P9_TA(2021)0249

ELi õigusnormide mõju töötajate ja teenuste vabale liikumisele: ELi sisese tööjõu liikuvus kui vahend, mis aitab tööjõuturu vajadusi ja oskusi vastavusse viia

Euroopa Parlamendi 20. mai 2021. aasta resolutsioon ELi õigusnormide mõju kohta töötajate ja teenuste vabale liikumisele ning ELi-sisese tööjõu liikuvuse kui vahendi kohta, mis aitab tööjõuturu vajadusi ja oskusi vastavusse viia (2020/2007(INI))

(2022/C 15/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingut,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu (ELi) lepingu artiklit 5,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 45, 56, 153, 154 ja 174,

—	võttes arvesse 2017. aasta novembris Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud peamisi töönorme ning ILO konventsioone ja soovitusi tööhalduse ja tööinspektsiooni kohta,

—	võttes arvesse liidu ulatuslikku töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna õigustikku, eriti nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (1) ning selle üksikdirektiive ja seotud direktiive,

—	võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldusi, mis käsitlevad ümberõpet ja täiendusõpet kui kestlikkuse ja tööalase konkurentsivõime suurendamise alust majanduse elavdamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise kontekstis,

—	võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) – „Liit, mis seab kõrgemad sihid: Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, mille esitas Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (4),

—	võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2018. aasta rakendusotsust (EL) 2018/170 ühiste üksikasjalike spetsifikatsioonide kohta andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et jälgida ja hinnata EURESe võrgustiku toimimist,

—	võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2019. aasta aruannet EURESe tegevuse kohta ajavahemikus jaanuar 2016 – juuni 2018,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (7),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (8),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (9),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (10),

—	võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (11),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (12),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (13),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (14),

—

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (15) ning mida on muudetud nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta (16),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (17),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (18),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (19),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (20),

—	võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsust (EL) 2019/1181 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (21),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsust (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (22),

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitust, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (23),

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga (24),

—	võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta (25),

—	võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta (26),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuli 2020. aasta arvamust teemal „Euroopa taastekava ja mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2020. aasta arvamust teemal „Elukestva õppe jätkusuutlik rahastamine ja oskuste arendamine oskustööjõu nappuse tingimustes“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Horvaatia taotlusel),

—	võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust teemal „Ajude äravool ELis: probleemi käsitlemine kõigil tasandeil“ (C 141/34),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2020)0121) ja (SWD(2020)0122),

—	võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta teatist „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ (COM(2019)0650),

—	võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (COM(2016)0381),

—	võttes arvesse 17. detsembri 2019. aasta ettepanekut võtta vastu komisjoni ja nõukogu ühine tööhõivearuanne, mis on lisatud teatisele 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—

võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2019. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“), kohaldamise ja rakendamise kohta (COM(2019)0426),

—	võttes arvesse komisjoni 2019. aasta aruannet ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta,

—	võttes arvesse Cedefopi aruannet „Skills forecast: trends and challenges to 2030“ (Oskuste prognoosi suundumused ja probleemid 2030. aastani),

—	võttes arvesse Eurofoundi 2010. aasta aruannet „Posted workers in the European Union“ (Lähetatud töötajad Euroopa Liidus) (27) ja riiklikke aruandeid,

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadist majandusprognoosi, mis avaldati 6. mail 2020,

—	võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 24. aprilli 2020. aasta suuniseid „COVID-19: tagasi tööle. Töökohtade ümberkorraldamine ja töötajate kaitse“,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2015. aasta uuringut „EU Social and Labour Rights and EU Internal Market Law“ (ELi sotsiaal- ja tööõigused ning siseturgu käsitlevad ELi õigusaktid),

—	võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2020. aasta suuniseid hooajatöötajate kohta ELis COVID-19 puhangu kontekstis,

—	võttes arvesse nõukogu 9. oktoobri 2020. aasta järeldusi hooajatöötajate ja teiste liikuvate töötajate töö- ja elutingimuste parandamise kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitust, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel,

—

võttes arvesse komisjoni 2015. aasta uuringut „Study on wage setting systems and minimum rates of pay applicable to posted workers in accordance with Directive 96/71/EC in a selected number of Member States and sectors“ (Palgakujundussüsteemid ja lähetatud töötajatele kohaldatavad töötasu miinimummäärad kooskõlas direktiiviga 96/71/EÜ valitud liikmesriikides ja sektorites),

—	võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2020. aasta suuniseid COVID-19 puhangu ajal töötajate vaba liikumise õiguse kasutamise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 15. mai 2020. aasta teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID-19“ (2020/C 169/03),

—	võttes arvesse Eurofoundi 2015. aasta uuringut „Social dimension of intra-EU mobility: Impact on public services“ (ELi-sisese liikuvuse sotsiaalne mõõde: mõju avalikele teenustele),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0066/2021),

arvestades, et mittediskrimineerimine on aluslepingutes sätestatud aluspõhimõte; arvestades, et töötajate vaba liikumine on liidu üks aluspõhimõtteid; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 45 lõikes 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega on ette nähtud, et töötajate liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul;

arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõike 3 kohaselt „edendab liit sotsiaalset õiglust ja kaitset“; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 on ette nähtud, et „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid“;

C.	arvestades, et töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on siseturu aluspõhimõtted;

arvestades, et töötajate ja teenuste vaba liikumine peaks toimuma kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega; arvestades, et liidu võetud kohustus järgida ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke, Euroopa rohelist kokkulepet ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, sealhulgas kaitsta ja edendada õiglast töötasu, soolist võrdõiguslikkust ning inimväärseid töö- ja tööhõivetingimusi, tuleb integreerida kogu siseturupoliitikasse, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi;

arvestades, et töötajate, sealhulgas hooajatöötajate vaba liikumine on väga oluline Euroopa integratsiooni seisukohast; arvestades, et sellest võib olla vastastikku kasu nii lähetavatele kui ka vastuvõtvatele liikmesriikidele ning see toetab majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke; arvestades, et liit ja liikmesriigid peavad täielikult ära kasutama ELi-sisese liikuvuse potentsiaali, tagades seejuures tõhusalt töötajate liikuvuse suhtes kohaldatavate õigusnormide järgimise;

arvestades, et töötajate ja teenuste vaba liikumine toetab liidus majanduskasvu ja ühtekuuluvust ning loob töövõimalusi; arvestades, et ühtne turg saab olla kestlik ja suurendada heaolu ainult juhul, kui see põhineb õiglastel ja ühistel reeglitel ning võrdse kohtlemise põhimõttel, eriti töötajate ja teenuste vaba liikumise valdkonnas;

G.	arvestades, et liit peaks jätkuvalt täitma põhirolli heade tavade vahetamise soodustamisel kõigil valitsemistasanditel ning koostöös sotsiaalpartneritega suuniste ja soovituste väljatöötamisel inimväärsete töö- ja tööhõivetingimuste tagamise kohta kõigile, kaasa arvatud haavatavatele töötajatele;

arvestades, et teenuste vaba liikumise sotsiaalsed tagajärjed võivad päritolupiirkondi ja liikuvaid töötajaid vastuvõtvaid piirkondi mõjutada positiivselt ja/või negatiivselt; arvestades, et tööjõupuudus ja ajude äravoolu määr, mis on tingitud praegusest majanduslikust ja sotsiaalsest tasakaalustamatusest liidu piirkondade vahel, eriti pärast finantskriisi, on mõnes liikmesriigis jõudnud kriitilisele tasemele, mis toob kaasa uusi probleeme, nagu demograafiline tasakaalustamatus, hooldusteenuste ja meditsiinitöötajate puudus ning suurem üldine ebavõrdsus piirkondade vahel; arvestades, et sellised ilmingud mõjutavad eelkõige maapiirkondi ja äärealasid; arvestades, et vaja on kestlikku tööstuspoliitikat ja tugevat ühtekuuluvuspoliitikat kvaliteetsete töökohtade säilitamiseks ja loomiseks muutuvates sektorites ja piirkondades, et hoida ära ajude äravoolu ja mittevabatahtlikku liikuvust;

arvestades, et tööjõukulude konkurents kahjustab liikmesriikidevahelist ühtekuuluvust; arvestades, et kooskõlastatud liidu lähenemisviis on vajalik, et vältida ebaausat tööjõukulude konkurentsi ja suurendada kõigi jaoks ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist; arvestades, et tõhusad õigusaktid ja kollektiivlepingud on hädavajalikud, et tagada inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused, kvaliteetsed teenused ja aus konkurents;

J.	arvestades, et piiriülesed töötajad toovad teatud piirkondadele sotsiaalset ja majanduslikku kasu;

arvestades, et selleks, et kaitsta liikuvate töötajate õigusi, suurendada vastavust kohaldatavatele õigusnormidele ja edendada võrdseid võimalusi ning ausat konkurentsi kõigi ettevõtjate vahel, on oluline parandada, ühtlustada ja kooskõlastada tööjõu liikuvust käsitlevate liidu õigusnormide piiriülest jõustamist ja võidelda kuritarvituste, sealhulgas deklareerimata töö vastu;

arvestades, et liidus on enamik töötajaid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) palgal; arvestades, et MVKEd ja füüsilisest isikust ettevõtjad on liidu õigusaktide rikkumiste suhtes kõige haavatavamad; arvestades, et vastuolulised siseriiklikud õigusaktid, tarbetu halduskoormus ja ebaaus konkurents on MVKEde, füüsilisest isikust ettevõtjate ja heausksete ettevõtjate jaoks siseturul peamine raskuste allikas; arvestades, et MVKEdele ja idufirmadele suunatud algatused peaksid aitama ettevõtetel kehtivaid eeskirju järgida ja ei tohiks tuua kaasa tarbetut halduskoormust, topeltstandardeid ega madalamaid töötajate kaitse standardeid;

M.	arvestades, et digiüleminek annab enneolematu võimaluse hõlbustada liikuvust ja aitab samal ajal kontrollida tööjõu liikuvust käsitlevate liidu õigusnormide ranget järgimist;

arvestades, et Euroopa Tööjõuamet (ELA) asutati selleks, et aidata edendada õiglust ja usaldust siseturul, töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja suure liikuvusega teenuseid ning kontrollida töötajate liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate liidu õigusnormide täitmist, samuti tõhustada parimate tavade vahetust ning koostööd liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite vahel õiglase töötajate liikuvuse tagamisel ja deklareerimata töö vastu võitlemisel; arvestades, et õiglase palga, soolise võrdõiguslikkuse ning inimväärsete töö- ja tööhõivetingimuste edendamisel on tähtis osa hästi toimiva, õiglase ja kestliku siseturu loomisel;

O.	arvestades, et ELA on äsja loodud asutus, mis peaks täielikult toimima 2024. aastaks;

P.	arvestades, et töötajate lähetamine, renditöö ja hooajatöö on oma olemuselt ja õigusliku määratluse järgi ajutised;

arvestades, et töötajate ebapiisav õiguskaitse ja puudulik juurdepääs sotsiaalkindlustussüsteemidele tuleneb sageli ebatüüpilise töö kuritarvituslikest vormidest, kunstlikest skeemidest, nagu fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, tasustamata ja/või ainult vähetasustatud nõudetöö, nn nulltunnilepingud, tähtajaliste lepingute ja praktika kuritarvituslik kasutamine tavapäraste töölepingute asemel, sealhulgas avalikus sektoris, ning varifirmade kasutamine; arvestades, et seetõttu tuleks nende probleemidega tegeleda; arvestades, et erinevate alltöövõtu kokkulepete üha sagedasem kasutamine võib samuti tuua kaasa kuritarvitamise, mis muudab vajalikuks vastumeetmete võtmise; arvestades, et ELi-sisene tööjõu liikuvus, mis põhineb otseselt ELi toimimise lepingu artiklil 45, võib loomulikult soodustada pikaajalise tööjõuvajaduse rahuldamist tavapäraste tööhõivevormide abil, mis on liidu kodanikele avatud ilma kodakondsuse alusel diskrimineerimiseta;

arvestades, et sotsiaalne ühtekuuluvus on üks liidu peamisi põhimõtteid; arvestades, et sellest hoolimata on elamis- ja töötingimused liidus endiselt väga erinevad; arvestades, et kõrgemad palgad ja kõrgem SKP, tugev sotsiaalkindlustus, hõlpsam juurdepääs tööturule ning kõrgem tööhõive määr kuuluvad ELi-sisese liikuvuse kõige tähtsamate tõmbetegurite hulka (28); arvestades, et teisest küljest on ELi-sisese liikuvuse tõuketegurid vaesus, sotsiaalne tõrjutus, halvad elamis- ja töötingimused ning sotsiaalabi puudumine; arvestades, et püsiv tööjõupuudus mõne liikmesriigi mõnes kriitilise tähtsusega sektoris on suurel määral seletatav ka halbade töötingimuste ja madala palgatasemega; arvestades, et selle puuduse kõrvaldamiseks tuleks töötingimusi nendes sektorites parandada, eelkõige sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kaudu, ning mitte jätta halbade tingimustega tööd võõrtöötajatele ja liikuvatele töötajatele, sealhulgas piiriülestele ja piirialatöötajatele ja/või deklareerimata töötajatele;

arvestades, et otsus kasutada liikumisvabaduse õigust peaks olema alati vabatahtlik, mitte pealesunnitud elukohaliikmesriigis puuduvate võimaluste tõttu; arvestades, et õiglane liikuvus, mis põhineb tugevatel sotsiaal- ja tööõigustel, on kestliku Euroopa integratsiooni, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja õiglase ülemineku eeltingimus;

arvestades, et sellised kuritarvitused nagu sotsiaalne ja keskkonnaalane dumping nõrgendavad üldsuse toetust liidule ja Euroopa edasisele integratsioonile, kahjustavad siseturu toimimist ja ettevõtjate, eriti MVKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate konkurentsivõimet ning töötajate õigusi; arvestades, et seetõttu tuleb tugevdada järelevalvet kohaldatavate õigusaktide järgimise üle; arvestades, et põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ tuleb liidu tasandil seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel nõuetekohaselt arvesse võtta; arvestades, et vastuolulised sätted siseriiklikes õigusaktides tekitavad takistusi MVKEdele ja neid tuleks vältida;

arvestades, et võrdse kohtlemise põhimõte on sotsiaalse turumajanduse ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise eeltingimus, mis nõuab sihtriigi kohaldatavate õigusaktide ja kollektiivlepingute järgimist, nii et tagatakse võrdsed võimalused kohalike ja liikuvate töötajate ning kohalike ja välismaiste teenuseosutajate vahel;

arvestades, et üle 8 % liikuvatest töötajatest töötab tervishoiu- ja sotsiaaltöösektoris, üle 7 % transporditeenuste sektoris ning üle 10 % majutus- ja toitlustusvaldkonnas; arvestades, et liikuvad ja hooajatöötajad on liikmesriikide jaoks sageli hädavajalikud, näiteks tervishoiu- ja eakate või puudega inimeste hoolduse valdkonnas või ehitusvaldkonnas;

W.	arvestades, et Euroopas ei vasta vähemalt 80 miljoni töötaja kvalifikatsioon tööturu vajadustele ja rohkem kui viis kümnest raskesti täidetavast ametikohast nõuavad kõrget kvalifikatsiooni (29);

arvestades, et COVID-19 pandeemia on veel kord näidanud, kui olulised on väga liikuvad töötajad, kes liiguvad sageli liidu piires; arvestades, et pandeemia on ka näidanud, et hooaja-, lähetatud, võõr- ja liikuvad töötajad, sealhulgas piiriülesed ja piirialatöötajad, on aidanud tugevalt kaasa liidu majanduse ja liidu rahvusvahelise kaubanduse püsimajäämisele pandeemia ajal; arvestades, et eesliinitöötajatena on nad seda tehes kandnud suurt terviseriski nii enda kui ka oma perekonna jaoks; arvestades, et hooajatöötajatel on olnud tähtis osa paljude Euroopa põllumajandusettevõtete tegevuse jätkumises; arvestades, et samal ajal on väga liikuvad töötajad jätkuvalt ka kõige haavatavamad ja kõige vähem kaitstud; arvestades, et COVID-19 pandeemia esimeses faasis kuulusid need töötajad kõige rohkem kooskõlastamata piirihaldusmeetmetest mõjutatud inimeste hulka;

arvestades, et COVID-19 pandeemia ajal puudus hooaja- ja lähetatud töötajatel sageli esmatasandi tervishoid, korralik majutus, isikukaitsevahendid ja piisav teave; arvestades, et sageli oli neil vastuvõtvate liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemidele (sealhulgas haigushüvitis ja lühiajalise töötuse skeemid) ainult ebapiisav juurdepääs või puudus see üldse; arvestades, et mõnel juhul saadeti nad koguni riigist välja; arvestades, et töötajate liikuvus sõltub suurel määral kättesaadavatest transpordivahenditest ning see mõjutab eriti saartelt ja liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärit töötajaid; arvestades, et piiride sulgemine mõjutas ka piiriüleseid ja piirialatöötajaid, kuna neil oli raskem minna töökohale ja tagasi perekonna juurde ning nende juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele oli piiratud; arvestades, et mõnel juhul kannatasid liikuvad töötajad diskrimineerimise ning halbade töö- ja elamistingimuste all, mis tõid kaasa COVID-19 infektsiooni puhangud;

arvestades, et COVID-19 puhang on näidanud, kui rasketes ja sageli taunitavates tingimustes töötavad ja elavad sajad tuhanded hooajatöötajad, kellest valdav enamik on liikuvad töötajad, ja mõned enam kui miljonist lähetatud töötajast ELis, ning on neid tingimusi veelgi raskendanud; arvestades, et nende niigi ebakindlaid tingimusi halvendavad struktuurne diskrimineerimine tööturul ning olemasolevate õigusaktide ja õigusnormide ebapiisav jõustamine;

AA.

arvestades, et COVID-19 pandeemia tõi esile arvukad struktuursed puudused Euroopa ja liikmesriikide õigusraamistikes; arvestades, et paljud neist puudustest ei olnud seotud üksnes pandeemiaga; arvestades, et neid puudujääke tuleks käsitleda liidu ja liikmesriigi tasandil kiiremas korras, et tagada aus konkurents ja võrdne kohtlemine siseturul; arvestades, et COVID-19 pandeemial on Euroopa tööturgudele olemuslik ja kauakestev mõju;

AB.

arvestades, et töötajate liikuvus ja eriti töötajate lähetamine ei tohi kaasa tuua ebakindlatel töötingimustel põhinevat konkurentsi ega oma kohustustest kõrvale hoidvaid tööandjaid ega kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest ja kollektiivlepingutest kõrvalehoidmist vastuvõtvates liikmesriikides, kuna sellised kuritarvitused põhjustavad ainult pingeid liikmesriikide vahel, ebaausat konkurentsi ettevõtjate vahel ja umbusaldust töötajate seas; arvestades, et see kahjulik mõju, sealhulgas ajude äravool ja ebaaus konkurents, võib olla tingitud ka ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise puudumisest; arvestades, et töötajate liikuvuses tuleks näha võimalust, see peaks hõlbustama oskuste ja kutsealaste kogemuste jagamist ning soodustama ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist; arvestades, et tööjõu liikuvuse ja töötajate lähetamise õigusnormid ei tohiks tuua kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust; arvestades, et lähetamiseeskirju kohaldatakse ka ühest liikmesriigist teise lähetatud kodanike suhtes, kes on ärakasutamise vastu eriti kaitsetud ning vajavad seetõttu riiklike tööinspektsioonide ja ELA erilist tähelepanu;

AC.

arvestades, et oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ja oskuste nappus kujutavad endast liidu tööturu ning haridus- ja koolitussüsteemide jaoks olulisi probleeme; arvestades, et see näitab selget vajadust täiustada haridus- ja kutsõppesüsteeme, et need oleksid tulevikukindlamad ja tulevikku suunatumad, ning samuti täiustada töötajate ümberõppe ja täiendusõppe süsteemi; arvestades siiski, et endiselt puuduvad ametlik statistika ja näitajad oskuste mittevastavuse mõõtmiseks Euroopa tööturgudel;

AD.	arvestades, et eeldatakse edasist töökohtade polariseerumist ning suureneb töökohtade arv oskuste spektri kõrgemas ja madalamas otsas;

AE.

arvestades, et linna- ja maapiirkondade digilõhe ning sotsiaal-majanduslike tegurite mõju digilõhele on jätkuvalt põhiprobleemid, millega tuleb kiiresti tegeleda; arvestades, et tööjõu seas valitseb väga suur digioskuste ja roheliste kutseoskuste puudus, mille vastu tuleks võidelda muu hulgas elukestva õppe abil;

AF.

arvestades, et ettevõtjate investeeringud koolitusse ja haridusse ning töö- ja tööhõivetingimustesse on oluline vahend oskustöötajate ligimeelitamiseks; arvestades, et kvalifikatsioonide vastastikusel tunnustamisel ja läbipaistvusel on oluline roll kutsealade lähendamise, teenuste osutamise vabaduse ja töötajate õiglase liikuvuse saavutamisel;

AG.

arvestades, et selles kontekstis tuleks kaaluda sellise süsteemi arendamist, millega tunnustatakse mitteametlikult saadud teadmisi ja oskusi, nt mitteametlike hooldajate puhul; arvestades, et see arendamine on liikmesriikide vananevate ühiskondadega seotud praeguste demograafiliste probleemide ja trendide valguses äärmiselt oluline;

AH.

arvestades, et tõhusad kolmepoolsed kõnelused ja sotsiaaldialoog võivad edukalt täiendada valitsuste ja institutsioonide jõupingutusi ELis praegu valitsevate pingete ja lõhede ületamiseks; arvestades, et sotsiaalpartnerite kaasamine võib parandada poliitika kujundamist, rakendamist ja elluviimist ning seda tuleb veelgi tugevdada kõigil poliitilistel tasanditel;

AI.

arvestades, et puudub kogu ELi hõlmav süstemaatiline andmekogumine, mille eesmärk on esitada asjakohaseid andmeid liikuvate töötajate kohta või võimaldada neil kindlaks teha oma sotsiaalkindlustuskatte staatus ja taotleda omandatud õiguste kasutamist; arvestades, et juurdepääs kohaldatavaid reegleid käsitlevale teabele ning tõhus reeglitele vastavus ning nende järelevalve ja täitmise tagamine on õiglase liikuvuse ja süsteemi kuritarvitamise vastase võitluse eeltingimused; arvestades, et digitehnoloogiat, mis võib hõlbustada liikuvate töötajate õigusi kaitsvate õigusaktide järelevalvet ja jõustamist, tuleb seetõttu edendada ja kasutada andmekaitsenormide kohaselt;

märgib, et teenuste direktiivis lähtutakse sihtriigi põhimõttest, ja on seisukohal, et seda sätet ei tohiks muuta; rõhutab, et teenuste vaba liikumine tuleb saavutada nii, et sellega ei kahjustata töötajate õigusi ega sotsiaalseid õigusi; tuletab meelde, et võrdse kohtlemise ja vaba liikumise põhimõtteid kohaldatakse lisaks teenuseosutajatele samaväärselt ka töötajate suhtes; on seisukohal, et teenuste vaba liikumine ning neid teenuseid osutavate töötajate vaba ja õiglane liikuvus kuuluvad kokku ning siseturule on kasulik, kui järgitakse töötingimusi käsitlevaid eeskirju ning kaitstakse liikuvate töötajate tervist ja ohutust; rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete rakendamine miinimumstandardina võib aidata kaasa Euroopa töötajate õiguste edendamisele ja kaitsele;

rõhutab, et teenuste vaba liikumisega seotud liidu õigusaktid ei tohi mingil viisil kahjustada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või liikmesriikide töösuhete süsteemidesse kuuluvate muude aktsioonide korraldamise õiguse kasutamist riikliku õiguse ja/või tava kohaselt ega või kahjustada õigust pidada läbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid ja tagada nende täitmine või korraldada kollektiivseid aktsioone riikliku õiguse ja/või tava kohaselt; rõhutab, et kvaliteetsed õigusaktid ja nende tõhus rakendamine on pikaajaline investeering;

tuletab meelde, et liikuvate töötajate töö- ja elamistingimuste võrdse kohtlemise põhimõttel põhinev kaitse peab hõlmama nii töötajate liikumisvabadust kui ka teenuste osutamise vabadust; on mures püsivate puuduste pärast liikuvate töötajate, sealhulgas piiriüleste ja piirialatöötajate kaitsmisel, mille COVID-19 pandeemia on esile toonud; rõhutab, et töötajaid ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda liikumisvabaduse õiguse kasutamise ega teenuste vaba osutamist käsitlevate liidu õigusnormide tõttu; rõhutab vajadust tegeleda õiguskorra mis tahes puudustega liidu ja riikide tasandil ilma põhjendamatu viivituseta; rõhutab lisaks, et töötajate vaba liikumise ja teenuste vaba liikumisega seoses tuleb järgida kohaldatavaid õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu sotsiaalõigustele ja sotsiaalkaitsele, sealhulgas nende ülekantavust, diplomite, kvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamist ning juurdepääsu koolitusele; tuletab meelde, et mis tahes ELi-siseste piiriületuspiirangute puhul, isegi kui need on kehtestatud vastusena raskele rahvatervise kriisile, tuleks arvesse võtta nende mõju liikuvatele töötajatele ja arvestada nende erilist olukorda;

on mures selle pärast, et liikmesriigid ei tõlgenda ELi õigust ühtemoodi, näiteks on see nii hiljuti muudetud töötajate lähetamise direktiivi (30) puhul, mis tekitab õiguslikku selgusetust ja bürokraatlikku koormust ettevõtetele, kes osutavaid teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis; kutsub komisjoni üles aitama liikmesriike otseselt kogu ülevõtmisprotsessi käigus, et oleks tagatud Euroopa õiguse ühetaoline tõlgendamine;

rõhutab sellega seoses, et erilist tähelepanu tuleb pöörata Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades elavatele töötajatele ning hõlbustada nende liikumist mandrile ja tagasi ning äärepoolseimate piirkondade endi vahel;

peab kahetsusväärseks, et ainult 4,2 % tööealistest ELi kodanikest elas 2019. aastal oma kodakondsusriigist erinevas ELi riigis (31); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi töötajate ja ettevõtete liikumistakistuste vähendamiseks;

tuletab meelde vajadust tagada töötajate liikumisvabadus, et säilitada teatavate piirkondade tööhõive ja majandus ning säilitada sellised tegevused nagu põllumajandus;

kutsub liikmesriike üles rakendama ja jälgima muudetud töötajate lähetamise direktiivi õigesti ja õigel ajal, et kaitsta lähetatud töötajaid ja nende teenuste osutamise vabadust lähetuste ajal, sätestades kohustuslikud normid töötingimuste ning töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta;

kutsub liikmesriike üles täiel määral ära kasutama võimalust kohaldada ELis lähetatud töötajate suhtes kõigis kollektiivlepingutes sisalduvaid sätteid palkade ja töötingimuste kohta ning tagama võimalikult suures ulatuses samas kohas võrdse töö eest võrdse tasu maksmine töötajatele ning võrdsed tingimused ettevõtjatele muudetud töötajate lähetamise direktiivi rakendamise raames;

10.

palub komisjonil uurida põhjalikult suundumusi, mis mõjutavad lähetatud kolmandate riikide kodanike töötingimusi; rõhutab, et nende uuringute tulemuste põhjal võivad osutuda vajalikuks poliitikameetmed liidu või riiklikul tasandil; on sügavalt mures selle pärast, et praegu suureneb kolmandate riikide kodanike osakaal sektorites, mida saadab ebakindlate töötingimuste ja kuritarvitusjuhtumite maine; rõhutab, et kolmandate riikide kodanikud on sageli ärakasutamise vastu kaitsetumad ja vajavad seetõttu kaitset; rõhutab, et ärakasutamine hõlmab selliseid kuritarvitusi nagu fiktiivne lähetamine, fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, petturlik alltöövõtt ja petturlikud värbamisasutused ning varifirmad ja deklareerimata töö; rõhutab, et kolmandate riikide kodanikest töötajad võivad ELis töötada töölubadega tingimusel, et kõik riikide ja liidu tööõiguses sätestatud kaitsemeetmed tagavad tõhusalt kaitse ja inimväärsed töötingimused ka kolmandate riikide kodanikele ning see ei too kaasa tööturumoonutusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kolmandate riikide kodanike puhul kohaldatavate õigusaktide ja töötingimusi käsitlevate õigusnormide järgimine, et vältida kuritarvitusi; kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2009/52/EÜ kaitsenorme, millega tagatakse juurdepääsetavad ja tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid, mis võimaldavad tõhusalt välja nõuda maksmisele kuuluvad palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed;

11.

tuletab meelde üleeuroopaliste tarneahelate olemust strateegilistes tööstussektorites, mis on liikuvate töötajate ja teenindusettevõtete peamine tööhõive- ja tegevusallikas ning mida mõjutavad tugevalt liikmesriikide poolt pandeemia leviku tõkestamiseks kehtestatud kooskõlastamata meetmed, näiteks erinevad õigusnormid COVID-19 testide ja karantiini kohta; kutsub komisjoni üles pidama töötajatele ohutute tingimuste tagamist sama tähtsaks kui liikumisvabaduse ja kaubavoogude taastamist;

12.

tuletab meelde, et ühtlustatud karantiiniperioodide, testimisnõuete ja reisieeskirjade puudumine liidus võib tekitada suuri probleeme paljudele ettevõtjatele ning liikuvatele töötajatele ja nende perekondadele, eelkõige suure liikuvusega sektorites; julgustab liikmesriike kooskõlastama jõupingutusi, et laiendada sotsiaalkindlustuskatet, juurdepääsu haigushüvitisele ja ajutise töötuse skeemidele, et kaitsta ka piirialatöötajaid, piiriüleseid töötajaid ja liikuvaid töötajaid, eriti neid, keda kriis on tabanud ja kes kannatavad seetõttu vaesuse, töötuse, sotsiaalse tõrjutuse ja halbade elamistingimuste all;

13.

kordab, et inimeste igapäevaelu seisukohast on hädavajalik, et esmatarbekaupade, näiteks toiduainete, meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite tarned jätkuksid kogu aeg kogu ELis; palub komisjonil tagada esmatarbekaupade ja oluliste teenuste pidev vaba liikumine siseturul ka selliste kriiside ajal nagu pandeemia;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tunnustaksid strateegiliste tootmistarneahelate, näiteks meditsiiniseadmete ja muu valdkonna liikuvaid töötajaid elutähtsate kutsealade töötajatena ning vaataksid seetõttu kohaldatavad karantiininõuded läbi, kui puuduvad rahvatervise ja ohutuse riskid, mis on tõendatud asjaomase testimisega kooskõlas nõukogu soovitusega, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel;

15.

kutsub komisjoni üles uurima kaitse puudujääke, et tagada liikuvatele töötajatele inimväärsed töö- ja elamistingimused ning vältida kuritarvitusi, ning nõuetekohaselt jõustama alltöövõttu käsitlevaid liidu õigusakte; palub komisjonil tagada üldine solidaarvastutus kogu alltöövõtuahelas, et kaitsta töötajate õigusi; rõhutab, et see algatus peaks suurendama läbipaistvust ja peatöövõtjate vastutust alltöövõtuahelates, kuna tagatakse õiguslikult kõigi sotsiaalkindlustusmaksete tasumine ja töötajate õigused ning kutsutakse riiklikke ametiasutusi tungivalt üles kehtestama vajaduse korral tõhusaid hoiatavaid sanktsioone; kutsub komisjoni üles edendama ja liikmesriike tagama ametiühingute juurdepääsu kõikidele töökohtadele, sealhulgas väljaspool töökohariiki asuvatele töökohtadele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse tugevdamiseks ja edendamiseks ning töötajate organiseerumise soodustamiseks, kuna see aitab saavutada kõrgeid tööhõivestandardeid;

16.

palub komisjonil analüüsida töötajate liikuvusega seotud negatiivset arengut, eriti ajude äravoolu teatud sektorites ja piirkondades; rõhutab, et ajude äravoolu vastu võitlemise meetmed peavad käima käsikäes meetmetega, millega edendatakse ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist; rõhutab, et COVID-19 pandeemiast hoolimata peaksid liikmesriigid kohalike ja liikuvate töötajate võrdse kohtlemise tagamiseks lubama ja lihtsustama piiride ületamist tööalastel põhjustel, kui vastuvõtjariigis on kutsetegevus asjaomastes sektorites lubatud; palub komisjonil kehtestada selged kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad Euroopa poolaasta ning riigipõhiste soovituste avaldamise raames, et jälgida töötajate vaba liikumist käsitlevate õigusnormide rakendamist ja täitmist; palub komisjonil esitada soovitused liikuvate töötajate õiglaste, võrdsete ja inimväärsete elamis- ja töötingimuse tagamiseks;

17.

rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ÜRO kestliku arengu, Euroopa rohelise kokkuleppe ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärgid peavad kajastuma ka lähenemisviisis ühtsele turule, millega edendatakse kõrgeid sotsiaal- ja keskkonnastandardeid kui tootlikkuse kasvu eeltingimusi; rõhutab, et nende eesmärkide saavutamisel on tähtsal kohal riigihanked;

18.

kutsub komisjoni tungivalt üles tagama, et ELA hakkaks esmajärjekorras täielikult toimima, et jälgida ja edendada tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist ja jõustamist; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks ja tugevdaks pädevate riiklike asutuste ja sotsiaalpartnerite suutlikkust ja koostööd, et tagada õiglane õigustepõhine liikuvus, piisav teave töötajatele ja tööandjatele nende õiguste ja kohustuste kohta ning töötajate õiguste tõhus piiriülene jõustamine, sealhulgas õiguste ülekantavus, ning et tulemuslikult võidelda sotsiaalkindlustuspettuste ja kuritarvituste vastu; on seisukohal, et ELA peaks keskenduma olemasolevate liidu õigusaktide paremale jõustamisele ja rakendamisele, nii et konkurents ühtsel turul oleks aus ja õiglane; rõhutab, et selleks, et ELA saaks tõhusalt võidelda ebaseaduslike tavade vastu, peaks ta esmajärjekorras arendama reaalajalist andmebaasi, et valideerida välisriikide teenuseosutajatelt saadud teavet; rõhutab, et ELA-l peavad olema ülesannete täitmiseks piisavad ressursid; rõhutab, et EURESe osaline integreerimine ELAsse peaks tugevdama liikumisvabaduse edendamise ja teavitamise seost ning vastavust asjakohasele õigusraamistikule, millega kaitstakse liikuvaid töötajaid ja kodanikke;

19.

kutsub komisjoni üles esitama ELi raamsätteid ebaausa tööjõukulude konkurentsiga võitlemiseks, et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte ja samas kohas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise ning võrdsete tööjõukulude põhimõtte täielik järgimine;

20.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt palunud komisjonil võtta tagasi oma ettepanekud Euroopa teenuste e-kaardi ja teenustega seotud teatamise korra läbivaatamise kohta; väljendab heameelt asjaolu üle, et seda tehti lõpuks komisjoni 2021. aasta tööprogrammis;

21.

rõhutab, et liikmesriikide vahelise andmevahetuse digitaliseerimine võib hõlbustada töötajate vaba liikumist õiglasel ja võrdsel alusel ning asjaomaste liidu õigusnormide jõustamist; palub komisjonil esitada pärast mõjuhinnangut põhjendamatu viivituseta ettepanek Euroopa digitaalse sotsiaalkindlustusnumbri (ESSN) kohta ja tagada seejuures, et ESSNi puhul kehtivad ranged andmekaitse-normid, mis on vajalik töötajatele ja ettevõtjatele õiguskindluse, õiglase liikuvuse ning töötajate õiguste tõhusa kaitse, ülekantavuse, jälgitavuse ja jõustamise tagamiseks, samuti ausa konkurentsi toetamiseks, tagades ettevõtjatele võrdsed tingimused; on arvamusel, et ESSN peaks täiendama riiklikke sotsiaalkindlustusnumbreid ja sotsiaalkindlustuse alaseid õigusnorme ning hõlbustama sotsiaalkindlustusteabe elektroonilist vahetamist (EESSI) eesmärgiga parandada kooskõlastamist ja teabevahetust pädevate riiklike asutuste vahel; juhib tähelepanu sellele, et EESSI peaks võimaldama kiiresti ja täpselt kontrollida sotsiaalkindlustusstaatust ning andma üksikisikutele ja asutustele kontrollimehhanismi kindlustuskatte ja maksete hõlpsaks kontrollimiseks;

22.

rõhutab vajadust tööjõu liikuvuse õigusnormide ja kontrollimenetluste suurema ühtlustamise ja kooskõlastamise, sealhulgas ühiste kontrollstandardite, ühiste kontrollide ja teabevahetuse järele, mis peaks toimuma ELA juhendamisel ja koostöös pädevate riiklike asutustega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid parimate tavade vahetamist pädevate riiklike asutuste vahel; nõuab, et ELA-l oleks piiriüleste juhtumite puhul tegelikud tööinspektsiooni volitused koostöös pädevate riiklike asutustega; palub, et ELA täiustaks andmete kogumist ning looks reaalajalised andmebaasid tööjõu liikuvuse kohta analüüsi ja riskihindamise otstarbel ning valmistaks ette teavituskampaaniaid ja sihtkontrolle; tuletab meelde, et ILO soovitab kehtestada võrdlusaluseks 1 tööinspektor 10 000 töötaja kohta;

23.

rõhutab, et liidu rahastus ja toetused peaksid soodustama inimväärset tööd, et edendada kestlikku arengut ja sotsiaalset progressi;

24.

tuletab meelde sotsiaaldialoogi tähtsust ja julgustab sellega seoses kaasama sotsiaalpartnereid ulatuslikumalt liidu ametitesse, avaliku sektori asutustesse, komiteedesse ja institutsioonidesse, et tagada praktilised algatused ja õigusaktid, milles võetakse arvesse erinevaid Euroopa tööturu mudeleid; rõhutab vajadust tõhustada ELi tasandi kolmepoolset dialoogi teenuste osutamist ja töötajate liikuvust käsitlevate õigusnormide väljatöötamisel ja rakendamisel ning elukutsete, diplomite, oskuste ja kutsekvalifikatsioonide vastastikusel tunnustamisel kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtetega; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi üles tegema sotsiaalpartneritega koostööd, et kujundada ja rakendada töötajate täiendus- ja ümberõppeks vajalikke tugistruktuure, rakendada asjaomast avalikku poliitikat ja tagada kvaliteetsed töökohad;

25.

rõhutab vajadust asetada töötajate kaitse ja sotsiaalpartnerite osalus liidu selle valdkonna õigusaktide keskmesse, et oleks tagatud demokraatlik toimimine, majanduskasv ning kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid;

26.

palub, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti uue 2020. aasta järgse töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku ning võtaks kohustuse kaotada 2030. aastaks tööga seotud surmajuhtumid; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud tööstressi ning luu- ja lihaskonna vaevusi käsitleva direktiivi kohta ja vaimset heaolu töökohal käsitleva direktiivi kohta ning ELi vaimse tervise strateegia, et kaitsta töökohal kõiki töötajaid; kutsub lisaks komisjoni üles ambitsioonikamalt läbi vaatama kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ning lisama tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitlevasse direktiivi vähemalt 50 aine piirtasemed; nõuab, et direktiivi lisataks reproduktiivsüsteemi kahjustavad ained;

27.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema vajadusega tagada töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ohutud ja tervislikud töötingimused, pannes erilist rõhku töötajate vabale liikumisele, ning tagama neile inimväärsed töö- ja elamistingimused, eriti liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku eelseisva läbivaatamise raames; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid deklareerimata töö, sealhulgas deklareerimata hooajatöö probleemiga, tõhustades koostööd Euroopa platvormiga deklareerimata töö vastase tegevuse alase koostöö edendamiseks, muu hulgas suurendades töötajate ja tööandjate hulgas teadlikkust nende õigustest ja kohustustest; kutsub liikmesriike üles kehtestama meetmeid ühetaoliselt ja diskrimineerimata;

28.

nõuab tungivalt, et komisjon ja ELA uuriksid arvukaid tööturule juurdepääsu keelamise juhtumeid, samuti töötingimustega seotud kuritarvitusi ja diskrimineerimist kodakondsuse alusel, mis on COVID-19 kriisi ajal selgelt ilmsiks tulnud; palub ELA-l tagada, et riiklikud sotsiaalpartnerid saavad esitada ELA-le juhtumeid juurdepääsetavate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate menetluste teel ning nende suhtes võetakse tõhusaid järelmeetmeid kooskõlas määrusega (EL) 2019/1149;

29.

kutsub liikmesriike üles kohaldama kõiki komisjoni soovitusi COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete vastuvõtmise, kooskõlastamise ja tühistamise kohta; palub lisaks liikmesriikidel kehtestada liikuvate töötajate, sealhulgas piiriüleste ja piirialatöötajate jaoks ühine tervishoiuprotokoll, võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) suuniseid; rõhutab, et kriisiolukorras võetud mis tahes meetme juhtpõhimõte ja taastumise alus peaks olema kõigi töötajate tervis ja ohutus, põhiõiguste austamine, sealhulgas kohalike ja liikuvate töötajate võrdne kohtlemine, ning samal ajal tuleb tunnistada piiriala-, lähetatud, hooaja-, piiriüleste ja teiste liikuvate töötajate eriti haavatavat olukorda COVID-19 pandeemia ajal ja selle tagajärgede kontekstis; tuletab meelde liikmesriikide põhiseaduslikku õigust minna oma riiklikus demokraatlikus seadusandlusprotsessis Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud miinimumtasemetest kaugemale, et saavutada poliitilised eesmärgid, nagu kvaliteetsete avalike teenuste tagamine ning töötajate, tarbijate ja keskkonna kaitse kõrge tase;

30.

toonitab, et liikmesriikide piiride osaline või täielik sulgemine COVID-19 pandeemia ajal on liikumisvabadust rängalt mõjutanud; peab kahetsusväärseks, et piiride kiirustav ja kooskõlastamata järsk sulgemine ning kaasnevate meetmete kehtestamine jätsid sel ajal läbireisil olevad inimesed lõksu ja on rängalt mõjutanud piirialade elanikke, piirates nende võimalust ületada piiri töötamise, teenuste osutamise või tarbimise ning sõprade ja pereliikmete külastamise eesmärgil; rõhutab, et sise- ja välispiiride sulgemine on mõjunud kahjulikult rahvusvahelisele ettevõtlusele ning teadus- ja turismisektorile; rõhutab, et piirikontrolli kehtestamise asemel peaksid liikmesriigid püüdlema selliste meetmete võtmise poole, mis teeksid piiriületuse võimalikuks, kuid kindlustaksid samal ajal maksimaalse ohutuse ja tervisekaitse;

31.

tunnistab hooldajate tähtsat rolli, eriti pandeemia ajal; palub komisjonil tagada nende liikuvus, et rahuldada erinevate liikmesriikide ja piirkondade vajadused, võttes arvesse demograafilisi probleeme ja võimalikke tulevasi pandeemiaid või tervishoiuprobleeme; palub, et komisjon kehtestaks tihedas koostöös liikmesriikide ja kohalike ametiasutustega seadusandliku tavamenetluse raames kogu liitu hõlmava ühise teaduspõhise protokolli liikumisvabaduse kohta tervisekriisides ja muudes kriisiolukordades ning võtaks sellega seoses hoolikalt arvesse ELA rolli; kutsub liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud ega rakendanud koduabilisi käsitlevat ILO konventsiooni nr 189, üles seda viivitamata ratifitseerima ja rakendama; kutsub liikmesriike üles kehtestama õigusraamistikke, mis lihtsustavad koduabiliste ja hooldajate seaduslikku tööhõivet;

32.

rõhutab, et tuleb rohkem kasutada ühtlustamise ja vastastikuse tunnustamise vahendeid kutsediplomite, oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamiseks kogu liidus, vältides liigset bürokraatiat ning hõlbustades kaubandust ja transporti, austades võrdse kohtlemise aluspõhimõtet ning alandamata liikmesriikide haridusstandardeid ja valideerimismehhanisme; palub seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid ja täiustaksid olemasolevaid vastastikuse tunnustamise mehhanisme ja tööalase liikuvuse portaale, mis hõlbustavad ja edendavad läbipaistvat liikuvust, näiteks EURESe tööalase liikuvuse portaal, Europassi veebiplatvorm ning oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO); kutsub eelkõige liikmesriike üles sõlmima piiriüleseid partnerlusi, et aidata liikuvaid töötajaid piirialadel; palub liikmesriikidel lihtsustada puudega inimeste vaba liikumist liidus ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid puudestaatuse ühtse Euroopa määratluse vastuvõtmise kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning puudestaatuse vastastikuse tunnustamise liikmesriikide vahel;

33.

on seisukohal, et riiklikud normid, tavad ja määrused, mis käsitlevad juurdepääsu teatavatele ametikohtadele ja nendel töötamist ning juurdepääsu teatavatele teenustele ja nende osutamist, mis toimub avaliku huvi ja töötajate ja/või tarbijate kaitse huvides, ei takista ühtse turu süvendamist;

34.

palub liikmesriikidel tagada koolituste ja ümberõppe kättesaadavus liikuvatele töötajatele, et tegeleda teatud sektorites tööjõupuudusega ning toetada üleminekut digitehnoloogiale ja kliimaneutraalsele majandusele;

35.

tuletab meelde liikmesriikide põhiõigust minna Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud miinimumtasemetest kaugemale, loomata liigseid ja ebaproportsionaalseid takistusi;

36.

võtab murega teadmiseks liikuvate töötajate, eriti piiriüleste ja piirialatöötajate raskendatud ja puuduliku juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele; rõhutab kooskõlastatud tegevuse tähtsust liidu tasandil, kuid tunnustab ja tervitab liikmesriikide vahel sõlmitud edukaid kahepoolseid lepinguid, mille eesmärk on tagada kõigile töötajatele sotsiaalkindlustusõigused, nagu on sätestatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsele juurdepääsu käsitlevas nõukogu soovituses; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama liikuvate töötajate sotsiaalõigusi tervishoiukriisi korral ja muudes kriisiolukordades;

37.

tuletab meelde, et head töö- ja tööhõivetingimused on ettevõtjatele oskustöötajate ligimeelitamisel konkurentsieelis; rõhutab, kui oluline on, et ettevõtjad investeeriksid formaalsesse ja informaalsesse koolitusse ning elukestvasse õppesse, et toetada õiglast üleminekut digitaal- ja ringmajandusele; rõhutab, et tehisintellekti, robootikat ja seotud tehnoloogiaid kasutavatel ettevõtetel on kohustus pakkuda kõigile asjaomastele töötajatele piisavat ümber- ja täiendusõpet, et nad saaksid õppida kasutama digitaalseid vahendeid ning töötama koostöörobotite ja muude uute tehnoloogiatega ning niimoodi kohaneda tööturu muutuvate vajadustega ja säilitada oma töökoha; rõhutab sellega seoses Euroopa sotsiaalpartnerite digiüleminekut käsitleva raamlepingu tähtsust; tuletab meelde, et selles lepingus kirjeldatakse tööandjate kohustust tagada töötajate ümber- ja täiendusõpe, eriti pidades silmas töökohtade digitaliseerimist;

38.

rõhutab vajadust digitaliseerida täielikult tööjõu liikuvuse ja töötajate lähetamisega seotud menetlused, et parandada teavitamist ja teabevahetust riigi ametiasutuste vahel ning võimaldada tõhusat jõustamist, muu hulgas tuleks selleks luua töötajate ja tulevaste tööandjate jaoks kohaldatavate liidu õigusnormide teemal ühtne kasutajatugi, mis paikneks nii digitaalselt kui ka füüsiliselt ELAs; kutsub liikmesriike tungivalt üles täielikult toetama avalike teenuste digitaliseerimist, eriti sotsiaalkindlustusasutuste puhul, et lihtsustada Euroopa töötajate liikuvusega seotud toiminguid, tagades samas õiguste ülekantavuse ja liikumisvabadusega seotud kohustuste täitmise; rõhutab vajadust luua paremad statistilised vahendid, millega mõõta oskuste mittevastavust tööturu vajadustele Euroopa tööturgudel ning hinnata tööturgude vajadusi ja nendevahelisi erinevusi; rõhutab EURESe tähtsust ja juhib eriti tähelepanu EURESe tegevuse sidumisele tööturu vajadustega, et rahuldada esmatähtsad valdkondlikud ja oskustega seotud vajadused ning toetada tööotsijaid uue töö leidmisel;

39.

palub komisjonil hinnata mõistliku aja jooksul ELA mandaati, kui asutus on täiel määral toiminud vähemalt kaks aastat; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks ELA töösse ja hindamisse sidusrühmad, kellel on põhjalikud teadmised eri tööturu mudelitest;

40.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut õigusraamistiku kohta, et reguleerida kaugtöö tingimusi kogu ELis ning tagada inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused;

41.

palub komisjonil, liikmesriikidel ja kohalikel asutustel teha koostööd sotsiaalpartnerite ja ELAga, et töötada välja spetsiifilised valdkondlikud strateegiad, millega ei edendata ja hõlbustata mitte ainult töötajate vabatahtlikku liikuvust, vaid kujundatakse ja rakendatakse ka töötajate täiendus- ja ümberõppeks vajalikke tugistruktuure, rakendatakse asjakohast avalikku poliitikat ja luuakse kvaliteetseid töövõimalusi, mis vastavad töötajate oskustele; rõhutab lisaväärtust, mida pakub oskuste ja kvalifikatsioonide kokkusobivuse vastastikune tunnustamine, mida toetavad olemasolevad tunnustamismehhanismid, näiteks EURESe tööalase liikuvuse portaal, Europassi digiplatvorm ja ESCO klassifikatsioonisüsteem;

42.

on mures selle pärast, et juurdepääs töötajate ja tööandjate jaoks ette nähtud teabele tööjõu ja teenuste liikuvuse kohta on jätkuvalt problemaatiline; märgib, et tööhõivetingimuste ja kollektiivlepingute alane teave, mis on kättesaadav ühtsetel ametlikel riiklikel veebisaitidel, on sageli olemuselt piiratud ja juurdepääsetav ainult mõnes keeles; kutsub seetõttu komisjoni üles parandama teabele juurdepääsu ja looma selleks ametlike riiklike veebisaitide jaoks ühtse malli;

43.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava kooskõlastamise sotsiaalkindlustuse valdkonnas, sealhulgas määruse (EÜ) nr 883/2004 käimasoleva läbivaatamise ja õiguste ülekantavuse tugevdamise teel, pöörates erilist tähelepanu puudega inimeste sotsiaalkindlustushüvitiste ülekantavusele; rõhutab, et digitaliseerimine annab enneolematu võimaluse hõlbustada MVKEde piiriülest tegevust, tagades seejuures õiglase liikuvuse õigusnormidest range kinnipidamise; rõhutab, kui oluline on eelnev teavitamine ja A1-tõendi taotlemine enne töötaja piiriülese lähetuse algust;

44.

rõhutab, et tööjõu liikuvust käsitlevate liidu õigusnormide jõustamine peab tagama võrdse kohtlemise põhimõtte ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise ning töötajate kaitse ja vähendama tarbetut halduskoormust;

45.

palub komisjonil uurida kaitse puudujääke ja kaaluda renditöö direktiivi 2008/104/EÜ läbivaatamise vajadust, et tagada renditöötajatele inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused;

46.

rõhutab, et puudega töötajatel on jätkuvalt palju takistusi, mistõttu neil on raske või võimatu kasutada täielikult teenuste vaba liikumise hüvesid; kutsub liikmesriike üles viivitamata rakendama direktiivi (EL) 2019/882 (Euroopa ligipääsetavuse akt), et tõhusalt kõrvaldada puudega töötajaid takistavad tegurid ja tagada ligipääsetavate teenuste kättesaadavus ning teenuste osutamise tingimuste sobivus; rõhutab, et äärmiselt tähtis on saavutada täielikult ligipääsetav ühtne turg, mis tagab puudega töötajate võrdse kohtlemise ning majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni;

47.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(2) ELT L 186, 11.7.2019, lk 21.

(3) ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.

(4) ELT L 107, 22.4.2016, lk 1.

(5) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(6) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(7) ELT L 300, 14.11.2009, lk 51.

(8) ELT L 300, 14.11.2009, lk 72.

(9) ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

(10) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.

(11) EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.

(12) ELT L 128, 30.4.2014, lk 8.

(13) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(14) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35.

(15) EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33.

(16) ELT L 124, 20.5.2009, lk 30.

(17) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(18) ELT L 173, 9.7.2018, lk 16.

(19) ELT L 159, 28.5.2014, lk 11.

(20) ELT L 249, 31.7.2020, lk 49.

(21) ELT L 185, 11.7.2019, lk 44.

(22) ELT L 65, 11.3.2016, lk 12.

(23) ELT C 189, 15.6.2017, lk 15.

(24) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0176.

(25) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.

(26) ELT C 482, 23.12.2016, lk 31.

(27) http://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2010/working-conditions-industrial-relations/posted-workers-in-the-european-union

(28) Euroopa Komisjon, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, 2017 Annual Report on intra-EU Labour Mobility, Final Report January 2018 (2017. aasta aruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta, lõpparuanne, jaanuar 2018), 2018. Euroopa Komisjon, Study on the movement of skilled labour, Final report (Uuring oskustööjõu liikumise kohta, lõpparuanne) (koostas ICF), 2018; Malmström, Cecilia, eessõna uuringule Rethinking the attractiveness of EU Labour Immigration Policies: Comparative perspectives on the EU, the US, Canada and beyond (ELi tööjõu sisserände poliitika atraktiivsuse ümbermõtlemine: EL, USA, Kanada ja muud riigid võrdlevas perspektiivis), toimetasid S. Carrera, E. Guild ja K. Eisele, Euroopa Poliitikauuringute Keskus, 2018.

(29) OECD otsitavate oskuste andmebaas, https://www.oecdskillsforjobsdatabase.org/#FR/_.

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).

(31) Euroopa Komisjoni 2019. aasta aruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta, jaanuar 2020.