P9_TA(2021)0413

Arktikaga seotud võimalused, probleemid ja julgeolekuohud

Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2021. aasta resolutsioon Arktikaga seotud võimaluste, probleemide ja julgeolekuohtude kohta (2020/2112(INI))

(2022/C 132/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist, eelkõige artikleid 21, 22, 34 ja 36, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu viiendat osa,

—

võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Arktika haldamise kohta (1), 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta (2), 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi Arktika piirkonna strateegia kohta (3), 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika kohta (4), 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni kliimadiplomaatia kohta (5) ja 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (6),

—	võttes arvesse põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 13. detsembril 2007. aastal,

—	võttes arvesse oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta (7),

—

võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa Liit ja Arktika piirkond“ (COM(2008)0763) ning 26. juuni 2012. aasta ühisteatist „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed“ (JOIN(2012)0019) ja 27. aprilli 2016. aasta ühisteatist „Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika“ (JOIN(2016)0021),

—	võttes arvesse põhjamõõtme koostööks ning Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis osalemiseks loodud delegatsiooni (DEEA) asjaomaseid soovitusi,

—	võttes arvesse ELi Arktika-poliitikat käsitleva avaliku konsultatsiooni tulemuste 2021. aasta jaanuari kokkuvõtet,

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni (8) ja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist (COM(2019)0640) Euroopa rohelise kokkuleppe kohta,

—	võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni,

—	võttes arvesse Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul 12. detsembril 2015. aastal vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

—

võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi Arktika küsimuste kohta, 12. mai 2014. aasta järeldusi Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamise kohta, 20. juuni 2016. aasta järeldusi Arktika kohta, 21. novembri 2019. aasta järeldusi kosmoselahenduste kohta kestliku Arktika jaoks ja 9. detsembri 2019. aasta järeldusi ELi Arktika-poliitika kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 15. mai 2017. aasta järeldusi põlisrahvaste kohta ja 17. oktoobri 2016. aasta ühist töödokumenti „ELi välispoliitika elluviimine põlisrahvaste valdkonnas“ (SWD(2016)0340),

—	võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa Liit ja Arktika piirkond“ (COM(2008)0763),

—	võttes arvesse viie Põhja-Jäämere rannikuriigi – Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Kanada, Norra ja Taani – poolt 28. mail 2008. aastal välja kuulutatud Ilulissati deklaratsiooni, mille tähtsust kinnitati taas 2018. aasta mais,

—	võttes arvesse Läänemeremaade Nõukogu (LMN) ja Barentsi Euro-Arktika Nõukogu loomist,

—	võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2014. aasta otsust 2014/137/EL, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid,

—	võttes arvesse 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

—	võttes arvesse eelkõige Arktika riikide, nimelt Taani Kuningriigi, Rootsi ja Soome, samuti teiste ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide riiklikke Arktika-strateegiaid,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegiat,

—	võttes arvesse Euroopa kosmosestrateegiat, mille Euroopa Komisjon avaldas 26. oktoobril 2016 (COM(2016)0705),

—	võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), mis sõlmiti 10. detsembril 1982 ja jõustus 16. novembril 1994,

—	võttes arvesse UNESCO 16. novembri 1972. aasta ülemaailmset kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta,

—	võttes arvesse 3. oktoobri 2018. aasta Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlevat kokkulepet (Põhja-Jäämere keskosa kalanduskokkulepe),

—	võttes arvesse Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon),

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni vastu võetud polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvahelist koodeksit (polaarkoodeks),

—

võttes arvesse 1974. aasta rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLASi konventsioon), 1973. aasta rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOLi konventsioon), mida on muudetud 1978. aasta ja 1997. aasta protokolliga, 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelist konventsiooni (STCW koodeks), mida on muudetud 1995. ja 2010. aastal, 1972. aasta rahvusvahelist laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni, 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (FAL konventsioon) ning 1979. aasta rahvusvahelist mereotsingute ja -pääste konventsiooni (SAR),

—	võttes arvesse 9. veebruari 1920. aasta Svalbardi lepingut (varem Spitsbergeni saarestiku leping),

—	võttes arvesse 19. septembri 1996. aasta Ottawa deklaratsiooni, millega asutati Arktika Nõukogu,

—

võttes arvesse 2019. aasta novembris Bodøs (Norra), 2017. aasta novembris Brüsselis, 2015. aasta mais Reykjavikis (Island), 2013. aasta novembris Arhangelskis (Venemaa), 2011. aasta veebruaris Tromsøs (Norra) ja 2009. aasta septembris Brüsselis põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil vastu võetud avaldusi,

—

võttes arvesse Arktika Nõukogu egiidi all toimunud läbirääkimistel vastu võetud kolme õiguslikult siduvat kokkulepet, milleks on kokkulepe Arktikas lennunduse ja merenduse otsingute ja pääste alase koostöö kohta (2011), kokkulepe Arktika merekeskkonna naftareostuse, selleks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta (2013) ning kokkulepe rahvusvahelise Arktika-alase teaduskoostöö edendamise kohta (2017),

—	võttes arvesse Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni 13. ja 14. aprillil 2021. aastal toimunud 14. konverentsil tehtud avaldust,

—	võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2020. aasta teatist „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“ (COM(2020)0474),

—	võttes arvesse 2019. aastal Rootsis Umeås toimunud ELi Arktika foorumit,

—	võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruandeid, eelkõige selle eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas ning eriaruannet ülemaailmse soojenemise kohta 1,5 oC võrra,

—

võttes arvesse Arktika sidusrühmade foorumi 21. detsembril 2017. aastal avaldatud kokkuvõtvat aruannet konsultatsiooni kohta, mille eesmärk oli selgitada välja peamised investeerimisprioriteedid Arktika piirkonnas ja moodused sellele piirkonnale mõeldud tulevaste ELi rahastamisprogrammide sujuvamaks muutmiseks,

—	võttes arvesse Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse 2019. aasta juuli strateegilist märgukirja „Walking on Thin Ice: A Balanced Arctic Strategy for the EU“ (Kõndides õhukesel jääl: tasakaalustatud ELi Arktika strateegia),

—

võttes arvesse Põhja-Atlandi lepingut ja Varssavi tippkohtumise kommünikeed, mille tegid Põhja-Atlandi Nõukogu 8. ja 9. juuli 2016. aasta kohtumisel Varssavis osalenud riigipead ja valitsusjuhid, ning NATO peasekretäri ametisse nimetatud analüüsirühma analüüsi ja soovitusi „NATO 2030: United for a New Era“ (NATO 2030: ühinenud uue ajastu nimel),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0239/2021),

arvestades, et Arktika on viimastel aastakümnetel olnud piirkond, kus valitseb rahu, kus on vähe pingeid ja kus tehakse konstruktiivset rahvusvahelist koostööd kaheksa Arktika riigi – Taani, Rootsi, Soome, Islandi, Norra, Venemaa, Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahel; arvestades, et Arktika riigid ja rahvusvaheline üldsus peaksid seetõttu seda sellisena säilitama ning näitama jätkuvalt üles poliitilist tahet teha koostööd ja lahendada vaidlusaluseid küsimusi kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

arvestades, et piirkonna geopoliitiline tähtsus kasvab ning Arktika tulevik ja Arktika piirkonna üleilmsed probleemid, mis ulatuvad Arktika rannikualade riikidest kaugemale, nõuavad seetõttu mitmetasandilist valitsemist, millega kaasneb vajadus jätkata piirkondlikku koostööd ja leida rahvusvahelisi lahendusi; arvestades, et Arktika geopoliitika ja julgeolek on otseselt seotud selle keskkonnaseisundiga, mida omakorda mõjutavad tugevalt planeedi muudes piirkondades toimuva inimtegevuse tagajärjed;

C.	arvestades, et Arktika haldamise kõikehõlmav mudel, mille keskmes on rahvusvaheline õigus, on seni osutunud tulemuslikuks ja vastupidavaks; arvestades, et kõige kasulikumaks Arktika riikide vahel suhete loomise viisiks on osutunud koostöö;

arvestades, et praegune Arktika juhtimisraamistik, mille keskmes on Arktika Nõukogu, on viimase 25 aasta jooksul aidanud oluliselt kaasa piirkonna stabiilsusele; arvestades, et Arktika Nõukogu on Arktika koostöö peamine foorum ning selle töörühmad pakuvad võimalust positiivseks ja konstruktiivseks rahvusvaheliseks koostööks;

arvestades, et Arktika Nõukogu töö on olnud ülioluline Arktika riikide vahelise rahumeelse ja konstruktiivse koostöö tagamisel, mille tulemusel on nende vahel sõlmitud mitmeid siduvaid lepinguid; arvestades, et Arktika piirkond on varem olnud üleilmsetest geopoliitilistest konfliktidest suhteliselt mõjutamata, kuid selle sõjaline tähtsus ja geopoliitiline strateegiline roll suurenevad; arvestades, et Arktika julgeolek ja poliitika on üha enam seotud üleilmsete probleemidega, kusjuures väljaspool Arktikat toimuval arengul on tõenäoliselt tagajärjed Arktika riikidele ja vastupidi, mis muudab veelgi olulisemaks vältida muudes piirkondades valitsevatest geopoliitilistest pingetest ja konfliktidest tekkivat ülekanduvat mõju Arktikale;

F.	arvestades, et EL toetab täielikult Arktika Nõukogu võetud kohustusi Arktika elanike heaolu, piirkonna kestliku arengu ning Arktika keskkonna kaitse hüvanguks, neist viimase alla kuuluvad ökosüsteemide tervis, elurikkuse säilitamine ja taastamine, loodusvarade kaitse ning kestlik majandamine;

arvestades, et EL on olnud kauaaegne tiheda koostöö pooldaja Arktika piirkonnas ja on aastakümneid olnud kaasatud Arktika tegemistesse, osaledes koos Venemaa, Norra ja Islandiga põhjamõõtme poliitikas, olles osaline Läänemeremaade Nõukogu (LMN) loomisel, tehes koostööd Barentsi Euro-Arktika piirkonnas, eriti Barentsi Euro-Arktika Nõukogus ja Barentsi piirkondlikus nõukogus, omades strateegilisi partnerlusi Kanada ja USAga ning osaledes aktiivse de facto vaatlejaliikmena Arktika Nõukogus; arvestades, et EL toetas rohkem kui miljardi euroga Euroopa Arktika piirkonna arengut ja piiriülest koostööd;

arvestades, et rahvusvaheline õigus on Arktikas toimuva rahvusvahelise tegevuse ja koostöö alus; arvestades, et rahvusvahelise õiguse, eelkõige Põhja-Jäämerega seotud küsimustes toimuva rahvusvahelise koostöö ja tegevuse raamistikku loovate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide olulist rolli tuleks kinnitada ja tugevdada; arvestades, et UNCLOSiga sätestatakse õiguslik raamistik, mille põhjal tuleb ookeanides ja meredes kõiki tegevusi ellu viia, millega antakse rannikuriikidele majanduslikud õigused nende majandusvööndites ja mandrilavadel ning millega sätestatakse, et avameri ei allu ühelegi riigi suveräänsusele; arvestades, et kõik Põhja-Jäämere rannikuriigid on Ilulissati deklaratsioonis kinnitanud, et nad järgivad Põhja-Jäämere valitsemisel rahvusvahelist õigust, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni; arvestades, et IMO kehtestab üleilmsed regulatiivsed normid rahvusvahelise meresõidu ohutuse, turvalisuse ja keskkonnatoime valdkonnas;

arvestades, et Arktikat on eriti ja üha enam mõjutanud kliimamuutuste ja elurikkuse halvenemise rängad tagajärjed, nende hulgas temperatuuri tõus, muutused jää seisundis, metsatulekahjud, meretaseme tõus, muutuvad ilmastikuolud, invasiivsed võõrliigid, elurikkuse oluline vähenemine ja igikeltsa sulamine, mis mõjutavad tervet planeeti, kuid kujutavad endast ohtu ka kohalikule taristule; arvestades, et kohalikke kohanemisstrateegiaid ja Arktika ökosüsteemi kaitset ei saa käsitleda kliimameetmete ülemaailmsest raamistikust eraldi ning et sellise koostöö keskmes on Pariisi kokkuleppe rakendamine;

J.	arvestades, et mõnes Arktika piirkonnas on maailma suurim plastprügi kontsentratsioon, mis juba mõjutab Arktika loomaliike ning võib saastada toiduvõrku, avaldades lõpuks mõju ka inimestele;

K.	arvestades, et muret tekitav kiirus, millega sulavad Arktika liustikud, on tingitud kliimamuutustest ja teguritest, mille tekkekoht on peamiselt Arktikast väljaspool; arvestades, et kliimamuutusi tuleks käsitleda kui ohu mitmekordistajat, mis süvendab praegusi suundumusi, pingeid ja ebastabiilsust;

arvestades, et Arktika mandriliustiku sulamine ja sellest tulenev merepinna tõus mõjutaksid oluliselt keskkonda, majandust ja inimeste turvalisust; arvestades, et Gröönimaa mandriliustiku sulamine võib kogu maailmas põhjustada merepinna kuni 7,2-meetrilist tõusu, mille tagajärjel ujutataks paljud planeedi piirkonnad üle; arvestades, et mõned Arktika kogukonnad saavad juba tunda liustike sulamise tagajärgi, mille tulemuseks on rändevood; arvestades, et Gröönimaa jää sulamine muudab ka elurikkust;

arvestades, et eri ohtude hulgas, millega Arktika inimtegevusest tingituna kokku puutub, on ka eriti muret tekitav igikeltsa sulamine; arvestades, et igikelts katab ligikaudu 24 % põhjapoolkera pinnast, eelkõige Venemaa põhjaosa suurtel aladel; arvestades, et igikelts sisaldab suurel määral ohtlikku metaani ja CO2 ning selle sulamisel eraldub atmosfääri kasvuhoonegaase, mis annavad oma osa globaalsesse soojenemisse; arvestades, et igikeltsa sulamine võib ootamatul moel muuta ökosüsteeme ja halvendada turvalisust;

arvestades, et kuigi Arktika probleemid on peamiselt põhjustatud üleilmsetest kliimamuutustest ja väljaspool Arktika piirkonda toimuvast tegevusest, on kliimamuutuste mõju eriti nähtav Arktikas, kuna Arktika soojeneb globaalsest keskmisest kolm korda kiiremini ning Arktika merejää sulamine enneolematu kiirusega ja merepinna tõus tekitab tõsist sotsiaalset, keskkonna- ja majanduslikku mõju mitte ainult piirkonnas endas, vaid ka kogu maailmas; arvestades, et need mõjud muudavad piirkondlikku ökosüsteemi, geograafiat ja majandust, avades potentsiaalselt uusi transporditeid, tõhustades kaubandust, võimaldades juurdepääsu haruldastele loodusvaradele ning intensiivistades teadustegevust, kalapüüki ja turismi; arvestades, et mõned neist muudatustest kätkevad endas tohutut potentsiaali tehnoloogiliselt arenenud, keskkonnasõbralikuks ja kestlikuks majandusarenguks; arvestades, et Arktikat mõjutavate probleemide ja eelkõige kliimamuutuste lahendamise eest lasub vastutus kogu maailmal; arvestades, et EL peaks nende probleemidega toime tulema nii oma kohustuste kaudu kui ka teistele abi andes;

arvestades, et Arktikas toimuvaid inimtegevusest tingitud keskkonnakatastroofe, mis võivad leida aset eelkõige nafta ja muude Arktika loodusvarade kaevandamisel, on keeruline ohjeldada ja hallata ning tekitatud kahju kõrvaldamine võib kaasa tuua suuri kulusid; arvestades, et Arktika suurim naftareostus leidis aset 2020. aasta mais Siberis, kui üle 20 000 tonni diislikütust valgus Venemaal asuva Norilski linna lähedal pinnasesse ja vooluveekogudesse, ning puhastustööd käivad ikka veel;

arvestades, et enamjaolt piirkonnaväliste kliimamuutuste mõju Arktikas ja piirkonnas uuesti alanud geopoliitiline konkurents on tegurid, mis muudavad Arktika hapras keskkonnas keerukamaks kestliku arengu ja traditsiooniliste elatusvahendite säilitamise ning võivad mõjutada piirkonna julgeolekut ja kestlikku majandusarengut;

arvestades, et piirkonna geomajanduslik tähtsus kasvab kiiresti tänu suurenevale huvile selle rikkalike ja mitmekesiste loodusvarade, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete, uute mereteede ja meretranspordi potentsiaali vastu; arvestades, et kuigi Arktika riikidel on õigus kasutada oma territooriumil leiduvaid loodusvarasid, on neil ka kohustus seda teha vastutustundlikult; arvestades, et Arktika loodusvarade uuringud ja kasutamine ohustavad piirkonnas märkimisväärselt kaitsetuid ökosüsteeme ja kohalikku elanikkonda; arvestades, et 2019. aastal importisid EL ja Ühendkuningriik suure osa Arktika riikide eksporditavast energiast, metallidest, mineraalidest ja kalast;

arvestades, et jää sulamise tõttu avanevad liikluseks Loodeväil, Põhja-meretee ja tulevane transpolaarne meretee; arvestades, et Arktika piirkonnas asuvad loodusvarad kuuluvad suuremas osas Arktika riikide riiklikku jurisdiktsiooni ja nende varade omandiõigus ei ole vaidlustatud; arvestades, et vajadus töötada välja ja leida kestlikke lahendusi energia tootmise ja transpordi valdkonnas on suurendanud üleilmset nõudlust haruldaste muldmetallide järele, mis on suunanud tähelepanu Arktika suurel määral kasutamata loodusvaradele; arvestades, et Arktika piirkonnas on väga suur haruldaste muldmetallide mineraalide varu; arvestades, et 90 % maailma haruldaste muldmetallide toodangust pärineb praegu Hiinast;

S.	arvestades, et esmane vastutus Arktika kestliku arengu eest lasub Arktika riikidel, kuid samas ei saa eitada väliste asjaolude märkimisväärset mõju ning seega on rahvusvaheline kogukond kohustatud tegema kõik võimaliku, et Arktika piirkonda kaitsta ning tagada selle stabiilsus ja turvalisus;

arvestades, et Arktika polaaraladel elab üle nelja miljoni inimese, sealhulgas üle 40 erineva põlisrahva ja kohaliku kogukonna ja pool miljonit ELi kodanikku; arvestades, et ELi ainuke tunnustatud põlisrahvas – saamid – elab Rootsi ja Soome, aga ka Norra ja Venemaa polaaraladel; arvestades, et põlisrahvastel ja kohalikel kogukondadel on loodusvarade kestlikus majandamises ja elurikkuse säilitamises väga oluline roll; arvestades, et rahvastiku koosseis on oluline piirkonna arengu jaoks;

U.	arvestades, et teadusuuringute valdkonnas tehtav koostöö on praegu olulisem kui kunagi varem, selleks et lahendada keskkonnaseisundi olulisest halvenemisest ja kliimamuutustest tulenevaid probleeme;

V.	arvestades, et EL on toetanud Arktika teaduslikku uurimist programmi „Horisont 2020“ kaudu rohkem kui 200 miljoni euroga;

W.	arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse teha tööd avatud ja turvalise ülemaailmse merendusvaldkonna saavutamise nimel kooskõlas ELi üldise strateegia ja ELi merendusjulgeoleku strateegiaga;

arvestades, et ELi Arktika-alane huvi põhineb ajalool, geograafial, majandusel ja teadusuuringutel; arvestades, et geopoliitiliste pingete leevendamiseks tuleks rõhutada kestliku arengu, ühtekuuluvuspoliitika ja piiriülese koostöö tähtsust; arvestades, et EL on üleilmse tegijana pidevalt näidanud oma pühendumust liikuda rahumeelse, keskkonnasõbraliku, koostöövalmis, kestliku ja jõuka Arktika suunas, eesmärgiga tagada Arktikas elavatele inimestele kestlik tulevik; arvestades, et EL on selgelt näidanud valmisolekut võtta endale veelgi silmapaistvam roll;

Y.	arvestades, et EL suudab mitmel viisil aidata lahendada võimalikke Arktikas esilekerkivaid probleeme ja ennetada sealseid konflikte;

arvestades, et ELi taotlus saada Arktika Nõukogu täieõiguslikuks vaatlejaliikmeks, mille kättesaamist Arktika Nõukogu liikmed 2013. aastal kinnitasid, on praegu menetluses; arvestades, et mõnede Arktika Nõukogu liikmete vastuseisu tõttu lükati lõpliku otsuse tegemine edasi; arvestades, et parlament on sellele taotlusele varem toetust avaldanud; arvestades, et EL osaleb aktiivselt Arktika Nõukogu asjaomaste rühmade, rakke- ja eksperdirühmade töös; arvestades, et ELi laialdased piirkondlikud pädevused, eksperditeadmised ja olemasolevad algatused võivad toimida ühisprojektide raamistikuna;

AA.

arvestades, et Arktika Nõukogu vaatlejaliikmed Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Poola, Hispaania ja Itaalia on Arktika piirkonnaga oluliselt seotud ning nad on väga huvitatud edasisest dialoogist ja koostööst Arktika Nõukoguga; arvestades, et Eesti ja Iirimaa on esitanud taotluse saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks;

AB.	arvestades, et Islandit ja Norrat, kes on tegusad ja usaldusväärsed partnerid, seovad ELiga EMP ja Schengeni lepingud;

AC.

arvestades, et Arktika stabiilsust on pikka aega suhteliselt hästi säilitatud, kuid seda mõjutavad üha enam kasvav rahvusvaheline huvi piirkonna vastu ja muutuv julgeolekumaastik, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni järkjärguline taasmilitariseerumine piirkonnas; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni majanduslikud ja sõjalised investeeringud Arktikasse ületavad oluliselt ülejäänud Arktika riikide investeeringuid; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on rajanud põhjapoolsetesse piirkondadesse uued ja ajakohastatud vanad sõjaväebaasid ning parandanud juurdepääsu ja tegevuse takistamise (A2/AD) võimet, piirates navigeerimisõigusi strateegilisel Põhja-mereteel, mille kohta ta väidab valesti, et tegemist on siseveeteega; arvestades, et Venemaa on viinud oma Põhjalaevastiku sõjaväeringkonna staatusesse ja suurendanud oma relvajõudude erinevaid harusid, mida ta on muu hulgas varustanud uute allveelaevade, tuuma- ja tavapärase jõuallikaga jäämurdjate, lahinguvalmis radarite ja raketisüsteemidega; arvestades, et Venemaa on taaselustanud bastionikaitse kontseptsiooni, mille eesmärk on kaitsta oma strateegilisi võimeid Barentsi merest Beringi väinani; arvestades, et Venemaa on tõhustanud ka oma mere- ja õhupatrulle, allveelaevade tegevust ja elektroonilise sõjapidamise taktikat, mis on väga muret tekitav areng; arvestades, et selline geopoliitiline areng on Arktikas suurendanud õppuste, siirmiste ja patrullide arvu ning võimega seotud investeeringuid; arvestades, et piirkonna militariseerimine on vastuolus koostöövaimuga, mis on seni iseloomustanud Arktika riikide suhteid;

AD.	arvestades, et Barentsi mere piirkond on olnud nii ballistiliste kui ka tiibrakettide süsteemide peamine katseala, samas kui Novaja Zemljast ida pool asuv piirkond on olnud peamine tuumakatsetuste ala;

AE.	arvestades, et Venemaa on rikkunud oma rahumeelsete naabrite suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, takistades meresõiduvabadust Aasovi merel, Mustal merel ja Läänemerel, ning sellest ei saa Arktikas praeguse rahumeelse kooseksisteerimise tulevikustsenaariumide hindamisel mööda vaadata;

AF.

arvestades, et Hiina kaugeleulatuvad projektid ja algatused põhjustavad tõsist muret; arvestades, et Hiina avaldas oma esimese valge raamatu Arktika poliitika kohta 2018. aasta jaanuaris ja tegi pikaajalisi jõupingutusi oma positsiooni tugevdamiseks Arktikas, kuulutades end „Arktika-lähedaseks riigiks“, eesmärgiga saada „polaarjõuks“ ja edendada Arktikas koostööd Venemaaga; arvestades, et Hiina on Arktika piirkonna kaudu toimuva kaubanduse edendamiseks loonud polaarsiiditee, laiendades oma algatust „Üks vöönd, üks tee“, ning korraldanud piirkondlikke teaduslikke uurimismissioone, luues Arktikasse uurimiskeskusi ja võttes kasutusele 24 polaarvaatlussatelliiti; arvestades, et Hiina osaleb aktiivselt Arktika Nõukogus ning on teinud kahepoolset koostööd Arktika riikide ja muude sidusrühmadega, et oma algatustele toetust saada;

AG.	arvestades, et enamik Arktika osalisi on oma strateegiaid ajakohastanud, võttes arvesse kiiresti muutuvat olukorda Arktikas ning piirkonna kasvavat majanduslikku ja geostrateegilist tähtsust;

Rahvusvaheline koostöö kui turvalise, stabiilse, jõuka, juurdepääsetava ja rahumeelse Arktika alustala

kinnitab veel kord, et Arktika on ELi kui Arktika sidusrühma ja üleilmse tegija jaoks strateegilise ja poliitilise tähtsusega, ning rõhutab ELi pühendumust olla vastutustundlik osaleja, kes soovib piirkonna pikaajalist kestlikku ja rahumeelset arengut, tehes täielikku koostööd rahvusvaheliste partneritega; peab väga oluliseks, et kõik sidusrühmad, sealhulgas EL ja selle liikmesriigid, tegutseksid rahumeelse ja tiheda rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö, teadusuuringute, heaolu ja väheste pingete säilitamise nimel Arktikas ning reageeriksid piirkonda kahjustavatele kliimamuutuste väga ärevust tekitavatele mõjudele ja tagajärgedele; on seisukohal, et Arktikal on keskne osa planeedi keskkonnatasakaalu säilitamisel, tunneb rahulolu, et piirkond on juba pikka aega olnud rahu ja viljaka rahvusvahelise koostöö koht, ning õnnitleb 25. aastapäeva puhul Arktika Nõukogu kui Arktika koostöö peamist foorumit, mis on tõestanud oma võimet säilitada konstruktiivne ja positiivne koostöövaim;

toetab ELi integreeritud Arktika-poliitika kolme alustala kehtivust, nimelt kaugeleulatuvat reageerimist kliimamuutustele ja Arktika keskkonna kaitsmist, kestliku arengu edendamist ja rahvusvahelise koostöö tugevdamist; rõhutab ELi tasakaalustatud Arktika-poliitika tähtsust ja on arvamusel, et ELil on ainulaadsed võimalused aidata kaasa liikmesriikide Arktika-poliitika koordineerimisele ja täiendamisele, ning rõhutab seetõttu vajadust ELi sise- ja välispoliitika suurema sidususe järele Arktika küsimustes; nõuab tungivalt, et EL kaasaks Arktika mõõtme oma valdkondlikku poliitikasse, kui see vajalikuks peaks osutuma;

rõhutab Arktika Nõukogu nende vaatlejaliikmete olulist rolli, kellel on märkimisväärne kogemus ja kes on pikka aega osalenud teaduslikus ja poliitilises koostöös Arktikas; väljendab sellega seoses heameelt vaatlejaliikmete ja Arktika Nõukogu eesistujariigi vahelise kestva dialoogi üle; toetab ELi taotlust saada Arktika Nõukogu täieõiguslikuks vaatlejaliikmeks ja julgustab Arktika Nõukogu liikmeid ELi taotlusele positiivselt vastama; rõhutab siiski, et EL on juba Arktika Nõukogu de facto vaatleja, kellel on võimalus osaleda ja anda oma panus samadel tingimustel kui teised vaatlejaliikmed;

rõhutab, et EL peab panustama Arktika mitmepoolsesse valitsemisse, edendama ressursside kestlikku kasutamist ning kaitsma ja säilitama Arktikat ühes selle elanikkonnaga; nõuab, et EL jätkaks teadmiste ja rahastamise kaudu oma panuse andmist Arktika Nõukogusse, suurendades oma osalust Arktika Nõukogu töörühmades ja selle mitmesugustes projektides; on veendunud, et põhjapiirkonda tuleks vaadelda osana ELi põhjanaabrusest, kaasates seda rohkem olemasolevatesse foorumitesse; rõhutab, et põhjamõõtme poliitika näol on tegemist piiriülese koostöö konstruktiivse areeniga, mida iseloomustab edukas valdkondliku koostöö mudel, milles EL panustab võrdselt ühisesse poliitikasse koos Venemaa, Norra ja Islandi ning teiste vaatlejaliikmetega; tunneb heameelt edasise praktilise koostöö üle paljudes valdkondades; rõhutab koostööd Barentsi piirkonna jaoks eriti olulistes küsimustes kohalike ning riiklike ja valitsusväliste osalejate vahel Barentsi Euro-Arktika Nõukogus, kus EL on täieõiguslik liige; märgib, et Barentsi Euro-Arktika Nõukogul on olnud oluline roll usalduse ja vastastikuse mõistmise loomisel põhjapiirkonnas, tõhustades samal ajal Arktika riikide vahelist koostööd; märgib, et EL peaks püüdma osaleda ka muudel poliitilistel foorumitel, mis on seotud Arktika arenguga;

tunneb heameelt käimasoleva ELi Arktika-poliitika ajakohastamise protsessi üle, mis peaks kajastama ELi huvi Arktika vastu ja mille raames tuleks tegeleda ühendprobleemidega, milleks on suurenenud rahvusvaheline tähelepanu ning piirkonna kliima-, keskkonna-, geopoliitilised ja geomajanduslikud muutused; on seisukohal, et poliitikas tuleks hõlmata uusi osalejaid, nagu Hiina, ning et Arktika julgeolekumõõdet tuleks käsitleda ELi ühises välis- ja julgeolekupoliitikas; on eriti veendunud, et sellesse tuleks lõimida terviklik lähenemisviis julgeolekule, mis peaks hõlmama eelkõige keskkonna ja tervishoiu mõisteid ning meresõidu turvalisuse küsimusi; märgib, et selline igakülgne ajakohastatud poliitika, mis põhineb kõigi liikmesriikide konsensusel, võimaldab ELil täita selles piirkonnas tõhusat, ennetavat ja kaugeleulatuvamat rolli, võttes arvesse Arktika kliimamuutustega seotud pakilisi probleeme ja kliimamuutuste kasvavat geopoliitilist tähtsust, kuid teenib ka ELi kodanike, peamiselt Arktikas elavate inimeste, ja eriti põlisrahvaste huve; rõhutab, et selline poliitika peab kajastama ELi ja Arktika suhete sise- ja välismõõdet ning hõlmama kestliku ühenduvuse mõõdet, et lahendada Arktika elanike peamisi probleeme, näiteks kvaliteetse internetiühenduse tagamine;

on seisukohal, et ELi uut Arktika-poliitikat tuleks kasutada laiemalt kui võimalust suurendada ELi kodanike, akadeemiliste ringkondade ja äriühingute teadlikkust ning kaasatust Arktika küsimustes; nõuab ühtse Arktika portaali loomist, mis hõlmaks kõiki ELi institutsioonide Arktika algatusi ja tegevusi;

märgib, et huvi Arktika ja selle ressursside vastu kasvab; on sügavalt mures kliimamuutuste kahjulike mõjude, eelkõige kiiresti sulava jää ja ressursside liigkasutamise pärast, millega luuakse uusi elemente ja reaalseid võimalusi majandusliku arengu teatud vormide jaoks ning mis häirivad jätkuvalt üha ebakindlamaid Arktika ökosüsteeme;

rõhutab, et rahvusvahelisel õigusel põhinev terviklik valitsemismudel on toonud kasu kõikidele Arktika riikidele ja piirkonnale tervikuna ning loonud piirkonnas etteaimatavust ja stabiilsust; rõhutab, et olemasolevad piirkondlikud struktuurid parandavad Arktika riikide vahelist usaldust ja koostööd; toonitab, et Arktika piirkonna riikide territooriumil esinevate probleemide lahendamise eest lasub esmane vastutus neil endil; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et välisjõud mõjutavad oluliselt piirkonna praeguseid ja tulevasi probleeme; kordab, et rahvusvaheline õigus on Arktika rahvusvahelisi suhteid reguleeriva õigusraamistiku nurgakivi, ning rõhutab UNCLOSi, eriti selle XV osa tähtsust kogu meretegevuse alusena seoses merendusalaste vaidluste rahumeelse lahendamisega ja mitmesuguste vaidluste lahendamise menetlustega Arktika mandrilava piiritlemiseks ja territoriaalmerega seotud Arktika-siseste suveräänsusküsimuste lahendamiseks; kordab oma nõuet, et EL ja liikmesriigid kannaksid tugevamat rolli rahvusvaheliste konventsioonide tõhusal rakendamisel, ja kutsub USAd üles UNCLOSi ratifitseerima; lisaks rõhutab UNCLOSi raames loodud rahvusvaheliste organite, sealhulgas mandrilava piirikomisjoni, Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu ning selliste platvormide nagu Arktika Nõukogu, Arktika piirkonna parlamendiliikmete konverentsi, Barentsi Euro-Arktika Nõukogu, põhjamõõtme poliitika ja ÜRO tähtsust ning on jätkuvalt pühendunud jõulisele ja aktiivsele osalemisele parlamentaarses koostöös Arktika küsimustes;

tunnistab Arktika riikide suveräänsuse staatust ja nende suveräänseid õigusi vastavalt rahvusvahelisele õigusele; on veendunud, et kolm aastakümmet kestnud rahumeelse koostöö saavutuste kaitsmine on väga oluline; rõhutab, et tuleks täielikult ära kasutada ELi suutlikkust pakkuda lahendusi võimalikele julgeolekuprobleemidele; rõhutab, et arvestades Arktika majandusliku, keskkonna- ja julgeolekualase arenguga seotud keeruliste ja omavahel seotud küsimuste paljusust, on piirkonna julgeolekuvajadusi käsitleva dialoogi pidamiseks vaja leida ülemaailmseid, piirkondlikke ja kohalikke toimumiskohti;

Kliimamuutused Arktikas

10.

väljendab sügavat muret valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ookeane ja krüosfääri muutuvas kliimas käsitleva eriaruande järelduste pärast, mille kohaselt on globaalne soojenemine toonud viimastel aastakümnetel kaasa krüosfääri laialdase kahanemise koos mandrijää ja liustike massilise kadumise, lumikatte ning Arktika merejää ulatuse ja paksuse vähenemise ning igikeltsa temperatuuri tõusuga; tunneb suurt muret rahvatervisele ja julgeolekule avalduvate tagajärgede pärast, mida põhjustab igikeltsa sulamine, mille alt paljastuvad bakterid ja viirused, mis on seal suikuvas olekus säilinud sajandeid või aastatuhandeid;

11.

rõhutab, et Arktikas kaob elurikkus muret tekitava kiirusega, ja väljendab sügavat muret IPBESi elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva ülemaailmse hindamisaruande tulemuste pärast; rõhutab, et elurikkuse vähenemine ei tulene mitte ainult kliimamuutustest, vaid ka süvamerekaevandamisest, millega IPBESi andmetel hakatakse Arktika piirkonna sulades tõenäoliselt üha laialdasemalt tegelema;

12.

on mures teadete pärast, et igikeltsa sulamisel vabanevad bakterid eraldavad kliimat kahjustavat süsinikdioksiidi ning võivad lisaks koos viirustega kujutada endast tõsist ohtu loomadele ja inimestele; märgib, et kliimamuutustel ja igikeltsa sulamisel on kahjulik mõju elamis- ja töötamisvõimele piirkonnas, kuna mõlemad on toonud kaasa olemasoleva taristu, teede ja hoonete hävimise või olukorra halvenemise ning tööstus- ja transpordiõnnetuste hulga järsu suurenemise, ning et samuti ohustavad need kultuuriobjekte ja inimkonna pärandisse kuuluvaid paiku ning põlisrahvaste eluviisi;

13.

rõhutab, et EL peaks edendama poliitikat, millega tagatakse, et keskkonnakaitsemeetmeid võttes arvestatakse Arktika piirkonna elanike (sealhulgas selle põlisrahvaste) huvidega piirkonna kaitsel ja arendamisel;

14.

nõuab tungivalt, et EL võtaks juhtrolli Arktika jaoks kaugeleulatuva kliima tegevuskava koostamisel, tegeledes kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmse vähendamise ja kliimamuutustega kohanemisega, toetades samal ajal uuenduslikke lahendusi Arktika jaoks;

Geopoliitiline areng Arktikas

15.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Arktika stabiilsust ei ole konfliktid muudes maailma piirkondades pikka aega suhteliselt mõjutanud, ning rõhutab, kui tähtis on vältida muude piirkondade geopoliitilisest arengust tulenevaid ülekanduvaid mõjusid Arktikas; märgib siiski, et julgeoleku- ja sõjaline olukord Arktikas on viimastel aastatel põhjalikult muutunud, ning tunnistab piirkonna strateegilist tähtsust; märgib, et ohutu, stabiilne, kestlik, rahumeelne ja jõukas Arktika täidab Euroopa laiema julgeoleku ja selle strateegilise konteksti jaoks otsustavat rolli; rõhutab lisaks, et sõjaline tegevus piirkonnas peab olema etteaimatav, läbipaistev ja seda tuleb teostada viisil, millega edendatakse julgeolekut ja stabiilsust, sest sagedasem militariseerimine koos halvenenud geopoliitiliste suhetega kogu maailmas võib kaasa tuua vahejuhtumeid ja suurendada julgeolekuohte; nõuab seetõttu tõhustatud piirkondlikku dialoogi, piiriülest koostööd ja vaoshoitust sõjalises valdkonnas ning julgustab läbirääkimiste protsessi edendavaid ja usaldust suurendavaid meetmeid, mille siht on saavutada pikaajaline eesmärk vähendada piirkonnas kaitseotstarbelist varustust;

16.

võtab teadmiseks Vene Föderatsiooni erilise geograafilise olukorra, mille territoriaalmeri ja majandusvööndid ületavad tunduvalt kõigi teiste Arktika riikide omi; rõhutab sellega seoses, et Venemaa spetsiifilised geograafilised iseärasused muudavad selle vaikimisi koostööpartneriks, kuid suurendavad ka tema vastutust;

17.

võtab teadmiseks Arktika silmapaistva koha kõigi piirkonna tegevuses osalejate sõjalistes strateegiates ja nõuab tungivalt, et nad järgiksid oma Arktika-poliitika rakendamisel täielikult rahvusvahelist õigust; väljendab sügavat muret Venemaa järkjärgulise sõjalise ülesehituse pärast, mis on olnud Arktika riikide hulgas kõige ulatuslikum ning hõlmab juurdepääsu ja tegevuse takistamise (A2/AD) võimete arendamist ning merepõhiste tuumajõudude ja jäämurdjate laevastiku taasaktiveerimist ja taastamist, millest osa kavatseb Venemaa varustada tiibrakettide ja elektrooniliste sõjapidamissüsteemidega; on seisukohal, et selline tegevus ei ole õigustatud kohapealse sõjalise olukorraga ja ületab oluliselt seaduslikke kaitse-eesmärke, peegeldades seega Venemaa tahet saavutada piirkonnas strateegiline sõjaline üleolek, mis tooks kaasa ebastabiilsuse ja suurenenud vastasseisu ohu ning kalduks kõrvale 1987. aasta Murmanski algatusest, mille eesmärk oli muuta Arktika rahvusvaheliseks rahualaks; nõuab tungivalt, et ümbritsevad riigid ei ehitaks sõjaliste jõududega kaitstud sõjalisi ega teaduslikke eelposte;

18.

peab kahetsusväärseks, et Venemaa on selle asemel, et rõhutada koostööst tulenevaid eeliseid, võtnud Arktika suhtes vastu palju konkureerivama, isegi vastandliku vaatenurga, pidades Arktikat sõjalise, territoriaalse ja majandusliku laienemise sfääriks ning oma suurte võimuambitsioonide areeniks;

19.

kutsub kõiki Arktika riike üles alustama konstruktiivset ja vastastikku kasulikku dialoogi kõikides küsimustes, alates keskkonnakaitsest kuni majandusliku arengu ja sõjaliste operatsioonideni; rõhutab, et ELil ja Venemaal on olulised ühised huvid mitmetes Arktikaga seotud valdkondades, sealhulgas meresõidu turvalisuse ja piiriülese keskkonnaalase koostöö alal; rõhutab siiski, et konstruktiivne koostöö peaks olema kooskõlas valikulise kaasamise põhimõttega, sealhulgas kliima- ja keskkonna valdkonnas, ning sellega ei tohiks ohtu seada sanktsioonide ja piiravate meetmete eesmärki, mis võeti vastu Venemaa valitsuse tegevuse tõttu mujal maailmas, ning peaks vastama Venemaa Föderatsiooni suhtes kehtestatud ELi strateegiale; märgib, et Arktika Nõukogu tuleks käsitleda platvormina Venemaaga avatud dialoogi pidamiseks ja selle jätkamiseks küsimustes, mis on ka ELi jaoks olulised;

20.

on seisukohal, et EL peab hoolikalt jälgima asjaolu, et Hiina kaasab Arktika oma majandusliku arengu programmidesse, eesmärgiga integreerida Arktika Põhja-meretee oma algatusse „Üks vöönd, üks tee“ (nn polaarsiiditee), ning et liit peab seda oma ajakohastatud Arktika-poliitikas silmas pidama, kuna see seab kahtluse alla igasuguse idee, et Arktikat võiks käsitleda iseseisva piirkonnana, mis on kaitstud üleilmse geopoliitika eest; märgib sellega seoses, et Hiina investeerib Arktika teadusuuringutesse, uutesse jäämurdjatesse ja strateegilistesse taristuprojektidesse, mis meenutab seda, kuidas riik tegutseb mujal maailmas, ning tuletab meelde, et EL peaks vältima selles valdkonnas olulise maa-ala kaotamist kolmandatele riikidele; väljendab muret Hiina katsete pärast investeerida Põhja-meretee sadamatesse ja omandada kaevandamisõigusi muu hulgas selleks, et kindlustada oma kohalolek Arktikas, ning nõuab tungivalt, et Arktika riigid kontrolliksid põhjalikult välisinvesteeringuid oma strateegiliselt olulistesse üksustesse ja taristutesse;

Meresõiduvabaduse tagamine

21.

tunneb heameelt IMO polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvahelise koodeksi (polaarkoodeks) vastuvõtmise ja jõustumise üle 1. jaanuaril 2017;

22.

nõuab, et hinnataks IMO polaarkoodeksi ning SOLASe ja MARPOLi konventsioonide standardite ja kohustuste rakendamist, et teha kindlaks, kas Arktikas tegutsevad üksused on neid täiel määral rakendanud, ning et tuvastada lüngad ja nõrkused, millega tuleb edaspidi tegeleda; nõuab tungivalt, et kõik Arktika rannikuäärsed riigid võtaksid kiiresti vajalikud meetmed polaarkoodeksi täielikuks jõustamiseks; julgustab SOLASega hõlmamata laevu neid ohutusmeetmeid vabatahtlikult rakendama ning järgima muid meetmeid ja juhiseid turvaliseks ja keskkonnasõbralikuks navigeerimiseks ja tegutsemiseks Arktikas;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma aktiivsemat rolli selliste rahvusvaheliste konventsioonide tõhusa rakendamise edendamisel nagu Pariisi kokkulepe, Minamata elavhõbedakonventsioon, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, Göteborgi protokoll, Stockholmi konventsioon, polaarkoodeks, Århusi konventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon;

24.

nõuab tungivalt jagatud vastutuse võtmist inimelude ohutuse eest merel ja polaarkeskkonna kestlikkuse eest, kuna polaarlaevanduse maht järgnevatel aastatel kasvab ja selle olemus mitmekesistub; tunneb sellega seoses lisaks polaarkoodeksile heameelt ka laevaliikluse korraldamise meetmete üle, mille eesmärk on vähendada vahejuhtumite riski, ning keelualade üle, et tõsta meresõiduohutuse taset ning kaitsta habrast ja ainulaadset keskkonda; rõhutab ELi ja selle liikmesriikide rolli konfliktide ennetamisel ja lahendamisel Arktikas, aidates luua tsiviiljulgeoleku mehhanisme ja tõhustades kriisiohjevõimet ning otsingu- ja päästetaristuid; rõhutab, et EL saab tänu oma laevandus- ja navigeerimisalasele suutlikkusele ja teadlikkusele jagada oskusteavet meresõidu turvalisuse ja ohutuse valdkonnas; tunnistab, et otsingu- ja päästeoperatsioonide valdkonnas on juba tehtud märkimisväärset piiriülest koostööd; ergutab ELi suurendama Arktika Nõukogus, Arktika rannikuvalve foorumis ja Barentsi Euro-Arktika Nõukogus oma panust hädaolukordade ennetamisse, nendeks valmisolekusse ja katastroofidele reageerimisse; märgib siiski murega arenevat ja kiiresti kasvavat laevaliiklust ning energeetikaga seotud kaevandamist Põhja-mereteel, mis on tekitanud geopoliitilisi pingeid ja keskkonnaprobleeme; märgib eelkõige Venemaalt ja Hiinast tulenevat kasvavat majanduslikku huvi Põhja-meretee arendamise vastu vahendina, mis hoogustab majanduskasvu ja kujutab endast ülemaailmselt konkurentsivõimelist riiklikku transpordivõrku; võtab teadmiseks ulatuslike energiaprojektide arendamise, nagu Venemaa ja Hiina praegune koostöö Jamali veeldatud maagaasi projekti ja Arktika veeldatud maagaasi 2. projekti valdkonnas, ning on mures seetõttu, et sellised projektid suurendavad märkimisväärselt tarnemahtu Põhja-meretee kaudu ja avaldavad olulist survet juba ohustatud Arktika ökosüsteemile;

25.

tunnistab, et Venemaal on suur arvuline eelis ja et Hiina on välja töötanud jäämurdjate programme, ning julgustab liikmesriike ja teisi partnerriike parandama selles valdkonnas oma suutlikkust; on seisukohal, et EL peaks edendama enamate jäämurdjate ja jääkindlate laevade ehitamist ja kasutuselevõttu ELi lipu all;

26.

rõhutab vajadust tõhustada Arktika piirkonnas mereseiret ja teabevahetust; toetab lisainvesteeringuid kosmoseseiresse ja -navigatsiooni Copernicuse ja Galileo satelliidivõrkude kaudu, samuti kohapealsesse teabesse Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgust, et parandada hädaolukordadele reageerimist, ohutut navigeerimist ja teadmisi kliimamuutustest; märgib, et suurenev inimtegevus selles piirkonnas, sealhulgas kasvav turism, tekitab tõsist muret inimeste turvalisuse pärast, eelkõige karmide ilmastikutingimuste ning piiratud otsingu- ja päästevõime tõttu; on arvamusel, et rahvusvaheline koostöö ning tihe partnerlus sõjalise, avaliku ja valitsusvälise sektori vahel on olulised selleks, et tagada piirkonnas piisav kodanikukaitse; rõhutab, et on vaja edendada ja vahetada otsingu- ja päästetegevuse parimaid tavasid ning aidata ühisõppuste kaudu suurendada otsingu- ja päästeüksuste koostalitlusvõimet; soovitab liikmesriikidel kaaluda uute alalise struktureeritud koostöö projektide loomist, milles keskendutakse näiteks otsingu- ja päästetöödele või keskkonnaprobleemidele reageerimisele ning mille eesmärk on suurendada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika suutlikkust Arktikas; innustab ELi ja liikmesriike viima ellu õppusi, milles matkitakse, kuidas kodanikukaitse mehhanismi Arktikas laialdaselt rakendada;

27.

rõhutab, et on äärmiselt oluline austada Arktikas täielikult välisriikide laevade õigusi, mis tulenevad ÜRO mereõiguse konventsioonist, eelkõige selle artiklitest 17–21 ja 37–41, sealhulgas rahumeelse läbisõidu õigust, transiidiõigust ja meresõiduvabadust; peab kahetsusväärseks Venemaa tegevust, millega piiratakse navigatsiooniõigusi Põhja-mereteedel, määrates need oma täieliku suveräänse kontrolli all olevateks siseveteks, luues marsruudil regulatiivseid ja haldustõkkeid välisnavigatsioonile, kehtestades nõude saada Venemaa luba oma majandusvööndisse ja territoriaalvetesse sisenemiseks ja nende läbimiseks ning jättes sätestamata sõnaselge erandi suveräänsetele puutumatutele laevadele; rõhutab, et kõik meresõiduvabadust piiravad meetmed peaksid olema kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni ja rahvusvahelise tavaõigusega; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles järgima ÜRO mereõiguse konventsioonis kodifitseeritud nõudeid ning täitma kohustusi, mis on võetud, ühinedes ÜRO Peaassamblee iga-aastaste üleskutsetega, et osalisriigid viiksid oma merendusalased nõuded vastavusse ÜRO mereõiguse konventsiooniga;

28.

rõhutab, et põhjapoolsete transporditeede arendamine peaks olema kestlik ja aitama kaasa üleminekule keskkonnasäästlikumale majandusele; märgib, et eelkõige uued põhjapoolsed raudteeühendused ergutaksid Põhjamaade ja Balti riikide majandust ning parandaksid põhja-lõuna suunal turulepääsu; kutsub seetõttu komisjoni üles tegelema põhjamõõtme transpordiküsimustega ja leidma võimalusi põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerluse (NDPTL) raames; rõhutab, et põhjamõõtme poliitika piirkonnas on vaja paremaid sidemeid, et piirata ääremaastumise ohtu ja tagada ühenduvus vastusena üleilmsele arengule;

Kestlik areng ja strateegiliste ressursside kasutamine

29.

rõhutab, et Arktika on ELi energiajulgeoleku seisukohalt väga oluline, nõuab tungivalt, et energiaressursse kasutataks Arktikas kestlikult ja teaduspõhiselt, ning rõhutab vajadust tõhusama ELi taastuvenergia ja energiatõhususe poliitika järele, mis vähendaks märkimisväärselt liidu sõltuvust välistest allikatest ja parandaks sel viisil liidu julgeolekupositsiooni; rõhutab, et on vaja võidelda kliimamuutuste vastu, järgides Pariisi kokkuleppe eesmärke;

30.

märgib, et kliimamuutuste ja sellest tuleneva jää vähenemise tõttu muudab Arktika tohutute süsivesinikuvarude kättesaadavuse suurendamine piirkonna geostrateegilist tähtsust, millel võivad olla tagajärjed rahvusvahelisele stabiilsusele; kutsub piirkonna riike üles jätkama praeguste või tulevaste Arktika loodusvaradele juurdepääsu puudutavate konfliktide lahendamist konstruktiivse dialoogi teel kooskõlas rahvusvahelise õigusega, nimelt ÜRO mereõigusega, ja 2008. aasta Ilulissati deklaratsiooni vaimus;

31.

tunnistab keskkonnariski, mida kujutab endast nafta- ja gaasi kasutamine Arktikas; rõhutab, et Arktika majanduslikus arengus, eelkõige loodusvarade uurimisel ja kasutamisel Arktikas, tuleks järgida rahvusvahelist õigust ning asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja õigusnorme ning olla kooskõlas rangete ettevaatusabinõusid käsitlevate keskkonnastandarditega, ning nõuab piirkonna uute süsivesinikuvarude uurimise ja kasutamise suhtes rangete nõuete kehtestamist; on sellega seoses mures eelkõige Venemaa ja teiste riikide eraettevõtjate püüdluste pärast viia ellu kaugeleulatuvaid ja väga mõjukaid kasutusprojekte, nende keskkonnamõju asjakohaselt hindamata; nõuab tungivalt, et kõik Arktika riigid tagaksid sellest tulenevalt kõigi kasutusprojektide keskkonnamõju asjakohase eelhindamise, ning rõhutab regulatiivsetest standarditest kinnipidamise tähtsust;

32.

rõhutab, et Arktikas peaks olema peamine eesmärk keskkonnakaitse ja inimtegevusest tingitud reostuse ohjamine; soovitab hoiduda Arktika ressursside kasutamisest, kui on teaduslikult tõestatud, et see kahjustab pöördumatult Arktika ökosüsteemi ja omab ka kaugemale ulatuvat mõju;

33.

väljendab heameelt Arktika Nõukogu töö üle Arktika reostuse vastu võitlemisel ning nõuab, et EL täidaks selles valdkonnas aktiivset rolli ja pakuks abi;

34.

on väga mures hiljutise keskkonnakatastroofi pärast, mille põhjustas Norilsk Nickel ja mis tõi kaasa seni suurima naftalekke Arktika polaarpiirkonnas, aga ka mürgise reovee tekke, mis pumbatakse settebasseinist tundrasse, ning muud lekked, mis on küll korrapärased, kuid mida ametlikus statistikas ei kajastata; väljendab heameelt kohtuotsuste üle ettevõtet trahvida, kuid väljendab samal ajal muret ajakirjanike ja ekspertide piiratud juurdepääsu pärast õnnetuspaikadele ning kutsub Venemaa ametiasutusi üles töötama välja läbipaistvad ja tõhusad menetlused sellistest keskkonnakatastroofidest teatamiseks ja nende jälgimiseks; peab kahetsusväärseks, et sellised õnnetused toimuvad sageli põlisrahvaste maadel, mistõttu ei saa nad jätkata oma traditsioonilist eluviisi; nõuab, et EL toetaks keskkonnakaitsjaid ja ajakirjanikke, kes selliseid juhtumeid uurivad, ning kasutaks oma ressursse, nagu Copernicuse programm, et jälgida sellist saastet Arktikas ning hinnata põhjalikult, millised on ökoloogilised ja inimesi mõjutavad tagajärjed, kui tegevus on suunatud üksnes tulu saamisele; ergutab koostööd Arktika riikidega, et töötada välja kiired reageerimise süsteemid keskkonnakatastroofide, eelkõige naftareostuse reaalajas ohjamiseks;

35.

peab kahetsusväärseks, et Venemaa ettevõtjad vähendavad jätkuvalt oma investeeringuid keskkonnakaitsesse ja tootmisrajatistesse, viies need miinimumini, et saada maksimaalne kasum võimalikult kiiresti, mille tulemusena heidetakse pidevalt atmosfääri mürgiseid aineid, mis on laastanud mitte ainult keskkonda, vaid hävitanud ka enamiku Arktika linnadest, näiteks Norilski, muutes need maailma kõige saastatumateks linnadeks;

36.

on seisukohal, et Arktikal peaks olema Euroopa tooraineliidus keskne roll, suurendades Euroopa kriitilise tähtsusega mineraalide toodangut, vähendades sõltuvust Hiinast haruldaste muldmetallide osas ja arendades keskkonnahoidliku majanduskasvu võimalusi, mis on otsustava tähtsusega keskkonnahoidliku tehnoloogia edasiarendamisel ja võitluses kliimamuutuste vastu, mis kujutab endast piirkonda peamist ohtu; on seisukohal, et kohalike ametiasutuste otsused maavarade kaevamise kohta tuleks teha läbipaistvalt; tunneb heameelt Euroopa Arktikas tehtud algatuste üle kestlikuks kaevandamiseks ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks maailma esimese fossiilkütusevaba rauatootmise projekti „HYBRIT“ üle, võttes arvesse kasvavat nõudlust terase järele ja üha rohkem elektrit tarbiva ühiskonna vajadusi;

37.

märgib, et Arktikas leidub rikkalikult maavarasid, ja rõhutab, et Euroopa Arktika kannab olulist rolli ELi toorainega varustamises, muu hulgas oluliste ressursside, tehnoloogia ja oskusteabe pakkujana, mis on vajalikud digi- ja roheüleminekuks; märgib, et enamik ELi kriitilise tähtsusega tooraineid asub Arktikas ning et see asjaolu võiks nõuetekohase ja kestliku haldamise korral tugevdada ELi strateegilist sõltumatust; võtab teadmiseks asjaolu, et üks teguritest, miks Peking soovib saada kontrolli Arktika varude üle, on soov säilitada valitsev seisund elutähtsate ressursside ja kujunemisjärgus tehnoloogiate põhikomponentide tarneahelates;

38.

nõuab, et Arktikas suurendataks juurdepääsu digitaristule, edendades sellega ettevõtlust ja innovatsiooni ning aidates mitmekesistada majanduslikku arengut; rõhutab, kui oluline on edendada taastuvenergia kasutamist Arktika äärealastes kogukondades; julgustab jätkama tööd Arktikas uuenduslike energialahenduste ja nendega seotud võimsuse ülesehitamisega, mille eesmärk on ennetada kliimamuutusi, võttes arvesse ühiskonna vajadusi; rõhutab Atlandi ookeani põhjaossa paigaldatud üle 95 % rahvusvahelisest telekommunikatsioonisidest edastavate merealuste telekommunikatsioonikaablite strateegilist tähtsust; kordab veelkord tugevama Atlandi-ülese koostöö tähtsust merealuste kaablitega seonduvat reguleerivate rahvusvaheliste juriidiliste dokumentide, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni kaitsmisel ja nendest kinnipidamise tagamisel; rõhutab Arktika rolli Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia vahelise digitaalse ühendatuse klimatoloogilises ja geograafilises konkurentsieelises ning selle rolli andmete säilitamise paiknemiskeskusena; märgib, et uued nn digitaalsed kiirteed peaksid laiendatud kiudoptilise kaabelsüsteemi ja taristu abil pakkuma Arktika kogukondadele ka paremat digitaalset ühendatust, samuti tervishoiualast tuge ja sotsiaalteenuseid (nt kaugtervishoiuteenused), e-haridust ning üldist lihtsamat juurdepääsu maailmamajandusele;

39.

tunnistab, et Arktika piirkonda tehakse liiga vähe investeeringuid; on veendunud, et EL saab Arktika kogukondadele kasulikule majanduslikule, sotsiaalsele ja kestlikule arengule kaasa aidata, eelkõige energeetika, transpordi ja taristu valdkonnas; on seisukohal, et Arktika piirkonnas asuvad innovaatilised tööstusharud, mis on kestliku arengu jaoks olulised;

40.

rõhutab, et suurte vahemaade, hõredalt asustatud alade, karmi kliima ja demograafilise tasakaalustamatuse tõttu on väga oluline suurendada kogukondade ühenduvust, juurdepääsetavust ja integratsiooni, investeerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning transporditaristusse (raudtee-, mere-, maismaa- ja õhutransport), et parandada tootlikkust ja kaubandust nii Arktikas kui ka mujal; usub, et paremad transpordivõimalused ja lairibaühendus suurendaks ka piiriülese tööjõu, üliõpilaste liikuvuse ja koostöö edasise laiendamise võimalusi; rõhutab selliste kohapõhiste vahendite kasulikkust nagu aruka spetsialiseerumise strateegiad ja territoriaalne koostöö spetsiaalselt Arktikale mõeldud kestlike investeeringute väljatöötamiseks, ning on veendunud, et neid ELi poliitikavaldkondi tuleks edasi arendada ja siduda ELi Arktika-poliitikaga; nõuab spetsiaalse investeerimisplatvormi loomist, mis hõlbustaks tihedamat majanduskoostööd ELi ja Arktika riikide majanduse vahel, koostöös Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga;

41.

märgib erasektori rolli Arktika jaoks kestlike lahenduste väljatöötamisel; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa ettevõtjate investeeringuid sellistes olulistes sektorites nagu taastuvenergia tootmine, logistika ja elektrivõrgu arendamine, määrates samas kindlaks investeerimisvõimalused ELi investeerimis- ja rahastamisvahendite raames, et hõlbustada Euroopa ettevõtjate juurdepääsu Arktika turule; rõhutab, kui tähtsad on kaubandus ja investeeringud Arktika digitaristusse, innovatsiooni ja majanduslikku arengusse tihedamas koostöös valitsuste, akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahel; nõuab, et EL vähendaks tehnilisi kaubandustõkkeid ja tugevdaks koostööd ettevõtjate esindajatega, ning julgustab Arktika Majandusnõukogu veelgi rohkem toetama; nõuab kindlalt, et ELis asuvad või tegutsevad ettevõtjad järgiksid rangelt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid kogu oma äritegevuses ja suhetes Arktika piirkonnaga ning tagaksid tulemuslikud inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse menetlused; kutsub neid üksusi üles tagama menetluste kõigis etappides tõhusad, sisulised ja teadlikud konsultatsioonid nii mõjutatud kui ka võimalikult mõjutatud sidusrühmadega, sealhulgas põlisrahvastega; rõhutab, et majandustegevus Arktikas peaks olema kestlik ning et kõnealuses tegevuses tuleks võtta arvesse selle keskkonnamõju, eelkõige kliimamuutustele, ja sotsiaalset toimet; rõhutab, et on vaja veelgi edendada kestlikku piirkondlikku arengut, millest saaksid kasu Arktikas elavad inimesed, vähese CO2 heitega tegevust, teadmisi ja ringmajandust;

42.

toetab üldjuhul Põhja-Jäämere keskosa kalanduskokkuleppes väljendatud seisukohta, et loodusvarasid tuleks kasutada üksnes siis, kui on piisavalt kindel, et sellega ei kahjustata keskkonda, ning rõhutab arktilise ja subarktilise kalapüügi kõigis etappides ettevaatusprintsiibi rakendamise tähtsust; rõhutab, kui olulised on kalavarude majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, et tagada pikaajaline kestlikkus; märgib, et Arktika rannikuriigid on Arktikas toimuva tegevuse haldamise raamistikus kokku leppinud, kohustudes muu hulgas lahendama kattuvaid nõudeid merealadele; väljendab toetust olemasolevatele piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele ning kalanduse, tarnete ja merekeskkonnaga seotud ülemaailmsetele kokkulepetele; rõhutab, et EL peaks olema ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt kaasatud kalavarude majandamisse;

43.

märgib, et EL saab suure osa oma imporditavast kalast Arktikast, ning on teadlik, et kalandusega seotud vaidlused tõenäoliselt suurenevad, muu hulgas seetõttu, et mõnes piirkonnas on kalavarud vähenenud ja kalad rändavad teistesse piirkondadesse, mis on osaliselt tingitud kliimamuutustest; tunneb sellest tulenevalt heameelt Põhja-Jäämere keskosa kalanduskokkuleppe allkirjastamise üle, mille eesmärk on saavutada Arktikas kestlik areng ja millega rakendatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele Põhja-Jäämere keskosa avamerel, ning nõuab selle kiiret jõustumist; tunnistab Oslo deklaratsiooni tähtsust Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva siduva kokkuleppe saavutamisel; väljendab heameelt, et delegatsioonidesse oli kaasatud põlisrahvaste organisatsioonide esindajaid; peab siiski kahetsusväärseks, et nende ja valitsusväliste organisatsioonide osalemine oli üksnes vaatluspõhine;

Kasu kohalikele kogukondadele ja põlisrahvaste õiguste kaitsmine

44.

tunneb heameelt saavutatud tulemuste üle, kuid tuletab meelde, et enamikus Põhjamaades on Arktika keskmised näitajad riigi keskmistest madalamad, mis puudutab vaesust, madalat eeldatavat eluiga ning väga piiratud majanduslikku ja inimarengut; on teadlik, et tehnoloogilised ja kliimamuutused mõjutavad põlisrahvaste traditsioonilist eluviisi, ning kordab seetõttu oma üleskutset kaasata aktiivselt kõik Arktika kogukonnad ja elanikud ning eriti põlisrahvad, kellel on kohalikud ja praktilised teadmised, arenguvalikuid puudutavatesse otsustusprotsessidesse; toetab sellega seoses kindlalt põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni artikli 19 täielikku ja tõhusat rakendamist, eriti seoses vajadusega saada põlisrahvaste vaba, eelnev ja teadlik nõusolek enne neid mõjutada võivate õiguslike või haldusmeetmete vastuvõtmist ja rakendamist või arenguprojektide käivitamist;

45.

tunnistab, et jää sulamise ja leebemate temperatuuride toimel on põlisrahvad sunnitud ümber asuma ja seetõttu ohustavad need põlisrahvaste eluviisi; võtab teadmiseks Arktika piirkonna suveräänsete õiguste ja kohustustega valitsuste ja elanike soovi jätkata kestlikku majanduslikku arengut, kaitstes samal ajal põlisrahvaste elatise saamise traditsioonilisi allikaid ning Arktika väga tundlikke ökosüsteeme, võttes arvesse nende kogemust piirkonna mitmesuguste ressursside säästval kasutamisel ja arendamisel;

46.

rõhutab vajadust tagada põlisrahvaste kultuuri, traditsioonide ja keelte säilimine ning luua selleks suutlikkuse suurendamise programme, et suurendada teadlikkust põlisrahvaste mitmekesisusest, ajaloost ja õigustest mitte ainult noorte põliselanike, vaid ka mittepõliselanike hulgas kogu piirkonnas; kutsub ELi delegatsioone Arktika riikides üles alustama põlisrahvastega riiklikul ja piirkondlikul tasandil tegelikku ja kaasavat dialoogi ning tegutsema põlisrahvaste küsimuste kontaktasutustena; rõhutab, et nende ELi delegatsioonide töötajad peavad olema hästi teadlikud põlisrahvaste õigustest, mida on kinnitatud põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis; tunneb heameelt põlisrahvaste õiguste üha suurema tunnustamise üle ELi välispoliitikas; nõuab selles valdkonnas ELi Arktika-sisese ja -välise poliitika vahelist suuremat sidusust;

47.

kordab oma üleskutset kaasata kõik Arktika elanikud, kellel on kohalikud ja praktilised teadmised, ja eelkõige põlisrahvad aktiivselt arenguvalikuid puudutavatesse otsustusprotsessidesse;

48.

peab kahetsusväärseks Venemaa valitsuse püüdlusi kodanikuühiskonda alla suruda, millel on põlisrahvastele väga kahjulik mõju, piirates nende esinduste ja partnerluste autonoomiat rahvusvahelistel foorumitel ning takistades juurdepääsu välisrahastamisele; märgib, et sarnased probleemid puudutavad ka teisi valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaaktiviste;

49.

märgib, et kogu tegevus Arktika piirkonnas, sealhulgas Arktika loodusvarade majandamine ja kestlik kasutamine, peaks järgima põlisrahvaste ja teiste kohalike elanike õigusi ning olema neile kasulik; pooldab sellega seoses tugevamat sidet Arktikas tegutsevate ettevõtete ja kohalike kogukondade vahel, et luua majandus- ja teadusvõimalusi ning töökohti ning edendada ressursside kestlikku arengut, ning toetab selliste standardite rakendamist nagu Arktika investeerimisprotokoll ja ÜRO algatus Global Compact; tuletab meelde olemasolevaid rahvusvahelisi õigusakte, millega kehtestatakse riikide jurisdiktsioonid, õigused ja kohustused loodusvarade majandamiseks ja kestlikuks kasutamiseks, ning nõuab nende õigusaktide jätkuvat täielikku järgimist; rõhutab, kui oluline on tagada inimestevaheline koostöö, juurdepääs haridusele ja ettevõtlusvõimalustele ning noorte toetamine Arktikas;

50.

rõhutab, kui oluline on tegeleda kohaliku elanikkonna püüdluste, vajaduste ja probleemidega, eelkõige seoses inimestevahelise koostöö, ühendatuse, internetile juurdepääsu, hariduse, tervishoiu ja tööhõivega, eelkõige noorte ja tõrjutud rühmade puhul; rõhutab vajadust lisada ajakohastatud Arktika-poliitikasse kaugeleulatuv sooline mõõde; nõuab selliste programmide nagu „north2north“ ja muude liikuvusprogrammide rahastamist, mis on suunatud eelkõige Arktikas elavatele noortele, ning suurema toetuse ja vahendite pakkumist, et aidata Arktika elanikkonnal kohaneda kliimamuutustest tulenevate põhjalike muudatustega;

51.

kordab oma üleskutset kõigile ülejäänud liikmesriikidele ratifitseerida viivitamata ILO konventsioon nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta;

Teadus ja teadmised

52.

kutsub Arktika riike üles täitma oma kohustusi, mis tulenevad bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist, eelkõige seoses in situ säilitamisega; kutsub kõiki osalisriike üles tagama, et Arktika põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad kaasatakse asjaomaste rahvusvaheliste kliima- ja elurikkuse diplomaatiafoorumite aruteludesse ja otsustusprotsessidesse; toetab põlisrahvaste soovitust saada oma kestliku kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise algatuste jaoks otsene juurdepääs Rohelise Kliimafondi (GCF) rahalistele vahenditele;

53.

rõhutab ELi ja selle liikmesriikide olulist panust polaarteadusesse, mis on vajalik kliimamuutuste üleilmse ja kohaliku mõju mõistmiseks, ning teadmiste tähtsust Arktika poliitiliste otsuste ja kestliku arengu alusena; kordab Arktika piirkonna parlamendiliikmete 14. konverentsil tehtud üleskutset tugevdada teadmistebaasi ja parandada teaduskoostööd uue rahvusvahelise polaaraasta algatusega; toetab rahvusvahelisi jõupingutusi Arktika mõõtmega teaduse, teadmiste ja innovatsiooni valdkonnas ning Arktika teadusuuringute alast koostööd, näiteks rahvusvahelise Arktika teaduskoostöö edendamise lepingu sõlmimist ja rakendamist;

54.

märgib, et EL on olnud Arktika-alaste teadusuuringute oluline rahastaja selliste programmide kaudu nagu „Horisont 2020“; rõhutab vajadust suurendada ELi rahastust Arktikaga seotud teadus- ja arendustegevusele; nõuab Arktikale suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni suuremat nähtavust ja koordineeritust, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ raames; kutsub komisjoni üles esitama põhjaliku ülevaate ELi rahalistest vahenditest, mis on eraldatud sellele piirkonnale ja ELi horisontaalsete programmide Arktika-osadele, ning nõuab tungivalt, et EL rakendaks Arktika jaoks suurte sihtidega, tulevikku suunatud ja keskkonnasäästlikku investeerimiskava; on seisukohal, et sellise kava põhjal tuleks suurendada rahastamist keskse tähtsusega valdkondades, nagu teadusuuringud, ja eraldada rohkem vahendeid Arktika teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele, kosmosetööstusele, digi- ja transporditaristule, kosmosetehnoloogiale, kestlikule laevandusele, tooraine kestlikule kaevandamisele ja töötlemisele, taastuvenergiale ning muudele vähese CO2 heitega tegevustele ja turismile; toonitab vajadust tõhustada olemasolevate rahastamisvahendite vahelist sünergiat, et vältida võimalikku dubleerimist ja suurendada maksimumini ELi sise- ja välisprogrammide vahelist koostoimet;

55.

märgib, et Arktika pakub innovatsiooniks ja ressursside kestlikuks kasutamiseks tohutuid võimalusi, mida saab seejärel rakendada kogu maailmas, olles katselavaks geotermilistele, tuule- ja hüdroprojektidele, terase süsinikuvabale tootmisele ning keskkonnasäästlikumate patareide ja akude tootmisele; tunnustab panust, mida ELi kosmoseprogrammid (nt Copernicus, Galileo, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem ja satelliitside) annavad Arktika keskkonna-, mere- ja inimohutusse ning -julgeolekusse, mis võimaldab muu hulgas jälgida jää muutusi, majandada säästvalt mereressursse, avastada reostust, anda hädaolukorra hoiatusi, tuvastada ja jälgida liikumist merel ning osutada otsingu- ja päästeteenuseid; toetab pidevaid investeeringuid nende võimete arendamisse ja soovitab neid Arktikas rakendada koostöös ELi ja/või NATO liikmesriikidest Arktika riikidega ja nende juhtimisel;

Rohkem ELi Arktikas, rohkem Arktikat ELis

56.

väljendab heameelt Arktika küsimuste erisaadiku ametikoha loomise üle 2017. aastal; toetab praeguse erisaadiku mandaadi pikendamist ja tunnustab tema tehtud tööd; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles parandama teenistustevahelist koostööd ja sidusust Arktika eri programmide ja investeeringute vahel ning nõuab tungivalt, et need eraldaksid piisavalt vahendeid, mis kajastaksid ELi Arktika-poliitika eesmärke; nõuab tungivalt, et komisjon looks konkreetse töörühma, mis tegeleks igakülgselt Põhja-Euroopa ja Arktika küsimustega; märgib, et ELi sisemist koordineerimist Arktika küsimustes tuleks tugevdada nii komisjoni töörühma tasandil kui ka asjaomaste ELi asutuste vahel; julgustab komisjoni, et ta usaldaks Arktika-poliitika koordineeriva rolli ühele oma asepresidentidest, et vältida pädevuste dubleerimist; kutsub nõukogu üles looma Põhja-Euroopa ja Arktika töörühma ning Euroopa välisteenistust looma oma struktuurides samalaadse üksuse; on arvamusel, et Euroopa Parlamendi rolli ELi Arktika-poliitika kujundamisel ja elluviimisel tuleks tugevdada ning et Arktikale tuleks parlamendis rohkem tähelepanu pöörata, luues selleks muu hulgas spetsiaalselt määratud parlamentidevahelise delegatsiooni, kes vastutab konkreetselt Arktika piirkonna koostöö eest; nõuab laiemat arutelu Arktika küsimuste üle muudes ELi institutsioonides ja liikmesriikides;

57.

on veendunud, et ELi uue Arktika-poliitika üle peetavat konsultatsiooniprotsessi tuleks kasutada ELi praeguste poliitikameetmete tõhususe hindamiseks;

58.

on seisukohal, et EL kui ülemaailmne osaleja peaks aktiivselt osalema poliitilises dialoogis, reageerima Arktika kasvavale strateegilisele tähtsusele ning jätkama tunnustatud ja usaldusväärse osalejana Arktikas oma rolli täitmist, järgides olemasolevate Arktika nõuandefoorumite ainulaadset kogumit ja edukaid juhtimisraamistike mehhanisme; usub, et EL võib olla aus vahendaja piirkondliku stabiilsuse ja heaolu edendamisel; kutsub ELi üles jätkama dialoogi ja usalduse suurendamise meetmeid olemasolevates mitmepoolsetes raamistikes ning lisama Arktika ELi üldise strateegia prioriteediks; nõuab Arktika-spetsiifilist ühendatuspoliitikat (digitaliseerimine, navigeerimine, logistika, transport); on kindlalt veendunud, et Euroopa roheline kokkulepe on kliimamuutustega seotud kasvavatele probleemidele hädavajalik pikaajaline vastus, mis hõlmab eelkõige ulatuslikumat investeerimiskava kestliku majanduskasvu ja kohalike uuenduslike algatuste edendamiseks ning aitab märkimisväärselt kaasa ELi strateegilise energiasõltuvuse probleemi lahendamisele; nõuab sellega seoses ELi Arktika-poliitika mõõtme integreerimist Euroopa rohelisse kokkuleppesse, ELi 2019.–2024. aasta strateegilisse tegevuskavasse, ELi üldisesse strateegiasse, ELi ühenduvuse strateegiasse ja ELi elurikkuse strateegiasse;

59.

rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad säilitama kõikide Euroopasse mittekuuluvate Arktika riikidega konstruktiivsed suhted, ning toonitab, et EL peab suhetes Arktika põlisrahvastega jätkama ja edendama õigustepõhist lähenemisviisi; rõhutab, kui oluline on, et ELi Arktika riigid jagaksid laialdasemalt teavet piirkonna praeguste probleemide kohta, parandaksid oma hübriidsõja suutlikkust, jätkaksid kaitseinvesteeringuid, tugevdaksid sidusust Arktika praeguse tegevusega ning arendaksid ühiselt merendus- ja lennuvaldkonda; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegema Arktika küsimustes piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel tihedamat koostööd ning nõuab, et EL kaasaks kohalikke ja piirkondlikke valitsustasandeid suuremal määral piirkonda mõjutavate poliitikameetmete väljatöötamisse;

60.

on seisukohal, et parim vastus kasvavale Hiina-Vene koostööle Arktikas on suurem koordineerimine ELi tasandil ning konsultatsioonid EMP riikide, USA ja Kanada ning Ühendkuningriigi, Jaapani, Korea Vabariigi, India ja teiste partneritega, kes on pühendunud Arktika rahumeelse koostöö ja meresõiduvabaduse tagamisele ning koostoime maksimaalsele ära kasutamisele;

61.

võtab teadmiseks USA Arktika julgeolekualgatuse (ASI) ning Kanada Arktika ja põhjapoliitika raamistiku ning julgustab ELi vajaduse korral tegema koostööd oma sarnaste põhimõtetega liitlastega, et tagada piirkonnas nõuetekohane koordineerimine; nõuab sellega seoses ELi ja Arktika vahelist tugevat dialoogi, et toetada ELi Arktika-poliitika rakendamist;

62.

on seisukohal, et konsultatsioonid ja koostöö NATOga peaks hõlmama ka Arktika julgeolekuküsimusi, sest NATO saab arusaamatusi lahendada, pingeid leevendada ja kriise ennetada NATO-Vene nõukogu raames; tunnistab seire- ja rekkeoperatsioonide tähtsust piirkonnas ning mehhanismide loomist teabevahetuse parandamiseks; on veendunud, et eelnev teavitamine Arktika piirkonnas toimuvatest sõjalistest õppustest võib suurendada piirkonnas toimuva sõjalise tegevuse läbipaistvust;

63.

märgib, et Kaug-Põhi kuulub NATO Euroopa vägede kõrgema ülemjuhataja vastutusalasse ning koostöö NATOga on vajalik, et kujundada välja Arktika üldine julgeolekukontseptsioon; tunneb sellega seoses heameelt, et analüüsirühm, kes tulevikku suunatud arutelu korraldamise teel hindas NATO peasekretäri ülesandel alliansi poliitilise mõõtme tugevdamise viise, jõudis järeldusele, et NATO peaks suurendama oma teadlikkust olukorrast kogu Kaug-Põhjas ja Arktikas ning töötama välja strateegia, milles võetakse arvesse laiemaid heidutus- ja kaitsekavasid, sealhulgas sätteid riiklike osalejate agressiivsetele sammudele reageerimise kohta;

64.

märgib, et 2018. aasta Trident Juncture’i õppusel, mis näitas, et NATO tegutseb aktiivselt Arktikas, eelkõige Kaug-Põhjas (Norra ja Barentsi mered), tagati kõrgeimal tasemel läbipaistvus; kutsub kõiki Arktikas sõjalist tegevust elluviivaid osapooli üles järgima sellist tava kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas OSCE Viini dokumendiga, vähendades seega riske, selgitades võimalikke vääritimõistmisi ja suurendades kavatsuste läbipaistvust;

65.

toetab pingutusi, mille eesmärk on tugevdada vastupidavust võimalikule survele, mida avaldavad Hiina või muud osalejad, kes ei sea omale prioriteediks maavarade kaevandamist keskkonnahoidlikul ja kestlikul viisil ning rahvusvahelisi norme ja ÜRO konventsioone järgides; kutsub Euroopa välisteenistuse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma üles jälgima kampaaniaid, mida korraldatakse selleks, et mõjutada piirkonnas toimuvaid maavarade kaevandamisega seotud otsustusprotsesse;

66.

rõhutab, et EL ja USA peavad ühiselt edendama Arktika julgeolekut ja stabiilsust, investeerides samas oma alalisse teaduslikku kohalolusse piirkonnas ja laiendades seda;

67.

nõuab, et Arktika kaasataks ELi strateegilise kompassi aruteludesse, ning rõhutab, et Arktika arengut tuleks korrapäraselt käsitleda ka poliitika- ja julgeolekukomitees ning nõukogu koosolekutel; nõuab korrapärasemat arvamuste vahetamist Arktika küsimustes, mis on ELi ja NATO konsultatsioonide oluline valdkond;

68.

nõuab, et EL muutuks Arktikas nähtavamaks ja et EL alustaks tõhustatud poliitilist dialoogi Fääri saarte ja Gröönimaaga tehtava kahepoolse koostöö teemal ning kaaluks koos Taani ametiasutustega võimalust luua ELi bürood Gröönimaal ja Fääri saartel;

69.

nõuab, et uue Arktika-strateegia eesmärgid kajastuksid sihtotstarbelise rahastamisega ELi programmides, projektides ja asjaomastes õigusaktides, samuti asjaomaste ELi ametite töös;

70.

on seisukohal, et ELi merendusstrateegiat tuleks ajakohastada, et see kajastaks uusi võimalusi ja katsumusi; usub, et sarnaseid hindamisi ja läbivaatamisi tuleks teha ka muude ELi poliitikavaldkondade, sealhulgas ELi kosmosepoliitika puhul, et hinnata olemasolevate satelliitprogrammide laiendamist Arktika piirkonna konkreetsete vajaduste katmiseks, sealhulgas Copernicuse programmi kasutamist reostuse jälgimiseks;

o o

71.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 41.

(2) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 71.

(3) ELT C 378, 9.11.2017, lk 174.

(4) ELT C 263, 25.7.2018, lk 136.

(5) ELT C 118, 8.4.2020, lk 32.

(6) ELT C 232, 16.6.2021, lk 28.

(7) ELT C 118, 8.4.2020, lk 15.

(8) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.