EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.6.2021
COM(2021) 298 final
2018/0206(COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
2018/0206 (COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
1.Taustteave
|
Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev (dokument COM(2018) 382 final – 2018/0206(COD) (2018)) 1 |
30. mai 2018 |
|
Regioonide Komitee arvamuse kuupäev: |
5. detsember 2018 ja 14. oktoober 2020 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: |
17. oktoober 2018 ja 18. september 2020 |
|
Nõukogus üldises lähenemisviisis saavutatud osalise kokkuleppe kuupäev: |
3. aprill 2019 |
|
Euroopa Parlamendi seisukoha kuupäev, esimene lugemine: |
4. aprill 2019 |
|
Euroopa Parlamendile ja nõukogule muudetud ettepaneku edastamise kuupäev (dokument COM(2020) 447 final 2018/0206(COD)) 2 |
28. mai 2020 |
|
Nõukogus muudetud ettepaneku suhtes üldises lähenemisviisis saavutatud osalise kokkuleppe kuupäev: |
22. juuli 2020 |
|
Kolmepoolsete läbirääkimiste kuupäevad: |
9. detsember 2019 23. november 2020 10. detsember 2020 28. jaanuar 2021 |
|
Alaliste esindajate komitees poliitilise kokkuleppe saavutamise kuupäev: |
3. märts 2021 |
|
Nõukogus esimese lugemise seisukoha vastuvõtmise kuupäev |
27. mai 2021 |
2.Komisjoni ettepaneku eesmärk
Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) on ELi peamine fond inimestesse investeerimise jaoks. ESF+ eesmärk on aidata liikmesriikidel saavutada kõrge tööhõive tase, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupidav tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, ning kaasav ja sidus ühiskond, et kaotada vaesus ja viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtted.
Peamised uuendused, mida komisjon 2018. aastal fondi tulemuslikumaks ja tõhusamaks muutmiseks soovitas, olid järgmised.
–Inimestesse investeerimisele keskendunud fondide ühendamine: Euroopa Sotsiaalfond (ESF), noorte tööhõive algatus, Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning terviseprogramm.
–Suurem kooskõla Euroopa poolaastaga vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele.
–Suurem paindlikkus valdkondliku keskendamise nõuete osas: kohandatud liikmesriikide vajadustele.
–Laiem kohaldamisala, kuid vähem ja ühtlustatumaid erieesmärke.
–Tugevam sotsiaalne kaasatus, ühendades omavahel FEADi ja ESFi. See peaks võimaldama toiduabi/materiaalset abi lihtsamalt kombineerida sotsiaalse kaasamise ja aktiivsete meetmete toetusega.
–Otseste personalikulude abikõlblikkuse tingimuste kehtestamine ning seadmete, mööbli ja sõidukite ostmine.
–Järelevalve ja aruandlusega seotud kohustusi lihtsustatakse ning näitajaid vähendatakse.
2020. aasta mais peeti taastepaketi raames vajalikuks muuta ESF+ ettepanekut, et võtta arvesse COVID-19 pandeemia põhjustatud muutuvaid asjaolusid ja aidata liikmesriikidel praegusest kriisist keskpikas/pikaajalises perspektiivis taastuda.
Peamised muudatused olid järgmised.
–Uued ja läbivaadatud valdkondliku keskendamise nõuded 3 :
–noorte tööhõive toetamise valdkondliku keskendamise nõuet suurendati 10 %-lt 15 %-le liikmesriikides, kus mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte osakaal on üle ELi keskmise;
–kehtestati uus kindlaksmääratud 5 %-line valdkondlik keskendamise nõue laste vaesuse probleemiga tegelemise toetamiseks kõikides liikmesriikides.
–Uus volitus ajutiste meetmete võtmiseks, et reageerida erandlikele ja ebatavalistele asjaoludele.
–Suurem rõhuasetus rohe- ja digiüleminekule ning soolisele võrdõiguslikkusele.
–Jäetakse välja terviseharu, millest sai eraldi programm „EL tervise heaks“.
3.Märkused nõukogu seisukoha kohta
Nõukogu seisukoht kajastab kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepet. Järgnevalt on esitatud kõige olulisemad muudatused võrreldes komisjoni ettepanekuga.
–Artikli 4 lõige 3 ajutiste meetmete kohta ESF+ kasutamiseks ebatavaliste ja erandlike asjaolude korral. Nõukogu nägi ette 18-kuulise tähtaja komisjoni sellise rakendusotsuse vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse liikmesriigi taotlusel ajutised meetmed, nagu lühendatud tööaja kavad. Kokkulepitud tekstis on veel sätestatud, et komisjon võib pärast ajutiste meetmete kasutamise hindamist teha ettepaneku ESF+ määruse muutmiseks ning selles ettepanekus võib ette näha muudatusi valdkondliku keskendamise nõuetes, välja arvatud noorte tööhõive toetamise ja enim puudust kannatavate isikute toetamisega seotud nõuded.
–Artikkel 5 eelarve kohta. ESF+ kogueelarve on 88 miljardit eurot (2018. aasta hindades). Sellest 88 miljardist eraldatakse 87,3 miljardit ESF+ jagatud eelarve täitmist järgivale harule ja 676 miljonit EaSI otse hallatavale harule. Jagatud eelarve täitmist järgiva ESF+ haru osana eraldatakse äärepoolseimatele piirkondadele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele nende erivajaduste tõttu 473 miljonit eurot ning 175 miljonit eurot eraldatakse riikidevahelise koostöö meetmetele, mida hallatakse kaudse eelarve täitmise raames.
–Artikkel 7 valdkondliku keskendamise nõuete kohta. Nõukogu tegi otsuse järgmiste valdkondliku keskendamise nõuete kohta.
–Sotsiaalne kaasatus: vähemalt 25 % kõikide liikmesriikide puhul.
–Toetus enim puudustkannatavatele isikutele: vähemalt 3 % kõigi liikmesriikide puhul (lisaks 25 %-le) ning fikseeritud kaasrahastamise määr 90 %. Komisjon oli teinud ettepaneku lisada vähemalt 2 % sotsiaalse kaasatuse 25 % hulka.
–Laste vaesus: vähemalt 5 % liikmesriikides, kus laste vaesus on eriti suur (liikmesriigid, kus Eurostati andmetel oli ajavahemikus 2017–2019 vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18-aastaste laste keskmine määr üle liidu keskmise sellel ajavahemikul) ja kõigi teiste liikmesriikide kohustus eraldada vajalik summa. Komisjon oli teinud ettepaneku kehtestada kõigile liikmesriikidele fikseeritud 5 %-line määr.
–Noorte tööhõive: vähemalt 12,5 % kõigis liikmesriikides, kus noorte töötus on eriti suur (liikmesriigid, kus Eurostati andmetel oli ajavahemikul 2017–2019 mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29 aastaste noorte määr üle liidu keskmise sellel ajavahemikul) ja kõigi teiste liikmesriikide kohustus eraldada vajalik summa. Komisjon tegi ettepaneku eraldada 15 % liikmesriikidele, kus NEET-noorte määr on keskmisest kõrgem.
–Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamine: kõik liikmesriigid peavad eraldama vajaliku summa ja liikmesriigid, kellele on antud vastavad riigipõhised soovitused, peavad eraldama vähemalt 0,25 %. Komisjon oli teinud ettepaneku vajaliku summa kohta kõigi liikmesriikide jaoks.
–Artikkel 8 ESF+ ja põhiõiguste harta vahelise seose kohta. See uus artikkel sisaldab ristviiteid ühissätete määruse asjakohastele sätetele, et suurendada põhiõiguste harta nähtavust.
–EaSI tööprogrammi vastuvõtmine – nõukogu otsustas, et komisjon kogub eksperditeadmisi iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamise kohta, konsulteerides ESF+ komitee (Euroopa Liidu toimimise lepinguga loodud komitee) raames loodud EaSI tegevussuuna töörühmaga ning kaasates ka teisi sidusrühmi. Tööprogrammi sisu määratakse kindlaks kooskõlas artiklitega 25 ja 26 (muudetud artikkel 31) ning komisjon võtab iga-aastase tööprogrammi vastu komisjoni otsusega.
Komisjonil on hea meel, et saavutatud kokkuleppes on üldjoontes säilinud komisjoni esialgse ettepaneku eesmärgid.
Komisjon teeb kaks avaldust, milles rõhutatakse komisjoni kohustust tagada, et liikmesriigid kavandavad oma ESF+ vahenditest vajaliku summa, et võidelda noorte töötuse ja laste vaesusega, ning kasutavad ka muid olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid ja riiklikke vahendeid, et toetada piisavaid investeeringuid neis valdkondades.
Avaldused esitatakse Euroopa Parlamendi täiskogu hääletuseks ja need tehti teatavaks COREPERi 3. märtsi koosolekul ning lisatakse nõukogu istungi protokolli pärast õigusakti vastuvõtmist. Need tuleb avaldada Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Avaldused on esitatud lisas.
4.Kokkuvõte
Komisjon nõustub nõukogu ettepanekuga.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.6.2021
COM(2021) 298 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
LISA: komisjoni avaldused
|
ESF+ investeeringute kohta laste vaesusega võitlemiseks 2019. aastal oli ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 18 miljonit last, kusjuures mõnes liikmesriigis oli selliseid lapsi eriti palju. COVID-19 puhang ja selle sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on süvendanud ebavõrdsust ja vaesust, avaldades märkimisväärset mõju just lastele. Laste vaesust on järjepidevalt kõigis liikmesriikides ja see on siiani suurem kui tööealiste täiskasvanute puhul. Seetõttu tervitab komisjon tasakaalustatud kokkulepet, mille tulemusel muutub ESF+ laste vaesuse probleemi lahendamisel olulisimaks vahendiks. Kokkuleppes tunnistatakse vajadust investeerida lastesse kõigis liikmesriikides. Komisjon võttis 24. märtsil 2021 vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii, et lahendada see probleem struktuurselt. ESF+ kavandamisel teeb komisjon kõik endast oleneva tagamaks, et liikmesriigid eraldaksid ESF+ raames vajalikke rahalisi vahendeid, et aidata kaasa Euroopa lastegarantii rakendamisele. Lisaks julgustab komisjon liikmesriike kasutama ka muid ELi rahastamisvahendeid ja olemasolevaid riiklikke vahendeid, et toetada piisavaid investeeringuid selles valdkonnas. ESF+ investeeringute kohta noorte tööhõivesse Komisjon rõhutab, et COVID-19 puhangule järgnenud sotsiaal-majanduslik kriis on mõjutanud noori ebaproportsionaalselt palju. Alates 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta detsembrini on noorte töötus ELis suurenenud 3 protsendipunkti, mille tulemusel on töötute noorte arv üle 3,1 miljoni. Samuti tuletab komisjon meelde, et noorte töötus on olnud järjekindlalt ja märkimisväärselt suurem kui täiskasvanud elanikkonnal, kusjuures viimaste andmete kohaselt on see erinevus üle 10 protsendipunkti (17,8 % võrreldes 6,6 %-ga 2020. aasta detsembris). Komisjon tervitab kaasseadusandjate saavutatud kokkulepet, milles tunnistatakse probleemi kõigis liikmesriikides. ESF+ on kõige olulisem ELi rahastamisvahend, mille abil rakendada hiljuti vastu võetud tugevdatud noortegarantiid ja muid asjakohaseid meetmeid noorte tööhõive toetamise algatuse raames. ESF+ kavandamisel teeb komisjon kõik endast oleneva tagamaks, et liikmesriigid eraldaksid ESF+ raames vajalikke rahalisi vahendeid, et aidata kaasa Euroopa tugevdatud noortegarantii rakendamisele. Lisaks julgustab komisjon liikmesriike kasutama ka muid ELi rahastamisvahendeid ja olemasolevaid riiklikke vahendeid, et toetada piisavaid investeeringuid selles valdkonnas. |