—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingjade olukorra kohta, eriti 22. novembri 2012. aasta (1), 20. aprilli 2012. aasta (2), 20. mai 2010. aasta (3), 25. novembri 2010. aasta (4), 7. juuli 2016. aasta (5), 15. detsembri 2016. aasta (6), 14. septembri 2017. aasta (7), 14. juuni 2018. aasta (8), 13. septembri 2018. aasta (9) ja 19. septembri 2019. aasta (10) resolutsiooni,

—

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2018. aasta ja 10. detsembri 2018. aasta järeldusi Myanmari/Birma kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 23. aprilli 2020. aasta otsust pikendada Myanmari vastu suunatud kehtivaid piiravaid meetmeid veel 12 kuu võrra,

—

võttes arvesse kuuendat Euroopa Liidu ja Myanmari inimõigustealast dialoogi, mis toimus 14. oktoobril 2020 videokonverentsi teel,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. veebruari 2021. aasta avaldust Myanmari kohta,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 2. veebruaril 2021. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Myanmari kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu peasekretäri aruannet konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla kohta, mis avaldati 23. märtsil 2018 (S/2018/250),

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu aruandeid Myanmari ning rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Myanmariga tegeleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni (UNIFFM) 22. augusti 2019. aasta aruannet seksuaalse ja soolise vägivalla kohta Myanmaris ning riigi etniliste konfliktide soolise mõju kohta (A/HRC/42/CRP.4),

—

võttes arvesse Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandeid ning ILO järelevalvemehhanismi aruandeid,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 23. jaanuari 2020. aasta määrust Gambia Vabariigi taotluse kohta ajutiste meetmete võtmiseks seoses kohtuasjaga, mis käsitleb genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamist (Gambia vs. Myanmar),

—

võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

—

võttes arvesse ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 25,

—

võttes arvesse Myanmaris asuvate diplomaatiliste esinduste 29. jaanuari 2021. aasta ühisavaldust Myanmaris demokraatiale ülemineku toetamise ning rahu, inimõiguste ja arengu edendamiseks tehtavate jõupingutuste kohta,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. veebruari 2021. aasta avaldust Myanmari kohta,

—

võttes arvesse G7 välisministrite 3. veebruari 2021. aasta avaldust Myanmari riigipöörde hukkamõistmise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 5. veebruari 2021. aasta pressiavaldust Myanmari kohta,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri António Guterrese 4. veebruari 2021. aasta pressiavaldust,

—

võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) eesistujariigi 1. veebruari 2021. aasta avaldust sündmuste kohta Myanmari Liidu Vabariigis,

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse Myanmariga tegeleva ÜRO eriraportööri Tom Andrewsi avaldusi,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et Myanmari sõjavägi Tatmadaw vahistas 1. veebruaril 2021 selges vastuolus Myanmari põhiseadusega president Win Myinti ja riiginõunik Aung San Suu Kyi ning valitsuse juhtivad liikmed, haaras riigipöörde teel võimu seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu üle ning kuulutas aastaks ajaks välja erakorralise seisukorra;

B.

arvestades, et riigipöörde järel puhkesid paljudes Myanmari linnades protestid; arvestades, et 7. veebruaril osales Yangoni riigipöörde vastu korraldatud meeleavaldusel rahumeelselt ligikaudu 100 000 inimest; arvestades, et alates 1. veebruarist 2021 on meelevaldselt vahistatud või koduaresti pandud ligikaudu 164 poliitikut, valitsusametnikku, kodanikuühiskonna esindajat, munka ja kirjanikku; arvestades, et vastuseks jätkuvatele meeleavaldustele kuulutas sõjavägi 8. veebruaril 2021 riigi suurimates linnades välja sõjaseisukorra, kehtestades liikumiskeelu ja keelates kõik kogunemised, millel osaleb rohkem kui viis inimest;

C.

arvestades, et Myanmaris 8. novembril 2020 toimunud parlamendivalimised võitis Rahvuslik Demokraatialiiga (NLD), kes sai 476 kohast 396 (umbes 83 % kõigist parlamendikohtadest); arvestades, et need olid teised konkureerivate jõududega toimunud valimised pärast peaaegu 50 aastat kestnud sõjalist diktatuuri, ning arvestades, et Tatmadaw’ toetatud Liidu Solidaarsus- ja Arengupartei (USDP) sai ainult 33 kohta; arvestades, et Rahvuslik Demokraatialiiga saavutas parlamendis veelgi suurema enamuse kui 2015. aasta valimistel, mis olid Myanmaris esimesed demokraatlikud valimised alates 1990. aastast ning millel Rahvuslik Demokraatialiiga sai 360 kohta ja Liidu Solidaarsus- ja Arengupartei 41 kohta; arvestades, et sõjavägi oli juba keeldunud tunnustamast 1990. aasta valimisi, kus Rahvuslik Demokraatialiiga võitis 492 kohast 392;

D.

arvestades, et kõigil demokraatlikel valimistel oli valimisaktiivsus püsivalt ligikaudu 70 %, mis näitab Myanmari rahva toetust demokraatiale;

E.

arvestades, et uus parlament pidi tulema esimest korda kokku riigipöörde päeval; arvestades, et sõjaväelise riigipöördega eiratakse Myanmari rahva demokraatlikult väljendatud tahet ning see peegeldab Tatmadaw’ kavatsust haarata taas Myanmari üle täielik võim, nagu juba tehti sõjaväelise korra ajal, mis lõppes küll ametlikult 2012. aastal, kuid kestab tegelikult edasi; arvestades, et Tatmadaw’ teatel toimuvad pärast praegu kehtestatud üheaastast erakorralist seisukorda uued valimised, mis tähendab, et kogu selle aja jooksul parlamentaarne esindatus puudub;

F.

arvestades, et riigipöördest hoolimata andsid 70 valitud parlamendiliiget 4. veebruaril 2021 ametivande, milles lubasid jätkata rahva esindajatena parlamendi ülesannete ja enda volituste täitmist;

G.

arvestades, et Tatmadaw, olles ilmselgelt teadlik oma vähesest toetusest elanikkonna seas, keeldus valimistulemusi aktsepteerimast ja viitas laialdasele valimispettusele, esitamata selle kohta tõendeid; arvestades, et Myanmari valimiskomisjon ja valimisvaatlejad Tatmadaw’ väiteid ei kinnitanud; arvestades, et sõjavägi ja selle poliitiline liitlane USDP on viimastel nädalatel järjest sagedamini esitanud väiteid valimisi käsitlevate õigusnormide rikkumiste kohta ning kutsunud Myanmari liidu valimiskomisjoni üles sekkuma; arvestades, et sõjavägi korraldab meeleavaldusi sõjaväe toetuseks; arvestades, et hinnanguliselt 1,5 miljonil konfliktipiirkondades elavate etniliste vähemuste hulka kuuluval valijal, kellest enamik on rohingjad, ei lubatud valimistel osaleda; arvestades, et Myanmari kodakondsusseaduses on sätestatud, et rohingjad on „mittekodanikud“ või „välismaalastest elanikud“, jättes nad ilma kodakondsusest;

H.

arvestades, et riigipöördega rikutakse selgelt Myanmari 2008. aasta põhiseadust; arvestades, et Myanmari põhiseaduses on sätestatud, et tsiviilvalitsuse võib tegelikult lõpetada ainult president; arvestades, et 1. veebruari 2021. aasta sõjaväeline riigipööre oli seetõttu põhiseadusvastane, kuna president Win Myint vahistati meelevaldselt;

I.

arvestades, et Tatmadaw määras ajutiseks presidendiks kindral Myint Swe; arvestades, et sõjaväe ülemjuhataja kindral Min Aung Hlaing, kes on rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas oma osalemise tõttu moslemivähemuse tagakiusamises, jääb tõenäoliselt peamiseks otsustajaks;

J.

arvestades, et riigipöördest saadik on Tatmadaw tõsiselt piiranud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja kehtestanud meediale ranged piirangud, sealhulgas kaotanud täielikult juurdepääsu internetile ja sotsiaalmeedia platvormidele; arvestades, et rahvusvahelised vaatlejad süüdistavad Tatmadaw’d valeuudiste kasutamises, et manipuleerida avaliku arvamusega riigipöörde kohta; arvestades, et sotsiaalmeedia suhtes rakendatakse üleriigilisi piiranguid ja televisioon edastab üksnes sõjaväele kuuluvat telekanalit Myawaddy TV;

K.

arvestades, et sõjaväele on saanud harjumuseks vabaneda poliitilistest rivaalidest ja kriitikutest, süüdistades neid arusaamatutes kuritegudes; arvestades, et Aung San Suu Kyi vahistati ja talle esitati hiljem süüdistus vähemalt kümne kaasaskantava raadiotelefoni ebaseaduslikus impordis; arvestades, et kukutatud president Win Myint peeti 1. veebruaril 2021 kinni koroonaviirusega seotud hädaolukorda käsitlevate õigusnormide rikkumise eest ja teda süüdistatakse eelmisel aastal toimunud valimiskampaania ajal poolehoidjaid täis olnud auto tervitamises; arvestades, et süüdimõistmise korral võivad nii Aung San Suu Kyi kui ka Win Myint saada kuni kolmeaastase vanglakaristuse; arvestades, et karistusregistri kanne võib takistada nende naasmist avalikule ametikohale;

L.

arvestades, et ligikaudu 100 rühma on ühinenud kodanikuallumatuse liikumisega, mis on nõudnud streike muu hulgas meditsiiniteenistuses;

M.

arvestades, et võitlus demokraatia eest ja sõjaline mahasurumine on kestnud Myanmaris juba pikka aega; arvestades, et alates 1948. aastast, mil saavutati sõltumatus Suurbritanniast, ja eelkõige pikal ajavahemikul 1962–2015 on sõjavägi hoidnud võimu kindlalt enda käes, takistades igasugust demokraatlikku arengut, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone, piirates inimõigusi ja vangistades opositsiooniaktiviste, sealhulgas 1991. aasta Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyi, kes viibis suure osa ajavahemikust 1989–2010 koduarestis;

N.

arvestades, et praegune põhiseadus jõustus 2008. aastal, ning arvestades, et enne valimisi väljendasid inimõiguste organisatsioonid muret, et sellega tagatakse 25 % parlamendikohtadest Tatmadaw’le ja seega antakse sõjaväele sisuliselt õigus vetostada põhiseaduse mis tahes edasised muudatused, milleks peaks olema vaja 75 % häältest; arvestades, et põhiseadusega tagatakse lisaks, et Tatmadaw säilitab täieliku kontrolli julgeolekujõudude, politsei ning sise-, kaitse- ja piiriministeeriumite üle;

O.

arvestades, et pärast mitmeid meeleavaldusi ja sisevõitlusi algas Myanmaris 2010. aastate alguses järkjärguline demokraatlik avanemine, mis tõi kaasa kodanikuvabaduste suurenemise, sealhulgas demokraatia aeglase edenemise, mida näitasid nii 2015. aasta üldvalimised kui ka mitmed järelvalimised, mille kõigi suur võitja oli opositsioonipartei NLD;

P.

arvestades, et üldise tundliku olukorra tõttu oli Myanmar, kus 2015. aastast alates oli pooldemokraatlik tsiviilvalitsus, endiselt ebakindlas ja pingelises seisundis, kuna demokraatiameelsetel jõududel ja Tatmadaw’l olid – vaatamata paljudele ühistele seisukohtadele teatavate majandusarengu projektide ja majandusreformide suhtes – täiesti lahknevad arusaamad riigi edasisest arengust;

Q.

arvestades, et Myanmari demokraatlik avanemine alates 2010. aastatest oli suuresti ajendatud vajadusest riiki majanduslikult arendada, kuna Myanmar kannatas sõjaväevalitsuse ja äärmiselt halva inimõiguste olukorra tõttu rangete rahvusvaheliste sanktsioonide all; arvestades, et tänu ettevaatlikele demokraatlikele reformidele võeti teatavaid rahvusvahelisi sanktsioone aegamööda vähemaks, mis avas võimalusi majanduse arenguks ja tõi kasu suurele osale Myanmari elanikkonnast; arvestades, et riigipööre taastab riigis enne demokratiseerimisprotsessi valitsenud olukorra ja kahjustab tingimusi „Kõik peale relvade“ erisoodustuste saamiseks ning sanktsioonide järkjärguliseks kaotamiseks;

R.

arvestades, et inimõiguste rikkumised, eelkõige Myanmari moslemivähemuse – eriti rohingjade – vastu, keda Myanmari valitsus ei ole oma riigi etnilise rühmana tunnustanud, jätkusid ka pärast demokraatlikku avanemist ja kulmineerusid traagiliselt 2017. aastal jõhkrate kuritegudega, mida ÜRO iseloomustas etnilise puhastusena, ning tõid kaasa pagulaste massilise väljarände naaberriiki Bangladeshi; arvestades, et rohingja vähemust kiusatakse Myanmaris endiselt taga, hoolimata rahvusvahelise üldsuse arvukatest üleskutsetest tagakiusamine lõpetada;

S.

arvestades, et Myanmari valitsus ignoreeris suurel määral rahvusvahelisi üleskutseid lõpetada rohingjade etniline puhastus ja parandada nende olukorda; arvestades, et selle tõttu peatas Euroopa Parlament 2019. aasta septembris lõpuks Myanmari tolleaegse riiginõuniku (valitsusjuht) ja välisministri Aung San Suu Kyi osalemise Sahharovi auhinna ühenduses, kuna ta ei astunud nende kindlalt tõendatud inimõiguste rikkumiste vastu välja; arvestades, et pärast seda on rahvusvahelised sanktsioonid inimõiguste rikkumiste eest kehtestatud mitmele isikule, sealhulgas sõjaväelastele ja ülemjuhatajale kindral Min Aung Hlaingile;

T.

arvestades, et Myanmaris on palju etnilisi rühmi, sealhulgas rohingjad, karenid, arakanid, šanid ja tšinid; arvestades, et sisekonfliktide tõttu on viimastel aastakümnetel traagiliselt hukkunud tuhandeid inimesi; arvestades, et tingituna hiljutistest kokkupõrgetest Kareni osariigis on sealt alates 2020. aasta detsembrist põgenenud 4 000 inimest; arvestades, et viimastel aastatel on sõjavägi väidetavalt toime pannud raskeid inimõiguste rikkumisi ja jõhkraid kuritegusid, sealhulgas vägistamisi ja sõjakuritegusid, mistõttu Rahvusvaheline Kriminaalkohus on algatanud uurimise rohingja vähemuse olukorra kohta; arvestades, et Myanmariga tegelev sõltumatu rahvusvaheline teabekogumismissioon on nõudnud kindral Min Aung Hlaingi suhtes uurimise alustamist ja talle süüdistuse esitamist genotsiidi eest Arakani osariigi põhjaosas ning inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest Arakani, Katšini ja Šani osariigis;

U.

arvestades, et Rahvusvahelise Kohtu 23. jaanuari 2020. aasta määrusega kehtestati ajutised meetmed genotsiidivastase konventsiooni ja rohingjadega seotud kohtuasjas, mille Gambia esitas Myanmari vastu; arvestades, et Myanmari valitsus, kelle kaitset juhib Rahvusvahelises Kohtus Aung San Suu Kyi, on öelnud, et genotsiidisüüdistused annavad tegelikust olukorrast eksitava ja mittetäieliku pildi; arvestades, et Myanmari valitsus on võtnud mitmete presidendi suunistega üksikuid meetmeid, et võidelda inimõiguste rikkumiste vastu; arvestades, et valitsus ei ole veel muutnud ega tühistanud peamisi seadusi, mis hõlbustavad rohingjade diskrimineerimist, sealhulgas 1982. aasta kodakondsusseadus;

V.

arvestades, et EL on järjekindlalt nõudnud, et selliste kuritegude toimepanijad võetaks vastutusele, ning on esitanud ja toetanud resolutsioone, mis võeti vastu ÜRO Inimõiguste Nõukogus 27. septembril 2018 ja ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees 16. novembril 2018; arvestades, et enamik kõrgemaid sõjaväelasi, kelle kontrolli all rohingjade vastu suunatud rünnakud toimusid, on endiselt oma ametikohal; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt mõistnud hukka inimõiguste rikkumised ning süstemaatilised ja ulatuslikud rünnakud rohingja elanikkonna vastu;

W.

arvestades, et Euroopa Liit on alates 2013. aastast poliitiliselt ja rahaliselt toetanud Myanmari demokraatiale ülemineku protsessi ning teinud suuri pingutusi, et edendada riigis rahu, inimõigusi ja arengut; arvestades, et 2015. aasta oktoobris allkirjastas EL rahvusvahelise tunnistajana kogu riiki hõlmava relvarahukokkuleppe, mis näitab ELi keskset rolli rahuprotsessi toetamisel; arvestades, et aastatel 2014–2020 eraldas EL Myanmarile arenguabina 688 miljonit eurot; arvestades, et Myanmari suhtes kohaldatakse kaubandussoodustusi erikorra „Kõik peale relvade“ raames, mis võimaldab tollimaksuvaba ja kvoodivaba pääsu ELi ühtsele turule; arvestades, et tõhustatud koostöö protsess „Kõik peale relvade“ raames käivitati juba 2018. aastal, pöörates erilist tähelepanu inimõiguste konventsioonide ja töötajate õiguste järgimisele;

X.

arvestades, et 23. aprillil 2020 pikendas nõukogu Myanmari piiravaid meetmeid ühe aasta võrra kuni 30. aprillini 2021; nende meetmete hulka kuulub varade külmutamine ja reisikeeld 14 kõrgele Myanmari sõjaväe-, piirivalve- ja politseiametnikule, kes vastutavad rohingja elanikkonna ning etnilistest vähemustest külaelanike ja tsiviilelanike vastu toime pandud inimõiguste rikkumiste eest Arakani, Katšini ja Šani osariigis; arvestades, et kindral Min Aung Hlaingi ja aseülemjuhataja kindral Soe Wini suhtes ei ole piiravaid meetmeid kehtestatud;

Y.

arvestades, et hinnanguliselt on Arakani osariigis järel umbes 600 000 rohingjat, kes kannatavad pideva diskrimineeriva poliitika ja diskrimineerivate tavade, põhiõiguste pideva rikkumise, meelevaldsete vahistamiste, ülerahvastatud laagritesse sulgemise, liikumisvabaduse puudumise ning väga piiratud haridus- ja tervishoiuvõimaluste tõttu;

Z.

arvestades, et riigipöördele eelnenud nädalal kandis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Myanmarile hädaabirahastusena koroonaviirusega võitlemiseks üle 350 miljonit USA dollarit;

AA.

arvestades, et Tatmadaw’d ja selle kindraleid süüdistatakse laialdaselt korruptsioonis ja nad on tihedalt seotud Myanmari majandusega, kuna neile kuuluvad võimsad konglomeraadid, nad kontrollivad riigi mineraali- ja puidukaubandust, haldavad taristuobjekte, nagu sadamad ja tammid, juhivad panku, kindlustusettevõtteid, haiglaid, spordirajatisi ja meediat; arvestades, et sõjaväeline riigipööre seab ohtu rahvusvaheliste investeeringute, turismi ja rahastuse jätkuva kaasamise;

AB.

arvestades, et paljud rahvusvahelised osalejad, nagu USA, Ühendkuningriik, Jaapan, India, Austraalia ja Kanada, on riigipöörde hukka mõistnud, seda kritiseerinud ja selle pärast muret väljendanud; arvestades, et ASEANi eesistuja tegi avalduse, milles kutsus üles dialoogile, leppimisele ja normaalse olukorra taastamisele; arvestades, et 5. veebruaril 2021. aastal nõudsid Indoneesia president Joko Widodo ja Malaisia peaminister Muhyiddin Yassin sellel teemal ASEANi kohtumise korraldamist;

AC.

arvestades, et ÜRO peasekretär Guterres nimetas riigipööret „absoluutselt vastuvõetamatuks“; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas pressiteate, milles väljendas sügavat muret Myanmaris toimunud sõjaväelise riigipöörde pärast, nõudes riigi valitud juhi Aung San Suu Kyi ja president Win Myinti viivitamatut vabastamist; arvestades, et Hiina ja Venemaa takistasid jõulisema teksti vastuvõtmist ÜRO Julgeolekunõukogus; arvestades, et 7. veebruaril 2021 tegi ÜRO Myanmari eriraportöör Tom Andrews avalduse, milles nõutakse, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu korraldaks koos muude sidusrühmadega viivitamata eriistungi;

AD.

arvestades, et 14. novembril 2019 otsustas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kolmas kohtueelne koda anda loa uurida rohingjade kuritegelikku küüditamist Myanmarist Bangladeshi; arvestades, et vastavalt UNIFFMi viimasele, 16. septembri 2019. aasta aruandele on Myanmari valitsuse tegevus jätkuvalt osa ulatuslikust ja süstemaatilisest rünnakust Arakani osariiki jäänud rohingjade vastu, mis on võrdsustatav tagakiusamise ja muude inimsusevastaste kuritegudega;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.