Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused: soolise perspektiivi integreerimine Euroopa rohelisse kokkuleppesse“

(2022/C 270/05)

Raportöör: Kata TÜTTŐ (HU/PES), Budapesti linnavolikogu liige, Ungari

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

kinnitab, et sooline võrdõiguslikkus on Euroopa põhiväärtus ja Euroopa Liidu aluspõhimõte, mis on sätestatud aluslepingutes ning mida tunnistatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23. ELi toimimise lepingu artiklis 8 nõutakse, et kõigi asjaomaste meetmete puhul oleks liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

2.

meenutab, et sooline võrdõiguslikkus, kindel ja paindlik tööhõive ning töö- ja eraelu tasakaal on kinnitatud põhimõtetena 2, 5 ja 9 Euroopa sotsiaalõiguste sambas, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja 17. novembril 2017;

3.

tunnistab, et kliimamuutuste poliitikal on erinevatele sugupooltele erinev mõju ning tõhusate kliimameetmete jaoks tuleb edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist; (1) toonitab sellega seoses, et äärmiselt oluline on tagada naiste kaasamine kriisile reageerimise strateegiate ja meetmete väljatöötamisse demokraatlikuma ja kaasavama Euroopa nimel;

Soopõhine lähenemisviis kliimamuutustele

4.

märgib, et kliimamuutustest, globaalsest soojenemisest, elurikkuse vähenemisest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevatel ohtudel on suurem mõju elanikkonna kõige vaesematele ja haavatavamatele rühmadele maailma lõunapoolsetes ja ELi riikides; juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused kätkevad endas täiendavaid riske, mis süvendavad pikaajalist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ja olemasolevat tasakaalustamatust, näiteks soolise võrdõiguslikkuse puudumisega seotud riske; rõhutab seetõttu, et soolist analüüsi ja perspektiivi eiravad kliimapoliitika ja -meetmed suurendavad tõenäoliselt sotsiaalset ebavõrdsust;

5.

tunnistab, et üleilmsel tasandil on naised ja tütarlapsed tundlikumad kliimamuutuste tagajärgede ja looduskeskkonna halvenemise suhtes, olles samas jõulised osalejad, kes saavad kliimaneutraalsuse suunas liikumisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel etendada olulist rolli; rõhutab, et võttes arvesse spetsiifilisi kogemusi ja vaatenurki, võib meestel ja naistel olla sageli üksteist täiendav innovatiivne mõtlemine ja loomingulised ideed ning et soolise analüüsi integreerimine kliimapoliitikasse ja mitmesuguse sooidentiteedi tunnustamine laiendab selle rakendamist kogu ühiskonnas. Komitee toetab sellega seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26; istungjärgul avaldatud Šotimaa valitsuse ja ÜRO naiste õiguste agentuuri ühisavaldust, milles kutsutakse üles edendama naiste ja tütarlaste rolli kliimamuutustega tegelemisel (2);

6.

leiab, et naistele saaks kliimamuutustega seoses omistada rohkem mõjuvõimu. Selleks tuleks parandada nende teadmisi ja teadlikkust kliimaga seotud tehnoloogiast, meetmetest ja tegevusest ning edendades nende rolli nimetatud valdkondades otsuste tegemisel;

7.

rõhutab, et soolise perspektiivi, kliimamuutuste ja muude keskkonnaprobleemide vahel on olulised seosed; märgib, et kliimamuutused võivad mõjutada naisi ja mehi erinevalt, sõltuvalt nende konkreetsetest elusituatsioonidest, neil on erinevad võimalused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks üksikisiku tasandil, neil on erinevad arusaamad ja hoiakud kliimamuutuste leevendamise võimaluste suhtes ning kliimapoliitika sotsiaalmajanduslik mõju avaldub nende puhul erinevalt; on veendunud, et naised ja tütarlapsed võivad kiirendada käitumuslikke muutusi;

Soolise perspektiivi integreerimine

8.

rõhutab, et soolise perspektiivi integreerimine, st soolise aspekti lõimimine poliitika, reguleerivate meetmete ja rahastamisprogrammide ettevalmistamisse, kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, on väärtuslik vahend soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, ning taunib selle kasutamata jätmist;

9.

märgib, et kuigi soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 (3) tunnistatakse, et Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevad poliitikameetmed ja programmid võivad naisi meestest erinevalt mõjutada, ei ole soolise perspektiivi kavandatud integreerimine kõikidesse komisjoni suurematesse algatustesse selgesõnaline; (4) viitab Euroopa Parlamendi resolutsioonile Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, milles toonitatakse: „rohelise kokkuleppe meetmed ja eesmärgid peavad hõlmama ka soolist perspektiivi, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ning soo aspekti arvestavaid meetmeid“ (5);

10.

rõhutab, et soolise mõju hindamine on ELi soolise perspektiivi integreerimise töövahendi põhielement, mis ei ole veel täielikult välja töötatud, sest soo alusel eristatud ja valdkondadevaheliste andmete, statistika ja teabe kogumine ja kasutamine on liiga sageli puudulik; kutsub komisjoni üles kohaldama Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise mõju hindamise juhendit; (6) toonitab, et kõigist ELi liikmesriikidest kogutud andmed peaksid sisaldama põhjalikumaid soolisi näitajaid, suurendamata sealjuures riikide ametiasutustele bürokraatiakoormust;

11.

väljendab heameelt võrdõiguslikkuse rakkerühma (7) loomise üle, et tagada võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja soolise mitmekesisuse aspektiga arvestamine kõigis ELi poliitikavaldkondades alates nende kavandamisest kuni rakendamiseni, kuid kutsub ELi üles hõlbustama parimate tavade vahetamist riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel ja vältima ülalt alla eesmärkide kehtestamist;

12.

kinnitab, et naiste osalemine kliimamuutustega seotud otsuste tegemises on veel üks oluline tegur sooteadlikuma ja tõhusama kliimamuutuste poliitika ja programmide kujundamisel; nõuab naiste osaluse suurendamist ELi institutsioonide, valitsusasutuste ja avaliku sektori asutuste tegevuses kõigil valitsustasanditel; kutsub nõukogu üles lõpetama naissoost juhatuseliikmete direktiivi blokeerimine; (8)

13.

rõhutab, et pandeemiast taastumine annab võimaluse ehitada üles uus normaalsus ja suunata vahendid ümber, et saavutada kliimaneutraalne ja sooliselt tasakaalustatum ühiskond; julgustab taaste- ja vastupidavuskavade rakendamiseks kasutama soolõime vahendeid, sest need peaksid olema mitte ainult taastumise, vaid ka kestliku, õiglase ja võrdse ühiskonna alus;

14.

nõuab tõhustatud uuringuid, et teha kindlaks takistused otsuste tegemises osalemisel ning uurida, kuidas soostereotüübid mõjutavad inimeste tarbimist ja elustiili; julgustab kasutama paremate andmete saamiseks selliseid mudeleid nagu leevendamiseks ja kohanemiseks mõeldud soolise hindamise mudel (GAMMA – Gender Assessment Method for Mitigation and Adaptation);

15.

on seisukohal, et sootundlik lähenemisviis võib paremini vastata kõigi kodanike vajadustele ja suutlikkusele. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on parimad võimalused sotsiaalküsimuste integreerimiseks kliimameetmetesse, kuna nad on kodanikele kõige lähemal asuv valitsemistasand ja neil on õigusaktide rakendamisel keskne roll. Komitee rõhutab, et naiste osalemist tuleb edendada kõigil institutsioonilistel tasanditel, alustades ELi tasandiga;

16.

nõuab, et Euroopa kliimapakt kajastaks seda soopõhist lähenemisviisi kliimameetmete ja -poliitika mõjutamiseks, kaasates konkreetsed teavitusmeetmed, mis keskenduvad soolise perspektiivi osas teadlikkuse suurendamisele, haridusele ja teadmiste jagamisele;

17.

rõhutab, kui tähtis on pooltevaheline koostöö soo- ja keskkonnaküsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seas ning ühiste teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja koolitusprogrammide loomine;

Keskkonnahoidlikud töökohad

18.

väljendab heameelt asjaolu üle, et roheline, digitaalne ja kaasav taastumine loob uusi töövõimalusi ja aitab taasintegreerida pikaajalised töötud naised digimajandusse; kinnitab, et jätkusuutliku ja vähese CO2 heitega majanduse suunas liikumine võimaldab lisada soolise perspektiivi, et vältida olemasoleva ebavõrdsuse põlistamist;

19.

rõhutab, et naiste panus keskkonnahoidlikku majandustegevusse on õiglase kestliku arengu saavutamiseks hädavajalik ning see tuleb teha nähtavaks ja seda väärtustada; naised ja tütarlapsed võivad samuti saada kasu keskkonnahoidliku ettevõtluse võimalustest ning saada töötaja asemel hoopis keskkonnahoidlikuks tööandjaks, tingimusel et füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine ei too kaasa ebakindlust;

20.

tunnistab, et tehnoloogial on meie kõigi elus olulisem roll ning et on väga tähtis, et tehnoloogiasektor peegeldaks ühiskonda, mida ta teenib; nõuab spetsiaalsete naistele ja tütarlastele mõeldud digi- ja tehnoloogia valdkonna koolitusprogrammide loomist ja rahastamist, mis on peamine võimalus innovatsiooni kiirendamiseks kliima- ja energiaalase ülemineku valdkonnas, suurendades nendes sektorites sookvoote ja tagades võrdse juurdepääsu ametialastele võimalustele; (9)

21.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama digiülemineku olulise elemendina soolise võrdõiguslikkuse, lisades soolise aspekti digiõppe poliitika väljatöötamisse, edendades IKT valdkonnas naiseeskujudega mentorlusskeeme, kaotades algoritmidest teadliku ja alateadliku sooliselt diskrimineeriva kallutatuse, ennetades kübervägivalda, kasutades Erasmus+ jõupingutusi ja programme ning hoogustades elukestva õppe lähenemisviisi kontseptsiooni täiskasvanuhariduses, eelkõige äärealadel, ning ennetades digitaalset tõrjutust;

22.

leiab, et kaugtöö võib tagada parema töö- ja eraelu tasakaalu, tingimusel, et peredel on juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele lapsehoiule kogu tööaja jooksul, sh vabaaja tegevustele vanemate laste puhul, ning eeldusel, et eritähelepanu alla võetakse naiste üha sagedasem ohustatus partnerite vägivallaga; (10) rõhutab, kui oluline on taskukohase hinnaga uusimat tehnoloogiat kasutava riistvara ja kiire interneti olemasolu kaugtööks ning WIFI4EU programmi laiendamine äärealadele; nõuab 2019. aasta töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi kiiret ja ulatuslikku rakendamist;

Säästev ühistransport ja liikuvus

23.

rõhutab, et linnade transpordisüsteemide kujundamisel ja kavandamisel tuleks rohkem arvesse võtta soolist tasakaalustamatust, kuna naised kasutavad ühistransporti sagedamini; toonitab, et ohutus ja turvalisus on olulised parandamist vajavad punktid; liikuvusmudelites (sh sõiduplaanides) ja marsruutide otstarbekust käsitlevates otsustes tuleb arvesse võtta erinevaid soopõhiseid kasutusviise (meeste puhul rohkem pendelrännet ning naiste puhul lühemad ja sagedasemate peatustega sõidud), samuti rollide jaotust tööturul ja hooldusmajanduses; rõhutab, et ühistranspordi teenuste tipptunniväline maht, usaldusväärsus ja paindlikkus peavad paremini arvestama igast soost ja igas vanuses inimeste liikuvusmustritega, pidades samas meeles, et iga omavalitsus, piirkond ja riik peaks korraldama oma ühistransporditeenused vastavalt oma vajadustele ja tegelikkusele nii linna- kui ka maakeskkonnas;

24.

on veendunud, et säästvamale, ohutumale ja kaasavamale liikuvusele võivad kaasa aidata lihtsad, kulutõhusad ja korratavad algatused, nagu ööbusside märguande peale peatumine või hästi valgustatud ja muust liiklusest täielikult eraldatud jalgratta- ja jalakäijate teedesse panustamine;

25.

usub, et sellised algatused nagu „Naised ja transport – ELi muutuste platvorm“ võivad aidata parandada naiste tööhõivet transpordisektoris ja anda hea aluse parimate tavade vahetamiseks, ning nõuab transpordi valdkonnas järelmeetmeid mitmekesisuse saadikute kaudu;

26.

nõuab, et komisjon kavandaks, kuidas ühendada linnad äärepoolsete piirkondadega, kuidas tagada juurdepääsetavus ja ühenduvus ning keskkonnasõbralike sõidukite, rongide ja hübriidelektribusside ulatuslikum kasutamine pikemate vahemaade puhul; usub e-piletite võimalustesse eri äppide kaudu; tunnustab ELi uue linnade tegevuskava pürgimusi;

Energiaostuvõimetus

27.

on sügavalt mures selle pärast, et elektri- ja gaasihinnad on tõusnud kõigis liikmesriikides viimaste kümnendite kõrgeimale tasemele, mis tõukab paljusid naisi ja mehi energiaostuvõimetusse. Komitee kutsub ELi üles võtma pikaajalisi vastumeetmeid, sealhulgas uurima elektrihindade tõusu põhjuseid;

28.

tunnistab, et energiaostuvõimetus mõjutab ebaproportsionaalselt naisi tingituna struktuursest ebavõrdsusest sissetulekute jaotuses, nende sotsiaal-majanduslikust seisundist ja soolisest ebavõrdsusest hoolduse valdkonnas;

29.

juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi resolutsioonile, (11) milles nõutakse, et EL lisaks soolise mõõtme kõigisse energiapoliitikameetmetesse ja -programmidesse, keskendudes eelkõige naistele ja tütarlastele, kes on silmitsi vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumisega;

30.

julgustab ELi energiaostuvõimetuse nõustamiskeskust (EPAH) kohaldama oma näitajates ning andmete kasutamisel ja kogumisel soolist aspekti;

31.

kordab, et energiaostuvõimetus on suur, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste tagajärgedega ühiskondlik probleem, millega tuleb kõigil valitsemistasanditel kiiresti tegeleda; toonitab seega, et energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks tuleb kasutada erinevaid riikliku poliitika vahendeid, võttes arvesse nii energiatõhususe kui ka sotsiaalkaitse küsimusi;

32.

toetab selliseid algatusi nagu „Muutuste platvorm“ ja „Women in Energy Award“, mis aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust, samuti kliimameetmete sotsiaalfondi ettepanekut kompenseerida sotsiaal-majanduslikult tasakaalustamata mõju, mis on seotud heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamisega transpordile ja hoonetele ning milles mainitakse vajadust võtta arvesse naiste seisukohti; rõhutab, et kliimameetmete sotsiaalfondi ja õiglase ülemineku fondi rakendamisel tuleb juhinduda sootundlikest lähenemisviisidest; tunneb heameelt selle üle, et komisjoni energeetika peadirektoraat käivitab peagi energiasektori võrdõiguslikkuse platvormi;

Sootundlik eelarvestamine

33.

tuletab meelde, et sootundlik eelarvestamine tähendab soolise perspektiivi integreerimist läbi kogu eelarvemenetluse, et lisada soolise võrdõiguslikkuse aspekt kõigisse tulude ja kuludega seotud otsustesse;

34.

võtab murega teadmiseks Euroopa Parlamendi poolt 2015. ja 2017. aastal läbi viidud kahe hiljutise uuringu järeldused, milles toodi esile sootundliku eelarvestamise ebapiisav kohaldamine praktikas ja edusammude puudumine sootundliku eelarvestamise osas aastatel 2015–2017 (12);

35.

väljendab kahetsust, et soolise aspekti arvestamine ei ole üks taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud 11 hindamiskriteeriumist; üldisemalt on Euroopa Kontrollikoda (13) seisukohal, et ELi eelarves ei ole soolist aspekti arvesse võetud, kuna valdavalt on puudu sellised põhielemendid nagu sooline analüüs, sooga seotud eesmärgid, näitajad ja aruandlus;

36.

peab kahetsusväärseks, et hiljutises teatises „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“ (14) ei käsitleta soolist aspekti, eriti arvestades, et kaasatus on üks neljast peamisest valdkonnast, kus finantssüsteemis vajatakse lisameetmeid, et täielikult toetada majanduses toimuvat kestlikku üleminekut;

37.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles pühenduma sootundlikule eelarvestamisele, et tagada selle kohaldamine kogu ELi eelarve suhtes ning Euroopa Kontrollikoja soovituste täielik rakendamine, sealhulgas praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel;

38.

viitab komitee arvamusele „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“, (15) milles nõutakse selgemat seost strateegia ning liidu peamiste poliitiliste prioriteetide ja strateegiate vahel, eelkõige seoses üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele. Komitee tõstab esile oma arvamuse „Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide sooline mõõde 2021–2027, keskendudes rakenduskavade ettevalmistamisele“, (16) milles rõhutatakse vajadust mõista soolise võrdõiguslikkuse all ühtekuuluvuspoliitika programmide ettevalmistamise horisontaalset kriteeriumit, programmide taotletavat eesmärki ja olulist tegurit, mis on vajalik ühtekuuluvuspoliitika jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu saavutamiseks;

Rahvusvaheline tasand

39.

väljendab heameelt valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) otsuse üle võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse poliitika (17) ja rakenduskava soolise perspektiivi integreerimiseks oma töösse;

40.

tunneb heameelt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kehtestatud spetsiaalse tegevuskava – tõhustatud Lima soolise võrdõiguslikkuse tööprogramm ja soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava – üle, mille eesmärk on tegeleda kliimapoliitika sooteadliku ja sootundliku rakendamise puudumisega ning tagada, et ülemaailmsetes kliimamuutuste teemalistes aruteludes ja rahvusvahelistes läbirääkimistes võetakse kuulda naiste häält. Komitee väljendab erilist heameelt selle üle, et igale osalejale on määratud riiklikud soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutustega tegelevad kontaktpunktid;

41.

märgib, et Rio konventsioonides (18) tunnistatakse sooküsimustega seotud teemade vahel olulisi seoseid; osutab Pekingi deklaratsioonile ja tegevusprogrammile kui kõige laiahaardelisemale suuniste- ja inspiratsiooniallikale soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, milles valdkonnas K (19) tõstetakse iseäranis esile naiste ja tütarlaste suuremaid ohte õrnade ökosüsteemide ja looduskeskkonna seisundi halvenemise korral, mida inimtekkelised kliimamuutused veelgi süvendavad;

42.

palub kinnitust, et riiklikult kindlaksmääratud panustes ning piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panustes võetakse arvesse sotsiaalseid tegureid ja soolist aspekti;

43.

väljendab heameelt Pariisi kokkuleppe preambuli üle, milles nõutakse soolise võrdõiguslikkuse saavutamist ja naiste mõjuvõimu suurendamist, et aidata kaasa globaalse soojenemise piiramisele; väljendab heameelt Pariisi kokkuleppes tunnistatud vajaduse üle võtta kliimamuutuste mõjudega kohanemisel (artikli 7 lõige 5) ja võimekuse suurendamisel (artikli 11 lõige 2) sooteadlik lähenemisviis, kuid peab kahetsusväärseks, et selles osas meetmeid ei võeta ja puudub täiendav rakenduskava.

---

(1)  Nõukogu järeldused: ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumiste (Glasgow, 31. oktoober – 12. november 2021) ettevalmistamine.

(2)  https://www.gov.scot/publications/glasgow-womens-leadership-statement-gender-equality-climate-change/.

(3)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0152&from=ET.

(4)  Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final), 2030. aasta kliimaeesmärgi kava (COM(2020) 562 final), kliima- ja energiaraamistik (COM(2014) 15 final) ega „Puhas planeet kõigi jaoks“ (COM(2018) 773 final) ei maini soolist aspekti; keskkonnaalases tegevusprogrammis (1386/2014/EL) mainitakse vaid korra rasedaid naisi haavatava rühmana. Seda hoolimata asjaolust, et soolise perspektiivi integreerimine on aluslepingust tulenev kohustus, et ELi soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja soolõime raamistik on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse strateegias (COM(2020) 152) ning et EL on pühendunud kestliku arengu eesmärkide täitmisele (2015) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavale (2019). https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/jcms.13082.

(5)  ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.

(6)  https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/toolkits/gender-impact-assessment/guide-gender-impact-assessment.

(7)  Union of equality: the first year of actions and achievements | Euroopa Komisjon (europa.eu).

(8)  See tagaks, et tegevjuhtkonda mittekuuluvas juhtkonnas oleks naisi vähemalt 40 %.

(9)  Edukad näited: naisi ja tütarlapsi STEM-valdkondades käsitlev Women and Girls in STEM Forum, Girls Go Circular (eit.girlsgocircular.eu), tulemustabeli „Naised digitaalmajanduses“ loomine digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) lahutamatu osana.

(10)  https://www.unwomen.org/en/news/in-focus/in-focus-gender-equality-in-covid-19-response/violence-against-women-during-covid-19.

(11)  ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.

(12)  https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2020/660058/IPOL_BRI(2020)660058_EN.pdf.

(13)  https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_10/SR_Gender_mainstreaming_ET.pdf.

(14)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0390&qid=1635262292392&from=ET.

(15)  CDR 2016/2020.

(16)  CDR 2503/2021.

(17)  https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2020/05/IPCC_Gender_Policy_and_Implementation_Plan.pdf.

(18)  ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon.

(19)  https://beijing20.unwomen.org/sites/default/files/Headquarters/Attachments/Sections/CSW/PFA_E_Final_WEB.pdf.