EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.4.2021

COM(2021) 202 final

2021/0105(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

masinavaldkonna toodete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 165 final} - {SWD(2021) 82 final} - {SWD(2021) 83 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Masinadirektiiviga 1  on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 (õigusaktide ühtlustamine) alusel kehtestatud õigusraamistik masinate laskmise kohta ühtsele turule. Masinadirektiivi üldeesmärgid on i) tagada masinate vaba liikumine siseturul ning ii) tagada kasutajate ja teiste ohustatud isikute kaitse kõrge tase. Masinadirektiivis on järgitud ELi õigusaktide uue lähenemisviisi põhimõtteid. See on teadlikult sõnastatud tehnoloogianeutraalsena, mis tähendab, et selles on sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded (edaspidi „ohutusnõuded“), mida tuleb järgida, kuid ei ole ette nähtud ühtegi konkreetset tehnilist lahendust nende nõuete täitmiseks. Tehnilise lahenduse valimise õigus jäetakse tootjatele, mis annab neile võimaluse innovatsiooniks ja uue konstruktsiooni väljatöötamiseks.

REFITi raames hindamise 2 ajal kinnitasid kõik huvitatud isikud, et see direktiiv on oluline õigusakt, samas nähti vajadust seda täiustada, lihtsustada ja turu vajaduste järgi kohandada. Mõned Euroopa Parlamendi liikmed avaldasid toetust masinadirektiivi läbivaatamisele, eelkõige vajadusele viia õigusaktid 21. sajandi tasemele ja edendada Euroopa Liidu majanduse uuenduslikkust.

Masinate tooteohutuse direktiivi 2006/42/EÜ (masinadirektiivi) läbivaatamine aitab komisjoni 2020. aasta tööprogrammi prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“ 3 raames kaasa digipöördele ja ühtse turu tugevdamisele. Uute tehnoloogiate ja nende mõju kohta ohutust käsitlevatele õigusaktidele avaldas komisjon 2020. aasta veebruaris tehisintellekti käsitleva valge raamatu, millele on lisatud „Aruanne selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele“ 4 . Selles aruandes analüüsiti uute tehnoloogiate mõju ja nendega seotud lünki liidu ohutusalastes õigusaktides ning jõuti järeldusele, et praegustes tooteohutust käsitlevates õigusaktides (eelkõige masinadirektiivis) on palju kõrvaldamist vajavaid puudusi. Veelgi olulisemaks on see saanud COVIDi pandeemiast jätkusuutliku taastumise tagamisel, sest masinaehitus on masinatööstuse olulise osana ELi majanduses üks tööstuse alustalasid.

Pidades silmas masinadirektiivi mõjuhinnangus 5 esile toodud ja välja töötatud elementide käsitlemist ning komisjoni poliitikaeesmärkide järgimist digipöörde vallas, püütakse käesoleva ettepanekuga lahendada järgmised probleemid:

Probleem 1: masinadirektiivis ei ole piisavalt arvesse võetud kujunemisjärgus tehnoloogiatest tulenevaid uusi riske.

Selleks et suurendada usaldust digitehnoloogiate vastu, peab masinadirektiiv tagama nende tehnoloogiate korral õiguskindluse. Masinadirektiivi lüngad võivad tootjate võrdseid võimalusi takistades vähendada selle tõhusust.

Sellele probleemile lahenduste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmesuguseid riske. Esiteks tuleb silmas pidada riske, mis võivad tuleneda inimeste otsesest koostööst robotitega, mis on ette nähtud suhtlema inimeste ja töötajatega, sest koostöörobotite hulk kasvab hüppeliselt. Teine riski allikas on ühendatud masinad. Kolmas murettekitav valdkond on see, kuidas tarkvarauuendused mõjutavad masina tööomadusi pärast selle turule laskmist. Neljas murettekitav valdkond on seotud tootjate suutlikkusega viia enne toote turule laskmist läbi masinõpperakenduste täielik riskihindamine. Peale selle näeb praegune masinadirektiiv autonoomsete masinate ja kaugjärelevalvejaamade korral ette, et masina liikumise eest vastutab juht või operaator. Juht võib sõita masinal või liikuda koos masinaga või juhtida masinat kaugjuhtimise teel, kuid juhi puudumise võimalust ei ole ette nähtud ja nõudeid autonoomsete masinate kohta ei kehtestata.

Probleem 2: (i) õiguskindlusetus kohaldamisala ja määratluste ebaselguse tõttu; (ii) tavatehnoloogiate võimalikud ohutuslüngad.

Masinadirektiivi kohaldamisala ja määratluste õiguskindlust on vaja suurendada, sest tootjatel on raske aru saada, missugust õigusraamistikku nad peavad kohaldama. Kindlaks tehti mõned kattuvused või vastuolud ELi teiste valdkondlike õigusaktidega. Direktiivis määratletud mõistetest tekitas mõiste „osaliselt komplekteeritud masin“ määratlus palju probleeme seoses eelkõige mõiste „masin“ piiri selgitamisega ja „masina“ määratlust on täpsustatud. Samuti on vaja selgitada transpordivahendite väljajätmist ja suurendada järjekindlust selliste madalpingedirektiiviga 2014/35/EL 6 hõlmatud toodete väljajätmisel, millel on Wi-Fi funktsioon.

Levinud on ka tava, et turule lastud masinaid muudetakse näiteks mingi funktsiooni lisamise või toimivuse parandamise eesmärgil. Probleem seisneb selles, et kui masinat tootja nõusolekuta oluliselt muudetakse, siis võib juhtuda, et see ei vasta enam olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Praeguses masinadirektiivis seda olukorda ei käsitleta.

Tavatehnoloogiate kohta, mis ei ole seotud uute tehnoloogiatega, on mitu nõuet, mille korral on leitud, et need ei ole piisavalt selged või ei taga piisavat ohutust või on liiga ettekirjutavad ja võivad takistada innovatsiooni. Need nõuded käsitlevad tõstevahendite paigaldamist, aeglasi tõstukeid, istmeid, ohtlike ainete eest kaitsmist, õhuliine ning kantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate vibratsiooni.

Probleem 3: kõrge riskitasemega masinate kohta ei ole piisavalt õigusnorme.

Mõned liikmesriigid ja sidusrühmad peavad kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist sobivamaks, et tulla toime teatavatest masinarühmadest tulenevate suurte riskidega.

Samuti on probleemiks, et praegune I lisas esitatud kõrge riskitasemega masinate loetelu koostati 15 aastat tagasi ja turg on pärast seda palju muutunud. Loetelust on vaja eemaldada need, mida ei peeta enam kõrge riskitasemega masinateks, ja/või loetellu lisada uued masinad (näiteks need, millesse on integreeritud tehisintellektipõhised ohutusfunktsiooniga süsteemid).

Probleem 4: ulatuslikust paberipõhisest dokumentatsioonist tulenevad rahalised ja keskkonnakulud.

Masinadirektiivis nõutakse, et tootjad peavad esitama vajaliku teabe masina kohta, näiteks juhendi. Selleks et tagada juhendi kättesaadavus igale masina kasutajale, peeti kõige paremini toimivaks variandiks trükiversiooni esitamist. Kuid sestsaadik on kasvanud interneti ja digitehnoloogia kasutamine. Trükiversiooni tagamise nõue suurendab ettevõtjate kulusid ja halduskoormust ning kahjustab keskkonda. Siiski tuleb arvesse võtta ka seda, et mõnede kasutajate arvutiteadmised on väiksemad, mõnes keskkonnas ei ole internetiühendust ja mõne tooteversiooni kohta ei pruugi digijuhendit olemas olla.

Probleem 5: vastuolud muude tooteohutust käsitlevate liidu õigusaktidega.

Uus õigusraamistik on meetmepakett, mille eesmärk on koondada kõik elemendid, mida läheb vaja tervikliku õigusraamistiku tulemuslikuks toimimiseks, et tagada nii tööstustoodete ohutus ja vastavus mitmesuguste avalike huvide kaitsmiseks kehtestatud nõuetele kui ka ühtse turu hea toimimine. Komisjoni peamine eesmärk on viia tooteid käsitlevad ühtlustamisõigusaktid kooskõlla otsuse nr 768/2008/EÜ erisätetega. Kuigi masinadirektiiv on juba uue lähenemisviisi direktiiv, ei ole see uue õigusraamistikuga veel vastavusse viidud.

Kui masinadirektiiv jäetaks uue õigusraamistikuga vastavusse viimata, tekiksid vastuolud muude tooteid käsitlevate ELi õigusaktidega.

Probleem 6: ülevõtmisest tulenevad erinevused tõlgendamises.

Praegu on masinaid käsitlevaks õigusaktiks direktiiv, mis jätab liikmesriikidele võimaluse valida õiguslike eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid, mistõttu vahendite haldajad tõlgendavad masinadirektiivi sätteid erinevalt, põhjustades õiguskindlusetust ja ühtsuse puudumist kogu ühtsel turul. Peale selle on mõnes liikmesriigis direktiivi ülevõtmisega viivitatud.

1.2.Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus on kooskõlas ühtse turu meetmepaketiga, 7 milles tõsteti esile vajadust taastada tarbijate kindlustunne turul olevate toodete kvaliteedi suhtes ja turujärelevalve tõhustamise olulisust. Sel eesmärgil on masinamäärus viidud vastavusse otsuse nr 768/2008/EÜ sätetega 8 .

Peale selle tugevdab see sidusust madalpingedirektiiviga 2014/35/EL, 9 võttes arvesse, et käesolevast määrusest välja jäetud elektri- ja elektroonikatooted jäetakse välja ka raadioseadmete direktiivist 2014/53/EL, 10  kui neil on Wi-Fi.

1.3.Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas liidu poliitikaga tehisintellekti kohta ja tulevase määrusega tehisintellekti kohta (milles käsitletakse riske, mis mõjutavad masinasse integreeritud tehisintellektipõhiste kõrge riskitasemega süsteemide ohutust, või mis on tulevase masinamääruse kohaselt ohutusseadised).

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka liidu küberturbepoliitikaga, seostades selle tulevaste küberturvalisuse kavadega, mis määruse (EL) 2019/881 alusel võimaldavad tõendada vastavust tulevasele masinamäärusele.

Samuti aitab see kaasa õiguskeskkonna lihtsustamisele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1.Õiguslik alus

Ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, sest määruse eesmärk on ühtlustada masinaid käsitlevad tervisekaitse- ja ohutusnõuded kõigis liikmesriikides ning kõrvaldada masinakaubanduse tõkked liikmesriikide vahel.

2.2.Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna korral) 

Liidu tasandi meetmete lisaväärtuseks on see, et selline reguleerimine aitab kaasa ühtse siseturu (ja digitaalse ühtse turu) arengule, tagab tööstuse valdkonnas õiguskindluse ja võrdsed võimalused ning paneb aluse kõrgele usaldustasemele masinate kasutajate seas.

2.3.Proportsionaalsus

Selle poliitikavariandi korral käsitletakse kõiki kindlaks tehtud probleeme kõige tulemuslikumal ja tõhusamal viisil, esitades muudetud masinadirektiivi, mis täidab oma eesmärki nii praegu kui ka edaspidi, ning tagatakse kooskõla olemasolevate õigusaktidega tooteohutuse kohta ja tulevase raamistikuga tehisintellekti jaoks.

Poliitikavariandis 3 lisatakse uusi nõudeid ja selgitatakse olemasolevaid nõudeid sihipäraselt ja proportsionaalselt ning ainult siis, kui see on vajalik ja teatavat tüüpi masinate korral sageli kohaldatav. Praeguse õigusakti kohaldamisala, mõistete ja nõuete õigusselgust parandatakse, sealhulgas selles osas, mis käsitleb uutest tehnoloogiatest tulenevaid riske ja suunab valdkonna standardimistegevust, suurendab ohutust ja tagab kõrgema usaldustaseme ning tööstuse konkurentsivõime (digitaalsel) turul. Samuti kohandatakse kõrge riskitasemega masinaid tehnika arenguga, kaotatakse sisekontrolli võimalus kõrge riskitasemega masinate vastavushindamisel ning tagatakse täielik kooskõla tehisintellektimääruse ettepanekuga. Selles esitatakse tööstusharus pikisilmi oodatav koormuse vähendamise meede, mis võimaldab kasutada digidokumentatsiooni (tagades lõppkasutajatele ja tarbijatele siiski võimaluse saada taotlemise korral tasuta trükiversioon). Peale selle suureneb muudetud masinadirektiivi sidusus ja õiguskindlus, kui see viiakse vastavusse uue õigusraamistikuga ja sellest saab määrus. Proportsionaalsuse tagamiseks hõlmab see poliitikavariant standardimisprotsessi (sealhulgas komisjoni taotlust standardiorganisatsioonidele koostada uusi standardeid üksikasjalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks) ning masinajuhendit üksikasjalike selgituste ja näidete jaoks.

Nagu mõjuhinnangus on selgitatud, järgitakse eelistatud poliitikavariandi korral proportsionaalsuse põhimõtet. Ohutusnõuetes kavandatud muudatused on sihipärased, piirdudes teatavate masinatüüpidega: uute tehnoloogiatega masinad, erimasinad ja kõrge riskitasemega masinad. Koormuse vähendamise meetmed hõlmavad seevastu kõiki masinatüüpe (näiteks olulise muutmise täpsustamine, digidokumendid, uue õigusraamistikuga vastavusse viimine ja määruseks muutmine). Proportsionaalsus tagatakse ka sellega, et masinadirektiiv on tehnoloogianeutraalne. Ettepaneku järgi peavad ohutusnõuete kohta esitatavad selgitused või täiendused rangelt piirduma minimaalsega ning neid täiendatakse komisjoni taotlusega koostada uusi standardeid, et anda standardiorganisatsioonidele volitused töötada välja vabatahtlikud tehnilised lahendused.

2.4.Vahendi valimine 

Lisaks sellele on masinadirektiivi aluseks täieliku ühtlustamise põhimõte, mis tähendab, et sellega kehtestatakse ohutuse kõrge tase ega lubata liikmesriikidel kehtestada rangemaid kohustusi. Seetõttu väldiks määruse õiguslik laad paremini olukorda, et liikmesriigid kehtestavad riigisiseseid tehnilisi nõudeid, mis on rangemad praeguse direktiivi I lisas esitatud ohutusnõuetest ja/või on nende ohutusnõuetega vastuolus.

Direktiivi muutmine määruseks ei too kaasa muutusi regulatiivses lähenemisviisis. Täielikult säilivad uue lähenemisviisi tunnusjooned, eeskätt paindlikkus, mida võimaldatakse tootjatele oluliste nõuete täitmiseks kasutatavate meetmete valikul (harmoneeritud standardid või muud tehnilised kirjeldused) ja menetluse valikul olemasolevate vastavushindamismenetluste hulgast, et tõendada vastavust. Õigusakti laad ei mõjuta olemasolevaid õigusaktide rakendamist toetavaid mehhanisme (näiteks standardimisprotsess, töörühmad, turujärelevalve, liikmesriikide halduskoostöö ja juhendite väljatöötamine), mida ka määruse kehtides kasutatakse samamoodi, kui need praegu on kasutusel direktiivi korral.

Kokkuvõttes võimaldab määruste kasutamine siseturgu käsitlevate õigusaktidena vältida ülereguleerimise ohtu, mis on kooskõlas ka sidusrühmade väljendatud eelistusega. Samuti võimaldab see tootjatel tegelda otse määruse tekstiga, ilma et oleks vaja leida ja läbi vaadata 27 ülevõtmisakti. Selle põhjal saab määrust pidada kõigi asjaosaliste jaoks kõige sobivamaks lahenduseks, sest see võimaldab kavandatud õigusakti kiiremini ja ühtsemalt kohaldada ning loob ettevõtjatele selgema õiguskeskkonna.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

3.1.Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Direktiivi hindamisel jõuti järeldusele, et läbivaatamise eesmärgid on järgmised: i) tegeleda uutest tehnoloogiatest tulenevate ohtudega, võimaldades ka tehnika arengut; ii) parandada mõnede masinadirektiivi praeguses tekstis kasutatud kõige olulisemate mõistete ja määratluste õigusselgust; iii) lihtsustada dokumentidele esitatavaid nõudeid, võimaldades kasutada digivormingut, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja ühtlasi ka keskkonnakulusid; iv) tagada kooskõla muude tooteid käsitlevate direktiivide ja määrustega ning parandada õigusnormide täitmist uue õigusraamistikuga vastavusse viimise teel; v) vähendada ülevõtmiskulusid, muutes direktiivi määruseks.

3.2.Konsulteerimine sidusrühmadega

·Erieesmärk nr 1: arvestada kujunemisjärgus digitehnoloogiatest tulenevate uute riskidega

Kuigi enamik sidusrühmade esindajaid leiab, et masinadirektiivis võetakse uuendusi piisavalt arvesse, väljendasid mõned muret kujunemisjärgus digitehnoloogiate võimaliku mõju pärast ohutusele.

·Erieesmärk nr 2: tagada kohaldamisala ja määratluste ühtne tõlgendamine ning parandada tavatehnoloogiate ohutust

Kohaldamisala ja mõistete osas nõustus enamik sidusrühmade esindajaid laiendama masinadirektiivi artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud ja madalpingedirektiiviga hõlmatud madalpingetoodete kohaldamisalast väljajätmist toodetele, millel on Wi-Fi, ja täpsustama osaliselt komplekteeritud masina määratlust. Sidusrühmade seisukohad lahknevad selles, kas turule lastud või kasutusele võetud masina olulise muutmise korral kehtestada vastavushindamise kohustus. Enamik sidusrühmi nõustub suuremal või vähemal määral tavamasinate oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohandamisega, vaid mõnel konkreetsel juhul leitakse, et kohandada ei ole vaja, sest neid riske hõlmavad juba liidu muud õigusaktid.

·Erieesmärk nr 3: hinnata ümber kõrge riskitasemega masinateks peetavad masinad ja hinnata ümber nendega seotud vastavuskontrolli menetlused

Küsimus, kas masinadirektiivi I lisas näidatud võimalus, et tootja teeb sisekontrolli, võib kahjustada ohutust, sai avaliku konsultatsiooni käigus vastakaid vastuseid. Küsitluste vastustes aga arvati sageli, et I lisa kohandamine ja regulaarne ajakohastamine võib tuua kasu.

·Erieesmärk nr 4: vähendada nõutavat paberipõhist dokumentatsiooni

Peaaegu kõik tööstusharu esindavad sidusrühmad tõid esile, et pooldavad digivormingus dokumente. Enamik liikmesriike ja tarbijaorganisatsioone pooldab lisaks paberkandja võimaldamist.

·Erieesmärk nr 5: tagada kooskõla muude tooteohutust käsitlevate õigusaktidega

Uue õigusraamistikuga vastavusse viimine pälvis peaaegu üldise toetuse.

·Erieesmärk nr 6: vältida ülevõtmisest tulenevaid erinevusi tõlgendamises

Enamik sidusrühmi soovib vähendada masinadirektiivi erineva tõlgendamise võimalusi, mis tulenevad ülevõtmisest, ning mainib direktiivi määruseks muutmise võimalikke eeliseid. Tootjate jaoks võib määruseks muutmine kaasa tuua selliste lisakulude vähenemise, mis on seotud tõlgendamise erinevustega liikmesriikides.

3.3.Oskusteabe kogumine ja kasutamine – mõjuhinnang

Komisjon tegi masinadirektiivi läbivaatamise kohta mõjuhinnangu. Õiguskontrollikomitee esitas arvamuse mõjuhinnangu kavandi kohta 5. veebruaril 2021. Komitee arvamus, lõplik mõjuhinnang ja selle kommenteeritud kokkuvõte avaldatakse koos käesoleva ettepanekuga.

3. varianti eelistati järgmistel põhjustel.

Variant 0 tähendab, et meetmeid ei võeta ning kindlaks tehtud probleemide ja küsimustega ei tegelda, nii et probleemid võivad jääda lahendamata ja eesmärgid täitmata.

Variandi 1 kasu on vähene. See ei taga tulemuslikku reageerimist probleemidele.

Variant 2 parandab konkurentsivõimet, vähendades tootjate koormust, kuid ei vähenda ohtlike toodete hulka turul.

Variant 3 seevastu suurendab konkurentsivõimet, minimeerides tootjate koormust, ning suurendab veelgi ohutust, täpsustades või lisades nõudeid. See toob kaasa nõuete täitmisega seotud lisakulud, kuid ka kasu, sest turul on sel juhul vähem ohtlikke tooteid. See on ka kõige tulevikukindlam variant, sest selle raames tegeldakse uutest tehnoloogiatest tulenevate riskidega.

3.4.Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Uue õigusraamistikuga vastavusse viimisega tagatakse direktiivi parem toimimine ja täitmine ning lihtsustamisega vähendatakse tootjate koormust, sest praegu peavad nad toote ohutuse tagamiseks järgima mitut õigusakti, mis nende toodete suhtes kehtivad (näiteks masinad, mille suhtes kohaldatakse nii masinadirektiivi kui ka raadioseadmete direktiivi). See ühtlustab kaitsemeetmete menetluse läbiviimist, sest enne komisjonile teatamist kaasatakse tootjad ja liikmesriigid. Komisjoni otsus tehakse ainult siis, kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele.

Lihtsustamise teine aspekt on tehisintellekti ja masinaid käsitlevate õigusaktide ettepanekute vastastikune täiendavus, mille korral tehisintellekti määrusega delegeeritakse vastavushindamise reguleerimine masinamäärusele, nii et kõigi tehisintellektipõhiste süsteemidega masinate riskihindamise aluseks on ainult tulevane masinamäärus.

Peale selle väldib direktiivi muutmine määruseks liikmesriikides ülevõtmist ning tagab õigusakti ühtse tõlgendamise ja rakendamise.

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5.MUUD ELEMENDID

5.1.Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist, et hinnata nende kasulikku mõju. Määruses nähakse ette, et komisjon vaatab selle regulaarselt läbi ja hindab ning esitab selle kohta avaliku aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.2.Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kohaldamisala ja mõisted

Kavandatava määruse kohaldamisala jääb samaks, kuid seda täpsustatakse, lisades artiklisse 1 reguleerimiseseme, kohandades kohaldamisala sõnastust ja lisades masina määratlusse uue alapunkti koostu kohta, millel on puudu üksnes konkreetse otstarbe täitmiseks laaditav tarkvara. See alapunkt on vaja lisada, et tootjad ei saaks sellist masinat liigitada osaliselt komplekteeritud masinaks. Täpsustatud on ka ohutusseadise määratlust, et selle alla kuuluksid ka mittefüüsilised komponendid, näiteks tarkvara.

Ka olulise muutmise kohta on uus määratlus, et tagada vastavus III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele selliste turule lastud ja/või kasutusele võetud masinate korral, mida oluliselt muudetakse.

Peale selle on lisatud üldmõisted uue õigusraamistiku otsusest nr 768/2008/EÜ.

Määruses täpsustatakse ka muude konkreetsete liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamist, juhul kui teatava masina riske ei ole III lisas käsitletud.

Erandid

Õiguskindluse suurendamiseks jäetakse transpordivahendid kohaldamisalast välja ka muudes liidu õigusaktides peale tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide. Seda on vaja, et masinaid käsitlevate õigusaktide korral vältida arvamust, et need käsitlevad vaikimisi ka sõidukeid. Sõidukite valdkonda nende õigusaktidega ei reguleerita, sest masinaid käsitlevate õigusaktide eesmärk on reguleerida üksnes masina töötamisest tulenevaid riske (näiteks saagimine, kaevamine), mitte aga riske, mis on seotud ainult inimeste või kaupade transportimise funktsiooniga. Samuti tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta tooted, mis kuuluvad madalpingedirektiiviga reguleeritud elektri- ja elektroonikatoodete loetelu erandite hulka, sest üha enamatel nendest toodetest on olemas Wi-Fi funktsioon (näiteks pesumasinad), mistõttu need kuuluvad raadioseadmetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL 11 kohaldamisalasse.

Kõrge riskitasemega masinad

Ettepanekuga nähakse ette kõrge riskitasemega masinate klassifitseerimise normid ja volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas esitatud kõrge riskitasemega masinate loetelu. Kõnealune loetelu on aegunud ning seda tuleb kohandada vastavalt tehnika arengule ja kõrge riskitasemega uut tüüpi masinatele, nagu ohutusfunktsioone täitva tehisintellektiga masinad.

Ettevõtjate kohustused

Ettepanek sisaldab tootjate, importijate ja turustajate kohustusi, mis tuleb viia vastavusse uue õigusraamistiku otsusega nr 768/2008/EÜ. Sellega täpsustatakse asjakohaseid kohustusi, mis on proportsionaalsed ettevõtjate vastutusega. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et kui masinat on vastavalt määratlusele oluliselt muudetud, siis saab muudatuse tegijast masina tootja, kes peab täitma tootja kohustusi. Masinate tarneahela keerukus suureneb, mistõttu on masinate tarneahelas osalevatel kolmandatel isikutel, kes ei ole ettevõtjad, üldine kohustus teha koostööd.

Masinate vastavuse eeldamine

Eelduseks võetakse, et masinad on nõuetekohased, kui tootjad rakendavad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud asjakohaseid harmoneeritud standardeid või nende osi. Kuid harmoneeritud standardite puudumise korral volitatakse komisjoni vastavuse eeldamiseks kasutusele võtma tehnilised kirjeldused. See on varuvariant, mida kasutatakse ainult siis, kui standardiorganisatsioonid ei saa koostada standardit või standardeid vastavalt komisjoni standardimistaotlusele ning III lisa olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Vastavushindamine

Ettepanekus jäetakse tootja tehtava kontrolli võimalus alles selliste masinate korral, mida ei liigitata kõrge riskitasemega masinaks. Kõrge riskitasemega masinate korral aktsepteeritakse siiski ainult kolmanda poole tehtavat sertifitseerimist, isegi kui tootjad rakendavad asjakohaseid harmoneeritud standardeid, kuid vajaduse korral kaalutakse I lisa kohandamist tehnika arenguga ja uue õigusraamistikuga vastavusse viimiseks.

Ettepanekuga ajakohastatakse vastavaid mooduleid kooskõlas uue õigusraamistiku otsusega nr 768/2008/EÜ.

Teavitatud asutused

Teavitatud asutuste nõuetekohane toimimine on tervisekaitse ja ohutuse kõrge taseme tagamiseks ja kõigi uue lähenemisviisi süsteemi huvitatud isikute usalduse saavutamiseks väga oluline. Seetõttu nähakse kooskõlas uue õigusraamistiku otsusega ettepanekus ette nõuded vastavushindamisasutuste (teavitatud asutused) eest vastutavatele liikmesriikide ametiasutustele. Sellega jäetakse teavitatud asutuste määramise ja järelevalve lõplik kohustus liikmesriigile.

Liidu turujärelevalve, masinate liidu turule sisenemise kontrollimine ja liidu kaitsemeetmete menetlus

Ettepanekuga lõimitakse uue õigusraamistiku otsuse nr 768/2008/EÜ sätted. See tugevdab turujärelevalvet ja täpsustab kaitsemeetmete lõpetamise menetlust. Komisjoni tööd lihtsustab see, et komisjoni otsust meetmete kohta on vaja ainult siis, kui teised liikmesriigid ei nõustu meetmega, mida keegi liikmesriikidest võtab ELi turule lastavate toodete korral.

Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded tavamasinate kohta

Masinatega seotud konkreetsete riskide arvesse võtmiseks kohandatakse kavandatavas määruses järgmisi olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või lisatakse neid.

1.1.2. Ohutuse tagamise põhimõtteid on kohandatud, et masina kasutajad saaksid kontrollida masina ohutusfunktsioone.

Hooldust käsitlevat punkti 1.6.1 on kohandatud, et võimaldada õigeaegseid ja turvalisi päästetöid, kui operaator on masinasse kinni jäänud.

Digidokumendid. Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkt 1.7.4 juhendi kohta ja V lisa tootja vastavusdeklaratsiooni kohta võimaldavad tootjatel esitada digivormingus juhendeid ja vastavusdeklaratsiooni. Kuid paberdokumendi esitamine on vastava taotluse korral kohustuslik.

Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkti 1.7.4 juhendi kohta on kohandatud ka selleks, et saada andmeid masinate põhjustatava ohtlike ainete heite kohta, ning punkte 2.2.1.1 ja 3.6.3.1 kantavate käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate vibratsiooni kohta selleks, et kohandada juhendeid kutsehaiguste vähendamiseks.

Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkti 2.2 kantavate käeshoitavate ja/või käsijuhitavate masinate kohta on kohandatud ohtlike ainete heite kogumiseks või vähendamiseks.

Punkti 3 masinate liikumisest tulenevate riskide vältimise kohta on kohandatud, et käsitleda autonoomsete masinate ja kaugjärelevalvejaamadega seotud riske.

Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkti 3.2.2 liikurmasinate istmete kohta on kohandatud, et suurendada juhtide ohutust.

Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkt 3.5.4 pingestatud õhuliinidega kokkupuute riskide kohta on lisatud, et vältida õnnetusi, kui masinad puutuvad kokku õhuliinidega.

Oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkti 6.2 juhtseadiste kohta on innovatsiooni võimaldamiseks kohandatud nii, et võimalust mööda saaks aeglase kiirusega tõstukite korral kasutada ka muid juhtseadiseid peale isetagastuvate.

Tõstevahendite paigaldamine. Turujärelevalve hõlbustamiseks lisatakse tootja vastavusdeklaratsiooni selle koha aadress, kus masin on püsipaigaldatud (ainult hoonesse või konstruktsiooni paigaldatud tõstemasina korral).

Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded uute digitehnoloogiatega masinate kohta

Riskihindamine, mida tootjad peavad tegema enne masina turule laskmist või kasutuselevõtmist, peab hõlmama ka riske, mis ilmnevad pärast turule laskmist masina edasiarendatavate ja autonoomsete tööomaduste tõttu.

Ohutust mõjutav küberturve

Kolmanda isiku pahatahtlikust tegevusest tulenevate ja masinaohutust mõjutavate riskide käsitlemiseks lisatakse ettepanekuga uus oluline tervisekaitse- ja ohutusnõue 1.1.9 ning täpsustatakse nõuet 1.2.1 juhtsüsteemide ohutuse ja töökindluse kohta.

Inimese ja masina koostoime

Masinad muutuvad võimsamaks, autonoomsemaks ja mõned paistavad inimestega peaaegu sarnasena, mistõttu tuleb kohandada tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis on seotud inimese ja masina kokkupuutega, nagu oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkt 1.1.6 ergonoomika kohta ning punkt 1.3.7 liikuvate osade ja vaimse pingega seotud riskide kohta.

Edasiarenduspotentsiaaliga masinad

Kuigi tehisintellektipõhise süsteemi riske reguleeritakse tehisintellekti käsitlevate liidu õigusaktidega, tuleb ettepanekuga tagada, et kogu masin on ohutu, võttes arvesse masina komponentide, sealhulgas tehisintellektipõhiste süsteemide koostoimet. Selleks on kohandatud järgmisi olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid: üldpõhimõtted, punkt 1.1.6 ergonoomika kohta, punkt 1.2.1 juhtsüsteemi ohutuse ja töökindluse kohta ning punkt 1.3.7 liikuvate osade ja vaimse pingega seotud riskide kohta.

Masinate ohutuse jälgitavus

Masinate ohutus sõltub üha enam tarkvara toimimisest pärast masina turule laskmist. Vastavushindamise läbiviimise ja turujärelevalve toetamiseks on mõned uued nõuded lisatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punkti 1.2.1 juhtsüsteemide ohutuse ja töökindluse kohta ning IV lisas esitatud tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud andmete kohta. 

Rakendusaktid

Ettepanekuga volitatakse komisjoni võtma vajaduse korral vastu rakendusakte, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas sätetega, mis on rakendusaktide kohta ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruses (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

Delegeeritud õigusaktid

Ettepanekuga volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte I lisas esitatud kõrge riskitasemega masinate loetelu kohandamiseks, et võtta arvesse tehniliste teadmiste või uute teaduslike tõendite arengut, ning II lisas esitatud ohutusseadiste soovitusliku loetelu kohandamiseks.

Hindamine ja läbivaatamine

Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist, et hinnata nende kasulikku mõju. Määruses nähakse ette, et komisjon vaatab selle regulaarselt läbi ja hindab ning esitab selle kohta avaliku aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Lõppsätted

Kavandatud määrust hakatakse kohaldama 30 kuud pärast selle jõustumist, et anda tootjatele, teavitatud asutustele ja liikmesriikidele aega uute nõuetega kohanemiseks. Kaitseklausli menetlust tuleb aga mehhanismi lihtsustamiseks hakata rakendama varsti pärast käesoleva määruse jõustumist. Direktiivi 2006/42/EÜ kohaselt toodetud toodete ja teavitatud asutuste välja antud sertifikaatide jaoks on ette nähtud üleminekusätted, et võimaldada varud ära kasutada ja tagada sujuv üleminek uutele nõuetele. Direktiiv 2006/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse kavandatud määrusega.

2021/0105 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

masinavaldkonna toodete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 12 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ 13 võeti vastu seoses siseturu loomisega, et ühtlustada masinaid käsitlevad tervishoiu- ja ohutusnõuded kõigis liikmesriikides ning kõrvaldada masinakaubanduse tõkked liikmesriikide vahel.

(2)Masinaehitus on masinatööstuse olulise osana liidu majanduses üks tööstuse alustalasid. Otseselt masinate kasutamisest tulenevate arvukate õnnetuste sotsiaalset maksumust saab vähendada masinate olemuselt ohutu projekteerimise ja valmistamisega ning nõuetekohase paigaldamise ja hooldusega.

(3)Direktiivi 2006/42/EÜ rakendamisel saadud kogemused on näidanud hõlmatud toodete ja vastavushindamise valdkonnas puudujääke ja järjekindlusetust. Seepärast tuleks kõnealuse direktiivi sätteid parandada, lihtsustada ja kohandada turu vajadustega ning sätestada selged õigusnormid masinavaldkonna toodete turul kättesaadavaks tegemise raamistiku kohta.

(4)Õigusnormid, milles sätestatakse masinavaldkonna toodetele esitatavad nõuded (eelkõige olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded) ning vastavushindamismenetlused, peavad kogu liidus olema kõigi operaatorite suhtes ühetaoliselt kohaldatavad ega tohi jätta liikmesriikidele võimalust neid erinevalt rakendada, mistõttu tuleks direktiiv 2006/42/EÜ asendada määrusega.

(5)Liikmesriigid vastutavad oma territooriumil inimeste, eelkõige töötajate ja tarbijate tervise ja ohutuse ning (kui see on asjakohane) koduloomade ja vara kaitsmise eest, eriti seoses masinate kasutamisest tulenevate riskidega. Kahtluste ärahoidmiseks tuleks koduloomade hulka arvata ka põllumajandusloomad.

(6)Euroopa Parlamendi määruses (EÜ) nr 765/2008 14 on sätestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise nõuded, toodete turujärelevalve ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud masinavaldkonna toodete suhtes, et täita selliste liidus kaupade vaba liikumise õigusega toodete nõudeid, mis tagavad kaitse kõrge taseme avalike huvide korral, nagu inimeste tervise ja ohutuse kaitsmine ning (kui see on asjakohane) koduloomade ja vara ning (kui see on asjakohane) keskkonna kaitsmine.

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1020 15 on sätestatud liidu turule tulevate toodete turujärelevalve ja kontrollimise õigusnormid. Kõnealust määrust juba kohaldatakse masinate suhtes, sest direktiiv 2006/42/EÜ on loetletud selle I lisas.

(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ 16 on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mida on kavas kohaldada kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes. Et tagada ühtsus muude tooteid käsitlevate valdkondlike õigusaktidega, on asjakohane viia teatavad käesoleva määruse sätted selle otsusega vastavusse, kui valdkonna vajadused ei nõua teistsugust lahendust. Seepärast tuleks teatavaid määratlusi, ettevõtjate üldisi kohustusi, vastavushindamisasutustele esitatavaid nõudeid ning õigusnorme vastavuse eeldamise, ELi vastavusdeklaratsiooni, CE-märgise, teatamise korra, vastavushindamise ning riski põhjustavate masinavaldkonna toodetega tegelemise kohta kohandada kõnealuse otsuse erisätetega.

(9)Käesolev määrus peaks hõlmama masinavaldkonna tooteid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued (kas liidus asuva tootja valmistatud uued masinavaldkonna tooted või kolmandast riigist imporditud uued või kasutatud masinavaldkonna tooted).

(10)Kui on võimalus, et masinaid hakkab kasutama tarbija, s.t masinavaldkonna tooteid kasutatakse muuks kui kutsealaseks tegevuseks, peaks tootja toodete projekteerimisel ja valmistamisel võtma arvesse, et kasutajal ei ole samasuguseid teadmisi ja kogemusi masinavaldkonna toodete kasutamise kohta, kui on kutsetöö tegijal. Sama kehtib ka tavakasutuse korral, kui masinavaldkonna toodet kasutatakse tarbijale teenuse osutamiseks.

(11)Viimasel ajal on turule toodud üha täiuslikumaid masinaid, mis sõltuvad inimestest vähem. Need masinad, mida tuntakse koostöörobotitena, töötavad kindlaksmääratud ülesannete täitmisel struktureeritud keskkonnas, kuid suudavad selle raames õppida uusi tegevusi ja muutuda autonoomsemaks. Masinate edasine täiustamine, mida juba tehakse või mis on tulemas, hõlmab info töötlemist reaalajas, probleemide lahendamist, liikuvust, andurisüsteeme, õppimist, kohandatavust ja võimet töötada struktureerimata keskkonnas (näiteks ehitusplatsidel). Komisjoni aruandes tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju kohta ohutusele ja vastutusele 17 märgitakse, et selliste uute digitehnoloogiate esilekerkimine nagu tehisintellekt, asjade internet ja robootika tekitab uusi tooteohutusega seotud probleeme. Aruandes jõuti järeldusele, et praegustes tooteohutust käsitlevates õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2006/42/EÜ, on selles osas palju lünki, millega tuleb tegelda. Seega peaks käesolev määrus hõlmama uutest digitehnoloogiatest tulenevaid ohutusriske.

(12)Inimeste tervise ja ohutuse, koduloomade, vara ja (kui see on asjakohane) keskkonna kaitse tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada masinavaldkonna toodete kõigi tarneviiside suhtes, sealhulgas määruse (EL) 2019/1020 artiklis 6 osutatud kaugmüügi suhtes.

(13)Selleks et kõigi kasutajate jaoks tagada õiguskindlus, tuleks käesoleva määruse kohaldamisala esitada selgelt ning määruse kohaldamisega seotud mõisted määratleda võimalikult täpselt.

(14)Vältimaks olukorda, kus sama toodet reguleeritakse kahe õigusaktiga, on asjakohane jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja relvad, sealhulgas tulirelvad, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/853 18 .

(15)Käesoleva määruse eesmärk on käsitleda masina töötamisest tulenevaid riske, mitte aga kaupade või inimeste veoga seotud riske, mistõttu ei tuleks seda kiirusepiirangutest olenemata kohaldada sõidukite suhtes, mille ainus eesmärk on kaupade või inimeste transportimine maanteel, õhus, vees või raudteel. Kuid sellistele sõidukitele või liikurmasinatele paigaldatud masinatel, mis on ette nähtud tööde lihtsustamiseks sellistes kohtades nagu ehitusplatsid või laod (näiteks kallurid ja kahveltõstukid), on siiski masina funktsioon ja seetõttu peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid ning kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid ning selliste sõidukite jaoks projekteeritud ja valmistatud süsteemid, komponendid, eraldi seadmestikud, osad ja varustus, mis kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 19 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 20 kohaldamisalasse.

(16)Kodumajapidamisseadmed, mis ei ole elektrilised ajamid mööbli jaoks, audio- ja videoseadmed, infotehnoloogiaseadmed, kontoriseadmed, madalpinge jaotus- ja juhtimisseadised ning elektrimootorid kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL 21 kohaldamisalasse ning tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Üha enam on mõnedel nendest toodetest olemas Wi-Fi funktsioon (näiteks pesumasinad), mistõttu need kuuluvad raadioseadmetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL 22 kohaldamisalasse. Ka need tooted tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(17)Masinaehituse areng on toonud kaasa digitaalsete vahendite järjest suurema kasutamise ning tarkvara mõjutab masina projekteerimist üha enam. Seetõttu tuleks kohandada masina määratlust. Sellised masinad, millel on puudu üksnes konkreetse otstarbe täitmiseks laaditav tarkvara, peaksid kuuluma masina määratluse alla, mitte aga osaliselt komplekteeritud masina määratluse alla. Samuti peaks ohutusseadiste määratlus peale füüsiliste seadmete hõlmama ka digitaalseid seadmeid. Võttes arvesse, et üha enam kasutatakse ohutusseadisena tarkvara, peaks ohutusseadiste hulka kuuluma ka selline tarkvara, mis täidab ohutusfunktsiooni ja mis lastakse turule eraldi.

(18)Osaliselt komplekteeritud masin on masinavaldkonna toode, mida on vaja täiendada, et see saaks täita oma konkreetset otstarvet, see tähendab täpselt kindlaksmääratud toiminguid, mille jaoks masinavaldkonna toode on projekteeritud. Käesoleva määruse kõiki nõudeid ei ole vaja osaliselt komplekteeritud masinate suhtes kohaldada, kuid masinavaldkonna toote kui terviku ohutuse tagamiseks on siiski oluline tagada selliste osaliselt komplekteeritud masinate vaba liikumine, kasutades spetsiaalset menetlust.

(19)Kui teatava masinavaldkonna toote korral on määruse olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes käsitletud riskid täielikult või osaliselt reguleeritud ka muude konkreetsemate liidu õigusaktidega, siis tuleks muude liidu õigusaktidega hõlmatud riskide osas käesoleva määruse asemel kohaldada neid õigusakte. Masinavaldkonna tooted võivad põhjustada ka selliseid riske, mis ei ole hõlmatud käesoleva määruse oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega. Näiteks võivad käesoleva määruse olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest jääda välja Wi-Fi funktsiooniga või tehisintellektipõhise süsteemiga masinavaldkonna toodete riskid, sest käesolevas määruses ei käsitleta selliste süsteemide spetsiifilisi riske. Tehisintellektipõhiste süsteemide suhtes tuleks kohaldada tehisintellekti käsitlevaid liidu õigusakte, sest nendes on kõrge riskitasemega tehisintellektipõhiste süsteemide jaoks esitatud konkreetsed ohutusnõuded. Et vältida võimalust, et kasutusel on eri tüüpi vastavushindamised ja kehtib nõue teha kaks vastavushindamist, tuleks käesoleva määrusega ette nähtud vastavushindamismenetluse raames neid konkreetseid ohutusnõudeid siiski kontrollida. Kui masinasse integreeritakse tehisintellektipõhine süsteem, tuleks käesolevas määruses esitatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid võimaluse korral alati rakendada, et tagada masinavaldkonna toote ohutus tervikuna.

(20)Messidel, näitustel ja muudel samalaadsetel üritustel peaks olema võimalik välja panna masinavaldkonna tooteid, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, sest need ei põhjusta mingit ohutusriski. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks huvitatud isikutele siiski asjakohasel viisil teada anda, et konkreetsed masinavaldkonna tooted ei vasta nõuetele ja neid ei saa osta.

(21)Kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete klassifitseerimine sõltub tehnika tasemest masinaehituses. Et kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete loetellu saaks lisada kõik asjaomased masinavaldkonna tooted, tuleks kehtestada kriteeriumid, mille alusel komisjonil oleks võimalik hinnata, millised masinavaldkonna tooted on kõrge riskitasemega.

(22)Muud uute digitehnoloogiatega seotud riskid on need, mida põhjustavad kolmandad isikud, kelle pahatahtliku tegevuse tagajärjel väheneb masinavaldkonna toodete ohutus. Seetõttu tuleks nõuda, et tootjad võtaksid masinavaldkonna toodete ohutuse tagamiseks vajalikke proportsionaalseid meetmeid. See ei välista spetsiaalselt küberturvet käsitlevate muude liidu õigusaktide kohaldamist masinavaldkonna toodete suhtes.

(23)Tagamaks, et turule lastavad või kasutuselevõetavad masinavaldkonna tooted ei ohusta inimeste või koduloomade tervist või ohutust ega kahjusta vara või keskkonda (kui see on asjakohane), tuleks kehtestada olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mis peavad olema täidetud, et masinavaldkonna tooteid saaks turule lasta. Masinavaldkonna tooted peaksid turule laskmisel või kasutuselevõtul vastama olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kui selliseid masinavaldkonna tooteid muudetakse hiljem füüsiliste või digitaalsete vahenditega, mida tootja ette ei näinud ja mis võib tähendada, et masin ei vasta enam asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, tuleks seda pidada oluliseks muutmiseks. Näiteks võivad kasutajad laadida masinavaldkonna tootesse tarkvara, mida tootja ei ole ette näinud ja mis võib tekitada uusi riske. Selleks et tagada sellise masinavaldkonna toote vastavus asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, tuleks masinavaldkonna toodet oluliselt muutvalt isikult nõuda enne muudetud masinavaldkonna toote turulelaskmist või kasutuselevõttu uue vastavushindamise tegemist. Kui muudatus ei mõjuta masinavaldkonna toodet tervikuna, siis tuleks seda nõuet rakendada üksnes masinavaldkonna toote muudetud osa kohta. Et vältida tarbetut ja ebaproportsionaalset koormust, ei tohiks masinavaldkonna toodet oluliselt muutvalt isikult nõuda katsete kordamist ega uue dokumentatsiooni koostamist masinavaldkonna toote selliste aspektide kohta, millele muudatusel ei ole mõju. Masinavaldkonna toodet oluliselt muutva isiku kohustuseks peaks olema tõendada, et muudatusel ei ole mõju masinavaldkonna tootele tervikuna.

(24)Masinaehitussektoris on umbes 98 % ettevõtetest väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad. Selleks et vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate regulatiivset koormust, peaksid teavitatud asutused kohandama vastavushindamise tasusid ja vähendama neid proportsionaalselt, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid huvisid ja vajadusi.

(25)Ettevõtjad peaksid vastutama masinavaldkonna toodete vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele vastavalt oma osale tarneahelas, et tagada avalike huvide kaitse kõrge tase (näiteks kaitstes inimeste tervist ja ohutust, (kui see on asjakohane) koduloomi ja vara ning keskkonda) ning aus konkurents liidu turul.

(26)Kõik tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et nad teevad turul kättesaadavaks üksnes käesolevale määrusele vastavad masinavaldkonna tooted. Käesoleva määrusega tuleks ette näha kohustuste selge ja proportsionaalne jagunemine, mis vastab iga ettevõtja osale tarne- ja turustusahelas.

(27)Selleks et lihtsustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja kasutajate vahel, peaksid liikmesriigid kutsuma ettevõtjaid üles lisama postiaadressile ka veebisaidi aadressi.

(28)Kõige sobivam vastavushindamise korraldaja on tootja, sest ta on tunneb hästi toote projekteerimis- ja tootmisprotsessi. Seega peaks vastavushindamine jääma üksnes tootja kohustuseks.

(29)Samuti peaks tootja või tema volitatud esindaja tagama, et korraldatakse selle masinavaldkonna toote riskihindamine, mida tootja soovib turule lasta. Selleks peaks tootja kindlaks määrama, millised olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded konkreetse masinavaldkonna toote kohta kehtivad ja milliseid meetmeid tuleb võtta, et vältida masinast tuleneda võivaid ohte. Kui masinavaldkonna tootesse integreeritakse tehisintellektipõhine süsteem, siis peaksid riskihindamise käigus määratavad riskid hõlmama ka neid riske, mis võivad tekkida masinavaldkonna toote olelusringi jooksul kavandatud edasiarendamise korral, et see töötaks mitmesugusel tasemel autonoomiaga. Seetõttu tuleks tehisintellektipõhise süsteemiga masinavaldkonna toote riskihindamisel arvesse võtta selle tehisintellektipõhise süsteemi riskihindamist, mis on tehtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) .../... 23 +.

(30)Ühendatud masinavaldkonna toote ohutus sõltub selle komponentide ja osaliselt komplekteeritud masina ja masinasüsteemi koordineeritud koostu üksikmasinate vahelisest sõltuvusest ja vastastoimest. Seepärast tuleks tootjatelt nõuda, et nad riskihindamise käigus hindaksid kõiki neid vastastoimeid. Riskihindamisel tuleks käsitleda ka masinavaldkonna tootesse installitud tarkvara tulevasi uuendusi või arendusi, mis on masinavaldkonna toote turule laskmisel ette nähtud.

(31)Oluline on, et enne ELi vastavusdeklaratsiooni vormistamist koostaks tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on liidus, tehnilise dokumentatsiooni, mille ta taotluse korral esitaks riigi ametiasutusele või teavitatud asutusele. Masinavaldkonna toote valmistamiseks kasutatavate alamkoostude üksikasjalikke skeeme tuleks nõuda vaid osana tehnilisest dokumentatsioonist, juhul kui neid skeeme on vaja käesoleva määrusega ette nähtud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse hindamiseks.

(32)Vaja on tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule tulevad masinavaldkonna tooted vastaksid käesoleva määruse nõuetele ega ohustaks inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda. Eriti tähtis on tagada, et tootjad on nende masinavaldkonna toodete kohta teinud asjakohase vastavushindamise. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad, et nende poolt turule lastavad masinavaldkonna tooted vastavad käesoleva määruse nõuetele ega ohusta inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda. Samal põhjusel tuleks sätestada, et importijad tagavad, et vastavushindamine on tehtud ning et on olemas CE-märgis ja tootja koostatud tehniline dokumentatsioon, mille saab kontrollimiseks esitada riigi pädevatele asutustele.

(33)Kui tootja või importija on masinavaldkonna tooted turule lasknud, teeb turustaja need seal kättesaadavaks, mistõttu turustaja peaks vajaliku hoolikusega jälgima, et see, mida ta masinavaldkonna tootega teeb, ei kahjustaks masinavaldkonna toote vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(34)Kui masinavaldkonna toode lastakse turule, peaks importija märkima masinavaldkonna tootele oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi, millel temaga saab ühendust võtta. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui masinavaldkonna toote suurus või laad seda ei võimalda. Siia kuuluvad ka juhud, kui importija peaks masinavaldkonna tootele oma nime ja aadressi märkimiseks avama pakendi.

(35)Et tagada masinavaldkonna toote kasutajate tervis ja ohutus, peaksid ettevõtjad jälgima, et kõik asjakohased dokumendid on kergesti arusaadavad (näiteks kasutusjuhendid sisaldavad täpset ja põhjalikku teavet), võtavad arvesse tehnoloogia arengut ja muutusi lõppkasutaja käitumises ning on võimalikult ajakohased. Kui masinavaldkonna tooted tehakse turul kättesaadavaks mitut toodet sisaldavates pakendites, siis peab juhend ja teave olema kaasas kõige väiksemal turustataval üksusel.

(36)Iga ettevõtjat, kes laseb masinavaldkonna toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab masinavaldkonna toodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks käsitada tootjana ja ta peaks täitma tootja kohustusi.

(37)Turustajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, mistõttu nad peaksid olema kaasatud riigi pädevate asutuste teostatavasse turujärelevalvesse ning olema valmis selles aktiivselt osalema, andes nendele asutustele kogu vajaliku teabe asjakohase masinavaldkonna toote kohta.

(38)Masinavaldkonna toodete jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Seepärast tuleks ettevõtjatelt nõuda, et nad hoiaksid teatava aja jooksul alles andmed masinavaldkonna toodetega tehtud tehingute kohta. See kohustus peaks siiski olema proportsionaalne iga ettevõtja osaga tarneahelas ning ettevõtjatelt ei tohiks nõuda, et nad ajakohastaksid andmeid, mida nad ei ole esitanud.

(39)Käesolev määrus peaks piirduma oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete sätestamisega ja neid täiendama konkreetsemate nõuetega teatavate masinavaldkonna toodete kategooriate kohta. Selleks et lihtsustada kõnealuste tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastavuse hindamist, on vaja ette näha vastavuse eeldamine masinate puhul, mis vastavad väljatöötatud harmoneeritud standarditele, kus on esitatud kõnealuste nõuete üksikasjalikud tehnilised kirjeldused ja mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 24 .

(40)Kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ei ole, peaks komisjonil olema võimalik kehtestada oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete tehnilised kirjeldused. Et lihtsustada tootja kohustust täita tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, tuleks varulahendusena kasutada tehnilisi kirjeldusi näiteks siis, kui standardimisprotsessi takistab konsensuse puudumine sidusrühmade vahel või harmoneeritud standardi kehtestamisel esineb põhjendamatuid viivitusi. Sellised viivitused võivad tekkida näiteks siis, kui ettenähtud kvaliteeti ei saavutata.

(41)Vastavus harmoneeritud standarditele ja komisjoni kehtestatud tehnilistele kirjeldustele peaks olema vabatahtlik. Seega peaksid olema lubatud alternatiivsed tehnilised lahendused, kui masina vastavus asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele on tõendatud tehnilises dokumentatsioonis.

(42)Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded peavad olema täidetud, et tagada masinavaldkonna toote ohutus. Neid nõudeid tuleks rakendada arukalt, võttes arvesse tehnika taset konstrueerimise ajal ning tehnilisi ja majanduslikke nõudeid.

(43)Selleks et käsitleda riske, mis tulenevad kolmanda isiku pahatahtlikust tegevusest, mis mõjutab masinavaldkonna toodete ohutust, peaks käesolev määrus sisaldama olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mille puhul võib vastavuse eeldamiseks asjakohasel määral kasutada sertifikaati või vastavusdeklaratsiooni, mis on välja antud küberturvalisuse asjakohase kava alusel, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 54 lõike 3 alusel ja sellega kooskõlas 25 .

(44)Määrusega (EL) nr 1025/2012 on ette nähtud harmoneeritud standarditele vastuväidete esitamise kord, juhuks kui need standardid ei vasta käesoleva määruse nõuetele või ei vasta nendele täielikult.

(45)Praegune direktiivi 2006/42/EÜ I lisas esitatud kõrge riskitasemega masinate loetelu põhineb riskil, mis tuleneb nende masinate ettenähtud kasutamisest või mõistlikult prognoositavast väärkasutamisest. Kuid masinaehitussektor kasutab masinavaldkonna toodete projekteerimisel ja valmistamisel uusi viise, mis võivad põhjustada suurt riski, olenemata ettenähtud kasutamisest või mõistlikult prognoositavast väärkasutamisest. Näiteks tuleks tehisintellektil põhinevate masinate ohutusfunktsioone tagav tarkvara (nii masinavaldkonna tootesse integreerituna kui ka integreerimata) liigitada kõrge riskitasemega masinavaldkonna tooteks tehisintellekti selliste omaduste tõttu nagu andmesõltuvus, läbipaistmatus, autonoomsus ja ühenduvus, mille tõttu võib kahju tõenäosus ja raskusaste ning mõju masinavaldkonna toote ohutusele olla palju suurem. Peale selle on tehisintellektil põhinevate masinavaldkonna toodete ohutusfunktsioone tagava tarkvara turg seni väga väike, mistõttu on liiga vähe ka kogemusi ja andmeid. Seepärast peaks tehisintellektil põhinevaid ohutusfunktsioone tagava tarkvara vastavushindamise tegema kolmas isik.

(46)Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et esitada andmed, mis tõendavad masinavaldkonna toodete vastavust käesolevale määrusele. Tootjatelt võidakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist nõuda ka vastavuse tõendamiseks liidu muude õigusaktidega. Et turujärelevalve eesmärgil saaks tagada teabe hea kättesaadavuse, tuleks kõigi liidu õigusaktide jaoks koostada ühtne ELi vastavusdeklaratsioon. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik, et ELi ühtse vastavusdeklaratsiooni moodustab üksikutest asjakohastest vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

(47)CE-märgis näitab kogu selle protsessi tulemust, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-märgise kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas määruses tuleks esitada CE-märgise masinavaldkonna toodetele kinnitamise õigusnormid.

(48)CE-märgis peaks olema ainus märgis, mis osutab, et masinavaldkonna tooted vastavad käesoleva määruse nõuetele. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et ei kasutataks muid märgiseid, mis võivad kolmandaid isikuid CE-märgise tähenduse või vormiga seoses eksitada.

(49)Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtud masinate vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, on vaja ette näha vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamise moodulid, mis vastavalt riskitasemele ja ettenähtud ohutustasemele näevad ette erineva rangusastmega menetlusi. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja juhtumipõhiste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamise menetlused valida kõnealuste moodulite hulgast.

(50)Tootjad peaksid vastutama tõendamise eest, et tema masinavaldkonna tooted vastavad käesolevale määrusele. Teatavate kõrgema riskiteguriga masinatüüpide korral tuleks siiski nõuda teavitatud asutuse osalemist nõudvat rangemat sertifitseerimismenetlust.

(51)Oluline on, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ja ausa konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad olla teavitatud, et osutada vastavushindamise teenuseid.

(52)Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites ette nähtud kriteeriumidele, siis tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele.

(53)Masinavaldkonna toodete vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada nõuded ka teavitavate ametiasutuste kohta ja muude teavitatud asutuste hindamisse, teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutuste kohta.

(54)Käesolevas määruses esitatud süsteemi peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteem. Akrediteerimine on vastavushindamisasutuste pädevuse kontrollimise põhiline vahend, mida tuleks kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(55)Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kogu liidus kujunema riikide ametiasutuste jaoks eelistatud vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riikide ametiasutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealust hindamist ise teha. Sellisel juhul peaksid nad teiste ametiasutuste tehtud hindamiste piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumendid, mis tõendavad, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(56)Mõnede vastavushindamisega seotud toimingute jaoks kasutavad vastavushindamisasutused sageli alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Turule lastavate masinate ettenähtud kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid vastavushindamise ülesannete täitmisel samadele nõuetele kui teavitatud asutused. Seepärast on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtavaid toiminguid.

(57)Et teavitatud asutused võivad oma teenuseid osutada kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha tähtaeg, mille jooksul saaks selgitada kõik vastavushindamisasutuse pädevusega seotud kahtlused ja probleemid, enne kui ta alustab tegevust teavitatud asutusena.

(58)Konkurentsivõime tagamiseks on oluline, et teavitatud asutused viiksid vastavushindamise läbi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb vastavushindamise tehnilisel läbiviimisel olla järjekindel. Seda on kõige paremini võimalik saavutada otstarbeka koordineerimise ja koostööga teavitatud asutuste vahel.

(59)Oluline vahend on turujärelevalve, sest sellega tagatakse liidu õigusaktide asjakohane ja ühetaoline kohaldamine. Seepärast on vaja kehtestada õigusraamistik turujärelevalve sobival viisil teostamise jaoks.

(60)Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et käesoleva määrusega hõlmatud masinavaldkonna tooteid võib turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase paigalduse ja ettenähtud otstarbel kasutamise või põhjendatult ettenähtavate tingimustes kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega (kui see on asjakohane) ohusta koduloomi või vara või keskkonda. Käesoleva määrusega hõlmatud masinavaldkonna tooteid võib pidada käesolevas määruses sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavaks üksnes siis, kui nende kasutamisel ei ole rikutud õigusnorme ega tegutsetud viisil, mida ei saanud kergesti ette näha.

(61)Turujärelevalve kontekstis tuleks selgelt vahet teha masinavaldkonna toodete vastavuse eeldamist võimaldava harmoneeritud standardi vaidlustamisel ja masinavaldkonna tooteid käsitleval kaitseklauslil.

(62)Direktiiviga 2006/42/EÜ on juba ette nähtud kaitsemeetmete menetlus, mida on vaja, et saaks vaidlustada masinavaldkonna toodete vastavust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja olemasolevat kaitsemeetmete menetlust parandada, et muuta see tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele tuginevaks.

(63)Olemasolevat kaitsemeetmete menetlust tuleks täiendada huvitatud isikute teavitamisega meetmetest, mida kavatsetakse võtta selliste masinavaldkonna toodete korral, mis ohustavad inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda. See peaks turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega võimaldama selliste masinavaldkonna toodete korral meetmeid varem võtta.

(64)Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetmete põhjendustega, siis ei peaks komisjonil enam olema vaja sekkuda, välja arvatud juhul, kui mittevastavus võib olla tingitud harmoneeritud standardi puudustest.

(65)Selleks et võtta arvesse tehnika arengut ja teadmisi või uusi teaduslikke tõendeid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete loetelu ja ohutusseadiste soovituslikku loetelu. Eriti oluline on see, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus vajalikke konsultatsioone, muu hulgas ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(66)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks koostada oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete tehnilised kirjeldused, nõuda teavitavalt liikmesriigilt vajalike parandusmeetmete võtmist teavitamisnõuetele mittevastava teavitatud asutuse korral ning teha kindlaks, kas selline liikmesriigi võetud meede on põhjendatud, kui liikmesriik leiab, et nõuetele vastav masin põhjustab ohtu inimeste tervisele või ohutusele. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 26 .

(67)Eriti kiireloomulistel põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervise või ohutuse kaitsega, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega määratakse kindlaks, kas nõuetele vastavate, kuid riski põhjustavate masinavaldkonna toodete korral liikmesriigis võetud meede on põhjendatud või ei ole.

(68)Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva määruse alusel moodustatud komitee olla kasulik selliste käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste läbivaatamisel, mille on töökorra kohaselt tõstatanud komitee esimees või liikmesriigi esindaja.

(69)Kui komisjoni eksperdirühm vaatab käesoleva määrusega seoses läbi küsimusi, mis ei ole seotud määruse rakendamise või rikkumisega, tuleks väljakujunenud tava kohaselt Euroopa Parlamendile selle kohta esitada täielik teave ja dokumentatsioon ning vajaduse korral kutse osaleda sellistel kohtumistel.

(70)Komisjon peaks rakendusaktidega (jättes nende eripära arvesse võttes määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamata) kindlaks määrama, kas liikmesriikide võetud meetmed on nõuetele mittevastavate masinavaldkonna toodete korral põhjendatud või ei ole.

(71)Tehnilise dokumentatsiooni ja turujärelevalve jaoks vajalike masinaandmete jälgitavus peab vastama konfidentsiaalsusnõuetele, et kaitsta tootjaid.

(72)Liikmesriigid peaksid kehtestama nõuded karistuste kohta käesoleva määruse rikkumise korral ja tagama nende nõuete täitmise. Kehtestatavad karistused peaksid olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(73)Käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada nii turule lastavate masinavaldkonna toodete vastavus nõuetele, millega nähakse ette inimeste tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase ning (kui see on asjakohane) koduloomade ja vara ning keskkonna kaitse kõrge tase, kui ka siseturu toimimine, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada, mistõttu on seda ühtlustamise vajaduse tõttu võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Liit võib seega võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet järgides reguleerib käesolev määrus ainult seda, mida on nimetatud eesmärgi saavutamiseks vaja.

(74)Nõukogu direktiiv 73/361/EMÜ 27 terastrosside, kettide ja konksude sertifitseerimist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta tuleks kehtetuks tunnistada, sest selle kohaldamisala reguleerib nüüd direktiiv 2006/42/EÜ, hõlmates ka tõstmise abiseadiseid, kette ja trosse.

(75)Direktiivi 2006/42/EÜ on mitu korda muudetud. Direktiiv 2006/42/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada, sest on vaja teha veel olulisi muudatusi ja tagada masinavaldkonna tooteid käsitlevate õigusnormide ühetaoline rakendamine kogu liidus.

(76)Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaste kohustuste rakendamiseks ja liikmesriikidele käesoleva määruse kohaldamise jaoks vajaliku haldustaristu loomiseks. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse masinavaldkonna toodete projekteerimise ja valmistamise nõuded, et võimaldada masinavaldkonna tooteid turul kättesaadavaks teha või kasutusele võtta, ning nähakse ette liidus masinavaldkonna toodete vaba liikumise kord.

Artikkel 2

Kohaldamisala

(1)Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste masinavaldkonna toodete suhtes:

(a)masinad;

(b)vahetatav seade;

(c)ohutusseadised;

(d)tõstmise abiseadised;

(e)ketid, trossid, tropid ja lindid;

(f)eemaldatavad jõuülekandemehhanismid;

(g)osaliselt komplekteeritud masinad.

(2)Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a)ohutusseadised, mis on ette nähtud kasutamiseks varuosana samasuguse osa asendamiseks ja mille on tarninud originaalmasina tootja;

(b)spetsiaalvarustus laadaplatsidel või lõbustusparkides kasutamiseks;

(c)tuumaenergia kasutamiseks spetsiaalselt projekteeritud või kasutusele võetud masinad, mille rike võib põhjustada radioaktiivset heidet;

(d)relvad, sealhulgas tulirelvad;

(e)sõidukid, mille ainus eesmärk on kaupade või inimeste transportimine maanteel, õhus, vees või raudteel, välja arvatud nendele sõidukitele paigaldatud masinad;

(f)kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid ning nende sõidukite jaoks projekteeritud ja valmistatud süsteemid, komponendid, eraldi seadmestikud, osad ja varustus, mis kuuluvad määruse (EL) nr 168/2013 kohaldamisalasse;

(g)põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid ning nende sõidukite jaoks projekteeritud ja valmistatud süsteemid, komponendid, eraldi seadmestikud, osad ja varustus, mis kuuluvad määruse (EL) nr 167/2013 kohaldamisalasse;

(h)merelaevad, avamere ujuvrajatised ja nendesse laevadesse või rajatistesse paigaldatud masinad;

(i)spetsiaalselt sõjalisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks projekteeritud ja valmistatud masinad;

(j)laboratooriumides ajutiselt kasutatavad spetsiaalselt teaduslikeks uurimistöödeks projekteeritud ja valmistatud masinad;

(k)kaevanduse tõstevintsid;

(l)masinad, mis on ette nähtud esinejate tõstmiseks etenduste ajal;

(m)järgmised elektri- ja elektroonikatooted, kui need kuuluvad direktiivi 2014/35/EL või 2014/53/EL kohaldamisalasse:

i)kodumajapidamisseadmed, mis ei ole elektrilised ajamid mööbli jaoks;

ii)audio- ja videoseadmed;

iii)infotehnoloogiaseadmed;

iv)kontoriseadmed;

v)madalpinge jaotus- ja juhtimisseadmed;

vi)elektrimootorid;

(n)järgmised kõrgepingelised elektriseadmed:

i)jaotus- ja juhtimisseadised;

ii)trafod.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„masin“:

(a)konkreetsel otstarbel omavahel ühendatud osade või komponentide koost, kus vähemalt üks osa või komponent on liikuv ning mis on varustatud või ette nähtud varustada ajamisüsteemiga, milleks ei ole vahetult rakendatav inim- või loomajõud;

(b)punktis a osutatud koost, millel on puudu üksnes komponendid selle ühendamiseks kohapeal või energia- ja liikumisallikaga;

(c)punktides a ja b osutatud koost, mis on paigaldusvalmis ja alles siis töövalmis, kui see on paigaldatud transpordivahendisse, hoonesse või konstruktsiooni;

(d)punktides a, b ja c osutatud masinakoostud või punktis 7 nimetatud osaliselt komplekteeritud masinad, millel on ühine otstarve ning mille paigutus ja juhtimine tagab ühtse tervikuna töötamise;

(e)ühendatud osade või komponentide koost, kus vähemalt üks osa või komponent on liikuv ja mis on omavahel ühendatud raskuste tõstmiseks ning mille ainsaks jõuallikaks on sellele vahetult rakendatav inimjõud;

(f)punktides a, b, c, d ja e osutatud koost, millel on puudu üksnes konkreetse otstarbe täitmiseks laaditav tarkvara;

(2)„vahetatav seade“ – seade, mille kasutaja ise pärast masinavaldkonna toote kasutuselevõtmist sellega kokku monteerib, et muuta selle funktsiooni või anda sellele uus funktsioon, tingimusel et see seade ei ole tööriist;

(3)„ohutusseadis“ – masina füüsiline või digitaalne komponent (sealhulgas tarkvara), mis täidab ohutusfunktsiooni ja mis lastakse turule eraldi ja mille rike või tõrge seab ohtu inimeste ohutuse, kuid mida ei vajata masina töötamiseks või mille võib masina töötamiseks asendada tavakomponentidega;

(4)„tõstmise abiseadis“ – komponent või varustus, mis ei ole kinnitatud tõstemasina külge ja mis aitab lasti kinni hoida ning mis pannakse masina ja lasti vahele või lasti külge või mis on ette nähtud lasti lahutamatu osana ning mis lastakse turule eraldi, sealhulgas tropid ja nende osad;

(5)„ketid“ – tõstmiseks projekteeritud ja valmistatud ketid, mis on tõstemasinate või tõstmise abiseadiste osad;

(6)„trossid“ – tõstmiseks projekteeritud ja valmistatud trossid, mis on tõstemasinate või tõstmise abiseadiste osad;

(7)„tropid“ – tõstmiseks projekteeritud ja valmistatud tropid, mis on tõstemasinate või tõstmise abiseadiste osad;

(8)„lindid“ – tõstmiseks projekteeritud ja valmistatud lindid, mis on tõstemasinate või tõstmise abiseadiste osad;

(9)„eemaldatav jõuülekandemehhanism“ – masina eemaldatav komponent, mis on ette nähtud jõuülekandeks iseliikuva masina või veduki ja teise masina vahel, ühendades need esimese fikseeritud laagri juures;

(10)„osaliselt komplekteeritud masin“ – koost, mis on masin, kuid töötades ei täida iseseisvalt konkreetset otstarvet ja on ette nähtud üksnes masinasse või muusse osaliselt komplekteeritud masinasse või varustusse ühendamiseks või sellega kokkumonteerimiseks, et moodustada masinavaldkonna toode;

(11)„turul kättesaadavaks tegemine“ – kaubandustegevuse käigus masinavaldkonna toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kas turustamiseks või kasutamiseks;

(12)„turule laskmine“ – masinavaldkonna toote esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul;

(13)„kasutuselevõtmine“ – masinavaldkonna toote esmakordne ettenähtud otstarbel kasutamine liidus;

(14)„liidu ühtlustamisõigusaktid“ – liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

(15)„tehisintellektipõhine süsteem“ – tehisintellektipõhine süsteem, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ... /... 28 + artikli 3 lõikes 1; 

(16)„oluline muutmine“ – pärast masinavaldkonna toote turule laskmist või kasutuselevõtmist selle füüsiline või digitaalne muutmine, mida tootja ei ole ette näinud ja mis võib mõjutada masinavaldkonna toote vastavust asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(17)„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab masinavaldkonna tooteid või kes laseb masinavaldkonna tooted projekteerida või toota ja turustab neid oma nime või kaubamärgi all või kes projekteerib ja valmistab masinavaldkonna tooteid enda tarbeks;

(18)„kasutusjuhend“ – teave, mille tootja esitab masinavaldkonna toote turule laskmise või kasutuselevõtmise korral, et kasutajale teada anda, missugune on masinavaldkonna toote ettenähtud otstarve ja kuidas seda õigesti kasutada ning missuguseid ettevaatusmeetmeid ja ohutusnõudeid tuleb masinavaldkonna toote kasutamisel või paigaldamisel järgida;

(19)„volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tema nimel täita kindlaksmääratud ülesandeid;

(20)„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on liidus ja kes laseb kolmandast riigist pärit masinavaldkonna tooted liidu turule;

(21)„turustaja“ – iga tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud tootja või importija), kes teeb masinavaldkonna tooted turul kättesaadavaks;

(22)„ettevõtjad“ – tootja, volitatud esindaja, importija ja turustaja;

(23)„tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette tehnilised nõuded, millele masinavaldkonna tooted peavad vastama;

(24)„harmoneeritud standard“ – harmoneeritud standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c;

(25)„CE-märgis“ – märgis, millega tootja kinnitab, et masinavaldkonna toode vastab liidu ühtlustamisõigusaktides kehtestatud nõuetele, mis lubavad märgise kinnitada;

(26)„akrediteerimine“ – akrediteerimine, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10;

(27)„riiklik akrediteerimisasutus“ – riiklik akrediteerimisasutus, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11;

(28)„vastavushindamine“ – protsess, mille käigus hinnatakse, kas käesoleva määruse olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on masinavaldkonna toodete korral täidetud;

(29)„vastavushindamisasutus“ – asutus, kus tehakse vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrollimist;

(30)„teavitatud asutus“ – käesoleva määruse artikli 26 kohaselt teavitatud vastavushindamisasutus;

(31)„turujärelevalveasutus“ – turujärelevalveasutus, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 4;

(32)„tagasinõudmine“ – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi masinavaldkonna toode, mis on lõppkasutajale juba kättesaadavaks tehtud;

(33)„turult kõrvaldamine“ – mis tahes meede, mille eesmärk on vältida tarneahelas oleva masinavaldkonna toote turul kättesaadavaks tegemist.

Artikkel 4

Vaba liikumine

1.Liikmesriigid ei takista käesolevas määruses käsitletud aspektidega seotud põhjustel masinavaldkonna toodete turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist, kui need vastavad käesolevale määrusele.

2.Liikmesriigid ei takista käesolevale määrusele mittevastavate masinavaldkonna toodete näitamist messidel, näitustel ja esitlustel või muudel samalaadsetel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt esile toodud, et toode ei vasta käesolevale määrusele ega ole turul kättesaadav enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse.

Esitluste ajal võetakse inimeste kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 5

Kõrge riskitasemega masinavaldkonna tooted

1.I lisas loetletud kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete suhtes kohaldatakse artikli 21 lõikes 2 sätestatud spetsiaalset vastavushindamismenetlust.

2.Vastavalt artiklile 45 on komisjonil õigus I lisa muutmiseks võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse tehnika arengut ja teadmisi või uusi teaduslikke tõendeid, lisades käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 esitatud kriteeriumide alusel kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete loetelusse uue masinavaldkonna toote või eemaldades sellest loetelust mõne toote.

3.Masinavaldkonna toode kantakse I lisas esitatud kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete loetellu, kui konstruktsiooni ja ettenähtud otstarvet arvesse võttes põhjustab see ohtu inimeste tervisele. Kui masinavaldkonna toode enam ei põhjusta sellist riski, siis jäetakse see I lisas esitatud kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete loetelust välja. Konkreetsest masinavaldkonna tootest tulenev risk tehakse kindlaks kahju tekkimise tõenäosust ja kahju raskusastet kombineerides.

Kahju tõenäosuse ja raskusastme kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmist:

(a)kui suur on kahju igale ohustatud isikule;

(b)kui suur võib olla ohustatud isikute arv;

(c)mil määral sõltuvad potentsiaalselt ohustatud osalised masinavaldkonna toote kasutamise tulemusest;

(d)mil määral on potentsiaalselt ohustatud isikud masinavaldkonna toote kasutajast kaitsetumas olukorras;

(e)milline on masinavaldkonna toote tekitatud kahju pöörduvuse määr;

(f)mil määral on masinavaldkonna toodet konkreetsel otstarbel kasutatud;

(g)viited kahju kohta, mille on konkreetsel otstarbel kasutatud masinavaldkonna tooted varem põhjustanud.

4.Komisjon hindab kättesaadava teabe põhjal põhjalikult lõikes 3 esitatud kriteeriume. Eelkõige edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe, kui nad saavad selle turujärelevalve või viiendas lõikes osutatud kahtlustega seoses:

(a)lõikes 3 osutatud riskide hindamine;

(b)kulutasuvuse analüüs;

(c)masinaga toimunud õnnetuste analüüs;

(d)selline masinavaldkonna toodete põhjustatud õnnetuste statistika eelneva nelja aasta kohta, mis põhineb eelkõige turujärelevalve info- ja teavitussüsteemist (ICSMS) saadud andmetel, kaitseklauslitel, kiire teabevahetuse süsteemil (RAPEX) ja masinate halduskoostöörühma aruannetel.

5.Liikmesriik, kellel on kahtlusi, kas masinavaldkonna toode kuulub I lisas esitatud loetelusse või ei kuulu, teatab kahtlustest viivitamata komisjonile ja põhjendab seda.

Artikkel 6

Ohutusseadised

1.Ohutusseadiste soovituslik loetelu on esitatud II lisas.

2.Vastavalt artiklile 45 on komisjonil õigus II lisa muutmiseks võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse tehnika arengut ja teadmisi või uusi teaduslikke tõendeid, lisades ohutusseadiste soovituslikku loetelusse uue ohutusseadise või eemaldades sellest loetelust mõne ohutusseadise.

3.Komisjon hindab põhjalikult riske, mille tõttu on uus ohutusseadis vaja lisada ohutusseadiste loetelusse II lisas või ohutusseadis sellest loetelust eemaldada.

4.Liikmesriik, kellel on kahtlusi, et ohutusseadis peaks kuuluma või mitte kuuluma II lisas esitatud loetelusse, teatab kahtlustest viivitamata komisjonile ja põhjendab seda.

Artikkel 7

Nõuded masinavaldkonna toodete kohta

Masinavaldkonna tooted tehakse turul kättesaadavaks või võetakse kasutusele üksnes siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise korral ning ettenähtud kasutamise või põhjendatult ettenähtavates tingimustes kasutamise korral vastavad III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Artikkel 8

Liidu konkreetsed ühtlustamisõigusaktid

Kui teatava masinavaldkonna toote korral on III lisa olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes käsitletud riskid täielikult või osaliselt reguleeritud muude konkreetsemate liidu ühtlustamisõigusaktidega, siis kohaldatakse muude liidu õigusaktidega hõlmatud riskide osas käesoleva määruse asemel neid õigusakte.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... 29+

Kui masinavaldkonna toodetes kasutatakse tehisintellektipõhist süsteemi, mille kohta kehtivad määruse (EL).../... olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, siis kohaldatakse käesolevat määrust üksnes selle tehisintellektipõhise süsteemi masinasse ohutu integreerimise suhtes, et tagada masinavaldkonna toote ohutus tervikuna.

II PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 10

Tootja kohustused

1.Masinavaldkonna toote turule laskmisel tagab tootja, et selle projekteerimisel ja valmistamisel on järgitud III lisas esitatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

2.Enne masinavaldkonna toote turule laskmist koostab tootja IV lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni (edaspidi: „tehniline dokumentatsioon“) ja teeb või laseb teha viia artiklites 21 või 22 osutatud vajalikud vastavushindamised.

Kui vastavushindamisel tõendatakse, et masinavaldkonna toode vastab III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis koostab tootja artikli 18 kohase ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab tootele artikli 20 kohaselt CE-märgise, välja arvatud osaliselt komplekteeritud masinate korral.

3.Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni ja vajaduse korral ELi vastavusdeklaratsiooni turujärelevalveasutustele esitamiseks alles kümme aastat alates masinavaldkonna toote turule laskmisest. Põhjendatud taotluse korral esitatakse tehnilises dokumentatsioonis sisalduv lähtekood või programmeeritud loogika riigi pädevale asutusele, kui seda on vaja, et see asutus saaks kontrollida vastavust III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

4.Tootja tagab, et on kehtestatud kord, millega tagatakse, et seeriatoodanguna toodetavad masinavaldkonna tooted jäävad ka edaspidi käesolevale määrusele vastavaks. Arvesse võetakse muudatusi tootmisprotsessis või masinavaldkonna toote konstruktsioonis või omadustes ning muudatusi harmoneeritud standardites või artiklis 17 osutatud tehnilistes kirjeldustes, mille alusel masinavaldkonna toote vastavust deklareeritakse või kontrollitakse.

Kui seda peetakse lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmisel masinavaldkonna toodetest tulenevate riskide tõttu vajalikuks, siis kontrollivad tootjad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud masinavaldkonna tooteid, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid masinavaldkonna tooteid ja masinavaldkonna toodete tagasinõudmisi (vajaduse korral registreerivad need) ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

5.Tootja tagab, et tema poolt turule lastavatele masinavaldkonna toodetele on märgitud tüübi-, partii- või seerianumber või muu märge, mis võimaldab neid identifitseerida; kui see aga masinavaldkonna toote suuruse või laadi tõttu ei ole võimalik, siis tagab tootja, et ettenähtud andmed on esitatud masinavaldkonna toote pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis.

6.Tootja märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, postiaadressi ja meiliaadressi masinavaldkonna tootele või, kui see ei ole võimalik, masinavaldkonna toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Tootjaga ühenduse võtmiseks antakse ainult üks aadress. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajale ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles.

7.Tootja tagab, et masinavaldkonna tootega on kaasas III lisa punktis 1.7 ettenähtud juhend ja teave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajatele kergesti arusaadav. Nii juhend kui ka teave peab olema selge, arusaadav, loogiline ja loetav.

8.Tootja annab masinavaldkonna tootega kaasa ELi vastavusdeklaratsiooni või lisab III lisa punktis 1.7 ettenähtud juhendisse ja teabesse veebiaadressi, kus on ELi vastavusdeklaratsioon.

9.Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et nende masinavaldkonna toode, mis on turule lastud või kasutusele võetud, ei vasta III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, võtavad masinavaldkonna toote vastavusse viimiseks viivitamata vajalikke parandusmeetmeid, vajaduse korral kõrvaldavad selle turult või nõuavad tagasi. Kui masinavaldkonna toode põhjustab riski, teatab tootja sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus ta masinavaldkonna toote turul kättesaadavaks tegi, esitades eelkõige andmed mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

10.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitab tootja kõnealusele asutusele kergesti arusaadavas keeles kas paberil või elektrooniliselt masinavaldkonna toote kohta kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks. Kui kõnealune asutus seda taotleb, teeb tootja temaga koostööd mis tahes meetme korral, mis on võetud nende poolt turule lastud või kasutusele võetud masinavaldkonna tootest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Volitatud esindaja

1.Tootja võib kirjaliku volitusega määrata enda volitatud esindaja.

Artikli 10 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a)hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riigi turujärelevalveasutustele esitamiseks alles kümme aastat alates masinavaldkonna toote turule laskmisest;

(b)esitada riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral talle kogu teave ja dokumentatsioon masinavaldkonna toote vastavuse tõendamiseks;

(c)kui riigi pädevad asutused seda taotlevad, teha nendega koostööd mis tahes meetme korral, mis on võetud sellisest masinavaldkonna tootest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks, mida volitatud esindaja volitused hõlmavad.

Artikkel 12

Importija kohustused

1.Importija laseb turule üksnes selliseid masinavaldkonna tooteid, mis vastavad III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

2.Importija tagab, et tootjal on enne masinavaldkonna toote turule laskmist tehtud artiklis 21 või 22 osutatud asjakohased vastavushindamised. Ta tagab, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et masinavaldkonna tootel on artiklis 19 osutatud CE-märgis ja sellega on kaasas ettenähtud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 10 lõigetes 5 ja 6 esitatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust arvata, et masinavaldkonna toode ei vasta III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis ei lase importija masinavaldkonna toodet turule enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Kui masinavaldkonna toode ohustab inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda, siis teatab importija sellest tootjale ja turujärelevalveasutustele.

3.Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, postiaadressi ja meiliaadressi masinavaldkonna tootele või, kui see ei ole võimalik, masinavaldkonna toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajale ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles.

4.Importija tagab, et masinavaldkonna tootega on kaasas III lisa punktis 1.7 ettenähtud juhend ja teave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on lõppkasutajatele kergesti arusaadav.

5.Importija tagab, et sel ajal, kui masinavaldkonna toode on nende vastutusel, ei ohusta ladustamis- või transportimistingimused selle vastavust III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

6.Kui seda peetakse masinavaldkonna toodete poolt inimeste tervisele või ohutusele või siis (kui see on asjakohane) koduloomadele või varale või keskkonnale avalduvate riskide tõttu vajalikuks, siis kontrollivad importijad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud masinavaldkonna tooteid, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid masinavaldkonna tooteid ja masinavaldkonna toodete tagasinõudmisi (vajaduse korral registreerivad need) ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

7.Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et turule lastud masinavaldkonna toode ei vasta III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, võtavad masinavaldkonna toote vastavusse viimiseks viivitamata vajalikke parandusmeetmeid, vajaduse korral kõrvaldavad selle turult või nõuavad tagasi. Kui masinavaldkonna toode ohustab inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda, siis teatavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus nad masinavaldkonna toote turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige andmed mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.Importija hoiab ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat turujärelevalveasutustele esitamiseks alles kümme aastat alates masinavaldkonna toote turule laskmisest ja tagavad, et tehniline dokumentatsioon on kõnealustele asutustele kättesaadav. Põhjendatud taotluse korral esitatakse tehnilises dokumentatsioonis sisalduv lähtekood või programmeeritud loogika riigi pädevale asutusele, kui seda on vaja, et see asutus saaks kontrollida vastavust III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

9.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad importijad kõnealusele asutusele kergesti arusaadavas keeles kas paberil või elektrooniliselt masinavaldkonna toote kohta kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks. Kui kõnealune asutus seda taotleb, teeb importija temaga koostööd mis tahes meetme korral, mis on võetud nende poolt turule lastud masinavaldkonna toote poolt inimeste tervisele või ohutusele või siis (kui see on asjakohane) koduloomadele või varale või keskkonnale avalduvate ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 13

Turustaja kohustused

1.Masinavaldkonna toodet turul kättesaadavaks tehes peab turustaja vajaliku hoolikusega järgima käesoleva määruse nõudeid.

2.Enne masinavaldkonna toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja, et:

(a)masinavaldkonna tootel on CE-märgis;

(b)masinavaldkonna tootega on kaasas ettenähtud dokumendid ning III lisa punktis 1.7 ettenähtud juhend ja teave selle liikmesriigi lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles, kus masinavaldkonna toode turul kättesaadavaks tehakse;

(c)tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 10 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 12 lõikes 3 esitatud nõuded.

3.Kui turustaja arvab või tal on põhjust arvata, et masinavaldkonna toode ei vasta III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis ei tee turustaja masinavaldkonna toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Kui masinavaldkonna toode ohustab inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda, siis teatab turustaja sellest tootjale ja turujärelevalveasutustele.

4.Turustaja tagab, et sel ajal, kui masinavaldkonna toode on tema vastutusel, ei ohusta ladustamis- või transportimistingimused selle vastavust III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

5.Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et turul kättesaadavaks tehtud masinavaldkonna toode ei vasta III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, peavad tagama, et masinavaldkonna toote vastavusse viimiseks võetakse vajalikke parandusmeetmeid, vajaduse korral kõrvaldatakse see turult või nõutakse tagasi. Kui masinavaldkonna toode ohustab inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda, siis teatab turustaja sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus ta on masinavaldkonna toote turul kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige andmed mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

6.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitab turustaja kõnealusele asutusele kergesti arusaadavas keeles kas paberil või elektrooniliselt masinavaldkonna toote kohta kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks. Kui kõnealune asutus seda taotleb, teeb turustaja temaga koostööd mis tahes meetme korral, mis on võetud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud masinavaldkonna toote tõttu inimeste tervisele või ohutusele või siis (kui see on asjakohane) koduloomadele või varale või keskkonnale avalduvate ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 14

Juhtumid, millal importijad ja turustajad täidavad tootjate kohustusi

Kui importija või turustaja laseb masinavaldkonna toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab oluliselt masinavaldkonna toodet, mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, siis peetakse käesoleva määruse kohaldamisel seda importijat või tarnijat tootjaks ja tema suhtes kehtivad artikli 10 kohased tootja kohustused.

Artikkel 15

Muud juhtumid, millal kohaldatakse tootjate kohustusi

Füüsilist või juriidilist isikut, välja arvatud tootja, importija või turustaja, kes muudab masinavaldkonna toodet oluliselt, peetakse käesoleva määruse kohaldamisel tootjaks ja tema suhtes kehtivad artikli 10 kohased tootja kohustused, mis käsitlevad masinavaldkonna toote muudetud osa või, kui muudatus mõjutab masinavaldkonna toote ohutust tervikuna, siis kogu masinavaldkonna toodet.

Artikkel 16

Ettevõtjate identifitseerimine

1.Kui turujärelevalveasutus seda taotleb, siis esitavad ettevõtjad talle teabe, mille alusel on võimalik kindlaks teha:

(a)iga ettevõtja, kes on neile masinavaldkonna tooteid tarninud;

(b)iga ettevõtja, kellele nad on masinavaldkonna tooteid tarninud.

2.Ettevõtjad peavad lõikes 1 osutatud teabe hoidma esitamiseks alles kümme aastat alates sellest, kui neile masinavaldkonna toode tarniti või kui nad ise masinavaldkonna toote tarnisid.

III PEATÜKK

MASINATE VASTAVUS

Artikkel 17

Masinavaldkonna toote vastavuse eeldamine

1.Kui masinavaldkonna toode vastab harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis peetakse seda vastavaks III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida need standardid või nende osad käsitlevad.

2.Vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikele 1 esitab komisjon ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada III lisas esitatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete harmoneeritud standardid.

3.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte III lisas esitatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete tehniliste kirjelduste kehtestamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud ühtegi määruse (EL) nr 1025/2012 kohast viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

(b)komisjon on ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile esitanud taotluse koostada oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete harmoneeritud standardi ja standardimisprotsessis esineb põhjendamatuid viivitusi või ei ole ükski Euroopa standardiorganisatsioon taotlust vastu võtnud.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel järgitakse artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

4.Kui masinavaldkonna toode vastab tehnilistele kirjeldustele või nende osadele, siis loetakse seda vastavaks III lisas esitatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida need tehnilised kirjeldused või nende osad käsitlevad.

5.Kui masinavaldkonna tooted on sertifitseeritud või nende kohta on olemas määruse (EL) 2019/881 kohane küberturvalisuse kava alusel koostatud vastavusdeklaratsioon ja viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis peetakse seda rikkumise eest kaitsmise ning juhtsüsteemide ohutuse ja töökindluse poolest vastavaks III lisa punktides 1.1.9 ja 1.2.1 esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kuivõrd need nõuded on hõlmatud küberturvalisuse sertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni või selle osadega.

Artikkel 18

ELi vastavusdeklaratsioon

1.ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et III lisas esitatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

2.ELi vastavusdeklaratsiooni vormistamisel järgitakse V lisas esitatud näidist ja kasutatakse VI, VII, VIII ja IX lisa asjakohastes moodulites esitatud kindlaksmääratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mis on ette nähtud liikmesriigis, kus masinavaldkonna toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.Kui masinavaldkonna toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, siis koostatakse kõigi nende liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealuses deklaratsioonis näidatakse ära asjakohased liidu õigusaktid, sealhulgas avaldamisviited.

4.ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse masinavaldkonna toote vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 19

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 20

CE-märgise kinnitamise reeglid

1.CE-märgis kinnitatakse masinavaldkonna tootele nii, et see on nähtav, loetav ja kustumatu. Kui nii ei ole masinavaldkonna toote laadi tõttu võimalik või otstarbekas märgist kinnitada, pannakse see masinavaldkonna toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

2.CE-märgis kinnitatakse masinavaldkonna tootele enne selle turule laskmist.

3.Kui vastavalt IX lisale osaleb masinavaldkonna toote vastavushindamises teavitatud asutus, siis järgneb CE-märgisele selle teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tootja volitatud esindaja.

4.CE-märgisele ja võimalikule teavitatud asutuse identifitseerimisnumbrile võib järgneda piktogramm või muu märgis, mis osutab konkreetsele ohule või kasutusviisile.

5.Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgise kasutamise korra nõuetekohane rakendamine, ja võtavad märgise vale kasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

IV PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMINE

Artikkel 21

Masinavaldkonna toodete vastavushindamismenetlused (välja arvatud osaliselt komplekteeritud masinad)

1.Käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kasutavad tootja või tema volitatud esindaja ja isik, kes on masinavaldkonna toodet oluliselt muutnud, masinavaldkonna toote korral ühte lõigetes 2 ja 3 osutatud vastavushindamismenetlustest.

2.Kui masinavaldkonna toode on I lisa loetelusse kuuluv kõrge riskitasemega toode, siis kasutavad tootja või tootja volitatud esindaja ja isik, kes on masinavaldkonna toodet oluliselt muutnud, ühte järgmistest menetlustest:

(a)VII lisas esitatud ELi tüübihindamismenetlus (moodul B), millele järgneb VIII lisas esitatud tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine (moodul C);

(b)IX lisas esitatud kvaliteedi täielikul tagamisel põhinev vastavuse hindamine (moodul H).

3.Kui masinavaldkonna toode ei ole I lisa loetelusse kuuluv kõrge riskitasemega toode, siis kasutavad tootja või tootja volitatud esindaja ja isik, kes on masinavaldkonna toodet oluliselt muutnud, tootmise sisekontrolli menetlust (moodul A), mis on esitatud VI lisas.

4.Vastavushindamise tasude kehtestamisel võtavad teavitatud asutused arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid huvisid ja vajadusi ning vähendavad tasusid proportsionaalselt nende huvide ja vajadustega.

Artikkel 22

Osaliselt komplekteeritud masinate vastavushindamine

1.Enne osaliselt komplekteeritud masina turule laskmist tagab osaliselt komplekteeritud masina tootja või tootja volitatud esindaja järgmiste dokumentide koostamise:

(a)asjakohane tehniline dokumentatsioon, mis vastab IV lisa B osa nõuetele;

(b)X lisas esitatud nõuetele vastav koostejuhend;

(c)ELi ühendamisdeklaratsioon, mille ülesehituse näidis on esitatud V lisas.

2.Riigi pädeva asutuse taotluse korral esitab osaliselt komplekteeritud masina tootja või tootja volitatud esindaja talle lõike 1 punktis a osutatud tehnilises dokumentatsioonis sisalduva lähtekoodi või programmeeritud loogika, kui seda on vaja, et kõnealune asutus saaks kontrollida vastavust III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Lõike 1 punktis b osutatud koostejuhend ja lõike 1 punktis c osutatud ühendamisdeklaratsioon peavad osaliselt komplekteeritud masinavaldkonna tootega olema kaasas, kuni see on integreeritud lõpptootesse, ning edasi kuuluvad need dokumendid masinavaldkonna toote tehnilise dokumentatsiooni hulka.

Artikkel 23

Inimeste kaitsmine masinavaldkonna toodete paigaldamise ja kasutamise ajal

Liikmesriigid võivad kehtestada nõudeid inimeste (sealhulgas töötajate) kaitsmiseks masinavaldkonna toodete paigaldamise ja kasutamise ajal, tingimusel et sellega ei võimaldata masinavaldkonna toodet muuta viisil, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

V PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEATAMINE

Artikkel 24

Teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele, missugused vastavushindamisasutused on volitatud tegema käesoleva määruse alusel vastavushindamisi.

Artikkel 25

Teavitavad ametiasutused

1.Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teatamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kasutuselevõtmise ja rakendamise eest, sealhulgas artikli 32 järgimise eest.

2.Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet korraldab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja selle alusel riiklik akrediteerimisasutus.

3.Kui teavitav ametiasutus delegeerib või teeb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve muul viisil ülesandeks asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 26 esitatud nõudeid. Peale selle peab kõnealusel asutusel olema kehtestatud kord oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse täidetavate ülesannete eest.

Artikkel 26

Nõuded teavitava ametiasutuse kohta

1.Teavitav ametiasutus määratakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.Teavitava ametiasutuse töö korraldamisel ja juhtimisel jälgitakse, et oleks tagatud tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.Teavitava ametiasutuse töö korraldatakse nii, et kõiki vastavushindamisasutusest teatamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole läbi viinud masinavaldkonna toote hindamist.

4.Teavitav ametiasutus ei paku ega osuta neid teenuseid, mida teevad vastavushindamisasutused, ega ärieesmärgiga või konkureerivaid nõustamisteenuseid.

5.Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.Teavitaval ametiasutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisav arv pädevaid töötajaid.

Artikkel 27

Teavitavate ametiasutuste kohta teatamise kohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teatamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks läbiviidud menetlustest ning nendes menetlustes tehtud muudatustest.

Komisjon teeb selle teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 28

Nõuded teavitatud asutuste kohta

1.Teavitamise eesmärgil peab vastab vastavushindamisasutus vastama lõigete 2 kuni 11 nõuetele.

2.Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning olema juriidiline isik.

3.Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või masinavaldkonna tootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud hinnatavate masinavaldkonna toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib selliseks vastavushindamisasutuseks pidada tingimusel, et on tõendatud selle sõltumatus ja mis tahes huvide konflikti puudumine.

4.Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava masinavaldkonna toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajaliku masinavaldkonna toote kasutamist või masinavaldkonna toote kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud masinavaldkonna toodete projekteerimise, tootmise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldamisega ega esinda nende tegevuste osalisi. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus tehtavate otsuste sõltumatusega või vastavushindamistoimingute aususega. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste kohta.

Vastavushindamisasutus tagab, et tema tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5.Vastavushindamisasutus ja selle töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega, laskmata end mõjutada mis tahes surveavaldustel ja ahvatlustel (eelkõige rahalistel), millel võib olla mõju tema otsustele või vastavushindamise tulemustele, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.Vastavushindamisasutus peab olema võimeline tegema kõiki VII, VIII ja IX lisas nimetatud vastavushindamistoiminguid, millega seoses on temast teavitatud, olenemata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ülesandeid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutusel peavad iga vastavushindamismenetluse ja iga masinavaldkonna toote tüübi jaoks, millega seoses on temast teavitatud, alati olemas olema

(a)tehniliste teadmistega töötajad, kellel on vastavushindamistoimingute tegemiseks piisavad ja asjakohased kogemused;

(b)menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ja võimaluse neid menetlusi korrata;

(c)asjakohased tegevuspõhimõtted ja kord vahe tegemiseks teavitatud asutusena tehtavate ja muude tegevuste vahel;

(d)menetlused selliste vastavushindamistoimingute tegemiseks, mille korral võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegevusvaldkonda, struktuuri, käsitletava masinatehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olemas olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks asjakohasel viisil, samuti vajalik varustus või ruumid.

7.Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad peavad:

(a)omama head tehnilist ja kutsealast ettevalmistust kõigi vastavushindamistoimingute tegemiseks, millega seoses on asjaomasest vastavushindamisasutusest teatatud;

(b)omama piisavaid teadmisi läbiviidavate hindamiste nõuete kohta ja ettenähtud volitusi nende hindamiste tegemiseks;

(c)tundma III lisas esitatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete, artiklis 17 osutatud kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaseid sätteid ja saama nendest aru;

(d)oskama koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad vastavushindamise läbiviimist.

8.Tagada tuleb vastavushindamisasutuse, selle kõrgema juhtkonna ja vastavushindamistoimingute eest vastutavate töötajate erapooletus.

Kõrgema juhtkonna ja vastavushindamistoimingute eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud vastavushindamiste hulgast ega nende hindamiste tulemustest.

9.Kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel liikmesriigile või kui liikmesriik ise ei ole vastavushindamise eest otseselt vastutav, siis võtab vastavushindamisasutus endale vastutuskindlustuse.

10.Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust kogu teabe kohta, mis on saadud VII, VIII ja IX lisa kohaste vastavushindamistoimingute käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust, intellektuaalomandi õigust ja ärisaladusi.

11.Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistegevuses ja artikli 40 alusel moodustatud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamistoimingute tegemise eest vastutavad töötajad on nendest tegevusest teadlikud, ning rakendab selle rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 29

Vastavuse eeldamine teavitatud asutuste korral

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, siis eeldatakse, et ta vastab artikli 28 nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 28 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2.Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.Teavitatud asutus hoiab teavitavale ametiasutusele esitamiseks alles dokumente alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamise kohta ja nende poolt VII, VIII ja IX lisa kohaselt tehtud tööde kohta.

Artikkel 31

Teatamise taotlus

1.Vastavushindamisasutus esitab teatamise taotluse oma asukohaks oleva liikmesriigi teavitavale ametiasutusele.

2.Teatamise taotlusega koos esitatakse vastavushindamistoimingute, VII, VIII ja IX lisas sätestatud vastavushindamismenetluste ja selle masinavaldkonna toote tüübi kirjeldus, millega tegelemist vastavushindamisasutus oma pädevusena taotleb, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artikli 28 nõuetele.

3.Kui vastavushindamisasutus ei saa lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mida on vaja, et kontrollida, kinnitada ja regulaarselt jälgida tema vastavust artiklis 28 esitatud nõuetele.

Artikkel 32

Teatamise kord

1.Teavitav ametiasutus teatab ainult nendest vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 28 esitatud nõuetele.

2.Teavitav ametiasutus saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutuse kohta teate, kasutades elektroonilist teavitamisvahendit, mille on välja töötanud ja mida haldab komisjon.

3.Lõikes 2 osutatud teade sisaldab järgmist:

(a)täielikud andmed tehtavate vastavushindamistoimingute kohta;

(b)märge vastavushindamismooduli või -moodulite ja asjakohaste masinavaldkonna toote tüüpide kohta;

(c)asjakohane pädevuskinnitus.

4.Kui teade ei põhine artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse regulaarne järelevalve ja selle jätkuv vastavus artikli 28 nõuetele.

5.Asjaomane vastavushindamisasutus võib teavitatud asutuse toiminguid teha üksnes juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teate kinnitamisest, kui see sisaldab artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul, kui see sisaldab artikli 31 lõikes 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid.

Ainult sellist asutust peetakse käesoleva määruse kohaldamisel teavitatud asutuseks.

6.Teavitav ametiasutus teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist edaspidistest olulistest muudatustest lõikes 2 osutatud teates.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste identifitseerimisnumbrid ja loetelud

1.Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutust teavitatakse liidu mitme õigusakti alusel.

2.Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja teavitatud vastavushindamistoiminguid.

Komisjon tagab, et seda loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 34

Teavituse muudatused

1.Kui teavitav ametiasutus on kindlaks teinud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artikli 28 nõuetele või et ta ei ole täitnud artiklis 35 ettenähtud kohustusi, siis kitsendab teavitav ametiasutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, lähtudes sellest, kui suur on nõuetele mittevastavus või kohustuste täitmata jätmine. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.Kui teavitust kitsendatakse või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud tegevuse, siis on teavitava ametiasutuse ülesanne tagada, et selle asutuse dokumente menetleb mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele, kui nad seda taotlevad.

Artikkel 35

Teavitatud asutuse pädevuse vaidlustamine

1.Komisjon uurib iga juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole pädev või ei täida enam talle esitatud nõudeid ja kohustusi.

2.Komisjoni taotluse korral esitab teavitav ametiasutus talle kogu teabe selle kohta, mille alusel konkreetsele teavitatud asutusele teavitus võimaldati või mis näitab, et see asutus on endiselt pädev.

3.Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mis uurimise käigus saadi, käsitletakse konfidentsiaalsena.

4.Kui komisjon teeb kindlaks, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse teavitavalt ametiasutuselt vajalike parandusmeetmete võtmist, sealhulgas vajaduse korral teavituse tühistamist.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 36

Teavitatud asutuse tegevuskohustused

1.Teavitatud asutus teeb vastavushindamist kooskõlas VII, VIII ja IX lisas esitatud vastavushindamismenetlustega.

2.Teavitatud asutus jälgib oma tegevuses proportsionaalsust, vältides ettevõtjate tarbetut koormamist ning võttes asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegevusvaldkonda, struktuuri, käsitletava masinatehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures peab teavitatud asutus siiski silmas, millist rangust ja kaitse taset on vaja masinavaldkonna toote vastavuse tagamiseks käesoleva määruse nõuetele.

3.Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei täida III lisas esitatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või artiklis 17 osutatud harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi kirjeldusi, siis nõuab ta tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ning ei anna välja vastavussertifikaati ega võta vastu heakskiitvat otsust.

4.Kui vastavussertifikaadi väljaandmisele või heakskiitva otsuse vastuvõtmisele järgneva vastavuse järelevalve käigus teavitatud asutus leiab, et masinavaldkonna toode ei vasta enam nõuetele, siis nõuab ta tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ning vajaduse korral peatab või tühistab vastavussertifikaadi või heakskiitva otsuse.

5.Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud tulemust, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas kitsendab asjaomast vastavussertifikaati või heakskiitvat otsust või peatab või tühistab selle.

Artikkel 37

Teavitatud asutuse otsuste vaidlustamine

Teavitatud asutus tagab, et on olemas läbipaistev ja kasutatav kord tema otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 38

Teavitatud asutuse teatamiskohustus

1.Teavitatud asutus annab teavitavale ametiasutusele teada järgmisest:

(a)kõik juhtumid, kui vastavussertifikaat või heakskiitev otsus jäetakse andmata, seda kitsendatakse, see peatatakse või tühistatakse;

(b)teavitamise valdkonda ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

(c)kõik turujärelevalveasutustelt saadud teabetaotlused vastavushindamistoimingute kohta;

(d)(taotluse korral) vastavushindamistoimingud, mida teavitatud asutus on teavitusvaldkonnas teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.Teavitatud asutus esitab teistele samu masinavaldkonna toote tüüpe hõlmavaid samalaadseid vastavushindamistoiminguid tegevatele teavitatud asutustele asjakohase teabe vastavushindamise negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete tulemuste kohta.

Artikkel 39

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavituspoliitika eest vastutavate ametiasutuste vahel.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine

Komisjon tagab teavitatud asutuste vahel sobiva koordineerimise ja koostöö, mida ettenähtud viisil korraldab teavitatud asutuste valdkondlik rühm.

Teavitatud asutus osaleb selle rühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

VI PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE TULEVATE MASINAVALDKONNA TOODETE KONTROLLIMINE JA LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 41

Riski põhjustavate masinavaldkonna toodetega tegelemise siseriiklik menetlus

1.Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva määrusega hõlmatud masinavaldkonna toode ohustab inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda, siis korraldavad nad selle masinavaldkonna toote hindamise, mis hõlmab kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus osutatud hindamisel, et masinavaldkonna toode ei vasta käesoleva määruse nõuetele, siis nõuavad nad esimeses lõigus osutatud riski laadi arvesse võttes viivitamata, et asjaomane ettevõtja kas võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed masinavaldkonna toote vastavusse viimiseks nende nõuetega või kõrvaldaks masinavaldkonna toote turult või nõuaks selle mõistliku aja jooksul tagasi.

Turujärelevalveasutused teatavad sellest asjakohasele teavitatud asutusele.

2.Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamise tulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.Ettevõtja tagab, et kõik vajalikud parandusmeetmed võetakse kõigi asjakohaste masinavaldkonna toodete korral, mille ta on liidu turul kättesaadavaks teinud.

4.Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud aja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, siis rakendavad turujärelevalveasutused kõiki asjakohaseid ajutisi meetmeid, et kõnealuse masinavaldkonna toote kättesaadavaks tegemine nende siseturul keelata või seda piirata, masinavaldkonna toode turult kõrvaldada või see tagasi nõuda.

Turujärelevalveasutused teatavad nendest meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5.Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki kasutadaolevaid andmeid: eelkõige nõuetele mittevastava masinavaldkonna toote identifitseerimiseks vajalikud andmed, masinavaldkonna toote päritolu, leitud mittevastavuse ja kaasneva riski laad, liikmesriigis võetud meetmete laad ja kestus, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohad. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõnega järgmistest põhjustest:

(a)masinavaldkonna toode ei vasta III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(b)puudused artikli 17 lõikes 1 osutatud harmoneeritud standardites;

(c)puudused artikli 17 lõikes 4 osutatud tehnilistes kirjeldustes.

6.Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende võetud meetmetest ja mis tahes muust asjakohase masinavaldkonna toote mittevastavusega seotud teabest, mis neil on, ning oma vastuväidetest, juhul kui nad ei ole nõus liikmesriigis võetud meetmega.

7.Kui teised liikmesriigid või komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse see meede põhjendatuks.

8.Liikmesriigid tagavad, et asjakohase masinavaldkonna toote suhtes võetakse viivitamata vajalikke piiravaid meetmeid, nagu masinavaldkonna toote turult kõrvaldamine.

Artikkel 42

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.Kui artikli 41 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et liikmesriigi meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis algatab komisjon liikmesriigi meetme hindamiseks viivitamata konsulteerimise liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon otsuse vormis vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või ei ole.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning teeb selle neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele viivitamata teatavaks.

Kõnealuse rakendusakti vastuvõtmisel järgitakse artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

2.Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada nõuetele mittevastava masinavaldkonna toote kõrvaldamine oma turult, ja teatavad sellest komisjonile.

Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, siis liikmesriik tühistab selle meetme.

3.Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks ja masinavaldkonna toote mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva määruse artikli 41 lõike 5 punktides b ja c osutatud harmoneeritud standardites või tehnilistes kirjeldustes, siis kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 ettenähtud menetlust.

Artikkel 43

Nõuetele vastavad masinavaldkonna tooted, mis põhjustavad riski

1.Kui liikmesriik leiab pärast artikli 41 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi masinavaldkonna toode vastab III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ohustab see inimeste tervist või ohutust või siis (kui see on asjakohane) koduloomi või vara või keskkonda, siis nõuab ta riski laadi arvesse võttes, et asjaomane ettevõtja kas võtaks kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et turule laskmisel ei põhjusta see masinavaldkonna toode enam riski, või kõrvaldaks masinavaldkonna toote turult või nõuaks selle mõistliku aja jooksul tagasi.

2.Ettevõtja tagab, et parandusmeetmeid võetakse kõigi asjakohaste masinavaldkonna toodete korral, mille ta on liidu turul kättesaadavaks teinud.

3.Liikmesriik teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kõnealune teave hõlmab kõiki kasutadaolevaid andmeid: eelkõige kõnealuse masinavaldkonna toote identifitseerimiseks vajalikud andmed, masinavaldkonna toote päritolu ja tarneahel, kaasneva riski laad ning liikmesriigis võetud meetmete laad ja kestus.

4.Komisjon algatab liikmesriigi meetme hindamiseks viivitamata konsulteerimise liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon otsuse vormis vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või ei ole, ning vajaduse korral määrab vajalikud meetmed.

Kõnealuse rakendusakti vastuvõtmisel järgitakse artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust.

Põhjendatud kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise või ohutuse kaitsega, võtab komisjon artikli 46 lõikes 4 osutatud menetluse alusel vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti.

5.Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning teeb selle neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele viivitamata teatavaks.

Artikkel 44

Vormiline mittevastavus

1.Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on leidnud mõne järgmistest masinavaldkonna tootega seotud asjaoludest:

(a)CE-märgise kinnitamisel ei ole järgitud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 20;

(b)CE-märgist ei ole masinale kinnitatud;

(c)tootmise kontrollimise etappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitamisel ei ole järgitud artikli 20 lõiget 3 või seda ei ole kinnitatud;

(d)ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud või ei ole see koostatud õigesti;

(e)tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või ei ole täielik;

(f)artikli 10 lõikes 6 või artikli 12 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või ei ole täielik;

(g)muud artiklis 10 või 12 esitatud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik vajalikud meetmed masinavaldkonna toote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab toote turult tagasinõudmise või kõrvaldamise.

VII PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 45

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel võtta vastu delegeeritud õigusakte.

2.Artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega konsulteerib komisjon enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta nende delegeeritud õigusaktide kehtivust, mis on juba jõustunud.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 46

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

5.Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või liidu muude õigusaktide kohaselt ette nähtud konsulteerida valdkonna ekspertidega.

Peale selle võib komitee käsitleda kõiki muid käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mille on töökorra kohaselt tõstatanud komitee esimees või liikmesriigi esindaja.

VIII PEATÜKK

KONFIDENTSIAALSUS JA KARISTUSED

Artikkel 47

Konfidentsiaalsus

1.Kõik osalised hoiavad käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel saadud järgmise teabe ja järgmiste andmete konfidentsiaalsust:

(a)isikuandmed;

(b)füüsilise või juriidilise isiku konfidentsiaalne äriteave ja ärisaladused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on avalikes huvides.

2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei avaldata riigi pädevate asutuste vahel ning riigi pädevate asutuste ja komisjoni vahel konfidentsiaalsena vahetatud teavet enne, kui selleks on andnud nõusoleku asutus, kust teave pärineb.

3.Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta komisjoni, liikmesriikide ja teavitatud asutuste õigust ja kohustust vahetada teavet ja edastada hoiatusi ega asjaomaste isikute kohustust anda teavet kriminaalõiguse alusel.

4.Komisjon ja liikmesriigid võivad konfidentsiaalset teavet vahetada nende kolmandate riikide reguleerivate asutustega, kellega nad on konfidentsiaalsuse kohta sõlminud kahe- või mitmepoolse kokkuleppe.

Artikkel 48

Karistused

1.Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise eest ettevõtjatele kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Kehtestatavad karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad oluliste rikkumiste korral hõlmata kriminaalkaristusi.

2.Liikmesriigid teatavad nendest normidest ja meetmetest komisjonile hiljemalt ... [24 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] ja annavad viivitamata teada kõikidest nende edaspidistest muudatustest.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

1.Direktiiv 73/361/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 73/361/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

2.Direktiiv 2006/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ... [30 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 2006/42/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

Üleminekusätted

1.Liikmesriigid ei takista kuni ... [42 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] selliste masinate turul kättesaadavaks tegemist, mis lasti turule kooskõlas direktiiviga 2006/42/EÜ enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Käesoleva määruse VI peatükki kohaldatakse selliste masinate korral siiski mutatis mutandis nimetatud direktiivi artikli 11 asemel, sealhulgas selliste masinate korral, mille kohta on juba algatatud menetlus direktiivi 2006/42/EÜ artikli 11 alusel, alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

2.Direktiivi 2006/42/EÜ artikli 14 kohaselt välja antud EÜ tüübihindamissertifikaadid ja heakskiiduotsused kehtivad kuni... [42 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast], välja arvatud juhul, kui nende aeguvad enne seda kuupäeva.

Artikkel 51

Hindamine ja läbivaatamine

1.Hiljemalt ... [54 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanded avalikustatakse.

2.Võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilisi kogemusi, nagu on osutatud artiklis 5, lisab komisjon oma aruandesse hinnangu käesoleva määruse järgmiste aspektide kohta:

(a)III lisas esitatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded;

(b)I lisas loetletud kõrge riskitasemega masinavaldkonna toodete vastavushindamismenetlus.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjakohaste sätete muutmiseks.

Artikkel 52

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [30 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid.

(2)    SWD(2018) 160 final, „Masinadirektiivi hindamine“.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid.

(4)    Kättesaadav internetis: https://ec.europa.eu/info/publications/commission-report-safety-and-liability-implications-ai-internet-things-and-robotics-0_et  

(5)    SWD(2021) [...] final, „Masinadirektiivi mõjuhinnang“.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, kättesaadav internetis: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/35/oj .

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele (KOM(2011) 206 (lõplik)).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 35).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(12)    ELT C [...], [...], lk [...].

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(17)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020) 64 final). 

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.5.2017, lk 22).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 35).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(23) +     ELT: Palun teksti lisada dokumendis ... sisalduva määruse number.

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ(52) 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(27)    Nõukogu 19. novembri 1973. aasta direktiiv 73/361/EMÜ terastrosside, kettide ja konksude sertifitseerimist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 335, 5.12.1973, lk 51–55).

(28) +     ELT: Palun teksti sisestada määruse number dokumendist ... ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(29) +     ELT: Palun teksti lisada dokumendis ... sisalduva määruse number.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.4.2021

COM(2021) 202 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

masinavaldkonna toodete kohta

{SEC(2021) 165 final} - {SWD(2021) 82 final} - {SWD(2021) 83 final}

I LISA

KÕRGE RISKITASEMEGA MASINAVALDKONNA TOOTED

1.Järgmist tüüpi ketassaed (ühe- või mitmekettalised) puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemiseks või liha ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemiseks:

1.1.saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on fikseeritud töölaud või töödeldava detaili käsitsi etteandega tugi või eemaldatav ajamiga etteanne;

1.2.saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on käsitsi liigutatav edasi-tagasi liikuv töölaud või kelk;

1.3.saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on käsitsi laaditav ja/või tühjendatav töödeldavate detailide sisseehitatud mehhaaniline etteandeseadis;

1.4.saagimise ajal mehhaaniliselt liigutatava(te) tera(de)ga saagimismasinad, mis on käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad;

2.Käsitsi etteandega rihthöövelmasinad puidutöötluseks.

3.Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad ühepoolsed paksushöövelmasinad puidutöötluseks, millel on sisseehitatud mehhaaniline etteandeseadis.

4.Järgmist tüüpi käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad lintsaed puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali või liha ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemiseks:

4.1.saagimise ajal fikseeritud asendis tera(de)ga saagimismasinad, millel on fikseeritud või edasi-tagasi liikuv töölaud või töödeldava detaili tugi;

4.2.saagimismasinad, mille tera(d) on paigaldatud edasi-tagasi liikuvale kelgule.

5.Punktides 1–4 ja 7 nimetatud tüüpi masinatest koosnevad ühendatud masinad puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemiseks.

6.Käsitsi etteandega mitmeteralised tapimasinad puidutöötluseks.

7.Käsitsi etteandega vertikaalfreespingid puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemiseks.

8.Kantavad kettsaed puidutöötluseks.

9.Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad pressid, sealhulgas profiilide painutuspressid metallide külmtöötluseks, mille liikuvate osade töökäik võib ületada 6 mm ja kiirus võib ületada 30 mm/s.

10.Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad plasti survevalu- või vormpressimismasinad.

11.Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad kummi survevalu- või vormpressimismasinad.

12.Järgmist tüüpi allmaatöömasinad:

12.1.vedurid ja pidurdusseadmetega vagunid,

12.2.hüdraulilised laetoestikud.

13.Käsitsi laaditavad kokkusurumismehhanismiga veokid majapidamisjäätmete kogumiseks.

14.Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid koos kaitsepiiretega.

15.Eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kaitsepiirded.

16.Autohoolduse tõstukid.

17.Sellised seadmed inimeste tõstmiseks, millega on seotud oht kukkuda rohkem kui kolme meetri kõrguselt.

18.Kantavad padruniga kinnitus- ja muud lööktoimelised masinad.

19.Inimeste kohalolu kindlakstegemiseks mõeldud kaitseseadised.

20.Avatavad mehaanilise ajamiga blokeerivad kaitsepiirded punktides 9, 10 ja 11 nimetatud masinate ohutuse tagamiseks.

21.Loogikaseadmed ohutusfunktsioonide tagamiseks.

22.Ümbermineku kaitsekonstruktsioonid (ROPS).

23.Langevate esemete eest kaitsvad konstruktsioonid (FOPS).

24.Ohutusfunktsioonide tagamise tarkvara, sealhulgas tehisintellektipõhised süsteemid.

25.Ohutusfunktsioone tagavate tehisintellektipõhiste süsteemidega varustatud masinad.

II LISA

OHUTUSSEADISTE NÄIDISLOETELU

1.Eemaldatavate jõuülekandemehhanismide kaitsepiirded.

2.Inimeste kohalolu kindlakstegemiseks ette nähtud kaitseseadised.

3.Avatavad mehaanilise ajamiga blokeerivad kaitsepiirded I lisa punktides 9, 10 ja 11 nimetatud masinate ohutuse tagamiseks.

4.Loogikaseadmed ohutusfunktsioonide tagamiseks.

5.Rikke avastamise lisavahenditega ventiilid, mis on ette nähtud masinate ohtlike liikumiste juhtimiseks.

6.Masina heite äratõmbesüsteemid.

7.Kaitsepiirded ja kaitseseadised, mis on ette nähtud inimeste kaitsmiseks masina tööprotsessis liikuvate osade eest.

8.Tõstemasinate laadimise ja liikumise juhtimise seireseadised.

9.Inimeste istmetel hoidmise turvasüsteemid.

10.Hädaseiskamisseadised.

11.Mahalaadimissüsteemid potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemise vältimiseks.

12.III lisa punktides 1.5.7, 3.4.7 ja 4.1.2.6 nimetatud energiapiirikud ja rõhulangetusseadmed.

13.Müra ja vibratsiooni vähendamise süsteemid ja seadmed.

14.Ümbermineku kaitsekonstruktsioonid (ROPS).

15.Langevate esemete eest kaitsvad konstruktsioonid (FOPS).

16.Kahekäejuhtseadised.

17.Erinevate platvormide vahel inimeste tõstmiseks ja/või langetamiseks ette nähtud masinate järgmised komponendid:

(a)šahtiuste lukustamise seadised;

(b)koormust kandvate üksuste kontrollimatut alla- või ülespoole liikumist tõkestavad seadised;

(c)liigkiirust piiravad seadised;

(d)energiat akumuleerivad amortisaatorid (mittelineaarsed või tagasiliikumist summutavad);

(e)energiat hajutavad amortisaatorid;

(f)hüdrokontuuriga tungraudadele paigaldatud ohutusseadised, mida kasutatakse kukkumise tõkestamiseks;

(g)elektroonilisi komponente sisaldavad ohutuslülitid.

18.    Ohutusfunktsioonide tagamise tarkvara, sealhulgas tehisintellektipõhised süsteemid.

19.    Operaatorit ja teisi isikuid ohtlike materjalide ja ainete, sealhulgas pestitsiidide, eest kaitsvad masina kabiini integreeritud filtreerimissüsteemid ja nende filtrid.

III LISA

MASINAVALDKONNA TOODETE PROJEKTEERIMISE JA VALMISTAMISEGA SEOTUD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

ÜLDPÕHIMÕTTED

1. Masinavaldkonna toote tootja või tema volitatud esindaja tagab, et masinavaldkonna tootele kohaldatavate tervisekaitse- ja ohutusnõuete kindlaksmääramiseks tehakse riskihindamine. Seejärel projekteeritakse ja valmistatakse masinavaldkonna toode riskihindamise tulemusi arvesse võttes nii, et välditakse ja minimeeritakse kõiki asjakohaseid riske.

Esimeses lõigus osutatud riskihindamise ja riski vähendamise järkjärgulise protsessi käigus teeb tootja või tema volitatud esindaja järgmist:

(a)määrab kindlaks masinavaldkonna toote kasutuspiirangud, sealhulgas selle ettenähtud kasutamise ja mõistlikult prognoositava väärkasutamise;

(b)määrab kindlaks koostoimest tulenevad riskid selliste masinate korral, mis on sama tulemuse saavutamiseks paigutatud ja juhitud nii, et toimivad ühtse tervikuna, moodustades artikli 3 lõike 1 punktis d määratletud masinavaldkonna toote;

(c)määrab kindlaks ohud ja kaasnevad ohuolukorrad, mida masinavaldkonna toode võib tekitada, sealhulgas masinavaldkonna toote turule laskmise ajal prognoositavad ohud, mida olelusringi vältel võib põhjustada täielikult või osaliselt edasiarendatavana kavandatud tööomaduste või loogikaga masinavaldkonna toode, mis on projekteeritud erineval määral autonoomselt töötama. Sellega seoses, kui masinavaldkonna tootesse on integreeritud tehisintellektipõhine süsteem, võetakse masina riskihindamisel arvesse selle tehisintellektipõhise süsteemi riskihindamist, mis on tehtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele ...+ Euroopa lähenemise kohta tehisintellektile + 1 ;

(d)hindab riske, võttes arvesse võimaliku vigastuse või tervisekahjustuse raskusastet ja selle esinemise tõenäosust;

(e)hindab riske, et teha kindlaks, kas riskide vähendamine on käesoleva määruse eesmärki arvesse võttes vajalik;

(f)kõrvaldab ohud või vähendab nende ohtudega seotud riske, rakendades selleks kaitsemeetmeid punktis 1.1.2.b määratud tähtsuse järjekorras.

2. Olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes kehtestatud kohustusi kohaldatakse üksnes siis, kui vastav oht on asjakohase masinavaldkonna toote korral olemas, kui masinat kasutatakse tootja või tema volitatud esindaja ettenähtud tingimustel prognoositavates ebatavalistes olukordades. Kõikidel juhtudel kohaldatakse siiski punktis 1.1.2 sätestatud ohutuse tagamise põhimõtteid ning punktides 1.7.3 ja 1.7.4 osutatud masinavaldkonna toodete märgistamise ja juhenditega seotud kohustusi.

3. Käesolevas lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on kohustuslikud, kuid tehnika taset arvesse võttes ei pruugi nende nõuetega seatud eesmärkide saavutamine olla siiski võimalik. Sellisel juhul tuleb masinavaldkonna toote projekteerimisel ja valmistamisel nende eesmärkide saavutamisega võimalikult palju arvestada.

4. Käesolev lisa on jaotatud kuueks peatükiks. Esimene peatükk käsitleb üldist kohaldamisala ja on kohaldatav kõikidele masinavaldkonna toodetele. Muudes peatükkides käsitletakse teatavaid spetsiifilisemaid ohtusid. Siiski on oluline arvestada kogu käesolevat lisa, et olla kindel kõikide asjakohaste oluliste nõuete täitmises. Masinavaldkonna toote projekteerimisel võetakse arvesse esimese peatüki nõudeid ja ühe või mitme muu peatüki nõudeid käesolevate üldpõhimõtete punkti 1 kohaselt tehtud riskihindamise tulemustest olenevalt. Keskkonnakaitsega seotud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kohaldatakse üksnes punktis 2.4 osutatud masinavaldkonna toodete suhtes.

1.OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

1.1.ÜLDISED MÄRKUSED

1.1.1.Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„oht“ – vigastuse või tervisekahjustuse võimalik allikas;

(b)„ohuala“ – ala masinavaldkonna tootes ja/või selle ümbruses, kus esineb risk inimese tervisele või ohutusele;

(c)„ohustatud isik“ – iga isik, kes on täielikult või osaliselt ohualas;

(d)„operaator“ – isik või isikud, kelle ülesandeks on masinavaldkonna toote paigaldamine, käitamine, seadistamine, hooldamine, puhastamine, parandamine või teisaldamine;

(e)„risk“ – ohuolukorras tekkida võiva vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskusastme kombinatsioon;

(f)„kaitsepiire“ – masinavaldkonna toote osa, mis pakub füüsilise barjäärina kaitset;

(g)„kaitseseadis“ – seadis (mitte kaitsepiire), mis kas iseseisvalt või koos kaitsepiirdega vähendab riski;

(h)„ettenähtud kasutamine“ – masinavaldkonna toote kasutamine kasutusjuhendis esitatud teabe kohaselt;

(i)„mõistlikult prognoositav väärkasutamine“ – masinavaldkonna toote kasutamine viisil, mis ei ole kasutusjuhendis ette nähtud, kuid mis võib tuleneda inimeste kergesti prognoositavast käitumisest.

1.1.2.Ohutuse tagamise põhimõtted

(a)Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see täidab oma funktsiooni, ning seda saab käitada, seadistada ja hooldada inimesi ohustamata, kui neid toiminguid tehakse ettenähtud tingimuste kohaselt, võttes arvesse ka masina mõistlikult prognoositavat väärkasutamist. Kaitsemeetmete eesmärk on kõrvaldada kõik riskid masinavaldkonna toote eeldatava kasutusea vältel, kaasa arvatud transportimise, kokkumonteerimise, lahtimonteerimise, kasutuselt kõrvaldamise ja utiliseerimise ajal.

(b)Kõige sobivamate meetodite valimisel järgib tootja või tema volitatud esindaja järgmisi põhimõtteid järgmises järjekorras:

I. riskide kõrvaldamine või vähendamine nii palju kui võimalik (olemuselt ohutu masinavaldkonna toote projekteerimine ja valmistamine);

II.vajalike kaitsemeetmete võtmine riskide korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada;

III. kasutajate teavitamine võetud kaitsemeetmete mittetäielikkusest tulenevast jääkriskist ning eriettevalmistuse vajadusest, samuti isikukaitsevahendite vajaduse täpsustamine.

(c)Masinavaldkonna toote projekteerimisel ja valmistamisel ning juhendite koostamisel võtab tootja või tema volitatud esindaja arvesse masinavaldkonna toote ettenähtud kasutamist ja ka mõistlikult prognoositavat väärkasutamist. Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud masina väärkasutamine, kui selline kasutamine tekitaks riski. Vajaduse korral tuleb juhendis suunata kasutaja tähelepanu masinavaldkonna toote valedele kasutusviisidele, mida kogemuste põhjal on täheldatud.

(d)Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on arvesse võetud piirangud operaatorile, mida põhjustab vajalik või eeldatav isikukaitsevahendite kasutamine.

(e)Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kasutajal on võimalik katsetada ohutusfunktsioone, ning masinavaldkonna toode peab olema varustatud kogu spetsiaalvarustuse ja abiseadistega ning vajaduse korral konkreetsete toimivuskatse menetluste kirjeldusega, mis on olulised, et masinat saaks ohutult katsetada, seadistada, hooldada ja kasutada.

1.1.3.Materjalid ja tooted

Masinavaldkonna toote valmistamiseks kasutatud materjalid või masina kasutamise käigus kasutatud või valmistatud tooted ei tohi ohtu seada inimeste ohutust ega tervist. Eriti vedelike kasutamise korral peab masinavaldkonna toode olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ära hoida täitmisest, kasutamisest, taaskasutamisest või tühjendamisest tulenev riski.

1.1.4.Valgustus

Masinavaldkonna toode peab olema varustatud ettenähtud töö tegemiseks sobiva sisseehitatud valgustiga, kui selle puudumine võib hoolimata tavapärase valgustugevusega üldvalgustusest põhjustada riski.

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et valgustus ei tekita häirivat varjuala, ei pimesta ega tekita liikuvatel osadel ohtlikku stroboskoopilist efekti.

Kui masina sisemuses olevad alad vajavad sagedast kontrollimist, seadistamist ja hooldust, peavad need olema asjakohaselt valgustatud.

1.1.5.Masinavaldkonna toote konstruktsioon seoses käsitsemise lihtsustamisega

Masinavaldkonna toode või selle iga osa peab olema:

(a)ohutult käsitsetav ja transporditav;

(b)pakendatud või projekteeritud nii, et seda saab ohutult ja kahjustamata ladustada.

Kui masinavaldkonna toodet ja/või selle osi käsitsetakse juhendi kohaselt, ei tohi masinavaldkonna toote transportimisel masin ja/või selle osad ootamatult liikuma hakata ja nende ebastabiilsus ei tohi tekitada ohtu.

Kui masinavaldkonna toote või mõne selle osa kaal, suurus või kuju välistab käsitsi liigutamise, peab masinavaldkonna toode või iga selle osa olema:

(a)varustatud kinnitusvahenditega tõsteseadme külge kinnitamiseks või

(b)projekteeritud nii, et seda saab varustada selliste kinnitusvahenditega või

(c)sellise kujuga, et selle külge saab lihtsasti kinnitada tavapärase tõsteseadme.

Kui masinavaldkonna toodet või mõnda selle osa tuleb liigutada käsitsi, peab see olema:

(a)kergesti liigutatav või

(b)ohutut tõstmist ja liigutamist võimaldava varustusega.

Selliste tööriistade ja/või masinavaldkonna toote osade käsitsemisel, mis kergest kaalust olenemata võivad olla ohtlikud, tuleb võtta spetsiaalsed ettevaatusmeetmed.

1.1.6.Ergonoomilisus

Ettenähtud kasutustingimustes peab operaatori ebamugavustunne, väsimus ning füüsiline ja vaimne pinge olema võimalikult väike, mistõttu tuleb arvestada järgmiste ergonoomika põhimõtetega:

(a)võimalus kohandada vastavalt operaatori kehasuurusele, tugevusele ja vastupidavusele;

(b)piisav ruum operaatorile enda liigutamiseks;

(c)masina poolt määratud töötamiskiiruse vältimine;

(d)pikka kontsentreerumist nõudva jälgimise vältimine;

(e)inimene-masin kasutajaliidese kohandamine operaatorite ettenähtavate parameetritega, sealhulgas täielikult või osaliselt edasiarendatavana kavandatud tööomaduste või loogikaga masinavaldkonna toote korral, mis on projekteeritud erineval määral autonoomselt töötama;

(f)täielikult või osaliselt edasiarendatavana kavandatud tööomaduste või loogikaga ning erineval määral autonoomselt töötama projekteeritud masinavaldkonna toote kohandamine reageerima inimesele adekvaatselt ja asjakohaselt (verbaalselt sõnadega või mitteverbaalselt žestide, näoilme või kehaliikumisega) ning teatama oma planeeritud tegevusest (mida ja miks teeb) operaatorile arusaadaval viisil.

1.1.7.Töötamiskohad

Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud heitgaasist ja/või hapnikupuudusest tulenevat riski.

Kui masinavaldkonna toode on ette nähtud kasutamiseks ohtlikus keskkonnas, mis ohustab operaatori tervist või ohutust, või kui masinavaldkonna toode ise tekitab ohtliku keskkonna, tuleb tagada piisavad vahendid, et tagada kasutajale head töötingimused ja kaitse mis tahes ettenähtavate ohtude eest.

Vajaduse korral peab töötamiskohal olema asjakohane kabiin, mis on projekteeritud, valmistatud ja/või varustatud eespool nimetatud nõuete kohaselt. Väljapääs peab võimaldama kiiret väljumist. Peale selle peab kabiinil võimaluse korral olema avariiväljapääs, mis avaneb teise suunda kui tavaväljapääs.

1.1.8.Istmed

Vajaduse korral ja kui töötingimused seda võimaldavad, tuleb masinavaldkonna toote lahutamatuks osaks olevad töötamiskohad projekteerida nii, et sinna on võimalik paigaldada istmeid.

Kui on ette nähtud, et operaator töötamise ajal istub ning tema töötamiskoht on masinavaldkonna toote lahutamatu osa, tuleb iste tarnida koos masinavaldkonna tootega.

Operaatori iste peab võimaldama tal püsida stabiilses asendis. Peale selle peab istet ja selle kaugust juhtseadistest olema võimalik operaatori järgi kohandada.

Kui masinavaldkonna toode vibreerib, peab iste olema projekteeritud ja valmistatud nii, et operaatorile ülekantav vibratsioon on madalaimal tasemel, mida on mõistlikult võimalik saavutada. Istme kinnitusdetailid peavad vastu pidama kõigile neile mõjuda võivatele pingetele. Kui operaatori jalgade all ei ole põrandat, tuleb iste varustada libisemiskindla materjaliga kaetud jalatoega.

1.1.9.Kaitse rikkumise eest

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle ühendamine muu seadmega ei põhjusta ühendatud seadme mis tahes funktsiooni tõttu ega masinavaldkonna tootega sidet pidava mis tahes kaugseadme tõttu ohuolukorda.

Asjakohaste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks oluline masinavaldkonna toote ühendamise riistvara peab olema projekteeritud nii, et see on piisavalt kaitstud juhusliku või tahtliku rikkumise eest. Masinavaldkonna toode peab koguma tõendeid riistvarasse seadusliku või ebaseadusliku sekkumise kohta.

Asjakohaste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks oluline masina tarkvara ja andmed tuleb sellisena identifitseerida ja neid tuleb piisavalt kaitsta juhusliku või tahtliku rikkumise eest.

Masinavaldkonna toode peab suutma identifitseerida masinavaldkonna tootesse selle ohutuks töötamiseks installitud tarkvara ja seda infot igal ajal lihtsasti kättesaadaval kujul esitada.

Masinavaldkonna toode peab koguma tõendeid tarkvarasse seadusliku või ebaseadusliku sekkumise kohta või masinasse või selle konfiguratsiooni installitud tarkvara muutmise kohta.

1.2.JUHTSÜSTEEMID

1.2.1.Juhtsüsteemi ohutus ja töökindlus

Juhtsüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud ohuolukordade teke.

Juhtsüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et:

(a)need peavad vastu (kui see on asjaolusid ja riske arvestades asjakohane) ettenähtud kasutuspingele, kavandatud ja kavandamata välismõjudele, sealhulgas kolmanda isiku pahatahtlikele katsetele tekitada ohuolukord;

(b)riistvara tõrge või juhtsüsteemi loogika ei põhjusta ohuolukorda;

(c)juhtsüsteemi loogika viga ei põhjusta ohuolukorda;

(d)ohutusfunktsioone ei saa muuta üle piiride, mille tootja on kindlaks määranud masinavaldkonna toote riskihindamisel. Ohutusfunktsioonide piiride kehtestamine peab olema tootja tehtava riskihindamise osa ja hõlmama masinavaldkonna toote või operaatori koostatud seadistuste või reeglite muudatusi (sealhulgas õpietapis), mis ei tohi ületada riskihindamisel käsitletud piire;

(e)mõistlikult prognoositavad inimlikud eksimused töötamise ajal ei põhjusta ohuolukorda;

(f)sekkumisega seoses loodud andmete ja pärast masinavaldkonna toote turule laskmist või kasutuselevõttu üles laaditud ohutustarkvara versioonide jälgimislogi on aktiveeritud viie aasta vältel pärast üleslaadimist ja seda on võimalik kasutada üksnes selleks, et riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral tõendada masinavaldkonna toote vastavust käesolevale lisale;

(g)pärast masinavaldkonna toote turule laskmist või kasutuselevõttu on ohutusotsuste tegemise protsessi kohta andmete salvestamine aktiveeritud ja neid andmeid säilitatakse ühe aasta vältel pärast nende salvestamist üksnes selleks, et riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral tõendada masinavaldkonna toote vastavust käesolevale lisale.

Täielikult või osaliselt edasiarendatavana kavandatud tööomaduste või loogikaga masinavaldkonna tootel, mis on projekteeritud erineval määral autonoomselt töötama, peavad juhtsüsteemid olema projekteeritud ja valmistatud nii, et:

(a)need ei põhjusta masinavaldkonna toote tegevust, mis ületab selle jaoks kindlaksmääratud ülesande ja liikumisala piire;

(b)masinavaldkonna toodet on alati võimalik korrigeerida, et tagada selle olemuslik ohutus.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:

(a)masinavaldkonna toode ei tohi ootamatult käivituda;

(b)masinavaldkonna toote parameetrid ei tohi kontrollimatult muutuda, kui selline muudatus võib põhjustada ohuolukorra;

(c)masinavaldkonna toote või operaatori koostatud seadistuste või reeglite muutmist (sealhulgas õpietapis) tuleb vältida, kui selline muudatus võib põhjustada ohuolukorra;

(d)masinavaldkonna toote seiskumist ei tohi tõkestada, kui seiskamiskäsk on juba antud;

(e)ükski masinavaldkonna toote liikuv osa ega masinavaldkonna tootega kinnihoitav ese ei tohi kukkuda ega eemale paiskuda;

(f)mis tahes liikuva osa automaatne või käsitsi seiskamine peab toimuma takistuseta;

(g)kaitseseadised peavad püsima täielikult toimivana või andma seiskamiskäsu;

(h)juhtsüsteemi ohutusega seotud osad peavad ühtselt rakenduma kogu masinavaldkonna toote koostule.

Traadita juhtimise korral ei tohi side või ühenduse rike või ühenduse tõrge põhjustada ohuolukorda.

Autonoomsete liikurmasinate juhtsüsteem peab olema projekteeritud nii, et see täidab ohutusfunktsioone ise nii, nagu on sätestatud käesolevas jaos, isegi kui tegevuse korraldus antakse kaugjärelevalvefunktsiooni kasutades.

1.2.2.Juhtseadised

Juhtseadised peavad:

(a)olema selgelt nähtavad ja äratuntavad ning vajaduse korral piktogrammidega varustatud;

(b)paiknema nii, et neid on võimalik kasutada ohutult, kõhklematult, kiiresti ja ühetähenduslikult;

(c)olema projekteeritud nii, et juhtseadise liikumine vastab selle toimele;

(d)paiknema väljaspool ohuala, välja arvatud vajaduse korral teatavad juhtseadised, nagu hädaseiskamisseadis või õpetamispult;

(e)paiknema nii, et nende kasutamine ei saa põhjustada lisariski;

(f)olema projekteeritud või kaitstud nii, et soovitud toime, kui sellega kaasneb oht, ei saa tekkida ilma tahtliku tegevuseta;

(g)olema valmistatud vastupidavana ettenähtavate jõudude mõjule, pöörates erilist tähelepanu hädaseiskamisseadistele, millele võivad mõjuda märkimisväärsed jõud.

Kui juhtseadis on projekteeritud ja valmistatud mitme eri toimingu jaoks ning puudub ühene vastavus toiminguga, peab tehtav toiming olema selgelt näidatud ja vajaduse korral nõudma kinnitust.

Juhtseadised peavad olema paigutatud nii, et nende asetus, töökäik ja vastumõju liigutamisele on vastavuses tehtava toiminguga, võttes arvesse ergonoomika põhimõtteid.

Masinavaldkonna toode peab olema varustatud ohutuks kasutamiseks vajalike näidikutega. Operaator peab saama nende näitusid juhtimiskohast lugeda.

Operaatoril peab olema võimalik igast juhtimiskohast veenduda, et keegi ei viibi ohualas, või peab juhtsüsteem olema projekteeritud ja valmistatud nii, et käivitumine ei ole võimalik, kui keegi on ohualas.

Kui kumbagi neist võimalustest ei ole võimalik kasutada, antakse enne masinavaldkonna toote käivitumist akustiline või visuaalne hoiatusmärguanne. Ohustatud isikul peab jääma aega ohualast lahkumiseks või masina käivitumise tõkestamiseks.

Vajaduse korral tuleb ette näha vahendid, millega tagatakse, et masinavaldkonna toodet saab juhtida ainult juhtimiskohtadest, mis paiknevad ühes või mitmes eelnevalt kindlaksmääratud kohas või alal.

Kui juhtimiskohti on rohkem kui üks, peab juhtsüsteem olema projekteeritud nii, et ühe juhtimiskoha kasutamine välistab muude juhtimiskohtade kasutamise, välja arvatud seiskamis- ja hädaseiskamisseadiste kasutamise.

Kui masinavaldkonna tootel on kaks või enam töötamiskohta, peavad kõik töötamiskohad olema varustatud kõigi nõutavate juhtseadistega, ilma et operaatorid üksteist takistaksid või ohuolukorda seaksid.

1.2.3.Käivitamine

Masinavaldkonna toote käivitamine peab olema võimalik üksnes selleks ettenähtud juhtseadise tahtliku liigutamisega.

Sama nõuet kohaldatakse:

(a)masinavaldkonna toote taaskäivitamisel pärast mis tahes põhjusel seiskumist;

(b)töötingimuste olulisel muutumisel.

Tingimusel, et see ei põhjusta ohuolukorda, võib masinavaldkonna toote siiski taaskäivitada või töötingimusi muuta ka muu seadise kui selleks ettenähtud juhtseadise tahtliku rakendamisega.

Tingimusel, et see ei põhjusta ohuolukorda, võib automaatrežiimil töötava masinavaldkonna toote käivitada, pärast seiskumist taaskäivitada või töötingimusi muuta ka ilma sekkumiseta.

Kui masinavaldkonna tootel on mitu käivitamise juhtseadist ja operaatorid võivad seetõttu üksteist ohtu seada, tuleb sellise riski vältimiseks varustada masin lisaseadistega. Kui ohutuse tagamiseks peab käivitamine ja/või seiskamine toimuma kindlas järjekorras, peavad olema paigaldatud seadmed, mis tagavad toimingute õige järjekorra.

1.2.4.Seiskamine

1.2.4.1.Tavaseiskamine

Masinavaldkonna toode peab olema varustatud juhtseadisega, mille abil saab masina ohutult ja täielikult seisata.

Iga töötamiskoht peab olema varustatud juhtseadisega, mis olenevalt ohust seiskab masina mõne või kõik funktsioonid, et masinavaldkonna toode muutuks ohutuks.

Masinavaldkonna toote seiskamise juhtseadis peab olema käivitamise juhtseadise suhtes ülimuslik.

Kui masinavaldkonna toode või selle ohtlikud funktsioonid on seiskunud, peab asjakohaste ajamite energiavarustus olema katkestatud.

1.2.4.2.Tööseiskamine

Kui töö tõttu on vaja, et seiskamisseadis ei katkestaks ajamite energiavarustust, tuleb seiskamisseisundit jälgida ja säilitada.

1.2.4.3.Hädaseiskamine

Masinavaldkonna toode peab tegeliku või võimaliku ohu vältimiseks olema varustatud ühe või mitme hädaseiskamisseadisega.

Kohaldatakse järgmisi erandeid:

(a)masinavaldkonna toode, mille korral hädaseiskamisseadis ei vähenda riski, sest see ei lühenda seiskumisaega või ei võimalda riski kõrvaldamiseks võtta erimeetmeid;

(b)kantavad käeshoitavad ja/või käsijuhitavad masinavaldkonna tooted.

Hädaseiskamisseadis peab:

(a)olema selgelt äratuntavate, selgelt nähtavate ja kiiresti ligipääsetavate juhtseadistega;

(b)seiskama ohtliku protsessi võimalikult kiiresti ja lisariski tekitamata;

(c)vajaduse korral käivitama või võimaldama käivitada teatavaid kaitsemeetmeid.

Kui hädaseiskamisseadise aktiivne rakendamine on pärast seiskamiskäsku lõppenud, peab hädaseiskamisseadis jääma sisselülitatuks ja hoidma sellega seiskamiskäsu kehtivana, kuni see spetsiaalselt välja lülitatakse; seadist peab olema võimalik rakendada üksnes nii, et see kutsub esile seiskamiskäsu; seadist peab olema võimalik välja lülitada ainult asjakohase toiminguga ning hädaseiskamisseadise väljalülitamine ei tohi masinavaldkonna toodet taaskäivitada, vaid peab taaskäivitamist üksnes võimaldama.

Hädaseiskamisfunktsioon peab olenemata töörežiimist olema alati kasutusvalmis.

Hädaseiskamisseadised peavad muid kaitsemeetmeid täiendama, mitte asendama.

1.2.4.4.Masinavaldkonna toodete koost

Koostoimimiseks ette nähtud masinavaldkonna tooted või masinavaldkonna toodete osad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seiskamisseadised, sealhulgas hädaseiskamisseadised, seiskavad peale masina ka kogu sellega seotud varustuse, kui töö jätkumine võib olla ohtlik.

1.2.5.Juhtimis- või töörežiimi valik

Valitud juhtimis- või töörežiim peab olema ülimuslik kõigi muude juhtimis- või töörežiimide suhtes, välja arvatud hädaseiskamine.

Kui masinavaldkonna toode on projekteeritud ja valmistatud nii, et seda on võimalik kasutada mitmel juhtimis- või töörežiimil, mis nõuavad erinevaid kaitsemeetmeid ja/või töömenetlusi, peab see olema varustatud töörežiimide valikuseadisega, mida saab lukustada igasse asendisse. Valikuseadise iga asend peab olema selgelt äratuntav ja vastama ühele juhtimis- või töörežiimile.

Valikuseadise võib asendada muu valikumeetodiga, mis võimaldab masinavaldkonna toote teatavaid funktsioone kasutada ainult teatava kategooria operaatoritel.

Kui teatavate toimingute korral on vajalik, et masinavaldkonna toode töötaks avatud või eemaldatud kaitsepiirdega ja/või väljalülitatud kaitseseadisega, peab juhtimis- või töörežiimi valikuseadis samal ajal:

(a)lülitama välja kõik muud juhtimis- või töörežiimid;

(b)võimaldama ohtlike funktsioonide kasutamist ainult isetagastuvate juhtseadiste abil;

(c)võimaldama ohtlike funktsioonide kasutamist üksnes vähendatud riski tingimustes, vältides seejuures üksteisega seotud tegevustest tulenevaid ohte;

(d)vältima ohtlike funktsioonide käivitamist masina andurite tahtliku või tahtmatu mõjutamise teel.

Kui neid nelja tingimust ei ole võimalik korraga täita, peab juhtimis- või töörežiimi valikuseadis sisse lülitama muud kaitsemeetmed, mis on projekteeritud ja valmistatud ohutu töötamisala tagamiseks.

Peale selle peab operaator saama seadistamiskohast juhtida nende osade tööd, millega ta töötab.

1.2.6.Toiteallika või sidevõrguühenduse rike

Masinavaldkonna toote toiteallika või sidevõrguühenduse katkestus, taastumine pärast katkestust ega mis tahes viisil kõikumine ei tohi põhjustada ohuolukorda.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:

(a)masinavaldkonna toode ei tohi ootamatult käivituda;

(b)masina parameetrid ei tohi kontrollimatult muutuda, kui selline muudatus võib põhjustada ohuolukorra;

(c)masina valdkonna toote seiskumist ei tohi tõkestada, kui seiskamiskäsk on juba antud;

(d)ükski masinavaldkonna toote liikuv osa ega masinavaldkonna tootega kinnihoitav ese ei tohi kukkuda ega eemale paiskuda;

(e)mis tahes liikuva osa automaatne või käsitsi seiskamine peab toimuma takistuseta;

(f)kaitseseadised peavad püsima täielikult toimivana või andma seiskamiskäsu.

1.3.KAITSE MEHAANILISTE RISKIDE EEST

1.3.1.Stabiilsuse kadumise risk

Masinavaldkonna toode, selle komponendid ja varustus peavad olema piisavalt stabiilsed, et vältida ümberminekut, kukkumist või kontrollimatut liikumist transportimise, kokkumonteerimise, lahtimonteerimise ja masinavaldkonna tootega seotud muu tegevuse ajal.

Kui masinavaldkonna toote kuju või selle kavandatud paigaldusviis ei taga piisavat stabiilsust, peavad masinal olema asjakohased ankurdusvahendid ja sellele tuleb osutada juhendis.

1.3.2.‎Töötamise ajal purunemise risk

Masinavaldkonna toote eri osad ja nende ühendused peavad vastu pidama neile kasutamise ajal mõjuvatele pingetele.

Kasutatavad materjalid peavad olema tootja või tema volitatud esindaja ettenähtud tööolude jaoks piisavalt vastupidavad, võttes eelkõige arvesse väsimist, vananemist, korrosiooni ja hõõrdumist.

Juhendis peab olema märgitud ohutusnõuetest tuleneva kontrollimise ning hoolduse laad ja sagedus. Vajaduse korral tuleb seal osutada kuluvosadele ja nende väljavahetamise kriteeriumitele.

Kui purunemis- või laialipaiskumisoht püsib võetud meetmetest hoolimata, tuleb asjaomased osad monteerida, paigutada ja/või kaitsepiiretega varustada nii, et on välditud mis tahes kildude eemalepaiskumine masinast ja ohuolukorra tekkimine.

Vedelikku sisaldavad, eriti kõrgsurvestatud torud ja voolikud peavad vastu pidama ettenähtud sise- ja välispingetele ning olema kindlalt kinnitatud ja/või kaitstud, et vältida purunemise riski.

Kui töödeldava materjali etteanne tööriistale toimub automaatselt, peavad inimestele riski tekkimise vältimiseks olema täidetud järgmised tingimused:

(a)tööriist peab olema jõudnud oma tavalisse tööseisundisse enne, kui puutub kokku töödeldava detailiga;

(b)kui tööriist käivitub ja/või seiskub (tahtlikult või juhuslikult), peab etteandeliikumine vastama tööriista liikumisele.

1.3.3.Kukkuvast või eemalepaiskuvast esemest tulenev risk

Kukkuvast või eemalepaiskuvast esemest tuleneva riski vältimiseks tuleb võtta ettevaatusmeetmed.

1.3.4.Pindades, servadest või nurkadest tulenev risk

Kui kasutusotstarve võimaldab, ei tohi masina ligipääsetavatel osadel olla teravaid servi, teravaid nurki ega karedaid pindu, mis võiksid põhjustada vigastusi.

1.3.5.Ühendmasinatest tulenev risk

Kui masinavaldkonna toode on ette nähtud mitme erineva toimingu jaoks ja iga toimingu järel eemaldatakse töödeldav detail käsitsi (ühendmasin), peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et iga osa on võimalik kasutada eraldi, ilma et muud osad põhjustaksid riski ohualas viibivale inimesele.

Selleks peab olema võimalik iga kaitsmata osa eraldi käivitada ja seisata.

1.3.6.Töötingimuste muutumisest tulenev risk

Kui masinavaldkonna toode töötab erinevates kasutustingimustes, peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid tingimusi saab valida ning seadistada ohutult ja töökindlalt.

1.3.7.Liikuvatest osadest ja vaimsest pingest tulenev risk

Masina liikuvad osad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud kokkupuutest tulenev risk, mis võib põhjustada õnnetuse, või riski püsimise korral peavad need osad olema varustatud kaitsepiirete või kaitseseadistega.

Liikuvate osade juhusliku blokeerumise vältimiseks tuleb võtta kõik vajalikud meetmed. Kui võetud ettevaatusmeetmetest hoolimata on blokeerumine tõenäoline, tuleb vajaduse korral kasutada vajalikke spetsiaalseid kaitseseadiseid ja tööriistu, mis võimaldavad varustuse ohutult blokeeringust vabastada.

Juhendis ja võimaluse korral ka masinavaldkonna tootele paigaldatud sildil peavad olema näidatud need spetsiaalsed kaitseseadised ja esitatud nende kasutamise juhised.

Ohuolukorda põhjustava kokkupuutest tuleneva riski ja masinaga suhtlemisest tuleneda võiva vaimse pinge vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

(a)inimese ja masina koos viibimine jagatud alal ilma otsese koostööta;

(b)inimese ja masina suhtlus.

Täielikult või osaliselt edasiarendatavana kavandatud tööomaduste või loogikaga masinavaldkonna toode, mis on projekteeritud erineval määral autonoomselt töötama, tuleb kohandada reageerima inimesele adekvaatselt ja asjakohaselt inimese (verbaalselt sõnadega või mitteverbaalselt žestide, näoilme või kehaliikumisega) ning teatama oma planeeritud tegevusest (mida ja miks teeb) operaatorile arusaadaval viisil.

1.3.8.Liikuvatest osadest tuleneva riski eest kaitsvate seadiste valimine

Liikuvatest osadest tuleneva riski eest kaitsvad kaitsepiirded või kaitseseadised tuleb valida riski tüübi põhjal. Valiku tegemisel kasutatakse järgmisi suuniseid.

1.3.8.1.Jõuülekande liikuvad osad

Kaitsepiirded, mis on ette nähtud inimeste kaitsmiseks jõuülekande liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest, peavad olema:

(a)punktis 1.4.2.1 osutatud kinnitatud kaitsepiirded või

(b)punktis 1.4.2.2 osutatud avatavad blokeerivad kaitsepiirded.

Kui kavandatakse sagedast ligipääsu, tuleb kasutada avatavaid blokeerivaid kaitsepiirdeid.

1.3.8.2.Liikuvad osad tööprotsessis

Kaitsepiirded või kaitseseadised, mis on ette nähtud inimeste kaitsmiseks tööprotsessi kaasatud liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest, peavad olema:

(a)punktis 1.4.2.1 osutatud kinnitatud kaitsepiirded või

(b)punktis 1.4.2.2 osutatud avatavad blokeerivad kaitsepiirded või

(c)punktis 1.4.3 osutatud kaitseseadised või

(d)eespool nimetatute kombinatsioon.

Kui teatavaid otseselt protsessi kaasatud liikuvaid osi ei saa siiski töö ajaks täielikult ligipääsmatuks muuta toimingute tõttu, mis nõuavad operaatori sekkumist, peavad sellised osad olema varustatud:

(a)kinnitatud kaitsepiiretega või avatavate lukustuvate kaitsepiiretega, mis väldivad juurdepääsu liikuvate masinaosade nendele kohtadele, mida töös ei kasutata, ja

(b)punktis 1.4.2.3 osutatud reguleeritavate kaitsepiiretega, mis võimaldavad juurdepääsu üksnes liikuvate masinaosade nendele kohtadele, millele juurdepääs on vajalik.

1.3.9.Kontrollimatust liikumisest tulenev risk

Kui masinavaldkonna toode osa on seisatud, peab igasugune liikumine seiskamisasendist muul põhjusel kui juhtseadise rakendamise tõttu olema tõkestatud või toimuma nii, et see ei põhjusta riski.

1.4.KAITSEPIIRETELE JA KAITSESEADISTELE ESITATAVAD NÕUDED

1.4.1.Üldnõuded

Kaitsepiirded ja kaitseseadised:

(a)peavad olema tugeva konstruktsiooniga;

(b)peavad kindlalt oma kohal püsima;

(c)ei tohi põhjustada lisaohtu;

(d)ei tohi olla kergesti möödapääsetavad ega mittetoimivaks muudetavad;

(e)peavad paiknema ohualast piisaval kaugusel;

(f)peavad tootmisprotsessi jälgimist võimalikult vähe takistama ja

(g)peavad võimaldama teha hädavajalikke tööriistade paigaldamise ja/või väljavahetamise ning hooldustegevusi nii, et juurde on võimalik pääseda üksnes nimetatud tegevusteks vajalikule alale, võimaluse korral kaitsepiiret eemaldamata või kaitseseadist välja lülitamata.

Peale selle peavad kaitsepiirded võimaluse korral kaitsma masinast materjali või esemete eemalepaiskumise või kukkumise ning masinavaldkonna toote tekitatud heite eest.

1.4.2.Erinõuded kaitsepiirete kohta

1.4.2.1.Kinnitatud kaitsepiirded

Kinnitatud kaitsepiirded peavad olema kinnitatud süsteemide abil, mida on võimalik avada või eemaldada ainult tööriistadega.

Need kinnitussüsteemid peavad kaitsepiirde eemaldamise korral jääma kaitsepiirde või masinavaldkonna toote külge.

Võimaluse korral ei tohi kaitsepiire ilma nende kinnitusteta oma kohal püsida.

1.4.2.2.Avatavad blokeerivad kaitsepiirded

Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad:

(a)avatud olekus jääma masinavaldkonna toote külge, kuivõrd see on võimalik;

(b)olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid on võimalik reguleerida üksnes tahtliku tegevusega.

Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema ühendatud blokeerimisseadisega, mis:

(a)väldib masinavaldkonna toote ohtliku funktsiooni käivitumise enne kaitsepiirde sulgumist ja

(b)annab alati seiskamiskäsu, kui kaitsepiire ei ole enam suletud.

Kui operaatoril on võimalik ulatuda ohualasse enne, kui masinavaldkonna toote ohtlikust funktsioonist tulenev risk on lõppenud, peab avatav kaitsepiire olema ühendatud peale blokeerimisseadise ka kaitsepiirde lukustusseadisega, mis:

(a)väldib masinavaldkonna toote ohtliku funktsiooni käivitumise enne kaitsepiirde sulgumist ja lukustumist ning

(b)hoiab kaitsepiirde suletud ja lukustatud, kuni masinavaldkonna toote ohtlikust funktsioonist tulenev vigastuse risk on lõppenud.

Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema projekteeritud nii, et nende ühe komponendi puudumine või rike väldib masinavaldkonna toote ohtliku funktsiooni käivitumise või seiskab selle.

1.4.2.3.Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded

Reguleeritavad kaitsepiirded, mis võimaldavad juurdepääsu üksnes liikuvate osade nendele kohtadele, mis on tööks vajalikud, peavad olema:

(a)vastavalt tehtava töö liigile käsitsi või automaatselt reguleeritavad ja

(b)ilma tööriistadeta kergesti seadistatavad.

1.4.3.Erinõuded kaitseseadistele

Kaitseseadised peavad olema projekteeritud ja juhtsüsteemiga ühendatud nii, et:

(a)liikuvad osad ei saa käivituda, kui operaator võib nendeni ulatuda;

(b)liikuvate osade liikumise ajal ei ulatu inimesed nendeni ja

(c)kaitseseadise ühe komponendi puudumine või rike väldib liikuva osa käivitumise või seiskab selle.

Kaitseseadiseid peab olema võimalik seadistada üksnes tahtliku tegevusega.

1.5.MUUDEST PÕHJUSTEST TULENEVAD RISKID

1.5.1.Elektritoide

Elektritoitega masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et kõik elektrist tulenevad ohud on välditud või neid saab vältida.

Masinavaldkonna toodete suhtes kohaldatakse direktiivis 2014/35/EL sätestatud ohutuseesmärke. Masinavaldkonna toote vastavushindamise ja turule laskmise ja/või kasutuselevõtuga seotud kohustusi seoses elektrist tulenevate riskidega reguleeritakse siiski üksnes käesoleva määrusega.

1.5.2.Staatiline elekter

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud või piiratud potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemine, ja/või olema varustatud mahalaadimissüsteemiga.

1.5.3.Muu toide kui elektritoide

Muu toitega kui elektritoitega masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et on välditud kõik sellest energiaallikast tulenevad võimalikud riskid.

1.5.4.Paigaldamisvead

Kui vead, mida võidakse teha teatavate osade paigaldamisel või tagasipaigaldamisel, võivad põhjustada riski, tuleb nende vigade tegemine välistada selliste osade projekteerimise ja valmistamisega või kui see ei ole võimalik, siis sellistele osadele ja/või nende korpusele märgitud teabega. Sama teave esitatakse liikuvatel osadel ja/või nende korpusel, kui riski vältimiseks on vaja teada liikumissuunda.

Vajaduse korral tuleb vajalik lisateave selliste riskide kohta esitada juhendis.

Kui vale ühendus võib põhjustada riski, tuleb valesti ühendamine välistada projekteerimisega või kui see ei ole võimalik, siis ühendatavatele osadele ja vajaduse korral ühendusvahenditele märgitud teabega.

1.5.5.Äärmuslik temperatuur

Tuleb võtta meetmed, et kõrvaldada mis tahes vigastuste risk, mis tuleneb kõrge või väga madala temperatuuriga masinavaldkonna toote osa või materjaliga kokkupuutest või lähedusest sellele.

Samuti tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida või kaitsta riski eest, mis tuleneb kuuma või väga külma materjali eemalepaiskumisest.

1.5.6.Tuleoht

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, on välditud tulekahju või ülekuumenemise risk, mida põhjustab masinavaldkonna toode ise või selles tekkiv või kasutatav gaas, vedelik, tolm, aur või muud ained.

1.5.7.Plahvatus

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditudplahvatusrisk, mida põhjustab masinavaldkonna toode ise või selles tekkiv või kasutatav gaas, vedelik, tolm, aur või muud ained.

Kui masinavaldkonna toote kasutamisest potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas tuleneb plahvatusrisk, peab masinavaldkonna toode vastama asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktide sätetele.

1.5.8.Müra

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masina õhumürast tulenev risk on vähendatud madalaimale tasemele eelkõige selle tekkekohas, võttes arvesse tehnika arengut ja müra vähendamise vahendite kättesaadavust.

Mürataset on võimalik hinnata teiste sarnaste masinavaldkonna toodete müraandmete põhjal.

1.5.9.Vibratsioon

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masinavaldkonna toote põhjustatud vibratsioonist tulenev risk on vähendatud madalaimale tasemele eelkõige selle tekkekohas, võttes arvesse tehnika arengut ja vibratsiooni vähendamise vahendite kättesaadavust.

Vibratsioonitaset on võimalik hinnata teiste sarnaste masinavaldkonna toodete vibratsiooniandmete põhjal.

1.5.10.Kiirgus

Masinavaldkonna tootest pärinev soovimatu kiirgusheide tuleb välistada või vähendada inimese jaoks ohutule tasemele.

Masinavaldkonna toote tööga seotud ioniseeriva kiirguse heide peab jääma madalaimale tasemele, mis on piisav masinavaldkonna toote nõuetekohaseks toimimiseks seadistamise, töötamise ja puhastamise ajal. Riski korral tuleb võtta vajalikud kaitsemeetmed.

Masinavaldkonna toote tööga seotud mitteioniseeriva kiirguse heide peab seadistamise, kasutamise ja puhastamise ajal jääma inimese jaoks ohutule tasemele.

1.5.11.Väliskiirgus

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et väliskiirgus ei mõjuta selle tööd.

1.5.12.Laserikiirgus

Laserseadmete kasutamisel tuleb arvesse võtta järgmist:

(a)masinavaldkonna toote laserseadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks välditud juhuslik kiirgus;

(b)masinavaldkonna toote laserseadmed peavad olema kaitstud nii, et otsene, peegeldunud või hajukiirgus ja sekundaarne kiirgus ei kahjusta tervist;

(c)masinavaldkonna toote laserseadmete jälgimise või seadistamise optiline varustus peab olema selline, et laserikiirgus ei põhjusta terviseriski.

1.5.13.Ohtlike materjalide ja ainete heide

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on võimalik vältida selle tekitatud ohtlike materjalide ja ainete sissehingamise, allaneelamise, naha, silmade ja limaskestadega kokkupuute ning läbi naha tungimise riski.

Kui riski ei ole võimalik kõrvaldada, peab masinavaldkonna toote varustus võimaldama ohtlike materjalide ja ainete kogumist, kinnipüüdmist, eemalesuunamist, veepihuga sadestamist, filtreerimist või mõne samaväärse tõhusa meetodiga käsitlemist.

Kui masinavaldkonna toode ei ole tavatalituse ajal täielikult suletud, peavad kogumise, kinnipüüdmise, filtreerimise, eraldamise või eemalesuunamise seadmed paiknema nii, et nende mõju on maksimaalne.

1.5.14.Masinasse kinnijäämise risk

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud vahendiga, mis väldib inimese kinnijäämise masinasse, või kui see ei ole võimalik, siis abi kutsumise vahendiga.

1.5.15.Libisemise, komistamise ja kukkumise risk

Masinavaldkonna toote osad, kus inimesed võivad liikuda või seista, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud inimeste libisemine, komistamine või kukkumine nendel osadel või nendelt alla.

Vajaduse korral peavad need osad olema varustatud käepidemetega, mis on kinnitatud kasutaja vajadusi arvestades ja võimaldavad neil stabiilset asendit säilitada.

1.5.16.Pikne

Masinavaldkonna toode, mis vajab kasutamise ajal kaitset pikselöögi eest, peab olema varustatud elektrilaengu maandamissüsteemiga.

1.6.HOOLDUS

1.6.1.Masinavaldkonna toote hooldus

Seadistamis- ja hooldamiskohad peavad paiknema väljaspool ohualasid. Seadistamis-, hooldamis-, remondi-, puhastus- ja korrashoiutoiminguid peab olema võimalik teha ajal, mil masinavaldkonna toode on seisatud.

Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik täita ühte või mitut eespool nimetatud tingimust, tuleb võtta meetmeid, et neid toiminguid oleks võimalik ohutult teha (vt punkt 1.2.5).

Automaatmasinatel ja vajaduse korral ka muudel masinavaldkonna toodetel peab olema ühendusseade diagnostilise veaotsimisvarustusega ühendamiseks.

Automaatmasinate neid komponente, mida on vaja tihti välja vahetada, peab olema võimalik kergesti ja ohutult eemaldada ja asendada. Ligipääs neile komponentidele peab võimaldama seda tööd teha vajalike tehniliste vahenditega ja ettenähtud tegevuskorra kohaselt.

1.6.2.Ligipääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on tagatud ohutu juurdepääs kõikidele aladele, millele on vaja masina töötamise, seadistamise, hooldamise või puhastamise jaoks ligi pääseda.

Masinatel, millesse inimesed sisenevad töötamiseks, seadistamiseks, hooldamiseks või puhastamiseks, tuleb ligipääsud dimensioneerida ja kohandada päästevarustuse kasutamiseks nii, et on tagatud inimeste õigeaegne päästmine.

1.6.3.Energiaallikatest eraldamine

Masinavaldkonna tootel peavad olema vahendid selle eraldamiseks kõigist energiaallikatest. Sellised eraldamisvahendid peavad olema selgelt äratuntavad. Neid peab olema võimalik lukustada, kui energiaallikaga taasühendamine võib inimesi ohustada. Eraldamisvahendeid peab olema võimalik lukustada ka juhul, kui operaator ei saa talle ligipääsetavast kohast kontrollida, kas energiavarustus on endiselt välja lülitatud.

Kui masinavaldkonna toode ühendatakse elektritoitega pistiku abil, piisab pistiku pistikupesast eemaldamisest, kui operaator saab talle ligipääsetavast kohast kontrollida, kas pistik on pistikupesast eemaldatud.

Pärast energiaallikast eraldamist peab olema võimalik tavalisel viisil hajutada masinavaldkonna toote ahelates olevat jääk- või salvestunud energiat nii, et sellest ei tulene inimestele riski.

Erandina eelmistes lõikudes esitatud nõuetest võivad energiaallikaga ühendatuks jääda teatavad ahelad või kontuurid, mille eesmärk on näiteks osade kinnihoidmine, teabe kaitsmine, sisemuse valgustamine jne. Sel juhul tuleb operaatori ohutuse tagamiseks võtta erimeetmeid.

1.6.4.Operaatori sekkumine

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et operaatori sekkumise vajadus on võimalikult väike. Kui operaatori sekkumist ei ole võimalik vältida, peab operaatoril olema võimalik sekkuda lihtsalt ja ohutult.

1.6.5.Siseosade puhastamine

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ohtlikke aineid sisaldanud siseosi on võimalik puhastada nendesse sisenemata; vajalik ummistuse eemaldamine peab olema võimalik ka väljastpoolt. Kui masinasse sisenemist ei ole võimalik vältida, peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et puhastamine on ohutu.

1.7.TEAVE

1.7.1.Teave ja hoiatused masinavaldkonna tootel

Masinavaldkonna tootel olev teave ja hoiatused tuleb eelistatavalt esitada kergesti arusaadavate sümbolite või piktogrammidena.

1.7.1.1.Teave ja infoseadised

Masinavaldkonna toote juhtimiseks vajalik teave peab olema esitatud üheselt mõistetaval ja kergesti arusaadaval kujul. Seda ei tohi olla liiga palju, et operaatorit mitte üle koormata.

Kuvar või muu operaatori ja masinavaldkonna toote interaktiivne suhtlusvahend peab olema kergesti arusaadav ja kergesti kasutatav.

1.7.1.2.Hoiatusseadised

Kui järelevalveta masinavaldkonna toote töötõrge võib ohustada inimese tervist või ohutust, peab masinavaldkonna toode olema varustatud asjakohase hoiatava heli- või valgusmärguandega.

Kui masinavaldkonna toode on varustatud hoiatusseadisega, peab see olema üheselt mõistetav ja kergesti märgatav. Operaatoril peab olema võimalik igal ajal selliste hoiatusseadiste toimimist kontrollida.

Tuleb järgida värvusi ja ohumärguandeid käsitlevate liidu eriõigusaktide nõudeid.

1.7.2.Jääkriski eest hoiatamine

Kui vaatamata meetmetele, mis on võetud, et projekteerida ohutu masin, vaatamata kaitseabinõudele ja täiendavatele kaitsemeetmetele risk püsib, tuleb ette näha vajalikud hoiatused, sealhulgas hoiatusseadised.

1.7.3.Masinavaldkonna toote märgistus

Kõigile masinavaldkonna toodetele peab olema nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud vähemalt järgmine teave:

(a)tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress;

(b)masinavaldkonna toote nimetus;

(c)CE-märgis;

(d)seeria või tüübi nimetus;

(e)seerianumber, kui on;

(f)valmistamisaasta, s.o. tootmisprotsessi lõppemisaasta.

Masinavaldkonna tootele CE-märgise kinnitamise korral on keelatud selle dateerimine varasema või hilisema kuupäevaga.

Kui masinavaldkonna toode on projekteeritud ja valmistatud potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks, tuleb see teave ka masinale märkida.

Masinavaldkonna tootele peab olema märgitud ka kogu tüübikohane ja ohutuks kasutamiseks oluline teave. See teave peab vastama punktis 1.7.1 esitatud nõuetele.

Kui masinavaldkonna toote osa käsitsetakse kasutamise ajal tõstevarustuse abil, peab selle osa mass olema märgitud loetavalt, kustumatult ja üheselt mõistetavalt.

1.7.4.Juhendid

Masinavaldkonna tootega kaasas olev juhend peab olema kas „algupärane juhend” või „algupärase juhendi tõlge”, millele on lisatud algupärane juhend.

Erandina võib hooldusjuhend, mis on ette nähtud kasutamiseks tootja või tema volitatud esindaja spetsialistidest töötajatele, olla koostatud ainult ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles, millest spetsialistidest töötajad aru saavad.

Juhendi võib esitada digivormingus. Kui ostja taotleb masinavaldkonna toote ostmise ajal paberkandjal juhendit, peab ta saama selle tasuta.

Kui juhend esitatakse digivormingus, peab tootja:

(a)märkima masinavaldkonna tootele ja sellega kaasas olevale paberdokumendile digijuhendile juurdepääsu juhised;

(b)nimetama selgelt, milline juhendi versioon vastab masinavaldkonna toote mudelile;

(c)esitama juhendi vormingus, mis võimaldab lõppkasutajal selle alla laadida ja elektroonilises seadmes salvestada, nii et tal on sellele juurdepääs igal ajal, eelkõige masina rikke ajal. Seda nõuet kohaldatakse ka sellise masinavaldkonna toote suhtes, mille juhend on integreeritud masinavaldkonna toote tarkvarasse. Juhendi koostamise üldpõhimõtted

1.7.4.1.Juhendi koostamise üldpõhimõtted

(a)Juhend koostatakse ühes või mitmes liidu ametlikus keeles. Tootja või tema volitatud esindaja kinnitatud juhendi variandis (variantides) peavad olema sõnad „algupärane juhend”.

(b)Kui „algupärast juhendit” ei ole selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus masinavaldkonna toodet kasutama hakatakse, peab tootja või tema volitatud esindaja või sellel keelealal masinavaldkonna toodet turule laskev isik esitama tõlke sellesse keelde / nendesse keeltesse. Tõlkel peavad olema sõnad „algupärase juhendi tõlge”.

(c)Juhendi sisu peab hõlmama masinavaldkonna toote ettenähtud kasutamist ja võtma arvesse ka iga mõistlikult prognoositavat väärkasutamist.

(d)Kui masinavaldkonna toode on ette nähtud kasutamiseks mittekutselisele operaatorile, võetakse kasutusjuhendi sõnastuses ja kujunduses arvesse sellise operaatori mõistlikult eeldatavat üldhariduse ja arusaamisoskuse taset.

1.7.4.2.Juhendi sisu

1. Iga juhend peab vajaduse korral sisaldama vähemalt järgmist:

(a)tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja ärinimi ja täielik aadress;

(b)masinavaldkonna toote nimetus, nagu see on märgitud masinavaldkonna tootele, välja arvatud seerianumber (vt punkt 1.7.3);

(c)ELi vastavusdeklaratsioon või dokument, milles on esitatud ELi vastavusdeklaratsiooni sisu, ja masinavaldkonna toote detailsed andmed, mis ei pea tingimata sisaldama seerianumbrit ja allkirja, või veebiaadress, millel ELi vastavusdeklaratsioon kättesaadav on;

(d)masinavaldkonna toote üldkirjeldus;

(e)masinavaldkonna toote kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja õige töötamise kontrollimiseks vajalikud joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused;

(f)operaatori tõenäolise töötamiskoha (tõenäoliste töötamiskohtade) kirjeldus(ed);

(g)masinavaldkonna toote ettenähtud kasutamise kirjeldus;

(h)hoiatused masinavaldkonna toote valede kasutusviiside kohta, mida kogemuste põhjal on täheldatud;

(i)kokkumonteerimise, paigaldamise ja ühendamise juhised, sealhulgas joonised ja skeemid, ning info kinnitusvahendite kohta ning selle raami või aluse kirjeldus, millele masinavaldkonna toode paigaldatakse;

(j)paigaldamise ja kokkumonteerimise juhised müra või vibratsiooni vähendamiseks;

(k)masinavaldkonna toote kasutuselevõtmise ja kasutamise juhised ning vajaduse korral operaatorite koolitamise juhised;

(l)teave jääkriski kohta, mis püsib hoolimata olemuselt ohutu masina projekteerimismeetmete, kaitseabinõude ja täiendavate kaitsemeetmete võtmisest;

(m)juhised kaitsemeetmete kohta, mida peab võtma kasutaja, sealhulgas vajaduse korral isikukaitsevahendite kohta, millega kasutaja peab olema varustatud;

(n)nende tööriistade põhiomadused, millega masinavaldkonna toode võidakse varustada;

(o)tingimused, mille korral masinavaldkonna toode vastab stabiilsusnõudele kasutamise, transportimise, kokkumonteerimise, kasutuselt kõrvaldamiseks lahtimonteerimise, katsetamise või eeldatavate rikete ajal;

(p)ohutu transportimise, käsitsemise ja ladustamise juhised, esitades masinavaldkonna toote ja selle eri osade massi, kui neid tuleb regulaarselt eraldi transportida;

(q)tegevuskord, mida tuleb järgida õnnetuse või rikke korral; kui blokeerumine on tõenäoline, siis tegevuskord, mida tuleb järgida, et varustus ohutult blokeeringust vabastada;

(r)nende seadistus- ja hooldustoimingute kirjeldus, mida kasutaja peab tegema, ning ennetavate hooldusmeetmete kirjeldus, mida tuleb võtta masinavaldkonna toote konstruktsiooni ja kasutamist arvestades; 

(s)ohutu seadistamise ja hooldamise juhised, sealhulgas kaitsemeetmed, mida nende toimingute ajal tuleb võtta;

(t)operaatori tervist või ohutust mõjutavate varuosade tehniline kirjeldus;

(u)järgmine teave õhumüra emissiooni kohta:

I.A-korrigeeritud helirõhutase töötamiskohtades, kui see ületab 70 dB (A); kui see tase ei ületa 70 dB(A), tuleb see ära märkida;

II.C-korrigeeritud helirõhu hetkeline tippväärtus töötamiskohtades, kui see ületab 63 Pa (130 dB 20 µPa suhtes);

III.masinavaldkonna toote A-korrigeeritud helivõimsustase, kui A-korrigeeritud helirõhutase töötamiskohtades ületab 80 dB(A).

Need väärtused peavad olema kõnealusel masinavaldkonna tootel tegelikult mõõdetud väärtused või toodetava masinavaldkonna toote suhtes representatiivsel ja tehniliselt võrreldaval masinavaldkonna tootel tehtud mõõtmiste põhjal määratud väärtused.

Väga suure masinavaldkonna toote korral võib A-korrigeeritud helivõimsustaseme asemel märkida A-korrigeeritud helirõhutasemed kindlaksmääratud kohtades masinavaldkonna toote ümber.

Kui harmoneeritud standardeid või artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud tehnilisi kirjeldusi ei ole võimalik kohaldada, tuleb mürataseme mõõtmiseks kasutada masinavaldkonna toote jaoks kõige sobivamat meetodit. Kui esitatakse heliemissiooni väärtused, tuleb täpsustada nende väärtuste mõõtemääramatus. Kirjeldada tuleb masinavaldkonna toote töötingimusi mõõtmise ajal ja kasutatud mõõtmismeetodeid.

Kui töötamiskoht (töötamiskohad) on määratlemata või seda (neid) ei ole võimalik määratleda, mõõdetakse A-korrigeeritud helirõhutaset 1 meetri kaugusel masinavaldkonna toote pinnast ning 1,6 meetri kõrgusel põrandast või juurdepääsuplatvormist. Tuleb esitada helirõhu suurim väärtus ja esinemiskoht.

Kui see on müra vähendavate masinavaldkonna toodete korral asjakohane, tuleb juhendis täpsustada, kuidas seda varustust õigesti kokku monteerida ja paigaldada (vt ka punkti 1.7.4.2 lõike 1 alapunkti j).

Kui liidu eriõigusaktidega sätestatakse muid nõudeid helirõhutaseme või helivõimsustaseme mõõtmiseks, kohaldatakse neid õigusakte ega kohaldata käesoleva punkti vastavaid sätteid;

(v)kui masinavaldkonna toode võib tekitada mitteioniseerivat kiirgust, mis võib olla kahjulik inimestele, eelkõige neile, kellel on aktiivne või mitteaktiivne siiratav meditsiiniseade, teave operaatorit ja muid masina mõjupiirkonnas olevaid isikuid mõjutava kiirgusheite kohta;

(w)kui masinavaldkonna toote konstruktsioon võimaldab ohtlike ainete heidet, siis teave selle kinnipüüdmise, filtreerimise või eemalesuunamise seadme omaduste kohta, kui selline seade ei kuulu masinavaldkonna toote tarnekomplekti, ja mis tahes järgmine teave:

I.masinavaldkonna tootest eralduvate ohtlike materjalide ja ainete vooluhulk,

II.ohtlike materjalide või ainete kontsentratsioon masinavaldkonna toote ümbruses, mis tuleneb masinavaldkonna tootest või selles kasutatud materjalidest või ainetest,

III.kinnipüüdmise või filtreerimise seadme tõhusus ja nõuded, mida tuleb järgida, et selle tõhusus aja jooksul säiliks .

Esimeses lõigus osutatud väärtused peavad olema kõnealusel masinavaldkonna tootel tegelikult mõõdetud väärtused või selle masina suhtes representatiivse tehnika tasemega ja tehniliselt võrreldaval masinavaldkonna tootel tehtud mõõtmiste põhjal määratud väärtused.

1.7.4.3.Müügiprospektid

Masinavaldkonna toodet kirjeldavad müügiprospektid ei tohi tervise- ja ohutusteabe osas olla juhendiga vastuolus. Masinavaldkonna toodete toimivusnäitajaid kirjeldavad müügiprospektid peavad emissioonide kohta sisaldama sama teavet kui juhend.

2.TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE MASINAKATEGOORIATE KOHTA

Toiduaine-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinad, käeshoitavad ja/või käsijuhitavad masinad, kantavad kinnitus- ja muud lööktoimelised masinad, puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemise masinad ning pestitsiididega töötlemise masinad peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldpõhimõtted“, punkt 4).

2.1.TOIDUAINE-, KOSMEETIKA- JA FARMAATSIATÖÖSTUSE MASINAVALDKONNA TOOTED

2.1.1.Üldist

Toiduainete, kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kasutamiseks ettenähtud masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud mis tahes nakkus-, haigus- või saastumisrisk.

Tuleb järgida järgmisi nõudeid:

(a)materjalid, mis puutuvad kokku või on ette nähtud kokku puutuma toiduainete, kosmeetika- või farmaatsiatoodetega, peavad vastama asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud tingimustele. Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et enne igat kasutamist on seda võimalik nendest ainetest puhastada. Kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada ühekordseks kasutamiseks ettenähtud osi;

(b)kõik toiduainete, kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kokkupuutuvad pinnad, välja arvatud ühekordseks kasutamiseks ettenähtud osade pinnad, peavad olema:

I.siledad ning neil ei tohi olla rante ega pragusid, kuhu võib koguneda orgaanilist ainet. See kehtib ka ühenduskohtade kohta;

II.projekteeritud ja valmistatud nii, et koostude eendeid, servi ja süvendeid on võimalikult vähe;

III.kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad, vajaduse korral pärast kergesti lahtimonteeritavate osade eemaldamist; sisepinna kõverusraadius peab olema piisav, et masinat saaks põhjalikult puhastada;

(c)(võimaluse korral „puhastusasendis“) masinat peab olema võimalik täielikult tühjendada vedelikest, gaasidest ja aerosoolidest, mis on pärit toiduainetest, kosmeetika- ja farmaatsiatoodetest ning puhastus-, deso- ja loputusvedelikest;

(d)masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud mis tahes aine või elusolendi, eelkõige putukate, ligipääs või mis tahes orgaanilise aine akumuleerumine kohta, mida ei ole võimalik puhastada;

(e)masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud tervisele ohtliku abiaine, sealhulgas kasutatud määrdeaine kokkupuutumine toiduaine, kosmeetika- või farmaatsiatootega. Vajaduse korral peab masinavaldkonna toode olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on võimalik kontrollida jätkuvat vastavust sellele nõudele.

2.1.2.Juhendid

Toiduainete, kosmeetika- või farmaatsiatoodetega kasutamiseks ettenähtud masinate juhendis tuleb esitada soovitatavad puhastus-, deso- ja loputusvahendid ning -meetodid kergesti ligipääsetavate alade jaoks ja ka alade jaoks, millele ligipääs ei ole võimalik või soovitatav.

2.2.KANTAVAD KÄESHOITAVAD JA/VÕI KÄSIJUHITAVAD MASINAD

2.2.1.Üldist

Kantav käeshoitav ja/või käsijuhitav masinavaldkonna toode peab:

(a)sõltuvalt masina tüübist olema piisavalt suure toetuspinna, piisava arvu käepidemete ja sobiva suurusega tugedega, mis paiknevad nii, et tootja ettenähtud töötingimustes on tagatud masina stabiilsus;

(b)kui käepidemeid ei saa vabastada täiesti ohutult, olema varustatud käsitsi käivitamise ja seiskamise juhtseadistega, mis paiknevad nii, et operaator saab neid kasutada käepidemeid vabastamata, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt võimatu või kui on olemas sõltumatu juhtseadis;

(c)välistama riski, et masinavaldkonna toode käivitub juhuslikult ja/või töötab edasi pärast seda, kui operaator on käepidemed vabastanud. Kui selle nõude täitmine ei ole tehniliselt võimalik, võetakse samaväärsed meetmed;

(d)vajaduse korral võimaldama visuaalselt jälgida ohuala ja tööriista mõju töödeldavale materjalile;

(e)olema varustatud seadmega või ühendatud äratõmbega heitgaasisüsteemiga või samaväärse süsteemiga ohtlike ainete heite kinnipüüdmiseks või vähendamiseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui selle kohaldamine tooks kaasa uue riski tekkimise, kui masina põhifunktsioon on ohtlike ainete pihustamine ja sisepõlemismootori heite korral. Kantavate masinate käepidemed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et käivitamine ja seiskamine on lihtne.

2.2.1.1.Juhendid

Juhendis peab olema käeshoitava või käsijuhitava masina põhjustatud vibratsiooni kohta (väljendatakse kiirendusena, m/s2) esitatud järgmine teave:

(a)kätele ja käsivartele mõjuva pideva vibratsiooni koguväärtus;

(b)kätele ja käsivartele mõjuva korduvast löögivibratsioonist tingitud kiirenduse tippamplituudi keskväärtus;

(c)mõlema mõõtemääramatus.

Esimeses lõigus osutatud väärtused peavad olema kõnealusel masinavaldkonna tootel tegelikult mõõdetud väärtused või selle masina suhtes representatiivse tehnika tasemega ja tehniliselt võrreldaval masinal tehtud mõõtmiste põhjal määratud väärtused.

Kui harmoneeritud standardeid või artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud tehnilisi kirjeldusi ei ole võimalik kohaldada, tuleb vibratsiooni mõõtmiseks kasutada masina jaoks kõige sobivamat meetodit.

Kirjeldada tuleb töötingimusi mõõtmise ajal ja kasutatud mõõtmismeetodeid või viidata kohaldatavale harmoneeritud standardile.

2.2.2.Kantavad kinnitus- ja muud lööktoimelised masinad

2.2.2.1.Üldist

Kantav kinnitus- ja muu lööktoimeline masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et:

(a)energia kantakse lööktoimelisele osale üle vahenduskomponendi kaudu, mis on masinast eraldamatu;

(b)toimimist võimaldav seadis takistab lööki seni, kuni masinavaldkonna toode on saavutanud õige tööasendi ja surve alusmaterjalile on piisav;

(c)tahtmatu rakendumine on välistatud; vajaduse korral peab rakendumise ja löögi toimumiseks olema vajalik toimimist võimaldava seadise ja juhtseadise asjakohane toimingute jada;

(d)on välistatud masina juhuslik rakendumine käsitsemise ajal või masinale mõjuva löögi tõttu;

(e)masina laadimine ja tühjendamine on lihtne ja ohutu.

Vajaduse korral peab olema võimalik masinale paigaldada killukaitset (killukaitsmeid) ja masina tootja peab tarnima asjakohase killukaitsme.

2.2.2.2.Juhendid

Juhendis peab olema vajalik teave järgmise kohta:

(a)abiseadised ja vahetatav varustus, mida saab koos masinaga kasutada;

(b)kinnitus- või muud lööktoimelised osad, mida saab koos masinaga kasutada;

(c)vajaduse korral kasutamiseks sobivad padrunid.

2.3.PUIDU JA SAMALAADSETE FÜÜSIKALISTE OMADUSTEGA MATERJALI TÖÖTLEMISE MASINAD

Puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjali töötlemise masinavaldkonna toode peab vastama järgmistele nõuetele:

(a)masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et töödeldavat detaili on võimalik ohutult paigutada ja juhtida; kui töödeldavat detaili hoitakse töölaual käsitsi, peab töölaud olema töötamise ajal piisavalt stabiilne ega tohi takistada töödeldava detaili liikumist;

(b)kui on tõenäoline, et masinat kasutatakse tingimustes, kus esineb töödeldava detaili või selle osa eemalepaiskumise risk, peab masinavaldkonna toode olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et selline eemalepaiskumine on välistatud, või kui see ei ole võimalik, siis nii, et eemalepaiskumine ei tekita riski operaatorile ja/või ohualas viibivatele inimestele;

(c)masinavaldkonna toode peab olema varustatud automaatpiduriga, mis seiskab tööriista piisavalt kiiresti, kui tööriista seiskumise ajal on tööriistaga kokkupuutumise risk;

(d)kui tööriist on mittetäisautomaatse masina osa, peab masinavaldkonna toode olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juhusliku vigastuse risk on välistatud või vähendatud.

2.4.TAIMEKAITSEVAHENDITEGA TÖÖTLEMISE MASINAD

2.4.1.Mõiste

„Taimekaitsevahenditega töötlemise masin“ – masin, mis on spetsiaalselt ette nähtud taimekaitsevahendite kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõike 1 tähenduses 2 .

2.4.2.Üldist

Pestitsiididega töötlemise masina tootja või tema volitatud esindaja tagab, et keskkonna tahtmatu pestitsiididega kokkupuute riske hinnatakse vastavalt üldpõhimõtete punktis 1 osutatud riskihindamise ja vähendamise protsessile.

Pestitsiididega töötlemise masina projekteerimisel ja valmistamisel võetakse arvesse esimeses lõigus osutatud riskihindamise tulemusi, nii et masinat saab kasutada, seadistada ja hooldada nii, et see ei põhjusta keskkonna tahtmatut kokkupuudet pestitsiididega.

Leket tuleb alati vältida.

2.4.3.Kontroll ja järelevalve

Pestitsiidide kasutamist peab töötamiskohalt olema võimalik lihtsasti ja täpselt juhtida, jälgida ja viivitamata peatada.

2.4.4.Täitmine ja tühjendamine

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle täpne täitmine vajaliku pestitsiidikogusega on lihtne ning on tagatud lihtne ja täielik tühjendamine, vältides pestitsiidi mahaloksumist ja veekogu saastumist selle toimingu ajal.

2.4.5.Pestitsiidiga töötlemine

2.4.5.1.Kasutusmäär

Masinavaldkonna toode peab olema varustatud vahenditega kasutusmäära lihtsaks, täpseks ja töökindlaks seadistamiseks.

2.4.5.2.Pestitsiidi jaotumine, sadestumine ja levik pihustatuna

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on tagatud pestitsiidi sadestumine sihtalale, et minimeerida kadusid muudele aladele ja vältida pestitsiidi levikut keskkonda. Vajaduse korral tuleb tagada ühtlane jaotumine ja homogeenne sadestumine.

2.4.5.3.Katsed

Selleks et kontrollida masina asjakohaste osade vastavust punktides 2.4.5.1 ja 2.4.5.2 sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja tegema või laskma teha asjakohased katsed iga asjaomase masinatüübi kohta.

2.4.5.4.Kaod seisatud olekus

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud kaod ajal, mil pestitsiidiga töötlemise funktsioon on seisatud.

2.4.6.Hooldus

2.4.6.1.Puhastamine

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seda on võimalik keskkonda saastamata lihtsalt ja põhjalikult puhastada.

2.4.6.2.Hooldus

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kulunud osi on keskkonda saastamata lihtne välja vahetada.

2.4.7.Kontrollimine

Masinavaldkonna toote nõuetekohase töö kontrollimiseks vajalikke mõõtevahendeid peab olema lihtne masinaga ühendada.

2.4.8.Düüside, sõelade ja filtrite märgistus

Düüsid, sõelad ja filtrid peavad olema märgistatud nii, et nende tüüp ja suurus on selgelt äratuntav.

2.4.9.Kasutatava pestitsiidi märkimine

Vajaduse korral peab masinavaldkonna toode olema varustatud spetsiaalse alusega, millele operaator saab paigutada kasutatava pestitsiidi nime.

2.4.10.Juhendid

Juhendis peab olema järgmine teave:

(a)ettevaatusmeetmed, mida tuleb keskkonna saastamise vältimiseks võtta segamisel, täitmisel, pihustamisel, tühjendamisel, puhastamisel, hooldamisel ja transportimisel;

(b)üksikasjalikud kasutamistingimused erinevate kavandatud töökeskkondade jaoks, sealhulgas neile vastavad ettevalmistused ja seadistused, mis on vajalikud, et tagada pestitsiidi sadestumine sihtalale, minimeerides kadu muudele aladele, vältida pestitsiidi levikut keskkonda ning vajaduse korral tagada pestitsiidi ühtlane jaotumine ja homogeenne sadestumine;

(c)selliste düüside, sõelade ja filtrite tüüpide ja suuruste vahemik, mida saab masinal kasutada;

(d)kontrollimise sagedus ning masina nõuetekohast tööd mõjutavate kuluvosade, nagu düüside, sõelade ja filtrite väljavahetamise kriteeriumid ja meetod;

(e)üksikasjalik teave kalibreerimise, igapäevase hoolduse, talveks ettevalmistamise ja muude selliste kontrollimiste kohta, mis on vajalikud masina nõuetekohase töö tagamiseks;

(f)pestitsiidide tüübid, mis võivad põhjustada masina valesti töötamist;

(g)märge selle kohta, et operaator peab alati ajakohastama kasutatava pestitsiidi nime, mis on paigutatud punktis 2.4.9 osutatud spetsiaalsele alusele;

(h)mis tahes spetsiaalvarustuse või abiseadiste ühendamine ja kasutamine ning vajalikud ettevaatusmeetmed;

(i)märge selle kohta, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/128/EÜ 3 võib masina suhtes kohaldada siseriiklikke nõudeid määratud asutuste läbi viidava korrapärase ülevaatuse kohta;

(j)masina omadused, mida tuleb kontrollida, et tagada selle nõuetekohane töö;

(k)juhised vajalike mõõteriistade ühendamiseks.

3.TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED MASINATE LIIKUMISEST TULENEVATE RISKIDE VÄLTIMISEKS

Masinad, mille liikumisest tuleneb risk, peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldpõhimõtted“, punkt 4).

3.1.ÜLDIST

3.1.1.Mõisted

(a)„Masin, mille liikumisest tuleneb risk“ –

I.masin, mille kasutamine nõuab liikuvust töötamise ajal või pidevat või pausidega liikumist järjestikuste statsionaarsete töötamiskohtade vahel, või

II.masin, mida töötamise ajal ei liigutata, kuid võib olla varustatud nii, et seda saab kergesti ühest kohast teise liigutada.

(b)„Juht“ – masina liikumise eest vastutav isik, kes võib sõita masinal või liikuda koos masinaga jalgsi või juhtida masinat kaugjuhtimise teel või teha autonoomse liikurmasina kaugjärelevalvet vahekaugusest ja juhtimise sidevahenditest olenemata.

(c)„Autonoomne liikurmasin“ – liikurmasin, millel on autonoomne režiim, mille rakendamise korral on liikurmasina liikumis- ja töötamisalal tagatud kõik liikurmasina olulised ohutusfunktsioonid ilma operaatoriga pidevas koostoimes olemata.

3.2.TÖÖTAMISKOHAD

3.2.1.Juhtimiskoht

Juhtimiskohalt peab olema selline nähtavus, et juht saab masinat ja selle tööriistu kasutada ettenähtud kasutustingimustes endale ja ohustatud isikutele täiesti ohutult. Vajaduse korral peab masinavaldkonna toode olema varustatud sobivate seadmetega ebapiisavast vahetust nähtavusest tulenevate riskide kõrvaldamiseks.

Masin, millel juht sõidab, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juhtimiskohas ei ole riski juhi tahtmatuks kokkupuuteks ratta või roomikuga.

Masin, millel juht sõidab, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juhtimiskoha saab varustada juhikabiiniga, kui see ei suurenda riski ja selleks on ruumi. Kabiinis peab olema koht juhile vajalike juhendite hoidmiseks.

3.2.2.Istmed

Kui esineb risk, et operaator või teine masinal sõitev isik muljutakse masina ümberminekul või ümberkaldumisel masina osade ja ümbruse vahele, eelkõige punktis 3.4.3 või 3.4.4 osutatud kaitsekonstruktsiooniga varustatud masina korral, peab masinavaldkonna toode olema projekteeritud või varustatud turvasüsteemiga, mis hoiab inimesi nende istmetel või kaitsekonstruktsiooni sees, piiramata töötamiseks vajalikke liigutusi ega vedrustuse põhjustatud liikumist. Selliseid turvasüsteeme või varustust ei tohi paigaldada, kui need suurendavad riski.

Juhtimiskohas peab olema visuaalne või helimärguanne, mis hoiatab juhti, kui turvasüsteem ei ole sisse lülitatud.

3.2.3.Teiste inimeste kohad

Kui kasutustingimused näevad ette, et masinal võivad aeg-ajalt või regulaarselt sõita või töötada ka teised isikud peale juhi, tuleb masinavaldkonna toode varustada sobivate kohtadega, mis võimaldavad neil sõita või töötada nii, et sellest ei tulene riski.

Punkti 3.2.1 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse ka kohtade suhtes, mis on ette nähtud teistele isikutele peale juhi.

3.2.4.Dispetšjuhtimise funktsioon

Autonoomsel liikurmasinal peab olema autonoomsele režiimile omane dispetšjuhtimise funktsioon. See funktsioon võimaldab operaatoril saada masinalt teavet kaugjuhtimise teel. Dispetšjuhtimise funktsioon võimaldab kaugjuhtimise teel ainult masina seiskamist ja käivitamist. See peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need toimingud on võimalikud ainult siis, kui juht otseselt või kaudselt näeb masina liikumist ja töötamisala ning kui kaitseseadised on töökorras.

Teave, mille juht saab masinalt sisselülitatud dispetšjuhtimise funktsiooni kaudu, peab andma juhile täieliku ja täpse ülevaate masina töötamisest, liikumisest ja ohutust paiknemisest selle liikumis- ja töötamisalal.

See teave hoiatab juhti sellisest ettenägematust või ohtlikust olukorrast või selle vahetu tekkimise võimalusest, mis nõuab juhi sekkumist.

Kui dispetšjuhtimise funktsioon ei ole sisse lülitatud, ei tohi masinavaldkonna toode töötada.

3.3.JUHTSÜSTEEMID

Vajaduse korral tuleb võtta meetmeid juhtseadiste volitamata kasutamise vältimiseks.

Igalt kaugjuhtseadise puhul t peab olema selgesti arusaadav, millist masinat sellega juhitakse.

Kaugjuhtimissüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see mõjutab üksnes:

(a)asjaomast masinat;

(b)asjaomaseid funktsioone.

Kaugjuhitav masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see reageerib ainult ettenähtud juhtseadise signaalidele.

3.3.1.Juhtseadised

Juhil peab olema võimalik kasutada kõiki juhtseadised, mis on vajalikud masina juhtimiseks juhtimiskohast, välja arvatud funktsioonide puhul, mida saab ohutult rakendada ainult mujal paiknevate juhtseadiste abil. Need on eelkõige funktsioonid, mille eest vastutavad teised operaatorid, mitte juht, või mille ohutuks juhtimiseks peab juht juhtimiskohalt lahkuma.

Pedaalide olemasolu korral peavad pedaalid olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et juhil on võimalik neid ohutult kasutada ja vale kasutamise risk on minimaalne. Nende pind peab olema libisemiskindel ja kergesti puhastatav.

Kui juhtseadiste, välja arvatud eelseatud asenditega juhtseadiste kasutamine võib põhjustada ohtu, eelkõige ohtlikku liikumist, peavad juhtseadised liikuma tagasi neutraalasendisse kohe, kui operaator need vabastab.

Ratastega masina korral peab roolisüsteem olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see vähendab rooli või juhthoova äkiliste liikumiste jõudu, mille põhjuseks on juhtratastele mõjuvad löögid.

Kõik juhtseadised, mis lukustavad diferentsiaali, peavad olema projekteeritud ja paigutatud nii, et diferentsiaalilukustust on võimalik masina liikumise ajal avada.

Punkti 1.2.2 kuuendat lõiku, mis käsitleb akustilisi ja/või visuaalseid hoiatusmärguandeid, kohaldatakse üksnes tagurdamise korral.

3.3.2.Käivitamine ja liikumine

Sellise liikurmasina liikumine, millel juht sõidab, tohib olla võimalik ainult siis, kui juht on juhtseadiste juures.

Kui masinavaldkonna toode on varustatud seadmetega, mis kasutamise ajal ulatuvad väljapoole selle tavalisest liikumisruumist (näiteks toed, kraananool jne), peavad juhil olema vahendid, mis võimaldavad enne masina kohalt liigutamist kergesti kontrollida, et need seadmed on kindlas asendis, mis võimaldab ohutut liikumist.

See kehtib ka kõigi muude osade kohta, mis peavad ohutu liikumise võimaldamiseks olema kindlas asendis ja vajaduse korral lukustatud.

Kui see ei tekita muid riske, peab masina liikumine sõltuma eespool nimetatud osade ohutust asendist.

Mootori käivitamisel ei tohi masinavaldkonna toode tahtmatult liikuma hakata.

Autonoomse liikurmasina liigutamisel tuleb arvesse võtta riske, mis on seotud alaga, kus see on ette nähtud liikuma ja töötama.

3.3.3.Sõitmisfunktsioon

Ilma et see piiraks liiklusseaduse kohaldamist, peavad liikurmasinad ja nende haagised vastama aeglustamise, peatumise, pidurdamise ja liikumahakkamise tõkestamise nõuetele, et tagada ohutus kõigis lubatud kasutus-, koormus-, kiirus-, pinnase- ja kallakutingimustes.

Juhil peab põhiseadise abil olema võimalik liikurmasina aeglustada ja peatada. Ohutuse tagamiseks peab masinal põhiseadise rikke või põhiseadise rakendamiseks vajaliku energiavarustuse puudumise juhuks olema aeglustamise ja seiskamise jaoks täielikult sõltumatu ja kergesti ligipääsetava juhtseadisega hädaseiskamisseadis.

Ohutuse tagamiseks peab masinal olema seisupidur paigalseisva masina liikumahakkamise tõkestamiseks. Seisupidur võib olla ühendatud mõne muu teises lõigus osutatud seadisega, kui see on täiesti mehaaniline.

Kaugjuhitav masinavaldkonna toode peab olema varustatud seadmetega töötamise automaatseks ja viivitamatuks seiskamiseks ning potentsiaalselt ohtliku kasutamise vältimiseks järgmistes olukordades:

(a)juht kaotab masina üle kontrolli;

(b)masinavaldkonna toode saab peatumissignaali;

(c)süsteemi ohutusega seotud osas tuvastatakse tõrge;

(d)kindlaksmääratud aja jooksul ei ole saadud kinnitussignaali.

Punkti 1.2.4 ei kohaldata sõitmisfunktsiooni suhtes.

Autonoomne liikurmasin peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

(a)liigub ja töötab suletud alal, mille perimeetril on kaitsepiirdeid või kaitseseadiseid sisaldav kaitsesüsteem;

(b)on varustatud seadmetega, mis on ette nähtud läheduses oleva inimese, kodulooma või mis tahes muu takistuse tuvastamiseks, kui see takistus võib ohustada inimese või kodulooma tervist või ohutust või masina ohutut kasutamist.

Ühe või mitme haagise või haakeriistaga ühendatud liikurmasina liikumine, sealhulgas ühe või mitme haagise või haakeriistaga ühendatud autonoomse liikurmasina liikumine, ei tohi põhjustada riski inimestele, koduloomadele ega mis tahes muule takistusele sellise masina, haagise või haakeriista ohualas.

3.3.4.Käies juhitava masina liikumine

Käies juhitava liikurmasina liikumine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht asjaomaste juhtseadist püsivalt rakendab. Eelkõige ei tohi masin mootori käivitamisel liikuma hakata. Käies juhitava masina juhtsüsteem peab olema projekteeritud nii, et on minimeeritud masina ootamatust juhi suunas liikumisest tulenev risk, eelkõige:

(a)muljumisrisk;

(b)pöörleva tööriista tekitatud vigastuse risk.

Masina liikumiskiirus peab olema vastavuses juhi käimiskiirusega.

Masinate puhul, millele saab paigaldada pöörleva tööriista, ei tohi olla võimalik seda tööriista käivitada, kui masina tagurduskäik on sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui masina liikumine tuleneb tööriista liikumisest. Viimasel juhul peab tagurdamiskiirus olema selline, et see ei ohusta juhti.

3.3.5.Juhtimisahela rike

Roolivõimendi (kui on olemas) toiteallika rike ei tohi takistada masina juhtimist selle peatamiseks vajaliku aja jooksul.

Autonoomse liikurmasina roolisüsteemi rike ei tohi mõjutada masina ohutust.

3.4.KAITSE MEHAANILISTE RISKIDE EEST

3.4.1.Kontrollimatu liikumine

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral paigutatud liikuvale alusele nii, et masina liigutamise korral on tagatud, et selle raskuskeskme kontrollimatu võnkumine ei mõjuta masina stabiilsust ega põhjusta konstruktsiooni ülekoormust.

3.4.2.Jõuülekande liikuvad osad

Erandina punkti 1.3.8.1 nõudest ei ole mootorite korral vaja, et mootoriruumis paiknevatele liikuvatele osadele juurdepääsu takistavad avatavad kaitsepiirded oleksid varustatud blokeerimisseadistega, kui kaitsepiirete avamiseks on vaja kasutada tööriista või võtit või juhtimiskohas paiknevat juhtseadist, kui selleks juhtimiskohaks on kinnine lukustatav kabiin, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu.

3.4.3.Ümberminek ja ümberkaldumine

Kui liikurmasinal, millel sõidab juht, operaator või teine isik, esineb ümbermineku või ümberkaldumise risk, peab masin olema varustatud asjakohase kaitsekonstruktsiooniga, kui see ei suurenda riski.

See konstruktsioon peab olema selline, et ümbermineku või ümberkaldumise korral jääb masinal sõitva(te)le inimes(t)ele piisav läbipainde eest kaitstud ala.

Selleks et kontrollida konstruktsiooni vastavust teises lõigus sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja tegema või laskma teha asjakohased katsed iga asjaomase konstruktsioonitüübi kohta.

3.4.4.Kukkuvad esemed

Kui liikurmasinal, millel sõidab juht, operaator või teine isik, esineb kukkuvatest esemetest või materjalidest tulenev risk, tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel seda riski arvesse võtta ning varustada masin asjakohase kaitsekonstruktsiooniga, kui suurus seda võimaldab.

See konstruktsioon peab olema selline, et kukkuvate esemete või materjali korral jääb masinal sõitva(te)le inimes(t)ele piisav läbipainde eest kaitstud ala.

Selleks et kontrollida konstruktsiooni vastavust teises lõigus sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja tegema või laskma teha asjakohased katsed iga asjaomase konstruktsioonitüübi kohta.

3.4.5.Ligipääsuvahendid

Käepidemed ja astmed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et operaator kasutab neid intuitiivselt ega kasuta ligipääsu lihtsustamiseks juhtseadiseid.

3.4.6.Pukseerimisseadised

Kõik pukseerimiseks kasutatavad või pukseeritavad masinad peavad olema varustatud pukseerimis- või haakeseadisega, mis on projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et on tagatud lihtne ja ohutu külge- ja lahtihaakimine ning on välistatud juhuslik lahtihaakumine kasutamise ajal.

Kui tiisli kaal seda nõuab, peab selline masin olema varustatud tugijalaga, mille toetuspind on koormuse ja pinnase jaoks sobiv.

3.4.7.Jõuülekanne liikurmasina (või veduki) ja käitatava masina vahel

Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid, mis ühendavad liikurmasinat (või vedukit) käitatava masina esimese fikseeritud laagri juures, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kõik töötamise ajal liikuvad osad on kaitstud kogu pikkuses.

Liikurmasina (või veduki) poolel peab jõuvõtuvõll, millega eemaldatav jõuülekandemehhanism on ühendatud, olema kaitstud liikurmasina (või veduki) külge ühendatud fikseeritava kaitsepiirdega või mis tahes muu samaväärset kaitset tagava seadmega.

Eemaldatavale jõuülekandemehhanismile ligipääsemiseks peab olema võimalik see kaitsepiire avada. Kui see on oma kohal, peab olema piisavalt ruumi, et masina (või veduki) liikumise ajal ei kahjustaks veovõll kaitsekatet.

Käitatava masina poolel peab veetav võll olema kaitseümbrises, mis on masina külge kinnitatud.

Pöördemomendi piiriku või vabajooksusiduri võib kardaanvõlli külge kinnitada üksnes käitatava masina poolel. Eemaldatav jõuülekandemehhanism tuleb asjakohaselt märgistada.

Kõikidel käitatavatel masinatel, mille tööks on vaja eemaldatav jõuülekandemehhanism ühendada liikurmasinaga (või vedukiga), peab olema selline eemaldatava jõuülekandemehhanismi kinnitamise süsteem, et lahtiühendatud masina korral ei saa eemaldatav mehaaniline jõuülekandemehhanism ega selle kaitsepiire kokkupuutel maapinna või masina osaga kahjustada.

Kaitsepiirde välimised osad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et need ei saa eemaldatava jõuülekandemehhanismiga koos pöörelda. Kaitsepiire peab katma jõuülekandemehhanismi lihtsa kardaanliigendi korral seesmiste harkide otsteni ja lainurk-kardaanliigendi korral vähemalt välimise liigendi (välimiste liigendite) keskmeni.

Kui töötamiskohale ligipääsemise vahendid paiknevad eemaldatava jõuülekandemehhanismi läheduses, peavad need olema projekteeritud ja valmistatud nii, et võlli kaitsepiiret ei saa kasutada astmena, kui kaitsepiire ei ole selle jaoks projekteeritud ja valmistatud.

3.5.KAITSE MUUDE RISKIDE EEST

3.5.1.Akud

Aku korpus peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud elektrolüüdi sattumine operaatori peale masina ümbermineku või ümberkaldumise korral ning aurude kogunemine kohta, kus on operaator.

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et aku saab lahti ühendada selleks ettenähtud ja kergesti ligipääsetava seadmega.

Liikurmasinate, sealhulgas autonoomsete liikurmasinate automaatse laadimisega akud projekteeritakse nii, et on välistatud punktides 1.3.8.2 ja 1.5.1 osutatud ohud, sealhulgas masina kokkupuutumise või kokkupõrke risk muu masina või inimesega, kui masin liigub iseseisvalt laadimisjaama.

3.5.2.Tulekahju

Olenevalt sellest, milliseid ohte on tootja ette näinud, peab masinal olema, kui selle suurus võimaldab:

(a)kas võimalus kinnitada kergesti ligipääsetavaid tulekustuteid või

(b)sisseehitatud tulekustutussüsteem.

3.5.3.Ohtlike ainete heide

Punkti 1.5.13. teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata siis, kui masina põhifunktsioon on toodete pihustamine. Operaator peab siiski olema kaitstud sellise ohtliku heitega kokkupuutumise riski eest.

Liikurmasinad, millel sõidab juht ja mille põhifunktsioon on toodete pihustamine, peavad olema varustatud kabiinifiltrite või samaväärsete ohutusmeetmetega.

3.5.4.Pingestatud õhuliiniga kokkupuutumise risk

Masina kõrgusest olenevalt peab liikurmasin olema vajaduse korral projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et on välditud pingestatud õhuliiniga kokkupuutumise risk või elektrikaare tekkimise risk pingestatud õhuliini ja masina mis tahes osa või masinat juhtiva operaatori vahel.

Kui pingestatud õhuliiniga kokkupuutumise või elektrikaare tekkimise riski ei ole võimalik täielikult vältida, peab liikurmasin olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et pingestatud elektriliiniga kokkupuute või elektrikaare tekkimise korral on kõik elektrist tulenevad ohud välditud või neid on võimalik vältida.

3.6.TEAVE JA NÄIDIKUD

3.6.1.Sildid, märguanded ja hoiatused

Kõikidel masinavaldkonna toodetel peavad olema sildid ja/või juhendsildid kasutamise, seadistamise ja hoolduse kohta, kui see on vajalik inimeste tervise ja ohutuse tagamiseks. Need peavad olema valitud, projekteeritud ja valmistatud nii, et need on selgelt nähtavad ja kustutamatud.

Ilma et see piiraks liiklusseaduse kohaldamist, peab masinavaldkonna tootel, millel juht sõidab, olema järgmine varustus:

(a)inimesi hoiatava helimärguande edastamise seade;

(b)ettenähtud kasutustingimuste kohane valgusmärguannete süsteem; viimast nõuet ei kohaldata masinavaldkonna toodete suhtes, mis on ette nähtud üksnes allmaatöödeks ja mis ei tööta elektrienergial;

(c)vajaduse korral peab haagise ja masinavaldkonna toote vahel olema asjakohane ühendus märguannete rakendamiseks.

Kaugjuhitav masin, mis tavalistes kasutustingimustes põhjustab inimestele löögi- või muljumisriski, peab olema varustatud asjakohaste vahenditega masina liikumisest märku andmiseks, või vahenditega, mis kaitsevad inimesi riski eest. Sama kehtib masinavaldkonna toodete kohta, mis kasutamisel liiguvad pidevalt edasi-tagasi piki ühte telge ja mille juht ei näe vahetult masina taga olevat ala.

Masinavaldkonna toode peab olema valmistatud nii, et hoiatus- ja märguandeseadmeid ei saa tahtmatult välja lülitada. Kui see on ohutuse seisukohast oluline, peavad sellistel seadmetel olema vahendid nende töökorras oleku kontrollimiseks ning nende rike peab olema operaatorile kergesti märgatav.

Kui masina või selle tööriista liikumine on eriti ohtlik, peavad masinal olema sildid, mis hoiatavad töötavale masinale lähenemise eest; sildid peavad olema loetavad võimalikult kaugelt, et tagada nende inimeste ohutus, kes peavad viibima masina lähedal.

3.6.2.Märgistus

Igal masinavaldkonna tootel tuleb esitada loetavalt ja kustutamatult järgmine teave:

(a)nimivõimsus kilovattides (kW);

(b)kõige tavalisema konfiguratsiooniga masina mass kilogrammides (kg);

ja vajaduse korral:

(a)suurim ettenähtud haakekonksu veojõud njuutonites (N);

(b)suurim lubatud vertikaalkoormus haakekonksule njuutonites (N).

3.6.3.Juhendid

3.6.3.1.Vibratsioon

Juhendis peab olema masina põhjustatud vibratsiooni kohta (väljendatakse kiirendusena, m/s2), mis mõjub kätele ja käsivartele või kogu kehale, esitatud järgmine teave:

(a)kätele ja käsivartele mõjuva pideva vibratsiooni koguväärtus;

(b)kätele ja käsivartele mõjuva korduvast löögivibratsioonist tingitud kiirenduse tippamplituudi keskväärtus;

(c)kehale mõjuv suurim korrigeeritud vibrokiirenduse ruutkeskmine väärtus, kui see ületab 0,5 m/s2. Kui see on väiksem kui 0,5 m/s2, tuleb see ära märkida;

(d)mõõtemääramatus.

Need väärtused peavad olema kõnealusel masinal tegelikult mõõdetud väärtused või toodetava masina suhtes representatiivsel ja tehniliselt võrreldaval masinal tehtud mõõtmiste põhjal määratud väärtused.

Kui harmoneeritud standardeid või artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud tehnilisi kirjeldusi ei ole võimalik kohaldada, tuleb vibratsiooni mõõtmiseks kasutada masina jaoks kõige sobivamat meetodit.

Kirjeldada tuleb töötingimusi mõõtmise ajal ja kasutatud mõõtmismeetodeid.

3.6.3.2.Mitu kasutusotstarvet

Kasutusjuhend masinavaldkonna toodetele, millel on varustusest olenevalt mitu kasutusotstarvet, ja vahetatava varustuse juhend peavad sisaldama teavet, mis on vajalik põhimasina ja sellele paigaldatava vahetatava varustuse ohutuks monteerimiseks ja kasutamiseks.

3.6.3.3.Autonoomsed liikurmasinad

Autonoomse liikurmasina kasutusjuhendis tuleb esitada selle kavandatud liikumis-, töötamis- ja ohuala andmed.

4.TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TÕSTETOIMINGUTEST TULENEVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS

Masinad, mille tõstetoimingud põhjustavad ohtu, peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldpõhimõtted“, punkt 4).

4.1.ÜLDIST

4.1.1.Mõisted

(a)„Tõstetoiming“ – konkreetsel hetkel paiknemistasandi muutmist vajavate kaupadest ja/või inimestest koosneva lastiüksuse liigutamine.

(b)„Suunatav last“ – last, mille kogu liikumine toimub mööda jäiku või painduvaid juhtimiselemente, mille asendi määravad kindlad kohad ruumis.

(c)„Koormusvarutegur“ – aritmeetiline suhe masina tootja või tema volitatud esindaja tagatud suurima koormuse, mida masina komponent suudab kanda, ja masina komponendile märgitud suurima lubatud koormuse vahel.

(d)„Katsetustegur“ – aritmeetiline suhe staatilise või dünaamilise koormuskatse käigus tõstemasinale või tõstmise abiseadisele rakendatud koormuse ja tõstemasinale või tõstmise abiseadisele märgitud suurima lubatud koormuse vahel.

(e)„Staatiline koormuskatse“ – katse, mille käigus tõstemasinat või tõstmise abiseadist esmalt kontrollitakse ja seejärel koormatakse koormusega, mille väärtus võrdub suurima lubatud koormuse ja asjakohase staatilise katsetusteguri korrutisega, ning pärast kõnealuse koormuse eemaldamist kontrollitakse uuesti, veendumaks, et ei ole tekkinud kahjustusi.

(f)„Dünaamiline koormuskatse“ – katse, mille käigus tõstemasinat kasutatakse selle kõigis võimalikes konfiguratsioonides koormusega, mille väärtus võrdub suurima lubatud koormuse ja asjakohase dünaamilise katsetusteguri korrutisega, võttes arvesse tõstemasina dünaamilisi tööomadusi, et kontrollida selle nõuetekohast toimimist.

(g)„Kandur“ – masina osa, mille peal või sees tõstetav inimene ja/või kaup paikneb.

4.1.2.Kaitse mehaaniliste riskide eest

4.1.2.1.Ebastabiilsusest tulenev risk

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et punktis 1.3.1 nõutud stabiilsus säilib nii kasutamise ajal kui ka kasutamiste vahelisel ajal, kaasa arvatud kõikide transpordi-, kokkumonteerimis- ja lahtimonteerimisetappide, komponentide ettenähtavate rikete ning juhendi kohaselt tehtavate katsete ajal. Selleks kasutab tootja või tema volitatud esindaja asjakohaseid kontrollimeetodeid.

4.1.2.2.Masinad, mis liiguvad juhtrööbastel ja rööbasteedel

Masinavaldkonna tootel peavad olema seadmed, mis juhtrööbastele või rööbasteele mõjudes väldivad rööbastelt mahasõitu.

Kui sellistele seadmetele vaatamata püsib rööbastelt mahasõidu või rööpa rikke või liikuva komponendi rikke risk, tuleb paigaldada seadmed, mis takistavad varustuse, komponendi või lasti kukkumist või masina ümberminekut.

4.1.2.3.Mehaaniline tugevus

Masin, tõstmise abiseadised ja nende komponendid peavad ettenähtud paigaldus- ja töötingimustes ning kõigis asjakohastes konfiguratsioonides taluma pingeid, mis neile mõjuvad kasutusea vältel, nii kasutamise ajal kui ka kasutamiste vahelisel ajal (kui see on asjakohane), võttes vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse keskkonnategurite ja inimese poolt avaldatava jõu mõju. See nõue peab olema täidetud ka transportimise, kokkumonteerimise ja lahtimonteerimise ajal.

Masinad ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ettenähtud kasutamise korral on välditud väsimusest või kulumisest tulenev rike.

Kasutatavad materjalid valitakse ettenähtud töökeskkonna järgi, võttes eelkõige arvesse korrosiooni, hõõrdkulumist, lööke, äärmuslikke temperatuure, väsimust, haprust, kiirgust ja vananemist.

Masinad ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et peavad staatiliste koormuskatsete käigus vastu ülekoormusele nii, et ei teki püsivaid deformatsioone ega nähtavaid vigastusi. Tugevusarvutustes võetakse arvesse piisava ohutustaseme tagamiseks valitud staatilise katsetusteguri väärtus. Selle teguri väärtused on tavaliselt järgmised:

(a)käsitsi liigutatavad masinad ja tõstmise abiseadised: 1,5;

(b)muud masinad: 1,25.

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et dünaamilised koormuskatsed, mis tehakse koormusega, mille väärtus võrdub suurima lubatud koormuse ja asjakohase dünaamilise katsetusteguri korrutisega, ei põhjusta riket. See dünaamiline katsetustegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase: tavaliselt on selle teguri väärtus 1,1. Tavaliselt tehakse katsed ettenähtud nimikiirusel. Kui masina juhtimisahel võimaldab mitut samaaegset liikumist, tuleb katsed teha kõige ebasoodsamates tingimustes, kõnealused liikumised tavaliselt ühendatakse.

4.1.2.4.Tõsteplokid, trumlid, rattad, trossid ja ketid

Tõsteplokkide, trumlite ja rataste läbimõõt peab vastama nendega koos kasutatavate trosside või kettide suurusele.

Trumlid ja rattad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et nendega koos kasutatavad trossid või ketid saaksid ümber nende keerduda neilt maha tulemata.

Vahetult lasti tõstmiseks või hoidmiseks kasutatavatel trossidel ei tohi kasutada pleissimist mujal kui otstes. Pleissimine on siiski lubatud paigaldistes, mille korral on ette nähtud konstruktsiooni regulaarne muutmine vastavalt kasutusotstarbele.

Terviklike trosside ja nende otste koormusvarutegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase. Tavaliselt on selle teguri väärtus 5.

Tõstekettide koormusvarutegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase. Tavaliselt on selle teguri väärtus 4.

Selleks et kontrollida, kas on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tema volitatud esindaja tegema või laskma teha asjakohased katsed iga kõnealuse otseselt lasti tõstmiseks kasutatava keti- või trossitüübi ja trossiotste kohta.

4.1.2.5.Tõstmise abiseadised ja nende komponendid

Tõstmise abiseadiste ja nende komponentide suuruse määramisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta väsimuse ja vananemise protsesse ning töötsüklite arvu vastavalt konkreetse rakenduse töötingimustes eeldatavale kasutuseale.

Peale selle:

(a)terastrossi/trossiotsa kombinatsioonide koormusvarutegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase. Tavaliselt on selle teguri väärtus 5. Trossidel ei tohi olla muid pleisse ega aasasid peale nende, mis on otstes;

(b)kui kasutatakse keevisühendustega lülidest ketti, peavad ketilülid olema lühikesed. Keti koormusvarutegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase. Tavaliselt on selle teguri väärtus 4;

(c)tekstiilköite, -troppide või -lintide koormusvarutegur sõltub materjalist, tootmisviisist, mõõtmetest ja kasutamisest. See tegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase. Tavaliselt on selle teguri väärtus 7, tingimusel et on tõendatud kasutatud materjalide väga hea kvaliteet ja tootmisviis on kooskõlas ettenähtud kasutusotstarbega. Muul juhul määratakse tegurile tavaliselt suurem väärtus, et tagada samaväärne ohutustase. Tekstiilköites, -troppides ega -lintides ei tohi olla sõlmi, ühenduskohti ega pleisse mujal kui otstes, välja arvatud omavahel ühendatud otstega tropi korral;

(d)kõikide tropi koosseisu kuuluvate või sellega koos kasutatavate metallkomponentide koormusvarutegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase. Tavaliselt on selle teguri väärtus 4;

(e)mitmeharulise tropi suurim lubatud koormus määratakse kindlaks nõrgima haru koormusvaruteguri, harude arvu ja tropi kasutusvariandist sõltuva vähendusteguri põhjal;

(f)selleks et kontrollida, kas on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tema volitatud esindaja tegema või laskma teha asjakohased katsed iga punktides a, b, c ja d osutatud komponentide tüübi kohta.

4.1.2.6.Liikumise juhtimine

Liikumist juhtivad seadised peavad toimima nii, et masin, millele need on paigaldatud, säilitab ohutu asendi.

(a)Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud või varustatud seadistega nii, et selle komponentide liikumise amplituud jääb kindlaksmääratud piiridesse. Selliste seadiste rakendumisele peab vajaduse korral eelnema hoiatus.

(b)Kui samas kohas saab korraga liigutada mitut paikset või rööbastele paigaldatud masinat ja sellega kaasneb kokkupõrkerisk, peavad need masinad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saab varustada süsteemidega, mis võimaldavad seda riski vältida.

(c)Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et last ei saa ohtlikult libiseda ega vabalt või ootamatult kukkuda isegi toiteallika osalise või täieliku rikke korral ega siis, kui operaator lõpetab masina kasutamise.

(d)Tavapärastes töötingimustes ei tohi olla võimalik lasta lasti alla üksnes hõõrdpiduri abil, välja arvatud masinate korral, mille funktsioon eeldab nende sellist kasutamist.

(e)Haardevahendid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud lasti tahtmatu langemine.

4.1.2.7.Lasti liikumine käsitsemise ajal

Masina töötamiskoht peab paiknema nii, et on tagatud liikuvate osade liikumisteede parim võimalik nähtavus, et vältida võimalikku kokkupõrget inimese, varustuse või muud masinaga, mis võib samal ajal liikuda ja ohtu põhjustada.

Suunatava lastiga masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud lasti, kanduri või vastukaalu (kui see on olemas) liikumisest tulenevad vigastused inimestele.

4.1.2.8.Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad

4.1.2.8.1. Kanduri liikumine

Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kandurite liikumine vastuvõtuplatvormi suunas ja juures peab olema jäigalt suunatud. Käärsüsteeme käsitletakse samuti jäigalt suunatud süsteemina.

4.1.2.8.2. Ligipääs kandurile

Kui inimestel on ligipääs kandurile, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on tagatud kanduri paigalpüsimine ligipääsu ajal, eelkõige laadimise või mahalaadimise ajal.

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kanduri ja teenindatava vastuvõtuplatvormi tasandi kõrguserinevus ei põhjusta komistamise riski.

4.1.2.8.3. Liikuva kanduriga kokkupuutumisest tulenev risk

Kui see on vajalik punkti 4.1.2.7 teises lõigus esitatud nõude täitmiseks, tuleb tagada, et tavalise töötamise ajal ei ole liikumisalale ligipääsu.

Kui kontrollimise või hooldamise ajal on oht, et kanduri all või kohal paiknev inimene võidakse muljuda kanduri ja mis tahes liikumatu osa vahele, tuleb tagada piisav vaba ruum füüsiliste varjumispaikade või kanduri liikumist tõkestavate mehaaniliste seadmete abil.

4.1.2.8.4. Kandurilt lasti allakukkumisest tulenev risk

Kui on risk, et last võib kandurilt alla kukkuda, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see risk on välistatud.

4.1.2.8.5. Vastuvõtuplatvormid

Vastuvõtuplatvormi juures peab olema välditud risk, mis tuleneb inimese kokkupuutumisest liikuva kanduri või muude liikuvate osadega.

Kui on risk, et inimene kukub liikumisalale, kui kandur ei ole vastuvõtuplatvormi juures, tuleb selle riski vältimiseks paigaldada kaitsepiirded. Sellised kaitsepiirded ei tohi avaneda liikumisala suunas. Need peavad olema varustatud blokeerimisseadisega, mida juhib kanduri asend, ja mis väldib:

(a)kanduri ohtlikku liikumist, kui kaitsepiirded ei ole suletud ja lukustatud;

(b)kaitsepiirde ohtlikku avanemist enne kanduri peatumist vastuvõtuplatvormi juures.

4.1.3.Otstarbekohasus

Tõstemasina või tõstmise abiseadise turule laskmisel või esmakordsel kasutuselevõtmisel peab tootja või tema volitatud esindaja võtma või laskma võtta asjakohased meetmed, et tagada käsitsi või ajamiga liigutatava kasutusvalmis masina või tõstmise abiseadise ettenähtud funktsioonide ohutu täitmine.

Punktis 4.1.2.3 osutatud staatilised ja dünaamilised koormuskatsed tuleb teha kõigi kasutuselevõtmiseks valmis tõstemasinatega.

Kui masinat ei ole võimalik kokku monteerida tootja või tema volitatud esindaja territooriumil, peab tootja või tema volitatud esindaja või tootja nimel kolmas isik võtma vajalikud meetmed kasutuskohas. Muul juhul võib meetmed võtta tootja territooriumil või kasutuskohas.

4.2.NÕUDED MASINAVALDKONNA TOODETE KOHTA, MIS EI OLE KÄSITSI KÄITATAVAD

4.2.1.Liikumise juhtimine

Masina või selle varustuse liikumise juhtimiseks tuleb kasutada isetagastuvaid juhtseadiseid. Kui osalise või täieliku liikumise korral siiski puudub masina või lasti kokkupõrke risk, võib nimetatud seadised asendada juhtseadistega, mis võimaldavad automaatset peatamist eelseatud asendites, ilma et operaator peaks isetagastuvat juhtseadist pidevalt mõjutama.

4.2.2.Koormuse kontroll

Masin, mille suurim lubatud koormus on vähemalt 1000 kg või mille ümberminekumoment on vähemalt 40 000 Nm, peab olema varustatud seadistega juhi hoiatamiseks ja ohtliku liikumise vältimiseks järgmistel juhtudel:

(a)masina ülekoormuse korral kas suurima lubatud koormuse ületamise tagajärjel või koormuse ületamisest tuleneva jõumomendi tagajärjel või

(b)kui ületatakse ümberminekumomenti.

4.2.3.Trossjuhikutega paigaldised

Tõste-, langetamis- ning tõste- ja langetamistrossid peavad olema varustatud vastukaaludega või seadisega, mis võimaldab trossi pingsust pidevalt reguleerida.

4.3.TEAVE JA MÄRGISTUSED

4.3.1.Ketid, trossid ja tropid

Igal tõsteketi, trossi või tropi jupil, mis ei ole koostu osa, peab olema märgis või, kui see ei ole võimalik, siis plaat või eemaldamatu rõngas, millel on tootja või tema volitatud esindaja nimi, aadress ja tunnusviide asjakohasele sertifikaadile.

Eespool nimetatud sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

(a)tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress;

(b)keti või trossi kirjeldus, mis sisaldab järgmist:

I.nimisuurus,

II.konstruktsioon,

III.valmistusmaterjal ja

IV.materjali metallurgiline eritöötlus;

(c)kasutatud katsemeetod;

(d)keti või trossi kasutamisel lubatud suurim koormus. Esitada võib ka väärtuste vahemiku, võttes arvesse ettenähtud kasutusotstarbeid.

4.3.2.Tõstmise abiseadised

Tõstmise abiseadistel peavad olema järgmised andmed:

I.materjali tunnusandmed, kui seda teavet on vaja ohutuks kasutamiseks;

II.suurim lubatud töökoormus.

Tõstmise abiseadise korral, mille märgistamine ei ole füüsiliselt võimalik, tuleb esimeses lõigus osutatud andmed esitada tõstmise abiseadise külge kindlalt kinnitatud plaadil või muul samaväärsel vahendil.

Andmed peavad olema loetavad ja paiknema kohas, kus need ei kao kulumise tõttu ega kahjusta tõstmise abiseadise tugevust.

4.3.3.Tõstemasinad

Suurim lubatud töökoormus peab olema masinale märgitud nii, et see on hästi nähtav. Märgistus peab olema loetav, kustutamatu ja kodeerimata.

Kui suurim lubatud töökoormus sõltub masina rakendusest, peab igal töötamiskohal olema koormussilt, millel on soovitatavalt diagrammi või tabeli kujul esitatud iga rakenduse korral lubatud koormus.

Ainult kaupade tõstmiseks ette nähtud masinal, mis on varustatud kanduriga, kuhu inimestel on ligipääs, peab olema inimeste tõstmist keelav selge ja kustutamatu hoiatus. Hoiatus peab olema nähtav kõikjalt, kust ligipääs on võimalik.

4.4.JUHENDID

4.4.1.Tõstmise abiseadised

Iga tõstmise abiseadisega või iga üksnes komplektina tarnitava tõstmise abiseadiste kogumiga peab kaasas olema juhend, mis sisaldab vähemalt järgmist:

(a)ettenähtud kasutamine;

(b)kasutuspiirangud (eriti selliste tõstmise abiseadiste korral nagu magnet- ja vaakumpadjad, mis ei vasta täielikult punkti 4.1.2.6 lõike e nõuetele);

(c)kokkumonteerimise, kasutamise ja hooldamise juhised;

(d)kasutatud staatiline katsetustegur.

4.4.2.Tõstemasinad

Tõstemasinaga peab kaasas olema juhend, mis sisaldab järgmist teavet:

(a)masina tehnilised omadused, eelkõige:

I.suurim lubatud koormus ja vajaduse korral punkti 4.3.3 teises lõigus kirjeldatud koormusplaadi või koormustabeli koopia,

II.tugedele või ankrutele mõjuvad jõud ja vajaduse korral liikumisteede andmed,

III.vajaduse korral vastukaalu määratlus ja paigaldusvahendid;

(b)masina kasutus- ja hoolduspäeviku sisu, kui see ei ole masinaga kaasas;

(c)kasutusnõuanded, eriti juhul, kui last ei ole operaatorile vahetult nähtaval;

(d)vajaduse korral tootja või tema volitatud esindaja tehtud või tootja või tema volitatud esindaja nimel tehtud staatilisi ja dünaamilisi koormuskatseid üksikasjalikult kirjeldav katsearuanne;

(e)masinate korral, mida ei ole tootja territooriumil kokku monteeritud sellisel kujul, nagu neid kavatsetakse kasutada, vajalikud juhised punktis 4.1.3 osutatud meetmete rakendamiseks enne nende esmakordset kasutuselevõttu.

5.TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED ALLMAATÖÖDEKS ETTENÄHTUD MASINAVALDKONNA TOOTETE KOHTA

Allmaatöödeks ettenähtud masinavaldkonna tooted peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldpõhimõtted“, punkt 4).

5.1.EBASTABIILSUSEST TULENEV RISK

Hüdraulilised laetoestikud peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende liikumisel säilib etteantud suund ning need ei libise enne nendele koormuse rakendamist, rakendamise ajal ega pärast nendelt koormuse eemaldamist. Hüdrotoestiku toeplaatide ülaosa tuleb varustada ankurdusega.

5.2.LIIKUMINE

Hüdraulilised laetoestikud peavad võimaldama inimeste takistamatut liikumist.

5.3.JUHTSEADISED

Rööbastel liikuva masina kiirendus- ja pidurdusseadised peavad olema käsitsi rakendatavad. Lubavad seadised võivad siiski olla ka jalaga rakendatavad.

Hüdrauliliste laetoestike juhtseadised peavad olema projekteeritud ja paigutatud nii, et teisaldustoimingute ajal on operaator kaitstud paigalolevate tugedega. Juhtseadised peavad olema kaitstud juhusliku vabanemise eest.

5.4.PEATUMINE

Rööbastel liikuv liikurmasin, mida kasutatakse allmaatöödel, peab olema varustatud lubava seadisega, mis mõjutab masina liikumist juhtivat ahelat või kontuuri nii, et liikumine peatub, kui juht liikumist enam ei juhi.

5.5.TULEOHT

Punkti 3.5.2 lõige b on kohustuslik masinate korral, mis sisaldavad väga tuleohtlikke osi.

Allmaatöömasina pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see ei tekita sädemeid ega põhjusta tulekahju.

Sisepõlemismootoriga allmaatöömasin peab olema varustatud ainult madala aurustumisrõhuga kütusel töötava mootoriga, mis välistab elektrisädemete tekke.

5.6.HEITGAAS

Sisepõlemismootori heitgaasi ei tohi suunata ülespoole.

6.TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED INIMESTE TÕSTMISEST TULENEVAT RISKI PÕHJUSTAVATE MASINAVALDKONNA TOODETE KOHTA

Masinavaldkonna tooted, mis põhjustavad inimeste tõstmisest tulenevat riski, peavad vastama kõigile käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt „Üldpõhimõtted“, punkt 4).

6.1.ÜLDIST

6.1.1.Mehaaniline tugevus

Kandur, kaasa arvatud kõik klapid ja luugid, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seal on piisavalt ruumi ning selle tugevus vastab lubatud suurimale inimeste arvule kanduril ja suurimale lubatud koormusele.

Punktides 4.1.2.4 ja 4.1.2.5 sätestatud komponentide koormusvarutegurid ei ole inimeste tõstmiseks ette nähtud masinate korral piisavad ja tavaliselt tuleb need kahekordistada. Inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks ette nähtud masin peab olema varustatud kanduri riputus- või toetussüsteemiga, mis on projekteeritud ja valmistatud nii, et on tagatud piisav üldine ohutustase ja välditud kanduri kukkumise risk.

Kanduri riputamisel trosside või kettidega on tavaliselt nõutav vähemalt kahe sõltumatu ja oma ankurdusega keti või trossi kasutamine.

6.1.2.Koormuse kontroll muul kui inimjõul töötava masina puhul

Punkti 4.2.2 nõudeid kohaldatakse suurima lubatud koormuse ja ümberminekumomendi väärtusest olenemata, välja arvatud siis, kui tootja tõendab, et ülekoormuse või ümbermineku riski ei ole.

6.2.JUHTSEADISED

Kui ohutusnõuetega ei ole kehtestatud muid lahendusi, peab kandur olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kanduris olevatel inimestel on vahendid selle üles-alla liikumise juhtimiseks ja vajaduse korral kanduri muu liikumise juhtimiseks.

Töötamise ajal peavad need juhtseadised olema ülimuslikud kõigi muude sama liikumist juhtivate seadiste suhtes, välja arvatud hädaseiskamisseadised.

Esimeses lõigus osutatud liikumiste juhtseadised peavad olema isetagastuvat tüüpi, välja arvatud juhul, kui kandur on täielikult suletud. Kui ei ole kanduril paikneva inimese või eseme kokkupõrke või kukkumise riski ega kanduri üles-alla liikumisest tulenevat muud riski, võib isetagastuvat tüüpi juhtseadiste asemel kasutada juhtseadiseid, mis võimaldavad automaatset peatamist eelseatud asendites.

6.3.RISK INIMESELE KANDURI SEES VÕI PEAL

6.3.1.Kanduri liikumisest tulenev risk

Inimeste tõstmiseks ette nähtud masin peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et kanduri kiirendamisest või aeglustamisest ei tulene inimestele riski.

6.3.2.Inimese kandurist kukkumise risk

Kandur ei tohi kalduda sellisel määral, et kanduris olijail tekib kukkumise risk, kaasa avatud masina ja kanduri liikumise ajal.

Kui kandur on projekteeritud töötamiskohaks, tuleb võtta meetmeid selle stabiilsuse tagamiseks ja ohtliku liikumise vältimiseks.

Kui punktis 1.5.15 osutatud meetmed ei ole piisavad, peab kandur olema varustatud seda kasutatavate inimeste lubatud arvule vastava piisava arvu sobivate ankurduspunktidega. Ankurduspunktid peavad olema kõrgelt kukkumise eest kaitsvate isikukaitsevahendite kinnitamiseks piisavalt tugevad.

Kõik põranda- või laeluugid või külguksed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud tahtmatu avanemine ja need peavad avanema suunas, mis väldib kukkumisriski nende ootamatu avanemise korral.

6.3.3.Kandurile kukkuvast esemest tulenev risk

Kui esineb kandurile kukkuvast ja inimesi ohustavast esemest tulenev risk, peab kandur olema varustatud kaitsekatusega.

6.4.LIIKUMATUID VASTUVÕTUPLATVORME TEENINDAVAD MASINAD

6.4.1.Risk inimesele kanduri sees või peal

Kandur peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välditud risk, mis tuleneb inimese ja/või kanduris või kanduri peal oleva eseme kokkupuutest mis tahes liikumatu või liikuva osaga. Kui see on nimetatud nõude täitmiseks vajalik, peab kandur olema täielikult suletud ja selle uksed peavad olema varustatud blokeerimisseadisega, mis väldib kanduri ohtliku liikumise, kui uksed ei ole suletud. Uksed peavad jääma suletuks, kui kandur peatub vastuvõtuplatvormide vahel ja on kandurilt kukkumise risk.

Masinavaldkonna toode peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral varustatud seadistega, mis takistavad kanduri kontrollimatut liikumist üles- või allapoole. Need seadised peavad suutma peatada ettenähtaval maksimaalsel kiirusel liikuva suurima lubatud koormusega kanduri.

Peatamine ei tohi koormustingimustest olenemata põhjustada sellist aeglustumist, mis on kanduril viibijatele kahjulik.

6.4.2.Juhtseadised vastuvõtuplatvormi läheduses

Juhtseadised vastuvõtuplatvormi läheduses, välja arvatud hädaseiskamisseadised, ei tohi algatada kanduri liikumist, kui:

(a)kasutatakse kanduril paiknevaid juhtseadiseid,

(b)kandur ei ole vastuvõtuplatvormi juures.

6.4.3.Ligipääs kandurile

Vastuvõtuplatvormi läheduses ja kanduril paiknevad kaitsepiirded peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on tagatud ohutu teisaldamine kandurile ja kandurilt, võttes arvesse ettenähtavat tõstetavate kaupade kogust ja inimeste arvu.

6.5.MÄRGISTUSED

Kanduril peab olema järgmine ohutust tagav teave:

(a)kandurile korraga lubatud inimeste arv,

(b)suurim lubatud töökoormus.

IV LISA

A. MASINAVALDKONNA TOODETE TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks vahendid, mida tootja kasutab, et tagada masinavaldkonna toote vastavus III lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmist:

(a)masinavaldkonna toote ja selle ettenähtud kasutamise täielik kirjeldus;

(b)hinnang riskide kohta, mida arvesse võttes on masinavaldkonna toode projekteeritud ja valmistatud;

(c)loetelu olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest, mida masinavaldkonna toote suhtes kohaldatakse;

(d)masinavaldkonna toote ja selle komponentide, alakoostude ja ahelate või kontuuride konstruktsiooni- ja tootmisjoonised ja skeemid;

(e)punktis d osutatud joonistest ja skeemidest ning masinavaldkonna toote tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

(f)viited harmoneeritud standarditele või artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud tehnilistele kirjeldustele, mida on kohaldatud masina projekteerimise ja tootmise suhtes. Harmoneeritud standardite osalise kohaldamise korral täpsustatakse dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

(g)kui harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud või on kohaldatud ainult osaliselt, siis loetelu muudest tehnilistest kirjeldustest, mida on kohaldatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks;

(h)selliste konstruktsiooniarvutuste, kontrollimiste ja hindamiste tulemused, mis on tehtud, et kontrollida masina vastavust kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(i)aruanded katsete kohta, mis on tehtud, et kontrollida masina vastavust kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(j)nende vahendite kirjeldus, mida tootja kasutas masina tootmisel, et tagada toodetud masina vastavus tehnilisele kirjeldusele;

(k)tootja juhendi koopia ja III lisa punktis 1.7.4 sätestatud teave;

(l)vajaduse korral V lisas sätestatud osaliselt komplekteeritud masinate ühendamisdeklaratsioon ja selliste masinate asjakohased montaažijuhendid;

(m)masinavaldkonna toodete seeriatootmise korral sisemeetmed, mida võetakse, et tagada masinavaldkonna toote vastavus käesoleva määruse nõuetele;

(n)ohutustarkvara lähtekood või programmeeritud loogika, et riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral tõendada masinavaldkonna toote vastavust käesolevale määrusele, kui seda on kõnealusel asutusel vaja selleks, et kontrollida vastavust III lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(o)andurjuhtimisega, kaugjuhtimisega või autonoomse masinavaldkonna toote korral, kui ohutustoiminguid juhivad anduriandmed, süsteemi üldiste omaduste, võimaluste ja piirangute, kasutatud andmete, arendus-, katse- ja valideerimisprotsesside kirjeldused, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) .../... 4+ sätestatud nõudeid tehisintellektipõhistele süsteemidele, kui ohutusega seotud tarkvara hõlmab tehisintellektipõhist süsteemi;

(p)selliste uuringute ja katsete tulemused, mida tootja tegi komponentide, varustuse või komplekteeritud masinatega, et määrata kindlaks, kas need on projekteeritud ja valmistatud nii, et neid on võimalik ohutult kokku monteerida ja kasutusele võtta.

B. OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINATE TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks vahendid, mida tootja kasutab, et tagada osaliselt komplekteeritud masina vastavus III lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmist:

(a)osaliselt komplekteeritud masina ja selle ettenähtud kasutamise täielik kirjeldus;

(b)hinnang riskide kohta, mida arvesse võttes on osaliselt komplekteeritud masin projekteeritud ja valmistatud; loetelu olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest, mida osaliselt komplekteeritud masina suhtes kohaldatakse;

(c)osaliselt komplekteeritud masina ja selle komponentide, alakoostude ja ahelate või kontuuride konstruktsiooni- ja tootmisjoonised ja skeemid;

(d)punktis d osutatud joonistest ja skeemidest ning osaliselt komplekteeritud masina tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

(e)viited artiklis 18 osutatud harmoneeritud standarditele, mida on kohaldatud osaliselt komplekteeritud masina projekteerimise ja tootmise suhtes. Harmoneeritud standardite osalise kohaldamise korral täpsustatakse dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

(f)kui harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud või on kohaldatud ainult osaliselt, siis loetelu muudest tehnilistest kirjeldustest, mida on kohaldatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks;

(g)selliste konstruktsiooniarvutuste, kontrollimiste ja hindamiste tulemused, mis on tehtud, et kontrollida osaliselt komplekteeritud masina vastavust kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(h)aruanded katsete kohta, mis on tehtud, et kontrollida osaliselt komplekteeritud masina vastavust kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(i)nende vahendite kirjeldus, mida tootja kasutas osaliselt komplekteeritud masina tootmisel, et tagada toodetud osaliselt komplekteeritud masina vastavus tehnilisele kirjeldusele;

(j)osaliselt komplekteeritud masina montaažijuhendi koopia, nagu on sätestatud III lisa punktis 1.7.4;

(k)osaliselt komplekteeritud masinavaldkonna toodete seeriatootmise korral sisemeetmed, mida võetakse, et tagada osaliselt komplekteeritud masinavaldkonna toote vastavus kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(l)ohutustarkvara lähtekood või programmeeritud loogika riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral, kui seda on kõnealusel asutusel vaja selleks, et kontrollida vastavust III lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(m)andurjuhtimisega, kaugjuhtimisega või autonoomse osaliselt komplekteeritud masina korral, kui ohutustoiminguid juhivad anduriandmed, süsteemi üldiste omaduste, võimaluste ja piirangute, kasutatud andmete, arendus-, katse- ja valideerimisprotsesside kirjeldused, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) .../... 5+ Euroopa lähenemise kohta tehisintellektile sätestatud nõudeid tehisintellektipõhistele süsteemidele, kui ohutusega seotud tarkvara hõlmab tehisintellektipõhist süsteemi;

(n)selliste uuringute ja katsete tulemused, mida tootja tegi komponentide, varustuse või komplekteeritud masinatega, et määrata kindlaks, kas need on projekteeritud ja valmistatud nii, et neid on võimalik ohutult kokku monteerida ja kasutusele võtta.

V LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON MASINAVALDKONNA TOODETE, VÄLJA ARVATUD OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINATE, KOHTA nr ... 6  

See deklaratsioon käsitleb üksnes masinavaldkonna tooteid nende turule laskmise seisundis, välja arvatud osaliselt komplekteeritud masinad ja lõppkasutaja poolt hiljem lisatud komponendid ja/või hiljem tehtud tegevused, kui tegemist ei ole masinavaldkonna toote suurel määral muutmisega.

1.ELi vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid. Masinavaldkonna toode (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.Tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.Aadress, kuhu masinavaldkonna toode on püsipaigaldatud (ainult hoonesse või konstruktsiooni paigaldatud tõstemasina korral):

4.Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel:

5.Deklareeritav toode (masinavaldkonna toote tunnusandmed jälgitavuse tagamiseks; kui see on masinavaldkonna toote identifitseerimiseks vajalik, võib lisada piisavalt selge värvipildi):

6.Punktis 4 nimetatud deklareeritav toode vastab liidu ühtlustamisõigusaktides kehtestatud nõuetele:

7.Viited kasutatud asjakohastele harmoneeritud standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mille komisjon on artikli 17 lõike 3 kohaselt vastu võtnud, sealhulgas standardi kuupäev või viited muudele tehnilistele kirjeldustele, sealhulgas tehnilise kirjelduse kuupäev, millele vastavust deklareeritakse:

8.Vajaduse korral: teavitatud asutus ... (nimi, number) ... tegi ELi tüübihindamise (moodul B) ja andis välja ELi tüübihindamissertifikaadi ... (viide sellele sertifikaadile), millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus (moodul C):

9.Vajaduse korral: masinavaldkonna toote suhtes kohaldatakse vastavushindamist ... (kas tootmise sisekontroll (moodul A) või kvaliteedi täielik tagamine (moodul H) ... teavitatud asutuse ... (nimi, number) järelevalve all:

10.Lisateave:

Allkirjastanud (kes ja kelle nimel): ...

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):

ELi ÜHENDAMISDEKLARATSIOON OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINATE KOHTA nr ... 7

Ühendamisdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid.

1.Osaliselt komplekteeritud masin (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.Tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.Käesolev ühendamisdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel:

4.Deklareeritav toode (osaliselt komplekteeritud masina tunnusandmed jälgitavuse tagamiseks; kui see on osaliselt komplekteeritud masina identifitseerimiseks vajalik, võib lisada piisavalt selge värvipildi):

5.Lause, millega teatatakse, milliseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../... + 8 põhinõudeid kohaldatakse ja täidetakse ning et asjaomane tehniline dokumentatsioon on koostatud vastavalt IV lisa B osale, ning vajaduse korral lause, millega kinnitatakse osaliselt komplekteeritud masina vastavust muudele asjakohastele liidu ühtlustamisõigusaktidele:

6.Viited kasutatud asjakohastele harmoneeritud standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mille komisjon on artikli 17 lõike 3 kohaselt vastu võtnud, sealhulgas standardi kuupäev, või viited muudele tehnilistele kirjeldustele, sealhulgas tehnilise kirjelduse kuupäev, millele vastavust deklareeritakse:

7.Kohustus edastada riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral asjakohast teavet osaliselt komplekteeritud masina kohta. See hõlmab edastamismeetodit ja ei tohi piirata osaliselt komplekteeritud masina tootja õigusi intellektuaalsele omandile:

8.Avaldus selle kohta, et osaliselt komplekteeritud masinat ei tohi kasutusele võtta enne, kui lõplik masin, millesse see paigaldatakse, on tunnistatud käesolevale määrusele vastavaks, kui see on asjakohane:

9.Lisateave:

Allkirjastanud (kes ja kelle nimel): ...

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):

VI LISA

TOOTMISE SISEKONTROLL

(Moodul A)

1.Tootmise sisekontroll on vastavushindamise osa, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et masinavaldkonna toode vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

2.Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab IV lisas kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni.

3.Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud masinavaldkonna toote vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

4.CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.Tootja kinnitab CE-märgise igale masinavaldkonna tootele, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

4.2.Tootja koostab artikli 20 kohaselt masinavaldkonna toote iga mudeli kohta ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta vältel pärast masinavaldkonna toote turule laskmist või kasutuselevõtmist. ELi vastavusdeklaratsioonist peab olema nähtav, millise masinavaldkonna toote kohta see deklaratsioon on koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse põhjendatud taotluse korral asjaomasele ametiasutusele kättesaadavaks.

5.Volitatud esindaja

Tootja kohustusi, mis on sätestatud punktis 4, võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

VII LISA

ELi TÜÜBIHINDAMINE

(Moodul B)

1.ELi tüübihindamine on vastavushindamise osa, mille korral teavitatud asutus vaatab läbi masinavaldkonna toote tehnilise projekti ning kinnitab ja tõendab, et masinavaldkonna toote tehniline projekt vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

2.ELi tüübihindamise käigus hinnatakse masinavaldkonna toote tehnilise projekti nõuetele vastavust tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise teel ja kavandatavale toodangule iseloomuliku masinavaldkonna toote näidise ülevaatamise teel (toote tüüp).

3.ELi tüübihindamistaotlus

Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele enda valitud teavitatud asutusele.

Taotluses peab sisalduma järgmine teave:

(a)tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis kõnealuse volitatud esindaja nimi ja aadress;

(b)kirjalik kinnitus, et sama taotlust ei ole esitatud ühelegi teisele teavitatud asutusele;

(c)IV lisa kohane tehniline dokumentatsioon;

(d)kavandatavale toodangule iseloomuliku masinavaldkonna toote näidis (iseloomulike masinate näidised). Teavitatud asutus võib taotleda täiendavaid näidiseid, kui seda on vaja katsete tegemiseks. Masinavaldkonna toodete seeriatootmise korral, kui iga masinavaldkonna toode kohandatakse konkreetse kasutaja jaoks, tuleb esitada näidised, mis on iseloomulikud erinevatele kasutajatele sobivatele masinatele. Kui masinavaldkonna toode toodetakse eraldi üksusena konkreetse kasutaja spetsiifiliste vajaduste järgi, tuleb esitada põhimudel.

4.ELi tüübihindamine

Teavitatud asutus:

(a)vaatab läbi tehnilise dokumentatsiooni, et hinnata masinavaldkonna toote tehnilise projekti nõuetele vastavust. Sellisel läbivaatamisel ei ole vaja arvesse võtta IV lisa teise lõigu punkti j;

(b)selliste seeriatootmises masinavaldkonna toodete korral, kus iga masinavaldkonna toode kohandatakse konkreetse kasutaja jaoks, vaatab läbi meetmete kirjelduse meetmete nõuetele vastavuse hindamiseks;

(c)kontrollib, kas näidis(ed) on toodetud tehnilise dokumentatsiooni kohaselt, ja teeb kindlaks osad, mis on projekteeritud kooskõlas asjakohaste harmoneeritud standardite või tehniliste kirjelduste kehtivate sätetega, mille komisjon on artikli 17 lõike 3 kohaselt vastu võtnud, ning osad, mis on projekteeritud kooskõlas muude tehniliste kirjeldustega;

(d)teeb või laseb teha asjakohased ülevaatamised ja katsed, et kontrollida, kas tootja on asjakohastes harmoneeritud standardites esitatud lahendusi õigesti rakendanud juhtudel, kui tootja on otsustanud neid rakendada;

(e)teeb või laseb teha asjakohased ülevaatamised ja katsed, et kontrollida, kas tootja kasutatud lahendused, sealhulgas muudes tehnilistes kirjeldustes esitatud lahendused, vastavad asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning kas neid on kohaldatud õigesti, juhul kui harmoneeritud standardites või artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud asjakohastes tehnilistes kirjeldustes esitatud lahendusi ei ole kasutatud.

5.Hindamisaruanne

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud punkti 4 kohased tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks artiklis 32 nimetatud kohustusi teavitavate asutuste ees, avalikustab teavitatud asutus selle aruande sisu täielikult või osaliselt ainult tootja nõusolekul.

6.ELi tüübihindamissertifikaat

6.1.Kui tüüp vastab kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, annab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi.

Väljaantud uue sertifikaadi ja vajaduse korral uuendatud sertifikaadi kehtivusaeg ei ole pikem kui viis aastat.

6.2.ELi tüübihindamissertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

(a)teavitatud asutuse nimi ja identifitseerimisnumber;

(b)tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis kõnealuse volitatud esindaja nimi ja aadress;

(c)sertifikaadiga hõlmatud masinavaldkonna toote tunnusandmed (tüübinumber);

(d)kinnitus, et masinavaldkonna toote tüüp vastab kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

(e)kui harmoneeritud standardeid või artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud tehnilisi kirjeldusi on täielikult või osaliselt kohaldatud, siis viited nendele standarditele või nende osadele;

(f)kui on kohaldatud muid tehnilisi kirjeldusi, siis viited nendele tehnilistele kirjeldustele;

(g)vajaduse korral masinavaldkonna toote toimivustase (-tasemed) või kaitseklass;

(h)väljaandmiskuupäev, aegumiskuupäev ja vajaduse korral uuendamiskuupäev(ad);

(i)kõik sertifikaadi väljaandmisega seotud tingimused.

6.3.ELi tüübihindamissertifikaadil võib olla üks või mitu lisa.

6.4.Kui tüüp ei vasta kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaadi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.ELi tüübihindamissertifikaadi läbivaatamine

7.1.Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnika taseme muutustega. Kui neist nähtub, et kinnitatud tüüp ei pruugi enam vastata kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, otsustab teavitatud asutus, kas need muudatused nõuavad täiendavat uurimist. Sel juhul teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

7.2.Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõikidest kinnitatud tüübi muudatustest ja kõikidest tehnilise dokumentatsiooni muudatustest, mis võivad mõjutada masinavaldkonna toote vastavust kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele või selle sertifikaadi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja esitada algse ELi tüübihindamissertifikaadi lisana.

7.3.Tootja tagab, et tehnika taset arvesse võttes on masinavaldkonna toode kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele jätkuvalt vastav.

7.4.Tootja peab teavitatud asutuselt taotlema ELi tüübihindamissertifikaadi läbivaatamist:

(a)kui kinnitatud tüüpi on muudetud, nagu on osutatud punktis 7.2;

(b)kui tehnika tase on muutunud, nagu on osutatud punktis 7.3;

(c)hiljemalt enne sertifikaadi aegumiskuupäeva.

Selleks et teavitatud asutus saaks oma ülesandeid täita, esitab tootja taotluse kõige varem 12 kuud ja kõige hiljem kuus kuud enne ELi tüübihindamissertifikaadi aegumiskuupäeva.

7.5.Teavitatud asutus vaatab üle masinavaldkonna toote tüübi ja vajaduse korral teeb tehtud muudatusi arvestades asjakohased katsed kontrollimaks, kas kinnitatud tüüp on kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele jätkuvalt vastav. Kui teavitatud asutus on veendunud, et kinnitatud tüüp on kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele jätkuvalt vastav, uuendab ta ELi tüübihindamissertifikaati. Teavitatud asutus tagab, et läbivaatamismenetlus viiakse lõpule enne ELi tüübihindamissertifikaadi aegumiskuupäeva.

7.6.Kui punkti 7.4 alapunktides a ja b osutatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Tootja esitab teavitatud asutusele:

(a)oma nime ja aadressi ning asjaomase ELi tüübihindamissertifikaadi tuvastamist võimaldavad andmed;

(b)kinnituse, et ei ole muudetud punktis 7.2 osutatud kinnitatud tüüpi, sealhulgas materjale, alakomponente ega alakooste, ja ei ole muudetud harmoneeritud standardeid ega artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud asjakohaseid tehnilisi kirjeldusi ega muid kasutatud tehnilisi kirjeldusi;

(c)kinnituse, et ei ole muutunud punktis 7.3 osutatud tehnika tase ning

(d)kehtivate tootejooniste ja fotode koopiad, toote märgistus ja teave, kui neid ei ole veel esitatud.

Kui teavitatud asutus on kinnitanud, et ei ole muudetud punktis 7.2 osutatud kinnitatud tüüpi ja ei ole muutunud punktis 7.3 osutatud tehnika tase, kohaldatakse lihtsustatud läbivaatamismenetlust ja ei tehta punktis 7.5 osutatud kontrollimisi ega katseid. Sellisel juhul uuendab teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaati.

Selle uuendamisega seotud kulud on proportsionaalsed lihtsustatud menetluse halduskoormusega.

Kui teavitatud asutus leiab, et punktis 7.3 osutatud tehnika tase on muutunud, kohaldatakse punktis 7.5 osutatud menetlust.

7.7.Kui pärast läbivaatamist jõuab teavitatud asutus järeldusele, et ELi tüübihindamissertifikaat enam ei kehti, siis teavitatud asutus tühistab selle ja tootja lõpetab asjaomase masinavaldkonna toote turule laskmise.

8.Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade väljaandmisest või tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele perioodiliselt või tema taotluse korral kättesaadavaks nimekirja nimetatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljaantud ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud läbivaatamiste tulemuste koopia.

Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaati, selle lisade ja täienduste koopiat ning tehnilist dokumentatsiooni, mis sisaldab tootja esitatud dokumentatsiooni, viie aasta vältel pärast nimetatud sertifikaadi kehtivuse lõppemist.

9.Tootja säilitab ELi tüübihindamissertifikaati, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta vältel pärast masinavaldkonna toote turule laskmist.

10.Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7.2, 7.4 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

VIII LISA

TOOTMISE SISEKONTROLLIL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS (moodul C)

1.Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamise osa, mille korral tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomane masinavaldkonna toode vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

2.Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud masinavaldkonna toote vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

3.CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.1.Tootja kinnitab CE-märgise igale masinavaldkonna tootele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

3.2.Tootja koostab masinavaldkonna toote mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta vältel pärast masinavaldkonna toote turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonist peab olema nähtav, mille kohta see deklaratsioon on koostatud.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse põhjendatud taotluse korral asjaomasele ametiasutusele kättesaadavaks.

4.Volitatud esindaja

Tootja kohustusi, mis on sätestatud punktis 3, võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

IX LISA

KVALITEEDI TÄIELIKUL TAGAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

(Moodul H)

1.Kvaliteedi täielikul tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamise osa, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomane masinavaldkonna toode vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

2.Tootmine

Tootja kasutab asjaomase masinavaldkonna toote projekteerimiseks, tootmiseks ning lõpptoodangu kontrollimiseks ja katsetamiseks punktis 3 nimetatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse punktis 4 nimetatud järelevalvet.

3.Kvaliteedisüsteem

3.1.Tootja esitab taotluse asjaomase masinavaldkonna toote kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud teavitatud asutusele.

Taotluses peab sisalduma järgmine teave:

(a)tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis kõnealuse volitatud esindaja nimi ja aadress;

(b)iga tootmiseks kavandatava tootekategooria ühe mudeli tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon peab võimaluse korral sisaldama vähemalt järgmist:

i)    masinavaldkonna toote üldkirjeldus;

ii)    komponentide, alakoostude ja ahelate või kontuuride jne konstruktsiooni- ja tootmisjoonised ja skeemid;

iii)    nendest joonistest ja skeemidest ning masinavaldkonna toote tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)    loetelu harmoneeritud standarditest või artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud tehnilistest kirjeldustest ja/või muudest asjakohastest tehnilistest kirjeldustest, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, siis nende lahenduste kirjeldus, mida on kasutatud käesoleva määruse olulistele nõuetele vastamiseks. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite korral täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)    konstruktsiooniarvutuste, ülevaatuste jms tulemused;

vi)    katseprotokollid;

vii)    kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon ja

viii)    kirjalik kinnitus, et sama taotlust ei ole esitatud ühelegi teisele teavitatud asutusele.

3.2.Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

Kõik nõuded ja tingimused, mida tootja on arvestanud, dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavasid, -plaane, -käsiraamatuid ja -aruandeid ühtselt tõlgendada.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohata:

(a)kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhatuse vastutus ja volitused seoses projekteerimis- ja tootekvaliteediga;

(b)kohaldatavad tehnilised kirjeldused, sealhulgas standardid, ja kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid või tehnilisi kirjeldusi, mille komisjon on artikli 17 lõike 3 kohaselt vastu võtnud, ja/või muid tehnilisi kirjeldusi ei kohaldata täies ulatuses, siis vahendid, mille kasutamisega tagatakse, et masinavaldkonna toote suhtes kohaldatavad käesoleva määruse olulised nõuded on täidetud;

(c)projekteerimise kontrollimise ja nõuetekohasuse tõendamise meetodid, protsessid ja süsteemsed tegevused, mida kasutatakse asjaomasesse tootekategooriasse kuuluva masinavaldkonna toote projekteerimisel;

(d)kasutatavad asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrollimise ja nõuetekohasuse tõendamise meetodid, protsessid ja süsteemsed tegevused;

(e)ülevaatused ja katsed enne tootmist, tootmise ajal ja pärast tootmist ning nende tegemise sagedus;

(f)kvaliteediaruanded, näiteks ülevaatusaruanded, katseandmed, kalibreerimisandmed, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni andmed jms;

(g)vahendid, mis võimaldavad jälgida nõutud projekteerimis- ja tootekvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab neile nõuetele vastavaks kvaliteedisüsteemi osi, mis vastavad sellise riikliku standardi tehnilistele kirjeldustele, mis rakendab asjaomast harmoneeritud standardit ja/või tehnilist kirjeldust.

Lisaks kvaliteedijuhtimissüsteemidega seotud kogemustele peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootevaldkonna ja tootetehnoloogia hindamise kogemus ning kes tunneb käesoleva määrusega kohaldatavaid nõudeid. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja territooriumile. Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 lõike b alapunktis ii osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva määrusega kohaldatavatest nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke ülevaatusi, et tagada masinavaldkonna toote vastavus nendele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale.

Teade sisaldab auditi järeldust ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemi kavandatud muutmisest.

Teavitatud asutus hindab kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab läbivaatamise järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus

4.1.Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks ligipääsu projekteerimise, tootmise, kontrollimise, katsetamise ja ladustamise kohtadesse ning esitab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

(a)kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;

(b)projekteerimist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediaruanded, nagu analüüsitulemused, arvutused, katsed jms;

(c)tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediaruanded, nagu ülevaatusaruanded, katseandmed, kalibreerimisandmed, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni andmed jms.

4.3.Teavitatud asutus teeb korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi ning esitab tootjale selle kohta auditeerimisaruande.

4.4.Peale selle võib teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja juurde. Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5.Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

5.1.Tootja kinnitab käesolevas määruses sätestatud vastavusmärgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

5.2.Tootja koostab masinavaldkonna toote iga mudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta vältel pärast masinavaldkonna toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonist peab olema nähtav toote mudel, mille kohta see on koostatud.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse põhjendatud taotluse korral asjaomasele ametiasutusele kättesaadavaks.

6.Tootja säilitab kümne aasta vältel pärast masinavaldkonna toote turule laskmist riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana:

(a)tehnilise dokumentatsiooni, nagu on osutatud punktis 3.1;

(b)kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsiooni, nagu on osutatud punktis 3.1;

(c)heakskiidetud muudatused, nagu on osutatud punktis 3.5;

(d)teavitatud asutuse otsused ja aruanded, nagu on osutatud punktides 3.5, 4.3 ja 4.4.

7.Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest või selle tühistamistest ja teeb teavitavale asutusele perioodiliselt või tema taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemidest, mille heakskiitmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele kvaliteedisüsteemidest, mille heakskiitmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ning taotluse korral ka heakskiidetud kvaliteedisüsteemidest.

8.Volitatud esindaja

Tootja kohustusi, mis on sätestatud punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

X LISA

OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINA MONTAAŽIJUHENDID

Osaliselt komplekteeritud masina montaažijuhendis tuleb kirjeldada tingimusi, mis peavad olema täidetud, et tagada osaliselt komplekteeritud masina nõuetekohane paigaldamine lõplikku masinavaldkonna tootesse ning see, et lõplik masinavaldkonna toode ei ohusta inimeste tervist ega ohutust ega (kui see on asjakohane) koduloomi, vara või keskkonda.

Montaažijuhend koostatakse liidu ametlikus keeles, mis on arusaadav selle masinavaldkonna toote tootjale, millesse osaliselt komplekteeritud masin paigaldatakse, või kõnealuse tootja volitatud esindajale.

XI LISA

VASTAVUSTABEL

(1)    + ELT: Palun teksti sisestada määruse number dokumendist ... ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(4) +     ELT: Palun teksti sisestada määruse number dokumendist ... ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(5) +     ELT: Palun teksti sisestada määruse number dokumendist ... ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(6)    Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsiooni nummerdada.

(7)    Vastavusdeklaratsioonile numbri määramine on vabatahtlik.

(8)    ELT: Palun teksti sisestada määruse number dokumendist ... ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.