P9_TA(2021)0411

Rakendamisraport ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu kohta

Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2021. aasta resolutsioon ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu rakendamisraporti kohta (2020/2045(INI))

(2022/C 132/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 208, 210, 214 ja 314,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,

—	võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat,

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (2),

—	võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (3),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu eelarveaastate 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020 ja 2021 üldeelarveid,

—	võttes arvesse komisjoni 18. novembri 2011. aasta teatist rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi kohta (COM(2011)0743),

—	võttes arvesse 2018. aastal toimunud ÜRO Peaassambleel vastu võetud kokkuleppeid – ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet ning globaalset pagulasraamistikku,

—	võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatist Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta (COM(2016)0385),

—	võttes arvesse Valletta tippkohtumisel 2015. aasta novembris vastu võetud tegevuskava,

—	võttes arvesse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust,

—	võttes arvesse 30. juunil 2017 avaldatud uut Euroopa arengukonsensust „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“,

—	võttes arvesse komisjoni talituste 30. aprilli 2014. aasta töödokumenti ELi arengukoostöö õigustepõhise käsituse kohta, mis hõlmab kõiki inimõigusi (SWD(2014)0152),

—	võttes arvesse 30. jaanuaril 2008 vastu võetud Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas,

—	võttes arvesse ELi Bêkou usaldusfondi, ELi Madadi usaldusfondi, ELi Aafrika usaldusfondi ja ELi Colombia usaldusfondi asutamislepinguid ja nende lepingute 2020. aasta detsembris läbi vaadatud versioone,

—

võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015)9500, mis käsitleb liidu ja liikmesriikide tegevuse koordineerimist koordineerimisvahendi – Türgi pagulasrahastu – kaudu (4), mida on muudetud komisjoni 10. veebruari 2016. aasta otsusega C(2016)0855 (5), 18. aprilli 2017. aasta otsusega C(2017)2293 (6), 14. märtsi 2018. aasta otsusega C(2018)1500 (7) ja 24. juuli 2018. aasta otsusega C(2018)4959 (8),

—	võttes arvesse komisjoni 30. aprillil 2020 avaldatud neljandat aastaaruannet Türgi pagulasrahastu kohta (COM(2020)0162) ning samuti komisjoni eelnevaid aruandeid,

—	võttes arvesse ELi Madadi usaldusfondi seitsmendat tulemusaruannet,

—

võttes arvesse järgmisi Euroopa Kontrollikoja eriaruandeid: „Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond: hoolimata mõningatest puudustest on algus olnud lootustandev“ (nr 11/2017), „Türgi pagulasrahastu: kasulik abi, kuid vajab kulutõhususe suurendamiseks täiustamist“ (nr 27/2018) ja „ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks: paindlik, kuid piisavalt fookustamata“ (nr 32/2018),

—	võttes arvesse komisjoni otsuseid pikendada ELi usaldusfondide tegevust kuni 2021. aasta detsembrini kooskõlas finantsmääruse artikliga 234 ning Euroopa Parlamendi seisukohti pikendamisotsuste eelnõu suhtes,

—	võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsiooni ELi välisrahastamisvahendite rakendamise kohta: 2017. aasta vahearuanne ja 2020. aasta järgne tulevane struktuur (9),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni arengukoostöö rahastamisvahendi, humanitaarabi rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (10),

—	võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile (11),

—	võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta,

—

võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta – 2020. aasta aastaaruanne (12), 18. mai 2017. aasta resolutsiooni ELi Süüria strateegia kohta (13), 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Süüria kohta (14), 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias (15), 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta eelnõu suhtes, millega muudetakse Euroopa liidu 2016. eelarveaasta eelarvet nr 2/2016: 2015. eelarveaasta ülejäägi kandmine eelarvesse (16),

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni komisjoni 2018. aasta Türgi aruande kohta (17), oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta teise Euroopa Liidu üldeelarve eelnõu suhtes eelarveaastaks 2019 (18) ja 4. juuli 2018. aasta resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta eelnõu suhtes, millega muudetakse Euroopa Liidu eelarvet nr 3/2018 eelarveaastaks 2018, jagu III – „Komisjon“: Türgi pagulasrahastu tegevuste pikendamine (19),

—	võttes arvesse paranduseelarve nr 5/2020 (20) eelnõud ja sellega kaasnevat otsust ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmise kohta 2020. aastal, et jätkata Türgis pagulastele humanitaarabi andmist (21),

—	võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 2019. ja 2020. aasta aruandeid Türgi kohta (22),

—	võttes arvesse komisjoni 2019. ja 2020. aasta otsuseid pikendada Madadi usaldusfondi tegevust kuni 14. detsembrini 2021 kooskõlas finantsmääruse artikliga 234,

—	võttes arvesse kohustusi Süüria kriisiga tegelemiseks ja Süüria rahva toetamiseks, mille EL ja selle liikmesriigid on võtnud 2016. ja 2021. aasta vahel Londoni ja Brüsseli konverentsidel,

—	võttes arvesse komisjoni 2018. aasta vahehindamist ja regulaarseid tulemuste aruandeid Madadi usaldusfondi kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (23), 14. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend „Globaalne Euroopa“ aastateks 2021–2027 (COM(2018)0460), ja 14. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) aastateks 2021–2027 (COM(2018)0465),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid väliskomisjoni, arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni ühisarutelusid,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning eelarvekontrollikomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse väliskomisjoni, arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni raportit (A9-0255/2021),

arvestades, et alates 2014. aastast on loodud neli ELi usaldusfondi, vastamaks vajadusele paindlike ja kiirelt toimivate instrumentide järele, et pakkuda sidusat ja tugevat abi kriisidele reageerimisel: ELi Bêkou usaldusfond, mis loodi 15. juulil 2014 eesmärgiga toetada kõiki Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise aspekte ja riigi ülesehitamisega seonduvaid pingutusi; ELi Madadi usaldusfond – 15. detsembril 2014 Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlik usaldusfond, et võimaldada vahendite ja reageerimise koondamist ja kohandamist piirkondlikul tasandil; ELi Aafrika usaldusfond – 12. novembril 2015 Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks loodud hädaolukorra usaldusfond, ning ELi Colombia usaldusfond, mis loodi 12. detsembril 2016. aastal, toetamaks rahukokkuleppe rakendamist konfliktijärgses varajases taastumise ja stabiliseerimise faasis;

arvestades, et 2018. aastal lisati finantsmääruse läbivaatamise käigus sellesse sätted, millega teatud määral tugevdati Euroopa Parlamenti kontrollivolitusi uute ELi usaldusfondide loomise korral või olemasolevate fondide tegevuse pikendamisel; arvestades, et need sätted on liiga piiratud, et tagada Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni poolne täielik demokraatlik kontroll, nagu see on sätestatud aluslepingutes;

arvestades, et parlament avaldas 2020. aastal valdavalt positiivseid arvamusi ELi usaldusfondide tegevuse 2021. aasta lõpuni pikendamise kohta, väljendades samas muret läbipaistvuse puudumise pärast projektide elluviimisel, pöörates erilist tähelepanu piirihalduse ja rände juhtimisega seotud projektidele, ning arvestades tingimust, et Aafrika usaldusfondi puhul tuleb esitada kohustuslikud tagatised põhiliste inimõiguste austamise kohta kõigis rahastatud projektides;

arvestades, et ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu loomist on põhjendatud vajadusega paindlikult, sihtotstarbeliselt ja kiiresti reageerida, mis ei ole klassikalise institutsioonilise raamistiku alusel võimalik, ning ELi eelarve piiratud ressursside ja paindlikkusega; arvestades, et ELi uus välisrahastamisraamistik (naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“) peaks ületama piirangud, mis tingivad vajaduse luua usaldusfonde, et konkreetsetele kriisidele paindlikumalt ja kiiremini reageerida; arvestades, et eelarvevälised instrumendid, nagu ELi usaldusfondid ning erakorralised vahendid, nagu Türgi pagulasrahastu, ohustavad demokraatliku vastutuse, läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, õõnestades Euroopa Parlamendi rolli ja ELi eelarve terviklikkust; arvestades, et eelarveväliste instrumentide loomise üle parlamendiga ei konsulteeritud; arvestades, et Aafrika ja Bêkou usaldusfondidesse panustas Euroopa Arengufond (EAF) ja seetõttu ei olnud parlament nende kahe usaldusfondi loomisse üldse kaasatud; arvestades, et parlamendi võimalik osalemine piirdus vastuväidetega Madadi ja Colombia usaldusfondide asutamislepinguid käsitlevate rakendusotsuste eelnõudele;

arvestades, et usaldusfondi loomisel peab komisjon põhjendama selle lisaväärtust, nähtavust, täiendavust teiste ELi instrumentide suhtes ja kooskõla poliitikaeesmärkidega, ning arvestades, et oluline on tagada fondide kasutamise pidev järelevalve ja hindamine, tagamaks, et nende mõju on alati kooskõlas ELi õiguse, põhiväärtuste ja eesmärkidega;

arvestades, et vastavalt finantsmäärusele tuleks ELi usaldusfondides teha iga-aastane väline ja sõltumatu audit ning komisjonil on õigus peatada rahastamisleping, kui partnerriik rikub kohustusi, mis on seotud inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi austamisega, ning tõsiste korruptsioonijuhtumite korral; arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on oma ELi usaldusfonde käsitlevates eriaruannetes soovitanud komisjonil parandada doonorite koordineerimist (Bêkou), kõrvaldada rakendamispuudused, suurendada tõhusust ja võtta kasutusele rohkem sihipäraseid meetmeid (Aafrika usaldusfond) ning tagada raha otstarbekam kasutamine (Türgi pagulasrahastu);

G.	arvestades, et komisjoni hinnangul on märkimisväärsed pagulastega seotud humanitaarsed vajadused täheldatavad ka väljaspool Türgi pagulasrahastut;

arvestades, et parlament on korduvalt rõhutanud suurendatud parlamentaarse kontrolli vajadust ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu suhtes, samas teadvustades nende pakutavat lisaväärtust, samuti on parlament korduvalt toonitanud vajadust olla tihedamalt kaasatud tulevaste ELi usaldusfondide ettevalmistamisse ja läbirääkimistesse ning laiendada olemasolevaid ELi usaldusfonde ja muid ELi rahastamisvahendeid välistegevuse valdkonnas; arvestades, et parlament on komisjoni üles kutsunud parandama oma teavitamist usaldusfondide kohta ja on märkinud, et korrapärane, arvandmetel põhinev teave usaldusfondide rakendamise kohta on väga vajalik selleks, et parlament saaks täita oma rolli demokraatliku järelevalve ja kontrolli tegijana;

arvestades, et suurim osa makseid ELi usaldusfondidesse tuleb praegu ELi eelarvest, liikmesriikide osamaksed moodustavad aga ELi usaldusfondide eelarvest väga piiratud osa; arvestades, et liikmesriikide osamaksed Türgi pagulasrahastusse ei ole vabatahtlikud, vaid kogurahvatulul põhinevatel osamaksed ning need lisatakse otse liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b; arvestades, et vastavalt finantsmääruse artikli 187 lõikele 6 ei integreerita ELi usaldusfondide puhul liikmesriikide osamakseid liidu eelarvesse;

arvestades, et ELi ja Türgi 2016. aasta märtsi avalduses ning ELi ja Türgi tagasivõtulepingus pööratakse mittediskrimineerival viisil erilist tähelepanu ebaseadusliku rände uute mere- või maismaateede tõkestamisele, smugeldajate võrgustike lammutamisele, Türgi piiride kontrollile ja tagasisaatmise aktsepteerimisele;

arvestades, et liidu arengukoostööpoliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja pikas perspektiivis selle kaotamine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208; arvestades, et Euroopa arengukonsensus on jätkuvalt ELi arengupoliitika teoreetiline raamistik ja et Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas kinnitab veel kord humanitaarabi andmise põhialuseid; arvestades, et EL tema partnerid humanitaarvaldkonnas peavad suutma tagada abi ja kaitse, mis on vajadustepõhised ning millega austatakse humanitaartegevuse neutraalsuse, erapooletuse, humaansuse ja sõltumatuse põhimõtteid; arvestades, et ametliku arenguabi vahenditest tuleb eraldada vahendeid majanduslikule, inim- ja sotsiaalsele arengule, eelkõige selleks, et tagada kvaliteetse hariduse kättesaadavus, samuti kohapealse vastupanuvõime suurendamisele, sealhulgas seoses kliimamuutustega, ning rahuvalveoperatsioonidele arengu- ja/või humanitaarabi osutamiseks, pöörates erilist tähelepanu usaldusfondi otsuses kindlaks määratud arenguprobleemidele;

arvestades, et ELi Aafrika usaldusfondi asutamislepingus seatakse piirihalduse projektid Liibüas selgelt usaldusfondi volituste ning Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kohaldamisalasse. arvestades, et alates 2017. aasta juulist on ELi usaldusfondi kaudu eraldatud peaaegu 90 miljonit eurot Liibüa rannikuvalve suutlikkuse treenimiseks, varustamiseks ja toetamiseks ning 49 miljonit eurot on eraldatud tagasipöördujate kinnipidamise tingimuste parandamiseks; arvestades, et ELi usaldusfondi asutamislepingutes on selgelt kirjas, et usaldusfondist rahastatakse meetmeid, millega aidatakse kaasa rände haldamise igakülgsele tõhustamisele kooskõlas rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisiga, kaasa arvatud ebaseadusliku rände ohjamine ja tõkestamine ning võitlus inimkaubanduse vastu; arvestades aga, et Liibüa rannikuvalve tegevuse raames on väidetavalt toime pandud inimõiguste rikkumisi;

arvestades, et Euroopa Parlament leidis 2020. aastal, et ELi Aafrika usaldusfondi pikendamise jätkamiseks tuleks kõigis rahastatud projektides anda kohustuslikud tagatised inimõiguste järgimise kohta, pöörates erilist tähelepanu rände haldamisele ja tagades ka, et need tagatised kehtestatakse juhul, kui edaspidi tekib vajadus nõuetekohaselt põhjendatud uue usaldusfondi järele;

arvestades, et Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi (Madadi fond) raames on kasutusele võetud 2,3 miljardit eurot, mis hõlmab ka 21 ELi liikmesriigi, Türgi ja Ühendkuningriigi vabatahtlikku rahalist osalust; arvestades, et fondi programmides keskendutakse haridusele, elatisele, tervishoiule, kaitsele ja veevarustusele ning neist saavad kasu pagulased, riigisisesed põgenikud ja kohalikud kogukonnad ning nende raames on toetust saanud rohkem kui seitse miljonit inimest; arvestades, et Süüria kodusõja pikaajaliseks muutumisel hakati Madadi fondi meetmetes tegelema rohkem humanitaar- ja arenguabi lõimimisega, keskendudes rohkem süsteemide tugevdamisele, et toetada vastuvõtvate riikide pingutusi ja suutlikkust reageerida sellele pikaajaliseks muutunud kriisile, eelkõige avalike teenuste pakkumisega Iraagis, Jordaanias ja Liibanonis;

arvestades, et Madadi fondile antud hinnangu kohaselt on see fond projektide käivitamisel Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi standardmenetlustest suhteliselt kiirem; arvestades, et Madadi fond on suutnud saavutada ka mastaabisäästu, kuna selle suuremahuliste projektide maht on keskmiselt 20 miljonit eurot ning nende rakendusperiood on keskmiselt umbes 30 kuud;

P.	arvestades, et Türgi pagulasrahastu erineb liidu usaldusfondidest peamiselt seetõttu, et see on jätkuvalt liidu eelarves sees;

Q.	arvestades, et komisjoni kinnitusel on Türgi pagulasrahastu kavandatud olemasolevate ELi rahastamisvahendite koordineerimiseks, et neid kasutataks pagulaste vajaduste rahuldamiseks järjepideval ja ühtsel viisil;

I. Üldised kaalutlused

Eelarveaspektid

märgib, et 31. detsembriks 2020 moodustasid kõigi ELi usaldusfondide vahendid kokku 7 691 miljonit eurot, millest ELi eelarve osamakse moodustas 3 170 miljonit eurot, Euroopa Arengufondi osa oli 3 534 miljonit eurot ja 988 miljonit eurot pärines liikmesriikidelt ja teiste doonorite osamaksetest; märgib lisaks, et samaks kuupäevaks olid ELi usaldusfondid sõlminud lepinguid 7 141 miljoni euro ulatuses ja maksnud välja 4 869 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et 31. detsembriks 2020 oli kõigi ELi usaldusfondide kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 98 % (ELi Madadi usaldusfond oli täitnud enam kui 95 %, ELi Bêkou usaldusfond 99 %, ELi Aafrika usaldusfond 99 % ja ELi Colombia usaldusfond 94 % saadavalolevatest kulukohustuste assigneeringutest), üldine maksete assigneeringute täitmise määr oli aga 63 % (ELi Aafrika usaldusfond 62 %, ELi Bêkou usaldusfond 66 %, ELi Colombia usaldusfond 52 % ja ELi Madadi usaldusfond 64 %);

tuletab meelde, et Türgi pagulasrahastu koosneb kahest 3 miljardi euro suurusest osast; peab kahetsusväärseks asjaolu, et erinevalt esimesest (aastate 2016–2017) osast, millesse ELi eelarvest eraldati 1 miljard eurot ja liikmesriigid panustasid 2 miljardit eurot, on teise (aastate 2018–2019) osa osamaksete suhe olemasolevate liidu projektide kahjuks vastupidine;

tuletab meelde, et kui Türgi pagulasrahastu esimese osa puhul moodustas IPA II osamakse 52,4 %, humanitaarabi 46,6 %, julgeoleku ja rahu edendamise rahastamisvahend 0,7 % ning arengukoostöö rahastamisvahend 0,3 %, siis teise osa puhul oli IPA II osamakse 64,5 % ja humanitaarabi 35,5 %;

märgib, et (2020. aasta lõpuks) on 36,6 % Türgi pagulasrahastu esimese osa eraldistest ära kasutatud otsese eelarve täitmise kaudu ja 63,4 % kaudse eelarve täitmise kaudu (millest üle nelja viiendiku rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu); märgib lisaks, et teise osa puhul moodustas otsene eelarve täitmine 32,1 % (100 % Euroopa Komisjoni kaudu) ja kaudne eelarve täitmine 67,9 % (kolm neljandikku rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu);

märgib lisaks, et rahvusvahelised organisatsioonid on olnud ELi usaldusfondide suurimad rakendajad (36,8 %), edestades Euroopa Komisjoni (35,7 %), liikmesriikide ametiasutusi (24,2 %) ja avaliku teenistuse asutusi (3,4 %);

Euroopa Parlamendi kaasatus otsuste tegemise ja tulemuste jälgimise raamistikus ning aruandluses ja/või hindamises

märgib, et parlamendikomisjonide esimehed ja asjaomased liikmed on saanud usaldusfondide strateegianõukogude ja Türgi pagulasrahastu juhtkomitee koosolekutel vaatleja staatuse; peab kahetsusväärseks, et seda staatust ei ole ametlikult usaldusfondide asutamislepingutes kajastatud; nõuab, et nõukogu koosolekute kutsete koostamisel võetaks arvesse Euroopa Parlamendi ametlikku kalendrit ning et kogu asjakohane teave ja dokumendid, mida nõukogu koosolekutel arutada, esitataks piisava ajavaruga enne koosolekuid, et võimaldada parlamendiliikmete ja sekretariaadi töötajate aktiivset osalemist;

peab kahetsusväärseks Euroopa Parlamendi piiratud rolli ELi usaldusfondidele liidu osamaksete kohta otsuste tegemisel ning järelevalve ja kontrolli teostamisel ning kordab, et enne usaldusfondide loomist ja/või laiendamist, mis peaks jääma viimaseks abinõuks, oleks tulnud täiel määral kasutada olemasolevaid õiguslikke, regulatiivseid ja eelarvelisi lahendusi; tuletab meelde oma varasemaid vastuseta jäänud taotlusi ja kordab, et parlament peaks olema esindatud tegevkomiteede koosolekutel ja tal peaks olema võimalik nende tegevust jälgida, ning kutsub komisjoni üles esitama aegsasti üksikasjaliku teabe nendes komiteedes tehtud otsuste kohta; on veendunud, et parlament peab täielikult ära kasutama oma rakendamis- ja eelarvekontrolli volitused ning tagama, et ELi rahastamisotsused ja nendega seotud eraldised vastaksid liidu õiguspärasuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, tagades sellega ELi tegevuse demokraatliku legitiimsuse ja vastutavuse;

võtab teadmiseks komisjoni pingutused sekkumisi hoolikalt jälgida ja hinnata ning anda teadmisi ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu tegevuse kohta selleks ette nähtud aruannete kaudu; nõuab, et neid pingutusi suurema läbipaistvuse saavutamiseks tugevdataks asjaomaste andmete avaldamisega ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu veebilehtedel, kaasa arvatud konkreetsed üksikasjad rahastatavate projektide ja saavutatud tulemused võrdluses püstitatud eesmärkidega; rõhutab, et selliste aruannete kättesaadavus, detailsus, täielikkus ja faktiline järjepidevus on olulised Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni toetamiseks, et parlament saaks fondide rakendamist adekvaatselt hinnata;

märgib, et ELi Aafrika usaldusfondi 2019. ja 2020. aasta aruandes avaldati teave kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise kohta; peab kahetsusväärseks, et see teave ei ole allhanke vähese läbipaistvuse tõttu avalikult kättesaadav; märgib, et võimaluse korral tuleks selline teave projekti tasandil liigendada, võttes arvesse asjakohaselt põhjendatud konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid;

10.

peab kahetsusväärseks komisjoni hilinenud teadet kavatsusest pikendada ELi usaldusfondide kestust ja mõnede usaldusfondide hilinenud hindamist, mis ei võimaldanud parlamendil Aafrika usaldusfondi suhtes jõuda täielike ja täpsete õigeaegsete järeldusteni, millega piirati demokraatlikku järelevalvet ja vastutust;

11.

kordab oma nõudmist, et ELi usaldusfondide pikendamine kuni 2021. aasta detsembrini, millega parlament nõustus, peab olema peamiselt tehniline, et tagada sujuv üleminek uuele mitmeaastasele finantsraamistikule ning võimaldada juba eraldatud vahendite osas tõhusate kokkulepete sõlmimist ja vahendite tulemuslikku kasutamist; rõhutab komisjoni kinnitust, et usaldusfondide pikendamisega püüti tagada jätkuv õiguslik alus eelmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames võetud maksekohustuste tasumiseks ning et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi ega ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) raames ei võeta ELi usaldusfondide suhtes uusi kohustusi;

12.

rõhutab, et komisjon peaks oma aruannetes kirjeldama ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastuga hõlmatud valdkondade jaoks mõeldud eri rahastamisvahendite, sealhulgas ELi välisinvesteeringute kava, vastastikust täiendavust ning loodud lisaväärtust;

II. Hinnang igale ELi usaldusfondile ja Türgi pagulasrahastule

Bêkou fond

13.

on seisukohal, et Bêkou usaldusfond on osaliselt, ühe vahendina kaasa aidanud Kesk-Aafrika Vabariigis valitseva olukorra lahendamisele ning Kesk-Aafrika Vabariigi arengu- ja humanitaarvajaduste sidumisele;

14.

viitab lisaks 2018. aasta veebruaris Kesk-Aafrika Vabariiki külastanud Euroopa Parlamendi arengukomisjoni delegatsiooni järeldustele, milles märgitakse, et Bêkou usaldusfond on riigis nähtav ja tundub olevat hästi vastu võetud projektide kaudu, mis vastavad nõuetekohaselt rehabiliteerimise, elatise pakkumise ja pikemaajalise arengu vajadustele vähemalt kohalikul tasandil ja väiksemas mõõdus;

15.

toonitab, et Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta eriaruandes avaldatud järeldustest nähtub, et Bêkou usaldusfond on üleüldiselt andnud positiivseid tulemusi ja on ligi tõmmanud abi, kuid ainult mõne uue rahastaja lisaks, ning et suurem osa selle projektidest on andnud eeldatud tulemusi ja taganud ELile suurema nähtavuse; märgib siiski, et aruandes soovitati sekkumisala paremini määratleda, toetajaid paremini koordineerida, parandada projektide valikumenetlusi, järelevalvet ja tulemuslikkuse mõõtmist, tõhustada kulude optimeerimist ja läbipaistvust rakendusorganisatsioonide valimisel; märgib, et tegevkomitees esindavad liikmesriike nende riiklikud arenguagentuurid, kes valitakse ka projektide elluviijateks, ning on mures, et see võib viia huvide konfliktini tegevkomitee projektide valikumenetluses;

16.

märgib, et humanitaarkriisi, vaesuse ja Kesk-Aafrika Vabariigi jätkuvate uute julgeolekuprobleemide tõttu nõuab ELi edasine toetus selgelt suunatud programme ja vajaduse korral paindlikku ELi-poolset rahastamist naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames, et soodustada Kesk-Aafrika Vabariigis humanitaarabi, rahu ja julgeolekut, demokratiseerimist ja demokraatlike institutsioonide tugevdamist ning inimõiguste järgimist;

17.

on seisukohal, et hoolimata ELi ja muude doonorite sekkumisest on olukord selles riigis uute konfliktide ja tõsise toiduga kindlustamatuse tõttu ebastabiilne;

Madadi fond

18.

on seisukohal, et ELi Madadi usaldusfond on tõendanud oma lisaväärtust kriisile reageerimisel ja ka ELi jaoks, mis puudutab suuremat välist nähtavust ja mõju, erinevatest allikatest saadud rahaliste vahendite suuremat kontrolli, koordineerimist ja võimendamist võrreldes riikide tasandi või muude rahvusvaheliste kanalitega; märgib, et fondi kulutused seati vastavusse kasutatud õiguslike aluste või liidu instrumentidega ja nende eesmärkidega; tuletab seetõttu meelde, et Madadi usaldusfondist rahastatavad projektid peavad edendama ja kaitsma väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi ning eelkõige vähemuste ja kaitsetumate rühmade sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist; peab kahetsusväärseks, et Süüria konflikt veel jätkub, ja rõhutab, et nende Süüria pagulaste vajadused, kes ei saa lähitulevikus kodumaale tagasi pöörduda, ning pagulasi vastuvõtvate kogukondade vajadused pikaajalise integratsiooni ja tööhõive osas nõuavad endiselt ELi ja rahvusvahelist pikaajalist abi pikemaajalise integratsiooni- ja tööhõivesuutlikkuse kindlustamiseks ühtsel viisil vastuvõtvate kogukondadega; juhib tähelepanu sellele, et konfliktiohtlikud alad Süürias ei võimalda praegu pikaajalise ülesehitustöö tegemist;

19.

märgib, et 2018. aasta oktoobri strateegilise vahehindamise aruandes jõuti järeldusele, et Madadi usaldusfond on olnud „suur ja kulutõhus ning jõudnud paljude abisaajateni suhteliselt madalate kuludega“ ning et see on „võimaldanud ELil paindlikult tegutseda“;

20.

tunnustab usaldusfondi kiiret ja paindlikku reageerimist partnerriikide ja kogukondade toetamiseks koroonaviiruse puhangu ajal, näidates üles aktiivsust meetmete ümberkujundamisel ja ümbersuunamisel lisaks tervishoiule ka muudes valdkondades, nagu elatis, kaitse, haridus ja sotsiaalne sidusus Liibanonis, Iraagis, Türgis ja Jordaanias;

21.

rõhutab pagulaste, riigisiseselt ümberasustatud isikute ja vähekaitstud vastuvõtvate kogukondade järjepideva toetamise olulisust, sealhulgas laiemalt kogu jätkuvast konfliktist mõjutatud piirkonnas, mille toetamiseks kombineeritakse 2021.–2027. aasta finantsraamistiku jaoks loodud instrumentide raames antav pikaajaline, prognoositav, täielikult läbipaistev ja kiiresti rakendatav rahastamine liikmesriikide võimalike panustega sihtotstarbelise välistulu näol, võttes arvesse kõiki finantsmäärusega tagatud rahastamisvahendeid;

22.

tuletab meelde Süürias ja ümberkaudses piirkonnas asuvate Palestiina pagulaskogukondade kaitsetust ning nõuab nende pidevat toetamist ja kaasamist Süüria kriisiga seonduvatesse ELi humanitaarkavadesse ja vastumeetmetesse;

Aafrika fond

23.

märgib, et Aafrika usaldusfond loodi hädaolukorra usaldusfondina, et aidata kaasa kriiside lahendamisele Aafrika kolmes piirkonnas eesmärgiga saavutada pikaajaline stabiilsus ja arengueesmärgid; leiab, et ELi Aafrika hädaolukorra usaldusfond on kiire ja paindlik vahend, mis aitab lahendada ühiseid ülemaailmseid probleeme, nagu ränne ja sundränne, kliimamuutuste mõju ja majanduskriisid; toonitab, et praeguse COVID-19 pandeemiaga kaasnev enneolematu olukord nõuab kogu vajalikku paindlikkust ja kiirust; rõhutab aga, et paindlikkus tuleb alati siduda täieliku läbipaistvuse ja vastutusega; usub, et võimalik on veel paremini tegutseda, kui üle kolme piirkonna võtta sihipärasemaid meetmeid ning toetada tulemuste mõõtmist ja aruandlust;

24.

võtab teadmiseks, et 78 projekti aitasid suurendada majanduslikke ja tööhõivevõimalusi, 97 projekti võeti ette vastupanuvõime tugevdamiseks, 75 projekti keskendusid rände haldamisele ning 75 projekti aitasid parandada juhtimist ja konfliktide ennetamist; märgib murega, et konkreetsete asjaolude tõttu on rände haldamine muutunud mõnes projektis ELi reageerimise keskseks osaks; kordab aga, et algsed eesmärgid, milleks on vastupanuvõime suurendamine ja rände algpõhjustega tegelemine, peaksid alles jääma;

25.

väljendab rahulolu selle üle, et ELi Aafrika usaldusfond on mõnel juhul panustanud kolmekordse seose lähenemisviisi, mis seisneb humanitaarabi, arenguvaldkonna ja rahuloome lõimimises, mis eelneva mitmeaastase finantsraamistiku ELi rahastamisvahendite puhul võimalik ei olnud; tuletab meelde, et ELi usaldusfondi rahastamist tuleb rakendada ja hinnata ametliku arenguabi kriteeriumide alusel ning et kõik sellest nõudest väljapoole jäävad kulud tuleb rahastada usaldusfondi alla koondatud eri allikatest, ning taunib ametliku arenguabi vahendite mis tahes kasutamist, mis on vastuolus arengueesmärkidega; tuletab meelde aluspõhimõtet, et humanitaarabi peab olema sõltumatu;

26.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et tervelt 37 % Aafrika usaldusfondi vahenditest on eraldatud meetmetele, mille eesmärk on rännet piirata ja vähendada, samas kui vähem kui 9 % vahenditest on eraldatud rände ja sundrände põhjustega tegelemiseks; märgib, et vähem kui 1,5 % Aafrika usaldusfondi vahenditest on eraldatud seaduslikele rändekanalitele; tunnistab, et piirijulgeolek on Aafrika partnerriikide stabiilsuse tagamiseks väga vajalik ning EL peab partnerriike toetama võitluses ebaseaduslike rändevoogude, smugeldamise ja inimkaubanduse algpõhjustega;

27.

võtab teadmiseks teated Liibüa rannikuvalve tegevuse käigus Liibüas aset leidvate jätkuvate inimõiguste rikkumiste kohta; rõhutab, et paljusid rannikuvalvurite päästetud või tabatud inimesi peetakse Liibüas kohutavates tingimustes meelevaldselt kinni; rõhutab, et pagulaste tagasisaatmisega riikidesse, kus neil ei ole turvaline, rikutakse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni; märgib, et erakorralise transiidi mehhanismiga seoses esineb projektide elluviimisel probleeme inimõiguste järgimisel; märgib, et Liibüas ei järgita tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; tuletab aga meelde, et igasuguse sekkumise puhul tuleks tagada inimelude, väärikuse ja inimõiguste täielik kaitse; palub sellega seoses komisjonil ja liikmesriikidel kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerides üle vaadata ja läbi viia konkreetse riskihindamise ELi Aafrika usaldusfondist rahastatavate mere- ja piiride valvamise ja haldamise valdkonna pädevate asutustega tehtava koostöö kohta, et tagada inimõiguste järgimise objektiivne hindamine;

28.

rõhutab kohalike partneritega tehtava koostöö ja dialoogi tähtsust; kiidab heaks prioriteetsete vajaduste kindlakstegemiseks korraldatud konsultatsioonid ja uuringud; kutsub komisjoni tungivalt üles asjakohaselt kaasama kohalikke omavalitsusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone ELi Aafrika usaldusfondi toetatavatesse projektidesse;

29.

märgib, et ELi Aafrika usaldusfondi üks peamistest eesmärkidest – nagu on sätestatud selle asutamislepingus – on rände algpõhjustega tegelemine, eriti vastupanuvõime, majanduslike ja võrdsete võimaluste, julgeoleku ja arengu edendamine ning inimõiguste rikkumiste käsitlemine; nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks pikaajalistele arengueesmärkidele, nagu tööhõive, haridus, toiduga kindlustatus ja kohaliku elanikkonna elutingimuste parandamine;

30.

märgib, et Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 32/2018 juhiti tähelepanu mitmesugusele puudustele, sealhulgas ELi riigihankeõiguse kohaldamata jätmisele ja läbipaistmatule juhtimisele, soovitati parandada projektide valikumenetlust, kiirendada rakendamist ja süstemaatilisemat tulemuslikkuse järelevalve protsessi, mis hõlmaks kõiki projekte, ning märgiti, et fondi suure ulatuse tõttu ei olnud see sageli piisavalt tõhus, kuna vajadusi ja vahendeid, mille abil oleks saanud mõõdetavat mõju saavutada, ei olnud piisavalt kvantifitseeritud; nõuab eeskirjade lihtsustamist ja paremat teavitustööd hankemenetluste taotluste osas, et hõlbustada väiksemate ja kohalike valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu ELi rahastamisele;

31.

märgib, et ELi Aafrika usaldusfond on aidanud vastupanuvõimet tugevdada ning humanitaarabi ja arenguvaldkonda lõimida haprates tingimustes; märgib lisaks, et usaldusfond on edendanud ka koostööd erinevate sidusrühmade vahel ja võimaldanud saada osamakseid ELi mittekuuluvatelt toetajatelt, mis Brexiti-järgses olukorras on omandanud eriti suure tähtsuse, ning on suurendanud rände ja sundrände küsimuse ja ELi sellele reageerimise nähtavust; peab samal ajal kahetsusväärseks, et selle fondi rakendamise järelevalve ei ole olnud piisav, ja nõuab, et pikaajalise projekti raamistikku lisataks SMART-eesmärgid (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid) ning et projektide hindamiseks kehtestataks mõõdetavad sihtnäitajad;

32.

tunnustab komisjoni ettepanekut suunata mujale algselt ELi Aafrika usaldusfondist Eritreale eraldatud rahalised vahendid, eelkõige need, mis olid suunatud teede renoveerimiseks, milleks kasutati sunniviisilist tööd;

Colombia fond

33.

on seisukohal, et Colombia usaldusfond on oma väärtust tõestanud ja on praegustes oludes oluliseks vahendiks, millega toetada Colombia valitsuse ja Colombia revolutsiooniliste relvajõudude (FARC) rahukokkuleppe järgimist; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi Colombia usaldusfondi tegevuse pikendamine on veelgi kinnitanud ELi pühendumust ja taganud hädavajaliku toetuse Colombia rahuprotsessile; tuletab meelde, et ELi usaldusfond Colombia jaoks on loodud arengukoostöö rahastamisvahendi alusel ja see peab olema kooskõlas Euroopa Liidu arengupoliitika põhieesmärgiga: „liidu arengukoostöö poliitika peamine eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine“ ning „liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid“;

34.

rõhutab ka usaldusfondi olulist rolli Colombia toetamisel maaelu igakülgse arendamise ja majanduskasvu valdkonnas; nõuab, et Colombia rahuprotsessis oleks jätkuvalt esmatähtsal kohal pikaajalised ja keskpika tähtajaga täiesti läbipaistvad rahastamisprogrammid ja järelevalve ning et neis programmides kasutataks Euroopa Parlamendi asjakohast demokraatlikku kontrolli ja osalust ning sidusrühmadega, eriti kohaliku kodanikuühiskonnaga peetavaid asjakohaseid, läbipaistvaid ja kaasavaid konsultatsioone;

35.

õnnitleb Colombiat pingutuste puhul, mida riik on hoolimata oma probleemidest rahukokkuleppe rakendamisel teinud selleks, et toetada enam kui 1,7 miljonit Colombiasse põgenenud Venezuela sisserändajat, eelkõige andes neile kümneaastase ajutise kaitsestaatuse;

36.

tunnustab Tšiili Vabariigi osalemist usaldusfondi rahastamises; märgib, et piirkondlike partnerite osalus on kõrge lisaväärtusega ning on suurendanud ELi tegevuse ja koostöö kohalikku tunnustamist ja legitiimsust;

Türgi pagulasrahastu

37.

juhib tähelepanu sellele, et Türgi on vastu võtnud maailma suurima pagulaskonna, kelle hulgas on registreeritud peaaegu neli miljonit Süüriast, Iraagist ja Afganistanist tulnud pagulast; tuletab meelde Türgi pagulasrahastu olulist rolli Süüria pagulaste vastuvõtmisel; nõuab ELi ja Türgi avalduse inimõiguste alase mõju põhjalikku hindamist ning rõhutab mõlema poole jaoks põhiõiguste nõuete täitmise olulisust, mis on osa selle avalduse rakendamisest; on seisukohal, et EL peaks jätkama vajaliku toetuse andmist Süüria pagulastele ja teistele pagulastele ning vastuvõtvatele kogukondadele Türgis, tagades, et Türgi valitsust ei kaasata otse rahaliste vahendite haldamisse ja eraldamisse, mis tuleks eelkõige anda otse pagulastele ja vastuvõtvatele kogukondadele ning mida peaksid haldama organisatsioonid, mis tagaksid vastutuse ja läbipaistvuse;

38.

on seisukohal, et ELi Türgi pagulasrahastu on tõestanud oma väärtust uuendusliku ressursside ühendamise vahendina ja olulise koordineerimismehhanismina Türgi abistamisel, millega reageeritakse kiiresti pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade viivitamatutele humanitaarsetele ja arengualastele vajadustele, ning rõhutab vajadust tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus; märgib sellega seoses, et oodatud tulemuse saavutamiseks tuli enamikku projekte pikendada; avaldab toetust Türgi kodanikuühiskonnale ja tuletab meelde rahvusvaheliste organisatsioonide tänuväärseid pingutusi nende projektide elluviimisel; rõhutab seda lisaväärtust, mida annab kohalike organisatsioonide, ekspertide ja valitsusväliste organisatsioonide ning ELi liikmesriikide organisatsioonide kaasamine Türgi pagulasrahastu rakendamisse;

39.

väljendab rahulolu Türgi pagulasrahastu esimese osa, eelkõige hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu (ESSN) edu üle, mis on suurim komisjoni hallatav humanitaarprojekt; tunnustab teise osa edenemist, mis hõlbustab järkjärgulist üleminekut humanitaarabilt arenguabile;

40.

on teadlik Türgi pagulasrahastu rollist umbes 1,8 miljoni pagulase abistamisel nende põhivajaduste rahuldamise kaudu, 668 900 pagulaslapsele haridustoetuse võimaldamisel ning miljonitele pagulastele tervishoiu- ja kaitseteenuste osutamisel; rõhutab aga, et Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 27/2018 osutati tervishoiu- ja haridustegevuse rahastamise ebajärjekindlusele, kusjuures sarnaste projektide rahastamiseks kasutatakse samal ajal erinevaid juhtimisstruktuure; peale selle rõhutati aruandes, et rahalise abi projektide puhul oleks võinud saavutada suuremat väärtust, ning kutsuti komisjoni üles parandama munitsipaaltaristu ja sotsiaal-majandusliku toetuse kavandamist, võimaldama valitsusvälistele organisatsioonidele tegevuskeskkonda ja parandama aruandlust pagulasrahastu kohta; märgib eriti COVID-19 mõju pagulastele ja juhib tähelepanu sellele, et Türgi pagulasrahastu loodi vaatamata rahvusvahelise varjupaigaõiguse seisukohast Türgis esinevatele tõsistele probleemidele seoses pagulaste inimõiguste olukorraga; tuletab meelde, et 2020. aastal taotles komisjon ELi eelarve ettenägemata kulude varust lisaks 481,6 miljoni euro kasutuselevõtmist, mis ületab Türgi pagulasrahastu jaoks algselt kavandatud eraldist, et rahastada meetmeid hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu programmi ja tingimuslike haridusotstarbeliste sularahaülekannete programmi raames;

41.

väljendab veel kord sügavat kahetsust asjaolu pärast, et selle pagulasrahastu loomisel ega selle tegevuse pikendamisel Euroopa Parlamendiga ametlikult ei konsulteeritud ega küsitud tema nõusolekut ning parlament kaasati ainult ühe eelarvepädeva institutsioonina, millega kahjustati Türgi pagulasrahastu demokraatlikku vastutust; kinnitab, et parlamenti ei tohiks uuesti sellisesse olukorda asetada;

42.

rõhutab, et Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 27/2018 (24) tõstatakes küsimusi pagulasrahastust rahastatavate humanitaarprojektide tõhususe üle, kuna neis ei hinnatud järjekindlalt ja terviklikult eelarveliste kulude mõistlikkust; märgib, et aruandes väljendatakse ka muret asjaolu pärast, et auditi käigus ei ole võimalik kõiki humanitaarprojekte jälgida; rõhutab, et Türgi ametiasutuste keeldumine juurdepääsu võimaldamisest kahe rahalise toetuse projekti abisaajate andmetele võib tekitada küsimusi rahastu finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta, eriti võttes arvesse Türgi kiiret taganemist õigusriigist ja põhiõigustest; tuletab meelde vajadust kontrollida Türgi valitsuse ja kohalike ametiasutuste poolt rakendtavaid vahendeid; märgib, et rahalisi vahendeid tuleb kasutada üksnes pagulaste kõigi füüsiliste ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas eluase, toit, haridus ja inimväärse elatustaseme tagamine; kutsub komisjoni üles paremini jälgima ja hankima andmeid kõigi Türgi pagulasrahastu programmide ja projektide abisaajate kohta; rõhutab, et täieliku vastutuse saavutamiseks ja topeltrahastamise vältimiseks peaks komisjon tegema vahendid kättesaadavaks rakenduspartnerite kohapeal saavutatud eesmärkide põhjal ja pärast finantsmääruse nõuete kohase rakendamishinnangu andmist; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et Türgi pagulasrahastu eesmärgid ja rahastu rakendamine oleksid kooskõlas ELi üldpõhimõtete, poliitika ja eesmärkidega, sealhulgas demokraatia, õigusriigi ja inimõigustega, ning väljendab muret nende põhimõtete degradatsiooni pärast Türgis;

43.

rõhutab humanitaarabilt arengukoostööle ülemineku tähtsust ning kutsub komisjoni üles töötama välja ja rakendama üleminekustrateegiat, mis keskenduks pagulastele elatise teenimise võimaluste loomisele, et parandada nende iseseisvust ja sotsiaalset kaasatust vastuvõtvates kogukondades; tuletab meelde ELi pikaajalist eesmärki, et Türgi ametiasutused võtaksid ELi rahastatava tegevuse järk-järgult üle, austades täielikult demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi; kutsub kõiki eelseisva Vahemere idaosa käsitleva mitmepoolse konverentsi osalisi üles käsitlema seda teemat lisaks humanitaar- ja arenguküsimustele;

44.

kordab oma nõudmist, et Türgi austaks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, eelkõige Süüria piiril, tagades, et pagulaste inimõigusi ja nende seisundit, mis on tagatud 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, austatakse täielikult, ning et Türgi ei mängiks rändevooge välja poliitilistel eesmärkidel ega kasutaks neid ELi vastu väljapressimise allikana; loodab, et Türgi täidab täielikult ja mittediskrimineerivalt 2016. aasta märtsi ELi-Türgi avaldust ning ELi ja Türgi tagasivõtulepingut; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi-Türgi avalduse järgimise põhjaliku järelevalve, sealhulgas seoses Türki naasvate varjupaigataotlejate ja rändajate inimõiguste olukorraga, mis on osa ELi-Türgi avaldusest, ning annaks selle kohta Euroopa Parlamendile aru; kutsub Türgi ametivõime üles tagama ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile täieliku pääsu Türgi Süüria piiril asuvatesse kinnipidamiskeskustesse, et oleks võimalik jälgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimist; rõhutab, et Türgile antav rahaline toetus pagulaste voo haldamiseks peab sõltuma eelarve täieliku läbipaistvuse järgimisest ning kodanikuühiskonna organisatsioonide piiranguteta kaasamisest; palub komisjoni kutsuda Türgi ametivõime üles parandama rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide töökeskkonda; kutsub komisjoni üles kulutuste järelevalve tugevdamiseks tuginema oma kogemustele spetsiaalsete kolmanda osapoole kontrollisüsteemide suhtes;

45.

kutsub Türgit üles hoiduma pagulaste kinnipidamiskeskustes kinnihoidmisest eesmärgiga panna nad alla kirjutama vabatahtliku tagasipöördumise vormidele ja kutsub üles tagama neile tervishoiuteenuste kättesaadavuse olenemata nende registreerimiskohast riigis;

46.

märgib, et Türgi pagulasrahastust toetatakse ainult registreeritud pagulasi; väljendab muret selle pärast, et paljud pagulased on jäänud abita, kuna mõnes provintsis ja linnas oli registreerimine keeruliseks tehtud;

47.

tunnustab nõukogu üleskutset komisjonile: esitada nõukogule ettepanek Süüria pagulaste rahastamise jätkamiseks Türgis, Jordaanias, Liibanonis ja piirkonna muudes osades;

III. Tulevikuväljavaated ja soovitused

48.

rõhutab, et pikaleveninud kriiside korral tuleb rahastamisvajadustele paremini reageerida ning tagada humanitaarabi, ülesehituse ja arengu paindlik ja sidus koordineerimine ja ühelt teisele üleminek viisil, mis on kooskõlas rahvusvahelise arengupoliitika eesmärkidega, kaasa arvatud ÜRO säästva arengu eesmärgid ja liidu arengupoliitika põhimõtted, nagu vaesuse kaotamise toetamine ja ebavõrdsuse vähendamine, ning humanitaarse sekkumise korral tuleb täielikult austada humanitaarabi põhimõtteid – inimlikkust, neutraalsust, erapooletust ja sõltumatust – ning täiel määral kaitsta inimelusid, inimväärikust ja inimõigusi; rõhutab, et ELi abi peab olema tõhus ja tulemuslik, et sellel oleks kohapeal tegelik mõju;

49.

rõhutab vajadust võtta arvesse kogemusi, mis on saadud usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu loomisel, haldamisel ja rakendamisel, et kohaldada neid uue põlvkonna välistegevuse instrumentidele ning edendada ELi välisabi ja parlamentaarse kontorolli sünergiat ja sidusust; nõuab, et komisjon esitaks põhjaliku lõpliku läbivaatamisaruande ELi usaldusfondide rakendamise kohta, hinnates selle vastavust ELi arengu-, inimõigus- ja humanitaareesmärkidele; rõhutab lisaks, et kui tulevikus peaks tekkima vajadus mõne uue ELi usaldusfondi või sihtotstarbelise instrumendi järele, tuleb liidu eelarvest rahastamise mehhanism algusest peale selgelt kindlaks määrata ja selle üle läbirääkimisi pidada Euroopa Parlamendi täielikul osalusel; on ka kindlalt seisukohal, et ELi välisabi mõju ja nähtavust tuleks veelgi suurendada, rõhutades ELi ja selle liikmesriikide rolli suurimate ülemaailmse arengu rahastajatena;

50.

kutsub komisjoni üles tagama ELi rahastatavate projektide migrantide ja pagulaste inimõigustele ning asjaomase riigi laiema elanikkonna inimõigustele avalduva mõju läbipaistva hindamise sõltumatute ELi organite ja ekspertide poolt; nõuab mõjusa ja sõltumatu järelevalvemehhanismi väljatöötamist, et põhiõiguste rikkumise korral täielikult jälgida ja hinnata nende rahaliste vahendite ja tegevusprotokollide lõppsihtmärki; peab vajalikuks nende kavandamisse ja rakendamisse täielikult kaasata piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna jõud; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada selge ja tervikliku ülevaate vahenditest, mida kasutatakse kõikide rahastamisvahendite raames rändehalduse valdkonnas kolmandate riikidega tehtava koostöö rahastamiseks, ja nende rakendamisest; rõhutab auditiandmete jagamise tähtsust ELi finantskontrolli raamistikuga, sealhulgas Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga;

51.

juhib tähelepanu vajadusele paremini tegeleda Aafrika-sisesest rändest – see moodustab peaaegu 90 % Aafrika rändevoogudest – tulenevate probleemidega, tihedas koostöös Aafrika Liiduga ning kooskõlas Aafrika rändepoliitika raamistiku ja tegevuskavaga aastateks 2018–2030; rõhutab siiski, et pikas perspektiivis on vaja lähenemisviisi, mis aitaks vältida sõltuvust välisest sekkumisest; nõuab sellega seoses hariduse abil mõjuvõimu suurendamist ja rõhutab kvaliteetse hariduse tähtsust arengukoostöö tugevamal toetamisel;

52.

märgib, et sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalne kaasatus on naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ programmitöö kaks peamist kulutuste sihtmärki; kinnitab taas ELi kindlat tahet suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu ja kutsub komisjoni üles lõimima soolise võrdõiguslikkuse koos vastupanuvõime suurendamise ja kliimamuutustega kohanemisega usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu kavandamisse ning rakendamisse; soovitab, et nii ELi usaldusfondide kui ka Türgi pagulasrahastu raames algatatud projektide elluviimisel tuleks regulaarselt teha sootundlikku analüüsi ja kaaluda naiste kaasamist toetatavate projektide kavandamisse;

53.

kutsub komisjoni üles keelduma koostööst või läbi vaatama koostöö kolmandate riikidega, kes ei austa täielikult põhiõigusi, sealhulgas peatama erirahastamise ja projektid, mis ohustavad või õõnestavad inimõigusi;

54.

märkides, et finantsmäärus võimaldab luua välistegevuse usaldusfonde, kordab lisaks Euroopa Parlamendi pikaajalist kindlat nõuet, et välisabi tuleks rahastada täies mahus liidu eelarvest ja seda tuleks rakendada ühtsel viisil, järgides ühtlustatud reegleid, mis põhinevad kaasseadusandjate poolt ühiselt vastuvõetud õigusaktidel, täiel määral austades parlamendi seadusandlikke, eelarve- ja kontrolliõigusi ning ELi eelarve ühtsuse, vastutuse, läbipaistvuse, tõhususe ja usaldusväärse eelarvehalduse põhimõtteid; rõhutab, et erakorraliste vahendite kasutuselevõtuga suurendatakse rahastamise juhtimise keerukust ja avaldatakse finantssurvet olemasolevatele välispoliitika vahenditele, mõjutades sel viisil nende tõhusust; on veendunud, et ELi usaldusfonde tuleks kasutada üksnes selleks, et reageerida ootamatule suurele kriisile ja olukordadele, kus on vaja koordineerida mitme rahastaja abi ja kus välispoliitilist eesmärki ei ole võimalik täielikult saavutada olemasolevate välistegevuse instrumentide abil, ning tingimusel, et nende puhul järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, ning et liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või samalaadseid vahendeid ilma mingit täiendavust pakkumata, ning et usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärkidega, millest seda rahastatakse; kutsub komisjoni üles tagama kohapealse tõhusama suhtluse, rõhutades ELi rolli üleilmse arenguabi suurima rahastajana;

55.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Arengufondi, liidu eelarve ja teiste rahastajate vahendite koondamine usaldusfondidesse ei tohiks muuta olemasolevate ELi poliitikameetmete ja programmide suutlikkust saavutada algseid eesmärke, nagu vaesuse kaotamine ja põhiõiguste edendamine;

56.

tuletab meelde, et ELi usaldusfonde ja Türgi pagulasrahastut tuleks käsitada erandlike või tõeliste hädaolukorras kasutatavate vahenditena, mille lisaväärtust ja kohapealset mõju tuleks väga hästi põhjendada ja hoolikalt jälgida; ootab, et komisjon kasutaks täielikult naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi geograafilises sambas ja IPA III-s (mida ei tohi enam kasutada Türgi ühinemiseelse abi rahastamiseks, välja arvatud Türgi kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks demokraatia ja inimõiguste edendamise rahastamisvahendi kaudu) rakendatavast programmipõhisest lähenemisest tulenevaid võimalusi, mida täiendavad üleilmne temaatiline programmitöö, kiirreageerimise rahastamine ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames suur programmidega seostamata reserv;

57.

tuletab meelde, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames seatavate ülesannete ja prioriteetide tarbeks eraldatavad vahendid täiendavad eeldatavalt geograafiliste, temaatiliste programmitöö ja kiirreageerimismeetmete tarbeks saadud rahastust; rõhutab, et komisjon on võtnud kohustuse arutada nende rahaliste vahendite kasutamist Euroopa Parlamendiga geopoliitilise dialoogi raames ja esitada enne nende kasutuselevõtmist üksikasjalikku teavet, võttes samas täielikult arvesse parlamendi märkusi kavandatud olemuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kohta;

58.

väljendab rahulolu uue ELi välistegevuse instrumendi (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“) üle, kuna sellega nähakse ELi eelarves ette üha suuremaid võimalusi uutele hädaolukordadele reageerimiseks; on veendunud, et instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab vahendite tõhusamat jaotamist ning piisavat paindlikkust ja reageerimisvõimet ning selle instrumendi puhul võetakse arvesse varasemaid kogemusi ja olemasolevate usaldusfondide hindamisi;

59.

rõhutab, et instrumenti „Globaalne Euroopa“ tuleks täielikult ära kasutada ja vajaduse korral parandada, erakorraliste rahastamisviiside kasutamine peaks aga piirduma ettenägematute hädaolukordadega, tagades sealjuures liidu eelarve ühtsuse ja demokraatliku vastutuse; rõhutab sellega seoses, et korraline otsustusprotsessi juhtimisraamistik annab ELi välistegevusele suurema legitiimsuse nii ELis kui ka sihtriikides;

60.

nõuab, et praegusele Türgi pagulasrahastu järeltulijat ei rahastataks hiljuti vastu võetud instrumentide, eelkõige IPA III ja „Globaalse Euroopa“ arvelt, sealhulgas uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi arvelt, kuna Türgi pagulasrahastu järglane ei reageeri tegelikele uutele probleemidele või kriisidele; toetab kindlalt iga sellelaadse algatuse rahastamist uutest assigneeringutest, mida vajaduse korral suurendatakse liikmesriikide osamaksetega; kordab, et Euroopa Parlament tuleb täielikult ja algusest peale kaasata aruteludesse Türgi pagulasrahastu järeltulija, sealhulgas selle rahastamis- ja juhtimisstruktuuride üle, milles peavad kajastama rahastamise päritolu ja eelarvepädevate institutsioonide roll;

61.

juhul kui mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 ilmnevad suuremad vajadused, pooldab esimese ja peamise lahendusena seda, et uuritaks neile vajadustele vastamist ELi programmide kaudu, suurendades naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastuspaketti kas mitmeaastase finantsraamistiku ning seda instrumenti käsitlevate määruste läbivaatamise kaudu või – teise võimalusena ja tingimusel, et Euroopa Parlament kaasatakse täielikult otsustusprotsessi ja talle antakse nõuetekohased kontrollivolitused – „Globaalse Euroopa“ asjaomaste eelarveridade tugevdamise kaudu sihtotstarbelise välistulu maksetega; loodab sellega seoses, et eelseisva finantsmääruse läbivaatamisega tagatakse eelarvepädeva institutsiooni asjakohane kaasamine sihtotstarbeline välistulu haldamisse; rõhutab, et juhul kui peaks siiski tekkima vajadus nõuetekohaselt põhjendatud uue usaldusfondi järele pärast suure kriisi puhkemist, rahvusvaheliste suhete ootamatut muutust, mis nõuab ELi märkimisväärset rahalist reageerimist, või vajadust ühendada ressursid kolmandate riikidega, mis ei ole kaasseadusandjate poolt ühiselt vastu võetud õigusaktidel alusel teostatav, peab Euroopa Parlament olema alates fondi asutamisest täielikult kaasatud; on sellega seoses seisukohal, et finantsmäärus tuleks läbi vaadata, et tagada Euroopa Parlamendi asjakohane roll mis tahes uue usaldusfondi loomisel ja kontrollimisel, sealhulgas asutamislepingu koostamisel, liidu rahalise toetuse kasutuselevõtmisel ning fondi rakendamisel, jätkamisel ja võimalikul likvideerimisel;

62.

kutsub komisjoni üles seadma naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamisel esikohale seosepõhise lähenemisviisi ning nõuab ELi humanitaarabi ja arengu vallas toimijate koostööd, eriti kriisijärgses olukorras ja pikaajaliste kriiside korral, et kohalike vajadustega paremini kohaneda ja tõhusamaid tulemusi saavutada;

63.

märgib, et rändeküsimuste võtmine instrumendi „Globaalne Euroopa“ temaatilise, geograafilise ja kiirreageerimise komponendi osaks suurendab märkimisväärselt rändepoliitika arvessevõtmise võimalusi ELi välispoliitikas; märgib siiski murelikult, et kiirreageerimise komponendi kaudu saab rände haldamise alast koostööd kolmandate riikidega rahastada, ilma et komisjon peaks avaldama programmidokumente või konsulteerima kodanikuühiskonna osapooltega ning ilma Euroopa Parlamenti kaasamata, sealhulgas rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava raames, kus puuduvad mehhanismid sellisest sekkumisest tingitud võimaliku kahjuliku mõju hindamiseks; jääb sellega seoses kindlaks vajadusele tagada, et 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule lisataks tugev inimõiguste raamistik tulevaste rändealaste koostööprogrammide kindlaksmääramiseks, rakendamiseks ja jälgimiseks;

64.

märgib, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ puhul nähakse ette vahe- ja lõpphinnangud ning komisjoni üksikasjalik iga-aastane aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule käimasoleva tegevuse, saavutatud tulemuste, mõjususe ning määruse temaatiliste eesmärkide ja sihtide suunas liikumise kohta; palub komisjonil töötada rände ja sundrändega tegelemiseks ette nähtud 10 % kulude jälgimiseks välja täpse metoodika ja seda rakendada, et tagada kooskõlas määrusega nimetatud kulude nõuetekohane läbipaistvus ja vastutus;

65.

kiidab heaks madalal tasandil otsuste tegemise protsessi, kohalike oludega kohanemise ning võimaluse rakendada piiriüleseid ja mitmeaastaseid rahastatavaid projekte ELi usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu raames, kuna neil on suur lisaväärtus; nõuab, et neid aspekte võetaks arvesse ELi välispoliitika eelarvevahenditega seonduvas tulevases programmitöös;

66.

tunnistab, et konfliktist mõjutatud oludes on lepitamise, dialoogi ja rahu edendamiseks tingimata vaja teha koostööd kohalike kogukondade ja sidusrühmade esindajatega, sealhulgas kohalike valitsusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja usuliidritega; rõhutab, et kohalikel kirikutel ja usupõhistel organisatsioonidel on aktiivne roll arengukoostöös ja humanitaarabi osutamises kõige enam puudustkannatavatele inimestele, ning kutsub komisjoni üles nendega koostööd tegema, eelkõige arenguriikide raskesti ligipääsetavatele kogukondadele otsetoetuse andmise korral;

67.

rõhutab, et tähtis on eraldada oluline osa ELi tulevasest rahastusest rändevaldkonnas kolmandate riikide kodanikuühiskonna rühmadele, et need saaksid migrantidele abi anda ning nende õigusi kaitsta ja jälgida, ning tähtis on tagada, et oluline osa ELi rahalistest vahenditest eraldataks inimõiguste, rahvusvahelise kaitse ja pagulaste tulevikuväljavaadete parandamiseks;

68.

kutsub komisjoni üles kohandama programmitöö meetodeid vastavalt kohalikele oludele ja esilekerkivatele kohalikele probleemidele ning toetama kohalikku omavastutust uute ELi arenguvahendite rakendamisel; palub komisjonil korraldada ka vajaduste hindamise ja kohandada ELi reageerimist kohalikele vajadustele;

69.

kutsub komisjoni üles uurima võimalusi kaasata kolmandate riikide partnereid ühisalgatustesse ja selliste ühiste probleemide lahendamise rahastamisse nagu ränne, sundränne, kliimamuutused, naiste mõjuvõimu suurendamine ja vähekaitstud rühmade kaitse;

70.

kutsub komisjoni üles seadma esmatähtsale kohale investeeringud haridusse ja töökohtade loomisse, et pakkuda partnerriikide inimestele võimalusi tegeleda kohalikku sissetulekut andva tegevusega;

71.

ootab, et komisjon tegeleks praeguste või tulevaste kriiside ja võimalike taastamisvajadustega tulemuslikumalt ja sihipärasemalt, kasutades kehtiva finantsmääruse alusel olemasolevaid viise ja muid võimalusi tihedas ja koordineeritud koostöös liikmesriikide ja teiste ELi institutsioonidega Euroopa tiimi raames ning sarnastelt meelestatud rahvusvaheliste partnerite ja rahastajatega;

o o

72.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning nõukogule.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(3) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(4) ELT C 407, 8.12.2015, lk 8.

(5) ELT C 60, 16.2.2016, lk 3.

(6) ELT C 122, 19.4.2017, lk 4.

(7) ELT C 106, 21.3.2018, lk 4.

(8) ELT C 278, 8.8.2018, lk 3.

(9) ELT C 390, 18.11.2019, lk 76.

(10) ELT C 390, 18.11.2019, lk 33.

(11) ELT C 204, 13.6.2018, lk 68.

(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0012.

(13) ELT C 307, 30.8.2018, lk 117.

(14) ELT C 215, 19.6.2018, lk 44.

(15) ELT C 224, 27.6.2018, lk 88.

(16) ELT C 101, 16.3.2018, lk 179.

(17) ELT C 23, 21.1.2021, lk 58.

(18) ELT C 388, 13.11.2020, lk 326.

(19) ELT C 118, 8.4.2020, lk 264.

(20) Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve nr 5 lõplik vastuvõtmine (EL, Euratom) 2020/1157 (ELT L 299, 11.9.2020, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta otsus (EL) 2020/1268 ettenägematute kulude varu kasutuselevõtmise kohta 2020. aastal, et jätkata Türgis pagulastele humanitaarabi andmist (ELT L 298, 11.9.2020, lk 21).

(22) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0243.

(23) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(24) Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 27/2018 „Türgi pagulasrahastu: kasulik abi, kuid vajab kulutõhususe suurendamiseks täiustamist“, lk 6 ja lk 40.