P9_TA(2021)0345

Kodanikega peetavad dialoogid ja kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis (2020/2201(INI))

(2022/C 99/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 10 lõiget 3,

—	võttes arvesse ELi lepingu artiklit 11,

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (1),

—	võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (2),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni arvamust, mis on esitatud muudatusettepanekutena,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0213/2021),

arvestades, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tulemused andsid positiivse signaali, et Euroopa kodanikud tunnevad üha suuremat huvi ELi tasandil toimuvate muutuste vastu ja usuvad, et ELi õigusaktid mõjutavad nende igapäevaelu; arvestades, et 2019. aastal oli üldine valimisaktiivsus 50,6 %, mis on suurim pärast 1994. aastat ja märkimisväärne kasv võrreldes 2014. aastaga, mil valimisaktiivsus oli 42,6 %; arvestades, et kuigi valimisaktiivsus kasvas 2019. aastal kõigis elanikkonnarühmades, oli kasv kõige suurem nooremate valijate seas, eriti alla 25-aastaste ja 25–39-aastaste hulgas; arvestades, et hoolimata üldisest valimisaktiivsuse tõusust esineb liikmesriikide vahel endiselt suuri erinevusi;

arvestades, et Eurobaromeetri 2020. aasta juunikuu kiiruuringus kodanikuaktiivsuse kohta (3) oli 55 % vastajatest seisukohal, et mõjusaim viis kodanike häält ELi tasandi otsustajatele kuuldavaks teha on Euroopa Parlamendi valimistel osalemine; arvestades, et kuigi eesmärk on demokraatia toimimist ELis pidevalt parandada, näitavad mitmed Eurobaromeetri uuringud, et suur osa kodanikest ei ole rahul viisiga, kuidas demokraatia toimib; arvestades, et sellist suhtumist on leitud nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et märkimisväärne osa ELi kodanikest ei tunne, et neid kuulda võetakse, ning ELi jääb nende jaoks kaugeks;

C.	arvestades, et ELi lepingu artiklid 10 ja 11 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 20, 21, 24, 227 ja 228 on aluseks kodanike osalemisele ELi poliitika ja õigusaktide kujundamises;

D.	arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;

arvestades, et ELi lepingu artikli 11 lõigetes 1 ja 2 nõutakse, et institutsioonid annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning et nad peaksid esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi;

F.	arvestades, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (4) punktis 19 rõhutatakse, et avalikkuse ja sidusrühmadega konsulteerimine on asjatundliku otsustusprotsessi ja õigusloome kvaliteedi parandamise lahutamatu osa;

G.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 2 volitab ELi soodustama noorsoovahetust ja juhendajate vahetust sotsiaalhariduse alal ja ergutama noori osalema Euroopa demokraatias;

arvestades, et ELi kodanikud võivad oma aluslepingutest, sealhulgas põhiõiguste hartast tulenevate õiguste jõustamiseks esitada hagi otse Euroopa Liidu Kohtule ainult teatavatel tingimustel; arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete demokraatlikud valimised on ELi kodanike põhiline alt üles lähenemisviisi kasutav vahend, ning samas tuleks tugevdada muid vahendeid, milleks on Euroopa kodanikualgatus, Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebused ja Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonid, mis on parlamentarismi oluline täiendus;

arvestades, et seni on tehtud kuus edukat Euroopa kodanikualgatust, viimati algatused „Minority Safepack“ (vähemuste turvapakett) ja „Lõpp puuriajastule!“; arvestades, et 2020. aasta jaanuaris jõustus määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta (5), mis hõlbustab kodanikel kutsuda komisjoni üles esitama seadusandlikke ettepanekuid oma pädevusse kuuluvates valdkondades, milles liidul on õigus meetmeid võtta; arvestades, et „Minority Safepack“ oli esimene Euroopa kodanikualgatus, mida läbivaadatud Euroopa kodanikualgatuse määruse alusel Euroopa Parlamendis arutati, ning parlament toetas seda 2020. aasta detsembris ülekaalukalt 76 %-ga antud häältest; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuste mõju on siiski väike, osaliselt seetõttu, et komisjon ei ole võtnud järelmeetmeid;

J.	arvestades, et Euroopa Ombudsmani soovitused ei ole õiguslikult siduvad, kuid tema järelduste järgimise määr on püsivalt kõrge;

arvestades, et ELi kodanikel ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ELi toimimise lepingu artiklite 24 ja 227 alusel, kui küsimus puudutab neid otseselt ja kuulub mõnda ELi tegevusvaldkonda;

arvestades, et komisjoni korraldatud veebipõhised avalikud konsultatsioonid on peamiselt suunatud konkreetsele sihtrühmale, nende kohta ei levitata laialdaselt teavet ja need kestavad mõnikord liiga lühikest aega, mis tähendab, et need ei jõua märkimisväärse osani elanikkonnast; arvestades, et Euroopa Kontrollikoda soovitas komisjoni 2019. aasta konsultatsioonipoliitika põhjalikul läbivaatamisel komisjonil parandada suurema osalemisaktiivsuse saavutamiseks kodanike teavitamise viisi;

M.	arvestades, et komisjoni korraldatud dialoogid kodanikega on pigem viis anda kodanikele teavet kui kaasata neid arutellu selle üle, mis on nende nägemus ja mida nad sooviksid ELis muuta, ning need ei sisalda tagasisidemehhanismi, mille kaudu kodanikke nende osaluse tulemustest teavitada;

arvestades, et olemasolevate osalusvahendite, nagu Euroopa kodanikualgatuse, avalike konsultatsioonide ja kodanikega peetavate dialoogide toimimine ei paku kodanikele ELi otsustusprotsessi mõjutamiseks piisavaid vahendeid; arvestades, et see on suuresti tingitud tulemuslike järelmeetmete puudumisest institutsioonide tasandi otsustusprotsessis;

arvestades, et enamik osalemise vormidest leiab üksikisikute seas harva kasutust; arvestades, et üksikisikud ei ole olemasolevatest osalusvahenditest enamasti teadlikud ning seetõttu on nad nende kaudu kogutud seisukohtades ja andmetes alaesindatud; arvestades, et kodanike osalus ei asenda organiseeritud kodanikuühiskonda;

P.	arvestades, et praegused osalusvahendid ei võimalda kodanike osalemise potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ega aita seetõttu piisavalt kaasa ELi demokraatliku legitiimsuse tugevdamisele ja kodanike suuremale isevastutusele teel sellise ELi suunas, mis kajastab kodanike vajadusi ja nägemusi;

Q.	arvestades, et olemasolevate osalusvahendite ümberkujundamine, tingimusel et pööratakse erilist tähelepanu kõige vähem esindatud ühiskonnarühmadele, eelkõige noortele, ning Euroopa avaliku sfääri edasiarendamine võib aidata tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust;

arvestades, et kodanike osalemise ja läbipaistvuse parandamine ELi tasandil on keskse tähtsusega, et tuua liit kodanikele lähemale ja suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu ning saavutada tõeline mitmetasandiline demokraatia; arvestades, et läbipaistvuse puudumine pärsib avalikku arutelu mis tahes õigusakti üle; arvestades, et kõigil sidusrühmadel ei ole võrdset juurdepääsu ELi institutsioonidele ega teabele nende töö kohta; arvestades, et komisjon peaks pidama kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; arvestades, et EL peaks tagama, et kodanikuühiskond saab avalikus arutelus aktiivselt osaleda ning suudab mõjutada poliitika- ja otsustusprotsesse;

S.	arvestades, et kodanike osaluse võimaldamiseks on vaja tugevdada kodanikuhariduse Euroopa mõõdet ja parandada kodanike arusaamist EList;

arvestades, et vajadus Euroopa kodanikuhariduse kursuste järele kasvab kõigis liikmesriikides; arvestades, et seetõttu tuleks tunnustada kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd kodanikuhariduse ja -õppe alal ning soodustada terviklikku lähenemisviisi kodanikuharidusele, sealhulgas nii formaalsele haridusele ja formaalõppele kui ka mitteformaalsele haridusele ja õppimisele;

U.	arvestades, et praegused kodanike osalust käsitlevad edukad projektid, nagu „European HomeParliaments“ ja ELi noortedialoog on näidanud, et kodanikud sooviksid olla ELi otsustusprotsessidesse korrapäraselt kaasatud;

V.	arvestades, et nõukogu on endiselt kinnine institutsioon, mida kinnitab Euroopa Ombudsmani uurimine OI/2/2017/TE nõukogu vähese läbipaistvuse kohta seoses üldsuse juurdepääsuga tema seadusandlikele dokumentidele ja otsustusprotsessile;

W.	arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon määratleb avatud valitsemist kui „valitsemiskultuuri, mis põhineb uuenduslikul ja kestlikul avalikul poliitikal ja tavadel, juhindudes läbipaistvuse, vastutuse ja osaluse põhimõtetest, mis edendavad demokraatiat ja kaasavat majanduskasvu“;

arvestades, et 2018. aastal liikmesriikide korraldatud kodanikega konsulteerimine Euroopa tuleviku teemal on osutunud kodanikega ELi küsimustes suhtlemise mõjusaks vahendiks; arvestades, et kuna protsessis puudusid konkreetsed järelmeetmed ja järjepidevus, andsid osalemise saavutamiseks tehtud püüdlused vastuolulisi tulemusi;

Y.	arvestades, et Euroopa tuleviku konverents peaks võimalikult suurel määral üldsust kaasama ning võib anda kodanikega suhtlemise kohta väärtuslikke kogemusi, et mõista, mida nad tegelikult ELilt ja institutsioonide tööst ootavad;

rõhutab, et on vaja kaaluda, kuidas EL saaks kodanikega liidu esindusdemokraatia üldpõhimõtete alusel tulemuslikumalt suhelda; on veendunud, et kodanikel peaks olema ELi otsustusprotsessis suurem sõnaõigus, nii et liit kajastaks paremini kodanike seisukohti ning oleks vastupidavam, demokraatlikum ja tõhusam; on seetõttu veendunud, et aluslepingu muutmist ei tohiks välistada, kuigi see ei tohiks olla omaette eesmärk, ning et Euroopa tuleviku konverents peaks pakkuma võimaluse alustada kodanikega neil kesksetel teemadel konstruktiivset dialoogi;

on veendunud, et kodanike otsese kaasamisega osalusmehhanismide kaudu saab tugevdada liidu mis tahes reformi, mille eesmärk on muuta see sotsiaalsemaks, õiglasemaks, sidusamaks, ühtsemaks, sihipärasemaks, võimekamaks, suveräänsemaks ja vastutustundlikumaks;

rõhutab, et valitseb pinge kahe visiooni vahel, millest ühes nähakse ELi liikmesriikide kesksena, teises aga institutsioonide kesksena – seda probleemi on võimalik lahendada, töötades välja kodanikukeskse Euroopa Liidu käsituse ja vahendid;

rõhutab, et olemasolevatel osalusvahenditel on mitmeid puudusi, mistõttu neid tuleks täiustada ning arendada tuleks ka uusi, et muuta osalemine kodanikele juurdepääsetavamaks, kaasavamaks, sisukamaks ja mõjusamaks; on seisukohal, et selleks, et hõlbustada üldsuse osalemist laiemates poliitilistes aruteludes ja anda kodanikele võimalus mõjutada poliitilisi tulemusi olemasolevate mehhanismide koostoime kaudu, on hädavajalik, et kodanike kaasamine toimuks viisil, mis vastab nende ootustele; on veendunud, et see alt üles suunatud osaluse suurendamine peaks ELis esindusdemokraatiat täiendama;

juhib tähelepanu Euroopa kodanikualgatuse tähtsusele ainsa ELi tasandi osalusvahendina, mille kaudu on võimalik algatada õigusaktide koostamist; nõuab, et algatusele antavat vastust tugevdataks parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisega iga eduka Euroopa kodanikualgatuse kohta; märgib, et komisjon peab täielikult täitma oma juriidilist kohustust esitada piisavad põhjendused selle kohta, miks ta Euroopa kodanikualgatusega seoses meetmeid võttis või ei võtnud, ning usub, et see vastus peab olema terviklikum, et tagada kodanikele täpne ülevaade sellest, mida Euroopa kodanikualgatusega tegelemisest või selle käivitamisest võiks oodata; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei võta edukate Euroopa kodanikualgatuste suhtes seadusandlike meetmete kaudu järelmeetmeid; on seisukohal, et vastavalt määruse (EL) 2019/788 artiklile 15 võib parlament kooskõlas kodukorra artikliga 222 võtta vastu otsuse esitada järelmeetmena Euroopa kodanikualgatusel põhinev seadusandlik algatusraport juhul, kui komisjon pole ette nähtud ajavahemiku jooksul oma kavatsusi avaldanud või on teatises öelnud, et ei kavatse võtta meetmeid sellise Euroopa kodanikualgatuse suhtes, mis vastab menetlusnõetele ja on kooskõlas aluslepingutega, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega; nõuab tungivalt, et pärast seda, kui parlament on seadusandliku algatusraporti vastu võtnud, kohustuks komisjon esitama asjakohase seadusandliku ettepaneku; teeb sellega seoses ettepaneku muuta praegust Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelist raamkokkulepet; palub muuta Euroopa kodanikualgatuse määrust, et motiveerida komisjoni esitama seadusandlikku ettepanekut, kui esitatud Euroopa kodanikualgatus vastab asjaomastele nõuetele;

juhib tähelepanu sellele, et pärast Euroopa Kontrollikoja aruannet (6), milles tunnustati komisjoni avalike konsultatsioonide tõhusust, ning võttes arvesse kodanike rahuldavat arvamust, peaks komisjon parandama oma avalike konsultatsioonide protsessi, et edendada kodanike suuremat osalust ning paremini jälgida ja hinnata nende panust;

juhib tähelepanu sellele, et kodanikega peetavate dialoogide praegust kontseptsiooni ja tava tuleks tugevdada ja ajakohastada;

rõhutab kasu, mida toob kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamine Euroopa avaliku sfääri arendamisse ja ELi esindusinstitutsioonide ja demokraatlike protsesside kaudu saavutatud demokraatliku legitiimsuse täiendamisse;

rõhutab, et mitte kõik sidusrühmad, eelkõige kodanikud ja kodanikuühiskonna rühmad, ei ole võrdselt poliitiliselt aktiivsed, häälekad või mõjukad; on seetõttu veendunud, et ELi osalusdemokraatia nõuab organiseerumata kodanike toetamist ning nende juurdepääsu edendamist valimis- ja osalusvõimalustele nii ELi kanalites kui ka väljaspool neid;

10.

on seisukohal, et kodanike usaldus ELi institutsioonide vastu on demokraatia, hea valitsemistava ja tulemusliku poliitikakujundamise jaoks määrava tähtsusega; usub, et ELi institutsioonid peavad püüdlema võimalikult kõrgete läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse standardite poole; rõhutab, et kodanike juurdepääs kõigile Euroopa institutsioonide dokumentidele on osalusdemokraatia alus; kutsub eelkõige nõukogu üles suurendama oma otsustusprotsessi ja dokumentidele juurdepääsu läbipaistvust;

11.

rõhutab uute tehnoloogiavahendite potentsiaali, mis võivad pakkuda uusi viise kodanikega suhtlemiseks, et tagada tõhus alt üles lähenemisviis ja parandada kodanike suutlikkust institutsioonidelt vastutust nõuda;

12.

rõhutab, et avatud valitsemine, mis ühendab endas suurema läbipaistvuse ja vastutuse meetmed ning osalusvahendid, aitab suuresti vähendada demokraatia defitsiiti, mis tuleneb sellest, et ELi kodanikud tajuvad oma võimetust ELi otsustusprotsessis osaleda;

13.

tunneb heameelt eetikaorgani kui iseseisva asutuse kavandatava loomise üle, et suurendada ELi institutsioonide läbipaistvust;

14.

juhib tähelepanu uuele kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile, mis peaks eeldatavasti suurendama selliste tegevuste nähtavust ja mõju, mis aitavad kaasa kodanikega peetavale dialoogile ja kaasatusele osalusdemokraatias; rõhutab, kuivõrd oluline on tagada järjepidevus ja suurendada vahendeid selle programmi kodanike tegevussuuna jaoks, sealhulgas sõpruslinnade liikumine ja ajaloolise mäluga seotud tegevused; väljendab rahulolu, et selle programmi raames rakendatakse Euroopa väärtuste edendamisele suunatud tegevusi, nagu näiteks teadlikkuse suurendamine ühise Euroopa ajaloo kohta; nõuab kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühma kiiret loomist uue programmi raames;

15.

peab oluliseks edendada eri riikide kodanike vahelisi vahetusi Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eelkõige linnade ja piirkondade võrgustike kaudu ning piirkondadevahelise dialoogi hõlbustamise kaudu; kutsub komisjoni üles tagama selleks piisavad rahalised vahendid kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuuna kaudu;

16.

rõhutab, et parem teave kodanike murede kohta aitab ELi institutsioonidel olla tähelepanelikud ja neile muredele reageerida, tagades piisavad kanalid kodanikeni jõudmiseks ja nende seisukohtade kogumiseks ning tagades asjakohased järelmeetmed järgnevas otsustusprotsessis; nõuab osalusmehhanismide parandamist, et kodanike osalus saaks ELi otsustusprotsessi sisuliselt mõjutada;

17.

rõhutab vajadust kaasata noori eelkõige poliitilisse arutellu Euroopa tuleviku üle, samuti kaasata neid järjepidevalt osalusmehhanismidesse ja kodanikega korrapäraselt peetavatesse dialoogidesse, kuna tänased otsused määravad nende tuleviku; rõhutab vajadust leida uued kaugside- ja suhtlusvahendid, mis on kohandatud noorte huvidele;

18.

kiidab komisjoni korraldatud lastele suunatud konsultatsioone ja toetab ELi laste osalusplatvormi loomist tulevikus; väljendab heameelt noorte kaasamise üle Euroopa tuleviku konverentsi digiplatvormile ja kodanike paneelaruteludesse; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid looksid viise, kuidas tagada tulevikus laste ja noorte sarnane kaasatus struktuursel alusel ja piisavate tagasisidemehhanismidega;

19.

nõuab noorte ja noorteorganisatsioonide tegelikku kaasamist ürituste ja programmide kavandamisse, rakendamisse ja hindamisse; kiidab ELi noortedialoogi raames tehtud pingutusi kaasata noori ja noorteorganisatsioone poliitika kujundamisse ja otsustusprotsessi; kutsub ELi institutsioone üles võtma käegakatsutavaid meetmeid, tuginedes ELi noortedialoogi tulemustele;

20.

rõhutab vajadust teha koostööd haridusasutuste ja kodanikuharidusorganisatsioonidega, et tagada Euroopa kodanikuaktiivsuse lisamine õppekavva kogu ELis; kutsub komisjoni üles pakkuma toetust haridusprogrammide täiendamiseks kõikides liikmesriikides, eelkõige toetades Euroopa ja ülemaailmse kodanikuhariduse ühisõppekava väljatöötamist, soodustades paremat arusaamist ELi olemasolevatest institutsioonidest ning liikmesriikide ajaloost ja kultuurist, ning ergutades objektiivset ja kriitilist arutelu Euroopa Liidu eeliste üle; soovitab lisada õppekavadesse ELi toimimist ja ajalugu käsitlevad moodulid ning kutsub komisjoni üles esitama selliste moodulite koostamise suuniseid;

21.

tuletab meelde ELi haridusministrite 17. märtsil 2015 vastu võetud deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu, milles nad kutsusid üles tugevdama meetmeid hariduse valdkonnas Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaitsta meie pluralistlikku ühiskonda;

22.

kutsub komisjoni üles käivitama keskkoolide, kutsekoolide ja muude haridusasutuste õpilastele ELi toimimise ja ajaloo teemal iga-aastast olümpiaadi European Union Olympiad eesmärgiga suurendada huvi ELi asjade vastu, nendes osalemist ja nende üle peetavat arutelu; rõhutab, et programmi „Erasmus+“ tuleks kasutada ka Euroopa kodanikuhariduse edendamiseks, eelkõige üliõpilaste ja noorte seas; kordab, et komisjonil on vaja paremini toetada ELi teemade käsitlemist ning uurimisprogramme Euroopas ja mujal;

23.

on veendunud, et noorte osalemise tagamine on kodanikega peetavaid dialooge hõlmavate algatuste pikaajalise mõju oluline osa; rõhutab seetõttu, kuivõrd oluline on igas ELi õppetegevuses noortele keskenduda, ja soovitab edendada noorte kaasamisvahendeid, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, mobiilirakendustele ja -mängudele, viktoriinidele ja muudele noortesõbralikele formaatidele; pooldab heade tavade näidetena vastastikusel õppel põhinevaid haridusprogramme, nagu Euroopa Noorteparlament ja ELi noortedialoog;

24.

rõhutab akadeemiliste ringkondade, teadlaste ja ülikoolide rolli kodanike oskusteabe suurendamisel ELi osalusmehhanismide kohta, et suurendada nende osalust ELi otsustusprotsessis;

25.

toonitab, et tõhus kodanikega peetav dialoog ja kodanike aktiivne osalemine on tugevalt seotud kodanikuhariduse Euroopa mõõtmega; rõhutab seetõttu vajadust tugevdada kodanikuhariduse Euroopa mõõdet, et võimaldada kodanike osalemist ja suutlikkust tegutseda informeeritud kodanikena ning osaleda täiel määral ühiskondlikus elus nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, tuginedes poliitiliste, õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike kontseptsioonide ja struktuuride mõistmisele, ülemaailmsetele arengutele ning kestlikkusele; kutsub komisjoni üles töötama välja tervikliku Euroopa strateegia, et suurendada ELis kodanikupädevust ja töötada välja toetavad meetmed, mille eesmärk on tagada kõigile ELis elavatele inimestele võrdne juurdepääs kodanikuharidusele, nii et nad saaksid kasutada oma poliitilisi õigusi;

26.

teeb ettepaneku luua Euroopa kodanikuhariduse võrgustik, et pakkuda välja platvorm parimate tavade ja teadmiste vahetamiseks kodanikuhariduse Euroopa mõõtme tugevdamise meetodite kohta; rõhutab vajadust kodanikuhariduse uute mudelite ja vahendite järele;

27.

rõhutab meedia rolli kodanike arvamuste kujundamisel ELi poliitika ja ELi enda kohta; rõhutab vajadust säilitada kogu Euroopas sõltumatu ja mitmekesine meediamaastik, kuid usub, et veelgi enam tuleks pingutada, et võidelda meedias levitatava desinformatsiooni ja valeandmeid sisaldava kajastuste vastu, eelkõige faktipõhiste üleeuroopaliste meediaprojektide suurema toetamise kaudu;

28.

rõhutab, et kodanikel on õigus saada usaldusväärset, sõltumatut ja faktidel põhinevat teavet Euroopa Liidu, selle poliitika ja otsustusprotsesside kohta; tunnistab vajadust luua mitmekesine juurdepääs neutraalsele, sõltumatule ja informatiivsele ühisele Euroopa uudistekeskusele, mis on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes, ning arendada ennetavat teabevahetust ELi kodanikega; tuletab samuti meelde olemasolevate meediakanalite väärtuslikkust; peab vajalikuks konkreetselt tegeleda väär- ja desinformatsiooni levikuga, eelkõige kriiside ajal, kui kõige rohkem on vaja faktidel põhinevat, usaldusväärset ja õigel ajal esitatavat teavet; rõhutab, et meedia sõltumatus on selliste protsesside korral ülioluline; nõuab digiplatvormidel rakendamise jaoks ülalt alla tagasiside andmist, faktikontrolli ja mõõdukust seoses väär- ja desinformatsiooniga, mis samal ajal austavad kodanikuõigusi ja väljendusvabadust; peab seetõttu hädavajalikuks tugevdada ajakirjanike koolitamist sõltumatu ja kriitilise mõtlemise edendamiseks;

29.

tunneb heameelt Euroopa demokraatia tegevuskava eesmärgi üle parandada kodanike osalemist demokraatlikes süsteemides teadlike otsuste tegemise kaudu; rõhutab vajadust tagada programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse raames noorte osalus ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste kodanikuaktiivsus; pooldab Euroopa demokraatia tegevuskava raames välja kuulutatud meetmeid meediavabaduse, väljendusvabaduse ja kvaliteetse ajakirjanduse tugevdamiseks; ootab komisjoni ettepanekuid praktiliste ja tõhusate vahendite kohta, et paremini tagada ajakirjanike turvalisus, keda liiga sageli ähvardatakse ja põhjendamatult hirmutatakse, piirates seeläbi kodanike õigust teabele; on mures konkreetsete ettepanekute puudumise pärast kunstivabaduse ning keelatud ja kohtulikule vastutusele võetud kunstnikele kaitse tagamiseks ning kutsub komisjoni üles seda valdkonda Euroopa demokraatia tegevuskava raames edasi arendama;

30.

tunnustab kõikide ELi kodanike õigust taotleda ja saada ELi institutsioonidelt teavet ühes ELi ametlikest keeltest; juhib tähelepanu sellele, et reaalne dialoog ning ELi kodanike aktiivne ja teadlik osalemine ELi otsustusprotsessis on võimalik ainult siis, kui puudub keelebarjäär, ning kutsub seetõttu komisjoni üles tegema palju suuremaid jõupingutusi, et võimaldada teabevahetust kodanikega kõikides ELi ametlikes keeltes; märgib, et kaasatuse, teadlikkuse ja nähtavuse tugevdamiseks on vaja parandada veebisisu kättesaadavust; soovitab, et kõik ELi veebisaidid peaksid olema kasutajasõbralikud ja kättesaadavad kõikides ELi ametlikes keeltes;

31.

tuletab meelde, et Euroopa poliitikameetmeid ja õigusakte rakendavad enamasti kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning neil on lihtsam jõuda kodanikeni ja täita olulist rolli ELi puudutavate teadmiste suurendamisel, kuna omavalitsused on kodanikele kõige lähemal asuv valitsemistasand; rõhutab, et esimene samm võiks olla Euroopa institutsioonide kontaktasutustele eraldatavate vahendite suurendamine ja nende territoriaalse võrgustiku väljaehitamine kogu Euroopas;

32.

peab tervitatavaks Regioonide Komitee 14. oktoobri 2020. aasta arvamust teema kohta „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“ (7); nõuab, et lisaks kogu ELi hõlmavatele kodanike osalemise vahenditele loodaks mitmetasandiliste valitsuste võrgustik, mis toimiks Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelise sideahelana;

33.

kordab vajadust kaasata kodanikud täielikult ELi otsuste tegemisse, et suurendada ELi legitiimsust ja üldsuse usaldust institutsioonide töö vastu; rõhutab seetõttu alaliste osalusmehhanismide tähtsust, mis veelgi hõlbustaksid ja soodustaksid kodanike osavõttu ELi otsustusprotsessist väljaspool hääletamist ning muudes olemasolevates kanalites ja vahendites; toetab teadlikkuse suurendamist nende mehhanismide kohta, et maksimeerida nende mõju ja tulemuslikkust; toonitab vajadust selliste mehhanismide järele Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti vajadust piisava horisontaalse ja vertikaalse koordineerimise järele eri tasandi institutsioonide vahel;

34.

toob esile asjaolu, et korrapärased osalusprotsessid kodanikega võivad teenida erinevaid eesmärke, näiteks iga-aastaste poliitiliste või seadusandlike prioriteetide mõjutamine, teatud küsimustes konkreetsete ettepanekute väljatöötamine, institutsiooniliste küsimuste arutamine või otsustamine teatavate avaliku sektori vahendite kasutamise üle; rõhutab siiski, et kuigi kodanike osalus osutub mõnes valdkonnas kasulikuks, on oluline, et kodanikel oleks selge arusaam kaasatuse tulemustest, sealhulgas olemuslikest piirangutest koos asjakohaste ja läbipaistvate järelmeetmetega;

35.

märgib, et kodanike osalusmehhanismid hõlmavad paljusid üksteist täiendavaid vahendeid, nagu kodanikekogud, kodanikualgatused, avalikud konsultatsioonid, kodanikega peetavad dialoogid, osaluspõhine eelarvestamine, referendumid jne;

36.

tuletab meelde, et kodanike osalusmehhanismide eesmärk peaks olema anda üksikisikutele võimalus väljendada oma ideid ja muresid; rõhutab asjaolu, et dialoogid peavad põhinema osalusel ja olema kaasavad, avatud, kaalutletud, riikidevahelised, läbipaistvad, erapooletud, vastutustundlikud, tõhusad, nähtavad ja huvitavad;

37.

rõhutab, et võimalikult paljude inimesteni jõudmiseks tuleb kasutada kaasavat lähenemisviisi; rõhutab asjaolu, et osalejate valimine peaks tagama elanikkonna tasakaalustatud esindatuse, kasutades selleks asjakohaseid kommunikatsioonimehhanisme, et jõuda mitmekesise üldsuseni, nii et sotsiaalne ja territoriaalne mitmekesisus oleks täielikult kajastatud; rõhutab, et kõigil kodanikel, sealhulgas nendel, kes elavad ebasoodsates piirkondades ja pääsevad ELi käsitlevale teabele halvemini ligi, peaks olema võrdne juurdepääs osalusmehhanismidele; nõuab osalusmehhanismide laiendamist kõigile, sealhulgas ELis elavatele kolmandate riikide kodanikele ning teises liikmesriigis või kolmandas riigis elavatele ELi kodanikele, kellele tuleks pakkuda nende vajadustele kohandatud alternatiivseid mehhanisme;

38.

rõhutab, et kodanikel peab olema osalemismehhanismidele juurdepääs kõigis liidu ametlikes keeltes; tuletab meelde, et keelebarjääride tõttu jäävad Euroopa institutsioonid kodanike jaoks kaugeks ja see takistab Euroopas tõeliselt kaasava demokraatia arengut;

39.

rõhutab, kui oluline on anda puuetega inimestele täielik juurdepääs kõigile eri vahenditele, mida EL kodanikele pakub, eelkõige süstemaatilise suulise ja kirjaliku tõlke kaudu viipekeelde ja kergesti loetavasse keelde;

40.

rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sotsiaalpartneritel ja muudel huvirühmadel peaks olema osalusvahendites oluline roll; on seisukohal, et nende osalemist toetavad nõuetekohased meetodid on üliolulised; rõhutab asjaolu, et selliste vahendite edu tagamiseks tuleb kaasata Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

41.

rõhutab, et selleks, et mistahes osalusprotsessid oleksid tõhusad, tuleb nende eesmärkide, reeglite ja ajakava kohta algusest peale teavet anda; rõhutab, et kodanike kaasamist käsitlev teabevahetus peab rõhutama iga mehhanismi praktilist rolli, sest vastasel korral ei suudeta ootusi täita, mis omakorda vähendab osalemist ja legitiimsust;

42.

rõhutab, et järjepidevalt peetavate kodanikudialoogide puhul on vaja tasakaalu ühtse formaadi ja erinevate riiklike tavade vahel, et pakkuda kodanikele Euroopa raamistikku, mis võtab arvesse erinevaid riigi tasandi arutelutraditsioone;

43.

rõhutab, et digitehnoloogia peaks täiendama vahetu osalemise vahendeid ja seda tuleks kasutada eelkõige selleks, et innustada osalema elanikerühmi, kellel on raskusi traditsioonilistes osalusvahendites osalemisega;

44.

palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja kättesaadavad, uuenduslikud ja kaasavad vahendid kodanike osalemiseks ja nendega dialoogide pidamiseks, kasutades tulemuslikumalt digitehnoloogiat, et võimaldada kõigil kodanikel (näiteks noorematel ja vanematel inimestel, puuetega inimestel, liikuvatel ELi kodanikel, maal või vähem asustatud piirkonnas elavatel inimestel) aktiivselt osaleda ELi otsustusprotsessis, tuginedes õppetundidele, kuidas COVID-19 pandeemia toimis digivahendite kasutuselevõtmise kiirendajana; juhib tähelepanu lisaväärtusele, mida annab bürokraatiavaba ja terviklik veebisait, mis annab kodanikele teavet kõigi Euroopa osalusalgatuste kohta; rõhutab sotsiaalmeedia olulist rolli, eriti laste jaoks; rõhutab, et selliste uuenduslike vahendite eesmärk peaks olema esindusdemokraatia toetamine ning et kõigil tasanditel tuleks tagada läbipaistvus;

45.

nõuab faktikontrolli ja mõõdukust seoses desinformatsiooniga sellistel veebiplatvormidel, mida kasutatakse kodanikega suhtlemiseks;

46.

tuletab meelde, et enne mis tahes osalusprotsessi alustamist peavad ELi institutsioonid vastavalt oma pädevusele ja seadusandlikele menetlustele võtma endale kohustuse võtta osalusprotsessi tulemustest lähtuvalt järelmeetmeid, kuna kodanike pettumuse põhjuseks on sageli järelmeetmete puudumine; rõhutab, et kodanikel peaks olema selge arusaam enda kaasamisest ja dialoogi struktuuridest, et ootused vastaksid tegelikkusele, kuna vastasel juhul on oht, et kodanikud jäetakse ilma õigustest; rõhutab, et iga uue osalusvahendiga peaks kaasnema tugev teavituskampaania, mis hõlmab kõrgetasemelist poliitilist tegevust ELi ja riiklikul tasandil, sarnaselt eduka valimiskampaaniaga 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel;

47.

rõhutab, et ELi institutsioonid peavad kogu osalusprotsessi vältel andma osalejatele aktiivselt suuniseid; rõhutab, et selle protsessi lõpus peab selle tulemus olema selgelt määratletud, et sellele saaks kohustuslikult reageerida; teeb ettepaneku, et osalejatele tuleks sellise tegevuse lõpus anda iga ettepaneku või soovituse kohta selges keeles koostatud kirjalikku tagasisidet, milles institutsioonid selgitaksid oma kavatsust seda ettepanekut või soovitust rakendada, või põhjendada oma otsust seda mitte teha; tunnistab, et selleks et osalusmehhanismid võiksid anda suurema panuse kvaliteetsesse demokraatiasse ning see omakorda peremehetundesse ja Euroopa identiteeti, on vaja ületada teatavad raskused ja komistuskivid;

48.

toonitab, et selleks, et võtta kodanike panust tulemuslikult arvesse, on vaja luua kodanikega peetavate dialoogide jaoks järelmeetmete raamistik; teeb ettepaneku, et osa järelmeetmetest võiks olla tulemuste koondamine algatusraportitesse ja avalikesse kuulamistesse ning kodanike, sh kõige alaesindatumate ühiskonnarühmade, nagu noorte kaasamine nende etappide kaudu;

49.

on veendunud, et kodanike osalemise protsessid peavad olema võimalikult läbipaistvad; märgib, et läbipaistvus ja andmete avalikkus suurendavad usaldust avalike institutsioonide ja seega nende legitiimsuse vastu; rõhutab, et ELi institutsioonide demokraatliku legitiimsuse edendamine üldsuse kaasamise kaudu nõuab sügavamat arusaamist ELi otsustusprotsessist; nõuab ELi tasandi avatud valitsemise standardi loomist, mis võiks olla aluseks teistele valitsustasanditele;

50.

teeb ettepaneku, et komisjoni veebisait „Avaldage arvamust!“ peaks muutuma ühtseks vahendiks, mille kaudu pääseb ligi kõigile ELi tasandi osalusvahenditele; märgib, et COVID-19 pandeemia on julgustanud kasutama digitaalmeediat ja veebipõhiseid konverentsisüsteeme, ning näeb seetõttu täiendavaid võimalusi, mida digiteerimine pakub kodanike osalemiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et see on aidanud kodanikel osaleda otsuste tegemisel kiiremini, ulatuslikumalt ja kaasavamal moel; on veendunud, et EL peaks edendama uusi ja uuenduslikke kodanike osalemise viise, mis võimaldavad kasutada digitehnoloogia vahendeid, mis hõlbustavad mitmekeelset dialoogi kodanikega; kutsub komisjoni üles kasutama kodanike osalemiseks täiendavaid digitaalseid võimalusi, sealhulgas kasutades õppematerjale, varasemaid näiteid ja teavet asjakohaste õigusaktide kohta kõigis ELi ametlikes keeltes; on veendunud, et tuleks ette näha sätted pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega inimeste jaoks;

51.

soovitab, et protsessi ja selle ELi institutsioonide poolt võetavate järelmeetmete jälgimiseks tuleks luua sõltumatu kodanikuühiskonna ning akadeemiliste ja sotsiaalpartnerite foorum;

52.

soovitab hõlbustada vabatahtlikul osalemisel põhineva sõltumatu kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustiku loomist, et koondada eri demokraatiaalgatused, sealhulgas eri piirkondades, et hõlbustada teabe jagamist ja teadmussiiret ning tagada parimate tavade kasutamine; on veendunud, et see suurendab kodanike teadlikkust ELi otsustusmenetlustest ning tagab kodanikele rohkem võimalusi poliitikakujundamist mõjutada;

53.

peab tervitatavaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee presidentide ettepanekut luua institutsioonidevaheline töörühm kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessides;

54.

lubab teha koostööd teiste ELi institutsioonide ja sidusrühmadega, et tugevdada täiendavaid kodanike kaasamise kanaleid, sealhulgas kodanike dialoogide laiendamist ja alalise kodanike osalusmehhanismi loomine koos ametlikult siduva järelmeetmete protsessiga;

55.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut institutsioonidevahelise kokkuleppe saavutamiseks ühiskondliku dialoogi kohta vastavalt ELi lepingu artiklile 2, milles on kehtestatud, et institutsioonid peavad pidama avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga;

56.

rõhutab, kui oluline on edendada kodanikuaktiivsust ja aktiivset osalust kooskõlastatud ja sidusal viisil kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil; leiab sellest tulenevalt, et tuleb tugevdada Euroopa Komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi büroode rolli, tegevust ja sõltumatust liikmesriikides, et hõlbustada kodanikuaktiivsust ja kodanikega peetavat vahetut dialoogi, võimaldada sellele juurdepääsu ning teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist Euroopa Liidu ja selle poliitika kohta kodanike digitaalset ja füüsilist osalust võimaldavate teabevahendite laialdase ja hästi koordineeritud kasutuse kaudu;

57.

juhib tähelepanu algatusele „New European Bauhaus“ kui hiljutisele uuendusele, mille eesmärk on julgustada ja hõlbustada kodanike osalemist; rõhutab, et algatus toob kokku kodanikud, eksperdid, ettevõtjad ja institutsioonid ning hõlbustab vestlusi, et muuta tuleviku eluruumid taskukohasemaks ja juurdepääsetavamaks;

58.

teeb ettepaneku võtta kasutusele kodanike osalemismehhanismid katseprojektide osas, sealhulgas nn kaasav eelarvestamine, et võimaldada kaasata kodanikke liidu eelarve kulude poole kujundamisse, ja rahvahanked, et võimaldada kaasata kodanikke koos ELi otsustajatega poliitikakujundamisse;

59.

rõhutab vajadust hõlbustada kodanike osalemist, mida ELi institutsioonid piisavalt toetaksid, ELi struktuurireformide asjus, kujundades ümber konvendimeetodi, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 48; teeb ettepaneku arutada seda Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil;

60.

tunneb heameelt Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi üle ja usub, et see on suurepärane võimalus pidada kodanikega otse sisukat dialoogi Euroopa tuleviku üle ja vastata nende nõudmistele;

61.

rõhutab, kui oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud osalemine koos institutsiooniliste esindajatega Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil; rõhutab vajadust võtta konverentsi tulemuste suhtes jõulisi järelmeetmeid, hoides kodanikke kursis sellest tuleneva otsustusprotsessi eri etappidega, mis tagab, et dialoog kodanikega on sisukas ja jätkub pärast Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ametlikku lõppu;

62.

rõhutab, et Euroopa tuleviku teemalise konverentsi raames korraldatud kodanike foorumeid tuleks kasutada katseprojektina nende tulevaseks võimalikuks institutsionaliseerimiseks kui alalist kodanike osalusmehhanismi olulistes aruteludes;

63.

eeldab, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents annab olulise panuse kodanike ELi poliitikakujundamises osalemise edasisse arengusse ja sillutab teed uue alalise kodanike osalusmehhanismi loomisele;

64.

on seisukohal, et Euroopa tuleviku teemaline konverents annab võimaluse arutada võimalikke mehhanisme kodanike aktiivseks osalemiseks konsultatsiooniprotsessis, et mõjutada komisjoni iga-aastast tööprogrammi ja kõnet olukorrast Euroopa Liidus; märgib, et selline mehhanism võiks toimida igal aastal, saades alguse iga aasta esimestel kuudel koos riigisiseste ja piirkondlike kodanike foorumitega, mis peaksid valmistama ette prioriteedid aruteludeks Euroopa kodanike rahvusvahelisel foorumil, mis võiks toimuda Euroopa päeval; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanike foorumil paika pandavad prioriteedid tuleks esitada ELi institutsioonidele, et neid saaks kasutada konsultatsioonimehhanismis, mille lõpptulemuseks on komisjoni iga-aastase tööprogrammi koostamine;

65.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0153.

(3) Eurobaromeetri kiiruuring FL4023.

(4) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta (ELT L 130, 17.5.2019, lk 55).

(6) Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2019 „Avaldage arvamust!“ (september 2019)

(7) ELT C 440, 18.12.2020, lk 49.