EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 23.11.2021
JOIN(2021) 32 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Vastus riigi toetusel toimuvale rändajate ärakasutamisele ELi välispiiril
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 23.11.2021
JOIN(2021) 32 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Vastus riigi toetusel toimuvale rändajate ärakasutamisele ELi välispiiril
VASTUS RIIGI TOETUSEL TOIMUVALE RÄNDAJATE ÄRAKASUTAMISELE ELi VÄLISPIIRIL
1.SISSEJUHATUS
Riigi toetusel ja poliitilistel eesmärkidel toimuva inimeste ärakasutamise tagajärjel on tekkinud hübriidohu eriti julm vorm. Selline tegevus on vastuolus nii ELi kui ka universaalsete väärtustega. Hübriidohtudega võitlemine on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks üks keerukamaid väljakutseid. Viisid, kuidas riik või valitsusväline osaleja saab teist riiki survestada või rünnata, on muutunud. Selleks on erinevaid vorme, alates küberrünnakutest kuni välismaalt juhitud teabega manipuleerimise ja sekkumiseni. Nende kõigi eesmärk on destabiliseerida või nõrgestada ühiskonda ja olulisi institutsioone ning need ohustavad kodanikke.
Selles valguses tuleb Lukašenko režiimi ja selle toetajate hiljutist tegevust vaadelda kui sihikindlat katset tekitada jätkuv ja pikaajaline kriis, mis on osa laiemast kooskõlastatud jõupingutusest destabiliseerida Euroopa Liitu ning panna proovile selle ühtsus ja kindlameelsus. Selline tegevus kujutab endast reaalset ja vahetut ohtu ELi julgeolekule. Lisaks on sellistel meetmetel ja nende aluseks oleval strateegial ülemaailmsed tagajärjed ning need ei valmista muret mitte ainult ELile, vaid ka kogu rahvusvahelisele kogukonnale.
Surve all on EL tervikuna, eelkõige Leedu, Poola ja Läti, kes on suvest alates seisnud silmitsi uut tüüpi salakavala ohuga, mis väljendub meeleheitel olevate inimeste ärakasutamises. Selle tulemusena on ebaseaduslike piiriületuste arv Valgevenest enneolematult suurenenud. Kui varasematel aastatel praktiliselt puudusid katsed Valgevest ebaseaduslikult välispiiri ületada, siis nüüd on see igapäevane reaalsus. Selle taga on Lukašenko režiim, mis on koostöös rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja kuritegelike võrgustikega meelitanud inimesi piirile.
Piiril olevate rändajate jaoks on olukord äärmiselt raske. On ülioluline, et humanitaarabi jõuaks kõigi abivajajateni ja et nad saaksid elutähtsat abi.
EL on haavatavas olukorras olevate rändajate ja pagulaste sellisel viisil ärakasutamise teravalt hukka mõistnud. Olukorra tõsidust on rõhutatud kõige kõrgemal tasandil. Euroopa Ülemkogu käsitles seda ohtu oma 2021. aasta juunis ja oktoobris toimunud kohtumistel 1 . Komisjoni president von der Leyen märkis kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et Valgevene tegevus on hübriidrünnak Euroopa destabiliseerimiseks 2 . ELi kindel seisukoht on endiselt see, et Lukašenko režiim ei ole demokraatlikult legitiimne.
Otsustavalt on toetatud kõige enam mõjutatud liikmesriike, kes haldavad ELi nimel välispiiri. See toetus on hõlmanud operatiivset ja rahalist abi piirihalduse tugevdamiseks ja humanitaarvajaduste rahuldamiseks. Seda on omakorda täiendanud ulatuslikud diplomaatilised jõupingutused, et kutsuda kolmandaid riike ja lennuettevõtjaid üles vältima tahtmatult Valgevene strateegia partneriks sattumis', ning otsene surve Valgevenele endale. ELi püüdlused luua koalitsioon, et seista vastu ärakasutamisele, on andnud kiireid tulemusi. Transiiditeed, mida mööda smugeldajad rändajaid Valgevene piirile toovad, suletakse ükshaaval.
Käesolevas teatises antakse ülevaade seni tehtud sammudest ja käimasolevatest meetmetest nende jõupingutuste tõhustamiseks. Selles vaadeldakse ka võimalusi praeguse raamistiku kohandamiseks, et pakkuda püsivamaid töövahendeid, mille abil tegeleda tulevaste katsetega destabiliseerida riigi toetusel toimuva ebaseaduslike rändajate ärakasutamise kaudu olukorda ELis. EL ei aktsepteeri hübriidrünnakuid, mille käigus kasutatakse inimesi sellisel viisil ära, lõigatakse kasu nende kannatustest ning provotseeritakse poliitilistel eesmärkidel vägivalda ja tekitatakse inimohvreid. Kogu rahvusvaheline üldsus peab sellisele inimestega manipuleerimisele vastu seisma.
ELi kollektiivne jõud ja solidaarsus, mis selles olukorras koostöö kaudu avaldub, rõhutab veelgi ELi lisaväärtust piiri- ja rändehalduse valdkonnas.
2.PRAEGUNE OLUKORD
Olukord ELi välispiiril
2021. aasta 16. novembri seisuga oli Valgevenest ELi saabunuid kokku 7 698, kellest Leetu 4 222, Poola 3 062 ja Lätti 414. 2021. aastal on ära hoitud üle 40 000 korduva katse neid piire ületada 3 . Enamik saabujatest on iraaklased ja afgaanid. Lisaks riigi toetusel toimuvale rändajate ärakasutamisele püüavad paljud Valgevene kodanikud põgeneda oma riigi repressioonide eest.
8. novembril teravdas Valgevene režiim tahtlikult olukorda Poola ja Valgevene piiril. Valgevene poolele kutsuti kokku mitu tuhat inimest, et avaldada survet Poola piirile. Selle olukorra tekitasid Valgevene ametivõimud. Järgnevatel päevadel varustasid Valgevene ametivõimud väiksemaid rändajate rühmasid tööriistade ja pisargaasiga, et nad püüaksid piiri jõuga ületada. Valgevene sõdurid lõhkusid osaliselt ajutise piiritõkke.
Kolm asjaomast liikmesriiki on vastanud olukorrale mitmesuguste meetmetega. Kõik kolm on välja kuulutanud eriolukorra ning on ELi toel ja muu hulgas relvajõudude mobiliseerimisega oma kohalolekut välispiiril tugevdanud. Samuti on nad selle olukorra lahendamiseks võtnud vastu spetsiaalseid õigusakte 4 . Komisjon teeb nende liikmesriikidega koostööd ja annab kõnealuste õigusaktide küsimuses tehnilist nõu, et tagada nende kooskõla põhiõiguste ja ELi õigusega.
Olukord on selgelt mõjutanud varjupaigataotluste arvu, mis on oluliselt suurenenud. 14. novembri seisuga oli Leedus esitatud 2 649 varjupaigataotlust, Lätis 294 ja Poolas 6 498.
Peale selle on kindlaid tõendeid selle kohta, et suurenenud on ebaseaduslik teisene ränne seoses ebaseadusliku sisenemisega Valgevenest. Saksamaa arvates on viimastel kuudel Saksamaa ja Poola piiril avastatud juhtumid (üle 10 000) sellega seotud. Saksamaa föderaalpolitsei ja Poola politsei teevad koostööd piirialal patrullimisel ja kontrollide läbiviimisel, et avastada võimalikke ebaseaduslikke rändajaid. Ühist smugeldamisvastast tegevust viiakse läbi ka Vilniuses asuvas ühisuurimisüksuses, kus Leedu, Poola, Saksamaa ja Soome vahetavad smugeldamisega seotud teavet ja koordineerivad ühiseid operatiivtegevusi. Seni on käsitletud 16 smugeldamisjuhtumit. Uurimisüksusest saab detsembri alguses operatiivtöörühm ning sellega kutsutakse ühinema ka teisi liikmesriike.
Humanitaarolukord Valgevenes ja ELi viivitamatu reageerimine
Valgevene tegevus on põhjustanud humanitaarkriisi ning juba on kinnitust leidnud mitmed surmajuhtumid. Esmane vastutus selle kriisi lahendamise eest lasub Valgevenel. Valgevene on seotud Genfi konventsiooniga, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega. Seepärast peab Valgevene tagama oma territooriumile kutsutud pagulaste piisava kaitse ja tegema sel eesmärgil koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.
Valgevenes on mehed, naised ja lapsed, sealhulgas haavatavas olukorras olevad inimesed nagu rasedad, jäänud miinuskraadide kätte. Talve edenedes halveneb olukord veelgi. Kuna humanitaarabiorganisatsioonidel puudub piisav juurdepääs piirkonnale, on abivajajate täpset arvu raske hinnata. Arvatakse, et piiri lähedal on lõksu jäänuid 2 000 ja Valgevenes kokku kuni 15 000. Teadete kohaselt on Valgevene ametivõimud korraldanud kõnealuses piirkonnas ööbimisvõimalusi paljudele naistele ja lastele ning paigutanud inimesi piiril asuvatest ajutistest laagritest ümber lähedalasuvasse logistikakeskusesse.
Piiratud juurdepääs on takistanud küll vajaduste hindamist, kuid komisjon on olnud tihedas kontaktis humanitaarabi partnerorganisatsioonidega. Hiljutiste otsustega on humanitaarabiks eraldatud 700 000 eurot, et aidata partneritel toimetada abi piirile ja riiki lõksu jäänud haavatavatele inimestele (vt allpool).
Olukord liikmesriikides ja ELi viivitamatu reageerimine
EL osutas viivitamatut abi olukorrast kõige enam mõjutatud liikmesriikidele, andes materiaalset abi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, lähetades töötajaid ELi asutustest ja kaasates täiendavaid vahendeid, et tagada asjaomastele humanitaarabiasutustele kohapeal täielik juurdepääs. Suurendati poliitilist toetust ning volinik Johansson külastas augustis Leedut ja septembris Poolat, mille tulemusena võeti vastu mitu meedet, sealhulgas otsus anda Leedule Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 36,7 miljonit euro ulatuses hädaabi. Abiga toetatakse varjupaigamenetluste rakendamist ja vastuvõtutingimusi, sealhulgas haavatavate inimeste jaoks.
Alates juulist on komisjon kutsunud rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustiku iganädalastele koosolekutele mõjutatud liikmesriigid, ELi asutused, Euroopa välisteenistuse ja asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid. Eesmärk on pakkuda tõhusa reageerimise kujundamiseks kõrgetasemelist olukorrateadlikkust ja koordineerimist.
Leedu aktiveeris 15. juulil 2021 ELi elanikkonnakaitse mehhanismi. Komisjon koordineeris 19 liikmesriigist 5 ja Norrast tulevat abi, mis koosnes telkidest, vooditest, küttesüsteemidest, elektrigeneraatoritest, voodiriietest, toidust ja muust mitterahalisest abist. Ka Poola ja Läti võivad soovi korral elanikkonnakaitse mehhanismi aktiveerida ning iga riik saab kindlaks määrata oma konkreetsed vajadused. Komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus on pidevas kontaktis Poola, Läti ja Leeduga, et pakkuda vajaduse korral abi.
Alates juulist on kaasatud ka ELi siseasjade valdkonna asutused. Praeguse seisuga on Leetu lähetatud 104 Frontexi ametnikku, 73 EASO (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) eksperti, kaks Europoli külalisametnikku ja üks analüütik. Lisaks on Frontex andnud Leedu käsutusse patrull- ja transpordiautosid ning helikoptereid. Läti ja Valgevene piiril on praegu seitse Frontexi piiripolitseinikku, üks patrullauto, üks soojuskaameratega varustatud sõiduk ning üheksa EASO eksperti (tugiametnikud ja tõlgid). Poolas on Europoli spetsialist ja kolm Frontexi piirivalveametnikku, kes olid Poolas juba enne kriisi. Frontex toetab Lätit ja Leedut ka tagasisaatmisküsimustes ning hiljuti on toetust palunud ka Poola.
3.KÄIMASOLEVA KRIISI LAHENDAMINE
Tegevus väljaspool ELi
-Piiravad meetmed (sanktsioonid)
Juba enne ELi reaktsiooni rändajate ärakasutamisele Lukašenko režiimi poolt on Valgevene tegevus olnud üha murettekitavam: riik on rikkunud rahvusvahelisi norme nii demokraatia mahasurumise kui ka mais Ryanairi lennu sundmaandumise näol 6 . Vastuseks valimispettustele, kodanikuühiskonna ja opositsiooni mahasurumisele ning lennu ümbersuunamisele kehtestatud sanktsioone on järk-järgult laiendatud. Sanktsioonide alusel on nüüd loetellu kantud 166 isikut ja 15 üksust. Seda täiendab Valgevene vastu suunatud ulatuslik majandus- ja finantsmeetmete pakett ning Valgevene lennuettevõtjate suhtes kehtestatud ELi õhuruumist ülelendamise ja ELi lennujaamadesse pääsu keeld.
Neid meetmeid laiendatakse nüüd vastusena Valgevene toetusel toimuvale rändajate ja pagulaste ärakasutamisele. 15. novembril muutis nõukogu Valgevene suhtes kehtestatud ELi sanktsioonide režiimi ning nüüd saab EL võtta meetmeid nii isikute kui ka üksuste suhtes, kes korraldavad ELi välispiiride ebaseaduslikku ületamist hõlbustavat tegevust või aitavad sellele kaasa. Pärast Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) toimetatavat uurimist võidakse võtta lisameetmeid.
Samuti jõudis nõukogu poliitilisele kokkuleppele viienda sanktsioonide paketi suhtes, et lahendada olukord piiril ning tegeleda rändajate ärakasutamise ja jätkuvate repressioonide küsimusega Valgevenes. Kooskõlas ELi järkjärgulise lähenemisviisiga sanktsioonidele võimaldab tugevdatud õigusraamistik ELil kehtestada täiendavaid meetmeid nende vastu, kes seavad tahtlikult ohtu inimeste elu, tervise ja heaolu ning püüavad kahjustada ELi välispiiride turvalisust. Praegusi arengusuundumusi silmas pidades on komisjon valmis pakkuma nõukogus aruteluks välja täiendavad piiravad meetmed, millega hoida ära rändajate edasine ärakasutamine Valgevene režiimi poolt.
Kehtivate piiravate meetmete jõuline ja ühetaoline rakendamine suurendab survet režiimile 7 . Need meetmed annavad märkimisväärseid tulemusi, võttes arvesse mõne loetellu kantud isiku ja üksuse majanduslikku profiili. Teabevahetus liikmesriikide vahel ja komisjoniga on ülioluline tagamaks, et varjatud majandussidemed oleksid kõigile asjaomastele riiklikele ametiasutustele teada ja et sanktsioone rakendataks täielikult. Komisjon ja liikmesriigid on võtnud süsteemseid meetmeid, et ELi lennuettevõtjad täidaksid Valgevenest ülelendudele kehtestatud piiranguid. Komisjon esitab peagi täiendavad suunised vastusena ettevõtetelt, õigusbüroodelt ja riiklikelt ametiasutustelt saadud rakendusküsimustele 8 .
-Viisalihtsustuslepingu peatamine
9. novembril 2021 võttis nõukogu vastu komisjoni ettepaneku peatada osaliselt ELi-Valgevene viisalihtsustuslepingu kohaldamine. Peatamine puudutab Valgevene valitsusametnikke (Valgevene ametlike delegatsioonide liikmed, Valgevene valitsuse või piirkondliku valitsuse ja parlamentide, Valgevene konstitutsioonikohtu ja Valgevene ülemkohtu liikmed). See tähendab seda, et Valgevene ametiisikud peavad esitama iga viisataotluse kohta kõik tõendavad dokumendid, neile ei hõlbustata mitmekordsete viisade väljastamist ning neid ei vabastata viisalõivu tasumisest. Viisalihtsustuslepingu muud sätted jäävad jõusse ja lihtsustusi kohaldatakse jätkuvalt Valgevene tavakodanike suhtes.
-Diplomaatilised jõupingutused
Kriisi algusest alates on EL täiel määral kasutanud ära tema käsutuses olevad diplomaatilised vahendid. Teavitustööd on tehtud nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil. President von der Leyen rõhutas vajadust proaktiivse lähenemisviisi järele, teatades, et asepresident Schinas, kes koordineerib oma tegevust kõrge esindaja / asepresident Borrelliga, reisib peamistesse asjaomastesse päritolu- ja transiidiriikidesse, et hoida ära inimeste sattumine Valgevene režiimi seatud lõksu.
30. juulil tegi kõrge esindaja / asepresident Borrell ELi nimel avalduse, milles mõistis hukka rändajate ja pagulaste ärakasutamise režiimi poolt, 9 ning10. novembril tehti teine avaldus, 10 milles määratleti olukord hübriidrünnakuna. Valgevene režiimi suhtes tehti augustis ja septembris demaršid. Kõrge esindaja / asepresident Borrell osutas14. ja 16. novembril Valgevene välisminister Makeile tehtud telefonikõnes ebakindlale humanitaarolukorrale piiril ja kutsus režiimi üles lõpetama praegune ebaseaduslik ja ebamoraalne tegevus.
EL on käsitlenud rändajate riigi toetusel toimuva ärakasutamise küsimust ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ja ÜROs nii New Yorgis kui ka Genfis. 11. novembril toimus ELi taotlusel ÜRO Julgeolekunõukogu kinnine istung, kus käsitleti olukorda piiril ja rändajate ärakasutamist Valgevene poolt. G7 välisministrid tegid 18. novembril avalduse, milles väljendasid solidaarsust Poola, Leedu ja Lätiga ning tunnustasid ELi jõupingutusi, et lõpetada koostöös päritolu- ja transiidiriikidega Lukašenko režiimi tegevus.
Komisjon ja kõrge esindaja on korraldanud rohkem visiite peamistesse päritolu- ja transiidiriikidesse. Partnerriikide ametiasutusi on hoiatatud olukorra eest ELi ja Valgevene piiril, nende kodanike ja transiitreisijate ärakasutamise ohu eest, vajadusest teavitada aktiivselt oma kodanikke Euroopasse suunduva ebaseadusliku rände riskidest ja ohtudest, ning võimaliku negatiivse mõju eest nende suhetele ELiga. Rõhutatud on koostöö tähtsust nende rändajate tagasisaatmisel, kellel ei ole seaduslikku õigust ELi jääda. President von der Leyen on tõstatanud selle küsimuse aktiivselt rahvusvahelisel tasandil ja peamiste partneritega nagu Ameerika Ühendriigid. Septembri alguses külastas kõrge esindaja ja asepresident Borrell Iraaki. Oktoobris külastas volinik Johansson Türgit. Asepresident Schinas käis hiljuti Iraagis, Liibanonis, Araabia Ühendemiraatides ja Türgis ning külastab peagi Usbekistani.
EL on oma delegatsioonide võrgustiku kaudu ja tihedas koostöös Eurocontroliga pidevalt jälginud olukorda, et tuvastada muudatused Valgevenesse suunduvates lendudes ja uute rändeteede esilekerkimine. Partnerriikidel on palutud võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustikega ning kehtestada lendude ja reisijate üle rangem kontroll, et vähendada ELi suunduva ebaseadusliku liikumise ohtu.
Teavitustöö hõlmas otsekontakte lennuettevõtjate ja tsiviillennundusametitega. Muu hulgas arutati araabia maade tsiviillennundusorganisatsiooniga (Arab Civil Aviation Organisation) võimalusi, kuidas piirata pahauskset reisimist Valgevenesse.
ELi liikmesriigid on võtnud ühendust ka partnerriikidega seoses olukorraga ELi ja Valgevene piiril ning rändajate jätkuva ärakasutamisega Valgevene režiimi poolt. ELi delegatsioonid koos liikmesriikidega on koostanud ühiseid demarše, samuti on seda teinud liikmesriigid kahepoolselt Kasahstanis, Indias, Gruusias, Ukrainas, Türgis ja Usbekistanis.
ELi jätkuv tegevus on andnud tulemusi. Iraagiga peetud arutelud, mis põhinesid komisjoni viisaeeskirja artikli 25a alusel esitatud ettepanekutel tagasivõtmisalase koostöö parandamiseks, on toonud esile vajaduse tugevdada koostööd tagasisaatmise, sealhulgas mittevabatahtliku tagasisaatmise valdkonnas. Pärast seda, kui kõrge esindaja / komisjoni asepresident Borrell ja volinik Johansson alustasid juulis esimesi selleteemalisi kõnelusi, hakkas Iraagi valitsus kiiresti tegutsema, peatades augustis otselennud Bagdadist Valgevenesse. Lennud on endiselt peatatud. Pärast asepresident Schinase visiiti peatati ka lennud Erbilist läbi kolmandate riikide Valgevenesse. Iraak on jätkanud smugeldamistegevuse uurimist ja sulgenud Valgevene aukonsulaadid. Nüüd korraldab Iraak oma kodanikele repatrieerimislende, mida toetab ka komisjon (vt allpool).
Novembri jooksul on võetud mitmeid muid meetmeid lendude peatamiseks ning lendude ja reisijate rangemaks kontrollimiseks. Mitme olulise riigi lennuametid keelavad praegu eelkõige Iraagi, Süüria, Afganistani ja Jeemeni reisijatel Minskisse reisida või sealt läbi sõita. Oluline on jälgida nende otsuste rakendamist.
Vaja on intensiivseid diplomaatilisi jõupingutusi, et vältida uute rändeteede kasutuselevõttu, sest on oht, et Valgevene püüab olukorda kompenseerida, muutes reisimise lihtsamaks uute (eriti idast tulevate) rändeteede kaudu. EL peaks jätkama asjaomaste partnerite teavitamist ohust sattuda Valgevene strateegia osaks ebaseadusliku rände transiidikeskusena. Vaja on tugevat ja sidusat ühtset sõnumit, et kinnitada partneritele, et EL toetab ennetustegevust, ning teha selgeks võimalikud negatiivsed tagajärjed, kui sellele küsimusele ei pöörata vajalikku tähelepanu.
-Võitlus desinformatsiooni vastu
Teabega manipuleerimine on peamine vahend rändajate ärakasutamisel. On selgeid tõendeid selle kohta, et olukorda kasutatakse ära, et korraldada ulatuslikku desinformatsioonikampaaniat, mille eesmärk on kahjustada ELi rahvusvahelist mainet, esitledes ELi pagulaste suhtes vaenulikuna. Samas kampaanias kujutatakse Lukašenko režiimi tegevust vastutulekuna inimeste õiguspärasele soovile liikuda mujale ning selle eesmärk on juhtida tähelepanu kõrvale inimõiguste süstemaatiliselt rikkumiselt Valgevenes. Selle narratiiviga võitlemisel on oluline suurendada läbipaistvust ja teha teavituskampaaniaid. Meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääs on väga oluline, et nad saaksid osaleda võitluses desinformatsiooni vastu.
Vene riigi kontrollitavad meediakanalid on Valgevene piiril pidevalt koos oma Valgevene kolleegidega esindatud. Sel viisil tagatakse manipuleeritud sõnumite rahvusvaheline levik. Olukorda halvendab asjaolu, et režiim on Valgevene sõltumatud meediakanalid suures osas sulgenud.
EL jätkab Valgevene sõltumatule meediale õigusliku, rahalise ja muu toetuse andmist, sealhulgas toetab selle eksiilis toimuvat tegevust. Kõigile ELi delegatsioonidele on antud korraldus teabega manipuleerimisse aktiivselt sekkuda. Euroopa välisteenistuse Stratcom kavatseb jätkata teadlikkuse suurendamist ning avalikustada Valgevene ja Venemaa riigi kontrolli all oleva meedia tegevust, mis on seotud desinformatsiooni ja teabega manipuleerimisega rändeküsimustes, ning jagab oma analüüsi- ja seiretulemusi liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega varajase hoiatamise süsteemi kaudu.
-Sotsiaalmeedia ja võitlus rändajatele suunatud eksitava teabe vastu
Sotsiaalmeedial on olnud keskne roll nõudluse stimuleerimisel rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate teenuste järele ja ebarealistlike ootuste tekitamisel ELi pääsemise võimaluste suhtes. Seda kasutatavad logistilise vahendina ka rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajad ning rändajad ise omavaheliseks suhtlemiseks Valgevenes. Europol teeb koostööd sotsiaalmeediateenuse osutajatega, et ergutada platvorme seda suhtlust blokeerima.
Euroopa välisteenistus suurendab jõupingutusi, et võidelda veebis leviva vale ja eksitava teabe vastu, keskendudes kohtadele, kus rändajad vahetavad teavet ning Valgevene ja rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajad saavad stimuleerida nõudlust ebaseadusliku rände järele. ELi delegatsioonid pakuvad sellesisulist teabematerjali.
Käimasoleva projektiga „Infomigrants“ toetatakse enam kui 50 miljonile inimesele suunatud teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniaid kuues keeles (prantsuse, araabia, inglise, bengali, dari ja puštu) 11 . Teavituskampaaniaid viiakse läbi veebimeediaportaali kaudu, mis toimib ühtse uudis- ja teabeplatvormina kolmandates riikides asuvatele rändajatele ja pagulastele, ning otsekontakti rändajatega laiendatakse Facebook Messengeri kaudu. See pakub usaldusväärset, kontrollitud ja objektiivset teavet, et võidelda väärarusaamadega seoses rändeteel esinevate riskidega ja elukvaliteediga välismaal. Seal on nüüd saadaval Valgevenet puudutav teave, näiteks igapäevased uudised ja sihipärane teave riskide kohta. Valgevene piiridele lõksu jäänud rändajad on saanud võtta ühendust portaaliga „InfoMigrants“, et soovitada teistel teekonda mitte ette võtta ja teha selgeks, et varjupaiga saamine ei ole tagatud.
Rahvusvahelise Rändepoliitika Arendamise Keskus (ICMPD) annab ELi rahastatud projekti kaudu Aasias asuvatele potentsiaalsetele rändajatele teavet seaduslike rändevõimaluste ja ebaseadusliku rändega seotud riskide kohta. Iraagis asuv asjaomane keskus on kiiresti laiendanud oma tegevust, et hoida ära edasist rännet Valgevenesse. Kampaania on ellu viidud individuaalse teavitustegevuse, sotsiaalmeedias edastatavate sõnumite ja telekampaaniate abil.
-Humanitaarabi suurendamine Valgevenes
Nüüd kui Valgevenesse lõksu jäänud rändajatele humanitaarabi andmiseks on loodud teatavad võimalused, on EL saanud olukorda Valgevenes otse toetada. See hõlmab 200 000 euro viivitamatut eraldamist Rahvusvahelisele Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioonile (IFRC) osana ELi üldisest panusest katastroofiabi hädaolukordade fondi, mida haldab IFRC. ELi kohene rahastamine aitab IFRC-l ja sellesse kuuluval Valgevene Punasel Ristil anda sellist vajalikku hädaabi nagu toit, hügieenikomplektid, tekid ja esmaabikomplektid.
Samuti on aktiveeritud komisjoni väikesemahuline vahend (Small Scale Tool), mille raames on sellistele rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon eraldatud hädaabi andmiseks 500 000 eurot. Nii saab anda piiril lõksu jäänud kõige haavatavamatele inimestele elupäästvat abi, sealhulgas toit ja vesi, esmatarbeesemed (tekid, riided, imikutarbed), tervisealane tugi ja talveks ettevalmistumise vahendid. Komisjon suhtleb praegu nende vahendite rakendamise asjus oma humanitaarpartneritega. On oluline, et nad pääseksid abivajajateni.
Komisjon on valmis eraldama humanitaarabiks täiendavaid vahendeid muu hulgas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ja Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile, et reageerida selgelt kindlaks tehtud humanitaarabivajadustele tingimusel, et humanitaarabi partnerorganisatsioonide juurdepääs hõlbustub.
-Valgevenesse lõksu jäänute tagasisaatmislennud
Inimlik reageerimine kriisile tähendab inimeste abistamist võimaluse korral kodumaale tagasi pöördumisel. Juba on märke selle kohta, et paljud inimesed on valmis oma päritoluriikidesse naasma. Komisjon eraldab kuni 2,5 miljonit eurot, et hõlbustada toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist. Sellest kaetakse kulud, mis on seotud tagasipöördumise ja taasintegreerimisega päritoluriikides, samuti hädavajaliku humanitaar-, arsti- ja õigusabiga seotud kulud Valgevene territooriumil viibimise ajal.
18. novembril väljus Minskist Bagdadisse lennuk, mille pardal oli 432 iraaklast. Iraagi ametiasutused on palunud selliste tagasipöördumiste puhul abi. Sel eesmärgil eraldab komisjon ligikaudu 1 miljoni euro ulatuses lisavahendeid, et toetada koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerumist. Kokku eraldab komisjon Valgevenest vabatahtlike tagasipöördujate toetamiseks kuni 3,5 miljonit eurot.
Lisaks toetatakse uue eelarvelise toetusvahendi NDICI – Global Europe (naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“) kaudu Iraaki ELiga koostöö tõhustamisel, et tegeleda ühiste rändeprobleemidega, seades prioriteediks ebaseadusliku rände ennetamise, koostöö edendamise tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas, ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjuste käsitlemise, riigis viibivatele pagulastele abi ja kaitse pakkumise ning töörände parema korraldamise.
Piiril/ELis
-Piirihaldus, varjupaik ja tagasisaatmine
ELi rahaliste vahenditega saab enim mõjutatud liikmesriike täiendavalt toetada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (BMVI) kaudu. Kuigi liikmesriigid on saanud vahendeid oma riiklike programmide jaoks, on mõlema rahastamisvahendiga loodud ka temaatiline rahastu. Sellest rahastatakse prioriteetseid eesmärke ELi tasandil, sealhulgas hädaabi kiireloomuliste ja esmaste vajaduste rahuldamiseks ning toetus rändesurve all olevatele liikmesriikidele.
Seda võimalust on juba kasutatud 36,7 miljoni euro suuruse hädaabi jaoks, mida Leedus praegu antakse. See programm näitab, kuidas EL saab aidata täita mitmesuguseid finants- ja operatiivvajadusi, alates seadmete käitamisest ja piirivalvesüsteemidest kuni piirivalvurite transpordini. Programmi raames on võimalik parandada vastuvõtukeskuste kvaliteeti ja kättesaadavust, rändajate transporti ning luua spetsiaalseid rajatisi haavatavate inimeste toetamiseks. Komisjon arutab Leedu, Poola ja Lätiga selle rahastamise ulatust ja abivõimalusi, tuginedes igakülgsele vajaduste hindamisele. Lisaks 360 miljonile eurole, mis on neile liikmesriikidele selleks rahastamisperioodiks BMVI raames ette nähtud, tehakse 2021. ja 2022. aastaks kättesaadavaks veel ligikaudu 200 miljoni euro suurune lisatoetus.
EL on pakkunud Lätile, Leedule ja Poolale (neile kolmele liikmesriigile, kes on Valgevene sihtmärgiks) toetust ka oma asutuste kaudu. Eksperdid on selleks juba lähetatud. Asutustel on nüüd võimalik pakutavat operatiivtuge suurendada ning on oluline, et need kolm liikmesriiki seda toetust täiel määral kasutaksid.
Lisaks sellele, et Frontex kavatseb vastata Leedu palvele lähetada riiki märkimisväärsel hulgal töötajaid, hõlmab Frontexi praegune toetus ööpäevaringseid olukorra jälgimise ja kriisiseire teenuseid ning operatiivteabe vahetamist. Muude võimaluste hulgas on varustuse pakkumine riiklikele piirivalveametnikele, nende suutlikkuse suurendamine ja koolitamine, sihipärane teave ja riskianalüüs, 12 samuti alalise korpuse lähetamine.
Frontexi uued volitused loovad märkimisväärseid võimalusi piirikontrollitegevuse (sealhulgas taustakontroll ja tagasisaatmisoperatsioonid) laiemaks toetamiseks ning võimaldavad palju selgemat operatiivset koordineerimist. Näiteks võib Frontexi tegevdirektor liikmesriigi taotluse korral algatada asjaomase vastuvõtva liikmesriigi territooriumil piirivalve kiirreageerimis-ja/või tagasisaatmisoperatsiooni. See võimaldaks ELi tasandil organiseeritud ja piisavate ressurssidega sekkumist. On oluline, et kõik liikmesriigid oleksid kooskõlas ameti uute volitustega valmis varustama ametit seadmete ja töötajatega.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) pakub Leedule operatiivtuge varjupaigataotluste menetlemise kiirendamiseks ja vastuvõtutingimuste parandamiseks vastavalt ELi normidele. EASO toetab ka Lätit suulise tõlke korraldamisel ja suutlikkuse suurendamisel. Täiendava toetusega võiks keskenduda taotluste registreerimisele ja menetlemisele võimalikult tõhusal viisil, et tagada haavatavate rändajate taustakontroll, toetada vastuvõturajatiste haldamist, kavandamist ja nõuetekohaste standardite kehtestamist.
Tagasisaatmise valdkonnas on komisjon, Frontex ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon teinud Leeduga tagasisaatmissuutlikkuse suurendamise eesmärgil koostööd. Ka Poola on palunud Frontexi toetust tagasisaatmiste läbiviimiseks. ELi solidaarsus kolme mõjutatud liikmesriigiga hõlmab jätkuvalt toetust päritoluriikidesse tagasisaatmiseks ning selle tulemusena on toimunud juba märkimisväärsel hulgal tagasisaatmisoperatsioone. ELi tegevus ei keskendu mitte ainult tehnilisele ja operatiivtoele, vaid ka Iraagi ja teiste kolmandate riikidega suhtlemisele, et tagada, et tagasipöördujate vastuvõtmisega nõustutakse ja et tellimuslendudele antakse vajalikud load.
Seda tööd tõhustatakse kõigile kolmele liikmesriigile kohandatud toetusega. Frontexi toetus võib hõlmata tagasisaatmisspetsialistide lähetamist ja isikutuvastusmissioonide korraldamist, samuti tagasisaatmislendude tellimist.
Lisaks praegu antavale operatiivtoele, mida saaks veelgi suurendada, töötab komisjon välja ettepanekut ajutiste meetmete kohta varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonnas, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3. Selle ajendiks on Euroopa Ülemkogu üleskutse komisjonile teha ettepanek vajalike muudatuste kohta ELi õigusraamistikus ja konkreetsete meetmete kohta, et tagada viivitamatu ja asjakohane reageerimine kooskõlas ELi õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega. Samal ajal on ettepanek ka vastus olukorrast mõjutatud liikmesriikidele, kes soovivad ajutisi meetmeid, et reageerida tõhusalt erakorralisele rändeolukorrale ELi välispiiridel. Nende meetmete eesmärk on veelgi enam toetada Lätit, Leedut ja Poolat praeguse olukorraga kontrollitud ja kiirel viisil toimetulekul, austades samal ajal täielikult põhiõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi.
– Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega
Valgevene ametivõimud toetuvad oma strateegias – kõigepealt rändajate meelitamine Valgevenesse, misjärel sunnitakse neid ebaseaduslikult ületama ELi välispiiri ja võimaluse korral jätkama teekonda teistesse riikidesse – nende smugeldajate koostööle, kes kasutavad ära ja muudavad rahaks nende inimeste olukorra, keda õnnestub valelubaduste teel riiki meelitada.
Europol toetab ööpäevaringselt sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise Euroopa keskuse (EMSC) kriminaaluurimisi ning hõlbustab operatiivteabe vahetamist üks kord nädalas koguneva ja Europoli juurde kuuluva rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise ühise kontaktrakkerühma raames. Europoli juurde loodud internetisisust teavitamise üksus jälgib avatud andmeallikaid ja toetab esildisi tegevaid liikmesriike. Europoli jätkuv toetus asjaomastele liikmesriikidele hõlmab teiseseid julgeolekukontrolle ja muid ristkontrolle, mis keskenduvad ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele kaasaaitamisele, sealhulgas ebaseaduslikule teisesele rändele. Seda tööd saab tõhustada ekspertide lähetamise, Europolis säilitatavate andmete võrdlemise, internetiseire ning liikmesriikide vahelise kiire ja turvalise teabevahetuse hõlbustamise kaudu. Valgevene olukorda võiks käsitada prioriteetsena, et koostada kohandatud analüüse, näiteks ohuhinnangud ja olukorda käsitlevad aruanded.
Komisjon pakkus hiljuti välja ELi uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025), 13 milles tunnistatakse uut nähtust, milleks on rändajate poliitiline ärakasutamine ja sellest tulenev vajadus kaitsta ELi välispiire. Tegevuskava põhiaspektide ühine rakendamine ELi ja selle liikmesriikide poolt aitab tõhusamalt reageerida muutuvatele mustritele ja uutele rändeteedele, karmistada rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate karistusi, parandada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd ning tõkestada rändajate ärakasutamist ja tagada nende õiguste austamine.
Kiiresti kasutusele võetavad elemendid on ühised tegevuspartnerlused, mille eesmärk on ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustike uurimine ja kohtu alla andmine, sealhulgas spetsialiseerunud üksuste toetamine partnerriikides, eelkõige riikides, mis on kõige tihedamalt seotud Valgevenesse suunduvate rändevoogudega. Ühiste smugeldamisvastaste operatiivpartnerluste väljatöötamiseks on oluline aidata partneritel kehtestada tugevad õigusraamistikud smugeldamisega võitlemiseks ja neid praktikas rakendada.
4.ENNETAMINE: MEETMED VÕITLUSES INIMESTE ÄRAKASUTAMISEGA
Riigi toetusel toimuva rändajate ärakasutamise puhul tuleks tunnistada, et tegemist on uue ja suure ohuga. See tuleks lisada ELi julgeolekuliidu töösuundadesse ja käsitleda seda laialdaselt rahvusvahelises kogukonnas. ELi diplomaatiline tegevus suurendab teadlikkust kõnealusest nähtusest nii ELi partnerite hulgas kui ka mitmepoolsetel foorumitel. Jätkatakse jõupingutusi ülemaailmse konsensuse saavutamiseks selles, et inimesi ei tohi kasutada etturitena vastutustundetute osalejate poliitilistes võimumängudes. Sellise mustri kordumise vältimine on nii sihtriikide kui ka transiit- ja päritoluriikide ühistes huvides. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et jõuda peamiste rahvusvaheliste organiteni, nagu Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), et võtta meetmeid rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja riigi toetusel toimuva inimeste ärakasutamise tõkestamiseks.
ELi tasandil püütakse uue rände- ja varjupaigaleppega juba pakkuda ELile terviklikku õigus- ja institutsioonilist raamistikku, et tegeleda ühise, tulemusliku ja õiglase süsteemi puudumisest tuleneva haavatavusega. On väga tähtis, et Euroopa Parlament ja nõukogu teeksid läbirääkimistel edusamme.
Selles lähenemisviisis tuleb arvesse võtta rändajate ärakasutamise küsimust. Komisjoni tulevased ettepanekud Schengeni piirieeskirjade reformimiseks hõlmavad ELi õigusraamistiku tugevdamist, et liikmesriikidel oleksid sellistes olukordades paremad vahendid välispiiride kaitsmiseks, tagades samal ajal põhiõiguste täieliku austamise. Need sisaldavad ka meetmeid, mis aitavad neid liikmesriike, kes tuvastavad rändajate ebaseadusliku liikumise ja on tunnistajaks ärakasutamisest tulenevatele tagajärgedele ka välispiirist kaugel.
Teine konkreetne aspekt, millega tuleb tegeleda, on transport. See on rändajate ebaseaduslikul üle piiri toimetamisel kasutatav vahend ja seetõttu on oluline kaasata veoettevõtjad tihedalt inimeste ärakasutamiseks kasutatavate smugeldamisteede katkestamisse.
Sama lähenemisviisi on vaja inimkaubanduse taga olevate kuritegelike võrgustike vastu võitlemiseks. Paljud transpordiettevõtjad on juba kehtestanud poliitikameetmed, mille abil vältida kuritegude kaasosaliseks sattumist. Rahvusvahelised transpordiorganisatsioonid ja tööstusliidud on oma liikmetele välja töötanud juhendmaterjali
14
.
Sellised poliitikameetmed ei ole siiski üldkohaldatavad ning kui need on ka olemas, ei rakendata neid alati hästi. Hiljutised sündmused ei oleks saanud toimuda, kui mõned veoettevõtjad ei oleks teadlikult või teadmatult aidanud kaasa inimeste ärakasutamisele, ja mõnel juhul saanud sellest kasu. Selline tegevus on põhjustanud suuri inimkannatusi, ohustanud julgeolekut ELi välispiiridel ja piirkonna stabiilsust. Sellises tegevuses osalemine või selle hõlbustamine võib kujutada endast kriminaalkuritegu vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, millega rakendatakse rändajate ebaseaduslikku üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavat protokolli ning naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli.
Tagamaks, et ELil on sobivad vahendid rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja selle poliitilise ärakasutamise ning inimkaubanduse vastu võitlemiseks, on vaja sihipärasemaid õigusakte, mida kohaldatakse otseselt transpordiettevõtjale, kes tegelevad selliste toimingute või muude raskete kuritegudega, mis on seotud ebaseadusliku ELi sisenemise hõlbustamisega.
Komisjon esitab täna ettepaneku, mille eesmärk on takistada ja piirata nende veoettevõtjate tegevust, kes tegelevad inimeste ebaseadusliku üle ELi piiri toimetamise või inimkaubandusega või hõlbustavad seda tegevust.
Ettepanekuga loodaks õigusraamistik, mis võimaldab ELil võtta ennetavaid ja kaitsemeetmeid mis tahes transpordiliigi (maismaa-, õhu-, sisevee- ja meretransport) veoettevõtjate suhtes, kes tegelevad inimeste ebaseadusliku üle ELi piiri toimetamise või inimkaubandusega või hõlbustavad seda. Meetmed peaksid olema vajalikud ja proportsionaalsed ning nende puhul tuleks arvesse võtta iga juhtumi konkreetseid asjaolusid. Nende hulka võiks kuuluda käimasoleva tegevuse peatamine või piiramine, tegevusloa peatamine, keeld lennata üle ELi, teha tehnilisi peatusi või külastada ELi sadamaid või keeld teha ELi suunduvaid või EList väljuvaid vedusid. Meetmete tõhusus sõltub suurel määral nende kiirest kasutuselevõtust. Seepärast võtab komisjon meetmed kiiresti vastu asjakohaste tõendite alusel ja pärast seda, kui on andnud asjaomastele veoettevõtjatele võimaluse kasutada oma õigust olla ära kuulatud.
5.KOKKUVÕTE
Otsustav ja terviklik tegevus, mille abil võidelda Valgevene strateegia vastu, mis seisneb riigi toetusel toimuvas rändajate ärakasutamises, on hakanud tulemusi andma. Ühised diplomaatilised jõupingutused on hakanud vähendama rändajate Valgevenesse smugeldamise võimalusi. Tagajärjed Valgevenele ja smugeldamisele kaasaaitajatele on üha selgemad. Suurendatakse toetust olukorrast kõige enam mõjutatud liikmesriikidele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lõksus olevate inimeste humanitaarvajadustele ja aidata neil koju tagasi pöörduda.
Samal ajal, seistes silmitsi katsega tekitada jätkuv ja pikaajaline kriis, toetab EL kindlalt oma liikmesriike ning teeb selgeks, et ei aktsepteeri mitte mingil juhul katseid õõnestada või destabiliseerida oma demokraatlikke väärtusi ja ühiskondi. Turvalise ja demokraatliku Euroopa tagamine selliste algatuste kaudu nagu julgeolekuliit ja strateegiline kompass, on ELi missioonis kesksel kohal. Ennekõike on ELil praegu humanitaarne kohustus tegutseda otsustavalt, et leevendada olukorda Valgevene piiril, ning moraalne kohustus hoida ära selliste pahatahtlike tegude kordumine. Seepärast loob Euroopa Liit praegu rahvusvahelist koalitsiooni, mis seisab vastu inimeste ärakasutamisele poliitiliste etturitena.
Üldiselt näitab ELi reaktsioon Lukašenko režiimi agressiivsele tegevusele vajadust tervikliku lähenemisviisi järele hübriidohtudega võitlemisel ja nende võimaliku mõju leevendamisel ELi ja selle kodanike julgeolekule. Tulevikku vaadates tuleb ELil tunnistada vajadust arendada hübriidohtudega võitlemise suutlikkust ja täiendada seda konkreetsete vahenditega, mida on võimalik kasutada nii praegu kui ka tulevikus.
Euroopa Ülemkogu 24.–25. juuni ja 21.–22. oktoobri 2021 järeldused.
15. septembri 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus.
Need arvud võivad hõlmata samade isikute mitut piiriületuskatset.
Leedu kuulutas 9. novembril välja „erakorralised asjaolud“ ning keelas liikumise 5 km raadiuses piirialalt ja rändajate keskuste ümbruses.
Austria, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Norra.
Marsruudilt kõrvale kalduma sunnitud lend oli ELi-sisene lend, eesmärk oli vahistada Valgevene dissident ja tema kaaslane, kes elavad alaliselt ühes ELi liikmesriigis. Ryanair lendab Iiri lipu all.
Füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmine ei tähenda mitte ainult loetellu kantud isikute ja üksuste varade, rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, vaid see hõlmab ka varasid, mis on nende omandis, valduses või kontrolli all sanktsioonideta äriühingute ja vahendajate kaudu. See hõlmab ka kohustust mitte anda rahalisi vahendeid ja majandusressursse, millest saaksid otseselt või kaudselt kasu sanktsioneeritud isikud, üksused või asutused. See keeld laieneb ka juhtudele, kus selliseid vahendeid hangitakse kaudselt neile kuuluvate või kontrollitavate äriühingute kaudu.
Komisjon on lisanud Valgevene küsimuse sanktsioonide rakendamise eksperdirühma päevakorda ja võib moodustada Valgevenega tegeleva alarühma, kui olukord seda nõuab.
Kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus Valgevene režiimi poolse rändajate ja pagulaste ärakasutamise kohta, 30. juuli 2021.
Kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus olukorra kohta Euroopa Liidu piiril, 10. november 2021.
Seda tegevust jätkatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames 2022. aastal.
Näiteks EUROSURi ühendteenused pakuvad riskianalüüsi ja sihipärast teavet ebaseadusliku rände võimalike lähte- või transiidipiirkondade kohta.
COM(2021) 591 final.
Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestav protokoll; inimkaubandusest teatamist käsitlevad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) suunised lennu- ja salongimeeskonnale (Guidelines for Reporting Trafficking in Persons by Flight and Cabin Crew); Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) resolutsioon, milles mõistetakse hukka inimkaubandus (Resolution denouncing trafficking in persons); IATA suunised inimkaubanduse kohta (Guidance on Human Trafficking); IMO ajutised meetmed võitluseks ohtlike tavade vastu, mis on seotud meritsi toimuva inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise või transpordiga.