|
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 99/175 |
P9_TA(2021)0355
Ahmadreza Djalali juhtum Iraanis
Euroopa Parlamendi 8. juuli 2021. aasta resolutsioon Ahmadreza Djalali juhtumi kohta Iraanis (2021/2785(RSP))
(2022/C 99/18)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eriti 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Iraani, eelkõige 2012. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Nasrin Sotoudehi juhtumi kohta (1), 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni Iraani, eelkõige naiste õiguste kaitsjate ja vangistatud ELi ja Iraani topeltkodakondsusega isikute olukorra kohta (2), 13. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Iraani ja eelkõige Nasrin Sotoudehi juhtumi kohta (3), ning 31. mai 2018. aasta resolutsiooni Iraanis vangistatud ELi ja Iraani topeltkodakondsusega isikute olukorra kohta (4), |
|
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 18. märtsi 2021. aasta avaldust Iraani kohta, milles nõutakse dr Ahmadreza Djalali viivitamatut vabastamist, ja 25. novembri 2020. aasta avaldust, milles kutsutakse Iraani üles loobuma tema hukkamisest, samuti ÜRO meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma 24. novembri 2017. aasta arvamust Ahmadreza Djalali kohta (Iraani Islamivabariik), |
|
— |
võttes arvesse Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorra ÜRO eriraportööri 26. oktoobri 2020. aasta avaldust, milles nõutakse vastutuse võtmist meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest, ning tema 21. juuli 2020. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis, |
|
— |
võttes arvesse 9. detsembril 2020 toimunud viiendat ELi ja Iraani kõrgetasemelist dialoogi, |
|
— |
võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses, piinamist ja muud julma kohtlemist käsitlevaid suuniseid, suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal ning inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid suuniseid, |
|
— |
võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraan on ühinenud, ning Iraani põhiseaduses sätestatud kaitsemeetmeid piinamise ja meelevaldse kinnipidamise vastu, |
|
— |
võttes arvesse 18. juunil 2021 toimunud Iraani presidendivalimisi, |
|
— |
võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4, |
|
A. |
arvestades, et 24. aprillil 2016 vahistasid Iraani julgeolekujõud Rootsi ja Iraani kodaniku dr Ahmadreza Djalali, kes on erakorralise meditsiini spetsialist ning Belgia Vrije Universiteit Brusseli ja Itaalia Università del Piemonte Orientale teadlane; arvestades, et pärast äärmiselt ebaõiglast kohtuprotsessi, mille aluseks oli meelevaldne spionaažisüüdistus ja piinamisega välja pressitud ülestunnistus, mõisteti ta 2017. aasta oktoobris surma; arvestades, et Iraani ülemkohus jättis 17. juunil 2018 kohtuotsuse jõusse; arvestades, et Teherani Evini vanglas kirjutatud kirjas teatas Ahmadreza Djalali, et ta vangistati Iraani-reisi ajal, kuna ta keeldus Euroopa institutsioonide järele luuramast; arvestades, et 24. novembril 2020 teatas prokuratuur talle, et ta hukatakse peatselt, ja ta paigutati seejärel rohkem kui 100 päevaks üksikvangistusse, kuni viidi 2021. aasta aprillis üle vangla üldtiiba; arvestades, et tal ei ole lubatud oma Rootsis elava perega kohtuda ega nendega telefoni teel rääkida; arvestades, et tema surmaotsust ei ole pärast vangla üldtiiba üleviimist muudetud; arvestades, et viimase seitsme kuu jooksul on tal ainult aeg-ajalt lastud oma advokaadiga kohtuda ja varem ei antud talle seda võimalust üldse; |
|
B. |
arvestades, et 2017. aasta novembris jõudis meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm järeldusele, et dr Ahmadreza Djalalilt vabaduse võtmine, millega on rikutud inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 3, 5, 8, 9, 10 ja 11 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikleid 7, 9, 10 ja 14, on meelevaldne, ning nõudis tema vabastamist; |
|
C. |
arvestades, et dr Ahmadreza Djalali tervislik seisund on pärast kuudepikkust üksikvangistust muutunud kriitiliseks; arvestades, et 2016. aastast saadik on talle väljastpoolt vanglat arstiabi andmisest keeldutud ja teda on sunnitud viibima pidevalt heledasti valgustatud ruumis; arvestades, et tema füüsiline ja vaimne seisund on selle aja jooksul tõsiselt halvenenud, kusjuures sümptomite hulgas on magamatus, äärmine kaalukaotus ja kõnelemisraskused; |
|
D. |
arvestades, et Iraan on valitsuste šantažeerimise eesmärgil aktiivselt vangistanud välisriikide kodanikke; arvestades, et Iraanis peetakse meelevaldselt kinni vähemalt tosinat ELi kodanikku; arvestades, et Pariisi Sciences Po instituudi teadusdirektorit Fariba Adelkhah’d, kellel on Prantsuse ja Iraani kodakondsus, on meelevaldselt kinni peetud alates 2019. aasta juunist, kõigepealt Evini vanglas ja seejärel 2020. aasta oktoobrist alates koduarestis; arvestades, et Prantsuse fotograafi Benjamin Brière’i on alates 26. maist 2020 Mashhadi vanglas meelevaldselt kinni peetud, ning arvestades, et talle esitati 30. mail 2021 spionaažisüüdistus; arvestades, et Saksamaa ja Iraani kodanikku Nahid Taghavit on alates 2020. aasta oktoobrist Evini vanglas meelevaldselt kinni peetud kahtlaste riikliku julgeolekuga seotud süüdistuste alusel; arvestades, et Iraan ei tunnista topeltkodakondsust ning see piirab välisriikide saatkondade juurdepääsu oma topeltkodakondsusega kodanikele; |
|
E. |
arvestades, et Iraan peab kohutavates tingimustes meelevaldselt vangistuses ka oma kodanikke; arvestades, et pahatihti ei võimalda kohtud süüdistatavaile õiglast kohtumõistmist ning piiravad konsulaarasutuste, ÜRO ja humanitaarorganisatsioonide esindajate õigusnõustamist ja visiite; arvestades, et kohtuotsused põhinevad sageli alusetutel väidetel; arvestades, et Iraani kohtusüsteem ja kohtunikud ei ole kaugeltki sõltumatud ega vasta rahvusvahelistele standarditele; arvestades, et Iraani ametivõimud ei ole uurinud väiteid piinamise ja kinnipeetavate õiguste muude ränkade rikkumiste kohta; arvestades, et inimõiguste kaitsjate vaikima sundimiseks kasutatakse kohtulikku tagakiusamist; |
|
F. |
arvestades, et Iraanis on maailma kõige suurem arv hukkamisi ühe elaniku kohta; |
|
G. |
arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on pidevalt pidanud diplomaatilisi kõnelusi, et parandada suhteid Iraaniga, ja et tulemusel võeti 18. oktoobril 2015 vastu ühine laiaulatuslik tegevuskava; arvestades, et EL on jätkuvalt pühendunud suhete parandamisele teatavatel tingimustel; arvestades, et inimõiguste austamine on suhete edasiseks arenguks otsustava tähtsusega; |
|
1. |
kutsub Iraani üles oma vastvalitud presidendi Ebrahim Raisi juhtimisel loobuma Rootsi-Iraani akadeemiku dr Ahmadreza Djalali eelolevast hukkamisest, andma talle viivitamata ja tingimusteta armu ja ta vabastama ning lubama tal Rootsi oma perekonna juurde tagasi pöörduda; mõistab teravalt hukka tema piinamise, meelevaldse kinnipidamise ja talle põhjendamatute süüdistuste alusel surmanuhtluse määramise, nagu on märgitud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma 2017. aasta arvamuses; nõuab tungivalt, et seni tagaks Iraan talle viivitamata võimaluse pidada järjepidevalt kontakti oma perekonnaga ja oma advokaadiga, kindlustaks tema turvalisuse ning annaks talle kiireloomulist ja piisavat arstiabi; kutsub Iraani üles lõpetama tema perekonna ähvardamine Rootsis ja Iraanis; |
|
2. |
mõistab hukka Iraani väljakujunenud tava pidada meelevaldselt kinni ELi, Ühendkuningriigi ja teiste riikide kodanikke, et neilt poliitilisi ülestunnistusi välja pressida; |
|
3. |
nõuab tungivalt, et Iraan loobuks otsekohe kõigist süüdistustest nii dr Ahmadreza Djalali kui ka kõigi teiste meelevaldselt kinni peetud ELi kodanike vastu, sealhulgas Saksamaa kodanike Nahid Taghavi ja Jamshid Sharmahdi ning Prantsusmaa kodanike Benjamin Brière’i ja Fariba Adelkhahi vastu, kellest viimase suhtes kehtib endiselt reisikeeld, samuti Austria kodanike Kamran Ghaderi ja Massud Mossahebi ning Ühendkuningriigi kodanike Morad Tahbazi, Anoosheh Ashoori, Mehran Raoofi ja Nazanin Zaghari-Ratcliffe’i vastu, kusjuures viimane on jätkuvalt koduarestis; |
|
4. |
peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni avaldamisest saadik ei ole ühegi ELi liikmesriigi esindajatel õnnestunud külastada meelevaldselt kinni peetud ELi kodanikke, ka mitte dr Ahmadreza Djalalit; kordab oma tungivat üleskutset, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning ELi liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et takistada dr Ahmadreza Djalali hukkamist; |
|
5. |
kutsub nõukogu üles kaaluma täiendavate sihipäraste sanktsioonide kehtestamist, sealhulgas ELi kodanike meelevaldse kinnipidamise ja surmamõistmisega seotud Iraani režiimi ametnike ja üksuste varade külmutamist, ning dr Ahmadreza Djalali jätkuva kinnipidamise korral kasutama Iraani vastu kas ELi praegust inimõiguste rikkujate vastast režiimi või kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt); |
|
6. |
kiidab heaks selle, et 12. aprillil 2021. aastal laiendati ELi sanktsioonide režiimi veel kaheksale Iraani kodanikule ja kolmele üksusele, kelle varad külmutati ja kellele pandi reisikeeld, kuna nad olid 2019. aastal seotud vähemalt 303 meeleavaldaja tapmisega; märgib, et pärast 2013. aastat on see on esimene kord, kui EL on sellise otsuse teinud; |
|
7. |
kinnitab taas oma kindlat tingimusteta vastuseisu surmanuhtlusele ja rõhutab, et selle õigustamiseks ei tohi kasutada ei moraalseid, õiguslikke ega usulisi põhjendusi; kutsub Iraani üles kehtestama viivitamata moratoorium surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas; |
|
8. |
kutsub Iraani üles vabastama ka poliitvangid, sealhulgas inimõiguste kaitsjad, kuna nad on meelevaldselt kinni peetud ainuüksi selle eest, et nad kasutasid oma põhiõigusi väljendus-, veendumus-, ühinemis-, avaldamis-, rahumeelse kogunemise ja meediavabadusele; palub Iraanil korraldada nõuetekohane uurimine ametnike suhtes, kes vastutavad tõsiste inimõiguste rikkumiste eest, sealhulgas meeleavaldajate vastu ülemäärase ja surmava jõu kasutamise eest; mõistab hukka pikaajalise üksikvangistuse süstemaatilise kasutamise, millega rikutakse Iraani rahvusvahelisi kohustusi; |
|
9. |
nõuab tungivalt, et nõukogu tõstataks oma kahepoolsetes suhetes Iraaniga inimõiguste rikkumise küsimuse kooskõlas komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Iraani välisministri 2016. aasta aprilli ühisavaldusega; kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama inimõiguste teema käsitlemist ELi ja Iraani kõrgetasemelise dialoogi raames; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tugevdama omapoolset kaitset ja toetust inimõiguste kaitsjatele, eelkõige naistele, sealhulgas demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist antavate erakorraliste toetuste kaudu; |
|
10. |
mõistab teravalt hukka süstemaatilise poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise diskrimineerimise tõttu järjepidevalt halveneva inimõiguste olukorra Iraanis, sealhulgas ja eelkõige etniliste ja usuliste vähemuste hulka kuuluvate isikute jaoks; mõistab hukka selle, et hirmuäratavalt suureneva sagedusega määratakse meeleavaldajatele, teisitimõtlejatele ja vähemusrühmade liikmetele surmanuhtlus; |
|
11. |
kutsub Iraani üles andma ÜRO Inimõiguste Nõukogule, sealhulgas Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorra ÜRO eriraportöörile loa külastusteks ja tegema ÜRO Inimõiguste Nõukogu kõigi erimenetluste raames täielikku koostööd; |
|
12. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, Iraani Islamivabariigi kõrgeimale juhile ja presidendile ning Iraani parlamendile Majlesile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0376.
(2) ELT C 171, 6.5.2021, lk 17.