Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Jaeettevõtete võimalused digiüleminekuks ja selle eelised Euroopa tarbijatele“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 152/01)

Raportöör:

Felipe MEDINA MARTÍN

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	Omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	18.11.2021
Vastuvõtmine täiskogus	9.12.2021
Täiskogu istungjärk nr	565
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	190/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni hiljuti esitletud Euroopa tööstusstrateegia läbivaatamisel käsitatakse jaemüügisektorit Euroopa taastamise seisukohast strateegilise ökosüsteemina. Komitee on seisukohal, et ökosüsteemil põhinev lähenemisviis loob asjakohase raamistiku, mis kajastab ühelt poolt sektorite ja ettevõtjate vahelisi keerulisi vastastikuseid seoseid ühtsel turul teatud väärtusahelates ja teiselt poolt vajadust toetada neid digipöörde ja kestlikkusele ülemineku edukal omaks võtmises ning panustamises majanduse taastamise strateegiasse. Komitee märgib, et jaemüügiettevõtjate algatused, millega toetatakse rohe- ja digipööret uutesse tehnoloogiatesse investeerimise kaudu on olulisused, mitmekülgsed ja ulatuslikud, et rahuldada tarbijate uusi nõudlusi ja vajadusi.

1.2.

Euroopa jaemüügisektor kui Euroopa suurim eraõiguslik tööandja on digipöörde keskmes, mida kiirendas märkimisväärselt COVID-19 pandeemia. Digipööre muudab põhjalikult jaemüügi ärimudeleid, kuid ka suhtlust klientidega ning kõige edukamatel ettevõtjatel õnnestub sujuvalt põimida nii veebikeskkond kui ka veebiväline keskkond ühtseks omnikanaliks. Komitee on viidanud sellele, et kaks kolmandikku jaemüüjatest ei olnud enne COVID-19 veebis aktiivne ning et pandeemia on näidanud, kui oluline on eri müügikanalite kasutamise strateegia paljude ettevõtjate, iseäranis VKEde – kuid mitte ainult nende – ellujäämiseks.

1.3.

Komitee rõhutab, et üks peamisi probleeme, millega jaemüügisektor silmitsi seisab, on veebis võrdsete tingimuste puudumine võrreldes kolmandate riikide kauplejatega. See loob ebaausa konkurentsi ELi kauplejatele, kes järgivad liidu eeskirju, mille kohaselt peavad tarbijatele müüdavad tooted olema ohutud ja tuleb austada tarbijate õigusi.

1.4.

Komitee nõustub, et Euroopa vajab jaemüügisektori jaoks usaldusväärset ja laiahaardelist digipoliitikat, et kasutada ära võimalusi, mida digitaalne innovatsioon pakub Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks. Rohepöörde rongile hüppamine annab samal ajal jaemüügisektorile võimaluse aidata tarbijatel teha oma tarbimises kestlikumaid valikuid. Komitee rõhutab, et tõeline ühtne turg ning tõhusad ja tulemuslikud piiriülesed õigusaktid aitavad jae- ja hulgimüügisektoril pidada sammu tarbijanõudlusega ning konkureerida üleilmselt konkurentsitihedas ja üha digitaalisemas keskkonnas.

1.5.

Komitee toetab jae- ja hulgimüügisektori sotsiaalpartnerite ühisavaldust Euroopa kaubanduspaktis, milles kutsutakse ELi üles aitama sektorit, et see saaks tõsta oma pikaajalist vastupanuvõimet, võttes kasutusele sihtotstarbelised toetusmeetmed ning kiirendades digi- ja rohepööret. Komitee tunnistab, et jaemüügikauplustel on suur roll linnakeskuste ja maakogukondade vitaalsuse säilitamisel. Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma võimalusi taastekavadest lähtuva integreeritud majanduse taastamise ja tööstusstrateegia loomiseks, mis kajastaks teenuste ja tootmise vastastikku tugevdavat rolli majanduskasvu ja ELi tõhusa toimimise edendamisel ning jaekaubanduse digiülemineku toetamisel, pöörates erilist tähelepanu VKEdele.

1.6.

Komitee nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kujundaksid ümber tööhõivet ja oskusi toetavad meetmed ning investeeriksid tulevaste jaeettevõtete töötajate oskustesse, parandades kutse- ja hariduskoolitust, toetades individuaalset õppimist ja sotsiaalmajanduse sektorit, toetades uutele töökohtadele õppekontode loomist, toetades ettevõtteid nii, et nad saaksid säilitada suure osa oma tööjõust, koolitades neid kasutama digitehnoloogiat. Ümberõpe võib anda teistele võimaluse leida töövõimalusi teistes sektorites. Komitee nõustub, et tehisintellekt ja robootika laiendavad ja võimendavad majanduse digiülemineku mõju tööturule ning võivad aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Jaemüügisektor, mis hõlmab jaemüügikauplusi (ettevõtjalt tarbijale) ja hulgimüügiettevõtjaid (ettevõtjatevaheline kaubandus), on suurim eraõiguslik tööandja Euroopas, kes pakub seitsmest töökohast ühe ja selles sektoris tegutseb iga neljas Euroopa ettevõtja. Jae- ja hulgimüüjad on vahelüli Euroopa Liidu tootjate ja 450 miljoni tarbija vahel.

2.2.

Jaekaubandus on tarbijanõudlusel põhinev sektor. See on mitmekesine sektor, mis hõlmab veebipoode ja traditsioonilisi kauplusi, kus müüakse tarbijatele toitu ja esmatarbekaupu ning see sektor on tarbijate jaoks kiiresti muutumas eri müügikanaleid kombineerivaks ärimudeliks. 99 % sektori ettevõtjatest on VKEd, mis püüavad leida ühtsel turul oma nišši ja jääda ellu vägagi tiheda konkurentsiga turul, pakkudes paindlikkust innovatsiooniks ja katsetamiseks, ning tehes seejuures seda, mida nad kõige paremini oskavad – teenindades oma kliente.

2.3.

Euroopa jaemüügisektor on digipöörde keskmes. COVID-19 pandeemia kiirendas seda protsessi märkimisväärselt. Paljud tarbijad pidid ostma oma esmatarbekaupu internetist, sest kauplused olid suletud. Kuigi toidupoed jäid tihti avatuks, kehtisid nende suhtes ranged piirangud, mis tekitasid suuri kulusid seoses vajadusega tagada tarbijate ja töötajate turvalisus. Paljud jaemüüjad, kel ei olnud eelnevalt veebipoode, pidid alustama toodete pakkumist veebis, et jõuda klientideni ka liikumispiirangute kehtimise ajal. Tihtipeale olid internetipõhised kauplemiskohad VKEde jaoks ainus võimalus, kuidas kiiresti veebis müümist alustada ja eeldatavasti jätkub see tendents lähitulevikus tõusvas joones.

2.4.

Samas loob rohepööre jaemüügile võimaluse, võimaldades sektoril ümber kujundada ärimudeleid, pakkuda alternatiivseid tooteid ning toetada inimesi ja suunata neid kestlikuma eluviisi suunas. Selle näol on tegemist nii ühiskondlikele muutustele vastamisega kui ka nende põhjustamisega. Lisaks tarbijate ja reguleerivate asutuste kasvavale nõudlusele kestlikumate alternatiivide järele annab rohepööre võimaluse uuesti läbi mõelda viisid, kuidas ühiskond tooteid toodab, valmistab, müüb, kasutab ja kasutuselt kõrvaldab.

3.   Digipööre

3.1.

Digipööre muudab põhjalikult jaemüügi ärimudeleid: see muudab suhtlust tarbijatega, turustamist, tarneahelat ennast ja tarneahela vahendusel liikuvat teavet ja palju muud. Traditsiooniliselt tegeleb kõnealune sektor toodete edasimüügiga, kuid see on kujunemas üha enam tugiteenuste osutajaks, mis hõlmavad edasimüüki, andmete loomist ja nende töötlemist ning olulisel määral tehisintellekti kasutamist. See on oluline, et rahuldada tarbijanõudlust ja teha asjakohasemaid personaliseeritud pakkumisi.

3.2.

Kuigi paljud räägivad ikka veel veebis ja väljaspool veebi paiknevatest müügikanalitest, lõimivad kõige edukamad ettevõtjad sujuvalt nii veebikeskkonnad kui ka veebivälised keskkonnad ühtseks omnikanaliks, pakkudes seeläbi tarbijaile terviklahendust. See suurendab omakorda konkurentsi eri ärimudelite vahel ning suurendab tarbijate valikuvõimalusi ja läbipaistvust, töökohtade loomist ja majanduskasvu.

3.3.

Üks peamisi probleeme, millega jaemüügisektor silmitsi seisab, on internetis võrdsete võimaluste puudumine võrreldes kolmandate riikide kauplejatega. Mõnda neist probleemidest on juba käsitletud komisjoni erinevates algatustes. Meedias on korrapäraselt ilmunud teateid selle kohta, et kolmandate riikide kauplejate poolt veebis müüdud tooted ei vasta ELi eeskirjadele, või need on lausa ebaturvalised või ohtlikud. See tekitab ebaausa konkurentsi ELi kauplejatele, kes järgivad liidu eeskirju, mille kohaselt peavad tarbijatele müüdavad tooted olema ohutud ja tuleb austada tarbijate õigusi. Probleemi süvendab turujärelevalve ja tollikontrolli puudulikkus, millele lisanduvad õigusnormide täitmisega seotud suured kulud seaduskuulekate kauplejate jaoks. Tarbijate jaoks on raske seista vastu kiusatusele osta madalama hinnaga kaupu. Ühe 2020. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on peaaegu 70 % ELi tarbijatest, kes sooritavad piiriüleseid oste, ostnud tooteid Hiinast – 2014. aastal oli see näitaja ligikaudu 15 % (1).

3.4.

Jae- ja hulgimüüjad teevad uuendusi, kohanevad muutustega ja katsetavad, et uurida uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid, et pidada sammu klientide nõudmistega. Rohkem kui kaks kolmandikku jaemüüjatest ei olnud enne COVID-19 veebis aktiivne ning pandeemia on näidanud, kui oluline on eri müügikanalite kasutamise strateegia paljude ettevõtjate, iseäranis VKEde – kuid mitte ainult nende – ellujäämiseks.

3.5.

Digitaalne innovatsioon suurendab Euroopa konkurentsivõimet kogu maailmas. Juba iga teine tarbija Euroopas teeb oma ostud veebis, kulutades kokku 424 miljardit eurot aastas (2), ent internetis tehtud ostud varieeruvad märkimisväärselt tooteliikide lõikes. Praegu ostab 15 % klientidest kaupu piireüleselt ja vaid 7 % VKEdest müüvad kaupu väljaspool oma auskohariiki. Euroopa vajab jaemüügisektori jaoks usaldusväärset ja laiahaardelist digipoliitikat, et kasutada ära võimalusi ja tagada, et sellesse protsessi oleks kaasatud kõik ettevõtjad, et paraneksid nende töötajate töötingimused ja et tarbijad tajuksid jaemüügi digiülemineku selget kasu kogu Euroopas ning samas säiliks tarbijakaitse kõrge tase kõikides müügikanalites.

4.   Rohepööre

4.1.

COVID-19 kriis tõi esile tarbijate suurenenud nõudluse kestlike toodete ja ettevõtlusviiside järele. Jaemüüjad ja hulgimüüjad tegutsesid olulise ühenduslülina lõpptarbijate jaoks, mängides olulist rolli nõudluse prognoosimisel ja ergutamisel kestlikumate, ringlussevõetavate ja/või korduskasutatavate toodete ja pakendite järele. Jae- ja hulgimüüjad on juba mitmeid aastaid aktiivselt tegelenud kestliku tarbimise toetamise ja CO2 heite vähendamisega oma tootmisprotsessides ja tarneahelates. Sektoris rohepöörde edendamisel tuli neil aga seista silmitsi kõrgete püsikulude ja madalate kasumimarginaalidega.

4.2.

Jaemüügisektor annab suure panuse jäätmete kogumisse ja ringlussevõttu. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid põhinevad konkreetse jäätmevoo mahul, mille ettevõtja viib turule, kus nad tegutsevad. See vastutus ei ole nii selge, kui ELi turule toovad tooteid kauplejad, kelle asukoht ei ole ELis, või kui tarbijad teevad seda otseimpordi kaudu. Sellistel juhtudel toimub jäätmevoogu sisenevate tootejäätmete ringlussevõtt või eemaldamine Euroopa jaemüüjate kulul. Nende hulka kuuluvad ka jäätmed, mille on tekitanud kolmandate riikide käitajad, kes ei maksa midagi. Vaja on teha tihedamat koostööd elektri- ja elektroonikaseadmete romude süsteemide (WEEE) ja väljaspool ELi registreeritud, veebimüügiga tegelevate müüjate vahel, ühtlasi on vaja astuda samme, et teavitada neid ettevõtjaid laiendatud tootjavastutuse süsteemidest tulenevatest kohustustest. Tarbijate teadlikkus ringlussevõtu protsessidest ja nende kuludest on samuti ülioluline, et muuta veebist ostude tegemise mõju läbipaistvamaks.

5.   Oskused

5.1.

Komitee toetab jae- ja hulgimüügisektori sotsiaalpartnerite – UNI Europa ja EuroCommerce’i – 8. aprilli ühisavaldust, milles pooldatakse Euroopa kaubanduspakti (3). Selles dokumendis rõhutatakse COVID-19 kriisi enneolematut mõju jae- ja hulgimüüjate elujõulisusele ning nende tööjõu vastupanuvõimele. Sotsiaalse partnerluse traditsioon ja kohandatud töökorralduse levik nendes sektorites, mille aluseks on tihti kollektiivlepingud, võimaldasid ettevõtjatel tõhusalt toime tulla ootamatute ja äärmuslike muudatustega kohanemisel nn uues normaalsuses. Sotsiaalpartnerid tegid ELile ja valitsusasutustele ettepaneku Euroopa kaubanduspakti vastuvõtmiseks, et aidata sektoril parandada oma pikaajalist vastupanuvõimet sihipäraste toetusmeetmete ning digi- ja rohepöörde kiirendamise kaudu.

5.2.

McKinsey Global Institute’i (4) hiljuti avaldatud aruande kohaselt on COVID-19 ja automatiseerimine seadnud jae- ja hulgimüügisektoris ohtu rohkem kui viis miljonit töökohta. See võib mõjutada väga paljusid nendes sektorites töötavaid naisi ja noori. EL ja liikmesriigid peavad lisaks majanduse stabiliseerimisele investeerima töötajate oskustesse, nt täiendatud kutseõppe ja hariduse omandamise, samuti isiklike õppekontode ja ümberõppe kaudu. Sihtotstarbeline oskuste täiendamine võimaldaks sektoril säilitada suurema osa oma tööjõust, koolitades neid kasutama digitehnoloogiat, samas võib ümberõpe võimaldada teistele juurdepääsu töövõimalustele teistes sektorites.

5.3.

Seetõttu on vaja ELi tööhõive ja oskuste toetusmeetmed ümber kujundada, et need võimaldaks kergelt ja kiirelt rahastada selle sektori ümberkorraldamist ja tulla toime muutuvate vajadustega oskuste järele, mis on tingitud COVID-19 põhjustatud turumuutuste kiirenemisest. Taastamiskavasid tuleb kasutada nii jaemüügi- kui ka hulgimüügisektori töötajate oskuste laiendamiseks samal viisil nagu seda tehakse avaliku sektori töötajate puhul.

6.   Tööstusstrateegia – jaemüügi ökosüsteem

6.1.

Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud ajakohastatud tööstusstrateegias (5) keskendutakse uutele olulistele ökosüsteemidele, sealhulgas jaekaubandusele ja põllumajanduslikule toidutööstusele. Jae- ja hulgimüüjatel on tähtis roll Euroopa majanduses ja mitmete teiste ökosüsteemide, näiteks logistikasektori toimimises. Digi- ja rohepööre peavad aitama kaasa COVID-19-järgsele taastumisele ning jae- ja hulgimüüjaid tuleb tunnustada paljude ökosüsteemide, nagu e-kaubandus ja logistika, olulise osana. Logistika on e-kaubanduse jaoks hädavajalik tööstuslik element, mis on sümbiootiline, sest kumbki allsüsteem ei saa oma tegevust teostada ilma teise panuseta. Sel põhjusel on üldistes huvides, et logistikasektor areneb kooskõlas töötajate, tarbijate ja keskkonnaga.

6.2.

Komisjon tunnistas, et jae- ja hulgimüügi ökosüsteem on üks kõige raskemini mõjutatud sektoreid ning on investeeringutoetuse vajaduste poolest teisel kohal. Jae- ja hulgimüüjad töötavad suure käibe, kõrgete püsikuludega ja madala kasumimarginaaliga (1–3 %), mis tähendab, et nad on eriliselt haavatavad likviidsuspuudujäägi suhtes. 2020. aasta mais ulatus pandeemia esimese lainega seotud kahjum hinnanguliselt 16–20 %-ni jaemüügi aastasest käibest (250–320 miljardit eurot) muude kaupade kui toiduainete puhul. Suur hulk ettevõtjaid jae- ja hulgimüügi ökosüsteemis kannatasid olulisel määral valituse poolt neile otseselt või kaudselt kehtestatud piirangute tõttu, näiteks nende klientide äri sulgemise või muude liikumispiirangute tulemusel. Veebiplatvormidega ettevõtjad suutsid kahjusid mõningal määral leevendada, kuid sedagi suhteliselt piiratud ulatuses. Veebimüük on hüppeliselt kasvanud ja oodata on selle trendi jätkumist, kuna tarbijad on omandanud kogemusi veebis oste tehes.

6.3.

Ökosüsteemil põhinev lähenemisviis loob asjakohase raamistiku, mis kajastab nii sektorite ja ettevõtjate keerulisi vastastikuseid seoseid ühtsel turul teatud väärtusahelates ja ka vajadust toetada neid digipöörde ja kestlikkusele ülemineku edukas omaks võtmises ning panustamises majanduse taastamise strateegiasse. Arvestades, et eratarbimine moodustab üle 50 % ELi SKPst, tagavad jae- ja hulgimüüjad tootjate juurdepääsu tarbija- ja erialaturgudele. Kliendid saavad osta seda, mida nad vajavad, ning see moodustab järjepideva ja eluliselt tähtsa tarneahela.

7.   Jaemüügi roll linnakeskuste ja maapiirkonna kogukondade elujõulisena hoidmisel

7.1.

Jaemüüjad on loonud mitmete aastate jooksul Euroopa tarbijatega usaldussideme ja tarnivad neile konkurentsivõimeliste hindadega kvaliteetseid tooteid, püüdes pidevalt luua ja edendada uusi tõhusaid viise tarbijate ostujõu parandamiseks. Jaemüüjad loovad keskkonnasõbralikke tooteid, mis aitavad kaasa kestlikule tarbimisele, kuid vaja on enamat.

7.2.

Jaemüügipoodidel on ka keskne roll linnakeskuste ja maapiirkondade kogukondade elujõulisena hoidmisel. Ühtlasi näitab see, kui olulised on traditsioonilised jaemüügipoed kogu ühiskonna jaoks nii praegu kui ka tulevikus. Jaemüüjad võivad toimida postkontori, panga ja apteegina ning aidata kohalikel kogukondadel jääda elujõuliseks. Tühjad jaemüügipinnad kaubandustänavatel viivad linnad paratamatult vandalismi ja kuritegevuse küünistesse, ning külapoel võib olla määrav osa selles, kas maakogukond on elujõuline või hääbuv.

7.3.

Euroopa jaemüüjatel peab konkurentsivõime säilitamiseks olema võimalik suurendada ja kiirendada investeeringuid automatiseerimisse, tarbijaliidesesse ja tehisintellekti. Selliste investeeringute ja veebimüügi laiendamise toetamine ning eelkõige abi väikeste ja keskmise suurusega jaekaubandusettevõtetele ja väikelinnade keskustes asuvatele poodidele veebiplatvormide loomiseks avaldaks ümberkujundavat mõju nii nende kohalikele kogukondadele kui ka paljude jaeettevõtete püsimajäämisele ja vastupanuvõimele, kes seisavad silmitsi tugeva ja üha globaalsema konkurentsiga.

8.   Võrdsed võimalused Euroopa jaemüügisektoris

8.1.

450 miljoni tarbijaga ELil on tohutu potentsiaal digitaalse siseturuna. Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia töötati välja selleks, et edendada ELi riikide vahelist e-kaubandust. Piiriülene e-kaubandus ELis ei ole aga kasvanud nii kiiresti kui e-kaubandus kolmandate riikidega. Euroopa digiteenuste turg jääb ilmselgelt maha USA ja Hiina turust, iseäranis seoses esindatusega maailmaturul ning see peegeldub Euroopa tarbijatele suunatud veebimüükide plahvatuslikus kasvus mõnedest ELi-välisetest riikidest, ennekõike Hiinast. Oleme aastate jooksul näinud, et just seal luuakse üha enam innovaatilisi digiformaate ja -tehnoloogiaid. EL ja selle liikmesriigid peavad suurendama jõupingutusi asjakohase raamistiku loomiseks, milles ettevõtjad saaksid konkureerida, uuendada, teenindada oma kliente ja tagada tarbijakaitse. Parim viis selleks on tagada, et investeerimine ja ettevõtjana tegutsemine ELis oleks atraktiivsem kui mujal maailmas.

8.2.

Veebimüük on jaemüügituru kõige kiiremini kasvav osa ja kuigi see on võrreldes tavamüügiga veel suhteliselt piiratud, on see muutumas väga oluliseks mitmetes esmatarbekaupade sektorites. Jaemüüjad ei ole enam ainus võimalus klientideni jõudmiseks, sest ka tootjad on teinud algust e-kaubanduse kasutamisega, et müüa ja suhelda muul viisil otse tarbijatega. Mastaabisääst ja protsesside ulatuslik mehhaniseerimine koos võrguefektide ja võimalusega pakkuda peaaegu piiramatut tootevalikut on tulnud kasuks suurtele veebipõhistele tegutsejatele ja platvormidele, kelle kasvav turuosa on välja vahetamas kohalike kaupluste kui traditsioonilise kaubanduse rolli.

8.3.

Kõik ELis müüdavad kaubad peavad vastama ELi eeskirjadele ning kõik teenuseosutajad, kes müüvad kaupu ELi tarbijatele, peavad tagama selle vastavuse. Otseimport on toonud kaasa uusi probleeme ELi õigusaktide järgimisel, tekitades Euroopa tarbijatele tervise- ja ohutusriske ja pannes ELi kauplejad ebaausa konkurentsi olukorda. On edastatud selge sõnum selle kohta, et olenemata ettevõtja asukohast peavad ELis müüdavad kaubad – sõltumata nende väärtusest – vastama nendele eeskirjadele. Muu hulgas on oluline roll kavandataval digiteenuste õigusaktil, üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel, turujärelevalve määruse ning muude ELi õigusaktide nõuetekohasel rakendamisel ja jõustamisel.

8.4.

On ülioluline, et ühtne turg ja kõnealune sektor toimiksid nõuetekohaselt, sest see võimaldab jae- ja hulgimüügil pidada sammu tarbijanõudlusega ning konkureerida üleilmselt konkurentsitihedas ja üha digitaalisemas keskkonnas. Komitee on seisukohal, et ELi tasandil meetmed on üliolulised, vältimaks siseturu edasist killustumist ning uute ja sageli protektsionistlike siseriiklike eeskirjade kehtestamist toodetele ja teenustele, samuti vältimaks ELi õiguse erinevat rakendamist ja tõlgendamist.

9.   Tehisintellekt jae- ja hulgimüügis

9.1.

Jae- ja hulgimüüjad on juba aastaid kasutanud automatiseerimist sellistes valdkondades nagu transport, tellimine ja laovarude haldamine või tarbijatega suhtlemine. Tänu tehisintellektile on automatiseerimine muutunud palju keerulisemaks, mis võimaldab saada paremaid ülevaateid ja suurendada tõhusust. Tehisintellekt mõjutab jae- ja hulgimüügisektorit mitmel viisil. See puudutab suhtlemise parandamist klientidega, postipakkide kättetoimetamise kiirendamist, klientide käitumise prognoosimist, laovarude optimeerimist, pettuste avastamist ja sektori kestlikumaks muutmist.

9.2.

Tehisintellekti kasutuselevõtt jaemüügisektoris on iga aastaga järsult kasvanud. 2016. aastal kasutas tehisintellektitehnoloogiaid vaid 4 % jaemüüjatest, samas kui 2017. aastal kasvas see näitaja 17 %-ni ja 2018. aastal 28 %-ni. Ei tule üllatusena, et kõige rohkem kasutavad seda suured jae- ja hulgimüüjad, kelle aastakäive on vähemalt kümme miljardit USA dollarit. Tehisintellekti kasutavad jaemüüjad autotööstuses (19 %), elektroonika ja majapidamisseadmete valdkonnas (25 %), kodude sisustuse ja renoveerimise vallas (26 %), toidu- ja esmatarbekaupade tööstuses (29 %), rõiva- ja jalatsitootmistööstuses (33 %) ning mitmeliigilistes tööstusharudes (42 %).

9.3.

Nagu komitee üksikasjalikult kirjeldas oma tehisintellekti teemalises arvamuses (6), laiendavad ja võimendavad tehisintellekt ja robootika majanduse digiülemineku mõju tööjõuturgudele ning võivad aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Viimastel aastatel on tehisintellekt tõusnud ettevõtjate, poliitikakujundajate ja ühiskonna tähelepanu keskmesse. Tehisintellekt pakub jae- ja hulgimüüjatele lõputuid võimalusi oma tegevuses kasvada, parandada tarneahelaid, aidata teha otsuseid, mõista tarbijate vajadusi ja parandada tarbijate kogemusi. Need on vaid mõned põhjused, miks nii paljud jae- ja hulgimüüjad uurivad tehisintellekti pakutavaid võimalusi ja neisse investeerimist.

9.4.

Paljud tehisintellekti rakendused ei mõjuta inimesi üldse. Tehisintellekt, mida kasutatakse meditsiiniliste diagnooside panemiseks ja tehisintellekt, mida kasutatakse laohoones riiulite skaneerimiseks, võivad olla sarnaste tehnoloogiatega, kuna langetavad otsuseid keeruliste andmevalimite põhjal, ent need sisaldavad põhimõtteliselt erinevaid riske ning nõuavad erinevate kaitsemeetmete rakendamist. Tehisintellekt vajab reguleerimist, mis tegeleks tehisintellekti süsteemide kasutamisega kaasnevate erinevate riskitasemetega, tagades tarbijate turvalisuse ja nende usalduse süsteemide vastu.

---

(1)  „E-commerce in Europe“, 2020.

(2)  https://www.eurocommerce.eu/about-us/the-narratives.aspx.

(3)  8. aprill 2020 – UNI Europa ja EuroCommerce’i ühisavaldus.

(4)  The future of work in Europe (mckinsey.com).

(5)  COM(2020) 102 final; „Updating the 2020 New Industrial Strategy: Building a stronger Single Market for Europe’s recovery“ (europa.eu).

(6)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 1.