ohuga olukorrad, nagu koduvägivald, inimkaubandus, väljatõstmiste oht jne; ning iii) suurendada üliõpilastele taskukohaste hindadega majutuse pakkumist. Komponendi investeeringud hõlmavad uute eluruumide ehitamist ja olemasolevate renoveerimist.

See komponent aitab täita 2019. ja 2020. aasta Euroopa poolaasta raames Portugalile esitatud riigipõhiseid soovitusi, eelkõige: parandada sotsiaalse turvavõrgu tõhusust ja piisavust (riigipõhine soovitus 2/2019); tagada piisav ja tõhus sotsiaalkaitse ja sissetulekutoetus (riigipõhine soovitus 2-2020); suurendada kõrgkooli lõpetanute arvu, eelkõige teaduse ja infotehnoloogia valdkonnas (üliõpilasmajutuse investeeringute kaudu) (riigipõhine soovitus 2/2019). See komponent aitab kaasa ka rohepööret käsitleva riigipõhise soovituse (riigispetsiifiline soovitus 32020) täitmisele. Lisaks aitab see komponent rakendada mitmeid Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, näiteks: „Abivajajatele tagatakse juurdepääs kvaliteetsele sotsiaalmajutusele või eluasemetoetusele“ (EPSR 19. a); „Haavatavatel inimestel on õigus asjakohasele abile ja kaitsele sunniviisilise väljatõstmise eest“ (Euroopa sotsiaalõiguste sammas 19. b); „Kodututele pakutakse piisavat peavarju ja teenuseid, et edendada nende sotsiaalset kaasatust“ (Euroopa sotsiaalõiguste sammas 19. c); Sotsiaalkaitse (EPSR 12); „Puuetega inimeste kaasamine“ (EPSR 17); „Juurdepääs olulistele teenustele“ (EPSR 20); „Haridus, koolitus ja elukestev õpe: Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnas osaleda ja aitavad edukalt toime tulla üleminekutega tööturul" (Euroopa sotsiaalõiguste sammas 1). Samuti võetakse arvesse keskkonnamõõdet, eelkõige edendades uute ja kõrgete energiatõhususe standarditega ehitiste ehitamist.

Võttes arvesse kavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

B. 1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform RE-r04: Erakorralist ja ajutist eluasemevajadust käsitlev riiklik kava 

Reformi eesmärk on luua avalik riiklik võrgustik erakorralise ja ajutise eluasemevajaduse rahuldamiseks osana eluasemepoliitika uuendamisest Portugalis, et kaitsta kindlaksmääratud sihtrühmi ja suurendada nende mõjuvõimu ning edendada sotsiaalset kaasatust ja võidelda ebavõrdsuse vastu.

Reform seisneb struktureeritud ja valdkonnaülese reageerimisvõimekuse loomises inimeste jaoks, kes vajavad erakorralist või ajutist majutust, ning vajaliku õigus- ja reguleeriva raamistiku väljatöötamises, et luua investeerimismeetme RE-C02-i02 (riiklik erakorralise ja ajutise majutamise toetus) juhtimismudel ning kehtestada abi saavate isikute eluasemeteenusele ja sotsiaalabiteenusele suunamise meetodid.

Reformi rakendamine pidi lõpule jõudma 31. juuniks 2021.

Investeering RE-C02-i01: Eluasemele juurdepääsu toetusprogramm

Investeeringu eesmärk on tagada kõige kiireloomulisemate vajadustega peredele ja kõige haavatavamatele rühmadele korralik ja asjakohane eluase.

Investeering seisneb peamiselt sotsiaalmajutuse pakkumises, kuid ka renoveerimiseks või ehitamiseks rahalise toetuse andmises kindlaksmääratud sihtrühmadele, kellel puudub finantssuutlikkus endale vajaliku eluaseme võimaldamiseks, vähemalt 26 000 leibkonnale 2026. aastaks. Investeeringud seisnevad uute hoonete ehitamises või olemasolevate elamute renoveerimises, samuti vajaduse korral uute hoonete soetamises või hoonete allrendile andmises.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering RE-C02-i02: Riiklik erakorralise ja ajutise majutamise toetus

Investeeringu eesmärk on pakkuda Portugali mandriosa haavatavatele elanikkonnarühmadele ajutist või erakorralist majutust. Selle investeeringu eesmärk on viia ellu komponendis sisalduva erakorralise ja ajutise majutuse riikliku kava reform. Kavandatavad sekkumised on seotud järgmiste ohtude või sotsiaalsete hädaolukordadega: ettenägematud või erakorralised sündmused, vajadus kiire majutuse järele ja ajutiselt eluasemeta jäänud isikute, sealhulgas koduvägivalla ohvrite, inimkaubanduse ohvrite, rahvusvahelise kaitse all olevate isikute ja kodutute mõjuvõimu suurendamine; erakorraline ja nõuetekohaselt põhjendatud vajadus erakorralise ja ajutise majutuse järele isikutele, kellel on otsene ja tegelik oht jääda deinstitutsionaliseerimise protsessis majutuseta; riigiametnike ja -teenistujate vajadus ajutise majutuse järele, mis on avalikes huvides hädavajalik.

Investeering seisneb 2 000 majutuskoha ning 473 majutusüksuse, kolme kasarmu ja viie keskuse loomises julgeolekujõudude ajutiseks majutamiseks (üldiste huvidega põhjendatud juhtudel).

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering RE-C02-i03-RAM: Sotsiaalelamute pakkumise suurendamine Madeira autonoomses piirkonnas

Investeeringu eesmärk on vastata rasketes tingimustes elavate perede eluasemevajadustele, kellel ei ole Madeira autonoomses piirkonnas piisavat rahalist suutlikkust eluasemele juurdepääsu kulude katmiseks.

Investeering hõlmab 1 121 leibkonnale sotsiaaleluruumide ehitamist ja/või soetamist (investeering hõlmab ka uuringuid, projekte, maa omandamist ja ehitamist), 325 eraeluruumi taastamise toetamist (sealhulgas energiatõhususe parandamine). Investeeringuga nähakse ette ka teenuste hankimine infosüsteemide ja e-valitsuse lahenduste arendamiseks eluasemesektoris.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering RE-02-i04-RAA: Assooride autonoomse piirkonna majutussuutlikkuse parandamine

Investeeringu eesmärk on suurendada eluaseme pakkumist eri tasanditel pärast Assooride autonoomse piirkonna hoonete olukorra märgatavat halvenemist ja pakkumise vähenemist kinnisvaraturul.

Investeering hõlmab eri saartel järgmist:

-277 hoone ehitamine,

-77 korteri remontimine ning

-hoonete renoveerimine (106 hoone täielik renoveerimine, 252 hoone keskmine renoveerimine ja pisiremont 116 hoones) kokku 551 sekkumiseks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

B. 2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava.

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
		siht			Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
2. 1	Re-C02-i01	T	Eluaseme kättesaadavuse toetusprogramm – allkirjastatud koostöö- või rahastamiskokkulepped		Arv	0	75	3. kv	2022	Koostöö- või rahastamiskorra allkirjastamine.
										Kohalikud majutusstrateegiad on esitatud omavalitsuste poolt. Nendes strateegiates määratakse kindlaks 1) kõik selle programmi raames rahastamiskõlblikud vajadused (nagu on täpsustatud 4. juuni 2018. aasta dekreetseaduses nr 37/2018) ja 2) eluasemelahendusi edendavad üksused. Pärast seda, kui IHRU (Housing and Urban Rehabilitation Institute) on kinnitanud kohalike majutusstrateegiate vastavust programmile, allkirjastatakse kohalike omavalitsustega sõlmitud koostöölepingud või teiste abisaajatega sõlmitavad rahastamislepingud, milles määratakse kindlaks konkreetsed toetatavad investeeringud, ning täpsustatakse nende rakendamise tähtaeg.
2. 2	Re-C02-i01	T	Eluaseme kättesaadavuse toetusprogramm – leibkondadele pakutavad ostetud, ehitatud (suure energiatõhususega) või renoveeritud (täiustatud energiatõhususega) eluruumid		Arv	0	3 000	3. kv	2023	Kohalike omavalitsuste esitatud kohalikes majutusstrateegiates varem kindlaks määratud leibkondadele lepingujärgselt üle antud eluasemete arv. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel (välja arvatud käimasolevate ja 2021. ja 2022. aastaks eelarvestatud projektide puhul, mis moodustavad 70 000 000 eurot selle meetme jaoks eraldatud kogusummast). Renoveerimistööde puhul on võrdlusühik eluruumi kohta 73 ruutmeetrit, uute ehitiste puhul 95 ruutmeetrit.
2. 3	Re-C02-i01	T	Eluaseme kättesaadavuse toetusprogramm – leibkondadele pakutavad ostetud, ehitatud (suure energiatõhususega) või renoveeritud (täiustatud energiatõhususega) eluruumid		Arv	3 000	26 000	2. kv	2026	Kohalike omavalitsuste esitatud majutusstrateegiates varem kindlaks määratud leibkondadele lepingujärgselt üle antud eluasemete arv. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel (välja arvatud käimasolevate ja 2021. ja 2022. aastaks eelarvestatud projektide puhul, mis moodustavad 70 000 000 eurot selle meetme jaoks eraldatud kogusummast). Renoveerimistööde puhul on võrdlusühik eluruumi kohta 73 ruutmeetrit, uute ehitiste puhul 95 ruutmeetrit.
2. 4	Re-C02-i02		Riiklik erakorralise ja ajutise majutuse toetus – erakorralise ja ajutise majutuse rahastamislepingute allkirjastamine		Arv	0	500	3. kv	2022	Nende eluruumide arv, mille kohta sõlmitakse rahastamislepingud.
										Üksused esitavad oma rahastamistaotlused IHRU (Housing and Urban Rehabilitation Institute) avatud hankemenetluses, mis pärast ISS-ilt (Institute of Social Security) arvamuse küsimist esitatud taotluste kehtivuse ja teostatavuse kohta sõlmib rahastamislepingud ja määrab selle rakendamise tähtaja. Eluase – iseseisva juurdepääsuga hoone osa või kogu hoone, mis koosneb ühest või mitmest korteriruumist ja täiendavatest eraruumidest või eluruumidest rohkem kui ühe leibkonna jaoks.
2. 5	Re-C02-i02	T	Riiklik erakorralise ja ajutise majutuse toetus – erakorralise ja ajutise majutuse rahastamislepingute allkirjastamine		Arv	500	1000	3. kv	2024
										Eluruumide arv, mille kohta on sõlmitud rahastamislepingud. Üksused esitavad rahastamistaotlused IHRU (Housing and Urban Rehabilitation Institute) avatud pakkumiskutses, mis pärast ISSi (sotsiaalkindlustusinstituut) poolset hindamist ja arvamuse küsimist esitatud taotluste kehtivuse ja teostatavuse kohta, sõlmib rahastamislepingud ja määrab kindlaks nende rakendamise tähtaja. Eluase – iseseisva juurdepääsuga hoone osa või kogu hoone, mis koosneb ühest või mitmest korteriruumist ja täiendavatest eraruumidest või eluruumidest rohkem kui ühe leibkonna jaoks.
2. 6	Re-C02-i02	T	Riiklik erakorralise ja ajutise majutuse toetus – Erakorralise ja ajutise majutamise üksuste ehitamine (ehitatakse energiatõhususe standardi järgi või renoveeritakse parema energiatõhususega)		Arv	0	700	3. kv	2023	Elamud, mille ehitustööd on alanud. Kui rahastamisleping on sõlmitud, vabastatakse summa üksustele sõltuvalt lepingu täitmisest. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel (välja arvatud käimasolevate ja 2021. ja 2022. aastaks eelarvestatud projektide puhul, mis moodustavad 14 800 000 eurot selle meetme kogueraldisest). Võrdlusühik eluaseme kohta on 73 ruutmeetrit.
2. 7	Re-C02-i02	T	Riiklik erakorralise ja ajutise majutuse toetus – Erakorralise ja ajutise majutamise üksuste ehitamine (ehitatud vastavalt energiatõhususe standardile või renoveeritud parema energiatõhususega) ja üle antud arendajatele		Arv	0	2000	2. kv	2026	Toetatavatele asutustele määratud eluruumide arv. Eluase – iseseisva juurdepääsuga hoone osa või kogu hoone, mis koosneb ühest või mitmest korteriruumist ja täiendavatest eraruumidest või eluruumidest rohkem kui ühe leibkonna jaoks. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel (välja arvatud käimasolevate ja 2021. ja 2022. aastaks eelarvestatud projektide puhul, mis moodustavad 14 800 000 eurot selle meetme kogueraldisest). Võrdlusühiku väärtus eluruumi kohta on 73 ruutmeetrit.
2. 8	Re-C02-i02	T	Julgeolekujõududele pakutavad majutuskohad		Arv	0	473	2. kv	2026	Julgeolekujõududele määratud eluruumide arv (SSGNR – sotsiaalteenused riigi piirivalvele; SSPSP – sotsiaalteenused avaliku julgeolekuga tegelevale politseile) ajutise majutuse vajadusteks, sealhulgas kolm kasarmut ja viis julgeolekujõudude ajutise majutuse keskust (üldiste huvidega põhjendatud juhtudel). Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
2. 9	RE-C02-i03-RAM	T	Toetatud elamumajandus Madeira autonoomses piirkonnas		Arv	0	190	4. kv	2022	Abikõlblikele leibkondadele eraldatud eluasemete arv seoses sotsiaaleluruumide ehitamisega või toetust saavate sotsiaaleluruumide ostmisega. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel. Võrdlusühik eluaseme kohta on 90 ruutmeetrit.
2. 10	RE-C02-i03-RAM	T	Toetatud elamumajandus Madeira autonoomses piirkonnas		Arv	190	590	4. kv	2024	Abikõlblikele leibkondadele eraldatud eluasemete arv seoses sotsiaaleluruumide ehitamisega või toetust saavate sotsiaaleluruumide ostmisega. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel. Võrdlusühik eluaseme kohta on 90 ruutmeetrit.
2. 11	RE-C02-i03-RAM	T	Toetatud elamumajandus Madeira autonoomses piirkonnas		Arv	590	1 121	2. kv	2026	Abikõlblikele leibkondadele eraldatud eluasemete arv seoses sotsiaaleluruumide ehitamisega või toetust saavate sotsiaaleluruumide ostmisega. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel. Võrdlusühik eluaseme kohta on 90 ruutmeetrit.
2. 12	RE-C02-i03-RAM	T	Eraomanike kasutuses olevate renoveeritud eluruumide arv, sealhulgas parandatud energiatõhususega eluruumide arv		Arv	0	325	2. kv	2026	Eraomanike kasutuses olevate selliste eluruumide arv, mis renoveeriti nende sihtrühmade jaoks, kellel puuduvad renoveerimistööde tegemiseks rahalised vahendid.
2. 13	Re-C02-i04-RAA	T	Assooride autonoomse piirkonna riiklik elamufond		Arv	0	24	4. kv	2021	Sekkumiste arv, sealhulgas vajaduse korral mitteeluhoonete ümberehitamine elamuteks koos sotsiaalelamute arvu suurendamiseks lõpuleviidud töödega.
										Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
										Eluruumide keskmine suurus on ligikaudu 120 ruutmeetrit.
2. 14	Re-C02-i04-RAA	T	Assooride autonoomse piirkonna riiklik elamufond – renoveerimine		Arv	0	40	4. kv	2021	Investeering hõlmab hoonete ja korterite renoveerimist või viimistlemist, mõõdetuna sekkumiste arvuga.
										Sekkumised hõlmavad järgmist:
										avaliku sektori mitteeluhoonete ümberehitamine elamuteks,
										Rahaline toetus amortiseerunud sotsiaalhoonete ümberkorraldamiseks (Bairros Sociais)
										― kommunaalelamute renoveerimine, et vastata kehtivatele eluasemeid käsitlevatele õigusaktidele, peamiselt energiatõhususe nõuetele.
										Energiatõhusal renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt keskmine tase, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
										Asjaomase eluruumi keskmine suurus on ligikaudu 100 ruutmeetrit.
2. 15	Re-C02-i04-RAA	T	Assooride autonoomse piirkonna riiklik elamufond – hoonete ehitamine		Arv	24	70	4. kv	2023	Sekkumiste arv, sealhulgas vajaduse korral mitteeluhoonete ümberehitamine elamuteks koos sotsiaalelamute arvu suurendamiseks lõpuleviidud töödega.
										Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
										Eluruumide keskmine suurus on ligikaudu 120 ruutmeetrit.
2. 16	Re-C02-i04-RAA	T	Assooride autonoomse piirkonna riiklik elamufond – renoveerimine		Arv	40	318	4. kv	2023	Investeering hõlmab hoonete ja korterite renoveerimist või viimistlemist, mõõdetuna sekkumiste arvuga, kui tööd on lõpetatud.
										Sekkumised hõlmavad järgmist:
										avaliku sektori mitteeluhoonete ümberehitamine elamuteks,
										Rahaline toetus amortiseerunud sotsiaalhoonete renoveerimiseks (Bairros Sociais)
										― Kommunaalelamute renoveerimine, et vastata kehtivatele eluasemeid käsitlevatele õigusaktidele, peamiselt energiatõhususe nõuetele.
										Energiatõhusal renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt keskmine tase, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
										Asjaomase eluruumi keskmine suurus on ligikaudu 100 ruutmeetrit.
2. 17	Re-C02-i04-RAA	T	Assooride autonoomse piirkonna riiklik elamufond – hoonete ehitamine		Arv	70	277	4. kv	2025	Sekkumiste arv, sealhulgas vajaduse korral hoone kasutusotstarbe muutmine ja sotsiaalelamute arvu suurendamiseks vajalik tegevus.
										Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
										Eluruumide keskmine suurus on ligikaudu 120 ruutmeetrit.
2. 18	Re-C02-i04-RAA	T	Assooride autonoomse piirkonna riiklik elamufond – renoveerimine		Arv	318	551	4. kv	2025	Investeering hõlmab hoonete ja korterite renoveerimist või viimistlemist, mõõdetuna sekkumiste arvuga.
										Sekkumised hõlmavad järgmist:
										avaliku sektori mitteeluhoonete ümberehitamine elamuteks,
										noorte üürielamute edendamise kava rakendamine (nt kohalike majutuskohtade ümberehitamine – Alojamento local – pikaajaliseks üürimiseks, linnakeskuste taastamine);
										Rahaline toetus amortiseerunud sotsiaalhoonete renoveerimiseks (Bairros Sociais)
										― kommunaalelamute renoveerimine, et vastata kehtivatele eluasemeid käsitlevatele õigusaktidele, peamiselt energiatõhususe nõuetele.
										Energiatõhusal renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt keskmine tase, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
										Asjaomaste eluruumide keskmine suurus on ligikaudu 100 ruutmeetrit.
2. 19	Re-C02-r04	M	Erakorralise ja ajutise majutamise riikliku kava õigusraamistiku heakskiitmist käsitleva dekreetseaduse jõustumine	Dekreetseaduse jõustumine				2. kv	2021	Dekreetseaduses määratakse kindlaks kava struktuur ja abikõlblikud elamud, toetusesaajad, eluasemelahendused ja rahastamismudelid. Lisaks õigusraamistikule esitatakse valitsusele riiklik eluasemekava, mille valitsus heaks kiidab ning mis hõlmab edendatavate eluasemelahenduste strateegilist planeerimist ja selleks vajalikku toetust, sõltuvalt kohalikest vajadustest ja eripäradest ning sotsiaal-territoriaalsest ühtekuuluvusest.

B. 3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering RE-C02-i05: Taskukohane avalik eluase

Investeeringu eesmärk on reageerida praegusele eluasemehindade dünaamikale võrreldes Portugali leibkondade sissetuleku tasemega, eelkõige suurtes linnakeskkondades, ning ehitada avaliku sektori tarbeks elamuid, mida saab konkreetsetele sihtrühmadele taskukohaste hindadega rentida.

Investeering seisneb uute hoonete ehitamises, sealhulgas nende soetamises, ja üldkasutatavate eluruumide renoveerimises, et pakkuda seejärel kindlaksmääratud sihtrühmadele mõistliku hinnaga üürimiseks 6 800 majutuskohta.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering RE-C02-i06: Üliõpilaste majutus taskukohaste hindadega

Selle investeeringu eesmärk on suurendada riikliku taskukohase üliõpilasmajutuse pakkumist, kuna see on endiselt üks suurimaid takistusi juurdepääsul kolmanda taseme haridusele. Need majutuskohad aitavad vähendada üliõpilaste ja nende perede otseseid kulusid, keskendudes eelkõige sotsiaalselt ja majanduslikult kõige haavatavamatele üliõpilastele. Praegune pakkumine toetab vaid väikest osa (umbes 10 %) majutust vajavatest üliõpilastest, arvestades eluasemekulude märgatavat kasvu, eriti suuremates linnakeskustes, kuhu on koondunud kõrgharidusasutused.

Investeering seisneb üliõpilastele 15 000 lisavoodi pakkumises uute hoonete ehitamise, olemasolevate hoonete renoveerimise ning olemasolevate üliõpilaste majutusüksuste ajakohastamise ja laiendamise kaudu.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.

B. 4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
		siht			Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
2. 20	Re-C02-i05	T	Taskukohased kommunaalelamud – elamud, kus töödega on alustatud		Arv	0	520	3. kv	2022	Selliste eluruumide arv, mille ehitustööd algavad pärast pakkumismenetlust ja lepingu allkirjastamist. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
			(ehitatud suure energiatõhususega või taastatud parema energiatõhususega)
2. 21	Re-C02-i05	T	Taskukohased kommunaalelamud – elamud, kus on töödega alustatud		Arv	520	4 100	3. kv	2024	Selliste eluruumide arv, mille ehitustööd algavad pärast pakkumismenetlust ja lepingu allkirjastamist. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
			(ehitatud suure energiatõhususega või taastatud parema energiatõhususega)
2. 22	Re-C02-i05	T	Taskukohased kommunaalelamud – kindlaksmääratud eluasemed		Arv	0	1 700	3. kv	2024	Abikõlblikele leibkondadele eluasemebörsi (22. oktoobri 2020. aasta otsus 82/2020) või munitsipaalprogrammi kaudu leitud taskukohaste eluasemete arv. Taskukohast eluaset määratletakse kui majutust, mis tehakse kättesaadavaks vastavalt 22. mai 1999. aasta dekreetseadusega nr 68/2019 kehtestatud juurdepääsuliisingu programmile, 19. detsembri 2006. aasta seadusega nr 81/2014 (muudetud kujul) kehtestatud üürikavale, 19. detsembri 2006. aasta seadusega nr 80/2014 kehtestatud tingimuslikule üürikavale, kontrollitud kulude süsteemile, mida reguleerib ministri 19. veebruari 2006. aasta rakendusmäärus nr 65/2019, või omavalitsuse eriprogrammidele. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
			(ehitatud suure energiatõhususega või taastatud parema energiatõhususega)
2. 23	Re-C02-i05	T	Taskukohased kommunaalelamud – kindlaksmääratud eluasemed		Arv	1 700	3 970	3. kv	2025	Abikõlblikele leibkondadele eluasemebörsi (22. oktoobri 2020. aasta otsus 82/2020) või munitsipaalprogrammi kaudu leitud taskukohaste eluasemete arv. Taskukohast eluaset määratletakse kui majutust, mis tehakse kättesaadavaks vastavalt 22. mai 1999. aasta dekreetseadusega nr 68/2019 kehtestatud juurdepääsuliisingu programmile, 19. detsembri 2006. aasta seadusega nr 81/2014 (muudetud kujul) kehtestatud üürikavale, 19. detsembri 2006. aasta seadusega nr 80/2014 kehtestatud tingimuslikule üürikavale, kontrollitud kulude süsteemile, mida reguleerib ministri 19. veebruari 2006. aasta rakendusmäärus nr 65/2019, või omavalitsuse eriprogrammidele. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
			(ehitatud suure energiatõhususega või taastatud parema energiatõhususega)
2. 24	Re-C02-i05	T	Taskukohased kommunaalelamud – kindlaksmääratud eluasemed		Arv	3 970	6 800	2. kv	2026	Abikõlblikele leibkondadele eluasemebörsi (22. oktoobri 2020. aasta otsus 82/2020) või munitsipaalprogrammi kaudu leitud taskukohaste eluasemete arv. Taskukohast eluaset määratletakse kui majutust, mis tehakse kättesaadavaks vastavalt 22. mai 1999. aasta dekreetseadusega nr 68/2019 kehtestatud juurdepääsuliisingu programmile, 19. detsembri 2006. aasta seadusega nr 81/2014 (muudetud kujul) kehtestatud üürikavale, 19. detsembri 2006. aasta seadusega nr 80/2014 kehtestatud tingimuslikule üürikavale, kontrollitud kulude süsteemile, mida reguleerib ministri 19. veebruari 2006. aasta rakendusmäärus nr 65/2019, või omavalitsuse eriprogrammidele. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
			(ehitatud suure energiatõhususega või taastatud parema energiatõhususega)
2. 25	Re-C02-i06	T	Üliõpilaste taskukohane majutus – üliõpilaste majutuskohtade arv koos algatatud pakkumismenetlustega		Arv	0	7 000	3. kv	2022	Kõrgkooliõpilastele ette nähtud selliste majutuskohtade arv, mille kohta on välja kuulutatud avalikud pakkumised. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel. Energiatõhusal renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt keskmine tase, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
2. 26	Re-C02-i06	T	Üliõpilaste taskukohane majutus		Arv	0	7 000	3. kv	2023	Selliste täiendavate kohtade arv, mis on ette nähtud üliõpilastele linna- või segatüüpi hoonetes, mis on ette nähtud täielikult või osaliselt ajutiseks majutuseks üliõpilastele, kes õpivad oma elukohast erinevas kohas ja vajavad majutust kõrghariduse omandamiseks, sealhulgas üliõpilaste elukohad kõrghariduse omandamiseks, mis hõlmavad magamistoad, vannitoad, köögid ja söögikohad ning võivad hõlmata õppe- ja majutuskohti, parkimiskohti ja seadmeid;
										Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel. Energiatõhusal renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt keskmine tase, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
2. 27	Re-C02-i06	T	Üliõpilaste taskukohane majutus		Arv	7 000	12 500	3. kv	2024	Selliste täiendavate kohtade arv, mis on ette nähtud üliõpilastele linna- või segatüüpi hoonetes, mis on ette nähtud täielikult või osaliselt ajutiseks majutuseks üliõpilastele, kes õpivad oma elukohast erinevas kohas ja vajavad majutust kõrghariduse omandamiseks, sealhulgas üliõpilaste elukohad kõrghariduse omandamiseks, mis hõlmavad magamistoad, vannitoad, köögid ja söögikohad ning võivad hõlmata õppe- ja majutuskohti, parkimiskohti ja seadmeid; Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel. Energiatõhusal renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt keskmine tase, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
2. 28	Re-C02-i06	T	Üliõpilaste taskukohane majutus		Arv	12 500	15 000	1. kv	2026	Selliste täiendavate kohtade arv, mis on ette nähtud üliõpilastele linna- või segatüüpi hoonetes, mis on ette nähtud täielikult või osaliselt ajutiseks majutuseks üliõpilastele, kes õpivad oma elukohast erinevas kohas ja vajavad majutust kõrghariduse omandamiseks, sealhulgas üliõpilaste elukohad kõrghariduse omandamiseks, mis hõlmavad magamistoad, vannitoad, köögid ja söögikohad ning võivad hõlmata õppe- ja majutuskohti, parkimiskohti ja seadmeid;
										Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel. Energiatõhusal renoveerimisel tuleb saavutada keskmiselt vähemalt keskmine tase, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.

C. KOMPONENT 3: Sotsiaalmeetmed

Portugal on juba aastaid seisnud silmitsi oluliste demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike probleemidega, mida on võimendanud COVID-19 pandeemia. Portugali taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse järgmisi probleeme: rahvastiku vananemine, puuetega inimeste ja teiste ülalpeetavate inimeste õigused ning vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ebasoodsas olukorras olevates kogukondades ja rühmades.

Sellega seoses käsitletakse selles komponendis struktuurilisi sotsiaalpoliitikaga seotud probleeme ja sotsiaalteenuste vähest kättesaadavust abivajavate elanike/piirkondade jaoks nii Portugali mandriosas kui ka Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades.

Komponendi peamised eesmärgid on järgmised: i) luua sotsiaalhoolekandeasutusi ja tagada parem territoriaalne kaetus; ii) sotsiaalsete lahenduste võrgustiku tugevdamine ja laiendamine uuenduslike lahenduste ning katseprojektide ja sekkumiste abil; iii) uute kogukonnapõhiste toetusmeetmete väljatöötamine, mis aitavad kaasa iseseisva elu edendamisele, sõltuvuse ennetamisele ja institutsionaliseerimise vähendamisele kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; iv) tagada puuetega inimestele juurdepääs kaasavale eluviisile ning ühiskonnas ja majanduses osalemine; v) vaesuse kaotamise edendamine, töötades välja kõikehõlmava riikliku strateegia, mis keskendub kõige haavatavamatele ja ebasoodsamas olukorras olevatele kogukondadele.

See komponent toetab riigipõhise soovituse (milles käsitletakse tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamist ning kvaliteetsele tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele võrdse juurdepääsu tagamist) käsitlemist (riigipõhine soovitus 1-2020). Lisaks aitab see täita riigipõhist soovitust sotsiaalse turvavõrgu tõhususe ja piisavuse ning elanikkonna oskuste taseme parandamise kohta (riigipõhine soovitus 2/2019), piisava sotsiaalkaitse ja sissetulekutoetuse tagamise kohta ning kvaliteetsele haridusele ja koolitusele võrdse juurdepääsu tagamise kohta (riigipõhine soovitus 2-2020). See komponent toetab kaudselt ka riigipõhise soovituse (investeeringute suunamise kohta rohe- ja digipöördele) elluviimist (riigispetsiifiline soovitus 32020).

See komponent peaks aitama kaasa nii rohe- kui ka digipöördele. Sotsiaalrajatiste ehitamise, laiendamise ja renoveerimisega seotud projektid keskenduvad energiatõhususele, taastuvenergia kasutamisele omatarbimiseks ning energia- ja kütusekulude vähendamisele. Keskkonnamõõtme järgimiseks võetakse ehitamisel arvesse uusi kõrgeid energiatõhususe standardeid. Lisaks varustatakse asjaomased üksused heitevabade kergsõidukitega. See komponent hõlmab ka meetmeid, mis tõhustavad digitaalsete vahendite kasutamist, eelkõige eakatele suunatud sotsiaalteenuste puhul, ning valitsuse poolt puuetega inimestele suunatud IKT-vahendite ja e-teenuste loomise kaudu.

Võttes arvesse kavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

C. 1 Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform RE-r05: Rahastute ja sotsiaalse reageerimise reformimine

Selle meetme eesmärk on laiendada, ajakohastada ja rehabiliteerida sotsiaalteenuste võrgustikku ning avalike ja erasotsiaalasutuste pakutavaid vahendeid. Meede on suunatud majanduslikust, sotsiaalsest ja tervishoiu seisukohast eriti haavatavatele rühmadele, nagu vaesuses või madala sissetulekuga inimesed ja pered, eakad ja ülalpeetavad inimesed, puuetega inimesed ning lapsed ja noored. Lisaks edendatakse käesoleva meetmega ette nähtud integreeritud tervishoiu- ja sotsiaaltoetusmeetmetega ülalpeetavate iseseisvust nende rehabilitatsiooni ja ühiskonda taasintegreerimise kaudu kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni 1 ja Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegiaga aastateks 2021–2030 2 ning rohelise raamatuga vananemise, põlvkondadevahelise solidaarsuse ja vastutuse edendamise kohta 3 .

Kõnealune reform hõlmab uue põlvkonna seadmete ja sotsiaalsete meetmete programmi käivitamist sotsiaalseadmete paigaldamise korra lihtsustamise kaudu. Programmis keskendutakse järgmistele meetmetele:

-parandada eakatele hoolekandeasutustes pärast vajaduste hindamist osutatavaid sotsiaalhoolduse ja individuaalseid teenuseid;

-edendada eakatele mõeldud hooldekodude litsentsimist ja/või reguleerimist väljaspool ametlikku süsteemi;

-sotsiaalteenuste litsentsimise õigusraamistiku läbivaatamine;

-uuenduslike sotsiaalsete lahenduste, näiteks väikeste koostööl põhinevate majutusüksuste edendamine;

-innovatiivse koduhooldusmudeli väljatöötamine;

-sotsiaalse toetuse suurendamine sotsiaalse eraldatuse olukorras olevatele inimestele, luues multidistsiplinaarsed meeskonnad ning sotsiaalselt haavatava olukorra kaardistamise ja jälgimise mehhanismi (Radar Sociali projektid);

-töötajate arvu suurendamine ja sotsiaalteenuste osutamise kvaliteedi parandamine, peamiselt piirkondades, kus hõlmatuse tase on madal;

-tugevdada puuetega või sõltuvatele inimestele suunatud sotsiaalteenuseid ja toetust ning edendada nende iseseisvust ja iseseisvat toimetulekut.

Investeering RE-C03-i01 – Uue põlvkonna seadmed ja sotsiaalsed lahendused aitavad reformi ellu viia.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk on kavas saavutada 31. detsembriks 2021.

Reform RE-r06: Puuetega inimeste kaasamise riiklik strateegia aastateks 2021–2025

Selle meetme eesmärk on hõlbustada ja süvendada puuetega inimeste kaasamist kõikidesse eluvaldkondadesse, edendada nende iseseisvust, toimetulekut ja enesemääramisõigust ning tagada võrdsed võimalused kõigile kodanikele, olenemata nende võimetest.

Reform seisneb puuetega inimeste kaasamise riikliku strateegia (2021–2025) vastuvõtmises. Strateegia kajastab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi 4  ja võimaldab võtta järgmisi meetmeid:

-kehtiva õigusraamistiku ümbersõnastamine, kui see on vajalik;

-puude hindamise ja sertifitseerimise süsteemi ümbersõnastamine;

-puuetega inimeste põhjalik diagnoosimine andmete kogumise süsteemide ja otsuste tegemist toetavate seirenäitajate väljatöötamise kaudu;

-avaliku ruumi ümberkujundamine, et hõlbustada puuetega inimeste juurdepääsu;

-puuetega inimeste koolitus-, tööhõive- ja kvalifikatsioonisüsteemide kohandamine;

-uuenduslike sotsiaalteenuste ja kogukonnapõhiste lähenemisviiside arendamine;

-puuetega inimeste osalemine spordis, kultuuris ja vaba aja tegevustes.

-sõltumatu eluviisi toetusmudeli laiendamine, et pakkuda puudega inimestele isikliku abistamise teenust;

Investeeringud RE-C03-i02: Juurdepääsetavus 360°, RE-C03-i05: Platvorm ja juurdepääs ning RE-C01-i02: Integreeritud pikaajalise ravi riiklik võrgustik ja palliatiivse ravi riiklik võrgustik aitavad reformi ellu viia.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk on kavas saavutada 31. detsembriks 2021.

Reform RE-r07: Ebasoodsate tingimustega kogukondade integreeritud toetusprogrammide lepingute sõlmimine suurlinnapiirkondades

Meetme eesmärk on võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu kõige ebasoodsamas olukorras olevates Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondade omavalitsustes.

Reform koosneb integreeritud katsemeetmetest, mis töötatakse välja pärast kogukonna konkreetsete vajaduste hindamist ja kindlakstegemist. Pärast seda etappi kavandatakse integreeritud sekkumised ja keskendutakse kahele valdkonnale:

-avaliku ruumi ja sotsiaalse taristuga (lastesõimed ja algkoolid, tervishoiuasutused ning sotsiaal- ja kultuuriasutused, õpikojad ja/või koolituskursuste hooned) seotud sekkumised;

-mittemateriaalset laadi sekkumised sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, näiteks kogukondade aktiivne kaasamine meetmete kujundamisse ja rakendamisse, väikeste kohalike ettevõtete edendamine, koolist väljalangemise vastu võitlemise projektide kavandamine, kutseõppe pakkumine ja spordi edendamine.

Seda reformi toetatakse ja struktureeritakse kooskõlas Portugali esimese riikliku vaesusevastase võitluse strateegiaga (ENCP) ja selles kindlaks määratud konkreetsetele rühmadele suunatud temaatiliste sekkumistega.

Reform viiakse ellu investeeringute RE-C03-i06 (integreeritud tegevus Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondade ebasoodsas olukorras olevates kogukondades) kaudu.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk on kavas saavutada 31. detsembriks 2021.

Reform RE-r08: Vaesuse vastu võitlemise riiklik strateegia

Selle meetme eesmärk on võidelda vaesuse vastu mitmemõõtmelise, integreeritud, keskmise pikkusega ja pikaajalise lähenemisviisi väljatöötamise kaudu.

Reform seisneb vaesuse vastu võitlemise riikliku strateegia vastuvõtmises. Strateegiaga nähakse ette raamistik temaatilisteks sekkumisteks, mis on suunatud konkreetsetele rühmadele alates lastest kuni eakateni, sealhulgas kõige haavatavamatele rühmadele. Selles sätestatakse tingimused selliste integreeritud poliitikameetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, milles keskendutakse sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse iseärasustele kohalikul tasandil. Lisaks annab komisjon volituse vaesusega seotud näitajate ühtse järelevalveraamistiku loomiseks.

InvestRE-C03-i06 – Integreeritud meetmed ebasoodsas olukorras olevates kogukondades Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondades aitavad reformi ellu viia.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk on kavas saavutada 30. septembriks 2021.

Investeering RE-C03-i01: Uue põlvkonna seadmed ja sotsiaalsed lahendused

Selle meetme eesmärk on ajakohastada ja laiendada sotsiaalhooldusteenuste võrgustikku, et töötada välja tõhusamad teenuste osutamise meetodid, saavutada laiem riiklik territoriaalne kaetus ning parandada sotsiaaltöötajate töötingimusi ja kasutajatele pakutava hoolduse kvaliteeti.

Kõnealune investeering koosneb järgmisest:

-olemasolevate sotsiaalteenuste rajatiste renoveerimine ja laiendamine ning uute rajatiste ehitamine, nagu lastesõimed, eakate hooldekodud ning tegevuste ja kaasatuse suurendamise keskused;

-autonoomsete residentside ja koduste tugiteenuste sotsiaalse reageerimise võrgustike laiendamine, suurendades hõlmatud kasutajate arvu;

-sotsiaalse reageerimise võrgustike laiendamine uut tüüpi majutusüksustega, nagu elamispinna jagamine;

-tehniliste ja digitaalsete seadmete ostmine, sealhulgas elektrisõidukite ostmine;

-katseprojekti „Radar Social“ käivitamine, mille eesmärk on katsetada riiklikul tasandil ennetavat ja uuenduslikku integreeritud sotsiaalse toetuse mudelit. Seda mudelit on juba katsetatud Lissaboni omavalitsusüksuses, hõlmates ainult ühte sihtrühma (eakad) ja nüüd on kavas hõlmata kogu Portugali mandriosa ja laiemat sihtrühma (kõiki isikuid, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, kelle sotsiaalne ja/või peretoetus ei ole piisav). Projekt hõlmab vajaduste kindlakstegemist ja kaardistamist, kodanikuosaluse edendamist, digitaalsete ja IT-vahendite kasutamise edendamist juurdepääsuks kogukonna põhiteenustele ning spordi edendamist. Sel eesmärgil luuakse Portugali mandriosa omavalitsustes 278 sotsiaalse sekkumise meeskonda. Nende ülesanne on eakate ja teiste sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate haavatavate isikute kindlakstegemine ja individuaalsetest vajadustest lähtuva toe pakkumine.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.

Investeering RE-C03-i02: Juurdepääsetavus 360°

Meetme eesmärk on parandada puudega inimeste juurdepääsetavust avalikule ruumile, üldkasutatavatele hoonetele ja eluruumidele kogu territooriumil.

See investeering on täielikult kooskõlas Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegiaga aastateks 2021–2030 5 ja koosneb kolmest tegevussuunast:

-sekkumisprogramm Public Way 2021–2025, mis hõlmab toiminguid ja ehitustöid avalikus ruumis (kõnniteed, pargid) vähemalt 200 000 ruutmeetril;

-avaliku sektori hoonete sekkumisprogramm aastateks 2021–2025, mis hõlmab toiminguid ja ehitustöid vähemalt 1500 avaliku sektori hoones;

-elamumajanduse sekkumisprogramm 2021–2025, mis hõlmab renoveerimis- ja ehitustöid vähemalt 1000 olemasolevas puudega inimese eluruumis.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C03-i03-RAM: Sotsiaalse reageerimise tugevdamine Madeira autonoomses piirkonnas

Meetme eesmärk on tugevdada Madeira autonoomse piirkonna sotsiaalteenuste võrgustikku.

See investeering hõlmab eakate hooldekodusid ja kodutute sotsiaalsete tugistruktuuride laiendamist. Need meetmed hõlmavad uute rajatiste ehitamist ning olemasolevate rajatiste renoveerimist ja ajakohastamist ning vajalike tehniliste, digitaalsete ja IT-seadmete ostmist, sealhulgas elektrisõidukite ostmist, et hõlbustada ja parandada sotsiaalteenuste spetsialistideni jõudmist kõrvalistes piirkondades.

Meetmed hõlmavad eakatele mõeldud elamute renoveerimist ja laiendamist, mis on ette nähtud nende 65-aastaste ja vanemate inimeste majutamiseks, kes ei saa oma elukohta jääda. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võivad nad majutada ka alla 65-aastaseid täiskasvanuid.

Kodututele suunatud sekkumismeetmed hõlmavad ööbimiskohtade loomist, et tulla toime hädaolukordadega ja pakkuda majutust, pesemisvõimalusi ja pesumajateenust isikliku hügieeni edendamiseks, toitlustamiseks ette nähtud ruumide renoveerimist ning tegevust töökodades, et arendada toetusesaajate sotsiaalseid oskusi ja pädevusi.

Investeering tehakse 30. septembriks 2025.

Investeering RE-C03-i04-RAA: Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise piirkondliku strateegia rakendamine – sotsiaalse toetuse võrgustikud (Assooride autonoomne piirkond)

Meetme eesmärk on rakendada Assooride autonoomse piirkonna vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise piirkondliku strateegia 2018–2028 (ERCPES) prioriteete. Strateegias on määratletud neli üksteist täiendavad strateegilist prioriteeti:

-P1 – täieliku ja kaasava arengu tagamine kõigi laste ja noorte jaoks alates sünnist;

-P2 – sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine piirkonnas;

-P3 –territoriaalse sekkumise edendamine

-P4 – adekvaatsete andmete kogumine vaesuse kohta piirkonnas.

See investeering hõlmab mitut meedet, mis suurendavad laste ja noorte juurdepääsu sotsiaal- ja haridusteenustele ning tugevdavad sotsiaalset ühtekuuluvust, toetades abivajavaid perekondi ja puuetega inimesi nende integreerimisel ühiskonda ja tööturule. Need hõlmavad õppetoe loomist, et võidelda koolist väljalangemise vastu varases eas, toetusi madala sissetulekuga leibkondadele kui stiimulit edendada osalemist eelkoolis ja lasteaias, kahe lasteaia ehitamist ning täiendavate (füüsiliste) kohtade loomist lasteaedades ja päevahoiukeskustes, uute kohtade loomist puuetega inimestele kutsealase tegevuse keskustes, autode ostmist, et uuendada sotsiaalüksuste Instituições Particulares de Solidariedade autoparki, et võimaldada osavõttu koolitustest.

See investeering hõlmab ka katseprogrammi „Vananemine“ käivitamist, mille eesmärk on edendada eakate ja/või puuetega inimeste mitteinstitutsioonilist hooldust.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C03-i05: Platvorm + juurdepääs

Selle meetme eesmärk on toetada puuetega inimeste kaasamist, pakkudes digitaalseid teabevahendeid ja -teenuseid, et hõlbustada nende vajaduste rahuldamist ja ühiskonnas osalemist.

Investeering koosneb viiest programmist:

-Avalike hoonete asukoha ja ligipääsetavustingimuste geograafilised viited;

-Suurte üldkasutatavate hoonete üleilmsed info- ja positsioneerimissüsteemid (GPS), mis võimaldavad kaasata erahooneid;

-Piiratud liikumisvõimega inimeste parkimiskohtade geograafilised viited;

-Digitaalne teabeplatvorm;

-Portugali viipekeele tõlke kõnekeskuse loomine.

Nende programmide eesmärk on pakkuda piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsutingimuste georefereerimise lahendusi avalikel teedel, avalikes ja erahoonetes ning parkimiskohtades, luua digitaalne teabeplatvorm, mis koondab ja lihtsustab teavet asjakohaste õigusaktide kohta ning lihtsutab puuetega inimeste teabevajadust, ning pakkuda kurtidele kodanikele kõnekeskust, mis tagab reaalajas suulise tõlke portugali viipekeeles (LGP) kogu avalikus halduses.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C03-i06: Integreeritud tegevus ebasoodsas olukorras olevates kogukondades Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondades

Selle laiaulatusliku ja uuendusliku katsemeetme eesmärk on võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu kõige ebasoodsamas olukorras olevates Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondade omavalitsustes. Kui sekkumised on edukad, võib neid laiendada.

Kõnealune investeering koosneb meetmetest, mis on seotud nende omavalitsusüksuste erivajadustega. Need meetmed hõlmavad kogukondade mõjuvõimu suurendamist, sotsiaalse ühtekuuluvuse uute ja uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamist ning avaliku ruumi, sotsiaal- ja sporditaristuga ning elamutega seotud sekkumisi. Nende meetmete peamised eesmärgid on järgmised:

-kogukondade tervise ja elukvaliteedi edendamine, toetades kohalike omavalitsuste ühenduste, valitsusväliste organisatsioonide, kodanikuliikumiste ja elanike organisatsioonide, tervishoiuasutuste või muude avalik-õiguslike asutuste esitatud projekte;

-avaliku ruumi ning sotsiaal-, tervishoiu-, eluaseme- või sporditaristu füüsiline ajakohastamine;

-sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate piirkondade taaselustamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine suurlinnapiirkondades;

-väikeste kohalike ettevõtete tegevuse ergutamine;

-parandada juurdepääsu tervishoiule ja võidelda sõltuvuse vastu;

-aktiivse ja tervena vananemise programmide väljatöötamine;

-koolist väljalangemise vastu võitlemise projektide kavandamine;

-täiskasvanute kvalifikatsiooni parandamine ja nende oskuste sertifitseerimine;

-elanikkonna vajaduste analüüsimine ning täiskasvanute kirjaoskuse, portugali keele õppe ja digitaalse kaasamise programmide arendamine;

-kutseõpe ja poliitikameetmed, millega edendatakse tööalast konkurentsivõimet, mis on kohandatud kohalikele oludele ja dünaamikale;

-juurdepääs kultuurile ja loovusele ning kultuuridevahelise kuuluvuse väärtustamine;

-soodustada kogukonna osalemist programmide juhtimises;

-kohalike osalejate mõjuvõimu suurendamine partnerlusvõrgustikes;

-lahendused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks;

-spordi edendamine kui üks sotsiaalsetest vahenditest, mis ühendab kogukonna liikmeid, edendab väärtusi ja võitleb sotsiaalse ebavõrdsuse vastu;

-kodakondsus ning juurdepääs õigustele ja kodanikuosalusele.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas järgmise etapi kasutamine 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 7 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 9 ; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

C. 2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
		siht			Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
3. 1	Re-C03-i01	T	Elektrisõidukite tarnimine		Arv	0	2 500	1. kv	2026	Istituições Particulares de Solidariedade Sociali (IPSS) või sarnaste abikõlblike sotsiaalteenuste osutajatele selliste uute elektriautode tarnimine, mis on kohandatud koduabiks ja/või liikumispuudega isikute veoks.
3. 2	Re-C03-i01	T	Sotsiaalse sekkumise rühmade (Radar Social) loomine		Arv	0	278	4. kv	2024	278 sotsiaalse sekkumise meeskonna loomine Portugali mandriosa omavalitsustes.
3. 3	Re-C03-i01	M		Sotsiaalrajatiste/vastuste võrgustiku edendavatele asutustele toetuse andmise lepingute sõlmimine				2. kv	2022	Toetuslepingu sõlmimine selliste organisatsioonide edendamiseks, kes osalevad konkursil sotsiaalteenuste/sotsiaalsete lahenduste võrgustiku loomiseks ja laiendamiseks (hõlmavad lapsi, eakaid, puuetega inimesi jt) ning kelle puhul on leitud, et nad vastavad kindlaksmääratud tingimustele, olemasoleva rahastamispaketi piires. Hoonete uue ehitamise korral tagatakse hankemenetlusega, et uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
			Lepingute sõlmimine sotsiaalteenuste/sotsiaalsete lahenduste võrgustiku loomist ja laiendamist edendavate asutuste toetamiseks.
3. 4	Re-C03-i01	T	Uute kohtade loomine ja olemasolevate kohtade renoveerimine sotsiaalasutustes		Arv	0	28 000	1. kv	2026	Vähemalt 15 000 uue koha loomine ja ülejäänud kohtade renoveerimine lastele, eakatele, puuetega inimestele ja teistele haavatavatele inimestele lasteaedades, eakate hooldekodudes, alalise elukoha tugiteenustes (DAS), kaasamisega tegelevates keskustes (CACIS) ja autonoomsetes eluasemetes (ReTVAi). Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
3. 5	Re-C03-i01	T	Koduabiteenuste kasutajad ja töötajad, kes saavad tahvelarvuteid, tehnilist abi või juurdepääsu koolitusele.		Arv	0	35400	1. kv	2026	Vähemalt tahvelarvutit, tehnilist abi või koolitust saavate koduabiteenuste kasutajate või töötajate arv.
3. 6	Re-C03-i02		Liikumispuudega inimestele parema juurdepääsuga eluruumid		Arv	0	190	2. kv	2023	Liikumispuudega inimeste juurdepääsutingimuste parandamiseks võetud meetmetest kasu saavate eluruumide arv (keskmise pindalaga 40 m²).
3. 7	Re-C03-i02	T	Liikumispuudega inimestele parema juurdepääsuga eluruumid		Arv	190	1 000	4. kv	2025	Liikumispuudega inimeste juurdepääsutingimuste parandamiseks võetud meetmetest kasu saavate eluruumide arv (keskmise pindalaga 40 m²).
3. 8	Re-C03-i02	T	Piiratud liikumisvõimega inimestele parema juurdepääsuga avalik ruum		Arv	0	200 000	4. kv	2025	Avaliku ruumi (väljakud, kõnniteed jne) ala ruutmeetrites, mis saab kasu meetmetest (peamiselt jalgteede tasandamine, rööbastee ületamine, liikluse reguleerimine, taristu ja tänavamööbli ümberpagutamine, juurdepääsu parandamine hoonetele), et parandada piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsutingimusi.
3. 9	Re-C03-i02	T	Piiratud liikumisvõimega inimestele parema juurdepääsuga avalikud teenused		Arv	0	1 500	4. kv	2025	Sekkumistest kasu saavate avalike teenuste rajatiste arv (peamiselt kaldteed ja hoonete uksed, puuetega inimestele mõeldud töötasapinnad ja sanitaarruumid), et parandada piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsutingimusi.
3. 10	RE-C03-i03-RAM	T	Uued kohad elukohapõhistes hooldekodudes		Arv	0	910	3. kv	2025	Uute kohtade arv Madeira autonoomse piirkonna hooldekodudes. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel ning renoveeritud hoonete energiatõhusus peab paranema.
3. 11	RE-C03-i03-RAM	T	Lõpetatud projektid kodutute integreerimiseks.		Arv	0	20	4. kv	2022	Kodutute integratsiooniprojektide arv kokku 90 kohta.
3. 12	Re-C03-i04-RAA	T	Sotsiaalse kaasatusega hõlmatud perede koolitamine		Arv	0	13000	4. kv	2025	Sotsiaalse kaasamise meetmetega hõlmatud perede arv, kes on läbinud tööturule sisenemiseks vajaliku koolituse.
3. 13	Re-C03-i04-RAA	T	Uued kohad puuetega inimestele kutsealase tegevuse keskustes		Arv	0	207	4. kv	2024	Uute kohtade arv puuetega inimestele kutsealase tegevuse keskustes. See hõlmab nelja hoone ehitamist ja kolme muu hoone kohandamist. Uute ehitiste primaarenergiatarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui energiasäästuhoonetel.
3. 14	Re-C03-i04-RAA	T	Organisatsioonile Instituições Particulares de Solidariedade Social ostetud sõidukid		Arv	0	100	4. kv	2025	Asutuse Instituições Particulares de Solidariedade Sociali (IPSS) autopargile tarnitud uute elektriautode arv.
3. 15	Re-C03-i04-RAA	T	Vananemisprojekt on paigas		Arv	0	250	4. kv	2025	Assooride autonoomse piirkonna projektiga Vananemine hõlmatud eakate või puuetega inimeste arv.
3. 16	Re-C03-i04-RAA	T	Meetmed laste ja noorte koolist väljalangemise vastu võitlemiseks.		Arv	0	11561	4. kv	2025	Lapsed ja noored, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid koolist väljalangemise vastu võitlemiseks ja kõrghariduses osalemise edendamiseks:
										i) toetused väikese sissetulekuga leibkondadele kui stiimul lasteaias käimise edendamiseks; ii) uuringute tugipunktide loomine; iii) madala sissetulekuga perede üliõpilastele kõrghariduse omandamise toetuse maksmine; uute lastehoiukohtade loomine lastesõimedes ja päevakeskustes.
3. 17	Re-C03-i05	M	Pakkumiskutse „Digitaaltaristu ehitamine juurdepääsetavuse tagamiseks 360°“ avaldamine	Juurdepääsu võimaldava digitaalse taristu soetamise hanketeate 360° avaldamine Euroopa Liidu Teatajas – Diario da Republica				4. kv	2021	Hankemenetluse avaldamine digitaalse taristu ehitamiseks, mis hõlmab i) georefereeritud teavet avalike ja erahoonete kohta, ii) globaalseid teabe- ja positsioneerimissüsteeme (GPS), iii) parkimiskohtade georefereerimist.
3. 18	Re-C03-i05	M	Digitaalne teabeplatvorm puuetega inimestele	Platvormi käivitamine				4. kv	2024	Digitaalse teabeplatvormi käivitamine, mis koondab ja lihtsustab teavet asjakohaste õigusaktide kohta ning toetab puuetega inimestele mõeldud vahendeid.
3. 19	Re-C03-i05	M	Portugali viipekeele kõnekeskus	Portugali viipekeele kõnekeskuse teenuse käivitamine				4. kv	2025	Sellise kõnekeskuse käivitamine, mis tagab kurtide kodanikele reaalajas suulise tõlke portugali viipekeelde (LGP) kogu avalikus halduses.
3. 20	Re-C03-r08	M	Vaesuse vastu võitlemise riikliku strateegia vastuvõtmine	Vaesuse vastu võitlemise riikliku strateegia vastuvõtmine				3. kv	2021	Vaesuse vastu võitlemise riiklikus strateegias (ENCP) on sätestatud konkreetsetele rühmadele, sealhulgas kõige haavatavamatele rühmadele, alates lapsepõlvest kuni vanaduseni suunatud temaatiliste sekkumiste raamistik. Selles sätestatakse tingimused integreeritud poliitikameetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, keskendudes sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse iseärasustele kohalikul tasandil. Lisaks nähakse sellega ette vaesusega seotud näitajate ühtse järelevalveraamistiku loomine.
3. 21	Re-C03-r06	M	Puuetega inimeste kaasamise riikliku strateegia (2021–2025) vastuvõtmine	Puuetega inimeste kaasamise riikliku strateegia (2021–2025) vastuvõtmine				4. kv	2021	Puuetega inimeste kaasamise riikliku strateegiaga luuakse tingimused:
										• uus puude hindamise ja sertifitseerimise süsteem;
										• uus puudeid käsitlevate andmete kogumise, töötlemise ja korraldamise süsteem, et toetada otsuste tegemist;
										• avalikus ruumis sekkumiste kvalifitseerimine;
										• puuetega inimeste kaasamine otsustesse, meetmetesse, programmidesse ja projektidesse;
										• sõltumatu eluviisi toetusmudeli laiendamine, mis pakub puudega inimestele isiklikku abi;
										• puuetega inimeste koolitus-, tööhõive- ja kvalifikatsioonisüsteemi kohandamine.
3. 22	Re-C03-r05	M	Sotsiaalseadmete paigaldamise lihtsustatud korra jõustumine	Sotsiaalseadmete paigaldamise lihtsustatud korra jõustumine				4. kv	2021	Sotsiaalseadmete paigaldamise lihtsustatud korra Jõustumine järgmiste tunnustega: eakate hoolekandeasutuste litsentsimine asjakohaste nõuete   kehtestamine; kvaliteedikriteeriumide kehtestamine hoolekandeasutustes osutatavatele teenustele; Raamistiku loomine uut tüüpi sotsiaalsete meetmete kasutuselevõtmiseks, nagu jagatud eluasemed ja uued kodutoetuse mudelid, et vastata eakate erinevatele vajadustele.
3. 23	Re-C03-r07	M	Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondade ebasoodsas olukorras olevaid kogukondi käsitlevate tegevuskavade heakskiitmine	Tegevuskavade heakskiitmine ebasoodsas olukorras olevatele kogukondadele Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondades asjaomaste territooriumide jaoks.				4. kv	2021	Ebasoodsas olukorras olevate kogukondade tegevuskavade heakskiitmine Lissaboni ja Porto suurlinnapiirkondade poolt. Tegevuskavades keskendutakse kahele peamisele valdkonnale: i) sekkumised, mis on seotud avaliku ruumi ja sotsiaalse taristuga, nagu lastesõimed ja algkoolid, tervishoiu- ja kultuuriüritused, õpikojad ja/või koolituskursuste rajatised; ii) mittemateriaalsed sekkumised sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, näiteks kogukondade aktiivne kaasamine meetmete kujundamisse ja rakendamisse, väikeste kohalike ettevõtete tegevuse edendamine, koolist väljalangemise vastu võitlemise projektide kavandamine, kutseõppe võimaluste pakkumine ja spordi edendamine.
										Kehtestatakse mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele tuginev juhtimismudel, mis hõlmab eri osalejaid alates keskvalitsusest kuni kohalike piirkondade/naaberriikideni. Samal ajal peavad selle mudeli toimimise esirinnas olema kohalikud tehnilised üksused, et edendada isevastutust ja lähedust lepingute haldamisel ja täitmisel.
3. 24
	Re-C03-i06	M	Lepingute allkirjastamine Lissaboni/Porto omavalitsuste ja kohalike tehniliste üksuste vahel, määrates kindlaks toetatavate meetmete ulatuse.	12 sekkumisvaldkonda hõlmavaid kavasid käsitlevate kokkulepete allkirjastamine				1. kv	2022	Lepingute allkirjastamine Porto ja Lissaboni suurlinnapiirkondade ning kõigi 12 sekkumisvaldkonna (st naabruskonna) eest vastutavate kohalike tehniliste üksuste vahel, määrates kindlaks toetatavate meetmete ulatuse, rakendamise ajakava, eraldatud eelarvetoetuse 225 miljonit eurot ja valitud tulemusnäitajad. Toetatavad meetmed kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:
										• Kogukondade tervise ja elukvaliteedi edendamine
										• Avaliku ruumi füüsiline ajakohastamine või sotsiaal-, tervishoiu-, eluaseme- või sporditaristu tugevdamine.
										• Sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduslik taaselustamine
										• Väikeste kohalike ettevõtete tegevus
										• Juurdepääs tervishoiule, kogukonna tervise arendamine ja sõltkondade vastu võitlemine
										• Aktiivse ja tervena vananemise programmid
										• Koolist väljalangemise vastu võitlemise projektid
										• Täiskasvanute kvalifikatsioon ja oskuste sertifitseerimine
										• Elanikkonna vajaduste analüüsimine ja täiskasvanute kirjaoskuse arendamine, portugali keele õpe ja digitaalse kaasamise programmid;
										• Kutseõpe ja -poliitika
										• Juurdepääs kultuurile ja loovusele
										• Kogukonna osalemine programmi juhtimises
										• Kohalike osalejate mõjuvõimu suurendamine partnerlusvõrgustikes
										• Lahendused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks
										• Spordi edendamine
										• Kodakondsus ning juurdepääs õigustele ja kodanikuosalusele Tulevaste projektikonkursside tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
3. 25	Re-C03-i06	M	Porto ja Lissaboni suurlinnapiirkondade seirearuande avaldamine meetmete kohta, mis on võetud kõigis 12 sekkumisvaldkonnas.	Porto ja Lissaboni suurlinnapiirkondade seirearuande avaldamine				2. kv	2024	Porto ja Lissaboni suurlinnapiirkondade seirearuande avaldamine, milles kirjeldatakse programmi raames rahastatavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme igas sekkumisvaldkonnas, sealhulgas eelarve täitmist ja tulemuslikkust võrreldes iga meetme jaoks valitud näitajatega.
3. 26	Re-C03-i06	T	Vähemalt 90 % meetmete täielik rakendamine		%	0	90	4. kv	2025	12 sekkumisvaldkonna kohta sõlmitud lepingutes kokku lepitud meetmetest vähemalt 90 % täielik rakendamine vähemalt 225 000 000 euro suuruse eelarve puhul.

D. KOMPONENT 4: Kultuur

Komponent käsitleb nii COVID-19 pandeemia mõjuga seotud probleeme kui ka pärandiga seotud probleeme, mis tulenevad kultuurirajatiste ja -seadmete korrashoiuks, renoveerimiseks ja moderniseerimiseks vajalike vahendite kroonilisest puudusest.

Kultuurikomponendi peamised eesmärgid on hoonete ja riiklike mälestiste renoveerimine; käsitöönduslike tehnikate ja elukutsete kaitse; tehnoloogilise taristu ja kultuurirajatiste kaasajastamine; kunstiteoste ja kultuuripärandi digiteerimine; ning raamatupoodide ja raamatute kirjastamise rahvusvahelistumine, ajakohastamine ja digipööre.

Komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et võtta kõik vajalikud meetmed pandeemiaga tõhusaks toimetulekuks, majanduse säilitamiseks ja selle taastumise toetamiseks (riigispetsiifiline soovitus 1-2020); ning toetada digitehnoloogia kasutamist ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks (riigipõhine soovitus 2-2020).

Võttes arvesse kavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

D. 1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering RE-C04-i01: Kultuurivõrgustikud ja digipööre

Meetme eesmärk on ajakohastada avalike kultuurirajatiste tehnoloogilist taristut, et edendada nende digipööret. Täpsemalt hõlmab see kunstiteoste ja kultuuripärandi säilitamist tuleviku jaoks; kultuurikogemuse parandamist; nõudluse suurendamist kultuuritegevuse järele ja jõuda uue publikuni, eelkõige uute põlvkondadeni. Eelduste kohaselt suurendab sektori vastupanuvõimet selliste uute ärimudelite edendamine nagu teenuste tellimine ja voogedastus; ning toetus tugeva tehnoloogilise komponendiga kultuurivaldkondadele, nagu 3D filmide tootmine.

Kõnealune investeering koosneb järgmistest sekkumistest:

-kultuurirajatiste tehnoloogilise taristu ajakohastamine

oIT-seadmete ostmine, mobiilsete veebipõhiste raamatukogude, infosüsteemide ja integreeritud kataloogide loomine 239 avaliku raamatukogu jaoks;

oWiFi leviala paigaldamine 50 muuseumi, paleesse ja mälestisesse;

odigi- ja videoprojektsiooniseadmete ostmine 155 kinoteatrile ja riiklikele kaasaegse kunsti keskustele;

otehnoloogia ajakohastamine ja avalik-õiguslike laborite tegevus;

oriikliku filmiarhiivi (ANIM) tehnoloogiline ajakohastamine;

oSundi rahvusarhiivi loomine.

-raamatute, arhiivide ja raamatukogude peadirektoraadi (DGLAB), Portugali Rahvusraamatukogu, Évora Rahvusraamatukogu, kinoraamatukogu, kultuuripärandi peadirektoraadi (DGPC) ja piirkondlike kultuuridirektoraatide hallatavate kogude digiteerimine ja virtualiseerimine:

oavalike raamatukogude kogude digiteerimine ja virtualiseerimine (20 000 000 kujutist);

orahvusarhiivide digiteerimine ja virtualiseerimine (19 5 00 000 dokumenti);

oavaliku sektori muuseumide 59 500 salvestise digiteerimine;

ovirtuaalsed muuseumikülastused;

o1000 filmi digiteerimine (kino);

oraamatute ja autorite rahvusvahelistumine, ajakohastamine ja digipööre:

oraamatute võõrkeeltesse tõlkimise toetamine.

okirjandusteoste, sealhulgas audioraamatute ja e-raamatute tõlkimise ja väljaandmise toetamine;

otoetus raamatupoodide ajakohastamisele ja digipöördeks vajalike seadmete ja tehnoloogia ostmiseks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C04-i02: Kultuuripärand

Meetme eesmärk on kultuuripärandiks liigitatud kultuurirajatiste renoveerimine. Üks peamisi eesmärke on kohandada need rajatised uute keskkonnastandarditega. See hõlmab selliseid meetmeid nagu hoonete primaarenergia tarbimise vähendamine koos sekkumisega ajaloolistesse ainulaadse taimestiku ja loomastikuga roheparkidesse, et edendada kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist vee tõhusa korduskasutamise kaudu niisutamiseks.

Kõnealune investeering koosneb järgmistest sekkumistest:

-siseriikliku käsitööndusliku tootmise teabe- ja dokumentatsioonihoidla loomine, toorainete identifitseerimine ja kaardistamine;

-tehnoloogiakeskuse Saber Fazer algatuste, laborite ja marsruutide käivitamine (käsitöö tehnikate ja elukutsete kaitse), sealhulgas toodete turustamine;

-tehnoloogiakeskuses Saber Fazer pakutavate tegevuste kataloogi koostamine (pedagoogiline ja informatiivne teave traditsiooniliste tehnikate kohta);

-muuseumide, monumentide, riiklikes ajaloomälestiste ja teatritega seotud tegevuse lõpuleviimine, mis hõlmab renoveerimist ja/või ümberkvalifitseerimist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

D. 2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
		siht			Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
4. 1	Re-C04-i01	M	Kultuurirajatiste võrgustiku tehnoloogilised spetsifikatsioonid	Aruanne kultuurirajatiste võrgustiku tehnoloogiliste spetsifikatsioonide kohta				2. kv	2022	Kultuurirajatiste võrgustiku tehnoloogiliste spetsifikatsioonide üksikasjalik määratlus
4. 2	Re-C04-i01	T	Rahaline toetus raamatukaupluste digipöördele		Arv	0	200	4. kv	2025	Selliste raamatupoodide arv, kes said rahalist toetust raamatupoodide digpöördeks, subsideerides 60 % tehniliste seadmete ja teenustega seotud kuludest raamatupoe kohta (nt raamatute skanner, Wi-fi ja VPN-võrgud, raamatupoe veebisait, integreeritud raamatupidamissüsteem jne)
4. 3	Re-C04-i01	M	Riiklike kogude digiteerimine ja virtualiseerimine	Riiklike kogude digiteerimine ja virtualiseerimine				4. kv	2025	Järgmiste kogude digiteerimine ja virtualiseerimine:
										raamatute, arhiivide ja raamatukogude peadirektoraat;
										Portugali Rahvusraamatukogu,
										Évora avalik raamatukogu,
										Cinemateca ja muuseumid (peadirektoraadi ja piirkondlike kultuuridirektoraatide juhtimisel)
										Avalikud raamatukogud (20 000 000 kujutist)
										Rahvusarhiivid (19 500 000 dokumenti)
										Avalikud muuseumid (59 500 registrit)
										Virtuaalne muuseumikülastus (65 muuseumi)
										Kino (1000 filmi)
4. 4	Re-C04-i01	M	Ajakohastatud tehnoloogilise taristu loomine kultuurirajatiste võrgustiku jaoks	Kultuurirajatiste ajakohastatud tehnoloogilise taristu loomine				4. kv	2024	Arvutiseadmete ning integreeritud teabe- ja kataloogisüsteemide tarnimine 239 avalikule raamatukogule; 50 muuseumi, palee ja mälestise WiFi leviala; video- ja kinoprojektsiooniseadmete ostmine 155 kinematograafiateatrile ja üldkasutatavatele kaasaegsetele kunstikeskustele.
4. 5	Re-C04-i01	T	Rahaline toetus kirjandusteoste tõlkimiseks ja väljaandmiseks		Arv		5200	4. kv	2025	Selliste kirjandusteoste arv, mida toetatakse rahaliselt kirjandusteoste tõlkimiseks ning audioraamatute ja e-raamatute väljaandmiseks, rahastades 60-70 % kirjaliku tõlke ja avaldamise kuludest.
4. 6	Re-C04-i02	M	„Saber Fazeri“ võrgustiku loomine	Kodumaise käsitööndusliku tootmise teabe- ja dokumentatsioonihoidla loomine, toorainete identifitseerimine ja kaardistamine				4. kv	2022	„Saber Fazeri“ võrgustiku loomine: kohaliku käsitööndusliku tootmise teabe- ja dokumentatsioonihoidla loomine; käsitöönduslikus tootmises kasutatavate toorainete identimine ja kaardistamine.
4. 7	Re-C04-i02	T	Sõlmitud lepingud kultuuripärandi hoonete ja riiklike teatrite taastamiseks ja säilitamiseks	Allkirjastatud lepingud	Arv	0	49	3. kv	2023	Nende kultuuriobjektide arv, mille kohta sõlmitakse lepingud muuseumide, mälestusmärkide, riiklike ajaloomälestiste ja riiklike teatrite renoveerimiseks ja säilitamiseks.
4. 8	Re-C04-i02	T	Lõpuleviidud tööd kultuuripärandi hoonete ja riiklike teatrite taastamiseks ja säilitamiseks	Tööde lõpetamine	Arv	0	49	4. kv	2025	Nende kultuuriobjektide arv, mille puhul viiakse lõpule muuseumide, mälestusmärkide, riiklike ajaloomälestiste ja riiklike teatrite renoveerimiseks ja säilitamiseks tehtavad tööd.

E. KOMPONENT 5: Investeeringud ja innovatsioon

Portugali taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooni suhteliselt tagasihoidliku tasemega, eelkõige ettevõtete ja teaduse vaheliste sidemete tugevdamise kaudu, pöörates erilist tähelepanu rohepööret toetavale innovatsioonile, ning probleeme, mis on seotud Portugali ettevõtlussektori kroonilise alakapitaliseeritusega, mis on COVID-19 pandeemia tõttu veelgi halvenenud.

Komponendi eesmärk on suurendada Portugali majanduse konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet meetmete abil, mille eesmärk on tugevdada teadusuuringuid, soodustades tulemuste ülekandmist ettevõtlussektorisse, edendades seeläbi innovatsiooni ja investeeringuid. Komponendi teadusuuringute ja innovatsiooni osa eesmärk on parandada akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate koostööd, tugevdada Portugali teaduslikku ja tehnoloogilist potentsiaali ning toetada ambitsioonikate ja laiaulatuslike teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade rakendamist, milles käsitletakse peamisi sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnaalaseid väljakutseid. Eesmärk on kavas saavutada suuremate ja tõhusamate investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, sihtotstarbelise toetusega, et muuta teadusuuringute tulemused paremini investeeringuteks, mitmekesistamiseks ja tootmisstruktuuri spetsialiseerumiseks, kasutades ära väljakujunenud tööstussektorite ja kujunemisjärgus piirkondade konkurentsivõimet ning aidates kaasa digi- ja rohepöördele. Eelkõige on selle komponendi eesmärk suurendada suure lisandväärtusega kaupade ja teenuste eksporti, suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse (nii uute kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade kui ka ettevõtete teadus- ja arendustegevusse tehtavate kulutuste suurendamise kaudu) ning aidata vähendada CO2-heidet.

Kooskõlas vajadusega toetada tootmissüsteemi maksevõimet ja tegeleda turutõrgetega juurdepääsul rahastamisele, hõlmab see komponent reformi ja investeeringuid, mis aitavad kaasa Portugali ettevõtete rahastamise turu parandamisele riikliku tugipanga Banco Português de Fomento loomise ja kapitali suurendamise ning uute rahastamisvahendite väljatöötamise kaudu. Selle komponendiga nähakse ette ka kapitalituru reformid, et tugevdada Portugali kapitaliturge pikas perspektiivis, vaadates läbi kehtiva õigusraamistiku ja võttes vastu uued seadused, pannes erilist rõhku väärtpaberite investeerimisäriühingute ergutamisele majanduse arendamiseks (SIMFE), ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele ja väärtpaberiseadustiku läbivaatamisele.

Komponendiga toetatakse kliimamuutustega seotud investeeringuid käsitleva riigipõhise soovituse (riigipõhine soovitus 32020), innovatsiooni tehtavate investeeringutega seotud majanduspoliitika keskendamist käsitleva riigipõhise soovituse (riigipõhine soovitus 3/2019) ning riigipõhiste soovituste 3-2020 (rohe- ja digipööret käsitlev ühekordne investeering) elluviimist. See komponent aitab täita riigipõhist soovitust ajutiste meetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on tagada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääs likviidsusele ning edendada erainvesteeringuid majanduse elavdamiseks (riigispetsiifiline soovitus 32020).

Võttes arvesse kavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust ja nende vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), ei kahjusta selle komponendi meetmed oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

E. 1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform RE-r09: Teadus- ja arendustegevuse edendamine; I&D ja innovaatilised investeeringud ettevõtetesse

Reformi eesmärk on edendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige tagades soodsad raamtingimused avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmiseks. Reform on osa tehnoloogia ja ettevõtluse innovatsioonistrateegia 2018–2030 ajakohastamisest. Ajakohastamise eesmärk on hõlbustada avaliku ja erasektori partnerluste rahastamist ja kasutuselevõtmist, et toetada ambitsioonikaid teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavasid. Reformi eesmärk on lihtsustada juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse rahastamisvahenditele ning aidata suurendada rahastamise prognoositavust ja stabiilsust, luues avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute mitmeaastase programmitöö raamistiku, mida toetab teadus- ja arendustegevuse investeeringute sõltumatu järelevalvesüsteem. Kõnealuse reformiga seoses rakendatavad investeeringud on RE-C05-i01. 01 ja RE-C05-i01. 02.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform RE-r11: Liidesasutuste võrgustiku laiendamine ja tugevdamine.

Reformi eesmärk on parandada akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahelisi sidemeid, et edendada teadmiste liikumist ja tehnosiiret.

Reform hõlmab tehnoloogialiidese süsteemi, eelkõige programmi INTERFACE raames loodud tehnoloogiakeskuste ja INTERFACE keskuste õigusliku ja reguleeriva raamistiku läbivaatamist ja standardimist. Tehnoloogiakeskused ja INTERFACE keskused ühendavad teadusasutusi (sealhulgas kõrgkoole) ja ettevõtteid, et toetada teadmus- ja tehnosiiret. Reformiga nähakse ette nende üksuste loomise protsess ning juhtimis- ja rahastamismudel.

Seadusandliku ettepaneku ettevalmistamise eest vastutab valitsuse loodud tehnoloogilise taristu töörühm.

Kõnealuse reformiga seoses rakendatavad investeeringud on RE-C05-i01. 01 ja RE-C05-i01. 02.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform RE-r12: Säästva põllumajanduse, toidutööstuse ja agrotööstuse teadus- ja innovatsioonikava.

Reformi eesmärk on tugevdada Portugali põllumajandussektorit ning tagada toiduga kindlustatus ja toitumisalane kindlustatus, aidata kaasa tervise ja heaolu parandamisele, parandada maapiirkondade majandamist, edendada bioloogilise mitmekesisuse kaitset, võidelda kliimamuutuste mõjudega, tehes vajalikke kohandusi ja aidates leevendada nende mõju ning hoogustada muud majandustegevust, nagu muu hulgas põllumajandusteenused, toitlustamine ja turism.

Reformiga toetatakse põllumajanduse innovatsioonikava 2030 rakendamist. See hõlmab vajalikke vahendeid olemasoleva taristu ajakohastamiseks ja ettevalmistamiseks ning funktsionaalsete liitude edendamiseks kogu põllumajandusliku toidutööstuse ahelas, ettevõtetes ja teadusuuringutes, et edendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamist ja integreerimist, mis on suunatud põllumajandussektori vajadustele, pidades silmas rohe- ja digipööret.

Reformi rakendamine pidi lõpule jõudma 31. detsembriks 2020.

Investeering RE-C05-i01. 01: Äriinnovatsiooni tegevuskavade/liitude mobiliseerimine.

Selle investeeringu eesmärk on mobiliseerida ja tugevdada Portugali teaduslikku ja tehnoloogilist võimekust, võttes kasutusele ambitsioonikad teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavad, mis põhinevad ettevõtete ja akadeemiliste ringkondade konsortsiumidel.

Investeering koosneb peamiselt toetustest, mida antakse ettevõtlusinnovatsiooni aktiveerivate tegevuskavade/liitude rakendamiseks kahe teineteist täiendava vahendi kaudu: i) innovatsioonipaktid, mis edendavad koostööd ja viivad innovatsiooniprojektide väljatöötamiseni, ning ii) teadus- ja arendustegevusele suunatud projektide mobiliseerimine ja selle muutmine investeeringute kaudu uuteks kaupadeks ja teenusteks. Mobiliseerivad tegevuskavad valitakse välja avatud konkursi kaudu, et äri- ja akadeemiliste ringkondade konsortsiumid esitaksid strateegiakavad. See investeering põhineb RE-r09 raames rakendataval strateegilisel raamistikul ning tugevdab liidesasutuste rolli ja selle võrgustiku konsolideerimist.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas järgmise etapi kasutamine 10 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 11 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 13 ; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C05-i01. 02: Keskkonnahoidlikud tegevuskavad/Äriinnovatsiooni liidud

Selle investeeringu eesmärk on rakendada samu vahendeid, mis on esitatud dokumendis RE-C05-i01. 01, kuid see on spetsialiseerunud piiratud hulgale keskkonnahoidlikele tegevuskavadele ettevõtete ja akadeemiliste ringkondade konsortsiumide kaudu, et toetada innovatsiooni (keskendudes rohepöördele, majanduse elavdamise ja vastupanuvõime rahastamisvahendi määruse lisa väljale 022).

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas järgmise etapi kasutamine 14 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 15 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 17 ; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C05-i02: Liidese missioon – teadusliku ja tehnoloogilise tugivõrgustiku uuendamine ning tootmisstruktuuri juhendamine

Investeeringu eesmärk on tugevdada riiklikku teadus- ja tehnoloogiasüsteemi ja suurendada selle mõjuvõimu ning parandada äriringkondade sidemeid, et tagada tõhus tehnosiire ja teadusuuringute tulemuste muutmine innovatsiooniks. Investeering seisneb uue konsolideeritud rahastamismudeli loomises tehnoloogialiideste süsteemi keskuste ja koostöölaborite COLAB (erasektori mittetulundusühingud või -ettevõtjad, kelle eesmärk on otseselt või kaudselt luua kvalifitseeritud töökohti teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade rakendamise kaudu) jaoks, rahastamisel tuleneb 1/3 põhirahastamisest, 1/3 konkurentsipõhisest rahastamisest ja 1/3 turupõhisest rahastamisest, ning 1/3 põhirahastamisest on tagatud liidese missioonile. Investeering hõlmab 500 ettevõtet, kes saavad sellest kavast ja INTERFACE üksuste pakutavatest teenustest kasu. Eeldatakse, et reformi RE-r11 ja investeeringute RE-C05-i02 ühistegevusega saavutatakse eespool nimetatud eesmärgid.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas järgmise etapi kasutamine 18 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 19 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 20 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 21 ; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C05-i03: Säästva põllumajanduse, toidutööstuse ja agrotööstuse teadus- ja innovatsioonikava [Innovatiivne põllumajanduse tegevuskava 2030].

Nende investeeringute eesmärk on edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et saavutada säästvam põllumajandustootmine.

Investeering koosneb toetustest avaliku ja erasektori üksustele, et toetada põllumajanduse innovatsioonikava 2030. Tegevuskava koosneb 15 juhtalgatusest, millega toetatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojekte. Need teadus- ja innovatsiooniprojektid vastavad Portugali ühise põllumajanduspoliitika strateegilises kavas kindlaks määratud vajadustele. Erinevad algatused hõlmavad ringbiomajanduse ja täppispõllumajanduse meetmeid. Projektide valimisel võetakse arvesse erinevaid tootmissüsteeme ja sektoreid. Eeldatakse, et toetatakse 100 teadus- ja innovatsiooniprojekti. Lisaks hõlmab investeering 24 eksperimentaalfarmi ja labori (innovatsioonikeskused) teadusrajatiste ja -seadmete renoveerimist ja ajakohastamist.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas järgmise etapi kasutamine 22 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 23 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 24 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 25 ; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C05-i04-RAA: Assooride ettevõtlussüsteemi rekapitaliseerimine

Meetme eesmärk on tegeleda Assooride autonoomse piirkonna ettevõtete alakapitaliseerituse struktuurse probleemiga.

See investeering seisneb eriotstarbelise varakogumi loomises, mis seejärel investeerib 125 000 000 eurot elujõulistesse Assooride äriühingutesse peamiselt omakapitali vormis. Investeering täiendab riiklikke investeeringuid, mille eesmärk on ettevõtete kapitaliseerimine piirkondliku rahastamispaketiga ja sihtotstarbeliste vahenditega, mis vastavad autonoomse piirkonna ettevõtlusstruktuuri eripäradele. Lisaks põhineb see investeering kapitali andmisel, mille komponent on konverteeritav tagastamatuteks toetusteks. Tagastamatuks abiks ümberarvestamine sõltub sellest, kas Banco Português de Fomento kavandab rekapitaliseerimisvahendid, kas abi saavad äriühingud on saavutanud tulemusi ja kas nendega on seotud riigiabi kavad.

Kõik projektid viiakse ellu täielikus kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suunistega (2021/C58/01). Lisaks on Portugal võtnud kohustuse, et investeerimispoliitika dokumendis, mis on seotud 125 000 000 euro suuruse rahastamisvahendiga, mille võtab eriotstarbelise rahastamisvahendi haldajana vastu Banco Português de Fomento, esitatakse üksikasjalik teave toetatavate äriühingute valiku-/kõlblikkuskriteeriumide kohta, tagades taaste- ja vastupidavusrahastu kliima- ja keskkonnanõuete järgimise, sealhulgas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimise toetatud varade/tegevuste ja/või äriühingute puhul, ning täpsustatakse investeerimiseesmärgid ja sihipärane tulu. Selleks, et toetatud äriühingud järgiksid olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilisi suuniseid (2021/C58/01), nõutakse investeerimispoliitikaga järgmist:

-jätkusuutlikkuse hindamise kasutamine;

-erandite loetelu, mis sisaldab järgmisi elemente:

-fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas järgmise etapi kasutamine 26 ;

-ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 27 ;

-prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 29 ;

-tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda pikaajaliselt kahjustada, näiteks tuumajäätmed; ning

-teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis on pühendatud eespool nimetatud varadele ja tegevustele.

-Kohustuslik õiguspärasuse kontroll Banco Português de Fomento ja/või tema valitud finantsvahendajate kaudu tehingute puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest, ja

-omakapitalitoetuse saajad, kes saavad vähemalt 50 % oma tulust tegevustest, mis on kantud rohepöörde kavade vastuvõtmise ja avaldamise loetellu.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering RE-C05-i05-RAA: Assooride põllumajanduse elavdamine

Investeeringu eesmärk on edendada põllumajandust Assooridel, pöörates suurt tähelepanu säästvusele ja kohaliku tootmise edendamisele. Põllumajandusel on Assooridel suur majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne tähtsus piirkondliku ühtekuuluvuse jaoks, arvestades piirkondliku territooriumi killustatust, mida iseloomustavad eripärased saared. Investeeringu eesmärk on i) aidata kaasa piirkondliku tootmispotentsiaali vastupanuvõimele ja jätkusuutlikule kasvule, ii) leevendada kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju Assooride põllumajandus- ja toidusektorile ning iii) aidata kaasa rohe- ja digipöördele Assooride põllumajandus- ja toidusektoris.

Investeering hõlmab järgmist: i) investeerimisprojektide toetamine piirkondlike põllumajandusettevõtete toodete ja tootmisprotsesside uuendamiseks, ii) avaliku sektori investeeringud innovatsiooni ning rohe- ja digipööre (sealhulgas programm põllumajandustootjate oskuste parandamiseks, et saavutada rohe- ja digipööre ja säästev tarbimine, sealhulgas sertifitseerimine) ja iii) avaliku sektori investeeringud ümberkorraldamisse, sealhulgas investeeringud tootmisprotsesside innovatsiooni, piirkondliku tapavõrgustiku rohepööre ja piima kvaliteedi sertifitseerimisse.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

E. 2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk /	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
		siht			Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
5. 1	Re-C05-r09	M	Portugali tehnoloogilise ja äriinnovatsiooni strateegia 2030 suuniste ajakohastamine	Portugali 2030. aasta tehnoloogilise ja äriinnovatsiooni strateegia ajakohastatud suuniste avaldamine				4. kv	2021	Ajakohastatud on ministrite nõukogu otsust, millega kiidetakse heaks Portugali tehnoloogilise ja äriinnovatsiooni strateegia (2018-2030) suunised, võttes arvesse hiljuti vastu võetud Portugali strateegiat aastani 2030 ja majanduse elavdamisega seotud uusi väljakutseid.
5. 2	Re-C05-r11	T	Tunnustatud koostöölaborite võrgustiku laiendamine		Arv	26	35	1. kv	2021	Uute koostöölaborite kvalifikatsioonide tunnustamine ja väljaandmine – Koostöölaborite võrgustiku laiendamine uutele üksustele tunnustamise kaudu, mis tuleneb FCT, I. P (teadus- ja tehnoloogiafond) juhatuse määratud tunnustatud rahvusvaheliste teenete ekspertide sõltumatu hindamiskomisjoni poolt läbi viidud taotlemis- ja hindamisprotsessist
5. 3	Re-C05-r11	M	Tehnoloogia- ja innovatsioonikeskusi käsitleva uue õiguskorra jõustumine	Tehnoloogia- ja innovatsioonikeskusi käsitleva uue õiguskorra jõustumine				4. kv	2021	Õigusaktides vaadatakse läbi ja standarditakse teadus- ja tehnoloogiasüsteemi kuuluvate üksuste õigus- ja reguleeriv raamistik, määratledes selle rahastamis- ja hindamismudeli.
5. 4	Re-C05-r12	M	Põllumajanduse innovatsioonikava heakskiitmine	Põllumajanduse innovatsioonikava heakskiitmine				4. kv	2020	Nõukogu otsuse (millega kiidetakse heaks põllumajanduse innovatsioonikava) avaldamine. Ministrite nõukogu otsus avaldati 15. oktoobril 2020
5. 5	Re-C05-i01. 01	T	Lepingute sõlmimine uute kaupade ja teenuste arendamiseks asjaomastes strateegilistes valdkondades (uuenduskavad).		Arv	0	6	4. kv	2022	Konsortsiumidega kuue lepingu sõlmimine (innovatsioonipaktid või mobiliseerimisprojektid), mis hõlmavad järgmist:
										• Konsortsiumi koosseisu kuuluvate üksuste kindlaksmääramine;
										• Äriplaan/investeering;
										• rahastamise summa;
										• Eesmärgid, mis on toetusesaajale siduvad;
										• Järelevalve vorm.
										Lepingutega toetatakse kokku vähemalt 60 projekti. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
5. 6	Re-C05-i01. 01	T	6 lepingu rakendamise lõpuleviimine (innovatsioonipaktid või mobiliseerimisprojektid)		Arv	0	6	4. kv	2025	Asjaomaste strateegiliste valdkondade toodete, protsesside või teenuste lõpuleviimine, mis tuleneb konsortsiumidega sõlmitud kuue lepingu (innovatsioonipaktid või mobiliseerimisprojektid) rakendamisest.
5. 7	Re-C05-i01. 02	T	Lepingute sõlmimine uute kaupade ja teenuste väljatöötamiseks strateegilistes valdkondades, mis on seotud vähese CO2-heitega majanduse, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemisega.		Arv	0	4	4. kv	2022	Nelja lepingu sõlmimine (innovatsioonipaktid või projektide mobiliseerimine) konsortsiumidega, mis hõlmavad järgmist:
										• Konsortsiumi koosseisu kuuluvate üksuste kindlaksmääramine;
										• Äriplaan/investeering;
										• rahastamise summa;
										• Eesmärgid, mis on toetusesaajale siduvad;
										• Järelevalve vorm.
										Lepingutega toetatakse kokku vähemalt 40 projekti ja need kajastavad kooskõla sekkumisvaldkonnaga 022 („Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjatevaheline koostöö, keskendudes vähese CO2-heitega majandusele ning vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele“). Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
5. 8	Re-C05-i01. 02	T	Valminud tooted, protsessid või teenused, mis on seotud vähese CO2-heitega majanduse, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemisega		Arv	0	4	4. kv	2025	Konsortsiumidega sõlmitud nelja lepingu (innovatsioonipaktid või mobiliseerimisprojektid) rakendamisest tulenevate toodete, protsesside või teenuste lõpuleviimine, mis kajastab kooskõla sekkumisvaldkonnaga 022 (teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö, keskendudes vähese CO2-heitega majandusele ning vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele).
5. 9	Re-C05-i02	T	Sõlmitud lepingud liideseüksustega, sealhulgas koostöölaboritega (CoLAB)		Arv	0	20	4. kv	2022	Toetatavate üksuste valimine pärast pakkumiskutset. Käesolev konkursikutse on piiratud nn liidese üksusteks või koostöölaboriteks tunnistatud ettepanekute esitajatega.
										Lepingud peavad kajastama kooskõla sekkumisvaldkondadega 021 (Tehnoloogia siire ja koostöö ettevõtete, uurimiskeskuste ja haridussektori vahel) ja 022 (Otsingu- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö, keskendudes vähese CO2-heitega majandusele ning vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele). Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
5. 10	Re-C05-i02	T	Äriühingud, kes saavad kasu liidesüksuste, sealhulgas koostöölaborite (Colabs) pakutavatest teenustest		Arv	0	500	4. kv	2025	Rakendusaruanded, mille liidesüksused igal aastal esitavad, võimaldavad mõõta kvantitatiivseid edusamme põhivahendite eraldamisel võetud erieesmärkide suhtes, eelkõige pakutavatest teenustest kasu saavate ettevõtjate arvu suhtes.
5. 11	Re-C05-i03	M	Teadus- ja innovatsiooniprojektide hankemenetlus	Teadusuuringute ja innovatsiooni projektide hankemenetluse väljakuulutamise teate avaldamine				3. kv	2021	Hankemenetluse algatamine teadusuuringute ja innovatsiooni programmide/projektide jaoks, mida rahastatakse põllumajanduse innovatsioonikava 2030 algatuste raames.
										Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumidega tagatakse, et projektid keskenduvad kas:
										vähese CO2-heitega majanduse, kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemise kohta heitkoguste vähendamise, süsinikdioksiidi sidumise suurendamise või kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemise tugevdamise kaudu, võttes arvesse määruse VI lisas osutatud sekkumisvaldkonna 022 nõudeid.
										digipöördega seotud teadusprojektid, nagu ühtne põllumajandusportaal, digipööre ning teadustegevus; väärtusahelatega seotud innovatsiooniprojektid, mis kajastavad sekkumisvaldkonna 009 nõudeid.
5. 12	Re-C05-i03	T	Põllumajanduse innovatsioonikava 2030 keskkonnahoidlikele aspektidele keskenduvate innovatsiooni- ja teadusprojektide lõpuleviimine		Arv	0	100	3. kv	2025	Kokku rahastati ja viidi lõpule 100 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti. Toetus teadus- ja innovatsiooniprojektidele ja -programmidele, mis aitavad kaasa vähemalt ühele innovatsioonikava 15 algatusest ning keskenduvad vähese CO2-heitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele.
5. 13	Re-C05-i03	T	Põllumajanduse innovatsioonikava 2030 digitaalsetele aspektidele keskenduvate innovatsiooni- ja teadusprojektide lõpuleviimine		Arv	0	5	3. kv	2025	Kokku rahastati ja viidi lõpule 5 innovatsiooni struktureerimise projekti. Toetus innovatsiooniprojektidele, mis aitavad kaasa vähemalt ühele innovatsioonikava 15 algatusest ja keskenduvad digiteerimisele.
5. 14	Re-C05-i03	T	Põllumajanduslike innovatsioonikeskuste uuendamine/ajakohastamine		Arv	0	24	4. kv	2025	Põllumajanduse, toidu ja maaelu arengu riikliku innovatsioonivõrgustiku loomine 24 innovatsioonikeskuse ajakohastamise kaudu.
										Need investeeringud hõlmavad peamiselt taristu renoveerimist ja labori teadusseadmete ostmist.
5. 15	Re-C05-i04-RAA	M	Assooride ettevõtete rekapitaliseerimise rahastamisvahendit käsitleva määruse vastuvõtmine	Assooride piirkondlik valitsus võtab vastu määruse, millega kehtestatakse kapitaliseerimismeede ja millega antakse Banco Portugues de Fomentole volitus võtta vastu investeerimispoliitilisi otsuseid				3. kv	2021	Assooride piirkonna valitsus võttis vastu määruse, millega kehtestatakse kapitaliseerimismeede ja antakse Banco Portugues de Fomentole volitus võtta vastu investeerimispoliitika, milles määratakse muu hulgas kindlaks abi saavate ettevõtete abikõlblikkuse ja valiku kriteeriumid iga rahastamisvahendi liigi puhul. Määruses nõutakse, et investeerimispoliitika raames kontrollitaks olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimist toetatavate äriühingute poolt valiku-/kõlblikkuskriteeriumide abil, mis eeldavad järgmist:
										jätkusuutlikkuse hindamise kasutamine,
										–väljajätmiste loetelu, mis sisaldab järgmisi elemente:
										Investeeringud fossiilkütustesse (sealhulgas järgmise etapi kasutamine), v. a olulise kahju ärahoidmise põhimõtte suuniste III lisas sätestatud tingimustele vastav maagaasipõhine soojus/võimsus
										Heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluvad tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole väiksem kui LHÜde tasuta eraldamiseks kehtestatud asjakohased võrdlusalused.
										Investeeringud jäätmete prügilatesse, mehhaanilisse bioloogilisse töötlemistehasesse ja jäätmepõletustehastesse. Väljajätmise loetelu ei kohaldata seadmete suhtes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks; olemasolevatesse tehastesse, kui investeeringu eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et selliste investeeringute tulemusel ei suurene jäätmetöötlusvõimsus ega pikendata tehase kasutusiga.
										Tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda pikaajaliselt kahjustada (nt tuumajäätmed).
										- Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis on pühendatud eespool nimetatud varadele ja tegevustele.
										kohustuslikud õiguspärasuse kontrollid BPFi ja/või selle valitud finantsvahendajate kaudu tehingute puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest
										omakapitalitoetuse saajad, kes saavad vähemalt 50 % oma tulust tegevustest, mis on loetletud rohepöörde kavade vastuvõtmise ja avaldamisega seotud erandite loetelus.
5. 16	Re-C05-i04-RAA	M	Assooride ettevõtete rekapitaliseerimisvahendi investeerimispoliitika vastuvõtmine	BPF võtab vastu investeerimispoliitika, mis hõlmab kõiki meetmega ettenähtud rahastamisvahendeid.				3. kv	2021	BPF võtab vastu investeerimispoliitika, mis hõlmab kõiki meetmega ettenähtud rahastamisvahendeid. Investeerimispoliitika töötab välja ja võtab vastu BPF kui sellise ettevõtja juhtorgan, kes omab osalusi, mis tulenevad rahastamisvahenditest, mida rakendatakse toetusesaajateks valitud äriühingute toetamiseks. Investeerimispoliitikas võetakse arvesse valiku-/rahastamiskriteeriume ja kohaldatavaid kohustusi/eesmärke, mis on sätestatud Assooride ettevõtete rekapitaliseerimise rahastamisvahendit käsitlevas määruses.
5. 17	Re-C05-i04-RAA	T	Kooskõlas rahastamisvahendi investeerimispoliitikaga antakse piirkonna mittefinantsettevõtetele kokku 125 000 000 eurot omakapitali- ja kvaasiomakapitali toetust. Hinnanguliselt toetatakse kava lõpuleviimisega vähemalt 300 ettevõtet.		eurot	0	125 000 000	4. kv	2025	125000000 euro suurune kogusumma piirkonna mittefinantsettevõtetele omakapitali ja kvaasikapitali toetusena kooskõlas Assooride ettevõtete rekapitaliseerimisvahendi jaoks vastu võetud investeerimispoliitikaga. Banco Portugues de Fomento vastutab tehtud tehingutest aruandmise eest. Selles aruandes avaldatakse lisaks raha liikumisele ka abisaavate äriühingute nimekiri, nende TIN-number ja CAE-number, lepingu kuupäev, eraldatud rahalised vahendid ja asjaomase finantsüksuse liik.
5. 18	Re-C05-i05-RAA	M	Assooride põllumajanduse innovatsiooni- ja digiprogrammi avaldamine	Assooride põllumajanduse innovatsiooni- ja digiprogrammi avaldamine				2. kv	2022	Assooride põllumajanduse innovatsiooni- ja digiteerimisprogrammi avaldamine, sealhulgas kava seirevõrgustiku ja põllumajanduslike teadaannete arendamiseks saarte tasandil ning kava üleminekuks digitaalsele ja täppispõllumajandusele.
5. 19	Re-C05-i05-RAA	T	Uued (asendada vananenud struktuurid) või ümberkvalifitseeritud struktuurid, mis vastutavad loomade tapmise ning piima kvaliteedi ja toiduohutuse sertifitseerimise eest		Arv	0	3	2. kv	2024	Uute (aegunud struktuuride asendamiseks) või loomade tapmise, piima kvaliteedi sertifitseerimise ja toiduohutuse eest vastutavate ümberkvalifitseeritud struktuuride tööde lõpuleviimine, et vastata turgude arengule ja kasvavatele nõudmistele, kaasates investeeringud tootmis- ja korraldusprotsesside innovatsiooni, rohe- ja digipöördesse ja loomade heaolusse.
5. 20	Re-C05-i05-RAA	T	Töötlemis- ja turustussektori ettevõtete ümberkorraldamise toetuskavade raames toetatavad projektid		Arv	0	9	4. kv	2025	Projektid, mis on heaks kiidetud ja mille kohta on sõlmitud lepingud toodete ja tootmis- ja korraldusprotsesside, rohe- ja digipöördega seotud innovatsiooni toetuskavade raames ning mille eesmärk on põllumajandusliku töötlemise ja turustamise sektori ettevõtete ümberkorraldamine.
5. 21	Re-C05-i05-RAA	T	Põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise toetuskavade raames toetatavad projektid		Arv	0	200	4. kv	2025	Projektid, mis on heaks kiidetud ja mille kohta on sõlmitud lepingud selliste toetuskavade alusel, mis on seotud innovatsiooniga tootmis- ja korraldusprotsessides, rohe- ja digipöördega ning mille eesmärk on põllumajandusettevõtete restruktureerimine.
5. 22	Re-C05-i05-RAA	T	Põllumajandustootjad, kes saavad spetsiaalset tehnilist abi põllumajandustootjate õiguste suurendamise programmi raames		Arv	0	2000	4. kv	2025	Põllumajandustootjad, kes saavad spetsiaalset tehnilist abi põllumajandustootjate õiguste suurendamise programmi raames võetavate meetmete raames.