P9_TA(2021)0159

Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtum, sõjalise kohaloleku suurendamine Ukraina piiril ja Venemaa rünnak Tšehhi Vabariigis

Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2021. aasta resolutsioon Venemaa, Aleksei Navalnõi juhtumi, Ukraina piiril sõjalise kohaloleku suurendamise ja Venemaa rünnakute kohta Tšehhi Vabariigis (2021/2642(RSP))

(2021/C 506/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,

—	võttes arvesse ÜRO põhikirja, ÜRO mereõiguse konventsiooni, inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ECHR),

—	võttes arvesse Minskis 12. veebruaril 2015. aastal vastu võetud ja allkirjastatud Minski kokkulepete rakendamismeetmete paketti, mis kiideti tervikuna heaks ÜRO Julgeolekunõukogu 17. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga 2202 (2015),

—	võttes arvesse G7 välisministrite 18. märtsi 2021. aasta avaldust Ukraina kohta ja nende ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. aprilli 2021. aasta ühisavaldust samal teemal,

—	võttes arvesse Prantsusmaa presidendi ja Saksamaa liidukantsleri 16. aprilli 2021. aasta kohtumist Ukraina presidendiga, et arutada Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamist,

—	võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel 18. aprillil 2021. aastal tehtud avaldust Aleksei Navalnõi tervisliku seisundi halvenemise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta, ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/205, 19. detsembri 2017. aasta resolutsiooni 72/190, 22. detsembri 2018. aasta resolutsiooni 73/263, 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni 74/168 ja 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni 75/192, mis käsitlevad inimõiguste olukorda Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopolis (Ukraina) ning ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 2019. aasta resolutsiooni 74/17 ja 7. detsembri 2020. aasta resolutsiooni 75/29, mis käsitlevad Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli (Ukraina) ning Musta mere ja Aasovi mere osade militariseerimise probleemi,

—	võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, eriti selle II jaotist, mis käsitleb poliitilist dialoogi ja lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas (2),

—	võttes arvesse 5. detsembri 1994. aasta Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta, mis käsitleb Valgevene, Kasahstani ja Ukraina ühinemist tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga,

—	võttes arvesse Ukraina 29. märtsi 2021. aasta ettepanekut Ida-Ukrainas täieliku relvarahu taastamiseks ning Minski kokkulepete täitmist käsitleva ühise tegevuskava projekti,

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 19. aprilli 2021. aasta avaldust Tšehhi diplomaatide väljasaatmise kohta ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 21. aprillil 2021. aastal Euroopa Liidu nimel ja solidaarsusest Tšehhi Vabariigiga tehtud avaldust kuritegeliku tegevuse kohta Tšehhi territooriumil,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

arvestades, et Venemaa Föderatsioon on viimastel nädalatel märkimisväärselt suurendanud Ukraina ida- ja põhjapiiril ning okupeeritud Krimmis viibivaid sõjalisi jõude, koondades sinna üle 100 000 sõjaväelase, aga ka tanke, suurtükke, soomussõidukeid ja muud raskevarustust; arvestades, et hiljutine koondamine kujutab endast Venemaa vägede suurimat kontsentratsiooni alates 2014. aastast ning selle ulatus ja ründejõud viitavad ründekavatsustele;

arvestades, et Venemaa Föderatsioon on teatanud teiste riikide sõjalaevade ja kaubalaevade rahumeelse läbisõidu õiguse peatamisest läbi Musta mere osa Kertši väina suunas kuni 31. oktoobrini 2021, rikkudes sellega meresõiduvabadust, mis on tagatud ÜRO mereõiguse konventsiooniga, millega Venemaa on ühinenud; arvestades, et asjaomased alad asuvad Ukraina territoriaalmeres, mis ümbritseb ajutiselt okupeeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumi ja Sevastopoli linna;

C.	arvestades, et Minski kokkulepete vastuvõtmisest on möödunud kuus aastat ja Krimmi poolsaare ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt ning sõja algusest Ukrainas seitse aastat;

D.	arvestades, et Ukraina allikate kohaselt teenib kahe nn rahvavabariigi relvajõududes ligikaudu 3 000 Venemaa Föderatsiooni ohvitseri ja sõjaväeinstruktorit;

E.	arvestades, et Venemaa Föderatsioon destabiliseerib Ida-Ukrainat Donetski ja Luganski nn rahvavabariikides viibivate käsilasvägede kaudu juba alates 2014. aastast; arvestades, et konfliktis on hukkunud enam kui 14 000 inimest ja see on tekitanud ligikaudu kaks miljonit riigisisest põgenikku;

arvestades, et Ukraina on palunud usaldust ja julgeolekut suurendavaid meetmeid käsitleva 2011. aasta Viini dokumendi III peatüki punkti 16.3 alusel selgitust Venemaa Föderatsiooni ebatavalise sõjalise tegevuse kohta Ukraina piiri lähedal ja okupeeritud Krimmis; arvestades, et 2011. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kõigi 57 liikme poolt vastu võetud Viini dokument peaks olema koostöö ja sõjalise läbipaistvuse nurgakivi; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on otsustanud sellel kohtumisel mitte osaleda;

G.	arvestades, et OSCE osalisriigid peavad andma üksteisele teavet muu hulgas lähetamiskavade kohta, teavitama üksteist aegsasti märkimisväärsetest sõjalistest tegevustest, nagu õppused, ning konsulteerima ja tegema üksteisega koostööd ebatavalise sõjalise tegevuse või suurenevate pingete korral;

H.	arvestades, et Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, 23. aprillil 2021, et Ukraina piirile koondatud relvajõud pöörduvad tagasi oma alalistesse baasidesse 1. maiks 2021;

arvestades, et Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses on sätestatud õigus mõtte-, sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusele; arvestades, et inimõiguste ja õigusriigi olukord Venemaal halveneb jätkuvalt ning riigi ametivõimud rikuvad neid õigusi ja vabadusi järjepidevalt; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on allkirjastanud inimõiguste ülddeklaratsiooni ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning on Euroopa Nõukogu liige;

arvestades, et 9. aprillil 2021 pidasid Venemaa ametivõimud lühikeseks ajaks kinni Venemaa ühe tuntuma uuriva ajakirjaniku Roman Anini, kes on seotud organiseeritud kuritegevusest ja korruptsioonist teatamise projektiga (OCCRP), kuulasid ta üle ning konfiskeerisid tema telefonid ja dokumendid; arvestades, et selline tegevus on seadnud ohtu ka teised läbipaistvuse ja korruptsiooni küsimustega tegelevad OCCRP ajakirjanikud, kuna föderaalsel julgeolekuteenistusel (FSB) on nüüd teabele täielik juurdepääs;

arvestades, et Venemaa tuntuim korruptsioonivastane aktivist ja opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi vahistati 17. jaanuaril 2021 ja mõisteti 2. veebruaril 2021 kolmeks ja pooleks aastaks vangi katseaja väidetava rikkumise eest ajal, mil ta taastus Saksamaal mõrvakatsest, mis seisnes Venemaa Föderatsiooni territooriumil Venemaa julgeolekuteenistuse töötajate poolt tema mürgitamises sõjanduses kasutatava keelatud keemilise ühendiga; arvestades, et Aleksei Navalnõi viidi 12. märtsil 2021 üle Pokrovis asuvasse karistuslaagrisse, kus teda on korduvalt piinatud ja ebainimlikul moel koheldud, misjärel ta alustas rohkem kui kolm nädalat tagasi näljastreiki;

arvestades, et viimase paari nädala sündmused on kinnitanud tõsiseimaid hirme tema isikliku turvalisuse ja elu pärast nii tema perekonna, sõprade ja toetajate kui ka rahvusvahelise üldsuse seas ning toonud kaasa tema üleviimise Moskva lähedal asuvasse vanglahaiglasse, kus tema elu on jätkuvalt ohus;

arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 16. veebruaril 2021. aastal anda Venemaa valitsusele oma reglemendi reegli 39 kohase korralduse Aleksei Navalnõi vabastada; arvestades, et seda tulnuks teha viivitamatult; arvestades, et kohus võttis arvesse Aleksei Navalnõi elu ähvardava ohu laadi ja ulatust, mis leidis esialgse õiguskaitsemeetme kohaldamise eesmärgil prima facie tõendust, ning lisaks võttis kohus arvesse ka Aleksei Navalnõi praeguse kinnipidamise üldisi asjaolusid;

arvestades, et reedel, 23. aprillil 2021. aastal teatas Aleksei Navalnõi, et lõpetab vanglaväliste arstide nõuandel järk-järgult 31. märtsil 2021 alustatud näljastreigi; arvestades, et Aleksei Navalnõi arstide hinnangul oleks näljastreigi jätkamine talle eluohtlik; arvestades, et isegi juhul, kui Aleksei Navalnõi peaks nüüd vajalikku arstiabi saama, ei ole mingisugust kindlust, et teda ei kohelda ka edaspidi ebainimlikult, tema elu ei satu taas ohtu või teda ei püüta uuesti mõrvata;

arvestades, et 2020. aastal oli Venemaa organisatsiooni Transparency International korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt 180 riigi seas 129. kohal, mis on Euroopas madalaim koht; arvestades, et korruptsioonivastased aktivistid, nagu kadunud Sergei Magnitski, ja Aleksei Navalnõi juhitud korruptsioonivastane sihtasutus (FBK) on oligarhide, julgeolekuametnike ja Kremliga seotud ametnike poolt aastate jooksul kokku kuhjatud seletamatut jõukust uurides osaliselt paljastanud nendevahelisi kleptokraatlikke sidemeid, mis ulatuvad kõrgeimate võimuringkondadeni, sealhulgas Vladimir Putinini; arvestades, et Moskva prokuratuur soovib kuulutada FBK ja veel kaks Aleksei Navalnõiga seotud organisatsiooni – kodanike õiguste kaitse sihtasutuse ja Aleksei Navalnõi piirkondliku peakorteri – äärmuslasteks, mis tähendaks, et nende töötajad võidakse vahistada ja mõista kuueks kuni kümneks aastaks vangi;

arvestades, et Aleksei Navalnõi mürgitamine järgib Vladimir Putini oponentide vastu suunatud tegevusmustrit, mida on kogenud Viktor Juštšenko, Sergei Skripal ja Vladimir Kara-Murza ning mis on põhjustanud mitmete juhtivate opositsioonitegelaste, ajakirjanike, aktivistide ja välisliidrite, nende hulgas näiteks Boriss Nemtsovi, Anna Politkovskaja, Sergei Protažanovi, Natalja Estemirova ja Aleksandr Litvinenko surma;

arvestades, et Venemaa Föderatsioon kujutab endast välist ohtu Euroopa julgeolekule ning sõdib opositsiooni süstemaatiliselt maha surudes ja tänavatele tulnud inimesi vahistades ka omaenda rahva vastu; arvestades, et ainuüksi 21. aprillil 2021. aastal vahistati rohkem kui 1 788 rahumeelset meeleavaldajat, mis tähendab, et alates 2021. aasta jaanuarist on Venemaal kinni peetud kokku rohkem kui 15 000 süütut kodanikku;

arvestades, et Euroopa Parlament on kahes varasemas Venemaad käsitlevas resolutsioonis nõudnud Venemaa-suunalise poliitika ja selle viie juhtpõhimõtte läbivaatamist ning palunud nõukogul alustada viivitamatult ettevalmistusi ja võtta vastu ELi strateegia tulevasteks suheteks demokraatliku Venemaaga, kusjuures see peaks hõlmama mitmesuguseid stiimuleid ja aspekte, mis aitaksid tugevdada vabaduse ja demokraatia suundumusi Vene riigis;

arvestades, et Tšehhi Vabariik saatis 17. aprillil 2021. aastal välja 18 Venemaa saatkonna töötajat, kelle seas oli ka Venemaa luureteenistuste liikmeid, sest Tšehhi julgeolekuteabe teenistus jõudis põhjendatud järeldusele, et Venemaa luureteenistuse tegevtöötajad olid 2014. aastal seotud laskemoonalao plahvatusega, mis tappis kaks Tšehhi kodanikku ja tekitas suurt materiaalset kahju; arvestades, et seeläbi seati hoolimatult ohtu ümbritsevates omavalitsusüksustes elavate tuhandete inimeste elu ja vara; arvestades, et selline ebaseaduslik tegevus Tšehhi Vabariigi territooriumil kujutab endast ELi liikmesriigi suveräänsuse kriitilist rikkumist välisvõimu poolt; arvestades, et vastusena 18 Venemaa saatkonna töötaja väljasaatmisele Tšehhi Vabariigi poolt saatis Venemaa välja 20 Tšehhi diplomaati, kellel kästi lahkuda 19. aprillil 2021; arvestades, et kui Venemaa keeldus välja saadetud Tšehhi diplomaate riiki tagasi lubamast, otsustas Tšehhi Vabariik 22. aprillil 2021 viia Tšehhi Vabariigis asuva Venemaa saatkonna töötajate arvu kooskõlla Venemaal Tšehhi Vabariigi saatkonnas töötavate inimeste arvuga, lähtudes diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artiklist 11, ning andis Venemaa saatkonnale selleks aega mai lõpuni;

arvestades, et samad GRU agendid, kes osalesid Tšehhi Vabariigis asuva laskemoonalao plahvatuses, olid samuti vastutavad 2018. aastal Ühendkuningriigis Sergei ja Julia Skripali mõrvakatse eest sõjaväelise kvaliteediga Novitšoki närvimürgi abil, mis tõi kaasa ka ühe Ühendkuningriigi kodaniku surma; arvestades, et GRU agente süüdistati ka relvatehase omaniku Emilian Gebrevi ja veel kahe Bulgaaria elaniku mõrvakatses 2015. aastal; arvestades, et Venemaa ei tee koostööd nende Euroopa Liidu territooriumil toime pandud kuritegude uurimisel, eitab GRU osalemist Skripalide mürgitamises ja varjab peamisi kahtlusaluseid;

toetab Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kordab oma tugevat toetust ELi poliitikale mitte tunnustada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseaduslikku annekteerimist; on rahul kõigi piiravate meetmetega, mille EL on ebaseadusliku annekteerimise tõttu kehtestanud; nõuab, et viivitamata vabastataks kõik Krimmi poolsaarel ja Venemaal ebaseaduslikult kinni peetud ja vangistatud Ukraina kodanikud, ning mõistab hukka jätkuvad inimõiguste rikkumised Krimmis ja Ida-Ukraina okupeeritud aladel, samuti Venemaa kodakondsuse ulatusliku andmise nende piirkondade kodanikele Venemaa passide jagamise teel; toonitab, et Venemaa ametnikud, kelle tegevuse või tegematajätmiste tulemusena on Ukrainas korda saadetud või võimaldatud korda saata sõjakuritegusid, peavad saama rahvusvahelise kriminaalõiguse alusel karistatud;

peab kahetsusväärseks ELi ja Venemaa suhete praegust seisu, mille on põhjustanud Venemaa agressioon ja Ukraina jätkuv destabiliseerimine, vaenulik käitumine ELi liikmesriikide ja ühiskondade suhtes ning nende otsene ründamine, mis muu hulgas väljendub valimisprotsessidesse sekkumises, desinformatsiooni levitamises, süvavõltsingutes, pahatahtlikes küberrünnakutes, sabotaažides ja keemiarelvade kasutamises, ning inimõiguste olukorra märkimisväärset halvenemist ning väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse puudulikku austamist Venemaal; mõistab teravalt hukka Venemaa vaenuliku käitumise Euroopas ja kutsub Venemaa valitsust üles lõpetama rahvusvahelisi põhimõtteid ja norme rikkuva ning Euroopa stabiilsust ohustava tegevuse, kuna see välistab võimaluse arendada selle olulise naaberriigiga positiivseid kahepoolseid suhteid;

on endiselt väga mures Venemaa ulatusliku sõjalise kohaloleku suurendamise pärast Ukraina piiril ja ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi Autonoomses Vabariigis, mis Venemaa kaitseministri teatel pidi olema lõpetatud; mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni juhtimisel toimuva ähvardava ja destabiliseeriva tegevuse ning tunnustab Ukraina proportsionaalset reaktsiooni sellele;

on seisukohal, et EL peab Venemaa äärmiselt murettekitavast sõjalise kohaloleku suurendamisest Ukraina piiril (millest reede, 23. aprilli 2021 seisuga loobuti) õppust võtma; rõhutab, et Venemaa vägede tagasipöördumine Ukraina piirilt nende alalistesse baasidesse peab toimuma täies mahus ja viivitamata; nõuab, et Venemaa lõpetaks viivitamatult sõjalise jõu põhjendamatu koondamise naaberriikide sihiliku ähvardamise eesmärgil, loobuks sõjalistest provokatsioonidest nii praegu kui ka tulevikus ja leevendaks pingeid, viies väed tagasi nende alalistesse baasidesse kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega, nagu OSCE põhimõtted ja sõjalise liikuvuse läbipaistvusega seotud kohustused ning Viini dokument; kordab, et Venemaa sõjalise võimekuse koondamine ohustab ka Euroopa stabiilsust, julgeolekut ja rahu, mistõttu peaks EL pidama Ukrainaga sihikindlat julgeolekualast dialoogi, mis aitab kohapealseid julgeolekuprobleeme ühtselt hinnata; rõhutab, et sõbralikud riigid peaksid pakkuma Ukrainale rohkem sõjalist toetust ja kaitserelvastust kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51, mis lubab individuaalset ja kollektiivset enesekaitset; kutsub Venemaad üles vägesid Luganski ja Donetski nn rahvavabariikidest ära viima ning andma Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna taas Ukraina kontrolli alla;

palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada, et vaatamata Venemaa vägede väljakuulutatud ümberpaigutamisele jätkab nõukogu sõjaliste arengute jälgimist ja on jätkuvalt valmis leppima kokku edasistes ühismeetmetes;

nõuab tungivalt, et Venemaa täidaks ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevat kohustust ning tagaks meresõidu- ja transiidivabaduse läbi rahvusvahelise väina Aasovi mere sadamatesse; nõuab, et EL arendaks tihedas koostöös liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste partneritega välja kõigi Kertši väina kaudu saabuvate laevade liikumise pideva seire;

nõuab tungivalt, et Venemaa ja Venemaa toetatud separatistid järgiksid relvarahukokkulepet; kutsub Venemaad üles täitma Minski kokkulepete sätteid ning osalema konstruktiivselt Normandia protsessis ja kolmepoolse kontaktrühma tegevuses; rõhutab vajadust leida Ida-Ukraina konfliktile poliitiline lahendus ja suurendada ELi rolli konfliktide rahumeelsel lahendamisel;

rõhutab ELi selget seisukohta, et kui selline sõjalise jõu koondamine päädib Venemaa Föderatsiooni tungimisega Ukrainasse, läheb rahvusvahelise õiguse ja normide rikkumine Venemaale kalliks maksma; nõuab kujunenud olukorra tõttu, et nafta ja gaasi import Venemaalt ELi viivitamatult peatataks, Venemaa SWIFTi maksesüsteemist välja arvataks ning Venemaa ametivõimudega tihedalt seotud oligarhide ja nende pereliikmete varad ELis külmutataks ja viisad tühistataks;

nõuab, et EL vähendaks sõltuvust Venemaa energiast, ning ergutab seetõttu ELi institutsioone ja kõiki liikmesriike loobuma Nord Stream 2 torujuhtme lõpuni ehitamisest ja nõudma Rosatomi ehitatavate vaidlusi põhjustanud tuumaelektrijaamade rajamise lõpetamist;

10.

kinnitab, et toetab Malaysian Airlinesi lennu MH17 traagilise allatulistamise rahvusvahelist uurimist, sest see võib osutuda sõjakuriteoks, ning kordab oma nõudmist tuua süüdlased kohtu ette;

11.

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles võtma eeskujuks Ühendkuningriigi seadusandliku ettepaneku ülemaailmsete korruptsioonivastaste sanktsioonide määruse kohta ja muud sarnased süsteemid ning kehtestama ELi korruptsioonivastase sanktsioonirežiimi, mis täiendaks praegust kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi; rõhutab, et ELi liikmesriigid ei tohiks enam avasüli vastu võtta Venemaa kahtlase päritoluga vara ja investeeringuid; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegutsema aktiivsemalt selle nimel, et piirata ELis Kremli strateegilisi investeeringuid, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ja institutsioone ning levitada korruptsiooni; nõuab jätkuvalt, et sellised liikmesriigid nagu Bulgaaria ja Malta loobuksid nn kuldsete passide väljastamisest, millega antakse välisinvestoritele kodakondsus;

12.

nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks Aleksei Navalnõi, kellele määrati karistus poliitilistel põhjustel, mis on vastuolus Venemaa rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega, ja kõik teised isikud, kes on tema vabastamise või korruptsioonivastase kampaania toetuseks peetud meeleavaldustel kinni peetud; nõuab, et Venemaa järgiks Euroopa Inimõiguste Kohtu esialgset õiguskaitsemeedet, mis puudutab Aleksei Navalnõi elu ähvardava ohu laadi ja ulatust; peab Venemaad Aleksei Navalnõi tervisliku seisundi eest vastutavaks ning nõuab tungivalt, et Venemaa uuriks Aleksei Navalnõi mõrvakatset ja teeks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga täielikku koostööd; kutsub Venemaa ametivõime üles parandama tingimusi vanglates ja kinnipidamisasutustes, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste standarditega; nõuab Aleksei Navalnõi vabastamist nõudvate rahumeelsete meeleavaldajate vahistamise ja opositsiooni süstemaatilise ründamise lõpetamist; toonitab, et kõigile isikutele, kes on seotud Aleksei Navalnõi kohtu alla andmise, süüdimõistmise ja väärkohtlemisega, tuleks kehtestada kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohased sanktsioonid;

13.

tuletab Venemaa ametivõimudele ja president Vladimir Putinile kui Venemaa riigijuhile isiklikult meelde, et nad kannavad täielikku vastutust Aleksei Navalnõi elu ja kehalise puutumatuse eest hoolitsemise eest ning peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta tema füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu; nõuab veel kord, et president Vladimir Putin ja Venemaa ametivõimud uuriksid Aleksei Navalnõi mõrvakatse toimepanijaid, tooksid nad kohtu ette ja võtaksid nad vastutusele;

14.

mõistab hukka Venemaa ametiasutuste kavatsuse kuulutada Aleksei Navalnõi juhitud korruptsioonivastane fond ekstremistlikuks organisatsiooniks, mis on põhjendamatu ja diskrimineeriv; tõstab esile korruptsioonivastase võitluse vajaduse ning asjaolu, et soov osaleda vabas ja pluralistlikus avalikus arutelus ja valimisprotsessis on iga üksikisiku ja demokraatliku poliitilise organisatsiooni võõrandamatu õigus ning sellel ei ole midagi pistmist äärmuslike vaadetega;

15.

väljendab kindlat solidaarsust Venemaa demokraatlike jõududega, kes on pühendunud avatud ja vaba ühiskonna loomisele, ning avaldab toetust kõigile üksikisikutele ja organisatsioonidele, kes on rünnakute ja repressioonide sihtmärgiks; nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud lõpetaksid opositsiooni, kodanikuühiskonna ja meedia esindajate, inimõiguste ja naiste õiguste kaitsjate ning teiste aktivistide ahistamise, hirmutamise ja ründamise, pidades eelkõige silmas 2021. aasta sügisel toimuvaid parlamendivalimisi; ergutab ELi jätkama Venemaale pidevate üleskutsete esitamist, et Venemaa tunnistaks kehtetuks kõik seadused, mis ei ole rahvusvaheliste standarditega kooskõlas, või muudaks neid; avaldab korduvat tugevat toetust kõigile inimõiguste kaitsjatele Venemaal ja nende tehtud tööle; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide esindusi Venemaal üles tugevdama oma toetust kodanikuühiskonnale ja kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et suurendada toetust inimõiguste kaitsjate tööle ning vajaduse korral hõlbustada erakorraliste viisade väljastamist ja pakkuda ajutist peavarju ELi liikmesriikides;

16.

kutsub Venemaa ametivõime üles austama meediavabadust ning lõpetama sõltumatu meedia esindajate ahistamise ja survestamise, nagu seda tehti uuriva ajakirjaniku Roman Anini puhul;

17.

kordab oma nõuet, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid inimõiguste olukorra tähelepanelikku jälgimist Venemaa Föderatsioonis ning kodanikuühiskonna organisatsioone, ajakirjanikke, opositsioonipoliitikuid ja aktiviste käsitlevate kohtuasjade, sealhulgas Aleksei Navalnõi kohtuasja jälgimist;

18.

mõistab hukka asjaolu, et Venemaa luureteenistuste kurjategijad põhjustasid Tšehhi Vabariigis Vrbětices relvalao plahvatuse, mis kujutab endast vastuvõetamatut vaenuakti ja Tšehhi suveräänsuse rikkumist; mõistab teravalt hukka ELi liikmesriikide destabiliseerimise ja ähvardamise ning kutsub Venemaad üles sellist tegevust lõpetama, võtma süüdlased vastutusele ja hüvitama kahju 2014. aasta rünnakus hukkunud kodanike perekondadele; rõhutab, et Euroopa Liit seisab Tšehhi Vabariigi eest, ning kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja nõukogu üles võtma asjakohaseid vastumeetmeid, sealhulgas laiendama sihipäraste sanktsioonide ulatust; väljendab kindlat solidaarsust Tšehhi Vabariigi rahva ja ametivõimudega ELi territooriumil toimunud Venemaa rünnaku pärast ning 20 Tšehhi diplomaadi põhjendamatu ja ebaproportsionaalse väljasaatmise pärast Venemaalt; toetab Tšehhi ametiasutuste otsust viia Tšehhi Vabariigis asuva Venemaa saatkonna töötajate arv kooskõlla Venemaal Tšehhi saatkonnas töötavate inimeste arvuga, mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni hilisemad ähvardused Tšehhi Vabariigi vastu ning on tänulik ELi liikmesriikide valitsuste toetus- ja solidaarsusavalduste ja juba pakutud diplomaatilise abi eest; palub ELi liikmesriikidel Skripali juhtumi eeskujul Venemaa diplomaatide koordineeritud väljasaatmisega jätkata;

19.

mõistab hukka Kremli toetuse ebademokraatlikele rõhuvatele režiimidele kogu maailmas, nagu Iraani, Põhja-Korea, Venezuela, Süüria ja Valgevene režiimid; on sügavalt mures Venemaal elavate valgevenelaste vahistamiste, röövimiste ja väljasaatmiste kasvava arvu pärast, sealhulgas opositsioonilise Valgevene Rahvarinde esimehe ja Valgevene rahumeelseid meeleavaldusi häälekalt toetanud tavainimeste juhtumi pärast; on eriti mures Venemaa toetatud kampaania pärast, mis on suunatud ELi rahvusvähemuste organisatsioonidele Valgevenes, sealhulgas suurimale neist – Poolakate Liidule Valgevenes;

20.

taunib propaganda ja desinformatsiooni levitamist Venemaa ajakirjanduses ning selle pahatahtlikku levitamist ELis, samuti Venemaa trollivabrikute tegevust, pidades eriti silmas neid, kes praegu laimavad Tšehhi Vabariiki, väites, et see on USA huvisid kaitsev satelliit, mitte sõltumatute teabeteenustega suveräänne riik; mõistab hukka küberründed Tšehhi Vabariigi strateegiliste riigihalduslike asutuste vastu seoses Venemaa sõjalise spionaažiga;

21.

kordab, et ELi liikmesriikide ühtsus on Venemaa destabiliseerimis- ja õõnestustegevuse ärahoidmiseks Euroopas parim poliitiline relv; kutsub liikmesriike üles oma Venemaa-suunalisi seisukohti ja meetmeid kooskõlastama ning jääma ühtseks; nõuab, et liikmesriigid väljendaksid Euroopa Nõukogu ministrite komitees ühist seisukohta selle suhtes, et Venemaa eirab jätkuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid; on seisukohal, et EL peaks püüdma teha veelgi tihedamat koostööd sarnaseid vaateid jagavate partneritega, eriti NATO ja USAga, kasutama kõiki rahvusvahelisel tasandil kättesaadavaid vahendeid, et astuda tõhusalt vastu Venemaa jätkuvale sekkumisele, üha agressiivsematele desinformatsioonikampaaniatele ning rahvusvahelise õiguse ränkadele rikkumistele, mis ohustavad Euroopa julgeolekut ja stabiilsust;

22.

kutsub ELi liikmesriike üles astuma õigeaegselt ja otsustavalt vastu Venemaa luureteenistuste häirivale tegevusele ELi territooriumil ning kooskõlastama oma proportsionaalsed vastumeetmed Atlandi-üleste partneritega; soovitab liikmesriikidel tõhustada vastuluure alast koostööd ja teabevahetust;

23.

kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja nõukogu üles töötama välja ELi suhteid Venemaaga käsitleva uue strateegilise lähenemisviisi, mille raames tuleb selgemalt toetada kodanikuühiskonda, tugevdada inimestevahelisi kontakte Venemaa kodanikega, luua selged suunised koostööks Venemaa riiklike osalejatega, kasutada tehnoloogilisi standardeid ja avatud internetti, et toetada vaba ruumi ja piirata rõhuvaid tehnoloogiaid, ning näidata üles solidaarsust ELi idapartnerlusriikidega, sealhulgas julgeolekuküsimustes ja konfliktide rahumeelsel lahendamisel; rõhutab, et igasugune dialoog Venemaaga peab põhinema rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste austamisel;

24.

on äärmiselt mures asjaolu pärast, et Venemaa ametivõimud piiravad jätkuvalt sõltumatute meediaplatvormide, samuti üksikajakirjanike ja muude meediategelaste tööd; mõistab sellega seoses teravalt hukka otsuse kuulutada sõltumatu meediaväljaanne Meduza nn välisagendiks;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.