P9_TA(2021)0023

Horvaatias toimunud maavärinate tagajärgede leevendamine

Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon Horvaatias toimunud maavärinate tagajärgede leevendamise kohta (2021/2504(RSP))

(2021/C 456/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174, artikli 175 kolmandat lõiku ja artiklit 212,

—	võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (1), mida on muudetud määrusega (EL) nr 661/2014 (2) ja määrusega (EL) 2020/461 (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (4), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1475 (5) ja otsusega (EL) 2019/420 (6),

—

võttes arvesse 29. mai 2018. aasta ettepanekut ja sellele 14. jaanuaril 2020. aastal järgnenud muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2020)0023),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (7) ning mida on muudetud määrusega (EL) 2015/1839 (8), määrusega (EL) 2016/2135 (9), määrusega (EL) 2017/825 (10), määrusega (EL) 2017/1199 (11), määrusega (EL) 2017/2305 (12), määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (13), määrusega (EL) 2018/1719 (14), määrusega (EL) 2019/711 (15), määrusega (EL) 2020/460 (16), määrusega (EL) 2020/558 (17), määrusega (EL) 2020/1041 (18) ja määrusega (EL) 2020/1542 (19),

—	võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus (20), mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) 2020/521 (21),

—	võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (COM(2020)0662),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (22), mida parandati määruse parandusega 24. aprillil 2014 (23),

—	võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (24), mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (25), määrusega (EÜ) nr 219/2009 (26) ja määrusega (EL) 2019/1243 (27),

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (28), eriti selle punkti 11, ning 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (29),

—

võttes arvesse 13. oktoobri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Horvaatiat ja Poolat seoses looduskatastroofiga ning teha Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Kreekale, Portugalile, Saksamaale ja Ungarile ettemakseid seoses rahvatervise hädaolukorraga (COM(2020)0960),

—	võttes arvesse nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta otsust, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 9 kohta (30),

—

võttes arvesse oma 24. novembri 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 9/2020 kohta, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Horvaatiale ja Poolale seoses neis riikides aset leidnud loodusõnnetusega ning ettemaksete tegemise võimaldamiseks Horvaatiale, Saksamaale, Kreekale, Ungarile, Iirimaale, Portugalile ja Hispaaniale seoses rahvatervise hädaolukorraga (31),

—	võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta järeldusi, millega kutsutakse üles tugevdama kodanikukaitse suutlikkust Euroopa vastastikuse abistamise süsteemi kaudu, mis lähtub modulaarsest lähenemisviisist kodanikukaitsele,

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta resolutsiooni maavärinate piirkondliku mõju kohta (32),

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta (33),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

arvestades, et viimase aasta jooksul on Horvaatiat tabanud suured laastavad maavärinad, millest üks tabas 22. märtsil 2020 Zagrebi linna ning Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonda magnituudiga 5,5, kaks järgmist 28. ja 29. detsembril 2020 Sisak-Moslavina maakonda magnituudiga 5,2 ja 6,4 ning kõige hiljutisem sama maakonda 6. jaanuaril 2021 magnituudiga 5,0;

B.	arvestades, et 2020. aasta märtsi maavärin oli tugevaim, mis on Zagrebi piirkonnas pärast 1880. aastat aset leidnud, ning et see kahjustas enam kui 26 000 hoonet, millest 1 900 tunnistati kasutuskõlbmatuks, ja tekitas rohkem kui 11,5 miljardi euro eest kahju;

C.	arvestades, et maavärinast, milles hukkus üks inimene, sai vigastada 26 inimest ning millel olid tohutud sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja infrastruktuuri mõjutanud ning pikaajalised psühholoogilised tagajärjed, ei ole Zagrebi linn ning Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakond seni toibunud;

D.	arvestades, et 2020. aasta novembris kiitis Euroopa Parlament 2020. aasta märtsis toimunud Zagrebi maavärina tagajärgedega tegelemiseks heaks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist (ELSF) 683,7 miljoni euro eraldamise;

arvestades, et kõige hiljutisem maavärin Kesk-Horvaatias hävitas peaaegu täielikult Petrinja linna ning tekitas Glina, Sisaki ja Hrvatska Kostajnica linnas, mis asuvad Petrinja lähedal, ning Majske Poljane külas ja teistes Sisak-Moslavina maakonna külades ning Zagrebi ja Karlovaci maakonnas suuri kahjustusi;

arvestades, et tõugetes hukkus kaheksa inimest ja sai vigastada 36 inimest ning rusudest päästeti 30 inimest; arvestades, et maavärin tegi kahju rohkem kui 45 000 hoonele (34) ja otseselt sai kannatada üle 70 000 inimese ning maavärinat oli tunda ka Sloveenias, Austrias, Itaalias, Ungaris, Bosnias ja Hertsegoviinas, Serbias ning vähemal määral Saksamaal, Slovakkias ja Tšehhis;

G.	arvestades, et Horvaatia aktiveeris 22. märtsil ja 29. detsembril 2020 liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning taotles talvetelke, valgustussüsteeme ja valgustusmaste, elektrikütteseadmeid, välivoodeid, magamiskotte ja elamukonteinereid;

H.	arvestades, et 4. jaanuaril 2021 kuulutas Horvaatia valitsus kõige rohkem kannatanud maakondades, täpsemalt Sisaki-Moslavina maakonnas ning Zagrebi ja Karlovaci maakonna osades, välja katastroofiolukorra;

arvestades, et järgnenud nädalatel toimusid järeltõuked ning neid on nii kannatanud piirkondades kui ka epitsentrist kaugemal endiselt tunda; arvestades, et ebakindluse ja võimalike uute tõugete kartuse tõttu on inimesed pidevalt hirmul, sest tõuked toimuvad iga päev ja uute maavärinate tagajärjel võib veel hooneid kokku variseda; arvestades, et see kõik on toimunud keset COVID-19 pandeemiat ning võib eeloleval perioodil põhjustada vaimse tervise probleeme ja traumajärgseid haigusi;

arvestades, et kannatada saanud piirkondade ja linnade materiaalne ja sotsiaal-majanduslik kahju on tohutu – nii suurt kahju ei ole nähtud alates 1990. aastate kodusõjast – ning nad vajavad peale pikaajalise taastamisprogrammi hädasti kiiret ülesehitamist; arvestades, et maavärinad on viinud paljud kannatadasaanud piirkondade elanikud meeleheitele ja põhjustanud ümbruskonnas mitmesugust kaudset kahju; arvestades, et need piirkonnad olid juba niigi sotsiaalselt väga ebasoodsas olukorras ja vaesed ning et hiljutine maavärin põhjustab elanikele ja kogu piirkonnale veel suuremat finants- ja sotsiaal-psühholoogilist kahju;

arvestades, et hinnanguliselt umbes 90 % Petrinja majadest tuleb lammutada; arvestades, et Glina ümbruse väiksemates piirkondades ja külades (näiteks Majske Poljane) ei olnud ka mitte enne maavärinat kõigil majapidamistel elektri- ega veevarustust, kuid nüüd on elanikud põhitaristust ja -teenustest veel enam kõrvale jäänud;

L.	arvestades, et kuuldavasti on maavärinad põhjustanud suurt kahju tammidele ja üleujutuskaitsesüsteemidele, mis praegusel hooajal, kus sademete hulk ja üleujutused on suurenenud, võib juba niigi laastatud piirkondi veel rohkem kahjustada;

M.	arvestades, et kohalik ja piirkondlik taristu on tõsiselt kahjustatud, ajaloo- ja kultuuripärand on hävinud ning majandustegevus on peatatud, eriti põllumajandussektoris, sealhulgas loomakasvatuses, millest kohalik elanikkond kõige enam sõltub;

N.	arvestades, et kohalikud põllumajandusrajatised, nagu hooned, masinad, seadmed, haritavad põllud ja söödahoidlad on tõsiselt kahjustatud, ning arvestades, et suur hulk kariloomi ja lemmikloomi sai maavärina tõttu hukka või jäeti maha;

arvestades, et maavärin on avaliku sektori ja tervishoiuasutuste ning taristu, näiteks teede- ja elektrivõrgu toimimist oluliselt takistanud; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata enne maavärinat puudunud põhitaristu ehitamisele, ning arvestades, et juurdepääs põhivajaduste rahuldamisele ja -teenustele tuleks kõigis kannatanud piirkondade osades viivitamata taastada;

arvestades, et märkimisväärne arv koole tuleb täielikult lammutada ning mõnda ülikoolihoonet, näiteks Sisakis asuvaid metallurgiateaduskonna ja õpetajakoolituse teaduskonna hooneid, ei saa uue õppesemestri algul enam õppetööks kasutada; arvestades, et need asutused olid COVID-19 pandeemia tõttu juba niigi surve all ning nüüd ei saa lapsed ei füüsiliselt koolis käia ega kasutada veebipõhiseid õpivõimalusi oma kodus;

arvestades, et Sisaki tervisekeskus tuli pärast maavärinat otsekohe ülikiiresti evakueerida, mis seadis COVID-19 patsientide ja muude patsientide, sealhulgas puuetega inimeste ja laste tervise suuremasse ohtu; arvestades, et Glina ja Petrinja tervisekeskused, sealhulgas apteegid, kannatasid suurt kahju; arvestades, et maavärinad on pannud Horvaatia tervishoiu- ja hooldussüsteemile lisakoormuse ning kiirendanud COVID-19 levikut, eelkõige kannatanud piirkondades;

arvestades, et mõned Euroopa Liidu piirkonnad on kaitsetumad kui teised ja suure maavärinaohuga; arvestades, et kestlikke ülesehitustöid ning maavärinakindlaid ja vastupidavaid ehitusprojekte tuleb nõuetekohaselt koordineerida ja jälgida, et leevendada majanduslikku ja sotsiaalset kahju, järgides samal ajal läbipaistvust, parimaid tavasid ja riigihankereegleid;

S.	arvestades, et riigi, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, kodanikukaitse- ja päästeüksuste, Horvaatia relvajõudude, eri humanitaarabiorganisatsioonide ja eelkõige sadade vabatahtlike kiire ja professionaalne reageerimine on maavärina vahetuid tagajärgi oluliselt leevendanud;

T.	arvestades, et COVID-19 kriis ja viiruse levik muudavad pääste- ja taastetööd veelgi keerulisemaks; arvestades, et COVID-19 pandeemia koormab Horvaatia majandust ja nõuab lisaraha;

tunneb kõigile maavärinates kannatanud inimestele ja nende peredele sügavalt kaasa ning kinnitab, et on nii nende kui ka Horvaatia riigi-, piirkondlike ja kohalike asutustega, kes aitavad tagajärgi leevendada, igati solidaarne;

kiidab päästeüksuste, kodanikukaitsejõudude, Horvaatia relvajõudude, vabatahtlike, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide, kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste ning kõigi teiste osaliste katkematuid ja kiireid pingutusi kannatada saanud piirkondades inimelude päästmisel, kahju vähendamisel ja inimväärse elatustaseme säilitamiseks vajaliku põhitegevuse taastamisel; avaldab tänu kõigile üksikisikutele, organisatsioonidele ja muudele abistajatele, kes neid püüdlusi hoogustasid ning toetust ja abi saatsid;

tunneb heameelt solidaarsuse üle, mida näitavad üles liikmesriigid ja muud riigid, kes annavad selles hädaolukorras toetust vastastikuse abi vormis, sealhulgas esmatarbekaupade, rahalise abi, vabatahtlike ja muu abi vormis, aidates seeläbi leevendada maavärina tagajärgede likvideerimisega kaasnevat koormust; väljendab heameelt solidaarsuse üle, mida ELi institutsioonid ja rahvusvaheline üldsus hädaolukordades antava vastastikuse abi kaudu on üles näidanud; rõhutab seetõttu, kui tähtis on liidu elanikkonnakaitse mehhanism kogu Euroopa riiklike kodanikukaitseasutuste koostöö edendamisel hädaolukordades ja erakorraliste sündmuste tagajärgede vähendamisel;

palub komisjonil ja Horvaatia ametivõimudel teha kindlaks kõik võimalused, kuidas pakkuda kohest abi ja toetust, et tagada inimväärsed ja ohutud elamistingimused paljudele oma kodust ilma jäänud ja turvalise majutuseta inimestele vähemalt konteinerite kujul, mis võiksid pakkuda lähikuude karmides talvetingimustes mingitki peavarju;

kutsub üles pöörama erilist tähelepanu puuetega inimestele, eakatele ning lastele ja suurima abivajadusega noorukitele kui ühiskonna kõige haavatavamatele isikutele; väljendab sellega seoses heameelt igasuguse abi üle, mida organisatsioonid on kohapeal juba andnud;

rõhutab, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu suurele arvule kariloomadele, põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele, kes said maavärina tagajärjel vigastada või jooksid laiali; väljendab sellega seoses heameelt põllumajandusministeeriumi, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning loomade heaoluga tegelevate valitsusväliste organisatsioonide märkimisväärsete pingutuste ja koostöö üle;

rõhutab kohapealse olukorra tõsidust, mis avaldab märkimisväärset ja suurt rahalist survet Horvaatia riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele ning võib viia kannatada saanud piirkondade elanikkonna pöördumatu vähenemiseni, kusjuures kannatada saanud inimesed seisavad silmitsi laastavate sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega ning äärmusliku psühholoogilise ja sotsiaalse survega;

ergutab Horvaatia ametiasutusi koos komisjoni ekspertidega kiiresti ja põhjalikult hindama Sisak-Moslavina maakonnas tekkinud kahju kogu ulatust, et alustada renoveerimis- ja maavärinakindlate hoonete ülesehitustöid nii ruttu, kui tingimused seda võimaldavad; rõhutab, et piirkondliku taaste- ja ülesehitustöö alguses tuleb omistada suurt tähtsust majanduse kestliku elavdamise ja elatusvahendite edendamisele;

õhutab Horvaatia riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ülesehitustöid hoolikalt jälgima ning tagama, et selles peetaks kinni hoonete ja taristu maavärinakindluse nõuetest ning kasutataks teiste liikmesriikide parimaid töökogemusi ja eksperditeadmisi; kutsub Horvaatia ametiasutusi ja vastutavaid institutsioone üles võtma kannatada saanud piirkondades arvesse sõjajärgses ülesehitusprotsessis toimunut, et selgitada, kas ehitustavade eiramine tõi kaasa halva kvaliteedi ja aitas kaasa hiljutiste maavärinate laastavate tagajärgede tekkimisele; tunneb heameelt, et Horvaatia valitsus on esimese sammuna selle eesmärgi poole liikumisel teinud otsuse avaldada ülesehitusprotsessis osalenud ettevõtete register;

10.

juhib tähelepanu maavärinasüsteemidega seotud prognoosimisprobleemidele Kagu-Euroopa väga seismilistes piirkondades; kutsub komisjoni üles tõhustama koos liikmesriikidega teadusuuringuid ja haridust, et luua süsteem, mis tagab sarnaste kriiside ennetamiseks ja ohjamiseks ning sarnaste katastroofide mõju vähendamiseks parema valmisoleku;

11.

nõuab paremat koordineerimist ja koostööd liikmesriikide teadus- ja arendusasutuste, eelkõige nende liikmesriikide asutuste vahel, kus on sarnased ohud; nõuab liikmesriikides varajase hoiatamise süsteemide täiustamist ning varajase hoiatamise eri süsteemide vaheliste ühenduste loomist ja tugevdamist;

12.

palub Horvaatia ametiasutustel seada renoveerimine oma taaste- ja vastupidavuskavas esikohale ja pöörata seejuures erilist tähelepanu ulatuslikule ennetavale renoveerimisele, et tagada suurima maavärinaohuga piirkondades suurima riskiga eluasemete ja hoonete parim maavärinakindlus;

13.

rõhutab, et suurte maavärinate puhul, nagu hiljuti Horvaatias toimunud maavärinad, võtab tagajärgede leevendamine palju aega, mida tuleks ELSFi tulevasel läbivaatamisel arvesse võtta, et tagada piisav vahendite kasutamise aeg, mis on praegu kohaldatavatest tähtaegadest pikem; rõhutab ka, kui oluline on suurendada ELSFi kulutusi mitte ainult kahjude heastamisele, vaid ka vastupidavusele kliimamuutuste, loodusõnnetuste ja rahvatervisega seotud hädaolukordades, et väljuda katastroofidest tugevamana;

14.

väljendab heameelt Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi poolt praegusel rahastamisperioodil katastroofiohu ennetamisele, vastupidavusele, energeetikale ja maavärinakindlaks kohandamisele antava toetuse üle; soovitab Horvaatia ametiasutustel lisada need meetmed oma ELi 2021.–2027. aasta eelarveeraldiste kavandamisse ja programmitöösse; palub komisjonil näidata üles paindlikkust kavandamisel ja seoses riiklike rakenduskavade muutmisega, kui tegemist on loodusõnnetustega;

15.

kutsub komisjoni üles töötama koostöös ELi ja Horvaatia institutsioonidega välja kiireloomulist viisi vajaliku rahalise ja muu abi jagamiseks, et tagada kannatanud piirkondade kiire taastumine, teha kättesaadavaks kõik võimalikud rahalised vahendid, et aidata Horvaatial kiiresti taastuda, ja anda abi kõigile abivajajatele ning vähendada halduskoormust, mis on seotud kohapealsete inimeste juurdepääsuga abile ja toetusele;

16.

rõhutab, kui oluline on seada maavärinapiirkondade elanikud COVID-19 vastu vaktsineerimisel esmajärjekorda; ergutab Horvaatia valitsust rakendama oma teatavaks tehtud otsust ja suunama märkimisväärse osa oma vaktsiinivarudest Sisak-Moslavina maakonda, et kaitsta vahetult kõigi sealsete elanike, abistajate ja töötajate tervist; tunneb sellega seoses heameelt liikmesriikide otsuse üle anda osa oma vaktsiinivarudest Horvaatiale;

17.

juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et uusi kahjustusi, mida põhjustasid hiljutised maavärinad hoonetele, mis said kannatada ka 2020. aasta märtsis toimunud maavärina ajal, tuleb põhjalikumalt hinnata ja need hooned tuleb renoveerida; nõuab ka tungivalt, et komisjon lisaks renoveerimislainet puudutavasse planeerimisse ja asjaomastesse õigusaktidesse sihipärased meetmed maavärinate ja nende tagajärgedega tegelemiseks;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Horvaatia valitsusele, kannatada saanud alade piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(2) ELT L 189, 27.6.2014, lk 143.

(3) ELT L 99, 31.3.2020, lk 9.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 924.

(5) ELT L 250, 4.10.2018, lk 1.

(6) ELT L 77 I, 20.3.2019, lk 1.

(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(8) ELT L 270, 15.10.2015, lk 1.

(9) ELT L 338, 13.12.2016, lk 34.

(10) ELT L 129, 19.5.2017, lk 1.

(11) ELT L 176, 7.7.2017, lk 1.

(12) ELT L 335, 15.12.2017, lk 1.