Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Erakorralised meetmed tööhõive ja sissetuleku toetamiseks pandeemiakriisi ajal“

(omaalgatuslik arvamus)

(2021/C 517/03)

Raportöör:

Cinzia DEL RIO

Täiskogu otsus	26.4.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	22.9.2021
Täiskogu istungjärk nr	563
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks ELi strateegia pandeemiakriisiga võitlemisel, liikmesriikide majandus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide taaselustamisel ja vastupidavamaks muutmisel ning tootmissüsteemi, inimeste tööhõive ja sissetulekutoetuse tagamisel.

1.2.

Komitee toetab TERA rahastu kui Euroopa solidaarsuse uuendusliku rahastamisvahendi loomist töökohtade säilitamiseks, töötajate sissetuleku ja ettevõtete toetamiseks, samuti ELi integratsiooni ja sotsiaalmajandusliku vastupanuvõime parandamise vahendina.

1.3.

Komitee rõhutab TERA sotsiaalset väärtust, mis sotsiaalsete algatuste rahastamiseks mõeldud võlakirjade emiteerimisega ennetab taasterahastu „NextGenerationEU“ mehhanismi.

1.4.

Komitee peab tervitatavaks TERA meedet, mis tööaja vähendamise kavade, sissetulekutoetuse ja ettevõtlustoetuse rahastamisega on aidanud kogu töötavast elanikkonnast veerandit, säilitades töökohti ja ettevõtete tootlikkust ning avaldades positiivset mõju majandusele ja tööturule. Siiski tuleb märkida, et senised andmed ei tõsta piisavalt esile eri riikides rahastatavaid üksikmeetmeid, nende summasid ega abiga hõlmatud töötajate kategooriaid.

1.5.

Komitee teeb ettepaneku luua rahastu kogu tegevuse ajaks TERA toimimise vaatluskeskus ning kaasata sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes aitaksid jälgida ja hinnata rahastatavate meetmete mõju eri riikides, sealhulgas teha kindlaks tulevikuks sobivaid mudeleid tööaja vähendamiseks ja sissetuleku toetamiseks sarnastes kriisiolukordades.

1.6.

Majanduskriisi ajal on otsustav tegur otsuste ja valikute tegemise kiirus. Seepärast hindab komitee, kui ruttu komisjon TERA loomise ja läbirääkimised liikmesriikidega lõpule viis, näidates sellega oma suutlikkust kriisi tõsidusele vastavalt reageerida.

1.7.

Komitee soovitab ühendada TERA kasutamise aktiivse tööturupoliitikaga ning väljaõppe- ja ümberõppevõimalustega, mille eesmärk on luua stabiilseid ja kvaliteetseid töökohti ning seista vastu halvasti tasustatud, killustatud ja ebastabiilsetele töövormidele, mis ei taga piisavat sotsiaalkindlustuskaitset ja omakorda mõjutavad ka avalikke hoolekandesüsteeme.

1.8.

Komitee usub, et TERA on üks vahenditest, mis pakub tööandjatele hoolimata tootmise vähenemisest stiimuleid oma töötajaid hoida. Kollektiivlepingutega on võimalik julgustada tegevusi, mis võimaldavad eraldada osa tööajast koolitusele. Osa tööaja asendamine koolitustega võimaldab ettevõtetel kohandada töötajate oskusi, sealjuures tasub koolitusel osalevate töötajate töötundide eest TERA.

1.9.

Komitee rõhutab, et Euroopa sotsiaalset mõõdet on vaja kujundada ja täiendada senisest sidusamalt, tagades samal ajal Euroopa konkurentsivõime maailmas ning arvestades ka uusi rohe- ja digipöörde ülesandeid, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas määratletud meetmeid, sealhulgas sekkumisi ja investeeringuid tööhõive, koolituse ja aktiivse tööturupoliitika toetamiseks.

1.10.

Komitee toetab komisjoni teatist, millega peatatakse stabiilsuse ja kasvu pakti üldine vabastusklausel, ning nõuab üleminekut läbivaadatud ja tasakaalustatud majandusjuhtimise raamistikule, mille eesmärk on edendada tulusaid investeeringuid. Oluline on aidata viia liikmesriikidel riigi rahandus jätkusuutlikule tasemele, suurendades seeläbi investeerimiskindlust.

1.11.

Komitee on seisukohal, et sotsiaalpartneritega arvestamine ja nende osalemine on Euroopa ja riikliku poliitika lisaväärtus. Seetõttu on nende osalemine oluline ka TERA kaasrahastatavates meetmetes, keskendudes ka kollektiivläbirääkimistele kriisist enim mõjutatud sektorites. Sealjuures on määrava tähtsusega see, et sotsiaalpartnerite osalus oleks tegelik ja õiguspärane, mitte pelgalt formaalne.

1.12.

Komitee tunnistab täielikult TERA positiivseid tulemusi, mida on rõhutatud komisjoni 2021. aasta märtsi aruandes, ning toetab ettepanekut selle ELi sotsiaal-majandusliku integratsiooni ja vastupanuvõime vahendi stabiliseerimiseks, et toetada töötajaid ja ettevõtjaid kriisiaegadel, nagu praegu. Selle aluseks tuleb võtta järelevalve ja hindamine TERA vaatluskeskuse poolt, mille komitee soovitab luua.

1.13.

Komitee väljendab heameelt komisjoni soovituse (EL) 2021/402 (1) üle, milles rõhutatakse strateegilist lähenemist, kuidas minna pandeemia ajal vastuvõetud erakorralistelt meetmetelt järk-järgult üle uutele meetmetele, mis on vajalikud töökohtade hoogsa taastumise tagamiseks, eelkõige rõhutatakse aktiivset tööturupoliitikat, näiteks ajutisi värbamisstiimuleid haavatavate rühmade puhul, oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi ning ettevõtlustoetust, sh sotsiaalmajanduse jaoks.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa majandus on käimasoleva pandeemia tõttu tõsiselt kahjustada saanud. Komitee kiidab majanduslikke ja sotsiaalseid meetmeid, mida EL on erakorraliste vahenditega pandeemiakriisi tagajärgedega võitlemiseks kasutanud, kuivõrd need on suurepärane võimalus kujundada õiglasemat ja kaasavamat Euroopat, konkurentsivõimelise turuga sotsiaalmajandust ning tegeleda rohe- ja digipöördega seotud uute katsumustega. Peale taasterahastu „NextGenerationEU“ on nende vahendite hulgas järgmised: — ELi eelarve-eeskirjade paindlikkuse raames võetud riiklikud meetmed; — riiklikud meetmed likviidsuse toetamiseks, mis on heaks kiidetud riigiabi ajutiste ja paindlike eeskirjade alusel; — Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolt ettevõtetele tagatud krediidiliinide tugevdamine uue garantiifondi loomise näol; — Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), mis võeti kasutusele Lissaboni lepingu muudatustega tingimusteta tervishoiulaenude pakkumiseks; — eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA).

2.2.

Käesolevas arvamuses kavatseb komitee analüüsida erakorraliste meetmete mõju tööpuuduse piiramisele, sissetulekute säilitamisele ja ettevõtete toetamisele, pöörates erilist tähelepanu TERA rahastule.

2.3.

2020. aasta aprilliks oli eri Euroopa riikides rohkem kui 50 miljonit töötajat kaasatud tööaja vähendamise programmidesse (2) või sarnastesse meetmetesse, mis on loodud kindla sihiga tegeleda ajutise, osalise või kogu tööaja kaotusega. Eurofound registreeris 500 meedet, millest enamik oli mõeldud ettevõtetele antavaks abiks (35 %), sissetulekutoetusteks (lisaks tööaja vähendamise meetmetele, 20 %) ja tööhõive kaitsmiseks (13 %) (3). Kõige rohkem tabas kriis tootmise, kaubanduse, teenuste, turismi- ja kultuurivaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid (4).

2.4.

Enamikus Euroopa riikides kehtivad mitmesugused tegemata jäänud töötundide toetamiseks ette nähtud kompensatsioonid, mida kasutatakse majanduskriisi ajal kõige enam töökohtade kaitsmiseks, sest neil on positiivne mõju nii töötajatele kui ka ettevõtetele. TERA programmi 2020. aasta tutvustamise aruandes rõhutab Euroopa Komisjon, et kuna lühendatud tööaja kavadega õnnestub vähendada asjatuid koondamisi, võivad sellised kavad vähendada ka ajutise šoki tõsisemaid ja pikaajalisemaid negatiivseid tagajärgi liikmesriikide majandusele ja tööturule. See aitab perekondadel säilitada sissetulekuid ning ettevõtjate ja majanduse kui terviku jaoks aitab see säilitada tootmisvõimsust ja inimkapitali (5).

2.5.

Riikides, kus sellised programmid olid juba olemas, on valitsused võtnud sihtotstarbelisi meetmeid, et lihtsustada juurdepääsu ja abikõlblikkuse kriteeriume, laiendada katvust ja suurendada majanduslikku toetust, kuid riikide vahel valitsevad selles suured erinevused (6).

2.6.

Need meetmed on võimaldanud ettevõtetel saada hakkama vastavalt majandustegevuse vähenemisele toimunud tööaja vähendamisega piiratud või olematute kuludega, kahandades oluliselt likviidsuse puudumise tõttu ohustatud töökohtade arvu. Teatavad ebatüüpiliste töökohtadega töötajate kategooriad on mitmetes ELi riikides jäänud toetuse vormidest välja, eriti lühiajaliste lepingutega töötajad, mõnel juhul ka renditöötajad, ja tähtajaliste lepingutega töötajad, teisalt on abi laiendatud mõnele füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vormile (7). Kõnealustele toetustele juurdepääsemiseks on riikide lõikes erinevad meetodid ja kriteeriumid ka katvuse, abisaajate, kestuse jms osas (8).

2.7.

Tööaja vähendamise kavad on aidanud vältida töösuhete purunemist, mis on ettevõtetele ja töötajatele väga kulukas. Need töökoha säilitamise meetmed vähendasid 2020. aasta teises kvartalis märkimisväärselt töökohtade kaotust, OECD riikides hinnangute kohaselt prognoositud 12 %-lt 4 %-le. ELi andmed näitavad, et ametlikult palgatud, kuid mitte ühtegi töötundi teinud töötajate arv kahekordistus 2020. aasta teises kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 17 %-ni (9).

2.8.

Arvestada tuleb tööhõivekriisi mõju naistele ja noortele, kes töötavad sageli ebatüüpiliste lepingutega, madalapalgalistel töökohtadel ja kes on rohkem kokku puutunud ebastabiilse tööga, mis ei taga piisavat sotsiaalkindlustuskaitset. Peale selle moodustavad nad väga suure osa tööjõust turismi-, majutus- ja toitlustussektoris, mida kriis eriti mõjutab, samuti kultuuri- ja meelelahutussektoris ning sotsiaalteenuseid pakkuvas mittetulundussektoris. Majanduse taastamine peab hõlmama ka konkreetseid koostöös sotsiaalpartneritega välja töötatud reforme ja meetmeid, et tegeleda juba enne praegust kriisi valitsenud soolise ja vanuselise ebavõrdsusega ning rakendada lühikese, keskmise ja pika tähtajaga meetmeid (10).

2.9.

Lisaks tööaja lühendamise meetmetele on mitmed riigid võtnud riigiabi saavates ettevõtetes kasutusele koondamisvastased kaitsemeetmed, et vältida kriisiperioodil kuritarvitusi ning määratleda riikliku ja Euroopa avaliku abi kasutamisele tingimused, mille eesmärk on vältida koondamisi ja toetada ettevõtteid ajutiselt kuni taastumiseni. Mõnes riigis on kollektiivlepingutega ette nähtud riigiabi korral koondamise keeld (11).

2.10.

Olulist rolli mängisid konkreetsete kokkulepete ja protokollidega kollektiivlepingud, et lahendada ja hallata tervisealast hädaolukorda töökohal ning kehtestada pandeemia ajaks konkreetsed lepingulised sätted, muutes töökorraldust ja -tingimusi (nt Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Hispaanias, Austrias, Taanis). Mõnes riigis on vastu võetud ka muid ettevõtlustoetuse vorme (laenude moratoorium, maksude, üüride või sotsiaalmaksete tasumise edasilükkamine või peatamine), mis lükkavad maksekohustusi edasi ning on mõeldud ettevõtete, eriti VKEde või füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks, eesmärgiga säilitada töökohti ja võimaldada lühiajaliselt likviidsust.

3.   TERA omadused, reguleerimine ja esimesed tulemused

3.1.

Euroopa rahastu TERA on ajutine fond, mis pakub liikmesriikidele töötuse vastu võitlemiseks, kõigi töötajate tööaja vähendamise ja sissetuleku toetamiseks soodustingimustel kuni 100 miljardi suuruse laenu vormis rahalist abi. Fond tegutseb kuni 31. detsembrini 2022.

3.2.

Euroopa Komisjoni poolt esimest korda TERA rahastu alusel emiteeritud võlakirjad on nn sotsiaalsed võlakirjad, mis tagavad nendesse võlakirjadesse investeerijatele, et need vahendid on tõesti mõeldud sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Nõudlus on olnud pakkumisest kümme korda suurem ja garanteerinud turul konkurentsivõimelise tootluse.

3.3.

Alates TERA loomisest on nõukogu eraldanud komisjoni ettepanekute alusel 19 liikmesriigile üle 90 % assigneeringute kogusummast (12). Neist 15 kasutas seda tööaja vähendamise kavade või muude sarnaste meetmete rahastamiseks ning 14 riiki rahastas ka meetmeid füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks.

3.4.

Mõni riik ei ole TERA vahendeid taotlenud. Valitsuste esitatud põhjused on erinevad: mõnes riigis olid riiklikud vahendid piisavad, et katta töötuse kasvust tulenevad täiendavad riiklikud kulutused; nõudlus turul täiendavate ressursside järele oleks olnud sama soodsate hindadega ning mõnel juhul tulenes valik TERA-le juurdepääsu halduskorraga seotud kuludest ning osa riike on kasutanud Euroopa Komisjoni kehtestatud ajutisi eelarve paindlikkuse ja riigiabi meetmeid (13).

3.5.

Liikmesriikide esitatud aruannete põhjal prognoosib komisjon 2021. aasta märtsi aruandes, (14) et 2020. aastal toetas TERA 25–30 miljonit töötajat – see moodustab abisaavate liikmesriikide kogu töötavast elanikkonnast veerandi. Arv hõlmab umbes 21,5 miljonit töötajat ja 5 miljonit füüsilisest isikust ettevõtjat. Lisaks on rahastust kasu saanud 1,5–2,5 miljonit ettevõtet ehk 12–16 % abisaavate liikmesriikide ettevõtetest (15).

3.6.

Aruandes tuuakse esile, et TERA rahastatud riiklikud toetuskavad vähendavad ettevõtete tööjõukulusid ja pakuvad perekondade sissetulekutele alternatiivset lisa ning see annab paremad tulemused kui tavapärased töötushüvitised. Peale selle rõhutab komisjon, et tööhõivetoetuse skeemid on tõhusamad riikides, kus riiklikud abikavad töötuse mõju leevendamiseks olid juba olemas.

3.7.

2020. aasta lõpuks oli 80 % abikõlblikele meetmetele kavandatud avaliku sektori kogukulutustest juba tehtud. Peaaegu kõik liikmesriigid on juba kulutanud või kavatsevad kulutada kogu TERA raames eraldatud summa.

3.8.

Tänu komisjoni kõrgele krediidireitingule hoidsid liikmesriigid TERA abil kokku umbes 5,8 miljardit eurot intresse võrreldes sellega, kui nad oleksid ise riigivõla emiteerinud. Tulevased väljamaksed toovad tõenäoliselt veelgi lisakokkuhoidu.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee kiidab heaks ELi strateegia pandeemiakriisiga võitlemiseks, liikmesriikide majandus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide taaselustamiseks ning vastupidavamaks muutmiseks ja tööhõive tagamiseks ning peab seda sobivaks, et Euroopa sotsiaalset mõõdet põhjalikumalt kujundada ja täiendada, tagades samal ajal Euroopa konkurentsivõime maailmas. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas on välja toodud meetmed, mida tuleb rakendada jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks vajalike investeeringute soodustamiseks.

4.2.

Komitee on korduvalt rõhutanud vajadust saavutada ELis suurem majanduslik ja sotsiaalne ühtlustumine, et tugevdada Euroopa sotsiaalse turumajanduse konkurentsivõimet ja tagada, et kõik kodanikud saaksid täielikult oma õigusi kasutada. Samuti tuleb toetada sellise tööturu ülesehitamist, mis suudaks võtta arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambale ning rohe- ja digipöördele vastavate tegevuste ja strateegiatega toimuvaid muutusi. On oluline, et liikmesriigid kasutaksid taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu saadud toetust hästi (16).

4.3.

Tähtis on toetada jätkusuutlike ettevõtete, sealhulgas VKEde ja mikroettevõtete kasvu ja tootlikkust. TERA on üks vahend, mis stimuleerib tööandjaid hoolimata tootmise vähenemisest töötajaid hoidma. Samuti tuleks julgustada sõlmima tööaja uute ümberkujundamise vormidega kollektiivlepinguid, millega lihtsustada juurdepääsu koolitustele, samuti ettevõtetele suunatud toetusmeetmeid, mille eesmärk on soodustada töökohtade, oskuste ja sissetulekute säilimist.

4.4.

TERA on põhiline vahend töötajate kaitsmiseks ja pandeemia tõsiste sotsiaalmajanduslike tagajärgede leevendamiseks tööhõivesüsteemis, kuna ühelt poolt toetatakse rahaliselt riiklikke tööaja vähendamise skeeme ja sarnaseid meetmeid isegi pidevate töösuhete korral, kaitstes seega töökohti, piirates töötajate töötust ja sissetuleku kaotust. Teisalt kaetakse ettevõtete töötuskindlustushüvitiste ja sotsiaalmaksetega seotud kulud, mis on peamiselt kaetud riiklike vahenditega erakorraliste meetmete raames.

4.5.

Komitee väljendab heameelt komisjoni kiire tegutsemise üle TERA loomise ettepaneku koostamisel ja viivitamatute läbirääkimiste üle liikmesriikidega, mis viidi läbi mõne nädala jooksul. TERAga rõhutatakse lühiajaliste tööaja vähendamise ja sissetulekutoetuste kavade tähtsust ning julgustatakse liikmesriike neid kasutama. Euroopa poolaasta üks keskpikk ja pikaajaline eesmärk on edendada investeeringuid, mis aitavad saavutada täielikku ja stabiilset tööhõivet ning vähendada vaesuse uusi vorme, muu hulgas sotsiaalselt kestlike struktuurireformide kaudu.

4.6.

Komitee on seisukohal, et rahaline toetus subsideeritud laenudena, mida EL annab liikmesriikidele, on oluline, ja hindab kõrgelt, et komisjoni emiteeritud võlakirjad on konkreetsete eesmärkidega nn sotsiaalsed võlakirjad.

4.7.

Tööaja vähendamise kavade ja sissetulekutoetuste rahastamisel on positiivne mõju majandusele tervikuna, sest nii hoitakse elus tööandja ja töötajate suhteid, aidatakse säilitada nende oskusi ja ettevõtete tootlikkust ning välditakse pandeemia edasisi negatiivseid ja püsivaid mõjusid majandusele ja tööturule.

4.8.

Komitee on seisukohal, et TERA loomine on järjekordne samm subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet järgiva solidaarse süsteemi suunas ELis, sest see on Euroopa nn ohutusvara vorm, mida saab tugevdada taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks kasutatavate Euroopa võlakirjadega (17). Komitee arvates on TERA oluline eelis näidata, et vajaduse korral suudab EL luua laenuvõime ja emiteerida nn ühist ohutusvara, kasutades ühenduse meetodit, mitte valitsustevahelisi kokkuleppeid nagu ESMi ja EFSFi korral.

4.9.

Komitee kutsub üles vaatama läbi TERA rahastamise abimenetlused ja juurdepääsu, lootes sellega haldusmenetluste ja aruandlusmehhanismide lihtsustamist.

4.10.

Komitee soovitab ühendada TERA kasutamise avalike aktiivsete sekkumistega ning nii töötajatele kui ka ettevõtetele kasulike koolitus- ja ümberõppekursustega (18). Selles kontekstis tõstatub uuesti arutelu selle üle, kuidas muuta tööhõiveteenused tõhusamaks ka kriisi ajal. Tööaja tahtmatu vähendamise perioodidel tuleb julgustada koolitusi, mille käigus õpitakse ümber või valmistutakse ette üleminekufaasiks, mis toob kvalifitseeritud ja stabiilse töö uusi võimalusi. Paraku on aktiivsete poliitikameetmete näited selles kontekstis üsna tagasihoidlikud (19).

4.11.

Komitee on seisukohal, et TERA sekkumised peaksid liikmesriikides hõlmama kõiki töötajaid, igat liiki füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ebatüüpilisi töid, mis puudutavad eriti noori.

4.12.

Väheste kättesaadavate andmete põhjal võib näha, et ELi institutsioonid ja riikide institutsioonid ei ole sotsiaalpartnereid TERA parimal moel kasutamisse aktiivselt kaasatud. Komitee soovitab luua spetsiaalse stabiilse konsultatsioonimehhanismi.

4.13.

Komitee on uurinud hinnanguid inimeste ja ettevõtete kohta, kes saavad TERA toetust, (20) ent need andmed ei tõsta piisavalt esile, millised on olnud eri riikide rahastatavad konkreetsed meetmed ja nende summad, ega ka seda, milline mõju on neil olnud töötusriskide leevendamisel ja sissetulekute kaitsel.

5.   Konkreetsed märkused: milline on mõju?

5.1.

Pandeemiakriis on koormanud ELi majandus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi ning mõjutanud inimeste elu ja ettevõtete tegevust, suurendades ebavõrdsust kõigis riikides ja mõnel juhul ka riikide vahel. Seepärast juhib komitee tähelepanu sellele, et Euroopa sotsiaalset mõõdet tuleb määratleda ja seda tuleb täiendada senisest terviklikumalt ja sidusamalt, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas määratletud meetmeid, tagades samal ajal Euroopa konkurentsivõime maailmas.

5.2.

Komitee on juba rõhutanud (21) vajadust jätkata ELi majandusjuhtimise raamistiku läbivaatamise protsessi, mis peatati komisjoni 20. märtsi 2020. aasta teatisega kuni 2022. aastani (22). Komitee toetab kõnealust teatist, milles väljendatakse kavatsust teha otsus stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli tulevase peatamise kohta, võttes aluseks kvantitatiivsetel kriteeriumidel põhineva üldise majandustulemuste hindamise. Sel põhjusel nõuab komitee üleminekut läbivaadatud ja tasakaalustatud majandusjuhtimise raamistikule, mille eesmärk on suurendada heaolu, eelistatavalt lihtsustades reegleid ja vähendades protsüklilisust nii, et see kajastaks pandeemiajärgset olukorda. Oluline on aidata viia liikmesriikidel riigi rahandus jätkusuutlikule tasemele, suurendades seeläbi investeerimiskindlust.

5.3.

Majandusliku ja sotsiaalse paketi meetmete hulgas pandeemia tagajärgedega võitlemiseks toetab komitee TERA kasutuselevõttu Euroopa solidaarsuse uuendusliku finantsinstrumendina, mille abil, ennetades taasterahastu „NextGenerationEU“ mehhanismi, emiteeriti esimest korda sotsiaalse eesmärgiga võlakirju.

5.4.

TERA on osutunud eri vormides ja vastavalt eri riikides kehtivatele õigustele olemasolevate töökohtade ja ettevõtete kaitsmise ohutus- ja kaitsevõrguks. Kuid TERAga vastu võetud sotsiaalkaitsemeetmetega peab kaasnema aktiivne tööturupoliitika kvaliteetse ja stabiilse tööhõive loomiseks, samuti oskuste kohandamise süsteemid, võideldes vähetasustatud, killustatud ja ebastabiilse töö vormidega, mis ei taga piisavat sotsiaalkindlustuskaitset ja avaldavad mõju ka avalikele hoolekandesüsteemidele.

5.5.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni soovituse „EASE“ üle, mis võeti vastu osana Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisest ja mille eesmärk on aktiivselt toetada tööhõivet pärast COVID-19 kriisi. Selles rõhutatakse strateegilist lähenemist, kuidas minna pandeemia ajal vastuvõetud erakorralistelt meetmetelt järk-järgult üle uutele meetmetele, mis on vajalikud töökohtade hoogsa taastumise tagamiseks, eriti rohe- ja digisektoris. Kvaliteetsete töökohtade loomist ja töökohavahetust edendavad tõhusad poliitikameetmed tuleks kombineerida hästi toimivate tööturuasutustega, kes suudavad pakkuda tuge, mis vastab tööotsijate, eelkõige noorte, naiste ja sotsiaalsete ettevõtjate vajadustele.

5.6.

Komitee jaoks on sotsiaalpartneritega arvestamine ja nende osalemine väärtus, mistõttu on oluline nende kaasamine nii Euroopa kui ka riigi tasandil TERA kaasrahastatud meetmete võrdlemisse, nendes osalemisse ja nende üle läbirääkimiste pidamisse, keskendudes ka kollektiivlepingutele kriisist kõige rohkem mõjutatud sektorites. Sealjuures on määrava tähtsusega see, et sotsiaalpartnerite osalus oleks tegelik ja õiguspärane, mitte pelgalt formaalne.

5.7.

Komitee peab oluliseks välja tuua, et TERA ressursse tuleks kasutada ka viiruse leviku ohjeldamiseks töökohtadel sekkumiste ja tegevuste näol, mille eesmärk on kaitsta ohutust ja tervist, leevendades kulutusi, mis ettevõtted on tootmise kohandamisega ohutusprotokollidele kandma pidanud.

5.8.

Komitee teeb ettepaneku luua TERA kogu tegevuse ajaks selle toimimise vaatluskeskus, mis oleks avatud sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivsele osalusele eesmärgiga jälgida ja hinnata rahastatud meetmete mõju eri riikides, analüüsides parimaid tavasid ja kaitsekavasid, mida rakendatakse igas riigis, et teha kindlaks tulevikuks sobivaid mudeleid tööaja vähendamiseks ja sissetuleku toetamiseks sarnastes kriisiolukordades.

5.9.

Komitee tunnistab täielikult TERA positiivseid tulemusi, mida kirjeldatakse komisjoni 2021. aasta märtsi aruandes. TERA programm vastab ajutistele liikmesriikide toetamise kriteeriumidele, et aidata töötajatel ja ettevõtjatel kriisist üle saada, päästa töökohti ning sillutada teed majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele. Komitee toetab ettepanekut TERA kui ELi sotsiaal-majandusliku integratsiooni ja vastupanuvõime vahendi stabiliseerimiseks, et toetada töötajaid ja ettevõtjaid kriisiaegadel, nagu praegu. Selle aluseks tuleb võtta järelevalve ja hindamine TERA vaatluskeskuse poolt. See ettepanek kerkis arutelust, milles osalesid valitsused, sotsiaal- ja majanduspartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teadlased paljudest Euroopa riikidest, samuti komisjon ise (23).

5.10.

Majanduskriisi korral kutsub komitee ELi institutsioone üles etendama veelgi tõhusamat ja toetavamat rolli sotsiaalvaldkonnas ning eelkõige töötajate ja ettevõtete toetamise meetmete reguleerimisel ja rahastamisel, edendades avalikku arutelu, et luua alaline Euroopa töötuskindlustusskeem erineva õigusliku alusega, võttes arvesse komitee arvamust ühiste miinimumstandardite kohta (24).

---

(1)  Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/402, toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi (ELT L 80, 8.3.2021, lk 1).

(2)  Eurofound, „COVID-19: mõju tööhõivele ja tööelule“, märts 2021.

(3)  Eurofound, „COVID-19: Policy responses across Europe“, juuni 2020.

(4)  OECD, „Employment Outlook 2021“, 2. peatükk.

(5)  COM(2021) 148 final. „TERA: kuue kuu kokkuvõte“, 22. märts 2021; vt ka Euroopa Parlamendi infodokument „SURE Implementation“, aprill 2021.

(6)  OECD, „Employment Outlook 2021“, ptk 2, tabel 2.1, „Job retention schemes in OECD countries“ – ibidem, Eurofound.

(7)  Eurofound, „COVID-19: Policy responses across Europe“, juuni 2020.

(8)  OECD, ETUI, komisjoni andmed, Euroopa Parlamendi teabeleht.

(9)  Eurofound, „COVID-19: Policy responses across Europe“, juuni 2020.

(10)  Euroopa Komisjoni analüüs, Eurofound ja vt ka „ILO-UN Women Joint Programme“, poliitikavahend „Assessing the gendered employment impacts of Covid-19 and supporting a gender-responsive recovery“, märts 2021.

(11)  ETUI – poliitikaülevaade nr 7, 2020.

(12)  COM(2021) 148 final. „TERA: kuue kuu kokkuvõte“, 22. märts 2021; vt ka Euroopa Parlamendi infodokument „SURE Implementation“, aprill 2021.

(13)  Eurofound, ibidem, 3. peatükk, 2021.

(14)  COM(2021) 105 final, komisjoni teatis nõukogule: „Üks aasta pärast COVID-19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed“.

(15)  COM(2021) 148 final. „TERA: kuue kuu kokkuvõte“, 22. märts 2021; vt ka Euroopa Parlamendi infodokument „SURE Implementation“, aprill 2021.

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi“ (juuni 2021) (ELT C 341, 24.8.2021, lk 1).

(17)  Christina Katami, „Protecting employment in 2021 and beyond: what can the new SURE instrument do?“, ELIAMEPi poliitikadokument, 2021; L. Andor, „Protecting Jobs and Incomes in Europe: Towards an EU Capacity for Employment Stabilisation in the Pandemic Period“, 2021, kogumikus Caetano J., Vieira I., Caleiro A., „New Challenges for the Eurozone Governance“.

(18)  Eurofound, „COVID-19: mõju tööhõivele ja tööelule“, märts 2021.

(19)  OECD – tööhõiveprognoos, peatükk 2.5 „Combining job retention policies with job reallocation“, 2021, ja Eurofound, ibidem, näidetega mõnes riigis võetud meetmetest.

(20)  COM(2021) 148 final.

(21)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi“, vastu võetud 2021. aasta juuni istungjärgul (ELT C 341, 24.8.2021, lk 1).

(22)  COM(2020) 123 final.

(23)  Christina Katami, „Protecting employment in 2021 and beyond: what can the new SURE instrument do?“, ELIAMEPi poliitikadokument, 2021; L. Andor, „Protecting Jobs and Incomes in Europe: Towards an EU Capacity for Employment Stabilisation in the Pandemic Period“, 2021, kogumikus Caetano J., Vieira I., Caleiro A., „New Challenges for the Eurozone Governance“ ja Euroopa Komisjoni ning Eurofoundi ja OECD aruanded „COVID-19: mõju tööhõivele ja tööelule“, märts 2021, ja COM(2021) 148 final. „TERA: kuue kuu kokkuvõte“, 22. märts 2021; vt ka Euroopa Parlamendi infodokument „SURE Implementation“, aprill 2021.

(24)  Arvamus ühtsete töötuskindlustuse miinimumstandardite teemal (ELT C 97, 24.3.2020, lk 32); Beblavy Miroslav, Karolien Lenaerts, „Feasibility and added value of a European Unemployment Benefits Scheme“, Euroopa Poliitikauuringute Keskus, 2017.