Brüssel,10.5.2021

COM(2021) 230 final

2021/0117(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel 22. aprilli 2002. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna kokkuleppega (millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon) loodud assotsiatsiooninõukogus


SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel ELi-Alžeeria assotsiatsiooninõukogus võetav seisukoht seoses assotsieerimislepingu osaliste vahelise vaidluse lahendamist käsitleva otsuse kavandatud vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

Käesolev ettepanek käsitleb 22. aprilli 2002. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna kokkulepet, millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon (edaspidi „assotsieerimisleping“). Leping jõustus 1. septembril 2005.

Assotsiatsiooninõukogu loodi assotsieerimislepingu artikli 92 esimese lõiguga kui kõrgeim organ selle lepingu haldamisel. Assotsiatsiooninõukogu ülesanne on vaadata läbi assotsieerimislepingu raames tekkivad olulised probleemid ning muud ühist huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Lisaks on assotsieerimislepingu artikli 100 lõikes 2 sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu võib võtta vastu otsuse, et lahendada vaidlus, millega seoses üks lepinguosalistest on kooskõlas assotsieerimislepingu artikli 100 lõikega 1 tema poole pöördunud.

Kavandatava otsuse eesmärk on lahendada vaidlus, millega seoses Euroopa Liit pöördus assotsiatsiooninõukogu poole 24. juunil 2020.

Otsus on kavas võtta vastu võimalikult kiiresti kirjaliku menetluse teel, hiljemalt assotsiatsiooninõukogu järgmisel koosolekul.

Kavandatav otsus muutub lepinguosalistele siduvaks kooskõlas assotsieerimislepingu artikli 94 teise lõigu ja artikli 100 lõikega 3.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

24. juunil 2020 esitas Euroopa Komisjon (kaubanduse peadirektoraat) verbaalnoodi, millega Euroopa Liit pöördus assotsiatsiooninõukogu poole seoses vaidlusega, mis puudutab Euroopa Liidu ja Alžeeria assotsieerimislepingu tõlgendamist ja kohaldamist.

Kõnealune vaidlus tekkis 2015. aastal, kui Alžeeria hakkas kehtestama tõkkeid, mis takistavad kahepoolset kaubandust Euroopa Liiduga. Kuna kehtestatud meetmed tekitasid kaubandusprobleeme, kutsus assotsiatsiooninõukogu 2018. aasta mais oma ühisdeklaratsioonis lepinguosalisi üles leidma võimalikult kiiresti lahendused. Selleks moodustati 2018. aastal kõrgetasemeline töörühm, mis kohtus neljal korral.

Hoolimata korduvast sekkumisest kõrgel tasandil ja Euroopa Liidu sihipärastest poliitilistest jõupingutustest ei ole vaidlust lahendatud. Seega tuli ametlikult pöörduda assotsiatsiooninõukogu poole, et lahendada vaidlus kooskõlas assotsieerimislepingu artikliga 100.

Vaidlus, mis on seotud assotsieerimislepingu kohaldamise ja tõlgendamisega, puudutab eelkõige Alžeeria kehtestatud meetmeid, mida on kirjeldatud allpool.

a)7. jaanuaril 2018 võttis Alžeeria vastu täidesaatva dekreedi nr 18-02, mille kohaselt on keelatud teatavate toodete importimine. Asjaomaste toodete loetelu muudeti hiljem mitu korda (viimati 27. jaanuaril 2019 täidesaatva dekreediga nr 19-12) ja see sisaldab praegu autosid ja erasõidukeid, mis kuuluvad tariifirubriikidesse 87.01–87.05. See meede näib olevat vastuolus muu hulgas assotsieerimislepingu artikliga 17, sest sellega kehtestati Alžeerias kaupade impordi suhtes uued kvantitatiivsed piirangud või samaväärse toimega meetmed.

b)11. juulil 2018 võttis Alžeeria vastu seaduse nr 18-13, milles käsitleti 2018. aasta täiendavat rahastust ja millega kehtestati täiendav tollimaks, mida nimetatakse ajutiseks kaitsvaks lisatollimaksuks. 25. septembril 2018 võttis Alžeeria vastu täidesaatva dekreedi nr 18-230, milles sätestati selliste kaupade loetelu koostamise ja kehtestamise kord, mille suhtes kohaldatakse ajutist kaitsvat lisatollimaksu ja vastavaid määrasid. Selle põhjal kehtestati kaubandusministeeriumi 26. jaanuari 2019. aasta määrusega (jõustus 27. jaanuaril 2019) loetelu kaupadest, mille suhtes kohaldatakse ajutist kaitsvat lisatollimaksu. Loetelu muudeti kaubandusministeeriumi 8. aprilli 2019. aasta määrusega. Selle tollimaksu määr on 30–200 % kaupade väärtusest. Muudetud loetelu sisaldab kokkuvõttes rohkem kui 992 tariifirida, mis hõlmavad põllumajandustooteid, töödeldud põllumajandustooteid ja mitmeid tarbekaupu. Selliste meetmete vastuvõtmine viitab sellele, et Alžeeria ei täida assotsieerimislepingu artiklis 9 sätestatud kohustust kaotada järk-järgult tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse Alžeerias Euroopa Liidust pärit toodete impordi suhtes. Samuti näib, et Alžeeria ei täida assotsieerimislepingu artikliga 14 ette nähtud korda, mida kohaldatakse põllumajandus-, kalandus- ja töödeldud põllumajandustoodete suhtes. Uute tollimaksude või samaväärse toimega maksude kehtestamine impordi suhtes viitab sellele, et Alžeeria ei järgi assotsieerimislepingu artiklit 17.

c)27. detsembril 2017 võttis Alžeeria vastu seaduse nr 17-11, milles käsitleti 2018. aasta finantsseadust. Selle seaduse artikliga 115 suurendati tollimakse, mida kohaldatakse 129 tariifirea suhtes, mis hõlmavad muu hulgas telekommunikatsioonivahendite komponente, modemeid, kaableid ja elektriseadmeid. Mõningate toodete tollimaksumäär tõusis 0–5 %-lt 30 %-le ja mõningate teiste oma 30 %-lt 60 %-le. See meede näib olevat vastuolus muu hulgas assotsieerimislepingu artikliga 17, sest selle vastuvõtmine tähendab, et Alžeeria kohaldab nende toodete impordi suhtes uusi tollimakse.

d)2015. aastal kehtestas Alžeeria 15. juuli 2015. aasta seadusega nr 15-15 (kaupade importimise ja eksportimise suhtes kohaldatavate üldnormide kohta) ja 6. detsembri 2016. aasta täidesaatva dekreediga nr 15-306 (millega määratakse kindlaks toodete ja kaupade impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise tingimused ja üksikasjad) impordi- ja ekspordilitsentside väljastamise süsteemi. Need litsentsisüsteemid puudutavad automaatset ja mitteautomaatset litsentsimist ning annavad valitsusele õiguse nõuda, et väljastatavad impordilitsentsid kantaks kaubandusministeeriumi haldusnimekirjadesse. See meede näib olevat vastuolus muu hulgas assotsieerimislepingu artikliga 17, sest see annab õigusliku aluse uutele kvantitatiivsetele piirangutele või uutele samaväärse toimega meetmetele.

e)30. septembril 2019 avaldas Alžeeria pankade ja finantsasutuste organisatsioon ringkirja nr 479/DG/2019, milles viidati rahandusministeeriumi kabinetiülema 29. septembri 2019. aasta kirjale nr 189/CC/MF/2019, millega kehtestati mobiiltelefonide ja elektriliste kodumasinate impordi suhtes uued piiravad meetmed, mis koosnevad kolmest elemendist. Esiteks kehtib impordi eest tasumisel kohustuslik üheksakuuline edasilükkamisperiood. Teiseks peavad ettevõtjad eelistama alati kui võimalik riikliku meretranspordisuutlikkuse kasutamist. Kolmandaks on import lubatud ainult selliste lepingute raames, mis kasutavad võimaluste piires Incotermsi klauslit „franko laeva pardal“. 31. detsembril 2019 laiendati kohustust kasutada klauslit „franko laeva pardal“ kõigi toodete impordile. 25. ja 26. detsembril 2019 avaldati veel kaks ringkirja (nr 643/DG/2019 ja nr 645/DG/2019), milles anti lisateavet selle kohta, kuidas kohustust kasutada riiklikke mereveoettevõtjaid ja klauslit „franko laeva pardal“ kohaldatakse. Need meetmed näivad olevat vastuolus muu hulgas assotsieerimislepingu artikliga 17, eelkõige maksetingimuste ja klausli „franko laeva pardal“ osas, sest need võivad kujutada endast uusi kvantitatiivseid piiranguid toodete Alžeeriasse importimisele või samaväärse toimega meetmeid. Need meetmed näivad olevat vastuolus ka assotsieerimislepingu artiklitega 30, 32 ja 34, sest need ei näi olevat kooskõlas Alžeeria kohustustega, mis on seotud Euroopa Liidu teenuste ja teenuseosutajate kohtlemisega. Mis puudutab meretransporti, eelkõige riiklike mereveoettevõtjate kasutamise kohustuse kehtestamist, siis näib, et Alžeeria ei järgi põhimõtet tagada rahvusvahelisele turule ja liiklusele kaubandusalustel põhinev piiranguteta juurdepääs, ning kohaldab meetmeid, mis näivad piiravat varjatult rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba osutamist või põhjustavat selles vallas ebavõrdset kohtlemist. Lisaks näib, et maksetega seoses üheksakuulise edasilükkamisperioodi kehtestamisega ei järgi Alžeeria ka assotsieerimislepingu artiklit 38.

Alžeeria kohaldatavate eespool nimetatud piiravate meetmete tõttu on märkimisväärselt vähenenud tema ja Euroopa Liidu vaheline kauplemine kõnealuste toodete ja teenustega.

Pärast assotsiatsiooninõukogu poole pöördumist toimusid 2020. aasta 29. septembrist 7. detsembrini konsultatsioonid. Konsultatsioonide käigus algatasid lepinguosalised arutelu assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõu üle.

Investeeringute, kaubanduse ja teenuste allkomitee 28. oktoobril 2020 toimunud seitsmendal koosolekul ja assotsiatsiooninõukogu liikmete mitteametlikul koosolekul kinnitasid Euroopa Liit ja Alžeeria oma ühist eesmärki lahendada kõnealune vaidlus assotsiatsiooninõukogu otsusega.

Assotsiatsiooninõukogu otsuses tuleb võtta arvesse asjaolu, et Alžeeria ei ole 29. septembri 2020 kohtumisel tehtud avalduse kohaselt võtnud oma siseriiklike õigusaktide alusel vastu automaatse ja mitteautomaatse litsentsimise süsteeme toodete importimiseks või eksportimiseks.

Lisaks märkis Alžeeria 7. detsembri 2020. aasta koosolekul, et kavatseb kaotada autode impordi suhtes kohaldatavad piirangud 1. jaanuaril 2021.

Assotsiatsiooninõukogu otsus peab sisaldama mõlema lepinguosalise ühist tõlgendust selle kohta, kas Alžeeria vastuvõetud meetmed, mis on vaidluse põhjuseks, on kooskõlas assotsieerimislepingu sätetega, ning selles tuleb nimetada meetmed, mida Alžeeria peab võtma. Sellega seoses tuleb määrata kindlaks Alžeeriale võimaldatav üleminekuperiood ja menetlus juhuks, kui Alžeeria otsust ei täida.

Tuleb märkida, et Alžeeria ei ole nõukogu otsuse ettepanekule lisatud assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõu kohta veel oma märkusi esitanud. Seepärast on tõenäoline, et edasiste läbirääkimiste käigus võidakse eelnõu teksti oluliselt muuta.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Assotsiatsiooninõukogu on lepinguga, st assotsieerimislepinguga loodud organ.

Akt, mille assotsiatsiooninõukogu peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kavandatav akt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv kooskõlas assotsieerimislepingu artikli 94 teise lõigu ja artikli 100 lõikega 3.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab.

Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.

4.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.KAVANDATAVA ÕIGUSAKTI AVALDAMINE

Kuna assotsiatsiooninõukogu aktiga kehtestatakse Alžeeria suhtes assotsieerimislepinguga ette nähtud kohustustest üleminekuperioodil kehtivad täiendavad erandid, on asjakohane see pärast vastuvõtmist avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

2021/0117 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel 22. aprilli 2002. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna kokkuleppega (millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon) loodud assotsiatsiooninõukogus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)22. aprilli 2002. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna kokkulepe, millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon (edaspidi „leping“), sõlmiti liidu nimel nõukogu 18. juuli 2005. aasta otsusega 2005/690/EÜ 1 ja jõustus 1. septembril 2005.

(2)Assotsiatsiooninõukogu loodi lepingu artikli 92 esimese lõiguga.

(3)Lepingu artikli 100 lõike 2 kohaselt võib assotsiatsiooninõukogu vastu võtta otsuse, et lahendada vaidlus, millega seoses üks lepinguosalistest on tema poole pöördunud.

(4)24. juuni 2020. aasta verbaalnoodiga pöördus Euroopa Liit assotsiatsiooninõukogu poole seoses vaidlusega, mis puudutab lepingu tõlgendamist ja kohaldamist.

(5)Vaidlus puudutab mitut kaubandusmeedet, mida Alžeeria on kohaldanud alates 2015. aastast, eelkõige autode importimise keeld, 992 tariifirea suhtes kohaldatavate ajutiste kaitsvate lisatollimaksude vastuvõtmine, 129 tariifirea suhtes kohaldatavate lisatollimaksude vastuvõtmine, impordi- või ekspordilitsentside väljastamise süsteemi kehtestamine, impordi eest tasumisel kohustusliku üheksakuulise edasilükkamisperioodi kehtestamine ning muud lepingutingimusi puudutavad korraldused impordi valdkonnas.

(6)29. septembril 2020 ja 7. detsembril 2020 toimunud konsultatsioonide käigus algatasid lepinguosalised töö, mis on seotud assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõuga, milles käsitletakse kõnealuse vaidluse lahendamist.

(7)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel assotsiatsiooninõukogus võetav seisukoht, kuna kavandatav otsus on liidule siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel 22. aprilli 2002. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna kokkuleppe (millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon) artikli 92 esimese lõiguga loodud assotsiatsiooninõukogus võetav seisukoht põhineb akti eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Euroopa Komisjon avaldab assotsiatsiooninõukogu otsuse pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    ELT L 265, 10.10.2005, lk 1.

Brüssel,10.5.2021

COM(2021) 230 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel 22. aprilli 2002. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna kokkuleppega (millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon) loodud assotsiatsiooninõukogus


EELNÕU

ELi-ALŽEERIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr …,

XX …….. 2021,

milles käsitletakse lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidluse lahendamist

ELi-ALŽEERIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa-Vahemere piirkonna kokkulepet, millega kehtestatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline assotsiatsioon (edaspidi „leping“), eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni (kaubanduse peadirektoraadi) 24. juuni 2020. aasta verbaalnooti (2020)3283036, millega Euroopa Liit pöördus kooskõlas lepingu artikli 100 lõikega 1 assotsiatsiooninõukogu poole seoses vaidlusega, mis puudutab lepingu tõlgendamist ja kohaldamist,

ning arvestades järgmist:

(1)    Leping jõustus 1. septembril 2005 ja selle osalised on kohustatud võtma kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

(2)    Alžeeria on alates 2015. aastast rakendanud kaubandusmeetmeid, eelkõige meetmeid, mida on kirjeldatud järgmistes põhjendustes ning mis takistavad kahepoolset kaubandust lepinguosaliste vahel ja on lepinguga vastuolus.

(3)    7. jaanuaril 2018 võttis Alžeeria vastu täidesaatva dekreedi nr 18-02, mille kohaselt on keelatud teatavate toodete importimine. Asjaomaste toodete loetelu muudeti hiljem mitu korda (viimati 27. jaanuaril 2019 täidesaatva dekreediga nr 19-12) ja see sisaldab praegu autosid ja erasõidukeid, mis kuuluvad tariifirubriikidesse 87.01–87.05.

(4)    11. juulil 2018 võttis Alžeeria vastu seaduse nr 18-13, milles käsitleti 2018. aasta täiendavat rahastust ja millega kehtestati täiendav tollimaks, mida nimetatakse ajutiseks kaitsvaks lisatollimaksuks; tollimaks jõustati 25. septembri 2018. aasta täidesaatva dekreediga nr 18-230, milles on sätestatud selliste kaupade loetelu koostamise ja kehtestamise kord, mille suhtes kohaldatakse ajutist kaitsvat lisatollimaksu ja vastavaid määrasid, ning kaubandusministeeriumi 26. jaanuari 2019. aasta määrusega, mis jõustus 27. jaanuaril 2019. Loetelu kaupadest, mille suhtes kohaldatakse kehtestatud ajutist kaitsvat lisatollimaksu, on muudetud kaubandusministeeriumi 8. aprilli 2019. aasta määrusega.

(5)    Kaitsva lisatollimaksu määr on 30–200 % kaupade väärtusest. Seda kohaldatakse muudetud loetelu suhtes, mis sisaldab kokkuvõttes rohkem kui 992 tariifirida, mis hõlmavad peamiselt põllumajandustooteid, töödeldud põllumajandustooteid ja mitmeid tarbekaupu.

(6)    27. detsembril 2017 võttis Alžeeria vastu seaduse nr 17-11, milles käsitletakse 2018. aasta finantsseadust. Seaduse artikliga 115 suurendati tollimakse, mida kohaldatakse 129 tariifirea suhtes, mis hõlmavad muu hulgas telekommunikatsioonivahendite komponente, modemeid, kaableid ja elektriseadmeid.

(7)    Mõningate toodete tollimaksumäär tõusis 0–5 %-lt 30 %-le ja mõningate teiste oma 30 %-lt 60 %-le.

(8)    Alžeeria kehtestas 15. juuli 2015. aasta seadusega nr 15-15 (kaupade importimise ja eksportimise suhtes kohaldatavate üldnormide kohta) ja 6. detsembri 2016. aasta täidesaatva dekreediga nr 15-306 (millega määratakse kindlaks toodete ja kaupade impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise tingimused ja üksikasjad) impordi- ja ekspordilitsentside väljastamise süsteemi.

(9)    Kõnealused litsentsisüsteemid puudutavad automaatset ja mitteautomaatset litsentsimist ning annavad valitsusele õiguse nõuda, et väljastatavad impordilitsentsid kantaks kaubandusministeeriumi haldusnimekirjadesse.

(10)    30. septembril 2019 avaldas Alžeeria pankade ja finantsasutuste organisatsioon ringkirja nr 479/DG/2019, milles viidati rahandusministeeriumi kabinetiülema 29. septembri 2019. aasta kirjale nr 189/CC/MF/2019, millega kehtestati mobiiltelefonide ja elektriliste kodumasinate impordi suhtes uued piiravad meetmed, mis koosnevad järgmisest kolmest elemendist:

a) impordi eest tasumisel kohustusliku üheksakuulise edasilükkamisperioodi kehtestamine;

b) korraldus ettevõtjatele eelistada alati kui võimalik riikliku meretranspordisuutlikkuse kasutamist, ja

c) reegel, mille kohaselt on import lubatud ainult selliste lepingute raames, mis kasutavad võimaluste piires Incotermsi klauslit „franko laeva pardal“. Seda nõuet laiendati 31. detsembril 2019 kõigi toodete impordile.

(11)    25. ja 26. detsembril 2019 avaldatud ringkirjadega nr 643/DG/2019 ja nr 645/DG/2019 anti lisateavet selle kohta, kuidas kohustust kasutada riiklikke mereveoettevõtjaid ja klauslit „franko laeva pardal“ kohaldatakse.

(12)    Euroopa Liit juhib tähelepanu negatiivsele mõjule, mida kehtestatud meetmed kaubandusele avaldavad.

(13)    2018. aasta mais kutsus assotsiatsiooninõukogu oma ühisdeklaratsioonis lepinguosalisi üles leidma võimalikult kiiresti lahendused.

(14)    2018. aastal moodustati kõrgetasemeline töörühm, mis kohtus neljal korral. Hoolimata korduvast kõrgetasemelisest sekkumisest ja sihipärastest poliitilistest jõupingutustest ei ole töörühm lahendust leidnud.

(15)    Euroopa Liidu arvates on eespool nimetatud meetmed vastuolus lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega, eelkõige lepingu artiklitega 9, 14, 17, 30, 32, 34 ja 38.

(16)    24. juunil 2020 pöördus Euroopa Liit kooskõlas lepingu artikli 100 lõikega 1 assotsiatsiooninõukogu poole ja edastas kogu teabe, mida on vaja kõnealuse vaidluse läbivaatamiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

(17)    29. septembril 2020 ja 7. detsembril 2020 korraldasid lepinguosalised konsultatsioonid.

(18)    Alžeeria kinnitas, et tema meetmed olid vajalikud selleks, et kaitsta noori tööstusharusid majanduse mitmekesistamise poliitika raames, kehtestada kaitsemeetmed majandussektorites, kus esineb impordist tulenev surve, hoida ära ebaausat konkurentsi ja ületada tõsised maksebilansiraskused.

(19)    Euroopa Liit leiab, et olulised tingimused, mis võimaldavad kohaldada artiklis 11 (noored tööstusharud), 22 (dumping), 24 (kaitsemeetmed) või 40 (maksebilanss) sätestatud erandeid, ei ole täidetud ning et Alžeeria ei ole järginud selliste meetmete vastuvõtmiseks ettenähtud menetlustingimusi, nagu lepinguosalistevahelised eelnevad konsultatsioonid ja mõnel juhul ka assotsiatsiooninõukogu otsuse vastuvõtmine.

(20)    Lepinguosalised toetavad vaidluse lahendamist otsusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.    Lepinguosalised nõustuvad tõlgendusega, mille kohaselt kujutab tariifirubriikidesse 87.01–87.05 kuuluvate autode ja erasõidukite importimise keeld, mille Alžeeria on kehtestanud, kaupade impordi uut kvantitatiivset piirangut või samaväärse toimega meedet, mis on vastuolus lepingu artikliga 17. Lepingu artiklit 11, mille kohaselt on lepinguosalistel lubatud teha noortele tööstusharudele erandeid, ei kohaldata lepingu artiklis 17 sätestatud kohustuste suhtes.

2.    Alžeeria kohustub kaotama selle piirangu hiljemalt […].

Artikkel 2

1.    Lepinguosalised nõustuvad tõlgendusega, mille kohaselt on ajutiste kaitsvate lisatollimaksude kehtestamine Alžeeria poolt vastuolus assotsieerimislepingu artiklis 9 sätestatud kohustusega kaotada järk-järgult tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse Alžeerias Euroopa Liidust pärit tööstustoodete impordi suhtes, ning lepingu artikliga 14 ette nähtud korraga, mida kohaldatakse põllumajandus-, kalandus- ja töödeldud põllumajandustoodete suhtes. Lisaks kujutavad ajutised kaitsvad lisatollimaksud endast uusi imporditollimakse või samaväärse toimega makse, mis on lepingu artikli 17 kohaselt keelatud.

2.    Lepingu artikliga 24 ette nähtud kaitsemeetmete või tõsiste maksebilansiraskuste ületamiseks vajalike meetmete kohaldamise tingimused ei ole täidetud.

3.    Alžeeria kohustub langetama kohaldatava ajutiste lisatollimaksude määra 50 %-le seadusjärgsest maksust hiljemalt […] ja kaotama need tollimaksud Euroopa Liidust pärit toodete puhul […].

Artikkel 3

1.    Lepinguosalised nõustuvad tõlgendusega, mille kohaselt on selliste tollimaksude suurendamine, mida kohaldatakse 129 tariifirea suhtes, mis hõlmavad muu hulgas telekommunikatsioonivahendite komponente, modemeid, kaableid ja elektriseadmeid (mõningate toodete tollimaksumäära tõsteti 0–5 %-lt 30 %-le ja mõningate teiste oma 30 %-lt 60 %-le) vastuolus lepingu artikliga 9 ettenähtud tollimaksude vähendamisega ja nende suurendamise keeluga, mis on sätestatud lepingu artiklis 17.

2.    Noortele tööstusharudele lepingu artikli 11 kohase erandi tegemise tingimused, mis lubavad kohaldada artikliga 24 ette nähtud kaitsemeetmeid või tõsiste maksebilansiraskuste ületamiseks vajalikke meetmeid, ei ole täidetud.

3.    Alžeeria kohustub tühistama Euroopa Liidust pärit toodete puhul tollimaksude suurendamise hiljemalt […].

Artikkel 4

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas lepingu artikliga 17 mitte kohaldama lepinguosaliste territooriumilt pärit toodete impordi või ekspordi suhtes automaatse või mitteautomaatse litsentsimise süsteemi, välja arvatud assotsieerimislepingus sätestatud erandi korral.

Artikkel 5

1.    Lepinguosalised tunnistavad, et õiguslikult mittesiduvad soovitused võivad kaubandust takistada, mis on vastuolus lepingust tulenevate kohustustega. Lepinguosalised nõustuvad tõlgendusega, mille kohaselt on impordi eest tasumisel kohustusliku üheksakuulise edasilükkamisperioodi kehtestamine, korraldus ettevõtjatele eelistada alati kui võimalik riikliku meretranspordisuutlikkuse kasutamist, ja reegel, mille kohaselt on import lubatud ainult selliste lepingute raames, mis kasutavad võimaluste piires Incotermsi klauslit „franko laeva pardal“, vastuolus lepingu artiklitega 17, samuti artiklitega 30, 32 ja 34.

2.    Lepingu artikliga 40 ette nähtud tõsiste maksebilansiraskuste ületamiseks vajalike meetmete kohaldamise tingimused ei ole täidetud.

3.    Alžeeria kohustub tühistama lõikes 1 osutatud korraldused ja soovitused hiljemalt […].

Artikkel 6

1.    Alžeeria teavitab Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraati meetmetest, mis on võetud assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning mis on nähtud ette artikli 1 lõikega 2, artikli 2 lõikega 3, artikli 3 lõikega 3 ja artikli 5 lõikega 3. Alžeeria edastab teate koopia assotsiatsiooninõukogule ning investeeringute, kaubanduse ja teenuste allkomiteele.

2.    Euroopa Liidu kirjaliku taotluse korral annab Alžeeria lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks võetud meetmete kohta lisateavet.

Artikkel 7

Kui Alžeeria ei ole teatanud käesoleva otsuse jõustamiseks võetud meetmetest hiljemalt 15. päeval pärast asjakohases sättes osutatud tähtaja möödumist või kui Euroopa Liit peab teatatud meetmeid ebapiisavaks, on Euroopa Liidul kooskõlas lepingu artikli 104 lõikega 2 õigus peatada lepingutest tulenevad kontsessioonid või muud kohustused, arvestades, et assotsiatsiooninõukogu on saanud kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks eesmärgiga leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

[koht] ... [kuupäev] ...

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

……