EUROOPA KOMISJON
Brüssel,5.2.2021
COM(2021) 58 final
2021/0032(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
mis käsitleb Euroopa Liidu nimel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil võetavat seisukohta ÜRO eeskirjade nr 13, 13-H, 18, 30, 41, 46, 48, 53, 54, 67, 74, 75, 79, 86, 97, 98, 106, 107, 113, 116, 117, 118, 123, 124, 125, 141, 142, 148, 149, 150, 152, 154, 157 ja sündmuste salvestit käsitleva ÜRO eeskirja muudatusettepanekute, üldise tehnilise normi nr. 9 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatusettepaneku, nelja uue ÜRO eeskirja ettepaneku, mis käsitlevad sündmuste salvestit, mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest ja omavolilise kasutamise vastase seadme tüübikinnitust, kasutustõkiste tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses kasutustõkisega ning sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses sõiduki alarmsüsteemiga, uue ühisresolutsiooni M.R.4 ettepaneku ja ÜRO eeskirjade nr 155 ja 156 tõlgendusdokumente käsitlevate ettepanekute küsimuses
SELETUSKIRI
1.KAVANDATAV REGULEERIMISESE
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi „ÜRO“) Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil (WP.29) seoses uute ÜRO eeskirjade ja olemasolevate ÜRO eeskirjade muudatuste vastuvõtmisega, olemasolevate ÜRO üldiste tehniliste normide muudatuste ning uue ühisresolutsiooni ja konsolideeritud resolutsiooni muudatuste vastuvõtmisega.
2.ETTEPANEKU TAUST
2.1.1958. ja 1998. aasta kokkulepe
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (edaspidi „UNECE“) kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „muudetud 1958. aasta kokkulepe“), ning kokkuleppe, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist (edaspidi „paralleelne kokkulepe“), eesmärk on töötada välja ühtlustatud nõuded, mille eesmärk on kõrvaldada tehnilised tõkked mootorsõidukite kaubanduselt UNECE kokkuleppeosaliste vahel ja tagada, et neil sõidukitel oleks kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse tase. Kokkulepped jõustusid ELis vastavalt 24. märtsil 1998 ja 15. veebruaril 2000. Neid mõlemat haldab UNECE sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (29 töörühm ehk WP.29).
2.2. UNECE sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (29 töörühm ehk WP. 29)
WP.29 pakub sõidukeid käsitlevate eeskirjade ülemaailmseks ühtlustamiseks unikaalset raamistikku. WP.29 on ÜRO institutsioonilises raamistikus alaline töörühm, millel on konkreetne mandaat ja töökord. See toimib ülemaailmse foorumina, mis võimaldab avatud arutelusid mootorsõidukeid käsitlevate eeskirjade üle ning kus arutatakse 1958. aasta muudetud kokkuleppe ja paralleelse kokkuleppe rakendamist. Kõik ÜRO liikmesriigid ja ÜRO liikmesriikide loodud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid võivad WP.29 tegevuses täielikult osaleda ja saada WP.29 poolt hallatavate sõidukeid käsitlevate kokkulepete osaliseks. Euroopa Liit on nende kokkulepete osaline.
UNECE WP.29 koosolekuid peetakse kolm korda aastas, st märtsis, juunis ja novembris. Igal istungil võetakse tehnika arengu võimaldamiseks vastu uusi ÜRO eeskirju, ÜRO üldisi tehnilisi norme, olemasolevate ÜRO eeskirjade ja resolutsioonide (1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel) muudatusi ning olemasolevate ÜRO üldiste tehniliste normide ja resolutsioonide (paralleelse kokkuleppe alusel) muudatusi. Enne iga WP.29 koosolekut arutatakse neid muudatusi esmalt tehnilisel tasandil WP.29 spetsiaalsetes allorganites.
Seejärel toimub WP.29 tasandil hääletus (st 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel esitatud ettepanekute puhul kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kvalifitseeritud häälteenamusega ning paralleelse kokkuleppe alusel esitatud ettepanekute puhul kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste ühehäälse heakskiiduga).
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel uute eeskirjade ja üldiste tehniliste normide, nende muudatuste, täienduste ja paranduste ning resolutsioonide kohta, määratakse kindlaks enne iga WP.29 koosolekut nõukogu otsusega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel.
2.3. WP.29 kavandatav õigusakt
Oma 9.–11. märtsil 2021 toimuval 183. istungil võib WP.29 vastu võtta ettepanekud teha muudatusi ÜRO eeskirjades nr 13, 13-H, 18, 30, 41, 46, 48, 53, 54, 65, 67, 74, 75, 79, 86, 97, 98, 106, 107, 113, 116, 117, 118, 123, 124, 125, 141, 142, 148, 149, 150, 152, 154, 157 ja ÜRO eeskirjas sündmuste salvesti kohta, üldise tehnilise normi nr. 9 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatusettepaneku, nelja uue ÜRO eeskirja ettepanekud, mis käsitlevad sündmuste salvestit, mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest ja omavolilise kasutamise vastase seadme tüübikinnitust, kasutustõkiste tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses kasutustõkisega ning sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses sõiduki alarmsüsteemiga, uue ühisresolutsiooni M.R.4 ettepaneku, ettepanekud ÜRO eeskirjade nr 155 ja 156 tõlgendusdokumentide kohta ning sündmuste salvesti toimivusaspekte käsitlevate suuniste ettepaneku.
3. LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT
WP.29 süsteem tugevdab sõidukistandardite rahvusvahelist harmoneerimist. 1958. aasta kokkuleppel on selle eesmärgi saavutamisele väga suur mõju, kuna ELi tootjad saavad rakendada ühtset tüübikinnituseeskirjade kogumit, teades, et kokkuleppeosalised tunnistavad nende tooted oma siseriiklikele õigusaktidele vastavaks. Näiteks on tänu sellele süsteemile määrusega (EÜ) nr 661/2009 mootorsõidukite üldise ohutuse kohta kehtetuks tunnistatud rohkem kui 50 ELi direktiivi ja asendatud need vastavate 1958. aasta kokkuleppel põhinevate eeskirjadega.
Sarnast lähenemisviisi kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858, milles sätestatakse kõigi uute sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turule laskmisega seotud haldusnormid ja tehnilised nõuded. Nimetatud määrusega inkorporeeriti 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad („ÜRO eeskirjad“) ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele.
Kui WP.29 on vastu võtnud ÜRO eeskirjade muutmise või uute eeskirjade koostamise ettepanekud ja kui UNECE tegevsekretär on need õigusaktid kokkuleppeosalistele teatavaks teinud, võivad õigusaktid kuus kuud hiljem lõpuks jõustuda ja need võib iga kokkuleppeosalise riiklikesse õigusnormidesse üle võtta, juhul kui blokeeriva vähemuse moodustavad kokkuleppeosalised ei ole vastuväiteid esitanud. ELis on ülevõtmine lõpule viidud pärast nende õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seega on vaja kindlaks määrata liidu seisukoht järgmiste õigusaktide suhtes:
–ÜRO eeskirjade nr 13, 13-H, 18, 30, 41, 46, 48, 53, 54, 67, 74, 75, 79, 86, 97, 98, 106, 107, 113, 116, 117, 118, 123, 124, 125, 141, 142, 148, 149, 150, 152, 154, 157 muudatusettepanekud ja sündmuste salvestit käsitleva ÜRO eeskirja muudatusettepanekud, millega ajakohastatakse sätteid, mis käsitlevad raskeveokite pidurdamist, M1- ja N1-kategooria sõidukite pidureid, mootorsõidukite vargusevastaseid süsteeme, sõiduautode rehve, tarbesõidukeid, põllutöömasinaid, nende haagiseid, L-kategooria sõidukeid, mootorrataste mürataset, kaudse nähtavuse seadmeid, mootorsõidukitele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist, L3-kategooria sõidukeid, mopeede ja põllutöömasinaid, LPG-sõidukeid, roolimehhanismi, sõiduki alarmsüsteeme, gaaslahendusvalgusallikaga esilaternaid, busside ja kaugsõidubusside üldisi konstruktsiooninõudeid, sümmeetrilist lähituld kiirgavaid esilaternaid, vargusevastaseid ja alarmsüsteeme, rehvide veeretakistust, veeremismüra ja märghaardumist, materjalide põlemisomadusi, kohanevate esitulede süsteeme, sõiduautode tagavararattaid, eesmist vaatevälja, rehvirõhu jälgimise süsteemi, rehvide paigaldamist, valgussignaalseadmeid, tee valgustusseadmeid, helkurseadmeid, M1- ja N1-kategooria sõidukite täiustatud hädapidurdussüsteemi, automaatset sõiduraja hoidmise süsteemi, kergsõidukite ülemaailmset ühtlustatud katsemenetlust ja sündmuste salvestit;
–sündmuste salvestit käsitleva uue ÜRO eeskirja ettepanek;
–ettepanek uue ÜRO eeskirja kohta, mis käsitleb mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest ja omavolilise kasutamise vastase seadme tüübikinnitust;
–ettepanek uue ÜRO eeskirja kohta, mis käsitleb kasutustõkiste tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses kasutustõkisega;
–ettepanek uue ÜRO eeskirja kohta, mis käsitleb sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses sõiduki alarmsüsteemiga;
–jalakäijate ohutust käsitleva üldise tehnilise normi nr 9 muudatusettepanekud,
–valgusallikate kategooriate ühtset tehnilist kirjeldust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.5) muutmise ettepanek;
–ettepanek panoraamkatuseluuke käsitleva uue ühisresolutsiooni (M.R.4) kohta;
mis esitatakse hääletamiseks WP.29 2021. aasta istungil, mis toimub 9.–11. märtsil 2021. Lisaks sellele on vaja kindlaks määrata liidu seisukoht järgmistes küsimustes:
–ÜRO eeskirju nr 155 ja 156 käsitlevate tõlgendusdokumentide ettepanekud.
Liit peaks eespool nimetatud õigusakte toetama, kuna need on kooskõlas liidu siseturupoliitikaga autotööstuse valdkonnas ning liidu transpordi-, kliima- ja energiapoliitikaga. Selleks et liit saaks hääletada sündmuste salvestit käsitleva uue ÜRO eeskirja ja selle 01-seeria muudatuste poolt, tuleb Euroopa Komisjoni esitatud mitteametlikku dokumenti, millega muudetakse üleminekusätteid, käsitleda koos ÜRO eeskirja 01-seeriaga. Kavandatud muudatuse eesmärk on viia muudetud ÜRO eeskirja kohaldamise kuupäevad vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2144, mille kohaselt peavad sõidukid olema varustatud sündmuste salvestiga uute sõidukitüüpide puhul alates 6. juulist 2022 ja kõigi sõidukite puhul alates 7. juulist 2024.
Kõigil nendel õigusaktidel on väga positiivne mõju ELi autotööstuse konkurentsivõimele ja rahvusvahelisele kaubandusele. Nende õigusaktide poolt hääletamine edendab tehnoloogia arengut, pakub mastaabisäästu eeliseid, hoiab ära siseturu killustumise ning tagab, et kogu liidus kohaldatakse võrdseid autotööstuste standardeid.
Arvestades, et liit ei kohalda spetsiaalseid hoiatustulesid käsitleva ÜRO eeskirja ühtseid sätteid, ei ole vaja esitada liidu seisukohta muudatuste ettepaneku kohta, mida UNECE WP.29-l on kavas teha ÜRO eeskirja nr 65.
Sündmuste salvestite toimivusaspekte käsitlevate suuniste ettepanek ei ole 2021. aasta märtsi WP.29 koosolekul hääletamiseks valmis ning seda tuleb täiendavalt arutada WP.29 spetsiaalses allorganis.
Selle ettepaneku puhul ei ole välisekspertide arvamusi vaja kasutada. Siiski vaatab selle läbi mootorsõidukite tehniline komitee.
4.ÕIGUSLIK ALUS
4.1.
Menetlusõiguslik alus
4.1.1.
Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud otsused, „millega [...] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab õigusakte, millel on asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel õiguslikud tagajärjed. Selle mõiste alla kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.
Kohaldamine käesoleval juhul
WP.29 on organ, kus UNECE kokkuleppeosalised arutavad 1958. aasta muudetud kokkuleppe ja paralleelse kokkuleppe rakendamist.
Õigusaktid, mille WP.29 peab vastu võtma, on õigusliku toimega aktid.
Kavandatava õigusakti kohased ÜRO eeskirjad on liidule siduvad ning võivad koos ÜRO üldiste tehniliste normide ja resolutsioonidega avaldada otsustavat mõju ELi õigusaktide sisule sõiduki tüübikinnituse valdkonnas.
Kavandatavate õigusaktidega ei täiendata ega muudeta kokkuleppe institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.
Materiaalõiguslik alus
4.2.1.
Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava õigusaktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2. Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud õigusaktide ühtlustamisega. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114.
4.3.
Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 114 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2021/0032 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
mis käsitleb Euroopa Liidu nimel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil võetavat seisukohta ÜRO eeskirjade nr 13, 13-H, 18, 30, 41, 46, 48, 53, 54, 67, 74, 75, 79, 86, 97, 98, 106, 107, 113, 116, 117, 118, 123, 124, 125, 141, 142, 148, 149, 150, 152, 154, 157 ja sündmuste salvestit käsitleva ÜRO eeskirja muudatusettepanekute, üldise tehnilise normi nr. 9 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatusettepaneku, nelja uue ÜRO eeskirja ettepaneku, mis käsitlevad sündmuste salvestit, mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest ja omavolilise kasutamise vastase seadme tüübikinnitust, kasutustõkiste tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses kasutustõkisega ning sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses sõiduki alarmsüsteemiga, uue ühisresolutsiooni M.R.4 ettepaneku ja ÜRO eeskirjade nr 155 ja 156 tõlgendusdokumente käsitlevate ettepanekute küsimuses
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu otsusega 97/836/EÜ ühines Euroopa Liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (edaspidi „UNECE“) kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „1958. aasta muudetud kokkulepe“). 1958. aasta muudetud kokkulepe jõustus 24. märtsil 1998.
(2)Nõukogu otsusega 2000/125/EÜ ühines liit kokkuleppega, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist (edaspidi „paralleelne kokkulepe“). Paralleelne kokkulepe jõustus 15. veebruaril 2000.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 sätestatakse kõigi uute sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turule laskmisega seotud haldusnormid ja tehnilised nõuded. Nimetatud määrusega inkorporeeriti 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad („ÜRO eeskirjad“) ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele.
(4)1958. aasta muudetud kokkuleppe artikli 1 ja paralleelse kokkuleppe artikli 6 kohaselt võib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (edaspidi „UNECE WP.29“) võtta vastu ÜRO eeskirjade, üldiste tehniliste normide ja resolutsioonide muudatusettepanekuid ning uute ÜRO eeskirjade, üldiste tehniliste normide ja resolutsioonide ettepanekuid, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust. Lisaks sellele võib UNECE WP.29 nende sätete kohaselt võtta vastu ettepanekuid lubade andmiseks töötada välja ÜRO üldiste tehniliste normide muudatusi või uusi ÜRO üldisi tehnilisi norme ning ettepanekuid ÜRO üldiste tehniliste normidega seotud volituste pikendamiseks.
(5)UNECE WP.29 võib 9.–11. märtsil 2021 toimuva ülemaailmse foorumi 183. istungil võtta vastu ettepanekud teha muudatusi ÜRO eeskirjades nr 13, 13-H, 18, 30, 41, 46, 48, 53, 54, 67, 74, 75, 79, 86, 97, 98, 106, 107, 113, 116, 117, 118, 123, 124, 125, 141, 142, 148, 149, 150, 152, 154, 157 ja ÜRO eeskirjas sündmuste salvesti kohta, üldise tehnilise normi nr 9 muudatusettepaneku, konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatusettepaneku, nelja uue ÜRO eeskirja ettepanekud, mis käsitlevad sündmuste salvestit, mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest ja omavolilise kasutamise vastase seadme tüübikinnitust, kasutustõkiste tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses kasutustõkisega ning sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses sõiduki alarmsüsteemiga, ning uue ühisresolutsiooni M.R.4 ettepaneku. Lisaks sellele võtab UNECE WP.29 vastu ettepanekud ÜRO eeskirjade nr 155 ja 156 tõlgendusdokumentide kohta.
(6)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel UNECE WP.29-s võetav seisukoht seoses kõnealuste ettepanekute vastuvõtmisega, sest ÜRO eeskirjad on liidu jaoks siduvad ja võivad koos ÜRO üldiste tehniliste normide ja konsolideeritud ja ühisresolutsioonidega avaldada otsustavat mõju ELi õigusaktide sisule sõiduki tüübikinnituse valdkonnas.
(7)Arvestades kogemusi ja tehnika arengut on vaja muuta või täiendada nõudeid teatavate elementide või tunnusjoonte osas, mida on käsitletud ÜRO eeskirjades nr 13, 13-H, 18, 30, 41, 46, 48, 53, 54, 67, 74, 75, 79, 86, 97, 98, 106, 107, 113, 116, 117, 118, 123, 124, 125, 141, 142, 148, 149, 150, 152, 154, 157 ning ÜRO eeskirjas sündmuste salvesti kohta, samuti konsolideeritud resolutsioonis R.E.5.
(8)Lisaks sellele tuleb muuta ÜRO üldise tehnilise normi nr 9 teatavaid sätteid.
(9)Tehnika arengu võimaldamiseks ja sõiduki ohutuse parandamiseks tuleb vastu võtta neli uut ÜRO eeskirja, mis käsitlevad sündmuste salvestit, mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest ja omavolilise kasutamise vastase seadme tüübikinnitust, kasutustõkiste tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses kasutustõkisega ning sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses sõiduki alarmsüsteemiga. Samal ajal tuleb vastu võtta uus ühisresolutsioon M.R.4 panoraamkatuseluukide kohta.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel 9.–11. märtsil 2021 toimuval UNECE sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi 183. istungil, on hääletada käesoleva otsuse lisas loetletud ettepanekute poolt.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,