EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.3.2021
COM(2021) 116 final
2021/0061(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees ja Reini laevaliikluse keskkomisjonis seoses ühtlustatud jõeteabeteenuseid käsitlevate standardite vastuvõtmisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI) 15. aprilli 2021. aasta kohtumisel ja Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) täiskogu 2. juuni 2021. aasta istungil võetav seisukoht seoses jõeteabeteenuste Euroopa standardi (ES-RIS, väljaanne 2021/1) kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.CCNR ja CESNI
Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR) on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on regulatiivne pädevus Reini siseveelaevanduse valdkonnas. CCNRi kuulub neli ELi liikmesriiki (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaad) ning Šveits.
Reini laevaliikluse muudetud konventsiooniga, millele kirjutati alla 17. oktoobril 1868 Mannheimis, on kindlaks määratud Reini kui siseveetee kasutamise õigusraamistik ja kehtestatud CCNRi ülesanded. Praegu kohaldatav konventsioon põhineb 20. novembril 1963 vastu võetud ja 14. aprillil 1967 jõustunud konventsioonil, millega muudeti Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni. Täiskogu istungeid peetakse kaks korda aastas. Neil osalevad CCNRi liikmesriikide esindajad. Täiskogu istung on CCNRi otsustusorgan. Täiskogu võtab vastu keskkomisjoni resolutsioonid. Igal riigil on üks hääl ja otsused tehakse ühehäälselt. Kõnealused resolutsioonid on õiguslikult siduvad. EL ei ole CCNRi liige.
2015. aastal võttis CCNR vastu resolutsiooni, millega asutati siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (Comité Européen pour l’élaboration de Standards dans le domaine de Navigation Intérieure – CESNI). Selle pädevuses on ka vastu võtta tehnilisi standardeid eri valdkondades, eelkõige laevade, infotehnoloogia ja meeskonna kohta, neid standardeid ja vastavaid menetlusi ühtselt tõlgendada ning arutada veeliiklusohutuse, keskkonnakaitse või muid veeliiklusküsimusi.
CESNIsse kuuluvad CCNRi liikmesriike esindavad eksperdid ja neil on hääletamisel üks hääl riigi kohta. EL ei ole CESNI liige. Samas võib ta osaleda CESNI töös ilma hääleõiguseta koos rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle pädevusse kuuluvad CESNI tegevusvaldkonnad.
2.2.CESNI ja CCNRi kavandatav akt
CESNI peab oma 15. aprilli 2021. aasta kohtumisel vastu võtma jõeteabeteenuste Euroopa standardi esimese väljaande (ES-RISi standard 2021/1).
2019. ja 2020. aastal koostasid CESNI eksperdid ES-RISi standardi 2021/1 eelnõu. See on esimene CESNI koostatud jõeteabeteenuste standardite väljaanne ja sellega luuakse alus ES-RISi standardi tulevasteks versioonideks. ES-RISi standard 2021/1 sisaldab tehnilisi kirjeldusi valdkondades, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel 1 ning komisjoni poolt selle direktiivi artikli 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega. Rakendusaktides sisalduvad tehnilised kirjeldused põhinevad direktiivi 2005/44/EÜ II lisas sätestatud tehnilistel põhimõtetel ja neis võetakse arvesse tööd, mida asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid (nt CCNR, UNECE) on selles valdkonnas teinud. ES-RISi standardi esimeses väljaandes tehniliste kirjelduste sisu ei muudetud. Asjakohased standardid on taasesitatud ES-RISi standardi osades ja lisades ning mitte üksnes UNECE avaldatud dokumentidele viidates. Lisaks sisaldab ES-RISi standard 2021/1 sisevee-AISi katsestandardit 2021/3.0, mille CESNI võttis vastu 13. oktoobril 2020 ja mida on käsitletud nõukogu otsuses (EL) 2020/1508 2 .
ES-RISi standard 2021/1 hõlmab järgmisi jõeteabeteenuste tehnilisi standardeid:
I osa. Standardne siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem
II osa. Standardne laeva teekonna kindlaksmääramine ja jälgimine siseveelaevanduses
III osa. Sisevee-AISi standardile vastavate laevaseadmete kasutamise ja jõudluse nõuded, katsemeetodid ja nõutavad katsetulemused (sisevee-AISi katsestandard)
IV osa. Standardne elektrooniline laevadest teatamine siseveelaevanduses
V osa. Kipritele edastatavad standardteated
Võttes arvesse CESNI töörühmade tööd, ajakohastatakse ES-RISi standardit regulaarselt. ES-RISi standardi regulaarne ajakohastamine on vajalik, et
–säilitada siseveeliikluse ohutuse kõrge tase,
–pidada sammu tehnika arenguga,
–tagada kooskõla ELi õigusraamistiku ja rahvusvaheliste nõuetega.
CESNI komitee otsustas 13. oktoobri 2020. aasta kohtumisel võtta ES-RISi standard 2021/1 vastu oma 15. aprilli 2021. aasta kohtumisel. Enne 15. aprillil 2021 toimuvat kohtumist tehakse kavandatavas standardis eeldatavasti üksnes väikseid muudatusi. ES-RISi standard 2021/1 avaldatakse vastaval veebisaidil (cesni.eu). Kõigil ELi liikmesriikidel on eespool nimetatud standardi eelnõudele (kaitstud) juurdepääs.
ES-RISi standardis 2021/1 esitatud tehnilised kirjeldused vastavad tehnilistele kirjeldustele, mis on juba vastu võetud direktiivi 2005/44/EÜ 3 õigusraamistikus.
CCNR võtab vastu resolutsiooni, millega muudetakse CCNRi eeskirju, et lisada viide ES-RISi standardile 2021/1.
Selleks et tagada kahe olemasoleva ühtlustatud jõeteabeteenuste eeskirjakogumiku (Reini ja ELi oma) kooskõla, on vaja asjaomaseid standardeid ühtlustada. Kuigi asjaomased ELi õigusnormid on juba jõustunud, viidatakse alates 25. aprillist 2022 CCNRi eeskirjades ES-RISi standardile 2021/1. See kuupäev vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1744 (mis oli kõige hiljutisem direktiivi 2005/44/EÜ alusel jõustunud rakendusakt) kohaldamise alguse tähtajale. Seega tagatakse rakendamise ajakava ühtlustamine.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Liidu seisukoht on vajalik, võttes arvesse, et kavandatavate aktide reguleerimisese on seotud valdkonnaga, mis kuulub liidu ainupädevusse, ning on vaja tagada, et ELi huve võetakse nõuetekohaselt arvesse, kui võetakse vastu otsuseid ühtlustatud jõeteabeteenuste standardite kehtestamise kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt on Euroopa Liidul kõnealuste standarditega hõlmatud valdkondades ainuvälispädevus, kuna need võivad mõjutada ELi ühiseid eeskirju. Liikmesriigid võtavad jõeteabeteenused kasutusele direktiivi 2005/44/EÜ artikli 4 kohaselt kooskõlas tehniliste kirjeldustega, mis sisalduvad komisjoni poolt selle direktiivi artikli 5 alusel vastu võetud rakendusaktides. Kõnealuste standardite eelnõude sisu peaks olema täielikult kooskõlas standarditega, mis on praegu lisatud direktiivi 2005/44/EÜ alusel vastu võetud siduvatesse ELi tehnilistesse kirjeldustesse ning mis on esitatud rakendusmäärustes (EL) 2018/2032, 2018/1973, 2019/838 ja 2019/1744. Need standardid on seotud ühtlustatud jõeteabeteenuste tehniliste kirjeldustega, mida tuleks direktiivi 2005/44/EÜ põhjendust 3 silmas pidades arvesse võtta kõnealuse direktiivi artikli 5 kohaste siduvate tehniliste kirjelduste vastuvõtmisel.
ES-RISi standardi koostamist on intensiivselt ette valmistatud CESNI ekspertide tasandil. Seoses sellega on konsulteeritud paljude era- ja avaliku sektori ekspertidega. Standardi väljatöötamise jooksul on peetud CESNI tasandil järgmisi tehnikaalaseid kohtumisi:
–töörühmade koosolekud (13.–14.2.2019, 11.–12.12.2019, 1.–2.4.2020, 23.–26.6.2020, 2.–3.9.2020) ja
–komitee kohtumine (13.10.2020).
Nendel kohtumistel oli võimalik jõuda ühtlustatud jõeteabeteenuste standardite osas kokkuleppele ekspertide tasandil.
Liidu kavandatav seisukoht on võtta vastu ES-RISi standard 2021/1, kuna tänu sellele võimaldatakse ohutuse kõrgeim tase siseveelaevanduses, järgitakse tehnika arengut selles sektoris ja tagatakse jõeteabeteenuste ühilduvus Euroopas
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline 4 .
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“. 5
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Nii CESNI kui ka CCNR on rahvusvahelise lepinguga ette nähtud organid.
Kuigi CESNIs vastu võetud eeskirjad ei ole iseenesest siduvad, muutuvad need siduvaks CCNRi liikmetele, kui CCNR kohandab oma õigusraamistikku, mis on seotud jõeteabeteenuste tehniliste kirjeldustega, viidates CESNIs vastu võetud standarditele ja muutes need standardid Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamisel kohustuslikuks. Reini jõel kohaldatavate eeskirjade siduv mõju CCNRi liikmetele tuleneb 17. oktoobri 1868. aasta Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni sätetest 6 .
Lisaks on ES-RISi standard 2021/1 ja selle tulevased versioonid ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaldamisel õigusliku toimega aktid, kuna need võivad otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu. Direktiivi 2005/44/EÜ artikliga 5 antakse komisjonile õigus võtta vastu tehnilisi suuniseid ja tehnilisi kirjeldusi jõeteabeteenuste toetamiseks ja nende teenuste koostalitlusvõime tagamiseks. Direktiivi põhjenduses 3 on märgitud, et ohutuskaalutlustel ja üleeuroopalise ühtlustamise huvides peaksid need ühised nõuded ja tehnilised kirjeldused toetuma asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Reini jõel laevajuhtimise keskkomisjoni (CCNR) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE), poolt selles valdkonnas tehtud tööle.
ES-RISi standard 2021/1 sisaldab tehnilisi kirjeldusi, mis vastavad seni direktiivi 2005/44/EÜ artikli 5 raames vastu võetud tehnilistele kirjeldustele. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni alusel jõeteabeteenuste suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused viiakse kooskõlla direktiivi 2005/44/EÜ raames vastu võetud tehniliste kirjeldustega ning ES-RISi standardi 2021/1 võimalikud tulevased versioonid mõjutavad otseselt liidu õigustikku selles valdkonnas.
CCNRis vastu võetav resolutsioon, millega muudetakse CCNRi eeskirju ja lisatakse viide ES-RISi standardile 2021/1, on CCNRi osaliste suhtes õiguslikult siduv akt. Siiski ei täienda ega muuda see Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni institutsioonilist raamistikku.
Seepärast tuleb kindlaks määrata CESNIs ja CCNRis liidu nimel võetav seisukoht ühtlustatud jõeteabeteenuseid käsitlevate standardite vastuvõtmise kohta.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise transpordipoliitikaga.
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2021/0061 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees ja Reini laevaliikluse keskkomisjonis seoses ühtlustatud jõeteabeteenuseid käsitlevate standardite vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Reini laevaliikluse muudetud konventsioon, millele kirjutati alla 17. oktoobril 1868 Mannheimis ning mida on muudetud konventsiooniga, millele kirjutati alla 20. novembril 1963 Strasbourgis ja millega muudetakse Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni, jõustus 14. aprillil 1967.
(2)Konventsiooni artikli 1 kohaselt võib Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR) muuta oma jõeteabeteenuseid (RIS) käsitlevat õigusraamistikku, viidates siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI) vastu võetud standarditele ja muutes need standardid Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamise raames kohustuslikuks.
(3)CESNI loodi 3. juunil 2015 CCNRi raames, et välja töötada siseveeteid käsitlevad tehnilised standardid eri valdkondade jaoks, eelkõige seoses laevade, infotehnoloogia ja meeskonnaga.
(4)Siseveelaevanduses võetavate liidu meetmetega tuleks püüda tagada jõeteabeteenuste tehniliste kirjelduste ühetaoline väljatöötamine liidus.
(5)Tõhusaks transpordiks ja ohutuks laevanduseks siseveeteedel on oluline, et jõeteabeteenused ühilduksid omavahel ja oleksid Euroopa eri õigussüsteemides võimalikult ühtlustatud.
(6)CESNI võtab 15. aprilli 2021. aasta kohtumisel vastu jõeteabeteenuste Euroopa standardi (ES-RIS) 2021/1.
(7)ES-RISi standardiga 2021/1 sätestatakse ühtsed tehnilised kirjeldused ja standardid, et toetada jõeteabeteenuseid ja tagada nende teenuste koostalitlusvõime. Kõnealused tehnilised kirjeldused ja standardid langevad kokku nendega, mis tuleb vastu võtta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/44/EÜ, 7 eelkõige järgmistes valdkondades: siseveelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem, elektrooniline laevadest teatamine, kipritele edastatavad teated, laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemid ning jõeteabeteenuste kasutamiseks vajalike seadmete ühilduvus.
(8)Jõeteabeteenuste tehnilised kirjeldused põhinevad direktiivi 2005/44/EÜ II lisas esitatud tehnilistel põhimõtetel ja neis võetakse arvesse tööd, mida asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid on selles valdkonnas teinud.
(9)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel CESNIs võetav seisukoht, sest ES-RISi standard 2021/1 võib otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu, nimelt direktiivi 2005/44/EÜ raames vastu võetud siduvaid tehnilisi kirjeldusi.
(10)CCNR võtab 2. juuni 2021. aasta täiskogu istungil vastu resolutsiooni, millega muudetakse CCNRi eeskirju, et lisada viide ES-RISi standardile 2021/1. Seepärast on ka asjakohane määrata kindlaks CCNRis liidu nimel võetav seisukoht.
(11)Liit ei ole CCNRi ega CESNI liige. Liidu seisukoha esitavad liidu liikmesriigid, kes on nende organite liikmed,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1.Euroopa Liidu nimel siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitees (CESNI) 15. aprilli 2021. aasta kohtumisel võetav seisukoht on nõustuda jõeteabeteenuste Euroopa standardi (ES-RIS) 2021/1 vastuvõtmisega.
2.Euroopa Liidu nimel Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) täiskogu istungil, kus tehakse otsus jõeteabeteenuste kohta, võetav seisukoht on toetada kõiki ettepanekuid, millega viiakse CCNRi eeskirjad vastavusse ES-RISi standardiga 2021/1.
Artikkel 2
1.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud seisukoha esitavad liidu liikmesriigid, kes on CESNI liikmed.
2.Artikli 1 lõikes 2 nimetatud seisukoha esitavad liidu liikmesriigid, kes on CCNRi liikmed.
Artikkel 3
Artiklis 1 esitatud seisukohtade väiksemates tehnilistes muudatustes võidakse kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja