EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.3.2021
COM(2021) 150 final
2021/0074(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi suursaadikute komitee otsuse nr 3/2016 (ettevõtluse arenduskeskuse kohta) muutmisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees võetav seisukoht seoses suursaadikute komitee otsuse kavandatud vastuvõtmisega, millega muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2016, et kuraator saaks tagada ettevõtluse arenduskeskuse (EAK) passiivse faasi rakendamise, kuni EAK on täitnud kõik oma kohustused ja realiseerinud kogu oma vara.
2.Ettepaneku taust
2.1.Cotonou partnerlusleping
Cotonou partnerlusleping 1 (edaspidi „Cotonou leping“) on alates 2000. aastast olnud ELi ja 79 AKV riigi suhete raamistik. Leping sõlmiti 20 aastaks, kehtivusega alates 1. märtsist 2000 kuni 29. veebruarini 2020. Seda muudeti 2005. ja 2010. aastal.
4. detsembril 2020 pikendati AKV-ELi suursaadikute komitee üleminekumeetmeid käsitleva otsusega teist korda Cotonou lepingu sätete kohaldamist kuni 30. novembrini 2021 või kuni liidu ja AKV riikide vahelise uue lepingu jõustumiseni või ajutise kohaldamiseni, olenevalt sellest, mis varem saabub 2 .
2.2.AKV-ELi suursaadikute komitee
Suursaadikute komitee luuakse Cotonou lepingu artikli 16 kohaselt. See koosneb ühelt poolt iga liikmesriigi alalisest esindajast ELi juures ja komisjoni esindajast ning teiselt poolt iga AKV riigi ELi juures oleva esinduse juhatajast.
Suursaadikute komitee abistab ministrite nõukogu tema ülesannete täitmisel ja täidab kõiki ülesandeid, mis nõukogu on talle usaldanud (Cotonou lepingu artikli 16 lõige 2). Seoses sellega võib ministrite nõukogu anda oma volitused edasi suursaadikute komiteele (Cotonou lepingu artikli 15 lõige 4). Samuti jälgib ta lepingu rakendamist ja selles sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme.
Suursaadikute komitee töökorra 3 artikli 1 kohaselt tuleb komitee kokku korrapäraselt, eelkõige ministrite nõukogu istungite ettevalmistamiseks, ja siis, kui see osutub lepinguosalise taotlusel vajalikuks. Suursaadikute komitee töökorra artiklis 5 on ette nähtud ka kirjalik menetlus.
2.3.AKV-ELi suursaadikute komitee kavandatud õigusakt
AKV-ELi ministrite nõukogu 19.–20. juunil 2014 Nairobis toimunud 39. istungil vastu võetud ühisdeklaratsioonis lepiti kokku jätkata tööd EAK tegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks. EAK on AKV-ELi partnerluslepingu III lisa kohaselt loodud ühine tehniline organ. Nimetatud ühisdeklaratsioonis delegeeris ministrite nõukogu Cotonou lepingu artikli 15 lõike 4 kohaselt AKV-ELi suursaadikute komiteele volitused võtta vastu vajalikud otsused, „sealhulgas vajalike muudatuste tegemise kohta Cotonou lepingu III lisas“
4
.
AKV-ELi suursaadikute nõukogu volitas oma otsuses nr 4/2014 5 EAK haldusnõukogu võtma asjakohaseid meetmeid EAK sulgemise ettevalmistamiseks. Seejärel sõlmis EAK haldusnõukogu kuraatoriga lepingu, mis kehtis 31. detsembrini 2016.
Kooskõlas AKV-ELi suursaadikute komitee otsusega nr 3/2016 6 (edaspidi „otsus nr 3/2016“) järgnes likvideerimisfaasile nn passiivne faas, kus EAK jätkab tegutsemist üksnes oma likvideerimise eesmärgil.
Otsusega nr 3/2016 tehti AKV-ELi partnerluslepingu III lisasse vajalikud muudatused ja see moodustab alates 1. jaanuarist 2017 EAK uue õigusraamistiku (otsuse nr 3/2016 artikli 3 lõige 1).
Passiivne faas, mida haldab kuraator, hõlmab muu hulgas haldusülesandeid, sealhulgas EAK arhiivide pidamine, mis tahes haldusalaste formaalsuste täitmine ja kohtuvaidluste haldamine, mida ei olnud võimalik likvideerimisfaasi käigus lahendada. Passiivne faas algas likvideerimisfaasile järgneval päeval, s.o 1. jaanuaril 2017. Otsuse nr 3/2016 põhjenduste järgi oleks passiivne faas AKV-ELi suursaadikute komitee kava kohaselt pidanud kestma kas neli aastat või kuni EAK on täitnud kõik oma kohustused ja realiseerinud kogu oma vara, olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Otsuse nr 3/2016 artikli 2 lõike 1 kohaselt peaks EAK haldusnõukogu määrama enne likvideerimisfaasi lõppu (31. detsember 2016) kuraatori, et tagada passiivse faasi rakendamine alates 1. jaanuarist 2017 nelja aasta jooksul või kuni EAK on täitnud kõik oma kohustused ja realiseerinud kogu oma vara, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Seejärel allkirjastas komisjon 21. detsembril 2016 kuraatoriga teenuslepingu esialgseks nelja-aastaseks rakendusperioodiks.
2020. aasta viimastel kuudel ilmnes, et EAK ei jõua täita kõiki oma kohustusi ja realiseerida kõiki oma varasid 31. detsembriks 2020.
Seetõttu peab AKV-ELi suursaadikute komitee võtma vastu otsuse nr 3/2016 artikli 2 lõike 1 muudatuse, et kuraator saaks tagada EAK passiivse faasi rakendamise, kuni EAK on täitnud kõik oma kohustused ja realiseerinud kogu oma vara. Sellega tagatakse kuraatori juhtimise all toimuva passiivse faasi rakendamise nõuetekohane lõpetamine. AKV riikide organisatsiooni suursaadikute komitee liikmed teatasid 2021. aasta jaanuaris, et on sellise muudatusega nõus.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Komisjon teeb ettepaneku, et liit nõustuks otsuse nr 3/2016 artikli 2 lõike 1 kavandatud muudatusega. Liidu kavandatav seisukoht tuleb vastu võtta AKV-ELi suursaadikute komitee istungil või vajaduse korral kirjaliku menetluse teel.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Nende hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 7 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
AKV-ELi suursaadikute komitee on lepinguga, nimelt Cotonou partnerluslepinguga ettenähtud organ.
Käesolev õigusakt, mis AKV-ELi suursaadikute komiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega õigusakt. Kavandatav akt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv kooskõlas Cotonou lepingu artiklitega 15 ja 16. Cotonou lepingu artikli 15 lõike 3 kohaselt võib ministrite nõukogu võtta vastu otsuseid, mis on lepinguosalistele siduvad, samas kui Cotonou lepingu artikli 15 lõike 4 kohaselt võib ministrite nõukogu delegeerida volitused suursaadikute komiteele. Suursaadikute komitee on loodud Cotonou lepingu artikli 16 alusel. Cotonou lepingu artikli 16 lõike 2 kohaselt võib suursaadikute komitee võtta ministrite nõukogu poolt talle antud volituste piires vastu lepinguosalistele siduvaid otsuseid või neid muuta.
Euroopa Liit on koos oma liikmesriikidega Cotonou lepingu osaline ja seega on suursaadikute komitee kavandatav otsus tema jaoks siduv.
Kavandatava õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Nõukogu otsuse materiaalõiguslik alus peaks olema sama, mis nõukogu 4. juuli 2016. aasta otsuse (EL) 2016/1098 (seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi partnerluslepingu III lisa läbivaatamisega) 8 vastuvõtmisel, st ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 2.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 2 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
5.Kavandatava õigusakti avaldamine
Kuna AKV-ELi suursaadikute komitee õigusaktiga muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2016, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2021/0074 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi suursaadikute komitee otsuse nr 3/2016 (ettevõtluse arenduskeskuse kohta) muutmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist partnerluslepingut (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping“),
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)AKV-ELi partnerluslepingu artikli 15 lõikes 4 on sätestatud, et AKV-ELi ministrite nõukogu võib delegeerida volitused AKV-ELi suursaadikute komiteele.
(2)19. ja 20. juunil 2014 Nairobis toimunud AKV-ELi ministrite nõukogu 39. istungil vastu võetud ühisdeklaratsioonis lepiti kokku jätkata ettevõtluse arenduskeskuse (edaspidi „EAK“) tegevuse nõuetekohast lõpetamist. Selleks otsustas AKV-ELi ministrite nõukogu delegeerida AKV-ELi suursaadikute komiteele volitused, et võtta vastu selle küsimusega tegelemiseks vajalikud otsused.
(3)AKV-ELi partnerluslepingu III lisa läbivaatamine võeti vastu AKV-ELi suursaadikute komitee 12. juuli 2016. aasta otsusega nr 3/2016 9 , millega tehti AKV-ELi partnerluslepingu III lisasse vajalikud muudatused ning kehtestati EAK uus õigusraamistik alates 1. jaanuarist 2017, mille kohaselt säilis EAK juriidilise isiku staatus sellest kuupäevast alates üksnes tema likvideerimise eesmärgil.
(4)Otsuse nr 3/2016 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kuraator peaks tagama passiivse faasi rakendamise alates 1. jaanuarist 2017 nelja aasta jooksul või kuni EAK on täitnud kõik oma kohustused ja realiseerinud kogu oma vara, olenevalt sellest, kumb saabub varem.
(5)EAK ei jõua täita kõiki oma kohustusi ja realiseerida kõiki oma varasid enne 31. detsembrit 2020. Seetõttu on vaja muuta AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2016, et tagada passiivse faasi rakendamise nõuetekohane lõpetamine kuraatori juhtimise all.
(6)AKV-ELi suursaadikute komitee peab vastu võtma otsuse nr 3/2016 muudatuse oma koosolekul või kirjaliku menetluse teel.
(7)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees võetav seisukoht, kuna kavandatav akt on liidule siduv,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees võetav seisukoht seoses ettevõtluse arenduskeskusega on järgmine:
–asendada AKV-ELi suursaadikute komitee otsuse nr 3/2016 artikli 2 lõige 1 järgmisega: „Euroopa Komisjon sõlmib lepingu kuraatoriga, et tagada passiivse faasi rakendamine kuni EAK on täitnud kõik oma kohustused ja realiseerinud kogu oma vara“;
–AKV-ELi suursaadikute komitee otsust, millega muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2016, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
AKV-ELi suursaadikute komitee otsus avaldatakse pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja