Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vabakaubanduslepingute, majanduspartnerluslepingute ja investeerimislepingute uus raamistik, mis tagab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tegeliku kaasamise ning üldsuse teadlikkuse“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 290/03)

Raportöör:

Stefano PALMIERI

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.3.2022
Vastuvõtmine täiskogus	23.3.2022
Täiskogu istungjärk nr	568
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	215/1/7

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab taas oma toetust uuele avatud, kestlikule ja jõulisele Euroopa kaubandusstrateegiale. Komitee arvates on selle strateegia kaudu eriti oluline edendada ühelt poolt Euroopa tootmissektorite ja majandustegevuses osalejate (suured, keskmise suurusega ja väikesed ettevõtjad) konkurentsivõimet ning teiselt poolt aidata edendada Euroopa väärtusi ja põhimõtteid, eelkõige demokraatiat, inim- ja sotsiaalõigusi ja soolist võrdõiguslikkust, samuti töö- ja keskkonnaalaseid õigusi. Nii tagatakse, et Euroopa Liidul on sobivad vahendid töötajate ja ettevõtjate kaitsmiseks ebaõiglaste kaubandustavade eest ning tarbijate kaitsmiseks kahjulike ja mittekestlike toodete eest. Nii ühendatakse ettevõtjate huvid tarbijate ja töötajate huvidega.

1.2.

Komitee on seisukohal, et ELi uue kaugeleulatuva kaubandusstrateegia rakendamiseks on vaja

—

uuenduslikku kaubandusläbirääkimiste strateegiat (kaubanduslepingud, majanduspartnerluslepingud, investeerimislepingud), mis suudab kindlustada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tegeliku osalemise ning nii tagada, et kaubandusest saaksid kasu kõik osalejad ELis ja partnerriikides;

—	lepingute järelevalve-, hindamis- ja rakendamisvahendite (sisenõuanderühmad) asjakohast reformi.

1.3.

Komitee arvates võimaldab kahetine reformiprotsess – läbirääkimisvahendite ja sisenõuanderühmade reform – saavutada mõlemal lepingupoolel (EL ja partnerriigid) kõigi lepingutest mõjutatud osalejate (ettevõtjad, töötajad, tarbijad jne) hulgas tõelise toetuse ja seega üldsuse teadlikkuse allkirjastatud kaubandus-, partnerlus- ja investeerimislepingute väärtusest.

2. Üldised märkused

2.1.

2021. aasta veebruaris esitas Euroopa Komisjon uue avatud, kestliku ja jõulise Euroopa kaubandusstrateegia suunised (1). Strateegia peaks tagama ELi järgmise kolme eesmärgi saavutamise:

i)	toetada majanduse taastamist ning rohe- ja digipööret;

ii)	viia ülemaailmsed eeskirjad kooskõlla kestlikuma ja õiglasema globaliseerumisega;

iii)	suurendada ELi võimet järgida oma huve ja tugevdada oma õigusi.

2.1.1.

Selle uue kaubandusstrateegia väljatöötamisele on kaasa aidanud mitmed tegurid. Eelkõige on COVID-19 pandeemia kriis pannud tõsiselt mõtlema uutele strateegiatele tervishoiu ja toiduga kindlustatuse ning tooraine ja strateegiliste toodetega varustamise vallas ning ka üleilmsete väärtusahelate üle üldiselt.

2.1.2.

Määravad tegurid komisjoni esitatud uue kaubandusstrateegia väljatöötamisel on seotud i) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) jätkuva kriisiga; ii) probleemsete suhetega mõne riigi või kaubandusblokiga (Hiina, Venemaa, USA); iii) vaevaliste läbirääkimistega Ühendkuningriigiga; iv) ja praeguse ummikseisuga, milles mõned kaubanduslepingud on (vt ELi-Mercosuri leping, Kesk-Aafrika ja ELi majanduspartnerlusleping või Ida-Aafrika Ühenduse ja ELi majanduspartnerlusleping).

2.1.3.

Komisjoni esitatud dokumendis on mitu korda märgitud, et lisaks Euroopa tootmissektorite konkurentsivõime edendamisele peaks uus Euroopa kaubandusstrateegia aitama edendada Euroopa väärtusi ja põhimõtteid, eelkõige demokraatiat, inim- ja sotsiaalõigusi, soolist võrdõiguslikkust ning töö- ja keskkonnaalaseid õigusi.

2.1.4.

Euroopa Parlament kiitis komisjoni ettepaneku heaks ja kutsus komisjoni üles hoolitsema selle eest, et kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevad peatükid aitaksid tagada, et läbirääkimistel saavutatud kokkulepetes oleks tagatud kaubandusest saadav kasu kõigile osalejatele (2).

2.1.5.

Komitee on hiljutistes arvamustes taas kinnitanud oma nägemust ELi kaubanduspoliitikast ja väljendanud tugevat toetust komisjoni ettepanekule, mille puhul ta rõhutab selle olulisust, asja- ja ajakohasust. Samal ajal on komitee esitanud selged ootused ja soovitused kaubanduse ja kestliku arengu valdkonna kaugeleulatuva läbivaatamise kohta (3).

2.1.6.

Just seetõttu, et komisjoni pakutud uus strateegia on põhjendatult kaugeleulatuv, leiab komitee, et selle rakendamiseks on vaja

—

—	lepingute järelevalve-, hindamis- ja rakendamisvahendite (sisenõuanderühmad) asjakohast reformi.

2.1.6.1.

Kahetine reformiprotsess – läbirääkimisvahendite ja sisenõuanderühmade reform – võimaldab saavutada mõlemal lepingupoolel (EL ja partnerriigid) kõigi lepingutest mõjutatud osalejate (ettevõtjad, töötajad, tarbijad jne) hulgas tõelise toetuse ja seega üldsuse teadlikkuse allkirjastatud (kaubandus-, majanduspartnerlus- ja investeerimis-)lepingute väärtusest.

3. Praeguste kaubanduslepingute kriitiline hindamine

3.1.

Komitee kinnitab oma veendumust, et mitmepoolsus on kaubavahetuses äärmiselt oluline ja et WTO peab põhjaliku reformi kaudu taas kord mitmepoolsuse tagama, ning mõistab samas, et selles konkreetses kontekstis võivad kaubanduslepingud mängida otsustavat rolli. See puudutab mitte ainult ELi kahepoolset kaubandust (mis moodustab igal juhul üle 30 % ELi kaupade ja teenustega kauplemisest), vaid eelkõige ELi ja tema partnerriikide majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestliku arengu levikut.

3.2.

Viimastel aastatel on komitee andnud ELi kasutatavatele eri läbirääkimisvahenditele (kaubanduslepingud, majanduspartnerluslepingud, investeerimislepingud) eriti kriitilise hinnangu (4).

3.3.

Komitee leiab, et neid hinnanguid tuleks võtta lähtepunktina, et saaks hinnata, kas praeguseid läbirääkimisvahendeid tuleks reformida eesmärgiga tagada komisjoni pakutud uue kaubandusstrateegia eesmärkide saavutamine.

3.3.1.

Esimene aspekt puudutab läbipaistvuse puudumist kaubanduslepingute läbirääkimisprotsessis. Kuigi läbirääkimistel olevate lepingute sisu puhul on selge vajadus konfidentsiaalsuse järele, leiab komitee, et sellise konfidentsiaalsuse juures tuleks tagada kaubandusläbirääkimiste läbipaistvus, kindlustades kodanikele ja läbirääkimistest huvitatud sidusrühmadele pideva teabevoo.

3.3.1.1.

Komisjon on alati olnud selgelt vastu täieliku läbipaistvuse tagamisele läbirääkimistel, viidates kehtivatele määrustele (5) ja mitmetele Euroopa Kohtu otsustele, (6) väites, et teabe avalikustamine läbirääkimiste ajal kahjustaks Euroopa Liidu huve.

3.3.1.2.

Komitee tunnistab, et komisjon on viimastel aastatel näidanud üles suurt avatust, mis on tervitatav. Nimelt on komisjon parandanud läbipaistvuse taset, tehes eri kaubanduslepingute puhul kättesaadavaks teabe eri läbirääkimisvoorude aruannete, saadud läbirääkimisvolituste ja eri tekstiettepanekute kohta, samuti korraldanud kohtumisi kodanikuühiskonna ja ELi kaubanduslepingute eksperdirühmaga peetava dialoogi vormis.

3.3.1.3.

Vaatamata nendele edusammudele peaksid nõukogu antavad läbirääkimisvolitused olema kaugeleulatuvamad ning pakkuma komisjonile rohkem võimalusi kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamise korraldamiseks, tagades nende tegeliku kaasamise läbirääkimisprotsessi. Samuti kutsus komitee üles taastama eksperdirühma, kelle volitused on lõppenud (7).

3.3.1.4.

Kuigi komitee mõistab, et läbirääkimistel tuleb teha tõsiseid kompromisse läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vahel, märgib ta, et läbipaistvuse küsimus tekitab sidusrühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega endiselt suurimaid pingeid.

3.4.

Teine aspekt, mis saab palju kriitikat, on see, et lepingute kestlikkuse mõjuhinnangud on poolikud, need avaldatakse hilinenult – kui läbirääkimised on juba lõpule viidud – või puuduvad need lepingute partnerriikides hoopiski.

3.4.1.

Just ELi ja Mercosuri lepingu kestlikkuse mõjuhinnangu avaldamise hilinemise tõttu esitasid mõned valitsusvälised organisatsioonid Euroopa Ombudsmanile kaebuse (8). Märtsis 2021 sõnastas Euroopa Ombudsman järgmise kriitilise seisukoha Euroopa Komisjoni suhtes: „Euroopa Komisjon ei taganud kestlikkuse mõjuhinnangu lõpuleviimist õigel ajal, eelkõige enne ELi-Mercosuri kaubandusläbirääkimiste lõppu. Siin on tegemist haldusomavoliga.“ (9)

3.4.2.

Komitee kordab, et lepingute majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse mõjuhinnangud tuleks avaldada aegsasti – läbirääkimiste alguses. Neid tuleks ajakohastada läbirääkimiste ajal ning need peaksid regulaarselt olema osa lepingu järelhindamisest järelevalveprotsessi ajal. Need hinnangud peaksid seega hõlmama mõlemat läbirääkimiste poolt: Euroopa Liitu ja selle liikmesriike ning läbirääkimiste vastaspoole riike (10).

3.5.

Kaubanduslepinguid tabas kriitika ka nende suutmatuse tõttu tagada tõhusalt inim- ja sotsiaalõiguste, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide ning keskkonna- ja ohutusstandardite järgimine. Samuti ei suuda lepingud tagada võrdseid tingimusi kõigile turuosalistele (eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mõnedele tootmissektoritele) (11).

3.6.

Lisaks sellele ei võeta kaubanduslepingutes mõnikord arvesse arenguriikide eripära, ELi ja lepingu partnerriikide asümmeetriat, millega kaasneb oht, et olemasolevad erinevused jäävad lahendamata või mõnikord süvenevad (nt võrdne juurdepääs elupäästvatele ravimitele või vaktsiinidele). Samuti ei arvestata võimalikku juhtpositsiooni, mille rahvusvahelised ettevõtted võivad kaubanduslepingute sõlmimise tulemusena saavutada.

3.7.

Selleks et tagada organiseeritud kodanikuühiskonna tulemuslik ja ulatuslik kaasamine, on sisenõuanderühmi vaja laialdaselt rakendada mitte ainult kõigil tulevastel kaubandusläbirääkimistel, vaid eelkõige praegustes majanduspartnerluslepingutes Aafrikaga, kus sisenõuanderühmad täiesti puuduvad. Käimasolevad ja tulevased läbivaatamisprotsessid, samuti ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni uue partnerluslepingu rakendamine võivad anda tegeliku võimaluse kaasata sisenõuanderühmad olemasolevatesse kaubanduslepingutesse, milles see vahend puudub (nt Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu läbivaatamine).

3.8.

Kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite osalemine liidu allkirjastatud lepingute läbirääkimistel ja järelevalves on pärast esimesi katseid mõnevõrra paranenud. Komitee tunnustab tehtud jõupingutusi ja on paljudel juhtudel olnud kaasatud.

3.9.

Komitee võtab teadmiseks tulemused hiljutisest uuringust, (12) milles analüüsiti kaubanduse peadirektoraadi kodanikuühiskonnaga peetud dialoogi Euroopa ja riiklikul tasandil. Kuigi komitee nõustub mõnede uuringu järeldustega, leiab ta, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tegelikuks kaasamiseks ELi kaubanduspoliitikasse on vaja teha radikaalne hüpe.

3.10.

Komitee on korduvalt nõudnud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite tegelikku ja ulatuslikumat kaasamist kaubanduslepingute läbirääkimiste kõigis etappides mõlemal pool läbirääkimislauda (komisjon ja partnerriigid) (13).

3.11.

Kõigil nimetatud põhjustel leiab komitee, et on aeg töötada välja uus ja tõhusam läbirääkimisstrateegia koos uute eeskirjade ja menetlustega, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite tõhus ja tulemuslik osalemine. See aitaks saavutada ELi uue kaubandusstrateegia eesmärke, nii et sõlmitavad kokkulepped oleksid kooskõlas läbirääkimiste mõlema poole – ELi ja kaubanduslepingute partnerriikide – majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestliku arenguga.

4. Uus kaubanduslepingute läbirääkimiste raamistik

4.1.

Komitee on seisukohal, et ELi uus kaubanduspoliitika annaks võimaluse hinnata ja parandada eeskirju, menetlusi ja kriteeriume. See võimaldab korraldada organiseeritud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite osalemist palju tõhusamalt, läbipaistvamalt ja kaasavamalt nii läbirääkimiste ajal kui ka hiljem lepingute järelevalve, hindamise ja võimaliku rakendamise ajal.

4.2.

Komitee leiab, et tuleks koostada uus läbirääkimiste metoodika, millega kehtestatakse uus tegevuskava, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid oleksid tõepoolest kaasatud läbirääkimiste kõigisse etappidesse. See metoodika peaks kehtima nii Euroopa Liidu kui ka teiste läbirääkimiste laua taga istuvate riikide suhtes.

4.3.

Läbirääkimiste tegevuskava esimene samm peaks nägema ette vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise läbirääkijate (komisjon ja vastaspoole riigid) vahel, millega tagatakse läbirääkijate vastastikune kohustus

i)	pidada kinni läbirääkimise eri etappidest;

ii)	kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid läbirääkimiste eri etappides vaatlejatena, kes saavad kokku spetsiaalse sidusrühmade ühise nõuandekomitee raames.

4.3.1.

Vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud läbirääkimisetapid kehtivad nii üldiste läbirääkimisvoorude kui ka võimalike tehniliste läbirääkimisvoorude suhtes.

4.3.2.

Sidusrühmade ühise nõuandekomitee loomine peaks põhinema samal lähenemisviisil, mida kohaldatakse ühtekuuluvuspoliitika suhtes – partnerluse põhimõttel.

4.3.2.1.

Partnerluse kaudu töötatakse iga ühtekuuluvuspoliitika programm välja kollektiivse protsessi käigus, mis hõlmab Euroopa, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone. See partnerlus kehtib programmide koostamise protsessi kõigis etappides alates kavandamisest kuni juhtimise ja rakendamise, järelevalve ja hindamiseni. Selline lähenemisviis aitab tagada, et meetmed on kohandatud kõigi sidusrühmade kohalikele ja piirkondlikele vajadustele ja prioriteetidele.

4.3.3.

Vaatlejate valikul kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajate hulgast tuleks järgida tegeliku representatiivsuse, sõltumatuse ja sidusrühmade esindajate õiglase jaotuse põhikriteeriumi. Representatiivsust ja sõltumatust tuleks sotsiaalpartnerite puhul hinnata ILO raames töötajate ja tööandjate rühma vastu võetud kriteeriumide alusel ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide puhul rahvusvaheliste asutuste liikmesuse alusel. Sidusrühmade ühise nõuandekomitee vaatlejate suhtes peaks kehtima konkreetne käitumisjuhend.

4.3.4.

Sidusrühmade ühisesse nõuandekomiteesse peaksid välisvaatlejana lisaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja sotsiaalpartneritele kuuluma ka järgmised olulised rahvusvahelised institutsioonid: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning ÜRO keskkonnaprogrammi mitmepoolsete keskkonnalepingute sekretariaat.

4.3.4.1.

Käitumisjuhendis peaks olema võimalik sätestada

kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite nimel läbirääkimistel osalevate vaatlejate õigused ja kohustused sidusrühmade ühises nõuandekomitees. Käitumisjuhendis tuleb ette näha konkreetne konfidentsiaalsuse protokoll, milles tuletatakse meelde konfidentsiaalsuse põhimõtte järgimist, mis tähendab kohustust mitte avalikustada läbirääkimiste konfidentsiaalses etapis ja varajase hoiatamise etapis antud teavet;

ii)	põhimõtted, mis käsitlevad vaatlejate määramist sidusrühmade ühises nõuandekomitees läbipaistvalt ja austades nende tegelikku sõltumatust, representatiivsust ja õiglast jaotust kodanikuühiskonna osade ja sotsiaalpartnerite vahel (vt punkt 4.3.3);

iii)	läbirääkimiste tegevuskavas ettenähtud läbirääkimiste eri etappide eeskirjad ja menetlused.

Kõik läbirääkimistel osalejad peaksid ühise nõuandekomitee vaatlejatena allkirjastama käitumisjuhendi.

4.4.

Läbirääkimiste tegevuskava peaks koosnema järgmistest etappidest, mida tuleks tsükliliselt korrata kuni läbirääkimiste lõpuni.

4.4.1.

Läbirääkimiste konfidentsiaalne etapp. Selles etapis osalevad nii läbirääkijad (komisjon ja vastaspoole geograafilise piirkonna riigid) kui ka vaatlejatena osalevad kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite esindajad, kes kohustuvad – allkirjastades käitumisjuhendis sisalduva konfidentsiaalsuse protokolli – tagama selle etapi jooksul neile kättesaadava teabe konfidentsiaalsuse. Selles etapis peaks ILO esitama läbirääkimiseelse aruande põhikonventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise seisu kohta kolmandas riigis, mis tehakse kättesaadavaks kõigile läbirääkimistel osalejatele (läbirääkijatele ja vaatlejatele). See aruanne ei oleks siduv, kuid see aitaks esile tuua sotsiaalsete standardite järgimist või mittejärgimist lepinguga hõlmatud riikides.

4.4.2.

Varajase hoiatamise etapp ühise nõuandekomitee osalusel. See on etapp, kus vaatlejad tuvastavad läbirääkimistel tundlikud küsimused, mille puhul läbirääkimised ei ole jõudmas kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid rahuldavate lahendusteni. See etapp on samuti konfidentsiaalne etapp, kus vaatlejad peavad kinni pidama täielikust konfidentsiaalsusest.

4.4.3.

Avatud teabevahetuse etapp. Nii komisjon kui ka läbirääkimistel osalevad geograafilise piirkonna riigid annavad avalikult ja korrapäraselt aru läbirääkimiste edenemisest. Selles etapis võivad vaatlejad anda oma hinnanguid vastavalt Chatham House’i reeglile, (14) tuues välja läbirääkimistega seotud tundlikud küsimused, mis on kindlaks tehtud eelmises, nõuandekomitee osalusel toimunud varajase hoiatuse etapis. See on avalik etapp, milles avaldatakse läbirääkimiste esialgsed tulemused. Selle etapi eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust läbirääkimiste seisust.

4.4.4.

Kaubanduslepingu mõjuhinnangu esialgse sõltumatu aruande esitamise etapp. Selles etapis esitavad mõlemad pooled (komisjon ja geograafilise piirkonna riigid) lepingu esialgse sõltumatu mõjuhinnangu. Selles etapis väljendavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid oma hinnangut lepingu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju kohta, kasutades ka oma sõltumatuid hindamisanalüüse. Oluline panus peaks tulema välisvaatlejatelt, kes peaksid esitama aruande, mis oleks kättesaadav kõigile osalistele ja ka avalikkusele.

4.4.5.

Kui esialgne mõjuaruanne on esitatud, algab taas tsükliliselt konfidentsiaalne läbirääkimiste etapp, millele järgneb varajase hoiatamise etapp nõuandekomitee osalusel, millele järgneb avatud teabevahetuse etapp ja lõpuks kaubanduslepingu mõjuhinnangu lõpliku aruande esitamise etapp. Läbirääkimiste tsükkel jätkub seni, kuni komisjoni ja vastaspoole geograafilise piirkonna riikide esindajad otsustavad lepingu allkirjastada või mitte.

4.4.6.

Kui pooled allkirjastavad lepingu, koostavad nad koos kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite vaatlejatega nõuanderühmas eriprotokolli sisenõuanderühma loomiseks (ELi ja partnerriikide jaoks), mis sisaldab selle tegevuse eeskirju (vt punkt 5.5.2).

4.4.7.

Komitee leiab, et kavandatud läbirääkimiste raamistik oleks väljakutse kõigile läbirääkimistel osalejatele. See on proovikivi, mis eeldab kõigi asjaosaliste (komisjon, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, välisvaatlejad) rollide teadvustamist ning kõigi asjaosaliste eriti kõrgetasemelist professionaalsust ja ettevalmistust. Komitee leiab, et hea oleks rohkem kaasata Euroopa Parlamenti, kel peaks olema suurem roll lepingute üle peetavatel läbirääkimistel ja nende järelevalves. Samuti on komitee veendunud, et see on ainus viis tagada, et kõik, sealhulgas kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid, oleksid tõeliselt kaasatud kaubandusläbirääkimistesse, tagades seega lepingu sisule tugeva toetuse.

5. Ettepanek reformida lepingute järelevalve, hindamise ja rakendamise sisenõuanderühmi

5.1.

EL seisab praegu silmitsi kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kasvava nõudmisega kaasava ja demokraatliku dialoogi järele, mitte ainult kaubanduslepingute koostamise, vaid ka nende rakendamise ajal (15). Kuigi komitee hindab komisjoni jõupingutusi arutelude ja osalemise võimaluste avamisel, peab komitee oluliseks parandada nende kokkulepete järelevalve-, hindamis- ja rakendamismenetlusi.

5.2.

Komitee arvates ei vasta konsultatsioonivahendid, st sisenõuanderühmad, mis on loodud selleks, et jälgida kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides sätestatud kohustuste rakendamist ja täitmist ning hiljem kaubanduslepinguid tervikuna, seatud eesmärkidele rahuldavalt. Kõnealustel sisenõuanderühmadel on puudusi nii seoses nende koosseisu moodustamise kriteeriumidega kui ka nende toimimise selgete eeskirjade puudumisega.

5.3.

Järgides ELi sisenõuanderühmade mitteametlikus dokumendis (16) toetatud poliitikasoovitusi ning hiljutist analüüsi ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmade kohta, (17) saab sisenõuanderühmi hinnata nelja eri taseme järgi, lähtudes nende suutlikkusest tagada:

1)	oma toimivus;

2)	teabevahetus;

3)	lepingute järelevalve;

4)	poliitiline mõju.

5.3.1.

Mis puudutab toimivuse tasandit, tegutsevad sisenõuanderühmad – tänu sellele, et komitee täidab sekretariaadi tähtsat ülesannet – ELis aktiivselt, samas aga partnerriikide poolelt on nad esindatud vaid mõnes riigis (18). Partnerriikides, kus sisenõuanderühmad on olemas, on neil vaieldamatult organisatsioonilisi probleeme, mis on tingitud rahaliste vahendite ilmselgest puudumisest, (19) ning samuti probleeme nende liikmesorganisatsioonide representatiivsuse, sidusrühmade esindajate õiglase jaotuse ja sõltumatusega (20).

5.3.2.

Sisenõuanderühmade osalejate teabevahetuse suutlikkuse seisukohalt tundub, et kuigi üldine teabevahetus toimub, on ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmade vahel selge erinevus. ELi sisenõuanderühmade puhul toimub mõningatest vastasseisudest hoolimata dialoogis osalejate vahel üldiselt hea teabevahetus, samas kui partnerriikide sisenõuanderühmades tekivad pinged ettevõtjate ja mitteäriliste tegevuste esindajate vahel. Mõlemat laadi sisenõuanderühmas on aga endiselt ebarahuldavad suhted valitsuste ja vastavate sisenõuanderühmade vahel (nn vertikaalne dialoog). Samuti kutsutakse üles pidama struktureeritumat ja põhjalikumat riikide dialoogi ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmade vahel, eriti iga-aastase riikidevahelise kodanikuühiskonna kohtumise ajal ning korraldades sama lepingu alusel eraldi sisenõuanderühmade kohtumisi.

5.3.3.

Mis puudutab lepingute järelevalvet, siis tuleb tunnistada, et kuigi see on sisenõuanderühmade peamine eesmärk, on seda väga raske teostada. Suutmatus saavutada kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamise ja täitmise järelevalve on peamiselt tingitud konkreetsete ressursside puudumisest järelevalveks ning valitsuste vähesest valmisolekust ja vastutuse puudumisest. Selles kontekstis on kindlasti tervitatav komisjoni ja ELi sisenõuanderühmade surve partnerriikide valitsustele, et nad suurendaksid oma aruandekohustust järelevalveprotsessis (21). ILO ja OECD esitatav mittesiduv teabearuanne, mis tehakse kättesaadavaks sisenõuanderühmadele, oleks usaldusväärne alus kaubanduslepingu hindamiseks.

5.3.4.

Ei ole kahtlust, et seniste tähelepanekute kohaselt on sisenõuanderühmade poliitiline mõju, st võime mõjutada kaubanduse ja kestliku arengu peatüki alla kuuluvate lepingute rakendamist, täiesti ebapiisav. Komisjon peaks kehtestama kaugeleulatuvamad kriteeriumid, et valitsused võtaksid arvesse sisenõuanderühmade soovitusi. Kuigi sisenõuanderühmade kohustused on siduvad, ei täideta neid tõhusalt ja sisenõuanderühmi ei kaasata vaidlusmenetlusse püsivalt (22).

5.4.

Neist kaalutlustest lähtuvalt on komitee seisukohal, et sisenõuanderühmade põhjalik reformimine on vajalik, et kõrvaldada kirjeldatud puudused (punktides 5.3.1–5.3.4).

5.5.

Komitee kordab vajadust luua kõikide läbiräägitud lepingute jaoks ühine tööorgan kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamiseks. See reformitud sisenõuanderühm oleks võimeline jälgima lepingute rakendamist ja täitmist ning hindama nende tulemusi (23).

5.5.1.

See tööorgan peaks olema ühine ja täielikult toimiv mõlema lepinguosalise (ELi ja partnerriikide) jaoks. See peaks hõlmama kõiki lepingu aspekte ja seadma seejuures prioriteediks kõik lepingu osad, mis mõjutavad kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamist.

5.5.2.

Komitee on seisukohal, et iga allkirjastatud leping peaks sisaldama protokolli sisenõuanderühmade toimimise kohta. See looks kindla institutsionaliseeritud raamistiku, mis suudaks sätestada selle toimimise eeskirjad mõlemale lepingupoolele (EL ja partnerriigid), sätestades järgmist:

a)	sisenõuanderühma liikmete määramise aluseks olevad kriteeriumid, et tagada nende representatiivsus, sidusrühmade esindajate õiglane jaotus ja sõltumatus (vt punkt 4.3.3);

kohustus tagada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) osalemine sisenõuanderühmades välisvaatlejana, et võimaldada tal jälgida oma konventsioonide rakendamist vabakaubanduslepingute raames, kasutades selleks sisekontrolli menetlusi ja tehes läbirääkimiste pooltele kättesaadavaks konkreetse aruande, mille eesmärk on tuvastada kõik kriitilised punktid kaubanduse ja kestliku arengu peatükis sätestatud sotsiaalsete standardite rakendamisel. Lisaks võimaldab Majandusarengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) osalemine riiklike kontaktpunktide ja asjaomaste valitsuste kaudu jälgida rahvusvaheliste ettevõtete suuniste rakendamist, eelkõige tarneahelas. Nende asutuste hinnangud ei ole siiski sisenõuanderühma raames siduvad;

c)	anda sisenõuanderühmale tõeliselt aktiivne roll vaidluste lahendamise menetluste aktiveerimisel kõigis lepinguga seotud küsimustes, mille sisenõuanderühm edastab kaubandusvaldkonna juhtivale järelevalveametnikule;

d)	ajakava, milles esitatakse siduv ja jõustatav tegevuskava lepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks ning selged tähtajad ratifitseerimiseks;

e)	ajakohastada lepingus võetavate kohustuste täitmise juhendit, kehtestades kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumi, millel põhineb lepingu jooksev järelevalve ja lepingujärgne mõjuhindamine;

f)	kuupäev, hiljemalt millal peavad kõik lepinguosalised (EL ja partnerriigid) saama lepingu sõltumatu lepingujärgse mõju-uuringu, kui lepingupooled peavad asjakohaseks tuua viieaastast tähtaega ettepoole;

g)	koosolekute arv, mida sisenõuanderühm peab aasta jooksul iga lepingupoolega (EL ja partnerriigid) pidama;

h)	kohustus pidada ELi ja partnerriigi sisenõuanderühmade vahel iga-aastane kohtumine;

i)	kohustus tagada ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmade iga-aastane kohtumine Brüsselis, kus osalevad aktiivselt kõik sisenõuanderühmade liikmed;

kohustus luua veebipõhine platvorm, kus sisenõuanderühma osalejad saavad mõista teistelt sisenõuanderühmadelt õppimise tähtsust, vahetada vajalikku teavet, näiteks konkreetsetel teemadel (töötajate õigused, inimõigused, mahepõllumajanduse eeskirjade mõju kaubandusele jne), tutvustada üksteisele võimalikke parimaid tavasid, korraldada sisenõuanderühmade osalejatele spetsiaalseid veebipõhiseid koolituskursusi;

k)	koosolekute ajakava, et anda komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru sisenõuanderühma töö edenemisest;

l)	sisenõuanderühmade toimimiseks vajalikud rahalised vahendid;

kohustus koostada aastaaruanne iga sisenõuanderühma toimimise kohta. Aruandes saavad sisenõuanderühmad kehtestada kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamise prioriteedid ja soovitused. Euroopa Komisjon peab need prioriteedid ja soovitused lisama ELi prioriteetidesse kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamiseks või nende lisamata jätmist igal juhul põhjendama;

kohustus usaldada komiteele sisenõuanderühma tegevuse korraldamine ELi poole pealt ning tehnilise abi ülesanne Euroopa ja partnerriikide sisenõuanderühmade riikidevahelisel kohtumisel. Sellega seoses annab komitee sekretariaat tehnilist abi vastaspoolte leidmisel partnerriikides (kriteeriumide kohta vt punkt 4.3.3), aitab sisenõuanderühma esimeestel koostada päevakorda, korraldada koosolekuid, koostada kohtumiste protokolle, esitada aruandeid ELi institutsioonidele ja kodanikuühiskonnale ning võtta vastutust vajaliku teabe esitamise eest.

5.5.3.

Põhirolli hakkavad mängima jooksvad järelevalvenäitajad, mis peavad tagama lepingus sätestatud kohustuste täitmise ning mis hõlmavad majanduslikku/kaubanduslikku, sotsiaalset, keskkonna- ja terviseohutuse valdkonda.

5.5.4.

Komitee leiab, et sisenõuanderühmade reformiprotsessi alusel muutub komitee roll väga oluliseks ning nõuab inim- ja finantsressursside asjakohast kohandamist. Seetõttu kordab komitee oma palvet eelarvepädevatele institutsioonidele, et nad eraldaksid reformi täieliku elluviimise korral täiendava eelarve, mis vastaks komisjoni kavandatud praegustele kulutustele, et aidata sisenõuanderühmadel viia ellu oma kavandatud tegevust nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

Brüssel, 23. märts 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) COM(2021) 66 final.

(2) Euroopa Parlamendi 26. novembri 2020. aasta resolutsioon ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta (2020/2761(RSP)).

(3) ELT C 105, 4.3.2022, lk 148; ELT C 105, 4.3.2022, lk 40; ELT C 364, 28.10.2020, lk 53; ELT C 364, 28.10.2020, lk 160; ELT C 159, 10.5.2019, lk 28.

(4) ELT C 105, 4.3.2022, lk 148; ELT C 105, 4.3.2022, lk 40; REX/530, „Kodanikuühiskonna rolli hindamine Euroopa Liidu ning Colombia, Peruu ja Ecuadori lepingu osalusstruktuurides“, raportöör: Giuseppe Iuliano; ELT C 364, 28.10.2020, lk 160; ELT C 47, 11.2.2020, lk 38. REX/503, „ELi ja Mercosuri assotsieerimislepingu suunas“, raportöör: Josep Puxeu Rocamora, kaasraportöör: Mário Soares.

(5) Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikkel 4.

(6) Kiri, milles komisjon keelab organisatsioonile Les Amis de la Terre juurdepääsu dokumendile. 2019 [b]: https://www.asktheeu.org/fr/request/7049/response/23196/attach/3/Signed%20letter.pdf?cookie_passthrough=1. Vaadatud: 30.7.2020, lk 2.

(7) ELT C 374, 16.9.2021, lk 73 op. cit.

(8) ClientEarth, Fern, Veblen Institute, La Fondation Nicolas Hulot pour la Nature et l’Homme ja Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon.

(9) Otsus juhtumi 1026/2020/MAS kohta, mis käsitleb asjaolu, et Euroopa Komisjon ei viinud enne ELi-Mercosuri kaubandusläbirääkimiste lõpetamist lõpule ajakohastatud kestlikkuse mõjuhinnangut.

(10) ELT C 47, 11.2.2020, lk 38 op. cit.

(11) ELT C 105, 4.3.2022, lk 148 op. cit.; REX/532; ELT C 364, 28.10.2020, lk 160 op. cit.

(12) Märts 2021, Euroopa Liit, „Study Reviewing the DG Trade Civil Society Dialogue“. Tetra Tech – Deloitte.

(13) ELT C 105, 4.3.2022, lk 40; ELT C 105, 4.3.2022, lk 148; ELT C 159, 10.5.2019, lk 28.

(14) Reegel: kui koosolek või osa sellest peetakse Chatham House’i reegli kohaselt, siis osalejad võivad saadud teavet vabalt kasutada, kuid ei tohi avaldada ei kõneleja(te) ega ühegi teise osaleja identiteeti ega kuuluvust.

(15) Non-paper from the Netherlands and France on trade, social economic effects and sustainable development.

(16) Non-paper: Strengthening and Improving the Functioning of EU Trade Domestic Advisory Groups.

(17) Martens, D., Potjomkina, D., Orbie, J., 2020, „Domestic Advisory Groups in EU trade agreements – Stuck at the Bottom or Moving up the Ladder?“, Friederich Eberti sihtasutus, Genti ülikool.

(18) Üks näide on Peruu, kus pärast seda, kui Peruu valitsus ei soovinud luua spetsiaalset sisenõuanderühma, on kodanikuühiskonna organisatsioonid loonud varisisenõuanderühma, mida EL kahjuks ei tunnusta. Martens et al., 2020, op. cit.

(19) „Komitee tagab kõigi ELi sisenõuanderühmade sekretariaaditeenused. Umbes 78 % (36/46) ELi sisenõuanderühmade vastajatest leiab, et sekretariaat on sisenõuanderühmade koosolekud hästi ette valmistanud. Enamikul ELi-välistel sisenõuanderühmadel puudub siiski sarnane toetus, et aidata neil oma tööd korraldada ja ette valmistada. Suurema osa nende tööst teeb sageli nende esimees (ja mõnikord aseesimehed), kellel on piiratud võime pühendada neile tegevustele palju aega.“ Martens, D., et al., op. cit., lk 16.

(20) Nii on see Lõuna-Korea sisenõuanderühma puhul, mis on küll teinud märkimisväärseid edusamme, kuid mille representatiivsus ja sõltumatus on endiselt puudulikud. Martens, D., et al., 2020, op. cit.

(21) ELi ja Korea lepingu puhul viis poliitiline surve ametliku kaebuse esitamiseni ja eksperdirühm tegi otsuse, et riik ei täida ILO konventsioone.

(22) ELT C 105, 4.3.2022, lk 40.

(23) ELT C 159, 10.5.2019, lk 28.